Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemängud. Hobuseraua kujuline. Skenee- Vana-Kreeka lavaehitis, mis oli puust. Orkestra- õmmargune ruum, kus koor laulis ja tantsis. Koturnid- Vana-Kreeka teatriesinejate puust jalanõud. Etruskid- Vana-Rooma põhjapoolne rahvas, kes olid ehitajad, ennustajad, meresõitjad. Foorum- Rooma linna keskne osa, koosoleku- ja turuplats. Kapitoolium- üks Rooma seitsmes künkast,seal oli kindlus,Rooma usuline ja poliitiline keskus. Patriitsid- Vana-Rooma rikkad kodanikud. Puunlased- kartaagolased. Konsul- sõjaväejuht Vana-Roomas. Preetor- õigusemõistja Vana-Roomas. Tsensor- kodanike loendaja Vana-Roomas. Kvestor- vastutas Vana-Roomas riigikassa eest. Magistraat- kõrge riigiametnik Vana-Rooma riigis. Rahvatribuun- lihtrahva huvide kaitsja Vana-Roomas. Senat- vana Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. Kitoon- selga tõmmatav nelinurkne riidetükk Kreekas.
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon.
Tööleht Külm sõda 1940.- 60.aa 1. Miks, kelle vahel, millal algas külm sõda? 1947-1991 - USA ja NSV Liidu ning nende liitlaste sõjaline, poliitiline, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline vastasseis. Stalin soovis kommunismi levitada, lääneriigid aga üritasid kommunismi levikut peatada (nt USA). Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk- Euroopas, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja toomast, Berliini blokaad) 2
Selle ümber koondusid sotsiaaldemokraadid-föderalistid pandi alus demokraatliku sotsialismi traditsioonile Eestis. 1905. aasta revolutsioon Eestis 1905. aasta revolutsioon Eestis oli osa 1905.-1907. aasta kodanlik-demokraatlikust revolutsioonist Venemaal. Selles olid vastamisi: töölised talurahvas tsaarivalitsus kodanlus Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale, valitses poliitiline õigusetus. Põhisündmused Venemaal: · 9. jaanuaril 1905 "Verine pühapäev" kaitsetu rahvahulga tulistamine võimude poolt Peterburis · 17. oktoobril 1905 andis tsaar välja oktoobrimanifesti, millega 1) anti veidi poliitilisi vabadusi 2) lubati kokku kutsuda Riigiduuma Revolutsiooni eesmärgid Eestis Eestlaste jaoks oli 1905. aasta revolutsioon · poliitiline · agraarne · rahvuslik
väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast. Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler Berliinis Führerbunker'is enesetapu. diktaatori elu esimese ja teise poole vahel: "Kolmkümmend aastat oli ta silmapaistmatu hädavares; siis peaaegu kohe kohalik poliitiline suurus ja lõpuks mees, kelle ümber keerleb kogu maailmapoliitika." Adolf Hitler oli taimetoitlane. Ta ei tarvitanud alkoholi ega suitsetanud. Vanemas eas jäi kaugnägelikuks, kuid ei kasutanud prille. Kõik temale lugemiseks määratud dokumendid trükiti ümber spetsiaalsetel suurte tähtedega kirjutusmasinatel. Adolf Hitler kartis kõrgust. Hitleri lemmikhelilooja oli Richard Wagner. 8.Milliste meetmetega õnnestus Hitleril säilitada võim Saksamaal? Hea jutt. Tark pea
sisehierarhia, nõrk sisehierarhia, tegevus tugine vabatahtlikkusele, koalitsioonileping, rahvusvaheline võrgustik, avaldavad otsest ja kaudset survet, umbmäärane ülesehitus, liikmeskonda on võimalik kindlaks teha, liikmeskonda ei ole võimalik kindlaks teha, toetajaskond on laialivalguv, lobism, aktsioonid, riigipiiri ületav, edendav ideid ja väärtusi, Helle Pondre 2010 SIDUSUSE MEHHANISMID POLIITILINE KULTUUR JA KODAKONDSUS, õpik lk 89-94 1. Vaimsed väärtused ja tõekspidamised aitavad kujundada inimeste ühtekuuluvustunnet ehk identiteeti (identiteet omakorda vormib kultuuri ja leiab koha kultuurimärkides: rahvariietes ja kommetes) 2. Üheks sidususe mehhanismiks on mõista erinevaid kultuure. Helle Pondre 2010 Erinevad kultuurid ja tavad staap02.wordpress.com Helle Pondre 2010 blog.gomaailm.ee
enese huvides. Esiteks rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. demokraatia tunnused (lk. 21)- kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees;võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendaamiseks; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkkontroll relvajõudude üle. otsene demokraatia-tänapäeval põhiliselt kodalikes oavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on peamine teostamise viis referendub ehk rahvahääletus.
valitsejate vastu 23. aprillil 1343. Ülestõusu on nimetatud ka "Harju mässuks", ehkki see haaras ka teisi Eesti piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad. See on üks jubedamaid ja julmemaid sündmusi, mis on kunagi toimunud Eesti aladel. Jüriöö ületõus oli rahvuslik vabadusvõitlus. See oli muistse vabadusvõitluse lõppvaatus, mis otsustas Eesti ala saatuse. Ülestõusuga tegid talupojad katse omariikluse poole, et olla vabad ja iseseisvad. Jüriöö ülestõus oli poliitiline üritus. See oli lihtsameelne. Poliitiliselt oli olukord keeruline, maa kuulus ikka veel Taani kuningale, kes ei suutnud ohjes hoida Harju-Viru vasalle. Adramehed teadsid, et Taanil oli plaan müüa Põhja- Eesti Ordule. Kohalikele elanikele aga lubati vastupidist. Jüriöö ülesõtõus oli talupoegade mäss. Mässajateks olid enamasti kohalikud adramehed. Keskajal oli suur mõisate rajamine. Harju-Viru tollasest 23. teadaolevast mõisast asus 21 Harjumaal
organisatsioon aastatel 1949-1991. Loodi vastukaaluks Marshalli plaanile. ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon - riikidevaheline organisatsioon rahu ja demokraatia kaitseks, mis asutati 1945. aastal. Eesmärgiks rahvusvahelise rahu, julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine. (194 liikmesriiki, viimased liitujad Sudaan ja Montenegro) Juht: Ban Ki-moon Peakorter: New York Euroopa Liit - ainulaadne majanduslik ja poliitiline organisatsioon, mis koosneb 28 demokraatlikust Euroopa riigist. Oma praeguse nime sai Euroopa Liit 1993. aastal. Lissaboni lepingu jõustumisel 1. detsembril 2009 asendas Euroopa Liit 1958. aastast alates eksisteerinud Euroopa Ühenduse ning võttis üle kõik Euroopa Ühenduse õigused ja kohustused. Juht: Jose Manuel Barroso Peakorter: Brüssel/Strasbourg/Luxembourg Algne eesmärk: lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad. Praegune eesmärk:
Tehnika mõju – sõjatehnika areng, sidetehnika areng Kiire infolevik – kättesaadavam maailm. Reisimine kiirenes, kuna laevad ja sadamad arenesid. 5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid imperialism, monopol, Antant, Kolmikliit. Imperialism – suurriikide poliitika, mille eesmärk on laiendada oma võimupiire. Monopol – kaubaartikli ainumüügi- või ainutootmisõigus. Antant – kokkulepe, liit. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa vahel 1907. aastal sõlmitud sõjaline ja poliitiline liit. Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel 18822. aastal sõlmitud sõjaline ja poliitiline liit. Esimene maailmasõda Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) analüüsib Esimese maailmasõja põhjusi ning sõdivate poolte taotlusi; PÕHJUSED: - Võitlus turgude, toorallikaainete ja ekpordivõimaluste pärast. - Suurriikide soov suurendada mõjupiirkondi. - Sõja heroiseerimine, sõja ootus rahva seas. - Sõjatehnika areng. - Rahvusvaheliste organisatsioonide puudumine.
..........................18 6.1Survegrupi ja erakonna erinevused..............................................................18 6.2Survegruppide liigid..................................................................................... 18 6.3Survegrupid poliitika mõjutajatena...............................................................19 6.4Sotsiaalsed liikumised.................................................................................. 20 7.Sidususe mehhanismid – poliitiline kultuur ja kodakondsus..............................22 7.1Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad.......................................................22 7.2Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut?.......................................................23 7.3Kultuuri õppimine ehk sotsialiseerumine......................................................24 7.4Kodakondsus poliitilise identiteedi tegurina.................................................25 Kokkuvõte......................
ning kogukonna ühishuvi teenimisele pühendunud inimesi. Teenides oma kaaskodanikke, kaitseme kõige paremini isiklikke huve. Panustame lahendustesse ja tehnoloogiatesse, mis aitavad meil toime tulla tervetena ning väiksema keskkonnamõjuga, elamata tulevaste põlvede arvelt. Selle eelduseks on sisukam haridus, innovaatiline teadus ja tehnoloogiaarendus ning võime mõista maailmas toimuvat. Meie roheline maailmavaade pole mitte poliitiline ideoloogia, vaid paratamatus. Eestkõnelejad *Marek Strandberg *Mart Jüssi *Valdur Lahtvee *Ahto Oja (Turba Gümnaasiumi vilistlane) *Mikk Sarv Roll praeguses Eestis Erakonnal Eestimaa Rohelised on hetkeseisuga Riigikogus 6 saadikut. See võiks olla oluliselt suurem, sest inimesed ei ole piisavalt teadlikud vajadusest kaitsta ja hoida planeet Maad. Miks mulle meeldib? Roheliste põhimõtted on planeeti säästvad ja see on planeedi Maa elanike ühine huvi, siis valisin selle.
1.Ideioloogia mõiste Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei pruugi olla ainult poliitiline. Ideolooga tugevus sõltub ruumist ja teavitustööst. Poliitiline ideoloogia haarab kõiki eluvaldkondi. 2.Parempoolsed ideoloogiad Liberalism- indiviidi vabadus, riik ei peaks sekkuma majandusse, propartsioonaalne tulumaks." Anna näljasele õng, mitte kala" Sotsiaalliberaalid riik peaks leguleerima majandust ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. Konservatism sotsiaalsed erinevused peaksid säilima. Kaitsevad rahvuslikku kapitali, pooldavad stabiilsust ja järk-järgulisi reforme. Kollektiivne on tähtsam kui üksik riik
Survegrupid võivad poliitilistele otsustajatele avaldada kaudset või otsest survet. Kaudset survet saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Korraldatakse reklaamikampaaniaid, massiaktsioone. Eeskätt iseloomustab see edendamisgruppe. Samuti üheks kaudseks teeks huvide viimiseks poliitikasse on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Otsest survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Survegruppide poliitiline roll erineb riikide lõikes. Nende olulisus sõltub mitmest asjaolust: · valitsemiskorraldusest ja survegruppide võimalustest sekkuda poliitika kujundamisse · poliitilisest kultuurist( kuivõrd kodanikuaktiivsus on tavaks) · ühiskonna ees seisvatest probleemidest Tähtis on demokraatia jaoks, et survegrupid oskaksid omavahel koostööd teha, et saavutada oma eesmärke. Sotsiaalne liikumine erineb oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest nii
liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides, 1989 detsember Rumeenias vallandus rahvaülestõus, mida maha suruda ei suudetud. Ceausescu arreteeriti ja mõisteti hukka koos tema naise Elenaga veel sama aasta lõpus. 1990 serbia presidendiks sai endine kommunistliku partei juht Slobodan Milosevic. 1990 veebruar Algasid ühinemisläbirääkimised kahe Saksamaa vahel. 1990 3. oktoober Kahe Saksamaa poliitiline ühinemine. 1990 Poolas astus presidendiametilt tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1991 Varssavi Lepingu Organisatsioon lõpetas oma tegevuse. 1991 märts korraldati rahvahääletus uue liidulepingu sõlmimiseks, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldiva boikoteerisid seda rahvahääletust. 1991 18
· Riigikogu otsustab läbirääkimiste avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks. · Volitused saanud, esitab ta valitsuse koosseisu presidendile. · President nimetab valitsuse ametisse. Kumb jääb peale: parlament või valitsus? Valitsus on tähtsam, sest tal on rohkem fn-e kui parlamendil. Parlamendi protseduurireeglid on kohmakad ja aeglased, mis teevad kiire reageerimise raskeks. Minister valitsuse liige, ministeeriumi poliitiline juht, kes kaitseb valitsuses oma erakonna seisukohti. Eestis 13 ministrit (neist 2 portfellita, st. pole ministeeriumit) Ministeerium täitevvõimu asutus, mis tegeleb teatud elu valdkonna korraldamisega. Eestis 11. Kantsler ministeeriumi igapäevase elukorralduse juht. Teeb ministrite vahetumise ajal ära töö, mida on vaja ära teha. Peab tagama ministeeriumi igapäevatöö. Riigikantselei täitevvõimu organ, mille ülesandeks on tegeleda valitsuse igapäevase
Kordamisküsimused Test Ülle Toode [email protected] 1. Kommunikatsiooniprotsessi toimemehhanism (loengumaterjal) SÕNUMI SAATJA (sender) -> SÕNUM (message) -> KODEERIMINE (encoding) VASTUVÕTJA (receiver) -> SÕNUM (message) -> LAHTI KODEERIMINE (decoding) 2. Kirjeldage, kuidas toimib poliitiline kommunikatsioon (McNair, lk 3-15) poliitiline kommunikatsioon on eesmärgipärane poliitikasse puutuv suhtlus, milleks võib olla: poliitikute või teiste poliitika subjektide spetsiifiliste eesmärkide saavutamisele suunatud mistahes vormis toimuv kommunikatsioon; poliitikutele suunatud mittepoliitikute sõnumid; poliitikute ja teise poliitiliste subjektide kohta käiv kommunikatsioon ja poliitika üle arutlemine 3. Poliitilise kommunikatsiooni võtmeelemendid (McNairi skeem, lk 3-15) 4
Erinevalt kinnisest nimekirjast on avatud nimekirja kasutamisel suurem võimalus valituks saada sellel kandidaadi, kes kogub rohkem hääli. Avatud nimekirjadega valimisi kasutatakse enamikus maailma riikides. Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused Erakond - ideoloogiline poliitiline rühmitis Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, mille korral rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu Koalitsioon - riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil; ametiisikute äraostetavus, altkäemaksuvõtmine; moraalne laostumus Majoritaarne valimissüsteem - valimissüsteem, mille järgi osutub valituks valimisringkonnas enim
TAASISESEISVUMISE ETAPID · fosforiidikampaania; · Hirvepargi miiting; · EMS ja ERSP loomine; · loominguliste liitude ühispleenum; · laulev revolutsioon; · iseseisvusdeklaratsioon; · üleminekuperiood; · IME majandusprogramm; · omariikluse taastamine. FOSFORIIDIKAMPAANIA 1987. aasta kevad Rahvas tunnetas esmakordselt ühtekuuluvuse jõudu. HIRVEPARK 23. august 1987 Poliitiline meeleavaldus, kus räägiti esmakordselt Hitleri- Stalini 1939. a. salasobingust ning selle tagajärgedest baltikumi rahvastele. EMS JA ERSP · 1987.a. lõpus EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts; esimene massiorganisatsioon · 1988.a. alguses ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei; esimene poliitiline erakond · pöörasid suurt tähelepanu eestlastele oluliste ajalooliste tä...
1643-1715- Valitses Louis14 1689- Inglismaal kehtestatakse parlamentaarne monarhia 1611-1632- GustavII Adolf Rootsi kuningas 1721- Rootsi ja RUS sõlmisid Uusikapunkti rahu 1762-1796- KatariinaII valitses 1648- Vestfaali rahu lõpetas 30.a sõja 4.07.1776-Põhja-Ameerika võttis vastu Iikontinentaal kongressi Iseseisvusdeklaratsiooni 1618-1648- 30.a sõda 1740-1780- Maria Theresia valitses 1682-1725- PeeterI valitses 1558-1603- Elizabeth valitses 1694-1778- Voltaire elas J.Lilburne-ingl poliitiline agitaator Nikon-Vene patriarh ja kiriku reformija, 17.saj Boriss Godunov-Vene tsaar(1598-1605) C.Montesquieu-valgustusajastu FRA poliitiline võitleja B.Franklin-Ameer. Ühendriikide leidur(piksevarras), riigimees, ajakirjanik H.Grotius-kirjutas raamatu diplomaatia alusel Richelieu-FRA riigiteadlane P.R.Rubens-Hollandi maalikuntsnik K.Linne-liikide süsteemi rajaja(taimed, loomad) O.Cromwell-juhtis ratsaväge Inglise kodusõjas T.Hobbes-inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik J
Gorbatsov jäi peaaegu üksi, kui ta uuemeelsed lähikondlased lahkusid. Kuna tema majanduspoliitika ei õnnestunud ja tema loodetust majandusliku tõusu asemel süvenes riigis kriis ja vaesus, oli Gorbatsov läbikukkunud. Minu arust hakkasid kommunistliku riigi langust tundma peaaegu kõik, sest paljud riigid pöördlesid iseseisvuse poole. Selgemaks sai see, et NL võim oli kadumas. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus. Moskva juhtidel ei õnnestunud poliitilist segadust likvideerida, kuigi nad püüdsid. NL lagunemist kiirendas riigipöörde läbikukkumine. Varsti kuulutasid välja nii mõnedki iseseisvuse. Idablokil toimusid muudatused kõikjal. Ida Euroopas ammendus sotsialism. Berliinimüür lammutati ning mindi üle käsumajanduselt turumajandusele. Ka poliitikas toimusid muudatused. Ida Euroopa riikide poliitiline areng on olnud erinev pärast kommunistliku reziimi lagunemist
1.Pagulaskirjandus sai alguse Saksa põgenikelaagris,arenes perioodil 1944-1990 väljapool okupeeritud Eestit. 2.Teise maailmasõja lõppedes sai paguluskirjanduse keskuseks Rootsi, Lundis Eestvedajaks oli Bernard Kangro. 3.Gustav Suits, Marie Under, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson. 4.- 5.sulaaeg 1956-1965 esteetiline tsensuur taandusja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes leebem. Seisakuaeg e. Stagnaaeg 1973-1985 võimuvahetus, mis tõi kaasa peataoleku. 6.suurenes tegutsemisvabadus tekkisid väiksed võimalused suhelda välismaailmaga 1957 algatatud raamatusari Loomungu raamatukogu 1958 asutati ajakiri Keel ja Kirjandus üldine kultuurihuvi tõus läänelik noortekultuur hipiliikumine 7.Kassetipõlvkonnaks nimetatakseEesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid"luulekassettidena.
arvelt. 5. Siirdeühiskond Siirdeperiood ehk üleminekuperiood on siis kui valitsemiskord vahetub. Siirdeperiood algab vabade valimistega, lõppeb kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja suhetes. Reformid tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Siirdeühiskonna probleemid: · reformide ebaühtlane täideviimise tempo · aeglane poliitiline asendumine- demokraatia nõuab aega ning võib alul olla ebaefektiivne. · Tasakaalu puudumine suurendab sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid. · Üleminek toob kaasa tihti majanduskriisi, elatustase langeb 6. Demokraatia tunnusjooned · Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused · Vabad valimised · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
Perestroika-NSV liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine fosforiidikampaania-1986. Aasta lõpp taheti rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS 1987. aasta lõpul loodud esimene demokraatlikel põhimõtetel tuginev massiorganisatsioon Eestimaa laul- 1988 septembri massiüritus lauluväljakul, kus oli kohal 300 tuhat inimest Rahvarinne- 1988 aprill rahva liikumine perestroika toetamiseks ERSP- 1988 aastal esimene poliitiline erakond, Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei interliikumine- 1988 aasta suvel mille moodustas liikumine eesotsas tehaste töölised (venelased) Suveräänsusdeklaratsioon- 1988
mõiste Periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega Rahvusliku liikumise etapid: Elitaarne - rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliidi liikumine Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt käsitöölised), kui ka tegevusalade (nt laulukoorid, võimlemisseltsid) järgi Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine Võitlus oma riigi eest - liikumise kõrgeim etapp Rahvusliku liikumise eeldused: Talurahva vabastamine pärisorjusest Omavalitsuste teke Esimeste haritlaste tegevus Tihenes koolivõrk Vennastekoguduste tegevus Talude päriseksostmine Estofiilide tegevus Sobiv poliitiline olustik Aleksander II võimulesaamine Rahvusliku liikumise algus 1857.a. hakkas ilmuma rahvuseepos
Gulliver maabub nagu Robinsongi juhuse tahtel võõrasse paika. Ta satub merehätta, jäetakse saatusehooleks ja peab kodumaast kaugel ihuüksi hakkama saama. Siiski ei olnud Swiftil kavas kirjutada mitte üksnes põnev romaan, mis lõbustab lugejaid kummaliste maailmadega. Gulliveri elamused peegeldavad ja kommenteerivad 18. sajandi alguse Inglismaa poliitilist ja sotsiaalset olukorda. See oli murranguline ajastu. Pärast 1688.-1689. aasta revolutsiooniga kaasnenud segadusi kujunes välja poliitiline avalikkus parlamendi ja parteidega, kes võitlesid omavahel mõjuvõimu pärast. Ajalehtedes ja ajakirjades vaieldi ja intrigeeriti. Iroonia ja satiir olid kõrges hinnas. Ja keegi ei osanud kirjutada vaimukamalt ja pilkavamalt kui Jonathan Swift. Poeetiline külg teda seejuures ei huvitanud, ta tahtis vaid sekkuda ja rünnata, osutada ebakohtadele ja neid parandada. Temast sai esimene poliitilise partei pressiesindaja. Kaasaegsete kirjelduste järgi tema mõjuvõim üha kasvas
Vinni-Pajusti Gümnaasium Prantsusmaa 17 ja 18 sajand Filosoofide kodumaal Prantsusmaal oli võimul absoluutne monarhia, aga 18. Sajandi keskpaiku hakkas see ilmutama nõrkuse märke.Riiki, mille Louis XIV oli muutnud Euroopa võimsaimaks jõuks, vaevas mitmepalgeline poliitiline, rahanduslik ja ühiskondlik kriis, mille jaoks uudsetel valgustusideedel oli pakkuda küll ohtralt kriitikat, aga vähe konstruktiivseid lahendusi, kuidas Prantsusmaad ja selle riigiaparaati ümber kujundada. Võimu Jaotus Louis XIV ajal oli poliitiline võim koondunud põhiliselt Versailles`s asuvasse kuninga õukonda.Prantsusmaal ei olnud mingit tõhusamalt tegutsevat esindusorganit, sest generaalstaadid olid viimati koos käinud aastal 1614.Oma
Sierra Leone 13. november 2007. a. Sisukord 1. Geograafiline asend 3 2. Üldandmed 3 3. Kliima ja loodusolud 3 4. Poliitiline kord 3 5. Majandus 4 6. Rahvastik 4 7. Religioon 4 8. Sport 4 9. Haridus 4 10. Kasutatud kirjandus 7 2 Geograafiline asend Sierra Leone Vabariik asub Lääne-Aafrikas Atlandi ookeani kaldal ekvaatorist põhja pool. Sierra Leone naaberriigid on Guinea põhja ja ida suunas ning Libeeria kagu suunas. Pealinn Freetown asub 8°31 pl, 13°15 lp. Üldandmed
Eesti NSV-s hakkas seisuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986.aasta lõpul, mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uute fosforiidikaevanduste rajamiseks eestisse. See tekitas ühiskonnas protesti, mis 1987. aasta kevadel vallanduse ulatuslikuks üha enam poliitilist värvingut omavaks fosforiidikampaaniaks, milles rahvas esimest korda tunnetas ühtekuuluvuse jõudu: asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. 1987. aasta augustis loodi Eestis esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Rippentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Eesmärgiga avalikustada 1939.aasta Hitler-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Sel eesmärgil korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus, kus osales üle 2000 inimese. Kokktulnud kõnelesid avalikult 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingust selle tagajärgedest Balti rahvastele. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE 1988
õppis samaaegselt keeli, seadust ning poliitikat. Isa surma tõttu 1579 a. pidi Bacon naasma kodumaale, kus isa oli pannud kõrvale suure osa raha, et osta Francis'ele mõis Sellest summast aga sai Francis kõigest viiendiku ning varsti pärast seda sattus ta võlgadesse, millest ta kunagi ei vabanenud. Poliitiline karjäär Baconil oli 3 eesmärki: paljastada tõde, teenida oma riiki ja teenida oma kirikut. Ta arvas, et saavutab seda ainult läbi prestiizika töökoha. Tema poliitiline karjäär algas kui ta valiti parlamendi liikmeks Bossiney's, Devonis. Elisabeth I valitsuse ajal ta kõrget kohta ei saavutanud. Saavutas hea positsiooni James I valitsuse ajal, sai kohtuministriks ( Attorney General) Poliitilise karjääri lõpp Tema poliitiline karjäär lõppes häbis pärast seda kui teda süüdistati altkäemaksu võtmiseks. Süüdistajaks oli tema peamine vastane Edward Coke ning teda süüdistati 23 erineval juhul korruptsioonis.
Ajaloo suuline KT Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791 Viini kongress ja selle otsused. Uued liidud 1) Revolutsiooni algus ja selle muutused ühiskonnas 1789-1791 Prantsusmaa majanduslik olukord oli halb - ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis ja majanduskriis. See viis pingeteni ühiskonnas ning kutsuti kokku generaalstaadid (1789). Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1. seisus - vaimulikud 1% 2. seisus - aadlikud 2% 3. seisus - talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt 97% Generaalstaatides ilmnesid vastuolud. Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda - ei jõutud üksmeelele - kolmanda seisuse esindajad lahkusid ja moodustasid RAHVUSKOGU
Euroopa Liit Vitali Grishin 12B Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa Liidu ajalugu(1945-1959) Rahus elav Euroopa alustab koostööd Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu
Miks need riigid on kõige globaliseerunumad? Madalmaad, Iirimaa, Belgia. Sest need maad on kasutusele võtnud uued energiaallikad (päikesepatareid, biokütused, tuule- ja vesinikuenergia), samuti on üheks tunnuseks neil riikidel transpordivahendite kiire areng ja hindade odavnemine mis on toonud kaasa kaupade, raha, info liikumise ja vahetuse kiirenemise. 6. Kuidas on muutunud Eesti asukoht selles tabelis (võrdle 2012. ja 2017. aastat)? Too välja nii majanduslik, sotsiaalne kui ka poliitiline aspekt! Eesti globaliseerumis majanduslik sotsiaalne politiiline e indeks 2012.a 26. koht 79.34 11. koht 88.39 33. koht 73.69 76. koht 74.81 2017.a 28. koht 79.27 10. koht 87.54 39. koht 73.81 69. koht 75.91 7. Tutvu huvitava ja informatiivse leheküljega, kust leiad infot ja pilte maailmast http://nationalgeographic.org/ Mida huvitavat pakkus see lehekülg Sulle?
Liidus. 1986 - avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast. 1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Ronald Reagan - USA president 1981-1989. 23. augustil 1987 - esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Eesmärgiks oli MRP avalikustamine. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) - poliitiline ühendus, mille eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 1988 - Moskvas võeti vastu kooperatiivne e väikeettevõtteid puudutav määrus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte Nõukogude Liidus. 1.–2
Demokraatia tunnused Mitmeparteisüsteem Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimsed, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada Vabaks demokraatiaks ei kvalifitseeru riigid, kus valimised ei vastanud eelmisel slaidil toodud kriteeriumitele mitmed viimased valimised riigis on võitnud pidevalt üks poliitiline jõud (üheparteilised riigid (dominant party states)) suur võim riiki puudutavate otsuste üle on koondunud ilma valimisteta võimu juurde saanud jõu kätte (mitteparlamentaarsed monarhiad, võõrvõim või rahvusvaheline kontroll) Demokraatiate mured maailmas ÜRO ignoreerimine suurriikide poolt olulistes küsimustes (nt. 20.03.2003) Autoritaarsete reziimide tugevnemine maaimaareenil (nt. Hiina, meie suur lõunanaaber Läti,
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas.
Survegrupid poliitika mõjutajatena Mitte kõik grupid ei sea endale eesmärgiks poliitika mõjutamist. Teistel puudub jõud ja kolmandad omandavad äärmiselt suure mõjujõu-korruptsioon, äraostmised jmt. Kaudne surve: Avaliku arvamuse kujundamine (massimeedia-edendamisgrupid)Greenpeace Töö riigiasutustega Koostöö erakondadega Otsene surve: Mõjutatakse parlamendi liikmeid või tippametnikke Survegruppide poliitiline roll on riigiti erinev. o Valitsemiskorraldus o Poliitiline kultuur o Ühiskonna ees olevad probleemid. Sotsiaalsed liikumised Erineb survegrupist ja erakonnast oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. Tänapäeval kujutavad need endast rahvusvahelist võrgustikku.NT: 20 saj. Algul ametiühingud., erakonnad(rohelised). 20.saj II poolel kerkisid esile vaimsed väärtused.(võrdsus, turvalisus, õiglu, keskkond). Uute sotsiaalsete liikumiste tunnusjooned: Killustunud võrgustikud, ebaselged
Valgustus Prantsusmaal Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse.Inimühiskonnale seati eeskujuks loodus.Esiplaanile seati inimene.Rene Descartes-Sündis väikeaadliku pojana.Tema põhiteos ,,Arutlus meetodist".Rõhutas et teadmiste ainuke allikas on mõistus.Arvas et kahelda tuleb kõiges. Voltaire-Oli kirjanik,poeet,jurist ja ajaloolane.Lähtus loodusõiguse teooriast.Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism.Charles Montesquieu-Poliitiline teos ,,Pärsia Kirjad".Peateos ,,Seaduste vaim".Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat.Võimude lahususe teooria.Seadusandlik,täitesaatev,kohtuvõim peaks eraldi olema. Jean-Jacques rousseau-Väljapääsu nägi rahva suveräniteedis,mis tähandab et võim on rahval.Põhiteos ,,ühiskondlik leping".Denis Diderot-Entsuklopeedia alusepanija ja väljaandja. Saksa valgustus
Eesti taasiseseisvumine Kui 1986. aastal taheti rajadafosforiidikaevandust, loodi selle vastane kampaania. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aasta augustis, kus avalikustati Molotovi Ribbentropi Pakti Eesti grupp. Selle eesmärgiks oli tuua päevavalgusele 1939. aasta Hitleri ja Stalini vahelise kokkuleppe tegelik sisu ja tagajärjed. Korraldati maaleavaldus Hirvepargis. Demokraatlik massiorganisatsioon Eesti muinsuskaitse selts loodi 1987. aasta lõpus. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei moodustati aasta hiljem, see oli esimene poliitiline erakond
Suur Prantsuse revolutsioon (1789 – 1799) 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: I ja II seisuse (3%) privileegid III seisuse (97%) maksukoormus b) Poliitiline kriis: Absolutism kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi c) Rahandus- ja majanduskriis: riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) maksude tõstmisega rahva elu halvenes ikaldusaastad (1787 ja 1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni: GENERAALSTAADID I, II ja III seisus ▼ III seisus lahkub ja moodustab
ning nendega seonduvat. Kultuuride segunemise ning vaheldusega kaasnevad rahvustoitude, -kommete, -muusika, ning võistlusspordi üleilmne levik. Ligipääsetavus ning erinevate kultuuridega tutvumise võimalus on suurem kui kunagi varem. Asjale aitavad kindlasti kaasa ka turism ning kommunikatsioonivahendite areng. Inimesed liiguvad ning seeläbi ka näevad, kogevad ning tutvuvad. Piirid on lahti ning varem poleks see võimalik olnud. Viimane üleilmastumise tahk on poliitiline globaliseerumine. See sisaldab endas ülemaailmsete organisatsioonide, reeglistike ning seaduste teket. Riigid teevad julgeolekulisi, majanduslikke ning poliitilisi küsimusi lahendades pidevat koostööd. Üksteist kuulatakse ning teineteisega arvestatakse. Asja juurde kuulub kindlasti ka rahvusvaheliste kohtute loomine, mis on tihedalt seotud seadusandluse ning selle ühtlustamisega. Globaliseerumise roll tänapäeval on ühendada riike ning ajendada neid tegema koostööd.
Taasiseseisvumine 1987 1987 - fosforiidikampaania. Eesmärk Protestida fosforiidikaevanduste vastu mida taheti Eestisse rajada. august 1987 - Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG). Loodi selleks, et tuua päevavalgele tõeline sisu ja tagajärjed Baltimaale. 23. august 1987 - Tallinna Hirvepargis toimus poliitiline meeleavaldus. Eesmärk avalikustada MRP salaprotokoll. september 1987 - IME ehk isemajandav Eesti. Eesmärk viia Eesti täielikule isemajandamisele. 12. detsember 1987 - Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine (EMS) ! 1988 1.-2. aprill 1988 - Loominguliste liitude ühispleenum Toompeal. Eesmärk pöörata suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, kaasata ,,ärkamisse" haritlasi. aprill 1988 - Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sini-must-valge rahvuslipp.
Kommunistlikud riigid Sotsialismileeri kujunemine Pärast II MS kehtestas NL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel aidati kommunistid võimule algul Ida-Euroopa riikides: Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendati mõju Ida- Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja- Koreale. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all riike rahvademokraatliamaadeks. 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus ,,sotsialismimaad". Koos NL-iga moodustasid need riigid sotsialismileeri. 1960. aastatel hakati NL-ile kuulekaid riike kutsuma sotsialistlikuks sõprusühenduseks (NL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia) NL oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. Paljud vasemad ja mahajäänumad riigid, kes said kaudselt või otseselt Moskva kontrolli all...
Ühiskond Jätkusuutlikkus- Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. Riik- Poliitiline moodustis. Ühiskond- Sotsiaalne kooslus. Pluralistlik- Mitmekesine ühiskond. Demokraafilised tunnused: sugu, vanus, rahvus, perekonnaseis, elukoht (nt maa, linn). Sotsiaalsed tunnused: haridustase (alg-, kesk- või kõrgharidus), ametigrupp (nt oskustööline, tööline, ametnik, spetsialist, juht jne), klass (alam-, kesk- või kõrgklass), hõvestaatus (töötu, pensionär, õpilane, töötav inimene). Sotsiaalne kihistumine- Erinevused meeste ja naiste vahel, seotuna ühiskondliku
Tänane loeng teemal "Mis on Eesti?" koosnes viiest osast: territoriaalne Eesti, rahvuste Eesti, poliitiline Eesti, suur ja väike Eesti, Eesti alusideoloogia. Algusel näidati Eesti kaarte erinevatel ajalooperioodidel: 13., 17.-20. ja 21. sajandil. 1920. aasta Tartu rahulepingu järgi oli Eesti territoorium umbes Saaremaa või Luksemburgi pindala võrra suurem kui tänapäeval. Juurdepääs avamerele on Eesti jaoks oluline poliitiline eelis. 1857. aastal Johann Woldemar Jannseni asutatud ajaleht Perno Postimees pöördus lugejate poole sõnadega: «Tere, armas Eesti rahvas!», mis kuulutasid sümboolselt rahvusliku ärkamisaja. Eesti elanikud esmakordselt hakkasid teadvustama ennast eestlastena. 1918. aastal oli välja kuulutatud tähtsaim riiki rajav dokument iseseisvusmanifest. See oli mõeldud kõikidele Eesti rahvastele ning ütles, et «kõik Eesti vabariigi
lahkunud) varustas Itaaliat. Sõda lõppes mõne kuu pärast ja Etioopiast sai Itaalia asumaa. RL pidas Etioopiat jätkuvalt iseseisvaks liikmeks. See Itaaliat ei huvitanud, vaid lahkus RL-ist. 11. Millal tuli Saksamaal võimule Hitler? 1933.aastal sai ta riigikantsleriks. Mis partei liider ta oli? Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liider 12. Millised olid tema võimuletuleku eeldused Saksamaal? 1. I MS järgne majanduslik, poliitiline ja psühholoogiline nõrkus kaotas usu demokraatiasse, kõiges süüdistati nõrka parlamentaarset korda 2. Hirm kommunismi ees. Hitleris ja natsides nähti jõudu kes suudab pidurdada kommunistid, seepärast toetasid neid töösturid, keskklass, sõjaväelased. 13. Milline oli Hitleri esimene välispoliitiline ülesanne? Versailles' leppe tühistamine. Mida selleks tehti? Saksa väed sisenesid 1936.aastal demilitariseeritud Reini piirkonda.
1. Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine koor...
õigusi. naised said valimisõiguse,Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu. 2. Iseloomusta demok. liikumisi: liberalism- uuenduste vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vaba turumaj. Konservadid- vana korra järgi kõik,mitte midagi uut. Sotsid- kaitsesid tööliste huve. 3. Mitte demok.. Kommarid- töölised pidid olema õnneliku homse ehitajad. Fassid ja natsid- hirmuvalitsemine, tappa vaenlased. 4. FRA ja ENG riigikord- FRA vabariik, palju parteisid, poliitiline elu kirev, valitsuse eluiga lühike, asumaadega polnud probleeme. ENG- riigipeks kuningas või kuninganna, ei osalenud juhtimises, seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas peaministriga 5. FRA maj. Reparatsioonimaksud, masinate, autode ja keemiakaupade tootmine, kalandus, moekaupade tööstus, arenes kiiresti võimsaks tööstusriigiks. ENG maj. Tööstus- ja kaubandusmaa, välismaalt toodi sisse vajalikke toorainet, 1921 majanduslik tõus. 6
ümberjaotamise abil pidurdab maj arengut. Kärpis sotsprogramme, makse. Tugines rohkem eraalgatusele ja turumaj- algul suur tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. 84 valiti tagasi. külma sõja olemus - kujutas end Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastuseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. „Külm“ kuna otsest sõjategevust ei toimunud. Avaldus: võidurelvastumine, luuramine, kriisid, propaganda, võistlemine pea igas eluvaldkonnas raudne eesriie - Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega nt üritas eraldada end muust maailmast (tuntuim Berliini müür 1961–1989) Marshalli plaan - 1847. pakkus USA välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamist ja USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele Trumani doktriin - 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi
Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused: 1933 valjus ameerika majanduslangusest, kuna President F.D.Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu. Suurbritannis jäi poliitiline olukord enamvahem stabiilseks, loobuti naela seotusest kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu. Sõjajärgne majanduskriis Põhjused: Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus, mis oli eriti suur sõjast naasnud meeste seas. Eriti keeruline oli Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid Antandi riikide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
