TÕDE ja ÕIGUS I KIIRE sisukokkuvõte Keskmine konflikt kujuneb Pearu ja Andrese, kahe Vargamäe naabri vahel. Raamat algab sellega, et Andres koos oma vastvõetud naise Krõõdaga kolib Vargamäele Andres on endale talu ostnud. Pearu, kes on vanem ja elab juba ammu naabruses, ei armasta konkurentsi ja näeb Andreses potensiivset vaenlast. Ent Andres ei mangu sellest alla. Ta hakkab agaralt kõiki majapidamistöid tegema ja soostunud maaga võitlema, et põldu teha. Töö on tappev, ent Andres on veendunud, et ta teeb seda kõike helge tuleviku nimel, et ta lastel oleks vähem vaeva. Esimene kähmlus Andrese ja Pearu vahel toimub kõrtsis, kui Andres keeldub Pearu pakutud viina joomast sama teeb ka Krõõt. Pearu on maruvihane ja läheb koju, peksab oma naist. Nüüd on Pearul tõeline vimm. Igal võimalusel üritab ta Andresele käkki keerata. Krõõt saab kolm tütart ja poja, kellele samuti Andres nimeks p...
Tavaliselt sünnib korraga ainult üks poeg. Emasloom võib kahe aastaga üles kasvatada kuni 3 poega.Känguru kukrut toetab vaagnaluu. Kukruava ümbritseb lihas, mis võib ava sulgeda ning mitte lasta pojal kukrust välja kukkuda, kui känguru kiiresti hüppab. Toitumine Punane hiidkänguru toitub rohust, puu okstest ning põõsalehtedest. Vahel sööd ta ka taimejuuri. Rohtu hoiab känguru esikäppade vahel, et seda süüa. Oma teekonnal vee juurde läbivad nad sageli väga pikki vahemaid. Kui mina oleksin känguru? Oi mulle väga meeldiks. Minu elukoht oleks Austraalias. Seal on hästi ilus loodus ja soojad ilmad. Ma ei pea koolis käima ja ma ei pea ennast pesema. Mul oleks muretum elu. Keegi ei riidle minuga ja ei sunni tuba koristama. Saan hästi kiiresti hüpata, süüa rohuväljadel rohtu. Minu pisike poeg vaatab kukrust välja ja naerab. Mul oleks korraga nii palju sõpru. Kängurud liiguvad väga suurtes gruppides, kus on 100 isendit
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud pikki jääaja perioode, mil kliima oli nii külm, et liustikud laskusid alla mägedest ja katsid suure osa maismaast. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles umbes 13 000 11 000 aastat eKr vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Suurel jääajal oli vahepeal ka soojemaid perioode, mil osa jääd taandus ja sulas. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist
Valemid- = vT v = f 4) Vaba võnkumised ja sund võnkumised ja näited nende tekkimise kohta. · Vaba võnkumine toimub süsteemi siseste jõudude puhul. Nt: kella pendel,kiik, metronoomi osuti. · Sund võnkumine toimub perioodiliselt mõjuvate välismõjude toimel. Nt: kojamehed, õmblusmasina nõel, paljud muud asjad. 5) Pendli võnkumise võrrand. Äärmine asend. Tasakaalu asend. Vastavad graafikud. 6) Rist ja pikki lainete mõisted. Millistes keskonades saavad need lained levida. · Selliseid laineid, kus võnkumine toimub levimissihiga risti, nimetatakse ristilaineteks. Nt: merelained · Laineid, kus võnkumine toimub piki levimissihti, nimetatakse pikilaineteks. Nt: heli 7) Kuidas tekivad interferentsi maksimumid ja miinimumid. Vastavad graafikud. · Maksimumid tekivad, kui lained liiguvad samas faasis. (harjade põhjas peavad liituma)
Suur koletis. Elas kord üks suur koletis, kellele meeldis õudselt logeleda. Ta logeles pikki tunde kõrgel oma lossis , imetledes rohelisi metsi, kuldkollaseid põlde ja sinavaid mägesid. Talle meeldis kuulata linnu laulu ja mängida peitust, kuid mure oli selles et ta ei saanud kuhugile ennast peita, ükskõik kuhu oleks a ennast peitnud ikka oleks ta üles leitud. Talle meeldis ka käia järvede ääres, vaadates siledalt veepinnalt enda peegeldust. Suur koletis armastas järvi ja nende juures olles oli ta väga õnnelik. Kuid suurel koletisel oli ka üks suur mure. Nimelt ei olnud suurel koletisel sõpru. Kõik teised kartsid koletist ning keegi ei julgenud temaga koos aega viita. Suur koletis aga oli väga sõbralik ning hea iseloomuga. Koletis tahtis nii väga et tal oleks keegi, kellega aega viita , keegi kes kuulaks ta muresid ja õnnestumisi ja oleks talle tähtsam kui ei miski muu. Ühel päeval kui suurt koletist oli ...
Minu eredaim muusikaelamus ? Leigo Järvemuusikal Keeruline on kirjeldada ja põhjendada Leigo järvemuusika kohta Eesti meelelahutusmaastikul.Ehk ei olegi meelelahutus kõige õigem sõna seletamaks Leigo olemust, kuid selge on , et kvaliteetne ja jõuline emotsioon , mis elab meie hinges veel pikki kuid hiljem , peale selle tegeliku toimumist. Leigo on midagi enamat see on ühe unistuse lugu. Kui Leigo peremees Tõnu Tamm 1981. aastal Leigole suvekodu otsima läks, ei suutnud ta sealt enam lahkuda. Vaid ühte väikest veesilma ja võsastunud maastikku vaadates tuli tal idee kujundada Leigost ilus järvistu. Pärast mitmeaastast tööd sündiski esimene järv, mille keskel on siiani vanade pajudega saareke. Just
Peamised punktid, mida on vaja teada kokkuvõtte kirjutamisel on järgmised: 1. Kirjutamine algab sellest, et algtekst on korralikult läbi loetud ja leitud tuum, mõte ja olulised ideed. 2. Kokkuvõte on alati objektiivne ning ei sisalda kirjutaja oma hinnangut. 3. Kokkuvõte on kirjutaja oma sõnadega edasi antud sõnum, algteksti tuum peab jääma samaks, see ei tohi olla moonutatud. 4. Kui algtekstis esineb sõna- või mõttekordusi, siis püüa neid kokkuvõttes vältida. 5. Väldi pikki ja keerulisi sissejuhatusi, vaid asu kohe sisu edasi andma. 6. Kokkuvõtte stiil olgu lihtne ja neutraalne. 7. Kirjuta lihtsate ja arusaadavate lausetega, püüa vältida keerulisi ja pikki lauseid. 8. Kokkuvõttes kirjuta ja kasuta neid sõnu, mida kindlalt tead ja tunned, samuti väldi harva kasutatavaid sõnu ning vähetuntud võõrsõnu. Vajadusel selgita tähendus. 9. Kokkuvõttes ei pea kirjutama omi mõtteid. 10
a.). Kadastriüksuse piiride maastikul kättenäitamisest võtsid osa: 1.Põlumajandusministeeriumi esindaja Märt Riisenberg 2.Haridusministeeriumi esindaja Ago Sule 3.Kehtna valla esindja, maakorraldaja Ene sulg Piirimärkide ja piiri kulgemise kirjeldus: IV maatükk: asukohaga Kehtna alevik Mõisa mt4. on looduses tähistatud nelja (4) pirimärgiga. Piir kulgeb: Piiripunktide 50-51-52-53-54-55 vahel kulgeb piir sirgjooneliselt piirimärgist piirimärki. Piiripunktide 40-50 vahel kulgeb piir pikki kraavitelge, piiripunktide 55-49 vahel kulgeb piir pikki Lasketiiru tee nr45 eralduspiiri 3m tee teljest.piirimärkiseks on punktides 51,52,53 ja 54 metalltoru. Kohapeal esitatud märkused: Ei ole. Asjosaliste juuresolekul on ülaltähendatud katastriüksuse piirid maastikul kätte näidatud vastavalt katastriüksuse jagamisplaanile, mille on koostanud Kehtna valla maanõunik Heiki Paat 20.12.1999.a. Piiriprotokolli koostamisel on asjaosalistele selgitatud asjaõigusseaduse §128; 129;
Teiseks tekib vool siis kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni ehk magnetit liigutatakse juhtme suhtes. Ehk magnetit tuleb liigutada nii, et juhe oleks kord magneti harude vahel, kord mitte. Kolmandaks tekib vool nii, kui juhe ja magnetväli püsivad paigal, kuid magnetvoo tihedus muutub ajas. Voolu ei tekki siis kui juhe on magneti harude vahel paigal või kui liigutada seda pooluste vahel risti magneti harudega. Ehk juhet liigutada ühe pooluse juurest teise juurde siis liigub ta pikki magnetvälja jõujooni ja pikki jõujooni liikuv juhe magnetvälja jõujooni ei lõika ja sellises liikuvas juhtmes voolu ei teki. Elektrivoolugeneraator Elektrivoolugeneraator on elektrimasin, mis põhineb elektromagnetilise induktisooni nähusel. Tema töö on muundada mehaanilist energiat elektrienergiaks. Ehituselt sarnaneb elektrivoolugeneraator elektrimootoriga, kuid elektrimootori töö on vastupidine, muundades elektrienergia mehaaniliseks energiaks.
Teda pole peaaegu üldse valges lumes märgata, sest ta sulab hästi ümbritsevaga kokku. Tema karvakate võib olla valgest kollaseni. Jääkarud on hästi kohastunud eluks Arktika külma keskkonna tingimustes. Need loomad on väga kiired ning võimelised läbima pikki vahemaid. Jääkarude jalatallad on kaetud karvaga, see annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. Jääkaru on levinud põhjapoolkera polaaraladel. Nad on äärmiselt tugevad ning on kiire sammuga võimelised läbima pikki vahemaid. Jääkarud esinevad punasega märgitud piirkondades : Arktika, Grööni maa, PõhjaA m e erika ja Aasia p õhjaalad. Jääkaru toitumine ja jahipidamine Jääkarud toituvad kõige enam hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kui hülged käivad seal õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülged ühe käpalöögiga. Selline käpalöök on ka inimesele surmav. Jääkaru kasutab oma küüniseid saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks.
kuid mitmekesisemad kui 1920-te sirge kleit. ● Tänu trükitehnika arengule muutusid populaarseks mustrilised ning detailirohked kangad. MEIKIMINE 1930. aastatel peeti meikimist kohustuslikuks. Maitsekaks ja elegantseks loeti värvikombinatsiooni: mustad küüned, rohelised silmalaud ja oranž põsepuna. Rõhk oli jumestuses kulmudel- kanti pikki ja kitsaid kulme, kusjuures kulmuvahe kitkuti laiemaks. SOENGUD Lõppes poisipea valitsemine – juuksed läksid pisut pikemaks ning lokki. Aastakümne värviks oli kahtlemata plaatinablond. Populaarse come-back’i tegid marcel-lained ehk vesilained. Tähtsaks peeti ka kübaraid, mis olid
tutvustav video https://www.youtube.com/watch?v=pQKwzhEXLEo Traditsioonid ja uskumused Uskumused: Usuti Püha Vaimu ehk “Wakan Tanka”. Usuti, et kõik asjad on elusad. Traditsioonid: Peeti usutseremooniaid. Tseremooniate tähistamiseks erinevad tantsud. Päiksetantsu tseremoonia võimaldas juhtidel kohtuda, et teha otsuseid, korraldada ning kavandada rüüsteretki. Eluolud Peamiseks ellujäämisviisiks oli piisoni küttimine. Elasid tipides (vigvamides). Naised kandsid pikki kleite, mehed niuderiiet ja mokassiine. Jaotatud soorollid. Traditsioonid ja uskumused Uskumused: Usuti Püha Vaimu ehk “Wakan Tanka”. Usuti, et kõik asjad on elusad. Traditsioonid: Peeti usutseremooniaid. Tseremooniate tähistamiseks erinevad tantsud. Päiksetantsu tseremoonia võimaldas juhtidel kohtuda, et teha otsuseid, korraldada ning kavandada rüüsteretki. Eluolud Peamiseks ellujäämisviisiks oli piisoni küttimine. Elasid tipides (vigvamides).
eest nööbitavad kleidid olid lühemate seelikute ja varrukatega. Kleidid olid taljesse võetud ja kanga kokkuhoiuks kasutati kõik võimalikke nippe. Lisamaks moele värvikust ja eksootilisust, kanti nn talunaise seelikuid. Prantslannad riietusid kõigele vaatamata väga moodsalt, naised demonstreerisid oma vihkamist vaikselt, kandes naeruväärselt kõrgeid (kuni 50 cm) kübaraid, erksavärvilisi rõivaid, pikki juukseid ja lühikesi seelikuid Ameerika ja inglise naised pidid leppima kunstsiidist ja kangajääkidest õmmeldud rõivastega. Loodi rõivaid töötavatele naistele. Paljudes erinevates valdkondades töötavad naised kandsid sõjaväemundreid, tunkesid kobinesoone, metallkiivreid, nahkveste ja täisvarustusega lahingumundreid meestele mõeldud pikkade pükstega- naistest koosnevatest naisrügementides, kuid naispilootidele olid mõeldud ka sobivad
siis sa said kanda ja punast rätikut kaelas. Kuid kui ta vahetas kooli siis võis ta panna end niimoodi riidesse nagu tahtis. Isa ütles, et tunnis võis rääkida ainult siis kui õpetaja küsis midagi või kui õpetaja ise lubas. Vahetunnis pidid õpilased kõndima ringi suures saalis. Sa võisid õppida vahetunnis aga sa pidid isegi siis ringi kõndima. Kui sa rääkisid tunnis ja õpetaja ei lubanud siis sind tutistati või said joonlauga pikki näppe. Isa ise on ka vahele jäänu jäänud ja pikki näppe joonlauga saanud. Isa ütles, et ta oli koolis tõeline paharet. Koolist lubati puududa ainult siis kui sa olid haige või sa olid kuskil võistlustel. Isa ja tema klassikaaslased ei puudunud kordagi põhjusteta koolist. Isa sai kõigiga läbi kes olid tema klassis. Ta sai kõige paremini läbi nende inimestega kellega koos tegi ta sporti. Õpetajaid teietati. Sellistest õpetajatest
Uudise põhistruktuur · Uudisel on 3 osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal, mis paiknevad kindlasjärjestuses: · Juhtlõik · Teemaarendus Uudise pealkiri · Mis on uudise keskne teema · Peab olema lugema kutsuv · Väldi sarnaseid sõnu ,,Heitunud heidikute heitlikud heitlused" · Soovitused: pealkirjades vältida pikki sõnu ning võõrsõnu, laused võiksid olla võimalikult lühikesed ja lihtsad, kaks küsimust järjest ei ole eriti hea seega jätta üks küsimus (mismoodi alaealisena tööle?) ning üritada kasutada vähem hüüumärke Uudise juhtlõik ehk lead · Eesmärk esitada lugejale loo tuum, keskne fakt ehk siis uudise põhiosa, mis tegelikult tutvustab või annab lühiülevaate edasisele artiklile · Köita lugeja tähelepanu esimesest lausest
Kuidas on tekstis kirjeldatud ’ideaalset töötajat’ ning mida see tähendab soolisest perspektiivist lähtuvalt? Ideaalne töötaja on ratsionaalne, tugev juht, pühendunud tööle ja jätab teisejärguliseks pere või teised kohustused. See tähendab, et soolisest perspektiivist on ideaalne töötaja meesterahvas, kuna naised (eriti emad) on vähem ratsionaalsed, rohkem väljendusrikkad, ei saa töötada pikki tuned ja vähem pühendunud tööle, seetõttu ka vaadatakse neid ka vähem ideaalsemate töötajatena. Kirjeldage meeste ja naiste karjäärivõimalusi Mehhiko tööturu kontekstis. 1940-1982 suurem osa meesetest said suuri sotsiaalseid hüvitisi ja perekonnapalka, mis võimaldas neil täita perekonnatoitja rolli. Tehased, mida juhtisid välismaalased, olid mõeldud vallalistele naistöötajatele, keda vaadati kui asendatavaid töölisi. Need tööd sisaldasid pikki tuned, madalaid
erinevast arvust poegadest. Palju kapibaarasid elab erakuna. Isased püüavad sageli edutult ühineda suuremate karjadega.Domineeriv isane säilitab oma positsiooni tänu sellele, et ajab pidevalt rivaale eemale ja näitab oma karjas kõigile, kes on võimul. Tõelisi lahinguid esineb siiski harva.Nende näriliste elus mängib suurt rolli vesi. Kapibaarad veedavad hommikupoolikud maismaal, keskpäevaste leitsakute ajaks lähevad aga vette end jahutama. Nad võivad vees viibida pikki tunde, olles veetaimestikus peaaegu märkamatud. Vee kohal on näha vaid nende silmi, kõrvu ning ninasõõrmeid. Kui mõni kapibaara vaenlast märkab, annab ta temast märku köhatust meenutava hädasignaali abil. Ülejäänud karjaliikmed tarduvad seejärel paigale ja kuulatavad, kuni vaenlane eemaldub või pagevad vee alla peitu. Kapibaara suurim vaenlane (peale inimese) on jaaguar. Kapibaara toitub eranditult taimsest toidust. Ta
· Antiklinaal ehk kohr(positiivne): Kihid on kallutatud ... · Sünklinaal ehk vaond(negatiivne): kihid on kallutatud keskele üksteise vastu. Kujud: 1. Kurru tiivad 2. Kurru lukk 3. Kurru telgjooneks 4. Kurru telgpinnaks 5. Kurru tuum Rahulikel aladel- platvormidel- kujunevad antekliisid ja sünkliisid, kilbid. Diapiirkurrud- on kirjeldatud Tartus laululaval.. Piusas- vajumised 2.Murrangliikumised: ...on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustada nii... 3.Süvamurrangud- neil on iseloomulik pikk ja mitmefaasiline areng. Nad võivad olla aktiivsed miljoneid aastaid. 4.Maavärinad · Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus. · Vulkaanilised: kaasnevad vulkaaniliste protsessidega. · Langatusvärinad: suurtse koobaste sissevarisemisel. · Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul.
teravatele meeltele - peamiselt ngemisele ja kuulmisele - vimelised neid hdaohu eest igel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb harilikult juhttkust, hest kuni kuuest mrast ning nende histest varssadest. Toitumine: Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. Vahel nrib puukoort, nksib ka lehti, pungi ja puuvilju. Rohtu murrab ta kigepealt teravate likehammastega, seejrel peenestab purihammastega. Smisele kulub sebral iga pev pikki tunde. Seejuures jlgib ta pingsalt mbrust, ega pole mnd kiskjat lhenemas nha. Territooriumid, kus sebra elab, on sageli rmiselt kuiva ja palava kliimaga. Sebra on siiski suutnud niisuguste ebasoodsate tingimustega kohaneda - ta on vimeline veeta lbi ajama koguni kolm peva, kuna joogikohtadeni judmiseks peaks ta lbima kllalt pikki vahemaid. Sebra ja inimene: Valgete asunike jaoks olid sebrad alati "kahjurid", kuna nad pakkusid kariloomadele tugevat konkurentsi toidu osas
Elektrivälja töö Mehaanika võrdub töö jõu nihke , ning nendevahelise nurga koosinuse korrutisega: Elektriväli teeb tööd laengute ümberpaigutamisel. Ümberpaigutamisel tehtav töö ei olene trajektoori kujust, vaid välja suunas käidud teepikkusest ehk pikki välja tugevuse joont. Samanimeliste laengute vahel mõjub tõukejõud ja seega süsteemi potentsiaalne energia väheneb ja mida suuremad on kaugused laengute vahel , seda väiksem on kogu süsteemi energia
Või kui on vaja faktiandmeid või koostada pingerida. Etnograafiline uurimismeetod on universaalne, sobib igas valdkonnas, suhteliselt odav, kuid töömahukas, raske analüüsida, vaevaline, kuid rikastav meetod. Individualistile on tähtsad edu, raha, haridus, saavutus, kasum, õiglus, sõltumatus.Kardab läbi kukkuda. Modernismi tunnusjooned... Intervjuu kuldreeglid: · Ära karda vaikust · Üks küsimus korraga · Väldi võõrsõnu ja pikki lauseid · Kerged ja rasked küsimused läbisegi · Kui vassib mine edasi ja tule hiljem tagasi Valim on juhumeetod, suvaliselt valitud objektid(telefoniintervjuu grupid), tunnused peavad olema varem fikseeritud, tuleb vahendada lisamuutujaid(ei arvestada eriti nõrku ja väga tugevaid). Kvalitatiivsete meetodite ja statistika omavaheline seos või seosetus Mis on sotsiogramm ja kuidas seda vormistada? 2.rühm Argisotsioloogia on analüüsioskus. Paarivõrdlusmeetod on...
kõrvalt vaadates oleks alati näha neli jalga. (Vikipeeida) Ehtekunst Tänu Nimrudist leitud kuninglikele hauapanustele on tänapäeva jõudnud ka mõned näited assüürlaste suurepärasest ehtekunstist. Näiteks Assüüria kuninganna kullast ja poolvääriskividest krooni kaunistasid peenelt töödeldud lilled, vääntaimed ja kaitsevaimud. ("Mesopotaamia ja piiblimaad" ning Vikipeedia) Mood ja stiil Mehed ja naised kandsid lühikeste kitsaste varrukatega pikki villaseid tuunikaid. Meesametlikel ja ohvitseridel oli tuunika peal sall. Rõivaid valmistati ka lõuendist. Assüürlased käisid sageli paljajalu, kuid mõnikord kanti ka nahksandaale. Nii meestele kui ka naistele meeldisid ehted, näiteks kõrvarõngad ja amuletid. Naistel olid ka pahkluude ümber iluvõrud. Assüüria ülikutel olid kandiliseks lõigatud habemed ja nad kandsid pikki juukseid. Nii juuksed kui ka habamed olid kähardatud ja otstest lokkis.("Mesopotaamia ja piiblimaad")
Meeste juuste ja habemete värvimised, lõikused läbi aegade Muinas- Egiptus Sel ajal kandsid mehed parukaid. Kunigapere ja ülikud ajasid pea kiilaks ja kandsid inimjuustest valmistatud parukaid. Muinas-Kreeka 6.saj eKr hakkasid mehed eelistama lühikest lõikust. Pikki juukseid kandsid poisid, noorukid, raugad. Parukad polnud nii moes, kuid kanti siiski. Mehed kui ka naised kasutasid juuste hoolitsemisel parfüüme ja õlisid. 444.eKr hakkasid mehed oma juukseid värvima mahapestava pulbriga. Kasutusel olid ka võltsjuuksed. Juuksed ning habemed olid tol ajal võrdse tähtsusega. Tõsiselt võetav oli vaid habemega mees.
Foto: Shutterstock Kui inimene tuleb Zika viiruse riskipiirkonnast tagasi, siis tema puhul ei olegi midagi muud soovitada, kui võtta aeg maha, juua rohkesti vedelikku ning kasutada kondoomi, ütles Lääne-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli arst Pille Märtin. Mida peaksid arstid soovitama inimestele, kes soovivad riskipiirkondadesse reisida? Kõige rohkem tasuks pöörata tähelepanu putukahammustuste vältimisele ehk kasutada putukatõrjevahendeid, kanda pikkade käistega riideid, pikki pükse. Sääsed, kes seda viirust levitavad, lendavad kõige rohkem ringi ennelõunasel ja pealelõunasel ajal enne loojangut. Kõige olulisem on sel ajal putukahammustusi vältida. Magama minnes tuleks kasutada putukavõrke. Kuna viiruse vastu puudub vaktsiin ja puudub ka etioloogiline ravi, siis see on antud juhul kõige olulisem, mida inimene ise teha saab. Noortel naistel, kes planeerivad rasestuda järgmise aasta jooksul või juba on lapseootel,
Sellega mängimine mõjutas publikut ka nii, et sai tunda emotsioone, mis valdasid hetkelises ajas osatäitjat. Muusika oli samuti oluline osa sellest vaatemängust, sest see andis publikule emotsioone juurde ja tegi loo sümpaatsemaks. Etendus lõppes suurepärase muusikapalaga, mis võttis kokku kõik nähtu. “Ivanov” oli huvitav ja kaasahaarav ka selle poolest, et kasutati tollele ajale sobivaid kostüüme ja grimmi. Preilid, daamid ja prouad kandsid pikki maani ning üsnagi puhvis kleite, mis tegid nad väärikateks. Noormehed ja härrad kandsid valgeid pluuse, millel oli ülikonna all käiv vest peal ja samuti ka pikki ülikondi ning mantleid. Jalas olid viigipüksid ja nahkkingad. Grimmi oli vähe kasutatud, kuna tegemist oli realistliku etendusega. Anton Tšehhovi “Ivanov” jutustab loo talurahvaasjade komisjoni alalise liikme Nikolai Aleksejevitš Ivanovi elust, mis käib üle kivide ja kändude, kaotades võlgade tõttu palju
Lindu- linde kassi- kasse põlve- põlvi 1. Kui sõna esimeses silbis on KASS KÕRTSIS EI KÄI, siis lõppu U Kanu, õrnu, sõnu, väinu, linu, sildu 2. Kui sõna esimeses silbis on EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT, siis lõppu I Musti, sööti, külmi, pühi 3. Kui esimeses silbis on U, siis lõppu E Lube, mune, nuge, tube, ube ERANDID: pikki, silmi, kingi, kurje, orje, tühje, välju, nelju
IMETAJAD NIIDUL Marten Meibaum Väikesed imetajad Mutt Kärp.Kärbi sabaots on aastaringselt must. Nirk on maailma kõige väiksem kiskja. Halljänes Suuremad imetajad Metskits Metssiga Põder Rebane Imetajad niidul : eluviisid Ükski suur imetaja ei ela püsivalt niidul, sest neil pole seal varjupaiku. Küll aga tulevad õhtupimeduses niidule põdrad, metskitsed ja metssead. Niidul elab palju närilisi. Uruhiir teeb kamarate sisse pikki käike, mis on kohati lihtsalt liikumiseks.Uruhiiri kütivad rebased. Allikad Google.ee pildiotsing Vikipeedia, vaba entsüklopeedia Piret Seedre Powerpoint presentation TÄNAN JÄLGIMAST!* *NB!Kui meeldis, tehke mulle pitsastruudel välja!!!!!
võnkumised ja lained Võnkumistel hälbeks nimetatakse võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist. Võnkeperioodiks nimetatakseüheks täisvõnkeks kulunud aega. Sagedust tähistatakse f Hz Võngete arv ühes sekundis nimetatakse sageduseks. Välgu maasselöömise ja mürina vahel oli kolm sekundit.Välk lõi maasse umbes 1000 meetri kaugusel. Helisagedusest 23Hz , 230Hz , 2300Hz , 3200Hz, on inimkõrvale kuuldavad kõik neli helisagedust. Sundvõnkumise sageduse määrab välise jõu muutumise sagedus. Heli tugevus oleneb heliamplituudist. Võnke amplituudiks nimetatakse võnkuva keha suurim kaugus tasakaaluasendist. Ristlaine tunnuseks on, et aineosakesed võnkuvad risti laine levimissuunale. Pikilaine tunnuseks on, et aineosakesed võnkuvad pikki laine levimissuunale. Vaakumis heli ei levi.
SEBRA OMADUSED Valge-mustatriibuline hobune. Vöödid kaitseks. Kaalub keskmiselt 260 kg. Hirnuvad. Eluiga kuni 28 aastat. 3 liiki kõrbesebra, savannisebra, mägisebra. TOITUMINE Kulutab söömisele pikki tunde. Tavatoiduks rohi, mõnikord puukoor, -lehed, pungad, puuviljad. Vett joob päevas 8-10 liitrit. ELUVIIS Elavad perekondlike karjadena. Karjad tihti segunenud antiloopide karjadega. Karja juhiks on täkk. Võimeline kiirelt ja osavalt liikuma. Kohastanud eluks Aafrika mägistes piirkondades. Hea kuulmine ja nägemine hoiatavad teisi ohu eest. PALJUNEMINE Tiinus kestab aasta. Sünnib üks varss.
Lõputöö Kanepi Gümnaasium Eleri Pärna 9. klass Sissejuhatus Eesmärgid Töö valik Alustamine Töö käik Näitus Eesmärgid Saada oskusi erinevates valdkondades Teha lõputöö: pluus ja boolero Töö valik Idee 2 eset Materjal millest teha Alustamine Riide lõikamine Kavandi ja idee ühtimine Töö käik Pluus Erinevad õmblused Õmblused kummide jaoks Kummide sisse ajamine Viimistlus Töö käik Boolero Mõõtude võtmine Proovitööd Kudumise alustamine Osade kokku õmblemine Näitus 06.05.11 Sain tähise Boolero kahjuks näitusele ei jõudnud Kokkuvõtteks Sain oskusi Oli kohti ja hetki kus oli tahtmine alla vanduda Oli ka pikki õhtuid Aitäh! :)
Miko Ode (Jevdokia Kanniste) 18571924 Miko sündis 1857. aastal Matsuri külas. Tema ema Hedo oli hea laulik, käis paljudes pulmades vasknaiseks. 12. aastaselt hakkas Ode karjuseks, 25. aastaselt sai ta Helbi külla mehele, kellel oli juba 6 last. Pere oli vaene, elatise saamiseks kudus ta kangaid ja vöösid. Enamike laule õppis Miko oma emalt, lauldi pikki laule, koos onunaise ja onutütrega. Ta võttis osa lauluvõistlusest, pulmades ja kirmestel. Jakob Hurt kirjutas temalt Petseris olles 1903. aastal kokku 20 720 värssi, kõige pikem laul sisaldab 546 värssi. Miko suri 1924. aastal. Tänan vaatamast! :)
Emakeelepäeva kõne Me oleme siia kogunenud, et tähistada emakeelepäeva. Eesti keel on meie emakeeleks olnud juba mitmeid pikki aastaid. See päev, 14. Märts on ühtlasi ka Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev. Just tema sünniaastapäev on emakeelepäev sellepärast et ta oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke. Meie keel on muutunud palju oma algsetest aegadest saadik, noorte slängid ja muu seesugune saavad keele lahutamatuks osaks. Palju uusi sõnu ja väljendeid tuleb ka võõrkeeltest. Eesti keelt ei räägi maailma mastaabis palju inimesi, kõigest umbes 1 miljon. Koos suudame eesti keele elus hoida.
STEGOSAURUS Brahhiosauruse sarnane oli veel üks "lohe" - stegosaurus. Stegosauruse pika kaela otsas maadligi hoidvas tillukeses peas peitus üksnes ajukröömes, pisuke kui kreeka pähkel. Kuid kõige üllatavam oli see, et stegosauruse väikest peaaju "abistas" veel üks aju - tagumine aju. Too asetses sabajuure lähedal ning ületas suuruselt peaaju paarikümnekordselt. See oli midagi enneolematut. Stegosauruse kohta võib niisiis sõnasõnalt öelda: ta oli tark takkajärele... Piki stegosauruse selga kulges kuni sabani reapaar suuri, ligi meetrise läbimõõduga kolmnurkseid luuplaate. Saba tagaosas aga kandis stegosaurus otsekui nelja teravat mõõka - pikki ja teravaid luuogasid. See oli hirmuäratav relv. Sabalöögiga võis stegosaurus oma vaenlase kasvõi lõhestada või maasse naelutada.
Ohutusnõuded 1. Puhastusainete mahutid tuleb märgistada nii, et nende ohtlikkusest saavad aru kõik kasutajad 2. Koosta hädaolukorra plaan ja õpeta töötajaid seda täitma 3. Vähenda pikki tööpäevi ja korrapäratut tööaega 4. Võta kasutusele paindlik tööaeg 5. Töötaja peab teadma, kuidas kasutada puhastusvahendeid õigesti 6. Peab vältima, et töötaja ei teeks pikka aega ühte ja seda sama tööd 7. Teenindaja peab kasutama koristades kindaid, kandma vastavat tööriietust 8. Ruumid töötamise ajal peavad olema õige temperatuuriga ning peab olema valgus, mis ei ohusta kedagi 9. Töötajale vajalikud töövahendid, peavad olema korras ning vastama ergonoomianõuetele
· Sünninimi: Johannes Schütz · Elas: 1899 1945 · Pärit vaesest perekonnast · Õppis filosoofiat ja õigusteadust · Kogus esialgu kuulsust spordiga Teos ,,Kaks leeri" · Teose kirjutas 1928 aastal · Kirjutab loodusest, sõjaolustikust,... · Ei erinenud palju teistest kogudest Stiil · Kirjeldav · Kasutab epiteete, metafoore -"kuumale kivile", ,,esteetne loba" · Mõnel pool ka allegooriat, võrdlusi · Kirjutas pikki luuletusi Tunded luutetustes · Ekslev · Kurb, üksik · Sõdiv · Harva ka rõõmus Tähtsus · Oli Eesti nõukogude luule rajaja · Oli suureks nimeks Eesti nõukogude teatri kujundamisel · Võitis üliõpilasmängudel kuldmedali Kasutatud kirjandus · https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_S%C3%BCtiste Tänan kuulamast
inimesed palju avatumad ja hulljulgemad. Kogunetakse kokku, juuakse ja tehakse vastavalt tujule ning seltskonna ühtsetele soovidele midagi lõbusat. Peo õhtud kujunevad pikkadeks, alkoholi tarvitatakse rohkem ja mõistus tuhmub. Tihtipeale ei teadvusta inimene endale mis on õige ja mis vale, seetõttu tehakse valesid otsuseid mis alkoholi puudumisel paneb näiteks autoga sõitma ning kui juhtub õnnetus ja halvimal juhul saavad sinu kaasviibijad surma on sinu elu rikutud viibides pikki aastaid vanglas ja tunda tohutuid süümepiinasid enda südames, kuid aega tagasi ei saa keerata ja sinu elu oleks justkui seiskunud, sest pead hakkama saama iseenda mõtetega ja teadmistega, et oled mõrvar, ümbritsev keskkond meenutab seda elulõpuni nii inimesed kui märgid mis seostuvad selle õhtuga ja juhtum mõjutab edaspidist elu nii töö alaliselt kui koduselt, sest keegi ei taha enda kõrvale kurjategijat.
Tekkis ka mitu uut orgaanilise keemia definitsiooni, neist tuntuim Carl Schorlemmeri määratlus aastast 1889: ,,Orgaaniline keemia on süsivesinike ja nende derivaatide keemia". Peagi ei peetud orgaanilise ja anorgaanilise keemia eraldamist enam nii tähtsaks, sest samad seaduspärasused kehtivad mõlemas valdkonnas. On teada, et süsinikeühendid moodustavad ligikaudu 95% kogu keemilistest elementidest, seega ei tohiks nende tähtsust alahinnata. Süsiniku võime moodustada pikki ahelaid on põhjus, miks süsinikust koosnevaid aineid nii palju on. Pealegi on peaaegu kõigil ühenditel veel tohutult palju isomeere - ühendeid, millel on sama koostis, kuid erinev ülesehitus, ning see teeb ainete nimetamise päris keeruliseks. Kui teadlased 19. sajandi lõpul juba päris keerulisi orgaanilisi ühendeid sünteesisid, tekkis vajadus ka nomenklatuuri järele, mis võimaldaks anda nime neile tekkinud ühenditele.
3 Paljunemine................................lk 2 1.4 Irbis ja inimene............................lk 3 1.5 Kasutatud kirjandus.......................lk 3 1.6 Pildid.......................................lk 3-4 Lumeleopardist Irbise ehk lumeleopardi täpsem liigi nimetus on panthera uncia. Ta on isepäine jahimees, kes asustab maailma kõrgemaid mägesid. Neis piirkondades elutsevad vähesed loomad ning seetõttu läbib irbis oma saaklooma kannul pikki vahemaid. Ta kuulub suurte kaslaste sugukonda. Irbise pikkus võib olla kuni 150 sentimeetrit ning saba pikkus koguni 100 sentimeetrit. Tema kaal on tavaliselt 25-75 kilogrammi vahel. See kiskja elutseb Aasia mägistes osades, nagu Altai mägedes Venemaal ning Mongoolias. Teda võib ka 2 märgata paaril rohumaal. Irbis asustab Himaalaja mäestiku kõrgustes asuvaid metsi ja metsapiirist ülespoole jäävaid alasid. Oma uruks
Paul Cezanne 1839-1906 Elulugu · Sündis 19.jaanuaril 1839 Aix-en-Provence linnas · Varases nooruses arenes huvi kunsti vastu · 1861 läks peale pikki vaidlusi Pariisi elama,nüüdsest pühendas ennast täielikult maalimisele · Viimastel aastatel enam ei maalinud · 22.oktoobril 1906 suri kopsupõletikku · Esimene tõsisem tunnustus saabus peale surma korraldatud ülevaatenäitusega · Suur eelkäija modernses maalikunstis · Kaasaegne impressionist · uuendas impressionismi oma maalidega · Imetles romantilisi maalikunstnike Delacroix`id, Courbeti ja Maneti Paul Cezanne Vaikne elu kirssidega (1885-87)
KOKKU JA LAHKUKIRJUTAMINE MÕISTEREEGLI PÕHJAL KIRJUTATAKSE SÕNAD KOKKU SIIS, KUI ON TEGEMIST UUE MÕISTEGA (autojuht) KINNISTÜVI, NIMETAVALINE VÕI LÜHENENUD TÜVEGA SÕNA KIRJUTATAKSE JÄRGNEVA SÕNAGA KOKKU(põldmari, inimvaenulik) ÜLDREEGLI PÕHJAL KOKKUKIRJUTATAVAD SÕNAD KIRJUTATAKSE LAHKU, KUI ESIMESEL SÕNAL ON LAIEND (suure puu leht) ÜLDREEGLI PÕHJAL LAHKUKIRJUTATAVAD SÕNAD KIRJUTATAKSE KOKKU, KUI ON VAJA VÄLTIDA KAHEMÕTTELISUST (koguduse liige, aga iga koguduseliige tundis huvi) SAGEDASTI TARVITATAVAD SÕNAÜHENDID VÕIB KOKKU KIRJUTADA KA SIIS, KUI NAD TULEKS ÜLDREEGLI JÄRGI LAHKU KIRJUTADA (kojuminek, metsaminek, aga haiglasse minek) PIKKI SÕNAÜHENDEID TULEKS LAHKU KIRJUTADA KA SIIS, KUI ÜLDREEGEL EELDAB KOKKUKIRJUTUST (luuleõpik, astronoomia õpik) KUI SÕNAÜHENDI ESIMENE SÕNA ON LIITSÕNA, SIIS KIRJUTATAKSE ÜHEND ENAMASTI LAHKU ...
(nt. roosasid roosaim) Mitmuse osastava tüvevokaal sõltub ainsuse omastava tüvevokaalist AINSUSE OMASTAV MITMUSE OSASTAV -i -e -e -i -u -e -a- u kalu Palli, palle. Taime, taimi. Kannu, kanne. i kulmi -e tühje -a tüveliste sõnade mitmuse osastava tüvevokaal sõltub omakorda sõna esimesest vokaalist. -a -u -a i erandid: pikki, silmi, kingi, nelju, välju -a -e uba-ube, tuba-tube, luba-lube Kõike seda võtavad kokku M.Lubi koostatud laused: · Tuleb tige peni ja uriseb · Kass kõrtsis ei käi (-u) · Eks ämm kodus söö sütt
Hõõrdejõud Hõõrdejõud on jõud mis takistab keha liikuma hakkamist, keha liikumist või libisemist teise kehapinnal. Hõõrdejõud jaguneb: · Paigalseisu hõõrdejõud · Veere hõõrdejõud · Lingle hõõrdejõud Hõõrdejõud mõjub kõikidele liikuvatele kehadele, hõõrdejõud on alati vastassuunaline liikumise suunale. Hõõrdejõud mõjub pikki kokkupuute pinda ja hõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga ( ehk rõhumisjõuga) Kui ta liikumist ei säilitata mingi teine jõud, jääb keha lõpuks seisma, hõõrdejõu mõju arvutatakse valemiga: F=µmg F-hõõrdejõud m- kehamass g-raskusjõu võrdetegur 9,8 N/ kg µ- hõõrdejõu tegur, millel on arvuline väärtus. Raskusjõud on arvuliselt võrdne toereaktsiooniga ,mis tähendab pinnasevastasemõjuga Hõõrdejõudu aitavad vähendada rattad, laagrid, detailide õlitamine.
"Mõrv hotellis" 1969 "Tühirand" 1972 · "Tühirand"-abielupaar sõidab mere äärde puhkama ning lepivad kokku, et naine veedab puhkuse teise mehega · Minimaalsus, keskendatus psühholoogiale, inimeste siseelu müüdid. Veel teoseid · "Ja kui me surnud ei ole, siis me elame praegugi" 1973 · "Via regia" 1974 · "Sügisball" 1975 Raha ("Vastne argimütoloogia" 1996) · Argimütoloogia-päevakohane veste, mis väljendab autori kavatsusi, kahtlusi ja kommentaare. · Unt ei viitsi pikki tekste kirjutada, kirjutab hoopis neljalehelisi n-ö argimütoloogiaid.
Saksofon leiutati 28. juunil 1846. Patenteeris belglane Adolphe sax. Saksofon on tehtud metallist. Saksofoni torul on 20-23 auku, mis on kaetud klapisüsteemiga. Saksofoni on kõige kergem ära tunda kuju järgi: enamasti on ta toru keeratud U- kujuliselt üles. Siiski eristub teistest sopransaksofon, mis on enamasti sirge nagu klarnet või oboe. Saksofon on väga mitmekülgne pill, võimaldades mängida väga vaikselt ning väga valjult, virtuoosseid käike ning aeglasi pikki noote. Eesti tuntud saksofonimängijad on Aleksander Paal ja Lembit Saarsalu. Välismaalt on tuntud John Coltrane ja Charlie Parker. Kuulamis näide: https://www.youtube.com/watch?v=2sa5RaiPLm0 https://en.wikipedia.org/wiki/Saxophone Kasutatud kirjandus: http://pilliportaal.kultuur.ut.ee/puhkpillid/saksofon/ https://et.wikipedia.org/wiki/Saksofon
Westholmi gümnaasiumis ning astus 1938. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduse erialale. 1934. aastal värvati Kross Saksa sõjaväeringkondade staapi tõlgiks. 1944 aastal Kross arreteeriti Saksa võimude poolt vastutegevuse tõttu. Pärast Nõukogude vägede tulekut vabanes Kross vangistusest, lõpetas ülikooli ja töötas paat aastat õppejõuna. 1946.aastal Nõukogude võimud arreteerivad Krossi ja tal tuleb pikki aastaid veeta poliitvangina Siberi vangilaagris ja asumisel. Vabanes vanglast ja kodumaale pääses ta alles pärast Stalini surma, 1954.aastal. 38-aastaselt avaldas oma debüütraamatu, luulekogu ,,Sörikastaja". 1950. aastast saadik on Kross tegutsenud kutselise kirjanikuna. Ta on kirjutanud luulet, proosat, essistikat ja publistikast. Ta on eesti nüüdiskirjanikest rahvusvaheliselt kõige tuntum. Kõrgelt tunnustatud on ta ka kodumaal
Erki Limbak 11 A Lendorav Üldinfo Oravlaste sugukonda kuuluv haruldane näriline Areaal: Lääne-Soomest ja Baltimaadest kuni Vaikse ookeani rannikuni Kõikides EL riikides kaitse all Kuulub I kaitsealuste kategooria liikide hulka ja Eesti punase raamatu 2. lisasse Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond:Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Närilised Rodentia Sugukond: Oravlased Sciuridae Perekond: Pteromys Liik: Lendorav üldvälimus Emased: 150g Isased: >150g Keha: 13-20 cm Lamejas saba: 9-14 cm Silmad: hästi suured ja mustad Keha: katab üleni hall karvastik Karvastik: kõhuosa heledam kui selg õhulennud Tavalisel oraval: 6-7 m Lendoraval: <30 m Tüüriks on tal saba Pikki hüppeid saab ta sooritada tänu lennunuaha ehk lennuse abil, mis asuvad ees- ja tagajalgade vahel Tänan kuulamast Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Orava käpajäljed näevad välja sellised: ORAV Oravat hüütakse ka käbikuningaks. Orav on imetaja. Ta on 20-25 cm pikk ja kaalub 170-400 grammi. Orava saba on kohev ja kaetud pikkade karvadega. Orav on suvel punakaspruun ja talvel hallikaspruun. Talvel on oraval ka ,,kõrvapintslid". Orava kõht on valge. Orava vaenlased on metsnugis, kanakull, kassikakk ja varesed. Oravad elavad kuni 10- aastaseks. Oravad on väga head ronijad. Ühelt puult teisele minemiseks teevad nad pikki hüppeid, mitte ei tule puu otsast alla ja ei roni järgmist puud pidi uuesti üles tagasi. Oravad on segatoidulised. Nad söövad seemneid ja pähkleid, marju ja seeni. Aga neile maitsevad ka teod, linnumunad ja isegi linnupojad. Orava pesa asub puuõõnes. Oraval sünnib keskmiselt 4 poega ja nad on sündides pimedad ja ilma karvadeta. Oravat võib kohata metsas, linnaparkides ja aedades.
Lühiajaliseks plaaniks on laiendada ruume. Pikaajaliseks plaaniks on laiendada poodi Tallinnasse. Slogan- „Igal inimesel on võimalus!” Ärikeskkonna analüüs Makrokeskkonna analüüs Majanduslikud tegurid- majanduslik olukord hetkel on jõudnud juba tublisti kasvada aga mitte piisavalt. Inimesed võivad olla veel mõjutatud möödunud majanduskriisist. Sotsiaalne keskkond- palju on neid inimesi, kes vajavad pikki riideid Seadusandlik keskkond- kuidas seadus näeb ette seda kuidas importida välismaal kaupa. Tehnoloogiline keskkond- Milline näeb välja tootearendus, mis tehnoloogigaga need valmistatakse, kuidas see mõjutab ostetavust. SWOT analüüs S (tugevused)- Unikaalne toode- toode on pikk, ehk mõeldud pikale inimesele. Pikkused alates L36. Koolitatud personal Kogenud ja kompetentne juhtkond Puudub konkurents Eestis
noogutas taaskord pead, vahepeal andis ka telefonitoru mulle, ütlesin sinna: ,,Tere!", millega laps väga rahule jäi ning siis lõpetas ta kõne, imiteerides üle toa kostuvat naeru, nagu oleks vestluspartner telefoni midagi ülimalt naljakat öelnud. Nagu ütleb Võgotski, ületab laps mängu käigus oma tegelikku vanust ja igapäevast käitumist (Kivi, Nugin jt. 2005: 38-39). Seda tegi ka minu poolt vaadeldud laps jäljendades ilmselt ema töövestlusi (lapse ema peab telefonis tihti pikki vestlusi töö asjus), vehkides kätega ja innukalt telefoni seletades. Kuna laps ei suuda kiiresti pikki lauseid moodustada (nagu teeb ema), kasutas ta vahepeal rääkimiseks pudikeelt. Kindlasti ületas laps mängult telefonikõnet imiteerides oma tegelikku vanust ja igapäevast käitumist tegelikult ei oska kolmeaastane laps telefoni kasutadagi, veel vähem argumenteerida ja diskussiooni pidada. Selline mäng on 2
....7 8. Kasutatud kirjandus...............................................................................................................8 2 1. Lühikirjeldus Jääkaru on maailma suurim maismaakiskija. Jääkarud on hästi kohanenud eluks Arktika jäise keskkonna tingimustes. Nad on äärmiselt tugevad ning on kiire sammuga võimelised läbima pikki vahemaid. Karu jalatallad on karvaga kaetud, mis annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. (1) Jääkaru on pruunkaru sugulane, ta keha omadused on kohanenud taluma madalat temperatuuri. Kuigi enamik jääkarusid sünnivad maismaal, veedavad nad suurema osa oma elust merel. (2) 2. Toitumine Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
