IMETAJAD NIIDUL (0)

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Eesti niitude - referaat

Niit on üks elukooslustest, millega tutvutakse 6. klassi loodusõpetuse tundides. Töös tutvustatakse niidu omapära võrreldes teiste elukooslustega, seal kasvavaid taimi ning elavaid loomi. Esimene peatükk räägib niidu elutingimustest, seal olevast valguse hulgast ja mulla omadustest. Teises peatükis tuleb juttu niidutaimestikust. Kolmandas peatükis tutvustatakse erinevaid niitusid, nii loodusliike kui inimese looduid. Neljandas peatükis loetletakse niidul elavaid loomi. 1. NIIDU ÜLDISELOOMUSTUS Sõnal niit on seos sõnaga niitmine. Niitmine ei lase noortel puudel ja põõsastel kasvada ja nii kasvavad niidul ainult rohttaimed. Puude ja põõsaste kasvu piirab ka loomade karjatamine. Niidud on elukooslused, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed. (1) Niitude hulka kuuluvad heina- ja karjamaad. Niidu taimkate esineb kamarana ehk sellise taimevaibana, milles rohttaimede juured ja maaalused varred on tihedalt läbi põimunud. (1)

Bioloogia

7

doc

Bioloogia referaat

Põdrapulli kaal ulatub 600kg ligi 10 meest kaaluvad kokku. Põdrad söövad suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses. 6  Kasutatud kirjandus: Eesti imetaja metssiga: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm Eesti imetaja metskits: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm Eesti imetaja põder: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm Eestimaa fauna. Metssiga: http://www.hot.ee/elmo/2002/m/m256.html Vikipeedia põder: http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5der 7

Bioloogia

14

doc

Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused

Puisniidud - Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel, traditsiooniliselt hõredama asustusega lubjarikastel aladel. Puisniidul kasvavad koos metsa- ja niidutaimed. Eesti liigirikastel, karbonaatsete mullaga puisniitudel kasvab tihti üle 50 soontaime liigi ruutmeetril, seejuures kuuel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril. Niitude loomastik: Imetajatest elavad niidul eelkõige väiksemad loomad: mutid, uruhiired, karihiired. Mutid ja karihiired on loomtoidulised, kes toituvad putukatest ja teistest selgrootutest loomadest, uruhiired on taimtoidulised. Niidutaimedest toitub ka halljänes. Õhtuhämaruses tulevad niidule rohtu sööma ka suuremad imetajad: metskitsed ja põdrad. Linde elab niitudel üsna vähe, sest seal pole neile piisavalt varju vaenlaste eest. Niisketel

Loodus õpetus

34

docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

Eesti imetajad Kui palju on Eestis imetajaliike? Vähemalt 63 Imetajate süsteem Klass: imetajad Selts: putuktoidulised; närilised; kiskjalised; sõralised Sugukond: veislased, hirvlased Perekond: põder Liik: põder Suurkiskjaid loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku. Põder (Alces alces)  Olulisim uluk, sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud.  Esivanemate olulisem jahiuluk.  Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus

Bioloogia

22

doc

Puisniidud

................................................................................................ 20 Peale pikka ja põhjalikku uurimist, on teadmisi ühtäkki päris palju kogunenud. Nüüd ma saan rahuliku südamega ja kindlalt taaskord väita, et puisniidud on ühed kaunimad ja mitmekülgsemad liigikooslused kogu maailmas, Eestist rääkimata.......................................20 On hea teada, et meie loodus polegi nii ühekülgne, kui mõnikord tunduda võib. Tegelikult on juba tavalisel niidul rohkem taimi ja loomi, kui keegi elu sees arvata oleks osanud. Me oleme 2 lihtsalt selle vaatega harjunud ja oska enam neid erilisi punkte märgatagi. Võib-olla seetõttu on need ka eelmise sajandi jooksul täielikult käest lastud. Õnneks saab tõdeda, et just Eesti

Bioloogia

8

doc

Eesti imetajate kohastumised.

Jõest üle saja meetri saarmas naljalt kaugemale ei lähe. Aga kui kalad jões otsa saavad, võib saarmas teha pikki retki uue elupaiga otsingul. Lund ja jääd mööda suudab ta ööpäevas liikuda 15­20 km. Järskudest nõlvadest laskub saarmas kõhuli liueldes, surudes jalad vastu külgi, nii et maha jääb rennikujuline jälg. (Vikipeeadia) Saarmast võib kohata nii mageveeliste (jõed, järved) kui soolaveeliste (mered, ookeanid) veekogude ääres. Selle väikese imetaja keha on vees elamisega hästi kohastunud, saarma lühikesed käpad on varustatud ujulestadega ja pikka saba kasutab ta tüürina; samuti suudab saarmas viibida vee all ilma hingamata 8 minutit! Jahti peab ta väga tulemuslikult. Tema suured vurrud on erakordselt tundlikud ja võimaldavad tal jälgida saagi liikumist pimedas või sogases vees. Oma koopa kaevab saarmas mäekünka sisse ning sellel on 2 sissekäiku ­ üks võimaldab pääsu otse vette, teine avaneb maapinnale. (G

Bioloogia

30

doc

Eesti imetajad

võtavad pojad kaalus juurde 30–40 kg. Iseseisvalt toituma hakkavad pojad 1–2 kuu vanuselt. Suguküpseks saavad emased 4–5-aastaselt, isasloomad 5–6-aastaselt. Paaritumine toimub umbes 3 nädalat peale poegimist. Tiinus kestab 8,5 kuud, hilinenud implantatsiooni puhul 11 kuud. Arvukus - poegade arvukust mõjutavad merikotkad, meri- ja hõbekajakad. Arvukust mõjutab ka ajujää olemasolu ning toidu nappus (kalad), keskkonnareostused, kalapüünistesse sattumine. VÄIKESED IMETAJAD:  SIIL (Erinaceus) - vaheldusrikkad elupaigad - metsaservad, pargid, puisniidud, aiad, kalmistud. Toitumine on valdavalt loomne - putukad, vastsed, teod, vihmaussid, konnad, sisalikud, maod, linnumunad, linnupojad, hiired. Vähe tavritab taimset toitu - puuviljad, marjad, seemned. Kaks korda suve jooksul sünnitab pärast 40- 42p. tiinust 2-10 (keskm. 5-7) poega, kes algul on valgete ja pehmete okastega. Esimene pesakond tavaliselt mai kuus

Loodus

35

doc

Pärandkoosluste loomastik

Mustlaik-apollo on ohustatud liblikaliik paljudes Euroopa riikides ning sellega seoses ka kaitse alla võetud. Eestis on aga liik oma areaali laiendamas. Mustlaik-apollol on kindlad nõudmised elupaigale. Tema röövik on monofaag, toitudes ainult lõokannuse perekonda kuuluvatel liikidel. 2003. aastal Eostes tehtud vaatlusel selgus, et lõokannused kasvasid 5 peamiselt jõge ääristavate puuriba ja metsa all ning harvemini niidul ja liigniisketes tingimustes. Valmik vajab eluks aga avatud, kuid samas ka tuulevaikseid poollooduslikke rohumaid, kus kasvavad toidutaimed ning toimub paaritumine. Sellisteks elupaikadeks on Eestis jõgesid ääristavad puuribadega niidud, mis pakuvad tuulevarju, kus leidub röövikute ja valmikute toidutaimi. Mustalik-apollode kaitsmisel tuleks arvestada eelkõige tema elupaiganõudlustega. Tuleks säilitada veekogude äärsed puuribaga poollooduslikud rohumaad.

Pärandkooslused

Meedia

Kommentaarid (0)