elavad, tunnistades judaismi kõrval ka kristlust jt. usundeid. Juutide olukord oli hellenistlikul ajal üldiselt hea, kuid nende range monoteism ühelt poolt, ning teiste rahvaste soovimatus seda mõista tekitasid sageli pingeid ning viisid lõpuks juudi sõdadeni aastatel 66-70, 115 (diasporaa ülestõus) ning 132. Ülestõusude tagajärjel hävitati Jeruusalemma tempel ning hajutati ja orjastati paljud juudi kogukonnad. Keskaegses Euroopas pidasid juudid visalt kinni oma usundist ja keeldusid ristiusku vastu võtmast. See andis tõuke nende usulisele tagakiusamisele, mis algas Hispaanias 613. Kogu kristlikus Lääne- ja Kesk-Euroopas, kus elas enamik juute, kehtestati nende jaoks eriseadused; juutidelt võeti maaomandiõigus, nad olid sunnitud elama linnades, kus tegelesid peamiselt käsitöö ja kaubitsemisega, rikkamad liigkasuvõtmisega. 14. ja 15
Laeva aere oli 30-40 nii et meeskonda kulus umbes 30-40 meest.Aerutajat pidid olema tugevad võitlejad ja aerutajad.Viikingid olid isegi maadeavastajad.Viikingite laev kannatas välja umbes 80 meest. Viikingid usksusid et on olemas paik nime Valhalla ja kes sõjas ära suri sai Valhallase.Need kes surid olid kangelased. Surnud viikingid maeti koos relvade ja peale kuhjati kääbas.Peamised tegevusalad olid loomade kasvatus või kala püüdmine. Viikingid pidasid ka orje kes aitasid perenaist kodutöödel. Laevad ehitati tammepuust ja laeva tekk oli männilaudadest. Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Tormi ajal sai purje pinda rehvimisega vähendada. Selleks lasti raa allapoole.Aerud olid kuus meetrit pikad , seega aerutajad pidid olemapika jõuga.Liikudes tundmatutes randades määrasid viikingid oma asukoha loodusmärkide järgi.
kirjeldav lause, fotol olevate inimeste nimed. All paremas nurgas/paremas ääras püstipidi on väikse fotograafi nimi ja vajadusel ka organisatsioon (näiteks teine leht, väljaanne), kus ta töötab. Näiteks: Pildil on makseterminal ja selle all järgnev tekst: ,,Pangakaardi kasutamist pidasid küsitletud turvalisemaks, sest see kaitseb raha kaotamise eest." Paremas ääres püstipidi on foto autori nimi Toomas Huik/Postimees Teabegraafika Käesolevas numbris puudusid igasugu graafikud ja diagrammid. Vaadates ka vanemaid/uuemaid numbreid ei leidnud mitte kui midagi. Reklaam Reklaami on lehes päris palju. Käesoleva numbri kaheteistkümnest leheküljest kuuel on reklaam, kusjuures
Täitevkomiteesid. Metsades mõisteti kohut partorgide, maksuinspektorite ja teiste aktiivsete võõrvõimu kollaborantide üle. Ainuüksi 1945. aasta jooksul registreeris NKVD Eestis 340 metsavendade rünnakut. Metsavendlusele kujunes saatuslikuks 1949. aasta märtsiküüditamine. Talumajapidamiste julm likvideerimine, küüditamine ja sundkolhoseerimine röövisid metsavendadelt nende toetajaskonna. Pärast 1953. aastat muutus metsavendlus aina harvemaks, kuid üksikud mehed pidasid vastu veel aastakümneid. Viimane teadaolev metsavend Oskar Lillenurm leiti Läänemaal surnuna 1980. aasta kevadel. Metsavendlus on jäänud eesti rahvale mällu vabaduse sümbolina, ajajärguna, mil langetati otsus mitte alistuda uuele okupatsioonile võitluseta.
ise kaotati ning see osutas Ameerika sisulisemat laadi läbi -kukkumisele. Näis, et Ameerika võis eksida, julmusi korda saata, kaotada. Nii mõneski mõttes sundis Vietnam protestivat rahvast toona täiskasvanuks saama. 2. Iisraeli riik. Sünd, Mõjud, tänapäev. Juudid soovisid palestiinas oma riiki. Juudid vallandasid sõjalised organisatsioonide terrorilained.Olukord juutide ja araablaste vahel läks teravamaks ja ohtlikuks. Juudid pidasid Palestiinat oma kodumaaks ja palestiinlasi peeti sissetungijateks.Juudi riiki toetavad tema pürgimustes ka rahvuskaaslased kogu maailmas. Iisrael on kõikvõimaliku abi saamise poolest ühe inimese kohta maailma riikide seas konkurentsitult esikohal. 3. Kolooniate lagunemise põhjused: · Meretaguseid maid ei suudetud enam endisel viisil valitseda. · Kolooniate rahvad ei soovinud oma endisi peremehi oma maal näha. 4.Mauistliku Hiina majandus. Hiina pärast Maod.
Linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Gild oli kaupmeeste ühing- nad kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Liivima linnades oli kõige tähtsam gild Suurgild. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas teine kaupmeeste ühing ehk Mustpeade Vennaskond. Nad pidasid aastas nelja traditsioonilist pidustust: jõulujoodud, vastlajoodud, papagoilaskmine ja maikrahvipidu. Linnade käsitöölised olid alade kaupa koondunud tsunftidesse. Tsunfti põhikiri ehk skraa reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi- kontrollis toodangu kvaliteeti ning üheskoos kaitsti end tsunftivälise toodangu eest. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubandusliku tegevusega, eriti soodne
Mida on tänapäeva poliitikutel Oidipuselt õppida ? Oidipus oli müütiline Teeba kuningas, kelle isa oli Teeba kuningas Laios ja ema Iokaste. Valitsejana oli Oidipus õiglane ja aus mees, kes pidas oma rahva heaolu enda omast tähtsamaks. Teebalased austasid Oidipust ja pidasid teda heaks valitsejaks. Oidipus, keda tunti ausa ja sõnapidaja mehena, võiks olla eeskujuks kõigile tänapäeva poliitikutele. Oidipus oli aumees ja pidas alati oma sõna. Näiteks torkas ta oma silmad peast, sest oli lubanud, et kuninga mõrvar saab teenitud karistuse. Kahjuks tänapäeva poliitikud oma sõna pahatihti ei pea. Valimiskampaania ajal lubavad nad valijatele, et parandavad nende elujärge, kuid täide nad seda enamjaolt ei vii
suhete muutumine Aurumasin, aurulaev ja auruvedur Elekter – Michael Faraday Fotograafia areng Telegraafiaparaat – Samuel Morse Antiikajale toetuv stiil kunstis, kirjanduses ja muusikas, mis rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust 18.saj lõpp ja 19.saj algus Hinnati lihtsust, selgust Sündis Prantsusmaal Kunstis võeti eeskuju antiikmütoloogiast ja antiikajaloost Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest Hoone esikülg sarnanes sageli kreeka templile (sambad ja kolmnurkne viil) Hoone põhiplaan lihtne, kuid range ilmega siledad vähe kaunistatud seinad ja sümmeetria Ristiusu kirikuks ehitatud Panthenon Pariisis muudeti suurmeeste autempliks ja matmispaigaks Madeleine`i kirik ja Tähe triumfikaar Pariisis, Ehitised Peterburis Eestis Tartu Ülikooli peahoone ja Riisipere ning Kolga mõisad.
Leib: Hapendamata Leib: Hapendatud Teenistus: Ladina keeles Teenistus: Kohalikes keeltes Ristimärk: 5 sõrme Ristimärk: 3 sõrme Paastivõimu tugevnemine Ketser - Usust kõrvale kalduja Pühak - Religiosselt austatud isik Reliikvia – Pühakutega seostatud esmed, mis arvati kandvat Jumalikku väga Kerjusmungaordud: Rändasid ja pidasid jutlusi Langus Kuningavõim tugevnes Suur skisma Islam Ajaarvamine algas 1428 Peamised voolud: Suniidid, Šiidid Viis tugisammast: 1. Usutunnistus 2. Palvus 3. Annetamine 4. Paast 5. Palverännak Koraan – Pühakiri Mošee – Islami pühakoda Meka – Muslimite pühalinn Kaaba tempel – Meka linnas olev tempel Ristisõjad
Prantsuse valgustuskirjandus Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Esikohale tõusis proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid seal mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni sajandi lõpus varajases romantismis. 1. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest 2. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ja hariduse ning kultuuri viimist laiadesse rahvahulkadesse. Rousseau (1712-1778) 1) Ründas klassitsismi: a) Rohkem elutõde! b) Kirjutage rohkem lihtsatest inimestest 2) Esitas oma vaateid traktaatides 3) Pooldas tundelist kirjandust romantikute eelkäija 4) Oli sentimentalist: a) Kiriromaan b) Romaan c) Autobiograafiline teos Voltaire (1694-1778) 1) Kirjutas klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi jne.
sõda kaoses, valitses suur tööpuudus, mida nõrgad koalitsioonivalitsused ei suutnud leevendada. Üha rohkem tekkis tööliste ja muude rahulolematute väljaastumisi, mida torkisid tagant kommunistid. Sellises olukorras kerkis Itaalias esile 1918. aasta lõpus Benito Mussolini poolt rajatud rühmitus "Fascio di Combattimento", kuhu põhiliselt kuulusid armeest demobiliseerunud ja töötuks jäänud mehed. Rahvas hakkas neid kutsuma fashistideks. Fasistid jutlustasid tugevast riigist, pidasid kommunistidega lööminguid ja suutsid paljudele kriisi käes vaevlejatele jätta endast mulje kui ainsast majanduskaosest välja viivast jõust. Mussolini lubas taastada Itaalia kunagise võimsuse. Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Rahvuse heaolu kõrval on oluline ka Itaalia kui suurriigi võimsuse taastamine. 1921.a
liikuda. Tavaliselt eelistavad kirbud mingit kindlat linnu- või loomaliiki, kuid õiget peremeest pole parasjagu leida, võivad nad imeda ka teiste loomade verd. Näiteks ründavad inimest sageli kassikirp ja koerakirp. Inimesekirp on seoses keskküttega majade kasutuselevõtuga hoopis havemini esinev ja kantud punasesse raamatusse. Kirbud võivad pikka aega nälgida, peaaegu aasta. Kui kirpe hoiti vaid detriidiga täidetud ruumis, kus neil polnud võimalust verd imeda, pidasid nad vastu poolteist aastat. Hüppevõime on eri liikidel erinevalt arenenud. Sellistel kirpudel, kelle peremeheks on aktiivselt ringi liikuvad, kindla pesakohata loomad nagu näiteks koerad ja kassid, on hüppevõime väga hea, sellal kui lindude ja urgudes elevate näriliste parasiidid hüppavad tunduvalt kehvemini, kuna peremeheni jõudmine on siin palju kindlamini tagatud. Selle tõttu, et kirbud võivad minna ühelt loomaliigilt teisele, võivad nad olla väga ohtlikud
Jaapan on iidne maa, mis on olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga ja seega saanud ka kultuurilisi mõjutusi neilt maadelt. Enamik pille, kui ka muusikastiile on pärit Hiinast ja Koreast. Sisserändajad, kes saabusid sajandeid tagasi Jaapanisse võtsid kaasa endiga oma kultuuri. Sulades ise jaapanlaste sekka, sulandus nendega ka nende muusika. Seetõttu ongi nende kolme maa kultuurid suhteliselt sarnased, kuigi ammustel aegadel püüti seda vältida, sest Jaapani, Hiina ja Korea valitsejad pidasid alati oma maad ja oma rahvast teise omast paremaks ja leidsid, et kõik, mida nemad teevad ja arvavad on ainuõige. Ehk oleks nende maade kultuur veelgi kõrgem, kui nad poleks olnud nii jonnakad ja kangekaelsed. Kuid mongoliidne rass teiste suhtes tolerantsust ei tunnistanud ja nii nad jagelesid. Senini ei ole näiteks teada, kas jaapani keel on pärit hiinast või hiina keel jaapanist. Levinumad religioonid Jaapanis on shinto, budism ja ristiusk, vähesel
teistele novellid. kultuurival dkondadel e. Siurulased pidasid oma tegevusega silmas ka praktilist eesmärki, kuidas
Vähemasti nii mainis Tammsaare ühes oma kirjas. Miks teha midagi, mis lihtsalt on meie jaoks ebamaine ja võlts? Nagu ta ,,Tõde ja õigus" näitas, siis tee tööd ja näe vaeva ning hiljem tuleb ka armastus. Tolleaegne etetkujutus romantilisest idüllist oligi vist pruunikas-mustjas, enamasti palkidest talumaja, mille hoovis oli kaev ning ümber veel mõned kõrvalhooned. Oli ju Andres nii sarnane eelpool mainitud kahe teise peremehega, kes tööd justkui oma teiseks abikaasaks pidasid. Polnud nad erilised suhtlejad, samuti polnud nad väga head tunnete avaldamises. Kuid töö sai tehtud, olgu selleks kraavi kaevamine või kivide õhkamine (viimane küll mõningate mööndustega). Seega võib öelda, et Tammsaare nägi Eesti talupoega kui inimest, kes on äärmiselt töökas ning teeb seda, mis talle ka hingerahu pakub. Vot nii!
õpilane tunneb, et tema ei pea reegleid järgima aga kui õpetaja rikub mingi reegli, siis on ju tüli majas. Niimoodi sünnivad lumehelbekesed ehk õpilased, kes solvuvad kergesti, kes on abitud ja kes teavad kõiki oma õigusi, et neile liiga ei tehtaks, kuid õigustega kaasnevad ka kohustused. Kuid nii alati see ei olnud, nõukogude ajal õpetaja amet oli kõrgelt austatud ning õpilased ja ka nende lapsevanemad pidasid õpetajatest lugu. Kui aga õpilane lubas endale liiga palju, helistas õpetaja lapsevanemate töökohtadesse, et nood hakkaks last paremini kasvatama, vastasel juhul oli lapsevanemate ülemusel õigus neid karistada või isegi töölt vallandada halva lastekasvatamise eest. Selline süsteem oli palju tõhusam, sest kooli lõpetasid intelligentsed ja hästi kasvatatud noorukid. Tänapäeva kohta sama öelda ei saa.
1. Renessansiideede rakendamine linnaehituses. Renessanssi ajal põhiliseks ideeks oli luua ideaalne linn, kus inimene tunneks ennast mugavalt ja hästi. Inimene on kõikide asjade mõõt- leidis mõningates linnaplaneerimiskavades isegi täht-tähelist rakendamist. Renessanssi linnade rajamisel arvestati looduslikult soodsa kohaga ning pidasid silmas paikkonnas puhuvaid tuuli. Eriti soodsaks peeti merekallast või suurt laevatatavat jõge puhta vee ning kõrgete kallastega. Samal ajal on iga renessansiajastu ideaallinn ikkagi veel kindlustatud linn. 2. Nimetage ideaallinnade projekte ja lisage nende plaanid. Sforzinda linn - hulknurkse põhiplaaniga linna keskus asus tsentrumis, väravad paiknesid hulknurkade sisenurkades. Tänavavõrguna rakendati radiaal-ja ringtänavate süsteemi.
– kapiitlisaal- istungite saal Kloostrid Tallinnas: kus kloostrid asususid, mis sajandil asutati, mille poolest need religioossed ordud üheteisest erinesid? Kloostrid asusid vastavalt ordule kas linna sees(dominiiklased)vüi linnast väljas (tsisterlased). Need ordud erinesid üksteisest nende töö kaudu. Laiemalt ehitati kloostrid eraldatud maa-alale, mille lähedal oli vesi, et saaks põldu harida. Dominiiklased olid keskendunud neid ümbritsevate inimeste harimisele. Nad pidasid jutluseid ning jagasid rahvale õpetust. Tsisterlased seetõttu hoidsid pigem rahvast eemale ning tegelesid raske füüsilise (nt põllutööga) tööga. Need kaks ordut olid pigem mõeldud meestele ehk munkadele, ning neile vastukaaluks saabus Eestisse mõne aja pärast birgitiinide ordu, mis oli suunatud pigem naistele, nunnadele. Kloostrid asutati Eestis 14. sajandil. Kes olid dominiiklased? Dominiiklaased olid üks kerjusordudest välja kujunenud ning, kes
Ühingud, nagu ERSP aitasid tugevalt kaasa eestluse elustamisele ning elavdasid võitlust vabaduse nimel. Edaspidi kasutasid eestlased ära ühislaulu väge ja algas laulev revolutsioon. Just tänu massimeeleavaldustele, kus keskne osa oli isamaalistel lauludel, sai Eesti tagasi oma riigilipu. 1988. aasta septembris toimunud Eestimaa Laul umbes 300 000 inimesega värskendas eestlaste ajaloomälu ja tugevdas omariikluse loomise unistust. Vabadusliikumisel oli ka palju vastaseid, kes pidasid Eestit NSV liidu lahutamatuks osaks. Nad korraldasid samuti meeleavaldusi ja kritiseerisid tugevalt uusi keele- ja kodakondsusseadusi. Vastumeelsed pooldasid liidulepingut, mis tagab küll Eestile suurema iseseisvuse, kuid jätab riigi NSV liidu koosseisu. 1989. aastal muudeti riigikeeleks eesti keel, riigilipuks sinimustvalge ja võeti vastu muid rahvuslikke jõudu tugevdavaid otsuseid. Järgneval aastal toimusid Eesti Kongressi valimised ning seega oli
ületamine toimus aga horisontaalasendis keha kallutamisega tõukejala poolsele küljele. Sellises asendis hüppaja nagu veeres üle hüppelati. Hiljem hakati seda hüppeviisi kutsuma ,,sisejalaks". Paljud hüppajad, toetudes küll põhimõtteliselt kirjeldatud hüppestiilile, täiustasid hüpet vastavalt endi kehalistele iseärasustele. Pikakasvulised ja suhteliselt aeglased hüppajad sirutusid horisontaalselt lati kohale. Kiirete liigutustega hüppajad pidasid otstarbekamaks saavutada lati kohal grupeering selliselt, et keha tõmmati kerra, mis võimaldas sukelduda ülakehaga lati taha. Nii ilmus põhimõtteliselt uus hüppeviis - rullhüpe. Peale äratõuget sooritasid hüppajaid nüüd suhteliselt väiksema ulatusega pöördliigutuse ja ületasid hüppelati mitte küljega, vaid seljaga ja mõnikord ka rinnaga. Et tolleaegsed võistlusmäärused keelasid kätel maandumise, siis kiirustasid seda hüppeviisi kasutavad
ning sisetunde järgi. Usk ja matused: Enne kristluse ülevõtmist uskusid skandinaavalased paljusid jumalaid. Igaüks neist hoolitses mingi eluvaldkonna eest. Näiteks ühesilmne Odin oli sõja-, tarkuse- ja luulejumal. Odini poeg Thor kellele on pühendatud neljapäev oli sammuti sõjakas, kuid lihtrahva seas populaarsem. Vanaskandinaavia usundil ei olnud pühakirja. Ei ole teada täpselt kuidas inimesed jumalaid teenisid, ent on teada, et nad pidasid pühi ja ohverdasid loomi ning vahel ka inimesi. Peale jumala oli veel palju üleloomulike olendeid. Skandinaavalsed uskusid, et surnu rändab (kehaliselt) teise ilma. Niisiis pandi talle eluks vajalikud asjad kaasa, mille hulka võis kuuluda hobune või koguni ori. Tähtsad isikud maeti laevas. Langenute jumal Odin elas suures külmas Valhalla palees, mis asus Asgardis. Valhallasse tulid need jarlid ja sõjamehed, kes olid langenud võitluses. Põllundus ja kalapüük:
Esemed, mis asusid Maal, olid enam-vähem kättesaadavad, seevastu taevakehade kohta päikese, kuu, tähtede võis teha vaid oletusi. Enamasti usuti, et tegemist on Jumalate märkide või Jumalate endiga. 4. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 5. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna ühtlast kõverust, mis viis mõttele, et maa on siiski kerakujuline
Sürrealism ehk 20. sajandi kunst sai alguse varajastel 1920. aastatel. Kõige paremini tunti seda visuaalsetel ning kirjutatud töödel. Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega.
sõjaväeõppust, millest võtsid osa ka tankid. et näidata hoiatuse tõsisust. Kurdide septembrikuine iseseisvusreferendumi järel puhkenud kriisi on viinud sõjalise vastasseisuni Iraagi Kurdistanist väljaspoole jäävates naftapiirkondades, mida tahavad endale nii Bagdad kui kurdi võimud. Iraagi ja Kurdistani kõnelused Iraagi väed peatasid 24 tunniks operatsioonid kurdide vastu, et anda pooltele võimalus kõnelusteks. Iraagi ja kurdi komandörid pidasid kõnelusi Kurdi võitlejate taandumise üle vaidlusalustelt aladelt pärast seda, kui lahingutes kuulutati välja vaherahu. 24-tunnine vaherahu anti olukorras, kus valitsusväed ja pesmergad pidasid teist päeva lahingut seoses Iraagi katsega hõivata Türgi piiril asuv elulise tähtsusega naftaekspordipunkt Fishkhabur. Osapooled andsid teineteise pihta raevukat suurtükituld. Tegemist oli viimase verise episoodiga kriisis, mille vallandas Kurdistani iseseisvusreferendum.
Athena sümbolid Ateena oli tema linn, öökull oli tema lind ja oliivipuu (õlipuu) oli tema puu. Öökull: Öökullid on targad linnud. Kreeklaste jaoks oli öökull Athena püha lind. Öökullide maine pärineb suuresti Athenalt. Öökullid pesitsesid ka jumalanna templi läheduses, akropoli kaljulõhedes. Ateena: Athena andis Ateenale nime. Nagu nimigi ütleb, oli Athena ka Ateena kaitsejumalanna ja ateenlaste lemmikjumalanna. Ateenlased pidasid ennast teistest inimestest targemaks, sest mis mujal oli uudisasjana oli ateenlastele juba teada. Oliivipuu (õlipuu): Oliivipuu oli Athena puu. Ateenlased pidasid seda puud väga tähtsaks puuks. Ka kõigis Vahemeremaades on oliivipuul olnud juba ammustest aegadest usuline tähendus. Kui teistele taimedele on erinevad rahvad omistanud kord häid, kord halbu omadusi, siis oliivipuust on räägitud ainult head. Oliivipuuvanikuga pärjati olümpiavõitjad;
Esemed, mis asusid Maal, olid enam-vähem kättesaadavad, seevastu taevakehade kohta päikese, kuu, tähtede võis teha vaid oletusi. Enamasti usuti, et tegemist on Jumalate märkide või Jumalate endiga. 4. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 5. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna ühtlast kõverust, mis viis mõttele, et maa on siiski kerakujuline
Tugevdati sõjaväge ja sõduritele hajatu maad jagama, mida nad said rahu ajal harida enda ja perekonna ülalpidamiseks. Tänu sellele polnud vaja sõjameestele riigi kassast nii palju palka maksta ning riiki kaitsti suurema innuga. Bütsantsi kirikut juhtis keisrile alluv Konstantinoopoli patriarh. Nagu teisedki ametnikut, pidi ka patriarh kuuletuma keisrile. Patriarh ei saavutanud kunagi sellist sõltumatust, nagu oli Rooma paavstil. Hoolimata sellest, et Bütsantsi keisrid pidasid end ristiusu kirikute ja Rooma paavstide ülemvalitsejateks, ei suutnud nad paavste enda võimu all hoida. Bütsantsi keisrid olid piiramatu võimuga valitsejad. Nad ümbritsesid end suure luksusega ja nad kandsid kullaga kaunistatud rüüd. Keisritega suhtlemiseks olid ette nähtud üksikasjalikud reeglid. Kõik pidi rõhutama, et valitseja seisab alamatest kõrgemal. (Rahvas < Patriah < Keiser < Jumal) (lk 48) 5. Bütsantsi suhted muu maailmaga
kaubaretked oli riskantsed. Aja jookusl spetsialiseerusied mitmed rikkad linnakodanikud ainult raha laenamisele ja vahetamisele. Raha laenati kõrge protsendiga. Sellistest raha laenamise ettevõtetest kujunesid pangad. Linnad. Eluolu ja kultuur 1. Arutlege, milline oli kontrast maa ja linna vahel? Linnades elasid inimesed tihedalt koos, mis soodustas ebasanitaarseid tingimusi, taudide levikut. Iive oli negatiive. Vaenutsevad patriitsi ja aadlisuguvõsad pidasid tänavalahinguid. Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Puhkesid konfliktid patritsiaadi ja tsunfti vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta. Prostitutsioon. 2. Iseloomustage keskaegsele linnaühiskonnale omaseid sotsiaalseid probleeme ja vastuolusid. Elurütm oli kiirem ja toit mitmekesisem, elanikond oli tihedam-epideemiad, abielluti hiljem-iive oli negatiivne. Raha kasutati rohkem, kirjaoskus oli laiemalt levinud. Linna
Taevas liikuvate taevakehade kohta tehti vaid oletusi, usuti, et tegu on jumalatest seatud märkidega, mis suunavad inimese maapealseid tegemisi. 4. Milline on kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kreeklaste arvates kujutas Universumit kerakujuline Maa ja taevasfäärid selle ümber. Roomlaste arvates oli Universum ilmaruum kõigis suundades ühesugune, täidetud päikestesarnaste tähtedega, mille ümber tiirlevad samuti planeedid. 5. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Kreeklased pidasid Maad kerakujuliseks merepinna ühtlase kõveruse järgi ja taevast peeti sfäärikujuliseks tähtkujude vaheldumise järjepidevusega kõigis suundades, võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mis tahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. 6. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest?
püramiidilt Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana- Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik Kesk- Ameerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli - tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks, kuivõrd tema kujutisi seal palju leidub. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Mehhiko Quetzalcoatli tempel Sõdalaste tempel Sõdalaste templi
Milline sündmus on mõjutanud Eesti ajalugu kõige enam? Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 3.jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr´ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid.
Polised jagunesid: Aristokraatlikud polised, kus vim oli rikaste ja suursuguste k es. (Sparta ja Korintos). Demokraatlikud polised, riigijuhtimises osales kogu kodanikkond demos kratos. (Ateena) Kreeka ühiskond koosnes: Kodanikud: *Talupojad (enamik kodanikest) jukad ja vaesed *K sitl ised pidasid v ikesi tk odasid, hankisid elatist enda ja pereliikmete tg a; üsna madal sotisaalne positsioon. *Aristokraadid ühiskonna rikkam ja mjukam osa, suurmaaomanikud, kes kasutasid orjade ja sltlaste tjudu. Mittekodanikud: *Naised
Claes Oldenburg Claes sündis 1929.aastal Rootsis Liitus 1950. aastate lõpus noorte kunstnikega, kes pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Kuulsuse võitis ta kolmemõõtmeliste teostega, mis jäljendasid tavalisi objekte ameerikalikke standardtoite või kodumajapidamise esemeid. http://www.eg.bucknell.edu/~hyde/FrankLloydWright/Images/IMG_4553Copying.jpg Apple Core http://faculty.evansville.edu/rl29/art105/img/oldenburg_clothespin.jpg Clothespin http://www.artsconnected.org/artsnetmn/whatsart/oldec01d.jpg Spoonbridge and Cherry
(Malabari rannik) ja Somnati (Gudzerat, Cambay laht) jõudis Marco Polo maad mööda Trapezunti Mustal merel. Peaaegu veerand sajandit hiljem naases ta 1295. aastal Veneetsiasse. Genova-Veneetsia sõja käigus sattus Marco Polo Vanglasse. Ta kasutas seda aega (1298-99) oma reisiaruande dikteerimiseks kaasvang Rusticusele, kes selle kirja pani. Marco Polo seiklused Aasias, mis ilmusid pealkirja all ,Reisid', sisaldasid sedavõrd hämmastavaid teateid, et kaasaegsed pidasid neid väljamõeldisteks. Hilisemad andmed (Yule ja Pauthier) on tõestanud, et paljudel Polo juttudel on tõepõhi all. Veneetslaste reisijutte loeti palju ja vaieldi nende üle 14.-16 sajandini. Kolmest suurest keskaegsest maailmarändurist (Rubruki Wilhelm, Carpini ja Marco Polo) viibis Marco Polo Kõige kauem suurkhaani aladel, läbis pikimad vahemaad ja tõi Euroopasse esimesed detailsed ajaloolised ja geograafilised aruanded Kaug-Ida kohta.
Mõnel liidul see õnnestus ja tekkisid linnriigid, näiteks Toscana ja Lombardia. Linna eestotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed. Linnaelanikudkoondusid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, jälgisid kvaliteeti ja kehtestasid hindu. Kes tsunfti ei kuulunud, ei võinud midagi toota ega müüa. Tsunftidel oli ka põhikiri skraa. Gildid ja tsunftid korraldasid linna kaitsmist, pidasid koos pidusid ja neil oli isegi oma kabelid ja kaitsepühakud. Linna kodanikkonna moodustasidki gildide ja tsunftide liikmed, kuid otsuseid tegid rikkad kaupmehed. Vaesusid, kes olid äsja linna saabunud, ei võetud kohe kodanikeks. Kaubandus toimis mitmel viisil. Lähikauplemine toimus, kui talupojad tulid linna toiduainetega, mida vajasid linnaelanikud ja vastu said talupojad käsitöökaupu, mida toodeti linnades.
Föderalistid esindasid põhjaosariikide kodanluse huve. 1854.aastal loodi põhjaosariikide kodanluse, farmerite ja kujuneva haritlaskonna huvide kaitsmiseks Vabariiklik Partei. Uue partei nõudmine oli läänealade vaba kasutamine kõigile soovjatele ja orjuse kaotamine. Põhjas levis üha rohkem orjusevastane hoiak. Kujunes friisoilerite liikumine, mis astus välja selle eest, et orjust ei laiendataks läänealadele, kus pole veel osariike asutatud. Levis ka abolitsionistlik liikumne, kes pidasid orjust ühiskonnale kahjulikuls ja amoraalseks ja asutasid mitmesuguseid ühinguid ja orjusevastaseid ajalehi. Orjuse vastu võideldi ka neegerorjade põgenemise organiseerimine Lõunst põhja nn maa-aluste raudteedena tuntud salateede võrgustiku kaudu. Sügava sisepoliitilise kriisi tõttu valiti Ameerika presidendiks Vabaliikliku Partei kandidaat Abraham Lincoln. Selle tõttu eraldusid lõunaosariigid unioonist. Lincoln kuulutas
Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ja moodustati Rahvarinne, mis kujunes suurimaks rahvaliikumiseks. 1988 aasta muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Rahvarinde eestvedamisel toimus 1988 aasta septembris Lauluväljakul järjekordne massiüritus "Eestimaa laul", millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Uuel ärkamisajal liitsid eestlasi Alo Matiiseni laulud. Rahvuslik enesetadvus põhjustas impeeriumimeelsete jõudude koondumise. Nad pidasid Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Nendel jõududel oli Moskva Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. 1988 aastaks oli kujunenud poliitilisel maastikul kolm suunda: rahvuslikud jõud (omariikluse taastamine), impeeriumimeelsed (kõik jääb muutumatuks) ja Rahvarinne koos rahvuskommunistidega (pooldasid liidulepingut). 16. novembril 1988 aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni
V: probleemid- oht nõugkogude liit ja Saksamaa. Eesti jäi enne 2. maailmasõda isoleerituks. 6.Landerswher'i sõda. V: Balti-Saksa parunite(mõisnike) armee Ladnerwheri ja Eesti Vabariigi sõjaväe vahel. Lätis 1919a. Eestlaste kõige suurem vaenlane oli läbiaegade: Saksamõisnik 7. Eesti vabadussõda. V: Algas 28 nov, 1)sest Nõukogude venemaa soovis taastda endist võimu. Kommunisti levitamine. Peale Saksa vägede lahkumist. 2) Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. 8.Tartu rahu , millal? Kelle vahel? Põhipunktid? V: Tartu rahu sõlmiti 2veebuar 1920 ja Eesti vabariigi ning Nõukogude Venemaa vahel. Põhipunktid: *Petserina jäi Eestile, Narvatagused alad samuti Eestile( 8-12km) *Eesti sai venemaalt 15 miljonit kuldrubla. *Eesti või Nõukogude Venemaa tunnutsas tingimusteta Eesti iseseisvust *Lubati tagastada siit ära viidud varad, lubati eestlastel tagasi pöörduda. 9. Mõisted:
võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge (millega ei taha ma muidugi väita, et tänapäeval on asi ülimalt keeruline) ning siinkohal on rõõm tunnistada, et raamatupidamisarvestus kui meetod on olnud ja on kindlasti ka edaspidi pidevalt arenev. Näiteks juba Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsale kinnitatud nööride abil - piitsanööril oli iga maksja kohta tema suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seoti sõlm. Võla tasumisel harutati sõlm lahti (või kustutati puutükilt märge, juhul kui arvestus oli peetud kriipsukeste vedamistega sellele puutükile). Aristoteles oli Vana-Kreeka teadlane, majandusteooria vanaisa, kes süstematiseeris
Sellise olukorra mõju rahvale ei olnud just hea, sest kuna midagi ei muutunud paremaks hakati mõtlema, et ehk saaks riigi päästmisega paremini hakkama mõni karmikäeline ja kindel valitseja, kes riigi sirgelt raskustest läbi viiks. Nii hakkasid üle Euroopa võimust võtma erinevad diktatuurid, näiteks fasistlik Itaalia, kommunistlik Venemaa ja natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Õigupoolest olid Euroopas Inglismaa ja Prantsusmaa ainsad, kes kogu kriisi aja vastu pidasid ja vanadele traditsioonidele tuginedes demokraatiast ei loobunud ja sarnaselt USA.le koheselt oma majanduspoliitikat kohendama hakkasid. Kuid kumb oli kriisi ajal efektiivsem, kas demokraatia või diktatuur? Kuigi kriisist väljudes olid diktatuuririigid edukamad oleks üldises plaanis olnud targem valida demokraatia, sest mitmed erinevad, võimukad diktatuuri juhid ühel kontingendil tihedalt
lubadust. Leemet ei saanud aru, miks inimesed külla kolisid. Külas söödi leiba, mis ei maitsenud just kõige paremini. Pealegi sõdisid ja taplesid sealsed inimesed palju rohkem omavahel. Onu Vootele seletas Leemetile mitmel korral, miks on metsas palju parem elada kui külas. Külas usuti Jumalat, käidi kirikus ning arvati, et paavst on Jumala asemik maal. Paavst pidavat oskama kõike. Seega pidasid külaelanikud usse ja ussisõnu saatanast. Külas pidi toidu lauale ning riiete selga saamiseks tegema rasket ja vaevarikast tööd. Metsas alistati loomad kavaluse ja ussisõnadega. Samuti polnud külas elavatel naistel erilist väärikustunnet. Nad magasid raudmeestega. Seda peeti auasjaks, eriti veel kui naine jäi rasedaks. Põllekandjad jäid oma lapsi üksinda kasvatama, või võtsid mehe, kes polnud võsukese isa. Metsas lõid pere omavahel siiski inimesed, kes üksteist armastasid.
V. Jannsen ja L. Koidula? Isa ja tütar 7) 1865. aastal loodi esimene laulu- ja mänguselts. Kus? Millise nimega? Tartus, ,,Vanemuine" 8) Nimeta järgmistena tekkinud laulu-mänguseltse. Tallinn-,,Estonia" Viljandi- ,,Koit" Võru- ,,Kannel" Pärnu- ,,Endla" 9) Kust pärineb laulupidude traditsioon? Saksamaalt 10) Miks tegid J. Köler ja C. R. Jakobson laulupidude osas vastukihutust? Pidasid sellist üritust liig saksikuks ettevõtmiseks 11) Millist tüüpi kollektiivid esinesid laulupeol? Ainult meeskoorid. Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusvastaseks ja ,,ülimalt ohtlikuks". 12) Kes kujunes 1870. Aastatel rahvusliku liikumise liidriks? Jakob Hurt 13) Kus ja mis aastal asutati esimene eestikeelne kool- eesti Aleksandrikool? Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas 1874. aastal. 14) Mis seos on praegugi kasutusel oleval kirjaviisil ja Eesti Kirjameeste Seltsil
Allusid alati oma abikaasale, isale või muule meessugulasele. Mehe valis naisele isa, ise valida ei saanud. 14.a. pidi naiseks minema 30-40 aastasele mehele. Oli kodus, tegeles majapidamisega, kasvatas lapsi. Pidudes viibis ainult siis, kui lähedased sugulased olid. 18.Jumalanna Demeteriga. Ta laps rööviti, masendusest jooksis ära, peatuskohaks sai Eleusise. Seda tähistati iga aasta rongkäiguga Ateenast Eleusisesse. Nad läksid sinna pühamusse ja pidasid seal oma öiseid kombetalitlusi. 22.Pythagorase teoreem-Pythagoras Raamat, kus olid kõik vajalikud meditsiini teadmised-Hippokrates 25.Vooru 27.Linnriigid kaotasid sõltumatuse, kodakondsuse tähtsuse kaotamine, võeti üle Idamaade kombed. 29.Tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused, orjapidamine laienes. Kreeka kunst · Arhailine ajajärk (600- 480 eKr) · Klassikaline -//- (480- 323 eKr) · Hellenistlik -//- (323- 30 eKr) Templid 6
Kaubad vedas üle maalima laiali võimas kaubalaevastik. Pariisis tulid inimesed tänavatele ja nõudsid sõja jätkamist võiduka lõpuni ja rahvas hakkas pealinna kaitseks organiseerima rahvuskaarti. Pariisis toimus valitsusvastane ülestõus. Ülestõus saadi kontrolli alla ja võim läks Pariisi Kommuuni kätte. Nad tegid tööliste olukorra kergendamiseks muudatusi. Prantsusmaal polnud ametiühinguid. Inglismaal töölised hakkasid organiseerima ametiühinguid, nad pidasid läbirääkimisi tööandjatega ja seadsid esialgu sihiks üksteise abistamise ning majandusliku olukorra parandamise. Nende mõjukaim võitlusvahend oli streik. Ametiühingud muutusid Inglismaal tugevaks poliitiliseks jõuks. Tööliste esindajad pääsesid parlamenti. 19. sajandi lõpul tekkis tööpuudus. Mina arvan, et Inglismaa ja Prantsusmaa ei sarnanenud üksteisega. Neil olid erinevad valitsemis viisid ja eesmärgid, mille tulemusena oli neil erinev sise- ja välispoliitika.
· Vandaalid rajasid oma riigi põhja-aafrikasse. · Mandri euroopas kujunes feodaalne killustatud ,kuna seal levis ütlus,minu vasall vasall ei ole minu vasall.tänu sellele ei allunud feodaalid kuningale.riik oli toetunud sõjalistele jõududele. · Erinevus bütsantsi keisririigi ja barbarite kuningriigi vahel -bütsantsi keisririigis oli tugev valitseja aga barbarite kuningriigis nõrk. · Karl Martelli valitsusajast kaks sündmust-. Karl Martell lõi araablasi Poitiers' lahingus. See päästis nende riigi ja andis arenguimpulsi. Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raksem mõõk ja sadulajalused, mis võimaldas piigi- või mõõgajõudu mitmekordselt suurendada. · Kuidas tekkis normandis hertsogi riik -viikingid tegid retki erinevatesse paikadesse.prantsusmaale käis oma retki tegemas rollo,kes vallutas suurema osa maast.prantsuse kuningas kinkis ühe osa maast rollole ja seda hakati kutsuma ...
Loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli aktiivne mässu korraldaja. Punaste põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei. See nim ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisprateiks. Esimeheks sai Adolf Hitler. A. Hitler ·Sündis 20. aprillil 1889a. võõrastemaja s Gasthof zum Pommern. ·Suri 30. aprill 1945a Berliinis. Pruun katk. Relvastatud rünnakrühmad lõi Hitler. Nad kandsid pruune särke. Sellega seostes hakati neid nim. pruuniks katkuks. Pruunsärklased hirmutasin neid, keda nad pidasid oma vaenlasteks. Ehk siis juute ja kommuniste. Korraldasid tänavakaklusi punastega. Töölispartei. Saksa k.: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühendatult NSDAP. NSDAP oli valitsev poliitiline jõud. NSDAP Nürnbergi Tribunali otsusega kuritegelikuks organisatsiooniks ning sellesse kuulumine karistatavaks. Enamik NSDAP tippjuhtidest arreteeriti välja arvatud A.Hitler, kes sooritas enne II MS lõppu enesetapu Hitleri partei keelustati. 1923a
Aegade jooksul on mõistetud vaprust erineval viisil ja ka iga inimese, rahvuse jaoks on see mõiste erinev.Sparta ajal mõisteti vapruseks seda, et kui palju oli sõdur või kuningas sõdades vaenlasi alistanud, või kui võimsaid pealikke olid tapnud. Tänapäeval osad inimesed aga arvavad, et nad on siis vaprad, kui ostavad endale mingi vana BMW ja politsei ees sellega rehve vilistavad. On ka selliseid kes peavad ennast vapraks, kui võtavad endale suuri laene, et osta suure maja ning võimas auto. Kuid minu arvates on need inimesed vaprad kes näevad rasket vaeva, et saada kellekski kelleks nad on unistanud saada, ega anna nende täitmiseks alla.Näiteks sportlased, kes on pidanud pikki ja raskeid aastaid trenni tegema, et saavutada häid tulemusi. Selleks võime vaadelda lugu Erki Noolest, kes sündis 25. Juunil 1970 Võrus. Ta elas kuue lapselises perekonnas. Ta vanemad olid lihttöölise...
Karl Ristikivi ,,Rohtaed" · Iial ei jumalad üksinda ilmu kuid mõned neist on nii tülinorijad, et ajavad teised minema. · Vahest on parem nii, kui inimesed mõnikord ka üksteisest mööda räägivad ja sellega kumbki oma hingerahu alal hoiavad. · Me kunagi ei oska õiget õnne siis taibata ega haarata, kui ta meie oma õues viibib. · Teiste autus ei õigusta veel meie üleastumist · Ka kõige heledam tuli võib üsna varakult kustuda, kui teda miski ülal ei hoia · Kui kaks tahavad sama, siis pole see alati üks ja sama. · Võib-olla ongi üheks sõpruse tunnuseks see, et sõbraga koos ka igavust võidakse tunda ja taluda. · Ka kaugel viibides võib ligidal olla. · Kus puudub mõistmine, pole ka andeks andmist · Ideaalne on see, mida tegelikult pole · Unistused kestavad seni, kuni nad pole muutunud tõeliseks, sest tõelisus pole enam unistus · Õigus on alati sellel, kes viimasena kõneles · ,,On üks ...
Eesti rahvaelu 2. Maailmasõjas Teine maailmasõda, mis kestis 1.septembrist 1939 kuni 2.septembrini 1945, oli ohvriterohkeim sõida, mis seni Maal toimunud. Eesti, väike riik nagu ta on, jäi kahe suure sõdiva poole vahele, milleks olid Saksamaa ja NSV Liit. 1939. Aastas oli Saksamaa loobunud Pariisi rahulepingist. Euroopa kaardilt olid kadunud Austria ja tsehhimaa. Poolaga käisid läbirääkimised, mis lõppesid Poolale sõjaga. Inglismaa ja Prantsusmaa pidasid läbirääkimisi NSV Liiduga, kuidas sõda vältida, kuid tulemuseta. NSV Liit ja Saksamaa salajased läbirääkimised mis lõppesid avaliku pakti sõlmimisega ja salaprotokollidega 23.08.1939. Poola jaotati omavahel. Eesti, Läti, Leedu jäid NSV Liidu mõjusfääri. Eesti valitsus oli teadlik paktist kuid olnud jõude, ega ka aega: armeed moderniseerida, rajada kindlustusi, polnud ka aega koostööd teha teiste Balti riikidega. Loodeti selle peale, et mõjusfäärid ei tähenda Eesti
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. a. riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt Vabariigiks. Tegelik võim koondus esimese konsuli Napoleon Bonaparte'i kätte. Tema võimuolekut konsulina nimetati konsulaadi ajaks, mis kestis 1799-1804. a. 1806. a. moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini Liit. Reini Liit kohustas osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisile ja Austriale. Napoleoni pidasid Euroopa riikide valitsejad usurpaatoriks e. ebaseaduslikult võimu haaranud valitsejaks ning jätkasid Prantsuse vastast sõjategevust. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1805. a. detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. Prantsuse liitlaste ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. Briti kaubalaevadele suleti paljud sadamad. Blokaad halvas küll Inglise majanduse, kuid Inglismaa suutis sellest üle saada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
