• sooja- ja valgustarmastavad, seepärast arenevad eriti hästi soojas, päikeselises, tuulte eest varjatud kasvukohas. Eelistavad mitte hapusid, huumusrikkaid, vett läbilaskvaid, kobedaid muldi. PLECTRANTHUS SCUTELLARIOIDES(COLEUS X BLUMEI) – VÄRD-KIRINÕGES • Kasvukohaks sobib parasniiske poolvarjuline või päikesepaistelin e koht. Ei talu väga kuuma päikest või liigniisket mulda. COSMOS BIPINNATUS – HARILIK KOSMOS • Õied Peopesa suurused, kollase südamikuga lihtsad või täidetud valged, roosad, punased või mitmevärvilised õied • Lehestik Roheline tillilaadne • Muld Eelistab kerget huumusrikast aiamulda • Märkused Eelistab päikselist ja tuulevaikset kasvukohta DICHONDRA – PEREKOND HÕBEPAEL • kõrgus: 10 cm, varred kuni 100 cm • kasvukoht: päike, poolvari, niiske, vett hästi läbilaskev muld GAZANIA RIGENS – SÄRAV GASAANIA • Soovib päikesepaistelist ja
Käesurumine Käesurumist peetakse avatuse sümboliks, käte ühendamist ühtekuuluvuse sümboliks. Hoolimata käesurumise üldisest kombest on see varieeruv prantslased suruvad kätt nii ruumi sisenemisel kui lahkumisel, sakslased ainult kord. (Nierenberg 1997: 30). Avatud peopesad Peopesad on siiruse, avatuse, austuse ja usalduslikkuse väljendajaks. Usaldav laps sirutab ette oma mõlemad peopesad. Kui inimene on teiega täiesti avameelne, sirutab ta teie poole ühe või kaks peopesa. Nagu teisedki kehakeele liigutused, on see täiesti ebateadlik zest, mis kinnitab teile , et vestluskaaslane räägib tõtt. Laps peidab valetades käed selja taha, kui aga naine salgab, et pidas sõbrannadega kogu öö pidu, siis hoiab ta selgituse ajal käsi ristatult või taskus. Peidetud peopesad võivad meile reeta, et inimene luiskab (Pease 1994: 31). Avatud peopesad ja pettus. Elukutselistel petturitel on omapärane anne viia sõnadeta signaalid kooskõlla sõnalise
Vanematel on sageli võimalik laps sellisest harjumusest ara võõrutada spetsiaalsete harjutuste abil. Käed. Käed on laiad ja lühikeste sõrmedega. Vaikesel sõrmel on mõnikord kahe lüli (liigese) asemel ainult üks. Lisaks võib väike sõrm kõverduda sissepoole, teiste sõrmede suunas. Seda omadust esineb pärilikus vormis ka niisugustes peredes, kus see pole Downi sündroomiga kuidagi seotud. Seda tunnust nimetatakse sõrme kõverduseks. Üle peopesa võib ulatuda vaid üks vagu (nn nelja sõrme vagu, ka ahvivagu). Kui vagusid on kaks, võivad mõlemad ulatuda üle kogu pihupesa. Jalad. Jalad on tontsakad ning esimese ja teise varba vahel on suur tühik (,,sandaalivahe"). Sellele võib lisanduda lühike tallavagu, mis saab alguse mainitud vahe juurest ning ulatub paar sentimeetrit allapoole. Lihastoonus. Downi sündroomiga laste liikmed ja kaelad on sageli lõdvad
Põhjuseks võivad olla mitmesugused väliskeskkonna kahjulikud tegurid: röntgenikiirgus, ravimid, tarbekeemia ja alkohol. Risk suureneb ema vanusega ehk sõltub suuresti sünnitusvanusest. 3. Downi sündroomiga lapse iseloomulikud tunnused: Downi sündroomiga lapsed on tavaliselt sündides normaalsest väiksemad, kuna lapse kasv on aeglustunud juba looteeas. Downi sündroomi iseloomustavad lai lame nägu, viltuse lõikega silmad, kolmas silmalaug, lühike nina, suur keel, peopesa läbib nn. neljasõrmevagu, esinevad hammaste ja arengu anomaaliad. Neil lastel on nõrk lihastoonus, liigutused on aeglased, liigesed on üliliikuvad ja kergesti võib tekkida nihestusi. Väga sageli esineb südamerikkeid. Võib esineda nägemishäireid, näiteks kõõrdsilmsust. Hääl on madal ja kähe. Kasvult on nad lühikesed, eriti lühikesed on jäsemed, kere on suhteliselt pikk. Sõrmed on tömbid ja varbad on pöördunud sissepoole
õlavarre lihastele õlavarrearter kulgeb õlavarre lihaste vahel alla, annab harusid õlavarre lihastele ja nahale ning küünarliigesele kodarluuarter ja küünarluuarter mõlemad kulgevad käsivarrel samanimelise luu läheduses alla, annavad harusid käsivarre lihastele ja nahale, küünarliigesele ja lõpus randmeliigestele. Pärast randme ületamist hargnevad labakäe sees, lõppharud kulgevad kaarjalt peopesa lihaste vahel ja all, moodustades pindmise ja süva pihukaare Peaaju varustavad verega 4 arterit: · vasak ja parem sisemine unearter toovad 2/3 verest; tulevad ajju läbi oimuluu · vasak ja parem välimine lüliarter toovad alla 1/3 verest; on rangluualuse arteri harud; tulevad ajju läbikuklaluu. Aju arterioosring e Willisi ring aju alumisel pinnal on kõik need arterid omavahel ühenduses.
Brazletoni skaala: vastsündinu maharahustamise kergus, ärrituvus ning teised temperamendile iseloomulikud jooned. Kaasasündinud reflekside abil hinnatakse lapse närvisüsteemi seisundit: · Ärkvelolekus on lapse käed-jalad painutatud · Kui püüda last tõmmata kätest hoides seliliasendist istuvasse, tundub pea raske ega tule hästi üles · Kui tõsta last, samal ajal teda kõhu alt hoides, jääb ta kindlasse asendisse · Haarderefleks: katsutakse sõrmega lapse peopesa või jalatalda ja laps püüab sellest haarata · Puudutades sõrmega lapse suunurka, keerab laps pea samasse suunda ja püüab imema hakata- vajalik lapse sööma hakkamiseks. refleks ei kao. · Sammurefleks: kui hoida laps kaenla alt nii, et jalatallad toetuvad maha siis ta teeb samme (see peab kolmandaks elukuuks ära kaduma) · Asetades lapse alusele kõhuli, võtab ta roomamisasendi, talla alt loetades püüab ta veidi edasi liikuda.
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest kom...
Ametiasutuses tõuseb töötaja, kes võtab klienti vastu (sekretär, teenindaja) võimaluse korral alati püsti. Kes tervitab esimesena? Noorem vanemat, mees naist, alluv ülemat, saabuja kohalolijaid. Ametlikul koosviibimisel/vastuvõtul tervitatakse kõigepealt ürituse peakorraldajat, seejärel abikaasat. Olenemata soost tervitab esimesena see, kellele oli adresseeritud kutse. Kätlemine Sirutatakse parema käe avatud peopesa tervitatavale, peopesad puutuvad kergel käesurumisel kokku. Käepigistus on tugev ja lühike. Ettevaatlik daamide sõrmustatud käepigistusel. Esimesena ulatab käe - vanem nooremale - naine mehele - ülem alluvale Ärimaailmas on naised ja mehed võrdsed partnerid - mehed ei pea ootama, kui naine sirutab käe. Põsesuudlus ja embamine ehk akolaad Euroopa lõunapoolsetes riikides tervitatakse häid naistuttavaid põsele suudeldes.
Agonistid ja antagonistid asuvad teine teasel pool ühist liigest. Sünergistid aitavad agonistide teostatud liigutusele kaasa või piiravad ebasoovitavaid liikumissuundi. Fiksaatorid toimivad sarnaselt sünergistidega, selle erinevusega, et need lihased fikseerivad tavaliselt mõne liigese. Näiteks asuvad sõrmi liigutavad lihased küünarvarrel. Sõrme liigutamiseks kulgeb üle randmeliigeste kuni sõrme otsmise lülini pikk kõõlus. Välistamaks, et sõrme painutamise tagajärjel painduks peopesa või ranne, fikseeritakse need liigesed fiksaatorlihaste abil. Õppematerjal: "Treenerite tasemekoolitus" spordiüldained I, II, III. "Terviseriskid lihastreeningus", Rein Jalak, Lauri Rannama,Tallinn 2004 ,,Jõu- ja venitusharjutusi igaühele, Rein Jala, Inga Neissaar, Tallinn 2006 ,,Venitusharjutused", Seppo Pehkonen, Markku Leppänen, Tallinn 2010 "Kehalised võimed ja organism", Jürgen Weineck, Rein Jalak, 2008 5
Kaasasündinud ehk kongenitaalsete reflekside abil hinnatakse lapse kesknärvisüsteemi seisundit on seotud lapse ellujäämisega, eelneb tahtelistele liigutustele: Ärkvelolekus on lapse käed-jalad painutatud Kui püüda last tõmmata kätest hoides seliliasendist istuvasse, tundub pea raske ega tule hästi üles Kui tõsta last, samal ajal teda kõhu alt hoides, jääb ta kindlasse asendisse Haarderefleks - katsutakse sõrmega lapse peopesa või jalatalda ja laps püüab sellest haarata Puudutades sõrmega lapse suunurka, keerab laps pea samasse suunda ja püüab imema hakata- vajalik lapse sööma hakkamiseks see refleks ei kao Sammurefleks - kui hoida laps kaenla alt nii, et jalatallad toetuvad maha siis ta teeb samme (see peab kolmandaks elukuuks ära kaduma) tahteline sammurefleks areneb välja 9-12ks elukuuks Asetades lapse alusele kõhuli, võtab ta roomamisasendi, talla alt loetades
· Sülearvuti ehk laptop ehk rüperaal on mobiilne arvuti . Tänapäeva sülearvutid kaaluvad 1-6 kg, vanemad sülearvutid võivad olla isegi raskemad. Sülearvuti töödab nii akupatareiga , mis on laetav, kui ka elektrivõrgust. · Netbook (Link) väike sülearvuti, soodsa hinnaga, väikse ekraaniga 7"-9" ja pika akukestvusega. · Tablet PC on sülearvutite liik, mis varustatud puutetundliku ja täispöörleva ekraaniga. · Pihuarvuti (ingl. handheld PC) on väga väike (enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti , millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Tuntum operatsioonisüsteemid on Windows Mobile. 1.3 Arvuti koostisosad Arvuti (personaalarvuti, raal, ingl. computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara ja riistvara. Samuti toimub arvuti erinevate komponentide liigitamine vastavalt otstarbele sisend-, väljund- ja töötlusseadmeteks.
autoreid; veendunud konstitutsioonile monarhia pooldaja, taotles kuningale vetoõigust; tema äkilise surma järel nõustuski kuningas põgenema; oli esimene, kes maeti Panthéoni; kui tuli ilmseks, et ta oli kirjavahetuses kuningaga, kirst eemaldati Panthéonist; targemaid poliitikuid Suure rev-i päevilt; pidas konstitutsiooni valmimist revolutsiooni lõpuks. 6 la paume [poom] peopesa, le jeu de paume teatav pallimäng, tennise eelkäia 7 Pallimängu vande teksti autor oli Barnave [bar´naav], Antoine Pierre Joseph Marie (1761-1793) kolmanda seisuse esindaja Generaalstaatide; peale kuninga ebaõnnestunud põgenemiskatset saatis parlament ta koos Pétioniga Varennes'i kuningat Pariisi tagasi toimetama; heldis kuninga pereliikmete kannatustest sedavõrd (ta veetis nendega neli päeva ühes
Sõrmi kokku nüüd...! Kilpkonn See on minu kilpkonn. Ta elab kilbi all. Ta armastab väga oma maja. Suruda sõrmed rusikasse. Kui ta tahab süüa, pistab ta pea välja. Siruta Pikk Peeter ette. Kui ta tahab magada või ähvardab teda oht, tõmbab ta pea sisse. Peida sõrmed rusikasse. Üks inglike Üks inglike vaatab pilve piiri pealt, kas lapsed on ka head.... Ta tuleb alla... ja silitab laste pead. Ühe käe nimetissõrm on ingel ja teise käe peopesa on pilv. Loo lõpus tehakse lapsele kahe käega pai. Selles näpumängus on midagi maagilist, mis paneb laste silmad särama. Igaüks ju ootab, et ingel silitaks just tema pead. Sõrmede nimed Pöial Pöidla-Peep, Pöialpoiss, Pöidla-Mann, Pudrukiitja, Paks peeter Nimetissõrm Näpu-Miku, Väike-Indrek, Soolamaitsja, Potilakkuja, Maias- Mees, Kotinõel, Riiukukk. Pikk-Peeter Pikk Herman, Suur Mees, Pikk Indrek, Suur Siim.
autoreid; veendunud konstitutsioonile monarhia pooldaja, taotles kuningale vetoõigust; tema äkilise surma järel nõustuski kuningas põgenema; oli esimene, kes maeti Panthéoni; kui tuli ilmseks, et ta oli kirjavahetuses kuningaga, kirst eemaldati Panthéonist; targemaid poliitikuid Suure rev-i päevilt; pidas konstitutsiooni valmimist revolutsiooni lõpuks. 6 la paume [poom] – peopesa, le jeu de paume – teatav pallimäng, tennise eelkäia 7 Pallimängu vande teksti autor oli Barnave [bar´naav], Antoine Pierre Joseph Marie (1761-1793) – kolmanda seisuse esindaja Generaalstaatides; peale kuninga ebaõnnestunud põgenemiskatset saatis parlament ta koos Pétioniga Varennes’i kuningat Pariisi tagasi toimetama; heldis kuninga pereliikmete kannatustest sedavõrd (ta veetis nendega neli päeva ühes
Vajalikud vahendid: Topsid, kaal, etalontraat 3mm, kuivatuspaber, portselanuhmer nuiaga, millel on kummist otsik, kuivatuskapp Teimi käik 1. Tabelist leitakse topside kaalud, kusjuures kontrollitakse kas topsil ja kaanel on samad numbrid. 2. Ettevalmistatud pinnaseproovist võetakse tükike pinnast ning hakatakse rullima peopesaga tihedal siledal paberilehel. Rullida tuleb kerge survega, kusjuures tekkiva pinnasenööri pikkus ei tohi ületada peopesa laiust. Rullida tuleb seni, kuni moodustub 3-mm läbimõõduga pinnasenöör, mis hakkab pudenema 3-10 mm pikkusteks tükikesteks. 3. Pudenenud nööri tükikesed korjatakse alumiiniumtopsi, mis kohe suletakse kaanega. Pudenenud pinnasenööri tükikesi kogutakse topsi vähemalt 10 g. 4. Kui pinnasenöör hakkab pudenema enne, kui ta läbimõõt on 3 mm, siis on ta niiskus väike. Proovile lisatakse veidi vett, segatakse spaatliga ja korratakse rullimist
valu, paresteesiate levik peopessa ja sõrmedesse löögi hetkel. Phaleni test – uuritav painutab mõlema käe randmeid 30-60 sek. Kui selle aja jooksul tekivad sümptomid on test positiivne. Randme kompressiooni test: surutakse pöidlaga uuritava randmele, sümptomite tekkel- test positiivne. Flicki sümptom- palutakse kirjeldada midagi, mis sümptomeid leevendab- test positiivne kui vaevuseid leevendab käe raputamine. Käe kontuuri viirutamine- pt asetab käe A4 paberile, peopesa ülespoole ja paberile kantakse käe kontuur. Seejärel pt viirutab valuliku ja paresteetilise ala. Test positiivne kui ala langeb kokku n medianuse innervatsioonialaga. Võimalik kasutada dünaamika hindamiseks. Randmeliigese ROM Pöidlalihaste lihasjõu hindamine, käe dünamomeeteria. Füsioteraapia Randmepiirkonna lihaste tugevdamine, venitusharjutused, ROM. Närvi libisemise harjutused (nerve gliding exercises) (McKeon et al, 2008). Tööasendi või -võtete ergonoomilisemaks muutmine.
· emakapõhja kuju ja kõrguse muutus - pärast lapse sündi on emakas ümmargune, emaka põhi on naba kõrgusel. Kui platsenta on irdunud, siis emakasein pakseneb, emakas muutub kitsamaks, emakapõhi tõuseb nabast kõrgemale · tupest väjaulatuv nabaväät langeb allapoole umbes 10cm (nabaväädile asetatakse peale lapse sündi tupepilu juurde Kocheri klemm) · kõht võlvub sümfüüsi kohal välja, kui irdunud platsenta laskub emaka alumisse segmenti · Küstneri tunnus: kui peopesa servaga vajutada kõhule sümfüüsist kõrgemal, siis irdumata platsenta korral tõmbub nabaväät tupe suunas. Irdunud platsenta korral jääb nabaväät paigale. Kui platsenta ei irdu, eemaldatakse see käega üldanesteesias (platsenta manuaalne eemaldamine). Päramisteperioodis kaotab naine umbes 500 ml verd. Ema talub seda hästi, kuna raseduse ajal on organism selleks valmistunud ning vere maht on suurem.
Oluline on jälgida näoilmet, see on lisasignaaliks. Arvestada tuleb ju seda , et amerikanismid on levinud üle maailma. Muuseas Maltal oli see märk solvangu tähiseks. Peanoogutus (jah) võib tähistada Bulgaarias ka "ei". Näpuga otsaette koputamine ei tähenda osa maades (Beneluxi maad) mitte lolli, vaid hoopis tarka. Tõstes üles kaks esimest sõrme, moodustub V täht, mis tähistab Euroopas võitu, triumfi. Seda juhul kui peopesa on eespool, Vahemeremaades peetakse käeselg ees sama zesti tegemist solvanguks. Rahvusvaheline skandaal on tekkinud, kui ühe riigi juht, saabudes teise riiki, tõstis lennukist väljudes selle zestiga käe, andes seega märku - tulen ja võidan (keda?). Lause "Oi kui ilus tüdruk!" antakse mööduvale neiukesele märku eri maades erinevalt. Näiteks Sitsiilias pannakse sõrm vastu põske ja keeratakse seda. Ladina- ja Lõuna-Ameerikas tõmmatakse alumist
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivs...
Kreeka tähestik: 1., [ alfa] üks , [beeta] maja , [gamma] kaamel , [delta] uks 6. [stigma] tempel, tähendab ka täppi v. punkti, on kasutatud kirjavahemärgina (punkt). Hilisem lisand tähestikule. 7. , [zeeta] vanasti tähendas üks 8. , [eeta] aed, müür 9. , [deeta] raskus 10. , [ioota] käsi 20. , [kapa] peopesa 30. , [lambda] terav asi, teravik 40. , [müü] vesi (lained) 50. , [nüü] kala 60. , [ksii] tugi 70. , [omikron] silm 80. , [pii] suu, vanasti 90. [koppa] ahv; joonia tähestikust VI-IV saj., seostub q ja u-ga. 100. , [roo] pea 200. , [sigma] silm, [zin] sõna 300. , [tau] rist, [tau] sõna 400. , [üpsilon] nael, [vau] sõna 500. , [fii] 600. , [hii]
Ühtlasi annab ta vahet pidamata ninaga udarale kergeid tõukeid. Kui tahetakse lüpsta hästi, tuleb võimalikult järele aimata imemist. Käsitsilüps Pigistuslüps Kõige lähedam inimesele on nn imemis- ehk pigistuslüps. Sel juhul lüpsja toimetab järgmiselt: 1. Lüpsja võtab pooleldiavatud peoga nisa ümbert kinni võimalikult udara lähedalt, nõnda et nisa ots väikese sõrme alt jääb vabaks. Nisa olgu risti peopesa, mitte mööda päkka. 2. Kokku pigistades nimetisörme ja pöialt, eraldab nisasse valgunud piima udarast, ning 3. alates pika sõrmega ja lõpetades väikese sõrmega, surub sõrmed järjekorras kokku, pigistades sel moel piima nisast välja (nisakanali kaudu. Nisa ei tohi aga jääda sõrmeotste ja käepäka vahele). 4. Annab udarale käega kerge tõuke (nagu vasikaski ninaga) ning ühtlasi, haarates nina jälle
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus .............................
Nad vi- „Kuidas sa peaksid...?“ risevad: „Meie pole ainsad, kes räägivad...“. Õpetaja blokeerib nende töövältimisele suunatud Sellist liiki küsimused suunavad õpilasi mõtlema oma kohustustele, mitte ei küsi põhjuste järele. virina, tehes žesti avatud käega, peopesa õpilaste poole suunatud, ja kordab juhist. Sisuliselt ütleb Otsene küsimus suunab õpilast keskenduma oma praegusele kohustusele, mitte otsima põhjusi, ta: „Mind ei huvita, miks te jutustasite või kes veel jutustas. Täitke korraldust, vaadake tahvlile miks nad parasjagu ei käitu teistega arvestavalt või vastutustundlikult. ja kuulake.“ Sellega suunab ta õpilaste tähelepanu ümber põhiprobleemile (sel tunnihetkel)
Väljaspool rivi tuleb tervitamiseks Rühmaülemad ja neist kõrgemal ame- pöörduda tervitatava isiku poole, tikohal teenivad kaitseväelased tõsta- vaadata talle silma ning võtta valvel- vad parema käe tervitusasendisse. seisang. Samal ajal tõstetakse parem käsi, mille neli sõrme on sirgelt koos ja pöial esimese sõrme vastas, järsu lii- gutusega ja peopesa pööramata mee- lekoha juurde. Käsi jääb randmest sirgeks, küünarnukk õla kõrgusele; nimetissõrm ja keskmine sõrm puudu tavad peakatte äärt või meelekohta. Pärast vastutervitust või tervitatavast möödumist lastakse käsi järsu liigutu- sega alla ja pööratakse pea otse. Rivitult olevad kaitseväelased tervita- vad pärast käsklust "VALVEL!", mille annab kõrgemas auastmes või esime- sena ülemat märganud kaitseväelane. Tervitamine lõpeb pärast tervitatava
on tööõnnetused. Peale temperatuuri ja kuumuse mõju liigi omab tähtsust ka mõju kestus. Üle 50 ºC kuumuse juures võivad juba lühikese toimeajaga (sekunditega) tekkida nekroosid. 571 Põletuse ulatus Kahjustatud nahapiirkonna suurust märgitakse põlenud kehapinna protsentides. Põlenud piirkonna hindamisel täiskasvanutel on suureks abiks üheksa protsendi reegel või põletuspinna määramine peopesa reegli järgi: erinevate kehaproportsioonide tõttu (lapsel suur pea, väiksem keha) eristatakse lapsi kuni esimese eluaastani, lapsi 1. ja 5. eluaasta vahel ja täiskasvanuid. Põhireegliks on: patsiendi peopesa vastab 1%-le tema kehapinnast. Joonis 41.1. Põletuspinna hindamise 9% skeem 572 Täpsem skeem laste põletuste ulatuse hindamiseks (arvestab vanust ja kehakuju) on Lundi ja Browderi kaart. Peale põletuse ulatuse on oluline ka põletuse asukoht kehal
hästikasvatatud ja haritud inimene avaldab tsirkuses oma kiitust, aga poistel ei jäänud see kuidagi meelde, nagu arvaksid nad, et milleks tsirkuses inimesel see hea kasvatus ja haridus, sinna minnakse ju loomade kasvatust ja haridust vaatama. Ei aidanud isegi ähvardus, et tulevikus pääsevad tsirkusse ainult need, kes vaimustuvad haritult ja avaldavad kiitust viisakalt, s. t. plaksutavad käsi ja sedagi nõnda, et pahema käe peopesa puutuvad parema käe sõrmeotsad, mitte aga kogu peo, millest sünnib pauk, nagu lööks mõni mats paberossiotsa pitsist või monopolipudelilt korki. Härra Maurus tõusis kord isegi puupõhjaga toolile püsti, et kõik, kes lauas istusid, ulatuksid nägema, kuidas plaksutab tsirkuses oma käsi haritud ja hästikasvatatud inimene. Aga ta näitas nagu pimedatele ja rääkis kurtidele, sest kui ta järgmisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
