Kõigepealt Haydn, kes jõudis kirjutada 104 sümfooniat, seejärel Mozart ja Beethoven. Sümfooniat võib pidada kõige täiuslikumaks instrumentaalmuusikazanriks. Nii nagu sonaadi puhul , on ka sümf. osad erinevate karakteritega. Romantismiperioodil (19.saj) hakati kujutama programmilisi sümfooniaid, kus osadele lisati sageli sõnaline seletus, avamaks helilooja taotlusi. Nt. on H.Berliozi "Fantastilise sümfoonia" alapealkirjaks "Episoodid kunstniku elust" ja osade pealkirjad: *"Unelmad ja kired" , * "Ball" , *"Stseenid väljadel" , *"Rongkäik tapalavale" , *"Öine nägemus nõiasabatil". Tänapäeval ei eelda sümfoonia muidugi enam sonata- allegro vormist kinnipidamist, küll aga tõsist ja sügavat muusikalist sisu. Sümfooniat võib võrrelda romaaniga kirjanudses. Kuulsamad helilooja- sümfonistid on Mozart, Beethoven, Brahms, Berlioz, Tsaikovski, Bruckner, käesoleval sajandil Mahler, Sostakovits, Sibelius jt. Maailma tuntumate
arvati,et ta pole veel piisavalt küps. Niisiis pidi Rodin ennast ise harima ning sai tegeleda kunstiga ainult õhtuti, sest päeval käis ta tööl. Läks veidi aega kuni Rodin leidis oma lemmiku- skulptuuri. Rodin oli vaadetelt impressionistlik, ta loobus klassikalistest siledatest vormidest, kujude pinnatöötlusoli varjundirohke ja krobeline, mis lõid liikumise mulje. Liikuvus ongi uudne ja eriline ning tollel ajal eriti jahmatav. Sisult sümbolistlik, teostel tähendusrikkad pealkirjad ja Rodin sveneb eriti inimeste hingeellu ning näitab selle dramaatilist külge. Ta keskendus inimeste kujutamisele kasutades selleks pronksi ja marmorit. Pronks võimaldas ilmekat, krobelist, dünaamilist pinnakasutust, marmor aga pehmust ja maalilisust. Pronks sai edasi anda just ängi, haavu ja piinasid, marmor kujutas rohkem noorust ja igavest armastust-kaks vastandlikku materjali aga mõlemad leidsid oma koha Rodini loomingus.
jms. Kloostrid ja kirikud. Mis on missa? Igapäevane peamine jumalateenistus, eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mis erinevus on proopriumi ja ordinaariumi tekstidel? Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks. Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks. Milline on missa ülesehitus üldiselt (kaks suurt osa koos alguse ja lõpuga)? Mis on missa osad? Mida need osade pealkirjad tähendavad? eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mis on gregooriuse koraal? gregooriuse laul Mis on neuma? Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad Millega on oma nime muusikalukku jäädvustanud Guido Arezzost? ''Kuido käega'' Mis on organum? mitmehäälse kirikulaulu tüüp Kes on need 2 esimest heliloojat, keda teame nimepidi ja kes kirjutasid organumeid? Millises kirikus nad tegutsesid?
Virtuoosikultus - klaverimängija pandi viimase piirini proovile Deklamatsiooniline stiil tihe side tekstiga Animism tihe side loodusega Davidsbund mõttekaaslaste rühmitus Schubertiaad Muusikaõhtu Schuberti sõprade seas, mängiti tema muusikat, tehti väljasõite Programmiline muusika pealkirjastamine Monotematism kõik teemad lähtuvad ühest peateemast Lied vokaalizanr Operett lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Soololaul - klaverihääle saatel, prog. tsüklid ( pealkirjad) Koloriit Värvigamma Küroplast Mehhaaniline harjutusvahend Schumann - (8. juuni 1810 Zwickau (Saksamaa) 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal)) oli saksa pianist, helilooja jamuusikakriitik. Ta oli romantik ja 19. sajandi kuulsamaid pianiste. 7 aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Õppis Leipzigi ülikoolis juurat. 1834 asutas muusikaajakirja. Florestas tema kirglik pool, Eusebius lüüriline pool. 1...
6. Autasud nt Kuldse Palmioksa auhind 7. Kaubaartiklid nt küpsis Meie Mark 8. 8. Automargid suure algustähega 9. Üritused, sündmused laulu-ja tantsupidu, Valge Daami muusikafestival 10.Ehitised, rajatised nt Kolm Õde, Paks Margareeta 11.Taevakehad nr Suur Vanker Ülejäänud juhtudel kasutatakse tekstis esisuurtähte JUTUMÄRGID 1. Teoste, lavastuste, dokumentide, sarjade, rubriikide, saadete, pealkirjad, mängud jutumärkides Tammsaare romaan „Tõde ja õigus” sari „Maailm ja mõnda” uudistesaade „Aktuaalne kaamera” 2. Pealkirjalaadsed üritustenimed nt huumorifestival „Siin me oleme” 3. Taimesordid nt kartul „Jõgeva piklik” või Jõgeva piklik
Sõna “koopia” asemel kasuta oma nime. ● Jaga tööleht õpetajaga ([email protected]) üleval paremas nurgas sinine ruut Jaga. http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/ 1. Koosta tabel, kus on ühes veerus toodud maakonna nimi ja teises temperatuur selles maakonnas. Selleks vali tegumirealt “Tabel” → “Sisesta tabel” ning vali vajalik veergude ja ridade arv. Seejärel sisesta tabeli veergude pealkirjad ning täida tabel. Maakondade nimede osas leiad abi lingilt Eesti maakonnad. Harju maakond 14,5c Lääne maakond 16,8c Rapla maakond 17.2c Hiiumaa 12,5c Saaremaa 15,0c Pärnumaakond 17,7c Viljandimaakond 17,5c Võrumaakond 19,7c Tartumaakond 18,5c Jõgevamaakond 14,8c
7. a) Pane joonistele 6iged pealkirjad: 22. detsember - taluine pooriptieu, 21. mrirts ja 23. september - heuad.ine ja siigisene udrdpaeusus, 2l juuni - suuine pooriptieu. b) Mhrgi joonistele digetesse kohtadesse: ekuaator, pdhja- ja l1unapoorijoon, pdhja- ja l1unopoloarjoon. c) Tiihista ala, kus esineb vastavalt polaarplev ja polaaroo. d) Tliida lungad. 21. juuni- suvine pööripäev 1)................ Pliike paistab seniidispõhja . poorijoonel ja valgustab rohkempõhja ...poolkera. PolaarpAev on (millises piir- põhja ja- lõunapolaar- konnas?) põhjapooluselt põhjapolaarjooneni joon ja polaaroo lõunapooluselt lõunapolaarjooneni suvi. Eestis on sel ajal ............. 22.d...
ja kõikidel kõikidel veergudel veergudel on on õpsa diagrammi paremal pealkirjad (päiserida), klõpsa kursoriga lihtsalt suvalisel lahtril pealkirjad (päiserida), klõpsa kursoriga lihtsalt suvalisel lahtril andmetabelis andmetabelis gory Name, eemalda Outside End. NB! Kui Kui lood lood diagrammi diagrammi andmetabeli andmetabeli osade
nende ülesannete ning teksti kirjutamisega seotud töövõtete tundmine. Pealkiri Pealkirjal on täita kindlad eesmärgid. Sellega saab: · anda lugejale teada teksti teemast, põhiideest, probleemist, tegelastest; · osutada sellele, mida kasulikku, uut või olulist lugeja tekstist leiab; · kujundada lugeja suhtumist, näiteks mingisse probleemi, nähtusse või inimesse; · anda hinnanguid; · äratada tähelepanu, uudishimu, huvi. Ülesehituselt võib pealkirjad jagada nelja rühma. 1) Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte (Õnn on iga inimese enda teha). 2) Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni tekstiga seotud sümbol, motiiv või detail (Tee õnneni). 3) Pealkirjad, milles on teema või probleem esitatud üldsõnaliselt (Õnnelik inimene). 4) Pealkirjad, mis kutsuvad lugema, äratavad lugejas huvi (Õnne valem leitud!) Pealkirja sõnastades tuleb jälgida, et see · oleks lühike;
Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Eesmärgid ja ootused............................................................................................. 4 Raamatute illustratsioonid...................................................................................... 4 Lasteraamatute pealkirjad...................................................................................... 5 Lõpetamata tegevused........................................................................................... 5 Palju roosat............................................................................................................. 5 Lugejate vanus....................................................................................................... 6 Raamatute õpetlikkus................................
vahendab sisu. Esimene on lööv, teine pikem ja üksikasjalikum. Nimetuse ja pealkirja lõppu ei panda punkti Küsilausena moodustatud nimetus ja pealkiri lõpetatakse küsimärgiga. PEALKIRJAD TÖÖ LIIGENDAJANA Jaotus väljendab lugejale, kas asjad on liigendatud lõpuni ja kas teema käsitelu areneb selgelt ning loogiliselt. Alapealkirja mõtteks on kergendada lugemist ja aidata kaasa mõistmisele. Seetõttu peaks pealkiri väljendama käsitletava keskset sisu. On tähtis, et pealkirjad koosneksid sisusõnadest. Sisukorra põhjal tuleks üle vaadata: 1) Kas käsitlus katab nimetuse väljendatud terviku? 2) Kas pealkirjade kaudu ilmneb kirjutise mõte ja käsitluse käigu loogilisus? Kas alapealkirjade põhjal saab tuletada töö üldise nimetuse? 3) Kas tervik kujuneb tihe ja loogiline? 4) Kas pealkirju on vajalikul määral? Kas kõiki pealkirju on vaja? 5) Kas pealkirjastamine kajastab mõistlikul viisil kirjutise osade suhtelist pikkust?
Paberile trükitu puhul on aga kergem lugeda seriifidega fonte - näiteks Times New Roman. Ülejäänud tööriistariba lahtrite-nuppude tähendused on sellised: 1. Kirja suurus (Font Size) - seda mõõdetakse punktides, mis on spetsiaalne kirja ja selle elementide suuruse mõõtühik. Kirja ei tohiks väga suureks ega ka väga väikseks muuta. Hästiloetava tavateksti suurus võiks olla vahemikus 10-12. Pealkirjad võivad olla suuremad kuid mitte üle 18 punkti. 2. Kirjastiili täpsustus (Font Script). Paljudel fontidel on kas piirkondadele või kirjasüsteemidele kohandatud eriversioonid. Meile sobib hästi Baltic. 3. B (Bold) - rasvane kiri. 4. I (Italic)- kaldkiri 5. U (Underline)- allajoonitud kiri 6. Kirja värv (Color) 4 2.3 Teksti joondamine Vahel on vaja tekst sättida nii et ta oleks kas lehe paremas või vasakus servas või
kodumaiseid õpilasi (põhikirja alusel). Liszti tahtejõud ja edasipüüdlemine eneseharimisel viisid ta sihile. Tast sai erakordselt haritud inimene. Elava ja aktiivse inimesena oli ka ühiskonnas. Teisi hämmastas ta kaasakiskuv ja innukas energia, südamlik suhtimine noortasse. Oli mitmekülgne ja seiklusrikas elu, viis kokku paljude naistega. Kujunesid keerukad suhted. 3 korda kutsuti duellie kuid need jäid ära. Looming Suurem osa programmiline enamustel lugudel pealkirjad. Tõi 2 olulist uuendust: · Lõi uue klaverimängustiili, mis oma jõulise maneeriga andis edasi orkestri kõlavarjundeid · Pani aluse uuele zanrile sünfooniline poeem (1 osaline orkestriteos mis kaastab poeetilist/filosoofilist ideed, kirjanduslik ainestik) Tuntud sünfooniad on veel Tosso, Orpheus. Uudselt kõlavad ka kaks kooriga sünfooniat (faust, dante). Klaverimuusika tipus klaveritsükklid (armuunelmad, rännuaastad (1, 2, 3)).
· Mis oli kontserdi teema/ üldeesmärk? Seo oma seletus kontserdi pealkirjaga. · Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal- koori-, orkestri-, kammer-, vm)? · Kelle muusikat esitati (helilooja nimi, rahvus, ajastu)? · Kes esines(id) (nimed, kas solist, ansambel, lastekoor, sümfooniaorkester, dirigent vm)? · Mis tegi kontserdi eriliseks? Teos või teosed, mis sulle kõige enam meeldis/meeldisid · Mis oli(d) teose/ teoste pealkiri/ pealkirjad? · Mida said teada helilooja/ -te kohta? · Mis stiilis oli(d) teos/ teosed kirjutatud (klassikaline, folk, rock, pop, jazz vm)? · Milline oli(d) esituse tase/tasemed (intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus jm)? · Milliseid emotsioone selle/ nende teose/ -ste kuulamine sinus tekitas? Põhjenda. · Mille poolest oli(d) see/ need teos/teosed meeldejääv(ad)? · Võrdle teost/teoseod ka teiste esitatud teostega
juurde lisatud põhjendav tekst muudab kõik hästi mõistetavaks. Küsitluses olevad küsimused kattuvad hästi teoreetilise osaga. Töö tulemused ja järeldused on omavahel seostatud ning kokkuvõte on korrektne. 3. Hinnang Tööl on praktiline väärtus, sest suureneb inimeste teadlikkus Aafrikas olevast olukorrast. Seetõttu võib kasvada inimestes tahe abistada sealseid peresid või koole, nt raha annetades. Töö ülesehitus on loogiline. Joonistele ei ole tekstis viidatud. Pealkirjad ja alapealkirjad vastavad järgneva teksti sisule. Kahel alapealkirjal puudub korrektne nummerdus. Näiteks lk 6 alapealkiri 1. peab olema 1.1. Stiil ja keel on uurimistööle kohased, kuid esineb üksikuid kirjavigu. Näiteks lk 9 esimese lõigu kolmas rida: oranisatsioon Kasutatud kirjanduse viited ja loetelu on vormistatud korrektselt, kõigile teostele tekstis viidatud. Uurimistöö üldistused ja järeldused on põhjendatud.
käsitlemine vajalik on. Järgmisena tuleb püstitada töö eesmärk, määratledes, miks antud referaati koostatakse ja milliste järeldusteni soovitakse jõuda. Referaat peab vastama teemale ja töö osad (peatükid) peavad teemat arendama ning vastama pealkirjadele, mis peavad olema selged ja täpselt sõnastatud. Referaadi struktuur on tavaliselt sisukord, sissejuhatus, peatükid ja/või alapeatükid, mille pealkirjad ei korda üldteemat, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu. Pealkirja sõnastuses tuleb vältida retoorilisi küsimusi, hüüdlauseid, ilukirjanduslikku stiili. Samuti ei tohiks pealkirjas ilmneda uurimuse järeldused. Pealkirjad peavad olema lühidad ja konkreetsed, mitte liialt laialivalguvad. 2.2 Teema valik Töö pealkiri peab adekvaatselt kajastama uuritavat teemat. Vältida tuleb teemasid, mille käsitlemiseks puuduvad õpilasel võimalused ja/või mis on liiga laiaulatuslikud
ÜLESANDED Ülesanne 3 15.02.2017 __________________________________ Ülesanne 3. Lihtsamad select päringud Lihtsamad päringud SQL-is Käsud (alates 3. ülesandest), mida sisestad MySql-is ja saadud tulemused kopeeri ka siia töölehele. 1. Loo tabelid RAAMAT ja LUGEJA MySql-is, kui Sa pole seda veel teinud. 2. Sisesta andmed tabelisse RAAMAT vt faili "raamat.txt" ___ 3. Väljasta kogu tabeli RAAMAT andmed. SELECT * FROM `RAAMAT`; 4. Väljasta raamatute pealkirjad, autorid ja ilmumisaastad. SELECT Pealkiri, Autor, Aasta FROM RAAMAT 5. Väljasta nende raamatute pealkirjad, autorid ja ilmumisaastad, mis on ilmunud enne 1950 aastat. Mitu neid on? SELECT Pealkiri, Autor, Aasta FROM RAAMAT WHERE Aasta<1950; 8 6. Väljasta nende raamatute pealkirjad, autorid, ilmumisaastad ja keel, mis on ilmunud peale 1987 aastat. Millistes keeltes on raamatud ilmunud peale 1987 aastat?
uurimistöö metoodika kirjeldus, uurimistulemuste peatükid, arutelu, järeldused, kasutatud kirjanduse loetelu, lisad). Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt ja lisaks pealkirjale peab leheküljele mahtuma ka järgnevat teksti vähemalt kolm rida. Peatükki ei tohi vormistada ainult ühe alapeatükina (näiteks: pt 3. apt 3.1.). Peatüki liigendamisel peab koostama vähemalt kaks alapeatükki (näiteks: pt 3. apt 3.1. apt 3.2.). 9. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse trükitähtedega ja alapealkirjad kirjatähtedega rasvases kirjas (Bold) ja tähe suurus 12 punkti. Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja pealkirja lõppu ei panda punkti. Vormindada pealkirjad pealkirja stiilis Heading-stiili (peatükk Heading1; alapeatükk Heading2 jne. 10. Töös ja sisukorras nummerdatakse araabia numbritega järgnevad osad (alustades
11. septembril toimunud kontsert Toomas Kutter ,,Romansimaailmas", kus klaveril saatis teda Helin Kapten, osutus väga rahustavaks õhtupoolikuks. Reedesest päevast olin koolimõtetest ja probleemidest väsinud ning otsustasin vanaema ja vanaisaga kampa lüüa ning käia ära kontserdil, mis osutus väga rahustavaks. Enne kontserti sain ka piletimüüjalt kava, millest sain infot palade ja natuke ka Toomas Kutteri ja Helin Kapteni elust. Väga paljud lugude pealkirjad ei ütelnud mullle midagi, aga oli ka selliseid pealkirju, kus olen ühe kõrvaga midagi kuulnud, aga täpselt ei tea ega mäleta. Kuid sellest hoolimata nautisin pooleteist-tunnist kontserti huviga. Kontserti alguses esimese loo ajal, milleks oli "Laula väike karjus", käisid mul judinad üle seljai, kuna Toomas Kutteril oli tõeliselt võimas hääl ja mina isiklikult polegi varem sellisel kontserdil käinud, kus inimene laulab ilma mingisuguse võimenduseta.
Romantism sai alguse 19.sajandi teisel kümnendal. Tekkis Prantsuse revolutsiooni ajal . Eeskujuks võeti gooti stiil . Näiteks väljendus see arhitektuuris. Tähelepanu pöörati üksik isikule, näiteks kunstnikud , heliloojad. Olid vastandlikud tunded oli kord õnnetu armastus ja siis õnnelik armastus jne. Muusikas väljendub romantism astelises liikumises, kasutati terve pilli klaviatuuri. *Võeti kasutusele ühed ja samad motiivi. *Pealkirjad võeti kunstist ja kirjandusest. *Teosed lühenesid ja teostel tekkis sisu. * Laulud olid tsüklites. * Palju oli rahvamuusikat. *Esimesena tuli vokaal muusikasse. Ooper jagunes kaheks oli Suur ooper ja lüüriline ooper. Suur ooper oli ajalooline ooper. Lüürilises ooperis rääkis tunnetest jne. Uusvorm oli sümfooniline poeem. Romantism jagunes kaheks: Romantismteosed, kriitiline realism. kritiseeriti tegelikkust. Tulid uued teemad revolutsioon, leinamuusika . Sai alguse operett Selle tähtsaim esindaja ol...
Valdkonnad Viljelenud maali, graafikat ja tegevuskunsti. Visuaalselt meenutavad Navitrolla maalid omaaegset madalmaade talupojakunsti. Lihtsad olustikulised motiivid, peenelt väljatöötatud detailid ja teataval määral kompositsiooni ülesehitus. Valdkonnad Zen-budistlik kunstikäsitlus. (piltidel tihti korduvaid stseenid, kus peamine idee, mis pildile mõtte ja ka pealkirja annab). N. piltide pealkirjad on orgaaniliselt kujutatuga seotud, et kui üks teisest eraldada, muutub kõik mõttetuks. Valdkonnad N. on koomiksirea lühendanud ühele pildile, samas on talle iseloomulik rahvastevahelisi piire murdev huumor endiselt alles. N. tegeleb enamasti õlimaalide, graafika, kuivnõela ja giclée tehnikaga. Olulisemad tööd 1992.a avastas ta, et loomades leidub midagi erilist, ning ta hakkas neid joonistama. 1994.a
Ragnar Rebane TSKB-1 Veebilehe kritiseerimine Valisin kriitiliseks hindamiseks Vsport.ee veebilehe, kuna olen spordihuviline ja tahan Võrumaa sporditulemustega olla pidevalt kursis. Vsport veebileht on arusaadav ja lihtsasti käsitlev. Vsport on veebivärav, mis vahendab Võrumaaga seotud spordiuudised ning sõnumeid Võrumaa sportlaste tegemistest nii kodus kui ka kaugemal. Veebilehel ei leia informatsiooni autorlusest. Infot uuendatakse iga päev, sest spordiuudised on väga aktuaalsed. Viimati uuendati infot 14. Detsembril. Uuendusteks oli kaks uudist, millest esimene oli ühe vana jalgpalluri Aleksander Kõssi 100. Sünniaastapäev, kes oli Võrumaal sirgunud. Teine uudis rääkis Võrumaa koolide 10-12. Klasside segavõrkpalli tulemus...
Rasmus on lõpetanud Soomes kunstikooli nimega Maa ning nüüd jätkab oma õpinguid Helsingi Kunstiakadeemias. Rasmus Nora peamised teosed olid õlimaalid kangal ja puidul. Ta kasutas paljudes oma töödes jootmistehnikat, kolmemõõtmelisi objekte ja metalli. Näitusel oli minu mäletamist mööda kokku 19 tööd, mis kõik erinesid üksteisest täielikult. Tähendab, et ma ei osanud leida tema töödes eriti sarnasusi. Samuti olid töödel veidi naljakad pealkirjad. Minu lemmik teos sellel näitusel kandis pealkirja „Naine on ahjus“. See oli akrüülmaal, millel oli kujutatud esiplaanil mustas ülikonnas vanemat härrasmeest, kes rääkis telefoniga ning kirjutas üles märkmeid. Mees seisis minu arust üsnagi vanaaegses ruumis, mis on hallikates toonides. Tagaplaanil oli köök, kuhu on paigutatud ahi. Ahju ees vedeles naiste pesu. Seetõttu oli maalil ka selline pealkiri. Teine maal, mis mulle hästi meelde jäi kandis pealkirja „Tehasetüdruk“
Infootsing 1 1.AIS-iga tutvumine: 1.1 Viia läbi lihtotsing.Mitu kirjet leidub? Märksõna: salakuulamine -63 Auhaavamine- 320 KGB 95 Võlaasjad 514 Alimendid 4485 Vapsid 340 1.2 Viia läbi detailotsing kirjeldusüksuse päringu abil: Riigikohus 859 Kihelkonnakoolid - 773 Vallaametnike eksimused seaduse vastu 1 Töölisete kaebused 215 1.3 Detailotsingu abil teostada 2 arhiivmoodustaja otsingut leida eksiilis tegutseva eesti apostliku õigeusu kiriku kirjavahetus maailma kirikute liiduga.Mitu kirjet leidub? - Leida eksiilis tegutseva Eesti Apostliku Õigeusu kiriku kirjavahetus Maiilma kirikute Liiduga.Mitu kirjet leidub? 1) 1 - Leida Eesti jalgpalli Liidu kirjed kirjavahetusega Luksemburgi spordiorganisatsioonidega.Mis aastaid käsitlevad? 2) 1936 1.4 Leida dokumente Rotermani leivababriku rekvireerimise kohta. Kirjavahetus Siseministeeriumi, Toitlusvalitsuse, Taani kindralkonsuli ja Chr. Rotermanniga Rotermanni leivavabriku...
Õitses pillitootmine Klaver sai lemmikpilliks kammermuusikas Õukonnateater asendub linnateatriga Rütmika muutus vaheldusrikkamaks Kodanlus oli muusikaelu suunaja Programmiline muusika tõusis tähelepanu keskmesse Kalduvus programmilisusele, poetiseervad pealkirjad Areneb avalik muusikaelu Sümfooniline poeem Üheosaline sümfooniline zanr, mille ainestik kujutab isiklikke elamusi,filosoofilisi teemasid või on inspireeritud kirjandusest ja kujutavast kunstist. Programmiline muusika Kujutab muusikaliselt pealkirjas antud või teosele lisatud programmi sündmuste kulgu,poeetilist teemat või filosoofilist ideed. Romantiline ooper Itaalia-Rossini ,,Sevilla habemeajaja" Donizetti ,,Don Parquale" Saksamaa- Weber ,,Nõidkütt"
Tema kirjanikuks kujunemine on seotud elamise ja töötamisega kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Oma kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles Kitzberg ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus ta draamaloomingule. Kitzbergi esimesed näidendid said ainet maaelust ja olid enamasti vähenõudlikud naljamängud. Sellele osutavad ka nende pealkirjad ja teemad: karskussisuline "Punga- Mart ja Uba-Kaarel" (1894), kaasavara ihkavate meeste halenaljakas kosjaskäigu kirjeldus "Kosjasõit" (algvariant 1890. aastail), varasema jutu dramatiseering "Rätsep Õhk" (1903). Kitzbergi peateosed on draamad "Tuulte pöörises" (1906) ja "Kauka jumal" (1915) ning tragöödia "Libahunt" (1912).
võrra õnnelikumaks. Valdkonnad ●Viljelenud maali, graafikat ja tegevuskunsti. ●Visuaalselt meenutavad Navitrolla maalid omaaegset madalmaade talupojakunsti. ●Lihtsad olustikulised motiivid, peenelt väljatöötatud detailid ja teataval määral kompositsiooni ülesehitus. Valdkonnad ●Zen-budistlik kunstikäsitlus. (piltidel tihti korduvaid stseenid, kus peamine idee, mis pildile mõtte ja ka pealkirja annab). ●N. piltide pealkirjad on orgaaniliselt kujutatuga seotud, et kui üks teisest eraldada, muutub kõik mõttetuks. Valdkonnad ●N. on koomiksirea lühendanud ühele pildile, samas on talle iseloomulik rahvastevahelisi piire murdev huumor endiselt alles. ●N. tegeleb enamasti õlimaalide, graafika, kuivnõela ja giclée tehnikaga. Olulisemad tööd ●1992.a avastas ta, et loomades leidub midagi erilist, ning ta hakkas neid joonistama. ●1994.a
töö autori allkiri; töö valmimise koht ja aasta. Kirja suurus tiitellehel on tähesuurusega 14 punkti. Töö koodtähis moodustatakse järgmise skeemi kohaselt: aa.bbbb.c.dddd, kus aa – töö liik (LT - lõputöö, KT - kursusetöö), bbbb - õpilase õpperühma kood, c – õppevormi tähis (1 – päevaõpe, 2 - tsükliõpe), dddd - õpilaspileti number. 2.2. Sisukord Sisukorras (vt. lisa 2) näidatakse kõigi töö üksikute alajaotiste täielikud pealkirjad koos alguslehekülgede numbritega. Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja nende alguslehekülgede numbrid. Töö põhiosas on soovitav kasutada mitmeastmelist peatükkide järjestussüsteemi (nt peatükk 1., peatüki jaotis 1.1., selle alljaotis 1.1.1. jne). Sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud kirjandus ja lisad on ilma järjekorranumbriteta. 2.3. Sissejuhatus Sissejuhatuse koostamise aluseks võiksid olla järgmised märksõnad:
II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel arvuti abil valides menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2). Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga.
· Kirja suurus 12pt · Reavahe 1,5 · Teksti servad mõlemalt poolt joondatud 2,5 cm ülalt ja alt 2 cm paremalt Kokku lepitud töörühma koosolekul 21.09.2011. 3-4 cm vasakult · Pärast pealkirja algab ainult esimene lõik taandreaga · Lõikude vahel tühi reavahe · Lk. nr. all keskel või paremal (v.a. tiitelleht) · Tabelitel on läbi töö nummerdatud pealkirjad (Tabel 1. Autori poolt antud nimi) Näide: Tabel 1. RVG lõpetajate teejätk 2010 2006 kõrgkoolis 31 23 rakenduskõrgkoolis 6 10 kutsekoolis 6 14 tööl Eestis 14 4 tööl välismaal 1 2 õppimas välismaal 1 0 sõjaväes 2 2 kodus 2 1
SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt
SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt
Näited: New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu, Raekoja plats, Tõnismäe haljak, Lootuse põik, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Saja Hobuse puu, Lähis-Ida, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker, Väike Lõvi, Koot ja Reha, Siirius, Linnutee, Pikk Hermann, Kolm Õde, Jumalaema Uimumise klooster, Pääsupesa, Suur Rannavärav, Inglisild, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Hiidude tuba, Kaksikud, püramiidide maa, tõusa päikese maa, linn seitsmel künkal, Poola jõgede ema, jäämander, suur lomp, Must Mander, Metsik Lääs, Kolmas Maailm, Igavene Linn, Emajõe Ateena, Neevalinn, Taaralinn, põhjamaa Venezia, Tsaari-Venemaa, Atiik-Rooma, Mägi-Krimm, Kodu-Eesti, Kõrg-Tatra, Väike Tütarsaar, mineviku Eesti, muusika Praha, mitte-Euroopa, mini-Lasnamäe, Eesti lipp, Rooma õigus, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Tallinna värav, Tallinna kilud, Roots...
võimalik kõiki kommentaatoreid korraga korrale kutsuda. Kõige lihtsam võimalus oleks üleüldiselt netikommentaarid ära keelustada. Arvatavasti seda ei tehta. On veel olemas teisigi võimalusi. Üks võimalustest oleks suurem kontroll kommenraatide üle. Kahjuks on see enamasti kõikidel neti saitidel võimatu. Kuna kõigil pole võimalust moderaatorite palkamise jaoks, kes näiteks kasvõi ebameeldivaid kommentaare kustutavad. Kahjuks on paljud uudiste saidid need, kes panevad uudistele pealkirjad sellised, mis juba ise kutsuvad kommenteerima, ilma järele mõtlematta. Kahjuks ei loeta siis ka uudist. Tiit Hennoste ütles, et seda tehakse selleks, et kommentaarid toovad klikke, klikid näitavad väljaande suurt loetavust, see toob reklaami ja reklaam raha. Ja raha on just see mida online saidid soovivad.1 Kuhu jääb areng, on küsinud suhtekorraldusekspert Aune Past.2 Tõesti pole interneti meedias
Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Mõned suurimad tänapäeva armastuslood on tulenes armunud töö kolleeg, nii et kui sul on oma silma peal teatud keegi kontoris, on aeg rääkida neile seda. Arvan, et need armastuslood mida kirjutatud on oma kogemustest või unistustest mida pole saadud öelda oma kallimale või pole lihtsalt julgust olnud selleks. Ja mõned armastus laulu pealkirjad Hannah- kui hing on üks, ma vaid palun. Neid laule on veel ja veel. Aga minule on meeldima hakkanud selline laul, nagu Anmatino kahte südant. See laul läks südamesse, laul on ka rütmikas ja hästi mõnusad sõnad ja üleüldiselt on seda hea kuulata. Süda läheb kohe soojemas ja samas paneb ka mõtlema. Rüütlilaulu ja tänapäeva arvatuslaulud on sarnased olemusest. Ma arvan, et neid on tahetud laulda ikka armsale inimesele mõeldes
Test 1 küsimused ja vastused: 1. Selgita valimi mõistet. Kuidas tagada valimi juhuslikkus ning milleks seda vaja on? Valim on üks osa meid huvitavast sarnaste objektide hulgast - üldkogumist. Selleks, et valim annaks üldkogumi kohta objektiivset ja usaldatavat informatsiooni, tuleb valimi liikmed valida juhuslikult. Juhuslikkuse printsiibi rakendamiseks on mitmeid võimalusi, näiteks loosimine, arvude genereerimine arvutil, valimine iga teatud fikseeritud sammu tagant (näiteks iga 10.) jne. 2. Mille poolest erinevad diskreetsed ja pidevad tunnused? Too mõlema kohta näiteid! Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast, omab lõpmata palju võimalikke väärtsui (pikkus, kaal, aeg, temperatuur, jne.). Diskreetne tunnus võib omandada vaid üksikuid üksteisest eraldatud väärtusi, tavaliselt suhteliselt v...
Allikad Allikad on töö kirjutaja otsene uurimismaterjal, näit dokumendid, õppekavad, intervjuud (kuupäevaga), e-kirjad, kirjad, osalemine külalisõppejõudude kursustel (ajavahemikuga) või enesetäiendustel juhul kui see on töö suhtes oluline allikas, millele viitate , mingi rolli või lavastuse valmimisperiood (ajavahemikuga), CD- ja DVD-salvestused (kui neid analüüsides kasutate). Kui allikaid on mitut liiki, tuleb need grupeerida. Kirjandus või Kasutatud kirjandus (Mõlemad pealkirjad on aktsepteeritud, neil on küll väike sisuline vahe Kirjandusse võite panna ka raamatuid, millega olete teemat uurides tutvunud, aga töös nendele ei viita.) Kirjanduse nimekiri tuleb järjestada tähestiku järgi raamatute või artiklite autorite perekonnanime alusel. Sama autori teosed järjestatakse kronoloogiliselt. Kui väljaandel puudub autor, tuleb alustada väljaande pealkirjast ja see paigutada nimekirja vastavalt tähestikule.
................................................................................ 6 3.1 Vormistatud töö koostisosad ............................................................................................ 6 3.2 Keel ja stiil ....................................................................................................................... 8 3.3 Lehekülje kujundus .......................................................................................................... 9 3.4 Pealkirjad ja sisukord ....................................................................................................... 9 3.5.1 Lühendid.................................................................................................................. 10 3.5.2 Loetelud ................................................................................................................... 10 3.5.3 Arvud ..................................................................................
Fond 80. Riigikogu. SÜ 46, lk 21-26. Õigusakti puhul antakse esmalt akti nimetus, siis akti vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Näide: Perekonnaseadus. 1994. RT I, 75,1326. 1 Kasutatud kirjandus reastatakse tähestikulises järjekorras või esitatakse töös viitamise järjekorras. 1 3. Referaadi vormistamine 3.1. Kiri · Kirja tüüp: Times New Roman . · Kirja suurus: 12 pt. Peatüki pealkirjad 16 pt (kui töös on alapeatükke siis nende suurus on 14 pt) · Reavahe: 1,5. Format Paragraph Line Spacing [vali: 1,5 line] [eestikeelne variant: VormingLõikReasamm] · Tekst on joondatud servast servani (Justify) [eestikeelne variant: Rööpjoonda] Iga uus peatükk algab uuelt leheküljelt. Alapealkirjad ja tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga. (Alapealkiri ei jää kunagi ilma tekstita üksinda lehekülje lõppu). 3.2
a) Fail Prindi b) Vorming - Leht c) Fail Lehekülje häälestus 46) Dokumendi päisesse (header) on võimalik lisada a) kuupäeva b) kellaaega c) lehekülje numbreid d) pilti 47) Dokumendi jalusesse (footer) on võimalik lisada a) lehekülje numbreid b) pilti c) kuupäeva d) kellaaega 48) Sisukorra loomisel on oluline, et kõik teemade pealkirjad, mida soovitakse näha sisukorras, peavad olema vormindatud a) rasvase kirjaga (Bold) b) kursiivkirjas (Italic) c) allajoondatud (Underline) d) sisseehitatud pealkirjastiiliga (Heading 1 , Heading 2, ...) 49) Sisukorra loomisel on oluline, et kõik teemade pealkirjad, mida soovitakse näha sisukorras, ei tohi olla vormindatud a) normaallaadiga (Normal) b) allajoondatud (Underline)
,,suure ideega" kui vähegi võimalik- pealkiri loob meeleolu, käivitab image või kindla kujutluse, kutsub üles tarbima ja sageli paneb paika marginime. Õnnestunud pealkiti teeb sed kõike korraga. · Pealkiri peab lubama tarbijale teatud kasu või eelise · Pealkiri peab esitama lugejale konsentreeritult teabe toote huvipakkuvatest omadustest või uutest toodetest (uudised/informatsiooni pakkuvad pealkirjad, sageli kohtab sellistes pealkirjades infot ,,kuidas seda teha tuleb" ne.) Reklaamiapellatsioon · Põhineb psühholoogiliste seaduspärasuste ja töötlusmehhanismide tundmisel · Eesmärgiks saavutada vastuvõtja käitumise vastavus reklaamija eesmärkidele (nt. Nõustumine sellega, et reklaamitav kaup on kõige töökindlam; oletus selle kohta, et reklaamitavat teenust tarbides isik tõsab oma autoriteeti)
...............................................................3 3.1.3.Külmakindluse määramine..............................................................3 3.2. Lähtematerjalide iseloomustus..............................................................3 3.3. Katsetulemused.....................................................................................3 Pealkirjad Pealkirjade kujundamiseks valida tekstist erinev kirjaviis, tähesuurus ning teksti paigutus. Oluline on, et pealkirjad ja alapealkirjad oleksid lihtsalt eristatavad ning loogiliselt liigendatud. 2 Pealkirjade näide: 3. Kergbetooni uurimine 3.1. Katsemeetodid 3.1.1. Survetugevuse määramine 3.1.2. Töödeldavuse määramine 3.1.3. Külmakindluse määramine 3.2. Lähtematerjalide iseloomustus 3.3. Katsetulemused Tabelid
tulpasid ja ridasid. Lisab märgitud tulbast vasakule uue tulba. Lisab märgitud rea kohale uue rea. Sorteerida on võimalik kolme kriteeriumi alusel, kui valisite allpool mainitud tekstile vastavalt, et teie loend on päisereaga, siis tekivad Tulp1(Column1) asemele ÕIGED tulpade pealkirjad. Vastavalt sellele, kas tahate sorteerima hakata väiksemast või suuremast tähest/numbrist alates tuleks valida laskuv või tõusev järjestus. Kui tabel on päisereaga (esimene rida sisaldab tulpade pealkirjasid, siis tuleb valida loend on päisereaga.
Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku informatsiooni. Järelikult inimene võib kirjutada, rääkida ükskõik mida, mis ei le seaduste vastane . See on tegelikkus, kui vaadata ajakirjandust ja üldiselt meediat, siis seal kajastatakse igasugust infot. Ma ei saa öelda, et tsensuur on kõige parem variant, aga meediat peaks kontrollima. Kuna uudised on läinud ,,kollaseks". Enam ei ole objektiivsust. Pealkirjad ei vasta sisule. Sellele peaks kontroll olema. Usu vabadus lubab meil teha valikuid oma uskumustes. Seega inimene võib talitleda oma usu järgi, kui see ei sega teisi inimesi. Põhi punkt on see, et inimest ei tohi dikrimineerida tema usu järgi. Jah, see on nii kuid ainult paberil. Seega see ,,vabadus" on müüt, sest kui võtta Araabia maid ning seal olevaid sõdu siis need on usu pärast. Neile surutakse Euroopa uskumused peale. Mis tõestab, et usu vabadus on müüt.
teostus 3 kasutatud andmeanalüüsi meetodid sobivad üldjoontes hüpoteeside tõestamiseks ja uurimisküsimustele vastamiseks. Andmeanalüüsil puudub pealkiri (lk 11) .Tulemuste esitamine - 3 - andmeanalüüsi tulemused on esitatud üldjoontes loogilises järjestuses ja vastavuses töö eesmärkidega. Kasutatud illustreerivad vahendid on puudulikud. Andmeanalüüsis kasutatud joonised on puudulikud ning vastuste analüüside vahel võiks olla pealkirjad. Seostamine teooriate ja varasemate uurimustega 3 arutelu loob rahuldava pildi saadud tulemuste omavahelistest seostest ning seostest varasemate uurimuste ja teooriatega. Andmeanalüüsis pole toodud erilisi seoseid varasemalt välja toodud teoreetilisest materjalist. Tulemuste rakendavusele osutamine 2 rakendusvõimaluste põhjal tehtavad järeldused puuduvad. Pole välja toodud, mida antud andmetega edasi saaks uurida või teha.
Jüri, Ignatsi Jaak) Kus tekkisid 1. eesti laulukoorid (nimeta 2), kus 1. pasunakoor (dirigent)? Laiusel, Kanepis, Põltsamaal Pasunakoor Väägverel, dirigent Taavet ja David Otto Wirkhaus. Kus ja millal toimus 1. teadaolev laulupäev Eestis, kes oli selle eestvedaja? 1863. aastal Saaremaal, Sõrves. Martin Körber. 1. ÜLP - millal, kus toimus, osalenud kollektiivid. 1869 Tartus, ainult meeskoorid. J. Hurda kõne 3 teesi; kelle loodud eestikeelsed laulud olid kavas, pealkirjad. 1) Parem haridus, 2) avada eestikeelseid kõrgema astme koole, 3) haritud eestlane jäägu eestlaseks. A. Kunileid "Sind Surmani", "Mu isamaa on minu arm" Mis oli esimene muusikazanr Eestis, kes olid selle viljelejad asjaarmastajad heliloojad? a capella koorilaul A. Saebelmann-Kunileid A. Thomson Fr. Saebelmann K.A.Hermanni tähtsus eesti muusika- ja kultuuriajaloos (4-5 fakti):tegevusvaldkonnad, teened keeleteadlasena, ajakirjanikuna, tema tuntuimad teosed (3).
tämbrivõimalusi. Kuna ta oli viiulivirtuoos, on paljud teosed viiulile. 344 kontserti erinevatele pillidele, 61 sümfooniat(lühem kui tänapäeval), 23 kammerkontserti, 93 sonaati(soolopala mõnele pillile) ja trio-sonaati(teos kolmale pillile). Vokaalmusa jääb tahaplaanile, 38 vaimulikku kantaati, 3 oratooriumi, 12 motetti, 46 ilmalikku ooperit. Voli esimene helilooja, kes tõi musasse programmilisuse-andis teostele iseloomustavad pealkirjad, maailmakuulus on neljast kontserdist koosnev tsükkel"aastaajad". Popid on veel flöödikontsert 'torm merel', orkestripalad 'öö', 'pastoraalne tants' jt. Väljapaistvad vailmulikud teosed on kantaat 'püha Lorenzo auks', oratoorium 'Peetruse muutumine' jt. Kv - V looming oli valdavalt ilmalik, kuid ametist tulenevalt ka palju vaimulikku musa. Ajalooline tähtsus seisneb eelkõige fantaasiarikkas ja elurõõmsas instr. muusikas, mis ajaloo katsumustele vastu on pidanud.
klaverit, komponeerimist ja koorijuhtimist. Ta töötas muu hulgas Kaunase konservatooriumis ja Leedu Riiklikus Konservatooriumis Vilniuses õppejõuna. Ta lõi mitmeid koorilaule sega-, nais- ja lastekooridele. 3) Mikalojus Konstantinas Čiurlionis (22. september 1875 Varéna, Leedu – 10. aprill 1911 Vilnius) oli leedu maalikunstnik ja helilooja, kes püüdis oma loomingus siduda kahte kunstiala – maalikunsti ja muusikat. Paljud tema maalitud pildid said muusikalised pealkirjad, näiteks "Päikesesonaat", mis koosnes neljast pildist; "Kevadesonaat", samuti neljaosaline pildisari: Allegro, Andante, Skertso ja Finaal. Suur osa tema teostest on seotud leedu rahvaloominguga nii muusikas kui ka maalikunstis. Mõlemal alal oskas ta rahvapärast alget siduda kaasaegse väljenduslaadiga. Čiurlionise loomingus on esikohal klaverimuusika, kuid tal on ka kooritöötlusi rahvalauludest, kammermuusikast jm. Tuntud on näiteks
* Kasutatud kirjandus on viimasel lehel ja seal on tähestikulises järjekorras ära toodud autorid, kelle materjale töö koostamisel kasutati. Kõikidele lõpus ära toodud autoritele peab olema referaadis viidatud (vt lisaleht Viitamine). * Lisad (vajadusel) KUIDAS REFERAAT VALMIS KIRJUTADA? Referaadi kirjutamisel arvutil kasutatakse kirja Times New Roman, tähemärgi suurust 12 ning reavahet 1,5. Vabade servade laius on 2,5 cm. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse veidi suuremalt (tähesuurus 14 ) Iga uus peatükk võiks alata uuelt lehelt. Enne pealkirja jäetakse 2 tühja rida. Peatüki pealkiri käib vasakusse serva. Uus alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Alapeatüki pealkiri on vasakus servas. Esimese ja teise taseme pealkirja järel punkti ei ole, kolmanda (vaid viimase) järel on. Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki
teksti värv must; kirjasuurus 12 punkti; paralleel- ehk rööpjoondus; reasamm 1,5 rida; plokkstiilis (tekstilõigu vormistamisel ei kasutata taandrida, lõigud eraldada üksteisest ühe rea kõrguse reavahega – lõigu vahe peale lõiku 12 punkti). Töös tuleb kasutada automaatset poolitamist. 2.2.2 Pealkirjade vormistamine Tööde tekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks. Pealkirjad nummerda- takse araabia numbritega (v.a sisukord, lühendid, sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud allikad ja lisad). Kõikide peatükkide pealkirjad vormistatakse järgnevalt: läbivate suurte tähtedega; kirjasuurus 18 punkti; teksti värv must; vasakjoondus; lõigu vahe pärast lõiku 12 punkti. Kõikide peatükkide pealkirjad algavad uuelt lehelt. Pealkirjades ei poolitata sõnu, ei kasutata lühendeid (v
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
