Kuressaare Ametikool Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond Koka eriala Kp-23 ja Kp-24 Tjorwen Treu, Maario Loorits, Erki Sepp Grupi töö Matused Õpetaja: Urmas Lehtsalu Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Veel matustest............................................................................................................................. 5 Teema arendus............................................................................................................................ 6 TEGEVUSED JA KAVA................................................
sobib kandvasse konstruksioonidesse). Lubatud väike poomkant. D Lubatud suur poomkant ja/või vähene värvimutus (kuivatamata kujul üldjuhul palgist saetud poomkantne (kuni 1/3 paksusest) saematerjal saalungid km) Höövelmaterjali kvaliteet Omadus AB C D Mänd, kuusk Mänd Mänd, kuusk Praod ja lõhed On lubatud On lubatud Lunatud juuspraod, üksikuid, kuid mitte üksikuid, kuid mitte kuid mitte pikemalt läbivsid juurpraod. läbivaid juuspraod. kui ½ laua Puittote otstes ol Puittoote otstes on pikkusest. Lubatud lubtud lühikesed lubatud lühikesed läbivad lõhed, kuid
Maailma metsatüübid tv lk 61 ül 7 Metsatüüp Riigid, kus selline Peamised puuliigid Metsa iseloomustus, metsatüüp valdavalt juurdekasv hektari kasvab kohta Ekvatoriaalsed Brasiilia, Kongo, Okaspuud, kõvad Juurdekasv on kuni vihmametsad Gabon lehtpuud, väärispuud 50m3/ha (eebenipuu, viigipuu) Mitmerindeline, kõrge produktiivsus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus Lähisekvatoriaalsed ...
2. Tunnetamine Taimede "väljad" - on ilmselt objektiivne taust, see on rakendatav, arvestades mõõtmisveaga. Määravaks on kasulikkus (+) selle puudumine (-) (eelkõige söömine) tervislikkus a) ravimtaimena (+) mürgisus või allergeensus (-) b) mikro-mesokliima loojana (jalakad- tekitavad negatiivse tunde, rõske, pime) kultuurtaimede konkurentsivõime PUUDE KASUTAMINE Ehituspuit Laevad: tamm (--> must tamm), mänd Paadid: ruhi, kaksikruhi, vene: haab, pärn Mööblipuit Sauna puit Masinaosade puit Tööriistade puit Pillid: Kuuse puit, vaher Lõkketegemise materjalid iga ilmaga Puukoore kasutusviise Kosk: kuusk, pärn katus kosesaan Niine kasutusviise Tõrv: sakud Tökat Vaik: sideaine: peaharjad närimiskummi keemiatoore (tärpentin) PUUD LIIGID Okaspuud: Mänd puit tõrv, vaik süsi tarupedajas koor korp ravi, toit Kuusk puit
- võõrnimede laenamine sõna väänamine 2. Tunnetamine Taimede "väljad" - on ilmselt objektiivne taust, see on rakendatav, arvestades mõõtmisveaga. Määravaks on kasulikkus (+) selle puudumine (-) (eelkõige söömine) tervislikkus a) ravimtaimena (+) mürgisus või allergeensus (-) b) mikro-mesokliima loojana kultuurtaimede konkurentsivõime PUUDE KASUTAMINE Ehituspuit Laevad: tamm (--> must tamm), mänd Paadid: ruhi, kaksikruhi, vene: haab, pärn Mööblipuit Sauna puit Masinaosade puit Tööriistade puit Pillid: Kuuse puit, vaher Lõkketegemise materjalid iga ilmaga Puukoore kasutusviise Kosk: kuusk, pärn katus kosesaan Niine kasutusviise Tõrv: sakud Tökat Vaik: sideaine: peaharjad närimiskummi keemiatoore (tärpentin) PUUD LIIGID Okaspuud: Mänd puit tõrv, vaik süsi tarupedajas koor korp ravi, toit Kuusk puit
Tiivi Melts METS VI klass II kooliaste Juhendaja: Robi Mets on suletud maastik, sest vaatevälja piiravad puud ja põõsad. Seal kasvavad metsataimed, elavad metsloomad Metsas kasvavad taimed jaotatakse kõrguse järgi rinnetesse Puurinne Põõsarinne Puhmarinne Rohurinne Samblarinne Puurinne Mänd Kask Kuusk Põõsarinne Sarapuu Pihlakas Puhmarinne Maarjasõnajalg Mustikas Rohurinne Sinilill Jänesekapsas Samblarinne Palusammal Karusammal Mets saab nime puuliigi järgi, mida selles metsas kasvab kõige rohkem MÄND - MÄNNIK KUUSK - KUUSIK KASK - KAASIK HAAB - HAAVIK LEHTPUU SEGAMETS OKASPUU SEGAMETS Metsadele antakse nimetus ka selle järgi, millised on seal taimede kasvutingimused. SOOMETS ARUMETS · Loomets · Nõmmemets · Palumets · Laanemets ·...
44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 Telefon Vald 5213901 5056572 5410935 5344649 - 5015458 5010964 5755394 5264197 5127657 5096644 5192173 5185485 5194784 5654344 5023543 5493863 5775169 5784941 5534903 Puidu hinnad Sort_ Liik_ 1 2 3 4 5 Sort_ kask 830 790 750 710 670 lepp 780 740 700 660 620 mänd 890 850 800 760 720 saar 1010 970 910 870 810 kuusk 950 910 860 810 760 tamm 1310 1240 1180 1120 1050 haab 590 570 530 510 480 vaher 1130 1080 1020 970 910 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2, graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida sama lõigu jaoks variandiga määratud karakteristikud
tamm (Q. Frainetto). Teised selles vööndis esinevad lehtpuu- ja põõsaliigid on austria tamm (Q. Cerris), euroopa humalpöök (Ostrya carpinifolia), valgepöök (Carpinus sp.), saar (Fraxinus sp.), vaher (Acer sp.), sarapuu (Coryllus sp.), pärn (Tilia sp.), hobukastan (Aesculus hippocastanum) jne. Looduslikud hariliku kastani (Castanea sativa) metsad esinevad Kreeka kesk- ja põhjaosas. Montaansed okasmetsad. Ulatuslikud okasmetsad, milles domineerivad kas must mänd (Pinus nigra) või nulud (Abies), esinevad kõrgusel ca 600 kuni 1 800 m. Perekonda nulg esindab endeemiline kreeka nulg (A. cephalonica) riigi lõunaosas, bulgaaria nulg (A. x borisii-regis) Kreeka keskosas ja euroopa nulg (A.alba) põhjaosas. Harilik mänd (Pinus sylvestris) on levinud riigi põhjaosa lubjavaestel mägedel. Samas vöötmes rammusamatel ja paksematel muldadel on laialehiste liikide, näiteks hariliku saare (Fagus sylvatica) ja hariliku pöögi (Fagus orientalis) puhtpuistuid
Sisukord Sisukord...........................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 Tori põrgu........................................................................................................................4 Tõrvanõmme mänd..........................................................................................................6 Pärnad Kai, Mai. Riiu......................................................................................................7 Päkapiku mänd.................................................................................................................8 Kurgja mesilakuusk.........................................................................................................9
Rabamännikud Puisrabad Raba taimekooslus Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt: Turbasamblad Igihaljad puhmad Suvehaljad puhmad Kitsalehised rohttaimed Puud (mänd) Laialehised rohttaimed Putuktoidulised taimed Pärislehtsamblad Maksasamblad Samblikud Vetikad Üheaastaseid taimi ei kasva! Liigivaene! Liigid Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits, pohl, mustikas, rabamurakas, harilik jõhvikas, väike jõhvikas Rohurinne: Tupp-villpea, alpi jänesvill, raba jänesvill, valge nokkhein, rabakas, mudatarn, pudeltarn, ümaralehine huulhein, ahtalehine huulhein Sambla- samlikuripunane, pruun, lillakas, harilik turbasammal jt, raba-karusammal, soovildik, harilik palusammal; põdrasamblikud.
turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast.Metsade tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja nende liigilise koosseisu. Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd, kuusk ja kask. Esineb nii puhtaid puistuid Männikud, kuusikud, kaasikud) kui ka segapuistuid. Eesti metsapuuliigid: mänd 39,1% kask 28,3% kuusk 23,5% lepp 6,3% haab 1,6% tamm 0,6% Laanemetsad moodustavad keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega metsade rühma, mille puurindes valitseb harilikult kuusk, harvem kask või mänd. Kuusevõrade tiheda katte tõttu saavad alustaimestikus kasvada vaid varjulembesed taimed. Laanemetsad levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel.
taimestikust ja seal elunevast loomastikust. ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi: maaala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maaalast. Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku, aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid (näiteks aiandeid ja parke). Metsad jagunevad: Nõmmemetsad Mänd on neis pea ainuke puuliik, põõsaid pole üldse metsaalune on valgus ja õhurikas. Ka rohttaimi on hõredalt, tuntumaid neist on kanarbik, leesikas vahel ka pohl ehk palukas. Palju esineb samblikke, silmatorkavaim on tuttidena kasvav põdrasamblik. Palumetsad Lisandub männile kuusk siin on veidi viljakamad leostunud mullad. Põõsaid pole, rohttaimedest lisanduvad mustikad, kõige madalamas rindes asendavad samblikke mitmesugused rohelised samblad. Laanemetsad
TEADUSLIK UURIMISMEETOD * Määran tasandid: Harilik mänd - Liigiline tasand. Fruktoos - Molekulaartasand. Mänd - Organismi tasand. Kivisrakud - Raku tasand. Okas - Organi tasand. Nõmme metsa männid - Populatsiooni tasand. Nõmme mets - Ökosüsteemi tasand. Juhtkude - Koeline tasand. Biosfäär - Ökosüsteemne tasand. * Uurimustöös on vaja, et oleks: VAATLUS - Jälgitakse objekte hoolikalt sellisena nagu nad on, st neid ei muudeta. KATSE - Uurimismeetod, mida teadlased kasutavad mõne teadusliku oletuse kontrollimiseks
Põhja-Ameerika. Laialt levinud teine nimetus Taiga,mis on tulnud vene keelest,sest Siberis on suured okasmetsad. Okasmetsad on kõige suurem loodusvöönd. 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC. Väga külmad talved. Esineb igikelts Suved on soojad/jahedad, vihmased ja niisked. Taime-ja loomaliike ei ole eriti palju Väheviljakad leedemullad. Niisked,sest sademeid langeb rohkem,kui jõuab ära auruda. Palju soid. Tüüpilisemad puud: mänd,kuusk,nulg,lehis,tsuuga,kadakas,seeder, jugapuu.
tüübid 6. Kokkuvõte Kasutatud allikad Kasutatud allikad Sissejuhatus Metsa näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Ligi pool Eesti maismaast on mets (51 %). Eesti metsades kasvab ja elab üle 20 000 liigi elus organismi. 1.Eesti metsadest Kogu metsadest moodustuvad : männikud 32% kuusikud 16% kaasikud 32% segametsad 20% 2.Männikud Enamiku moodustavad männid. Eestis kasvab vaid harilik mänd. Harilik mänd on Eesti metsade levinuim puu. 1976. a. kaitseala Viljandis. 3. Kuusikud Mandri ida osas on kuusikuid palju. Lääne Eestis aga kõige vähem. Põlvas kasvavad ühed Eesti kõrgemaid kuuski. 4. Kasemetsad ehk kaasikud Valdavalt kased Eestis kasvavad neli kase liiki : - arukask; - sookask; - madalkask; - maarjakask; 5. Metsade tüübid Loommetsad Nõmmemetsad Palumetsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Rabastuvad metsad
pärast viljasutmist seeme Paljunemine Click to edit Master text styles Second level Third level Suguline paljunemine Fourth level Sugulise paljunemise Fifth level organid asuvad käbides Tuultolmlejad http://www.youtube.com/watch?v=D9byVQxvMXs Süstemaatiline kuuluvus Sugukond männilised Perekond mänd Mägimänd Harilik mänd Siberi seedermänd Alpi seedermänd Perekond kuusk Kanada kuusk Torkav kuusk Harilik kuusk Perekond lehis Vene lehis Euroopa lehis Perekond nulg Hall nulg Euroopa nulg Palsaminul Siberi nulg Perekond ebatsuuga Harilik ebatsuuga Sugukond küpressilised Perekond kadakas Harilik kadakas Sabiina kadakas Perekond elupuu Harilik elupuu Sugukond jugapuulised Perekond jugapuu Harilik jugapuu Kohalikud okaspuud Mänd Kuusk Kadakas Jugapuu
· Taastumisaeg 80-100 aastat(hooldamisega 60-70) · Metsavarusid hinnatakse o Metsamaa pindala ha o Metsasus % o Puiduvaru m3 (annab parima ülevaate metsavarude suurusest) · Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada · Puuliigid o Väärispuud-sandlipuu, eebenipuu, punane puu, raudpuu, tekapuu o Kõvad lehtpuud-tamm, pöök o Tarbeokaspuud-kuusk, mänd lehis o Väheväärtuslikud lehtpuud-kask, haab, paju, lepp o Erikasutusega puud-hevea ehk kautsukipuu, korgipuu, datlipalm jt · Reegel: metsaraie=aastane juurdekasv · Metsatüübid: Metsatüüp Riigid(3-5),kus Peamised puuliigid Metsa iseloomustus, kasvab juurdekasv m3/ha Parasvöötme okasmets Venemaa Kuusk 1-2 m3/ha
PARK Ave Ojalo Liisa Roasto Madli Sults Rutti Mänd PARK LINNAPARK inna piirides asuvad ohkesti külastatavad arjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid t Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park MAAPARK ·E ndised mõisapargid ·N ende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid ·l innamäed Nt. Tarvastu park
Leedu loodusvarad. Leedu loodusressursid: 35% Leedu pindalast katavad kamarleetmullad. 27,9%-l Leedu alal kasvab mets. Ülekaalus on okaspuud, eriti mänd. Suuri alasid hõlmavad niidud. Loomastikus on valdavad läänepalearktilised liigid. Maavarasid on vähe. Leidub turvast, lubjakivi, dolomiiti, savi, klaasiliiva ja naftat.Leedu ekspordis on olulisel kohal nafta töötlemise saadused. Rannikul kogutakse merevaiku. Leedus on maailma suurimad merevaiguvarud. 4,3% Leedu territooriumist on looduskaitse all. Leedu saematerjalid:Leedu saematerjali eksport suurenes 2012.a. ja oli 346 409 m3, 3% rohkem kui 2011.a
looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Metsa sihipärane ning heaperemehelik kasutamine on üks olulisi ühiskonna arengu tagamise võimalusi. Eestis kasvab metsa umbes 2,3mln hektaril, millest majandatavaid metsi on umbes 70% ehk 1,5mln hektarit. Kolmandik Eesti metsadest on erinevate kaitsereziimidega metsad. Metsasuse poolest on Eesti Euroopas 4. kohal olles tagapool vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Enamlevinud puuliigid Eestis on mänd, kask ja kuusk. Puuliikide osakaalu mõjutab metsavaru kasutamine ja looduslikud tingimused ning nende muutus. Metsade tähtsus väljendub neljas aspektis: Majanduslik mets kui tuluallikas Sotsiaalne mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja (camping + seenekorjandus = stress relief) Ökoloogiline mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja Kultuuriline mets kui osa Eesti kultuurist Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki: 1
35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 34203130136 Mäger Karl Surju 9 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 33904050217 Mänd Olav Tori 7 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 34404190222 Männik Erki Võiste 6 36709040675 Müller Tarmo Tori 9 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 36512210549 Naaber Paul Abja 15 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 38008200347 Norak Arnold Võiste 13
liidus esimene sipelgakaitseala Koerliblikas · Lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna talvitub valmikuna · Lendab kogu suve mille käigus valmib tihti 3 põlvkona · Röövik toitub kõrve- ja raudnõgestel. Kuldpõrnikas · Suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. · Kuldpõrnikas toitub nii nagu teisedki põrniklased taimelehtedest ja -õitest. Taimestik · Puurinne Kask, Mänd, Saar, Vaher, Tamm. · Põõsarinne Pihlakas, Paju, Kadakas, Kibuvits. · Puhmarinne - harilik kastehein, kanarbik, lubikas) · Rohurinne - mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba Puurinne Kask Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest Puurinne Mänd Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades.
huumusaineid ja toitaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toiteainevaene leedehorisont ehk väljauhtehorisont. • Väljauhte horisondi alla kujuneb tumedamat värvi sisseuhtehorisont, kuhu jäävad pidama pealmistest kihtidest ärakantud ained. • Mulla paksus kuni 1m. Taimed Kanarbik. Lehis. Mänd Nulg Erinevaid samblaid. Mustikas. Pohl Taimed Jugapu u Kadakas Tsuuga Sekvoi a Seedermän d o Tumetaiga on “tumedate” Taimestik okastega, mets on tihe ja varjuküllane.
lume ja jääga. murenemine. Tähtsamad taimed neis vööndites: 1. Ekvatoriaalne vihmamets 2. Savann akaatsia, boabab. 3. Kõrb velvetsia, sukulendid, aaloe. 4. Vahem. põõsastik ja mets rosmariin, salvei , oliivipuu, korgitamm. 5. Rohtla tarn, puju, pojeng. 6. Parasvöötme sega- ja lehtmets kask, vaher, tamm, kuusk, mänd. 7. Parasvöötme mussoonmets liaanid 8. Parasvöötme okasmets - kuusk, mänd, tsuuga, sekvoia. 9. Tundra sablik, jõhvikas, sookail. 10. Jäävöönd - samblad / samblikud.
Okasmets Okasmetsavööndit nimetatakse TAIGAks ja see on kõige levinum loodusvöönd Esinevad puud: Mänd, Kuusk, Nulg, Lehis, Tsuuga, Ebatsuuga, Seeder, Seedermänd, Kadakas, Jugapuu ja Sekvoia Põõsaja rohttaimerinne on vaene Leviala Okasmetsad on levinud põhjapoolkeral, väga vähe ka lõunapoolkeral Eestis on levinud nii parasvöötmeline okas kui ka lehtmets Peamiselt on okasmetsad parasvöötme põhjaosas Leviala kaart Parasvöötme okasmetsa leviala Mullastik Okasmetsades on kujunenud happelised huumusained.
Puuliigid Bren-Andris Juurikas Kadrioru Saksa Gümnaasium 7.A 2016 Sissejuhatus · Valisin puuliigid kuna mulle meeldib tööõpetuse tund ning sellega seoses valisingi antud teema. Tuntumad puuliigid · Harilik kuusk · Harilik mänd · Harilik kadakas · Paju · Kask Harilik kuusk · Männiliste sugukonda kuuluv igihaljas okaspuu. · Kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. · Eesti ainus looduslik kuuseliik. · Elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400500 aasta vanuseks. · Kasutatakse peamiselt ehitusmaterjalina, tarbepuiduna ning jõulupuuna. Harilik mänd · Eesti kõige tavalisem metsapuu · Juurestik võib ulatuda, nii hästi sügavale maa sisse, kui ka laiuti tüvest väga kaugele
EE S T I K TE I S TE E E L KEELTE SE A S H äälikusüsteem Vokaalharmoonia: mänty-mänd Sõnarõhk: soome-ugri keeltes sõna esisilbil indo-euroopa keeltes liikuv Eesti keeles on muutunud fonotaktika ( foneem/f/) Sõnavara Püsivam kui häälikusüsteem Grammatiline sugu: soome-urgi keeletes ei tunta indo-euproopa keeltes iseloomulikumaid tunnuseid Eesti keeles 85% moodustavad laensõnad. Vorm im oodustus … on püsivamaid struktuuritasandeid. Soome-ugri keeltes käänete arv suur Indo-euroopa keeltes flektiivne vormimoodustus Lausem oodustus soome-ugri keeltes - tagasõnad indo-euroopa keeltes – eessõnad Eesti keele sõnajärg on sarnane saksa sõnajärjega. M urded Eestikeeles 8 peam urret: Lõuna-Eesti Võru Tartu Mulgi Põhja-Eesti Saarte Lääne Ranniku ...
diivan kangas diivan nahk diivan kangas diivan nahk diivan kangas diivan nahk diivan kangas diivan nahk diivan nahk diivan kangas diivan Average kummut saar kummut saar kummut mänd kummut saar kummut saar kummut saar kummut saar kummut saar kummut saar kummut Average laud tamm laud tamm laud kask laud kask laud saar laud kask laud kask
7. MIDA SOOVIVAD KADRISANDID? 8. MIDA SÖÖDI MARDIPÄEVAL ? 9. MIDA SÖÖDI KADRIPÄEVAL? 10.MILLAL ON ISADEPÄEV? 11.MIDA MEISTERDAVAD LAPSED ISADEPÄEVAKS? KUULA KINDLASTI! TEE LAHTI ÕPIK,LK 38 JA KUULA! Luuletus"MARDIÕHTU" Erika Esop NÜÜD KUULA TEKST "KUMMALINE KUJU" Olivia Saar , lk39 TEKST "ISA UNISTAB SPORTLASEKARJÄÄRIST Andrus Kivirähk lk 42 KUULA LUULETUS "KODU" Ira Lember KUULA TEKST "MÕMMI KRAAMIB" Heljo Mänd KUULA LUULETUS "PIKK ISA" Ira Lember VALMISTU TEKSTIDE LUGEMISEKS! Tekstid ja küsimused! ÕPIK LK 28 ÕPIK LK 30-31. KUULA JA VASTA SUULISELT KÜSIMUSTELE! ÕPIK LK 36-37 "HILISSÜGIS" "VANARAHVA KOMBED" "KODU" Ira Lember "MÕMMI KRAAMIB" Heljo Mänd
Umbkaudu samal laiuskraadil asuvad veel Peterburg ja Gröönimaa lõunatipp; 50. ja 60. põhjalaiuskraadi vahele jäävad Briti Kolumbia, Alberta, Hudsoni laht ja Labradori poolsaar. Toronto aga on vaid veidi kõrgemal kui 40. pl-kraad. Üks kraad on võrdne ligikaudu 110 km. Käesoleva kursuse käigus tutvutakse järgmiste okaspuusugukondade ja perekondadega: a) Männilised Pinaceae: 1) Perek. nulg - Abies 2) Perek. ebatsuuga - Pseudotsuga 3) Perek. kuusk - Picea 4) Perek. mänd - Pinus 5) Perek. lehis - Larix 6) Perek. tsuuga - Tsuga NB! Männiliste sugukonda kuulub ka perek. seeder, mis aga Eestis ei kasva ning mida ei tohi segi ajada mändide perekonda kuuluva seedermänniga! b) Küpressilised Cupressaceae 1) Perek. kadakas - Juniperus 2) Perek. elupuu - Thuja 3) Perek. ebaküpress - Chamaecyparis 4) Perek. hiibapuu - Thujopsis 5) Perek. mikrobioota - Microbiota c) Jugapuulised Taxaceae 1) Perek. jugapuu - Taxus
majade ümber, et äike sisse ei lööks ja pihlakaoksast punuti käevõrusid ka enda kaitseks. Sain teada, et vanasti tehti laevamaste männipuust - kuna see oli vaiguga koos, siis ei hakanud mast mädanema. Põnev oli info puude rahvapäraste nimetuste kohta. Kõige vahvamad nimed olid pedajas, lesetamm, toom, suar, sarakas, vastra, pihl, aab, seatamm, emalepp. Eesti vanim tamm on Tamme Lauri tamm, mis on 680 aasta vanune. Kõige vanimaks elavad tamm, kuusk, mänd. Uurisin välja, et mänd ja tamm on hästi hinnalised puud mööbli tegemiseks. Sain teada, et saarepuu on hästi suure kütte väärtusega puu, tema eeterlike õlisid kasutati rahvameditsiinis ning koorest sai pruuni sinist ja musta värvi. Saare koort kasutati ka naha parkimisel. Huvitav oli teada saada, et sarapuu puidust saab pliiatsi sütt ja sarapuu puit on hea , vastupidav ja painduv, mistõttu on see ka väga hea materjal meisterdamiseks.
TALLINNA TEHINKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Kinnisvara haldus JUHEND VANA PALKHOONE TARINDITE ÜLEVAATUSEKS Kodune töö Juhendaja: xxx Tallinna 2015 Ehituspalk Ehitus kasutatavad puuliigid: Kuusk-Ehitaja seisukohast on kergem töödelda. Kuusepalk kipub kuivades rohkem lõhenema, kui mänd. Sobib paremini katuse ja väliseina voodriks, sest tõrjub vett paremini ning kuusepuit kahjustub aeglasemalt. Kuusk on kergem kui mänd. Mänd- Tugev ja vastupidav ehituspuit. Männipalk kardab sinetust ning tuleb hoolikalt katta ja kuivatada, et hallitus ei tekkiks. Ehituspalki tuleks langetada Talvel siis on palk seen- ja putukkahjustustele vähem vastuvõtlikum. Palkseina remondiks sobiva ehituspuidu kuivamisaeg on 12-24 kuud, sõltuvalt palgi läbimõõdust
37302150417 Ilves Tom Surju 3 34112180084 Meister Anton Surju 3 34203130136 Mäger Karl Surju 9 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8 38206070961 Okspuu Reijo Surju 4 34103030178 Kana Kalju Tori 9 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 34408020335 Marmor Aare Tori 13 33904050217 Mänd Olav Tori 7 36709040675 Müller Tarmo Tori 9 37308230939 Paulus Madis Tori 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 Telefon - 5127657 5023543 5775169 5784941 5534903 5491681 5744042 5095125 5111918 5064516 - 5167468 5777718 - 5555866 5685829 5431825 5618468 Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 kask 830 790 750 710 670 lepp 780 740 700 660 620
Teke Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi sood hakkasid kujunema pärast seda. Kõige olulisemaks rabataimeks on turbasammal. Soomaal on üleujutused. Üle 80 % Soomaa rahvuspargi pindalast on : rabade, siirdesoode, madalsoode, soostunud niitude ja soometsade all. Metsad Erinevad metsad hõlmavad Soomaa rahvuspargi territooriumist 1/3. Luidetel kasvavad kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumännikud. Soomaa metsade enamlevinud puuliigid on: mänd, kask sanglepp. Mänd ja Sanglepp Taimed Soomaa Rahvuspargis on kokku loetletud 537 liiki soontaimi : neist38 puu-ja põõsaliike. Samblaid on leitud 193 liiki. Seeni on leitud 360 liiki. võhumõõgad . ööviiulid. niidu-kuremõõgad. Võhumõõk ja ööviiul Linnuliigid Linnuliike on Soomaa rahvuspargi liiginimestikus 185. neist ligi 150 on kohatud Soomaal pesitsemas: rüütadele, väikekoovitajatele mudatildritele. Harudased linnud
väliselt muutumatuna aastasadu taimede juured ei ulatu mineraalaineid sisaldavasse põhjavette; peavad hakkama saama sellega mis tuleb ülalt Taimestikult pole raba just liigirikas, aga siiski mitmekesine Elutingimused rabas on äärmuslikud: Liiga palju vett Liiga vähe toitaineid Liiga vähe hapnikku Liiga happeline keskkond RASKE ELU VÄHE LIIKE Organismid rabas rabakonn harilik mänd rohukonn sookask veekonn põder rästik valgejänes nastik hunt sookurg rebane turbasammal mäger puhmas kanarbik karu sookail pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp-villpea, raba-jänesvill, rabamurakas metssiga
PALUMET S EMÜ 2014 ÜLDISELOOMUSTUS Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud Nimetus tuleneb paluka e. pohla nimest Levinud parasniisketel liivastel lubjavaesetel muldadel Levinud peamiselt Kagu ja LõunaEestis Ideaalsed metsad matkamiseks ja loodusturismiks TAIME D Puurinne: harilik mänd, harilik kuusk, arukask Põõsarinne: peaaegu et puudub. Võivad kasvada harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, kanarbik Rohurinne: kidur ja liigivaene. Harilik jänesekapsas, palu härghein, leseleht, kilpjalg, mitmed kõrrelised Samblarinne: pidev ja tihe. Harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. LOOMA D Ilves Kodukakk Pruunkaru Valgejänes Kaelushiir Rebane
Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänase päevani tähtsamaite taimsete saaduste hulka. 1.2 Puidu kasutusalad Sajandite jooksul on Eesti talupojad õppinud tundma kõigi puuliikide omadusi, millega tagati igaks eri otstarbeks kõige sobivama puu kasutamine. Tarbepuu valik oleneb suuresti puu esinemissagedusest ja tehnilistest omadustest. Eriti rohkesti on leidnud kasutamist Eesti metsades ülekaalukalt esinevad okaspuud mänd ja kuusk ning lehtpuudest nende tavalisemad esindajad kask ja haab. Mänd on olnud üks põhilisi ehitusmaterjale seepärast, et tema vastupidavus eale on väga pikk tänu männis sisalduva rohke vaigu tõttu. Männist valmistati peamiselt sänge, pinke, laudasid, kirste, raamistike jms. Mänd on ka eelistatud paadiehituspuu. Kuusk seevastu on nõrgem ja väiksema säilivusega. Siiski, kuusest saab rääkida tarbeesemete valmistamisel väga palju olulist, kuna kuusk on asendamatu lauanõude
puit immutatud, ei tohiks raiumisaja mõju kuidagi tunda anda. Saematerjali ehituse jaoks valides tuleb teha järgmised otsused: · kasutatav puiduliik; · saematerjali sort ehk kvaliteet; · saematerjali niiskusaste; · saematerjali mõõtmed; · kas on vajalik immutatud puit; · kas on vajalik tugevussorteeritud puit. Ehituses on valdavaks okaspuit, seega kuusk, mänd või lehis. Lehis on seni veel vähe levinud, samas aga eriti sobiv välistingimustes, sest ta kestab kaua ka ilma immutamiseta. Enamasti tehakse valik siiski kuuse ja männi vahel. Ehituses on enam kasutusel kuusk. Männi peaks valima siis, kui Puidu omadused ja kasutamine puitu on plaanis immutada või on tegemist profiilhööveldatud materjaliga, sest mänd on paremini töödeldav. Kuuse rakusein on ehituselt männist üsna erinev, kuuske ei saa näiteks immutada ja ta on ka
S_4 telef S_5 3..* 2..* Koond Päring 1..2 Diagramm PUIDU MÜÜK Kuupäev Müüja Vald Liik 02.07.08 Roos Margus Massiaru kask 01.09.08 Randla Aasa Asuja tamm 01.09.08 Petrov Meelis Asuja saar 02.09.08 Paju Ants Massiaru kuusk 02.09.08 Piirsalu Irma Võiste mänd 02.09.08 Sirel Kristel Massiaru kask 02.09.08 Nõmmik Ando Võiste vaher 03.09.08 Männik Erki Võiste lepp 04.09.08 Pulk Aadu Asuja mänd 05.09.08 Petrov Meelis Asuja haab 06.09.08 Petrov Meelis Asuja tamm 07.09.08 Männik Elvi Massiaru tamm 08.09.08 Männik Elvi Massiaru vaher 09.09.08 Piirsalu Irma Võiste tamm 10.09.08 Pulk Aadu Asuja saar 11.09.08 Piirsalu Irma Võiste lepp 12.09
valgetes toonides. Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni.Tökatit (kasetõrva) on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral.Koort kasutatakse naha parkimisel.Tohust mis on koore pindmine õhuke valge kiht, saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid valmistada ka määrdeõlisid.Mahl on suhkru ja vitamiinirikas.Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme.Okstest tehakse luudasid, saunavihtu ja kauneid munapühade linnupesi. Mänd: Harilik mänd on männiliste sugukonda männiliste perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka. Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks. Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...300 (400) aastat. Mänd on kuusest mõnevõrra pikemaealine. Põhja-Soomest on leitud isegi 810-aastane elus mänd ja isegi 1029-aastane surnud puu.
üle 10° C ja ööpäevaste temperatuuride summa üle 1200° C. Kasvab nii korrapäraste kui ka ebakorrapäraste sademetega piirkondades. Levikuala aasta keskmine õhutemperatuur on vahemikus 3...15° C. Kasvukohad: Kuivad liivaluited; Nõmmed; Niisked soodes ja rabad. Muldadest on esindatud liivmullad, turvasmullad, leetmullad, gleimullad jt. Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja kasvukoha kõrgus ulatub tavaliselt 1000...1200 m. Mänd vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Mänd kasvukohatüüpides: Pohla kkt- esineb kõrgematel pinnavormidel, leedemuldadel. II-III boniteedi männikud. Mustika kkt- sagedamini II...III boniteedi männikud või kuusikud, segapuistutes esineb kaske ja haaba. Kanarbiku kkt- õhukeselt leetunud harilik leedemuld mitmesuguse päritoluga liival. Levinud saartel, Põhja-Eestis ja Peipsi põhjakaldal. Sambliku kkt- iseloomulik vähelagunenud turbakiht lasundi ülaosas ( boniteediklass IV...Va).
Bioloogilise korrastamise tellib Eesti Põlevkivi lepingulise töö korras Tehniline korrastamine Tasandatakse sisepuistangud, silutakse nõlvad ja rajatakse teedevõrk Esmane tasandamine toimub valdavalt draglainiga Järeltasandamine toimub buldooseritega kas vahetult peale esmast tasandamist või hiljem Maapinna stabiliseerumisaeg kuni bioloogilise korrastamiseni 1-2 (3) aastat Bioloogiline korrastamine Ala metsastamisel on põhipuuliigiks harilik mänd, tuleohutuse vööndite rajamisel kask Istutusmaterjaliks vaesel pinnasel eelkasvatatud kaheaastased istikud aastas istutatakse ja ka külvatakse metsa ~170 hektaril Põlevkivi kaevandamine Pavandu karjääris 1920. aastate alguses Rajatud me ts akultuuride jag une mine puuliig iti Kask TeisedLehis Kuusk 7% 4% 2% 4% Mänd 83%
ümbritsevatel <250mm soostumine madalad punakurk, luming, maismaa-aladel rohttaimed, tarn, lumikäkk ubaleht, mustikas 3. Okasmetsad põhjapoolkeral, S 10(20) 400-1000 leetmuld kuusk, mänd, Ondatrad, hunt, karu, jahindus, Põhja-Ameerikas ja T -10(-30) nulg, lehis, tsuuga jänes, rebane, ilves, kalandus ja Euraasias ebatsuuga ja põder, nugis, orav, puidutööstus, parasvöötme seedermänd, koprad, saarmad, maavarade välja
Metsarinded Koostaja: Helena Ajaots Puurinne Puurinne on kõige kõrgem rinne metsas. See on viies rinne metsas. Puurinde alla kuuluvad puud. Näiteks: mänd, kuusk, vaher, kask, tamm jne. Vanemas eas puude kasv kõrgustesse aeglustub ja Kuusk puuderindes võivad enam-vähem ühe kõrgused puud olla üsna erineva vanusega. 100 Aastase kuuse latv ei ulatu palju kõrgemale kui 60-aastase kuuse ladvast küll aga on tüvi jämedam. Metsas on ka noori puid, kes on kasvult madalamad. Mänd Põõsarinne Põõsarinne on metsas neljas rinne.
mida mõõdetakse kuupmeetrites Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu Kõige hinnatumad on: ilusa ja vastupidava puiduga väärispuud (sandlipuu, eebenipuu jt), mis kasvavad troopilistes metsades kõvad lehtpuud (tamm, pöök) laialehistes metsades Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis jt) puitu Omaette rühma moodustavad erikasutusega puuliigid, millelt saadakse näiteks mahla, vilju, koort jne Vastav maht aastatel 1999-2002 oli keskmiselt 12,1 milj tm ja see jagunes puuliigiti järgmiselt: mänd 2,5, kuusk 5,4, kask 2,2, haab 1,1, sanglepp 0,4, hall- lepp 0,4 ja teised puuliigid 0,1 milj tm. Metsakasutuse maht sõltub turusituatsioonist. Tulenevalt turu nõudlusest on raied koondunud okasmetsadesse, millega on
*Võrse kollakas (talvine võib olla läikiv). *Okas lehistest pikim, pikkus suureneb võrse tipust selle aluse poole, lühivõrsel 25-50 kaupa kimbus. *Käbi seemnesoomused hästi laialihoidvad, lusikjad. Kattseoomused pole nähtavad. 16) Larix decidua euroopa lehis *Võrse hallikashelekollane. *Okas(1,5-3), lühivõrsel 40-70 kaupa kimpus. *Käbi(valminud 2-4) seemnesoomuste tagant paistavad välja teravate tippudega kattesoomused. Seemnesoomused üksteise ligi hoiduvad. Perekond mänd (Pinus) Okaste arv lühivõrsel 2,3,5 kimbus. Okka servas hambad(tundub kare). 17) Pinus sylvestris harlik mänd *Võrse helepruun. *Okkad 2 kaupa kimbus, kinnituvad kilejatesse tuppedesse, kahetahulised, keerdunud, sinakasrohelised. *Pung oranz-pruun ja vaigune. *Käbi hall-pruun. Näha ainult seemnesoomuseid, kattesoomused puudvad. Seemnesoomusel apofüüs. Suur lennutiib (haarab seemet 2 harulise ,,kahvliga"). 18) Pinus contorta keerdmänd
200000000 180000000 160000000 140000000 120000000 100000000 80000000 60000000 40000000 20000000 0 tulud Maksud Toetused Varade müük Kaupade ja teenuste müük Finantseerimistehingud Tulud varadelt Muud tulud kulud Column B Enimi Nimi pikkus (m) kaal (kg) sünniaeg Sünnikoht Elukoht Mati Sepp 1.25 56 12/01/1985 Pärnu Pärnu Kati Mänd 1.36 54 23/06/1960 Viljandi Viljandi Marge Kask 1.25 56 11/11/1911 Tartu Tartu Virve Kuslapuu 1.58 68 15/08/1988 Jõhvi Jõhvi Milvi Kuusk 1.78 96 23/04/1999 Rapla Pärnu Joosep Sirel 1.96 85 14/12/1965 Pärnu Pärnu Tanel Sarapuu 1.28 65 16/06/1985 Tartu Haapsalu Malle Kadakas 1
müüjate lõikes 9 maksumus liikide - sortide lõikes P_müügid Kuupäev Müüja Vald Liik 1.01.2009 Kesa Katy #NAME? kuusk 1.02.2009 Vesi Kaspar #NAME? kask 13.02.2009 Väljas Arvi #NAME? tamm 28.02.2009 Kuusk Maria #NAME? tamm 3.03.2009 Muld Reijo #NAME? vaher 3.03.2009 Muld Reijo #NAME? lepp 4.04.2009 Raja Tiina #NAME? mänd 27.04.2009 Raja Tiina #NAME? vaher 28.04.2009 Kesa Katy #NAME? saar 30.04.2009 Mikson Aarne #NAME? kask 1.05.2009 Muld Reijo #NAME? saar 15.05.2009 Mänd Olav #NAME? kuusk 16.05.2009 Salu Argo #NAME? lepp 2.06.2009 Vesi Kaspar #NAME? haab 4.06.2009 Rebane Rein #NAME? tamm 17.06.2009 Väljas Arvi #NAME? vaher 7.07.2009 Rebane Rein #NAME? saar 7.07
Materjali kulu ja maksumus jrk.nr Materjal ühik kogus hind eurodes summa eurodes 1 Mänd, oksaga m3 0,048996 235 11,51 2 Liim PVA l 0,19288 3,5 0,68 3 Lakk l 2,13 14,5 30,94 4 Vahelihvi käsn M220 tk 1 0,3 0,30 5 Kruvid 0,4 x16 mm tk 4 0,0145 0,06 6 Kruvid 4x50 mm tk 1 0,0314 0,03
Taimestik juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks se Mitmekesise kliima tõttu on ka Jaapani olmas tase taimestik väga liigirikas. Mitmetel taimedel Neljas tase on tähtis koht Jaapani kultuuris. Kirsiõied, Viies tase mille ilu kestab ainult mõned päevad, sümboliseerivad elu ja maailma muutlikkust. Mänd on kujunenud pikaealisuse sümboliks ja bambus oma tugevuse ja paindlikkusega on eeskujuks, kuidas elus raskusi ületada. Jaapani mänd - goyo matsu Viieokkaline mänd. Kodumaaks Jaapan, kus kasvab kuni 25 e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks m kõrguseks puuks. Okkad sinakas-hallikas-rohelised, 5 6 ase cm pikad, pehmed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
