Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"mänd" - 501 õppematerjali

mänd on ka tugeva juurestikuga s.t kujundab oma juurestiku vastavalt kasvukoha tingimustele. Viljakatel värsketel muldadel kujuneb sügavale ulatuv sammasjuurestik, äärmuslikel kasvukohatüüpidel, nagu nõmme-, loo- ja soometsades, aga pinna lähedane juurestik. Männikuid võib julgemalt harvendada kui kuusikud, sest tormikahjustuste oht on seal väiksem (olenevalt kasvukohast). Tänu tormikindlusele jäetakse lageraie raiesmikele männiseemne puid.
thumbnail
3
docx

Puidu niiskussisalduse määramine

1 Puidu niiskussisalduse määramine Õpilane: Tõnu Tomson Õpetaja: Andrus Luts Väimela 2008 Töö eesmärk: Niiskuse liikumine puidus niiskussisalduse määramise käigus. Kontrollkatsekeha puiduliik: mänd Töö käik: Valmistatud kontrollkatsekeha ja määratud selle esialgne mass ja mõõtmed, edasi teostatud selle kuivatamine ja esimene kaalumine pärast ühe tunnilist kuivatamist. Järgnevad kaalumised teostatud iga tunni möödudes kuni kaalumiste tulemuste võrdsustumiseni. Katsekeha esialgne mass: 6,75 g Katsekeha esialgsed mõõdud: 14,4*29,7*29,7 Saaadud tulemuste põhjal arvtasin puidu algniiskussisalduse järgneva valemi abil....

Puiduõpetus
53 allalaadimist
thumbnail
13
odp

Männivaik

Tärpentin on värvusetu või kergelt kollaka tooniga vedelik Kampolit saadakse, kuumutades männivaiku tärpentini ja vee eraldumiseni. Kuidas saada vaiku? Selleks kõrvaldatakse puutüvelt osaliselt korp ning raiutakse puhastatud alale kindla kujuga soonestik: püstrenn ja sellest kahele poole kaldlõiked. Lõikeid tehakse korraga kümme või mitukümmend ja need meenutavad kalasabamustrit. Mida rohkem uurdeid, seda rikkalikumalt eritub vaiku. Tüvel olevat vaigukogumisala kutsuvad metsamehed karriks. Männivaigu omadused: iseloomulik koostis lõhn kleepuvus Värvus looduslik toode Männivaik koosneb: vaikainetest alkoholidest estritest eeterlikest õlidest fenoolsetest ühenditest veest ja mineraalsooladest Kuidas hoida vaik...

8 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Okaspuude konspekt piltidega

· okkad 3-6 cm pikad, pehmed sinakasrohelised · pikkvõrsetel okkad ühekaupa, lühivõrsetel 25-50 kaupa kimpudes · käbi natuke väiksem kui euroopa lehisel · käbisoomused suuremad kui euroopa lehise käbil · soomused lusikakujulised ja karvased · isaskäbid rohekad või kollakad, emaskäbid punakasvioletjad või kahvaturohelised · valminud käbid 3-5 cm pikad, pruunid · kattesoomuste tipud välja ei paista Pinus sylvestris - harilik mänd · noored võrsed helepruunid · pungad munajad, pruunid, heledad (kollakas oranzid) ja vaigused · okkad pikkvõrsetel spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes, okas keerdus · okkad sinakas-rohelised · käbi munaja kujuga, hallikaspruuni värvi · seemnesoomuste tipul rombjas laik (apofüüs) Pinus contorta - keerdmänd · noored võrsed rohekas- või punakaspruunid · pungad tume- või punakaspruunid, suured...

Dendroloogia
162 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kuuse ja männi võrdlus

Kuusk Männijuured kasvavad sügavale maasisse Vee amuutamiseks samuti abiks seeneniidistik (kuuseriisikas) Okas on V ­tähe kujuline ja kasvab paaris Käbi küpsemise aeg on 2 aastat Vajab vähe valgust Vajab viljakat mulda Kuusel puudub peajuur ja team juured on ühtlaselt laiali mõõda madalat maakihti. Vee ammutamiseks on abiks seeneniidistik (männiriisikas) Okas kasvab kuusel üksikult Käbi saab valmis vähem kui aastaga Mänd Vajab palju valgust Vähenõudlik mulla suhtes ...

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Tisleri eriala eksam

Töödeldavus- puidu laastu eraldamine lõiketeraga kergema või raskema vaevaga. Laastu eraldamine toimub olenevalt puidu kiudude suunast. Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad Kergesti töödeldavad: mänd , lepp, pöök, kask, seeder, pärn Lõhestatavus- puidu om lõheneda kiudude suunas kiilu toimel või selle taolise esemega (vajalik om lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks). Kergem lõhastada kui tera suunatud radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist (tangensiaalsuunas toiming raskem 2-3 korda) Kergem lõhastada kergeid puuliike kui raskeid. Kergem lõhastada raskeid puuliike jälle värskelt raiutult e märjalt. Kergem lõhastada läbikülmund puitu....

Tisleri eriala
109 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ravimtaimede lühendatud konspekt

Toime ­ antiseptiline e desinfitseeriv, uriinieritust soodustav, gaaside teket vähendav, seedetegevust korrastav. Kasutamine ­ peenestatud viljadest valmistatud vesitõmmist või alkoholitõmmist või õli. Reuma või podagra leevendamiseks, söögiisu tõstmiseks. Õli tarvitatakse välispidiselt. Kadakavihta kasutatakse vihtlemiseks liigese-, lihase- ja närvivalude korral. Vilju saab tarvitada ka maitseainena. * Mänd Droog ­ okkad ja kasvud. Toime ­ põletikuvastane, rögalahtistav, perifeerset verevarustust parandav. Palju C-vitamiini. Seespidiselt ärritav. Kasutamisvõimalused ­ Vesitõmmisena köha või bronhiidi korral, auruna inhaleerimiseks köha korral, kange alkoholiga valmistatud tõmmist vanniveele lisamiseks unehäirete ning liigese, lihase- ja närvivalude korral. Antiseptilise toime tõttu on männi droogidel soodne mõju naha- ja limaskestapõletike korral...

Metsakasvatus
64 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Väikelastekirjanduse eksamiks

Hakati uurima lastekirjanduse ajalugu ja teooriat. NÕUKOGUDE EESTI JUHTIVAID PROOSAKIRJANIKKE (LASTELE ) Ellen Niit ­suudab mõista lapse hingeelu, kujundab last kaitsva headust täis maailma. Luules palju heledavärvilisi sümboleid- maa, emaduse, viljakuse ja lapsepõlve sümbolid. Looming: ,,Pille-Riini lood", ,,Triinu ja Taavi jutud", ,,Krõlli-raamat" Heljo Mänd ­ lapsepärane mängulisus ja emotsionaalsus, looming peegeldab mitmekülgselt lapse eluringi kuuluvaid mänge ja töid-tegevusi. Hoiak on soe, suhe lapsega väga kodune. Fantaasiarikas ja sisukad probleemid. Fantaasia on lapsemeelselt loogiline ja humoorikas ning loob elavaid pilte. Looming: ,,Aadu läheb lasteaeda", ,,Edev elevandipoeg", ,,Koer taskus", Kõik räägivad" Eno Raud ­ looming on peaaegu tervenisti lastele. Raamatud paistavad silma leidliku...

Lastekirjandus
128 allalaadimist
thumbnail
2
pptx

Kuuse & Männi võrdlus

Mänd On Eesti kõige tavalisem puu. Teda võib kohata igal pool ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Halbades tingimustes suudab mänd kasvada kuna tema juurestik ulatub hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Kuusk Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Dendroloogia eksami piletid

Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. Lehelaba alusel tugevasti ebasümmeetriline, leht tavaliselt pehmekarvane, sügisvärvus kollane kuni pronksjas, kuni 12 cm pikk. Vili 1-1,5 cm läbimõõdus, serv ripsmeliselt karvane. Haljastuses kasutatakse pargi- ja alleepuuna, dekoratiivne sügisese lehevärvuse tõttu. Perekond Mänd (Pínus L.) Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal-...

Dendroloogia
138 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Üldmetsakasvatus I osa mõisted

Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad distsipliinid: raietöödetehnoloogia, metsamasinad, metsakeemia, metsa (puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd ­ 34% (enamuspuuliigiti metsade pindalast), teisel kohal on kask ­ 31%; ja kolmandal kohal kuusk ­ 16%. Hall- lepikute osakaal meie metsade koosseisust on 8%, haab ja sanglepp moodustavad vastavalt 5,3% ja 3%. Vääriselupaik (võtmebiotoop) - Vääriselupaik on kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur...

Üldmetsakasvatus
54 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Bioloogia (samblad ja vetikad)

1) Eeltuumused- on tuumata rakud, Päristuumused- on tuumaga rakud(teistel organismides), 2) Organismide 5 riiki: Bakterid,algloomad,seened,taimed,loomad 3) Elu tunnused:rakkude ehitus, kasv, areng, ainevahetus, paljunemine, erutuvus 7) Mis on tallus:lihtsa ehitusega , organiteks eristumata keha 8) Vetikate elupaigad: mage- merevees, niiskes mullas, puudel, majaseintel Paljunemine: eostega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 9) Vetikate tähtsus looduses ja kasutus: tähtsus: toiduks loomadele, toodavad hapniku , kaitsevad ja pakuvad varju veeloomadele. Kasutus: toiduks, toidulisandite ja kosmeetika valmistamine, väetisena, valmistatakse loomasööta. 11) Sammalde elupaigad: maa peal, kividel, puudel, vees Paljunemine: eostega ja keha tükikestega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 12) Turba kasutus: kütteks, taimekasvatuses 13) Sammalde loosuslik tähtsus: aitavad hoida atmasfääri hapniku taset, vähendavad jõgede veet...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Soo põhitüüpide võrdlus

(mesotroofsus) Pinnareljeef Tasane või nõgus Tasane Kumer või tasane Tasane või Kõrgete sambla- ja Vahelduv; mättad, Mikroreljeef rohumätastega villpeamätastega peenrad, älved Sookask, kohati Sookask ja mänd (teisi Ainult mänd, harva Puurinne sanglepp ja teised, pole) sookask harva mänd Madal kask, porss, Harva madal kask, Põõsarinne (Puudub) pajud, paakspuu porss (Lääne-Eestis)...

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
9
doc

MÄNNI MAJANDAMINE

5 Männi võimalikud kasvukohatüübid ja mullad ..........................................................................6 Erinevad raied männikutes..........................................................................................................7 2 Sissejuhatus Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele....

Metsamajandus
24 allalaadimist
thumbnail
61
ppt

Raied

10 000 keskealine puistu 1 000...2 000 valmiv puistu umbes 1000 raieküps puistu 500...600 Miks okaspuud ei saa kohe lagedat ala asustada? männi ja kuuse seemneaastad ei ole igal aastal, seemnete lenduvus on pioneerliikidel parem, kuuse ja männi kasvu pikkus on esimestel aastatel väike, mänd ja eriti kuusk on pikka aega stressis kõrreliste konkurentsi tõttu kamardunud pinnasega alal, kuuske kahjustavad oluliselt lagendikel hiliskülm ja päikesekõrvetus, rohundite varis langeb okstele ja jääb okaste taha kinni. pioneerliikidest lehtpuud ja/või nende juurevõsud varjutavad oluliselt okaspuude järelkasvu, okaspuude järelkasv süüakse loomade poolt ära (kärsakad, hiired jt.) Miks lehtpuud hõivavad lageda ala, raiesmiku?...

Metsandus
36 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Siirdesoo

· Laia ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Kitsa ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Toiduvõrgustik · Toiduahel · Näited biootilistest teguritest · Toiduahela astmed · Ökoloogiline püramiid · Populatsiooni näide · Inimmõju · Kasutatud allikad Lühiiseloomustus · Tegemist on makroökosüsteemiga. · Võrreldes teiste ökosüsteemidega on siirdesoo kõige liigivaesem. · Rabadest ja soodest kõige liigirikkam. · Dominantliikideks on mänd , sookail, jõhvikas, ämblik. Pilt 1: jõhvikas Pilt 2: sookail Abiootilised tegurid · tuul · valgus · temperatuur · sademed · veereziim Kohastumused · Mänd on kohastunud niiskusega, võivad olla madalamad. · Liigniiskes keskkonnas hakkab tekkima turbasammal, kuna taimed ei lagune täielikult. · Ka rohurinne (nt: jõhvikad, pohlad) vajab niisket keskkonda. Pilt 3: turbasammal Laia ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos...

37 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti metsad

Mis on mets? 1.Taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades. 2.Nimeta Eesti metsarohked maakonnad. 2.Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa. 3.Nimeta ja järjesta meie metsade kolm levinuimat puud. 3.Mänd, kask, kuusk. 4.Milline metsatüüp on pildil? Missugune on selle metsatüübi mulla niiskuse- ja toitainetesisaldus? 4.Nõmmemets: kuiv ja toitainetevaene muld. 5.Mis on selle metsa enamuspuuliigiks? Millisesse rindesse kuulub mänd ? 5.Mänd, puurinne. 6.Kuidas on omavahel seotud mänd ja männiriisikas? 6.Vastastiku kasulik kooselu ehk sümbioos. Seen ammutab puu juurtele mullast mineraalaineid ja vett. Juurtelt saab seen talle vajalikke aineid. 7.Millisesse rindesse nõmmemetsas kuulub kanarbik? 7.Puhmarindesse. 8.Miks aurab kanarbiku lehtedest vähe vett? 8.Lehed on imetillukesed, igihaljad, paiknevad üksteise peal reas. 9.Millisesse rindesse nõmmemetsas kuulub alpi põdrasamblik? 9.Samblikurindesse. 10...

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
92
pptx

Okaspuud

Dendroloogia OKASPUUD Sandra Kaasik Siberi/ euroopa seedermänd 5 kaupa, karvadega Siberi seedermänd makedooniamänd Must mänd • 2 kaupa mägimänd • 2 kaupa keerdmänd • 2 kaupa Torkav kuusk Torkav kuusk Kanada kuusk Harilik kuusk Harilik kuusk Must kuusk Must kuusk Ajaani kuusk Ajaani kuusk Glehni kuusk Kanada kuusk Kalifornia ebaküpress Nutka ebaküpress mägiebaüpress Mägi-ebaküpress Mägi ebaküpress Harilik elupuu Kalifornia elupuu Korea elupuu Korea elupuu Hiigel elupuu Harilik kadakas Sabiina kadakas Sabiina kadakas Virgiinia kadakas Harilik kadakas...

Dendroloogia
34 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Parasvöötme metsad ja rohtla

Geo kontrolltöö parasvöötme metsad, rohtla Okasmetsad: Okaspuude kohastumised: igihaljas, okkad takistavad aurumist, koonusekujuline et lumi libiseks maha, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitsevad pakase eest. Heletaiga: valgusrikas, kliima mandriline, külm ja kuiv, kasvavad peamiselt mänd ja lehis, pumad ja samblikud. Tumetaiga: tihe, varjuküllane, pime, paks mets, kliima merelisem, soojem ja niiskem, peamiselt kasvavad kuusk, nulg, tsuuga ja seedermänd, puhmad ja samblad. Mandriline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. Mereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, kõrge suhteline...

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
40
ppt

Paljasseemnetaimed

Puittaimed  Kõigil tugev puitunud vars (tüvi)  Enamikul koores ja tüves vaiku, mis kaitseb puud haigustekitajate eest.  Enamik okaspuid kasvab põhjapoolkeral Ranniksekvoia – hiidsekvoia – ebatsuuga – punane seeder – euroopa lehis – harilik mänd – vahemere küpress – torkav kuusk Suured okaspuud Suured okaspuud Okaspuud kasvavad karmides tingimustes  Igihaljad, sest okaste vahetamine oleks liigne energiakulu  Aurumise piiramiseks lehtede asemel okkad ja kaetud vahakihiga  Sügavale ulatuv juurestik, millega saab vee kätte sügavalt. Nimeta Eestis kasvavad okaspuud Kohalikud okaspuud Harilik mänd Harilik kuusk Kadakas  Jugapuu Harilik mänd  Enamlevinud okaspuu  Valgusnõudlik...

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vaatamisväärsused Pärnumaal

2 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 Tori põrgu........................................................................................................................4 Tõrvanõmme mänd ..........................................................................................................6 Pärnad Kai, Mai. Riiu......................................................................................................7 Päkapiku mänd.................................................................................................................8 Kurgja mesilakuusk.........................................................................................................9...

Eesti loodus ja geograafia
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun