kaljusaared mille on liustikud ja merelained tuhandete aastate jooksul siledaks lihvinud. ü Graniit koosneb heledatest,tumedates või punakatest kristallidest-mineraalid. ü Levinuim graniit on roosa graniit. ü Graniit on tekkinud sügaval mandrilises maakoores. ü Graniiti kasutatakse eestis ehitus-ja viimistluskivina. Basalt ü Basaldid on maakoores kõige levinuimad kivimid, neist koosneb ookealine maakoor. ü Basalt on graniidiga võrreldes palju raskem ja tihedam kivim. Magma ü Kui magma voolab maa seest välja, eralduvad sellest gaasid ning magma koostis muutub. ü Sellepärast nimetatakse seda muutunud magmat laavaks. ü Settekivimid Kuidas tekivad settekivimid?-Aja jooksul settinud osakesed tihenevad ja tsementeeruvad, nii tekivad settekivimid. ü Setetes ja settekivimites ei ole mineraale nii suurte kristallidema näha kui graniidid, kuid
Sissejuhatus Vulkaan on tulemägi, mille tipus oleva ava kaudu purskub laavat ja gaase. Kus vulkaanid Maal paiknevad? Vulkaanid paiknevad kõikjal Maa pinnal, nii mandritel kui ka ookeanides. Seepärast, et veealuseid vulkaane on üpris palju ei ole need kõik kaartidel tähistatud. Vulkaanide asukohtade kaart Kust on vulkaanid pärit? Meie planeet koosneb eri kihtidest.Ta sisemus on hõõguv ja väga tugeva rõhu all, samas koosneb maakoor hiigelsuurtest osadestlaamadest, mis pikkamööda liiguvad. Suurem osa vulkaanidest asetseb laamade piiril. Vulkaanide tüübid Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe ja lõõrvulkaanideks.Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljumine piklikust lõhest aga lõõrvulkaanist väljuvad vulkaanilised produktid maapinnale läbi ümara läbilõikega lõõri, mis lõpeb kraatriga.
Kaspia meri Tekkimine Ookeanilist päritolu Umbes 10 miljonit aastat tagasi Sarmaatia meri jagunes kaheks osaks Must meri Kaspia meri Tema põhjas on ookeaniline maakoor Üldinfo Pindala Jaguneb kolmeks 374 000 km² Põhja-Kaspia Keskmine sügavus Kesk-Kaspia 209 m Lõuna-Kaspia Suurim sügavus Asub tektoonilises nõos 27 m 1025 m allpool merepinda Keskmine soolsus Veetase 11 27 m ookeanitasemest Väljavooluta allapoole Geograafiline asukoht Euraasia
Litosfäär (üldküsimused) Loengud 8 - 9 13. aprill 2007 LITOSFÄÄR ... on maakoor + ülaosa mantiast, ulatub 100 km sügavuseni Madalaim punkt Maapinnal on Surnud mere kaldal, Iisrael/Jordan ~418 m Kõrgeim punkt merepinnast 8848 m Mount Everest Kõrgeim asustatud punkt Lõuna-Peruus 5100 m üle merepinna (kaevanduslinn La Rinconada ~7000 elanikku) Sügavaim puurauk on 7,7 km Sügavaim kaevandus 3,4 km (Sügavaim koht hüdrosfääris on~11 kilomeetrit - Mariani süvik Vaikses ookeanis) Maakera ristlõige Rmaa = 6370 km
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)...
järgi. Süsteemid jagunemine · Avatud-Süsteemi iseloomustab energia vahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. · Suletud-Energia vahetus puudub. · Isoleeritud Süsteem-Täielikult suletud o PS! Looduses täielikult suletud süsteeme ei leidu. · Staatilised-Ajas muutumatud süsteemid. · Dünaamilised-Ajas muutuvad. Maa sfäärid · Litosfäär ehk Maa väline kivimiline kest, maakoor ja vahevöö ülemine osa. · Pedosfäär ehk mullastik. · Hüdrosfäär ehk mineraalidega keemiliselt sidumata vesi. · Atmosfäär ehk õhkkond. · Biosfäär ehk organismid. Maa energiasüsteem Energiaallikad maale Radioktiivsete ainete lagunemine Maakoores · Päikesekiirgus-Päikeselt Maale langev elektromagnetkiirgus. o Koosneb: Otsene kiirgus + hajuskiirgus = kogukiirgus Summaarne kiirgus · Kiirgust iseloomustab:
Litosfäär Geoloogia maapõue liikumiste käsitlus plaat- e. laamtektoonika. Mandrite triivi hüpoteesi püstitas Alfred Wegener. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosneb vahevöö. Astenosfäär asub vahevöö ülaosas ning on mõnesaja km paksune plastline sfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900 6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Mineraal on
19. sajandi lõpul, füüsikud, kes vajasid elektriliselt neutraalset gaasi oma mateeriastruktuuri katsetusteks, panid tähele, et sellist gaasi on võimatu saada väljaspool ionisatsiooni allikat. Sellist fenomeni on üpris lihtne korrata väga traditsionaalselt kulla lehe ning elektroskoobiga. Korrektne tõlgendus sellele oleks, et Maa pind võtab pidevalt vastu laetud osakeste voolu. Algselt usuti, et nende osakeste allikaks on maakoor ning selle tõestuseks korraldati katse õhupalliga. Katse tulemused aga näitasid, et parasiitne vool hoopis kasvab kõrguse suurenedes. 1910 aastal Victor Hess kirjeldas seda tulemust ning väitis, et kiirgus on pärit kosmosest ning tal on äärmiselt suur läbimisvõime. Victor Hess ja Carl Anderson said oma avastuste eest noobeli preemia 1936. aastal.
kristallstruktuur või mõlemad korraga. Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt ühtlaselt. Näiteks suureneb see vahevöös sügavuse suurenedes, sest sügavamad vahevöö osad on tihedamad. Lisaks ühtlasele muutumisele esinevad Maa sisemuses ka teravamad piirpinnad, kus seismiliste lainete kiirus muutub väga äkki olulisel määral. Sellised piirpinnad ongi aluseks Maa siseehituse jagamisel erinevateks üksusteks. Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke kivimiline kest, mille alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S- lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus
Kolmas tase kraater tuha pilv Neljas tase Viies tase vulkaanituhik laava (temperatuur lõõr kuni 1000°C; kiirus kuni 700- magma maakoor (temperatuur 700°C - 4.04.2011 7 1200°C) Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase VULKAANIDE ASUKOHAD 4.04.2011 8 Muutke teksti laade Teine tase
3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11. Parasiitkoonus 12. Laavavool 13. Kraater 14. Kraater 15. Vulkaanilise tuha pilv Vulkaanide asukohad Vulkaanid ei paikne ükskõik kus. Maakoor on jaotunud umbes tosinaks suuremaks ja paljudeks väiksemateks laamadeks, mis aeglaselt liiguvad. Vaba ruumi aga laamade vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel hõõrduvad ja kokku põrkavad. Vulkaan ehk tulemägi ... tekib, kui maakoorelõhest tungib välja vahevöö sulanud kivimmass ehk magma. Maa seest väljunud tulikuum sulam on laava Laava on madalama tº-ga ja gaasidevaesem Maailmas on inimajaloo vältel tegutsenud
MAAKERA KUI SÜSTEEM Süsteem - elementidest koosnev, omavahel seostes olevate nähtuste kogum. Avatud süsteemi saab nii aine kui energia vabalt siseneda ja lahkuda. Nt järv on avatud süsteem, sest aine (gaasid, vee molekulid, setted ja orgaaniline aine) ning päikeseenergia saavad siseneda ja lahkuda vabalt. Avatud süsteemid ongi loodusele kõige tüüpilisemad. Suletud süsteem on selline, kus saab toimuda energiavahetus, kuid mitte ainevahetus. Täielikult suletud süsteem on isoleeritud süsteem. Dünaamiline süsteem aja jooksul toimuvad muutused. Staatiline süsteem ajas muutumatu süsteem. Süsteemil allsüsteem(id). 1) Lihtne süsteem: 2 allsüsteemi mõjutavad üksteist. 2) Keeruline süsteem: rohkem elemente allsüsteeme Maakera on keeruline süsteem, mis koosneb omavahel tihedalt seotud allsüsteemidest. Maakera allsüsteemideks on maa sfäärid. Eristatakse 3 puhast sfääri: 1) litosfäär L tahke (kivimikest maakoor) pedosfäär mul...
MAA TEKE JA ARENG 1. Planetesimaalid olid ühtlase koostisega. 2. Planetesimaalide ühinemisel vabaneb energia;aktivne meteoriitne pommitamine 3. Soojusenergia hulk suureneb, temperatuur tõuseb, maad moodustav aine sulab üles. 4. Moodustub rauarikas tuum, silikaatne vahevöö; raskema ainev vajuvad planeedi keskosa poole. 5. Planeedi pinnalt eraldub soojusenergia, moodustub: · Maakoor · Atmosfäär · Hüdrosfäär · Biosfäär GEOKRONOLOOGILINE SKAALA - maakoore kihtide ja organismide tekkimise järjekorra ja aja kindlaks määramise süsteem; geoloogiline ajaarvamine 1. Arhaikum(aguaeg) 2. Proterosoikum(ürgaeg) 3. Fanerosoikum · Paleosoikum · Mesosoikum(keskaegkond) · kainosoikum ABSOLUUTNE VANUS määrab gealoogiliste sündmuste aega ja kestvust aastates.
Õhumassid, mis kujunevad ekvaatori ja troopika lähedal on kuumad. Polaaraladel on külmad õhumassid. Parasvöötme õhumassid on suvel soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad ja merepinna kohal niisked. 3. Kuidas on tekkinud Himaalaja mäestik ja mis seda iseloomustab? Kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Euraasia ja India). Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjubad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja). Kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. 4. Kuidas tekib külm front? Mis sellega kaasneb?Front on kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel. Külm front liigub tavaliselt kiiremini kui soe front. Külmad õhumassid liiguvad soojade õhumasside alla, kuna külm õhumass on raskem soojast. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide
8. P ja S lained nende olemus? Ruumilained. P(piki) kivimiosakeste võnkumine samas sihis leviva laine suunaga keha mahuga setud muutused. P-lained on kiiremad. S(risti) osakeste võnkumine risti laine levikusuunaga keha kuju muutusega. St ei levi vedelas keskkonnas. 9. Maa siseehituse peamised sfäärid (Maakoor, astenosfäär, vahevöö, välis- ja sisetuum) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek (faas)? Maakoor paksus 3km ookeaniline kuni 70km kontinentide all. Litosfäär hõlmab maakoore ja vahevöö kõige ülemise osa. Sfäär on jaotatud laamadeks. 50-300km. Astenosfäär kõvaduse puudumine. Litosfääri alune, ei purune, vaid voolab, aga käitub kui tahke elastne keha. Alumine ja ülemini piir (LV2). Vahevöö koore ja tuuma vahel. Koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiselt peridotiit. Ülemini vahevöö 660-400. Seismised katkestused
lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega.mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem peamiselt rannikupiirkondades, milles tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks(talvel sisemaalt ookeani suunas ja suvel ookeanilt maismaa suunas). Nõlvaprotsessid-raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Ookeaniline maakoor-ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltsest kivimest koosnev keskmiselt 11km paksune maakoor. Osooniagud-osoonikhi olulised hõrenemised stratosfääris, mis on esinevad sesoonselt pooluste kohal ja võivad laieneda ekvaatori suunas. Pangasmäestik- maakoore rebetuspiirkonda, laamade lahnemispiirile tekkiv kerkinud ja vajunud kiviplokkidest koosnev mäestik. Pedosfääri-biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Pedosfäär regureelib olulisel määral biosfääris toimuvid biogeokeemilisi aineringeid(toiteelemndid, vesi)
Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaaniliste saarte teke (nt Madeira) d) Atlandi ookeani keskmäestik laieneb
Maa koosneb siseehituselt tuumast, vahevööst ja maakoorest. Tuum- ~6000km läbimõõt, 2 kihti: välimine-ja sisemine tuum. Suur rõhk Vahevöö- ~2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa 100-200km. Astenosfäär paneb otseselt maakoore liikuma, koosneb basaltsetest kivimitest. Maakoor- tahke, moodustub kivimitest, paksus 5-80km <-varieeruv. Maailma mere põhjas olev maakoor õhuke. Litosfäär hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa e.astenosfääri ning mõjutab maapinnal toimuvaid liikumisi. Maa litosfääri liikumisi nim. Laamtektoonilisteks ja selle teooria käis välja A.Wegener. Peamised elemendid hapnik ja räni. Litosfääri koostis: · elemendiline koostis- hapnik, räni, raud, alumiinium · kristallid ja mineraalid- elementidest ühendid, ülekaalus silikaadid, süsivesinikühendid, räniühendid.
ümbritseva keskkonnaga. Atmosfääri keemiline koostis: A. on maa ümber olev gaasiline õhk. Koosneb: 78 % lämmastik, 21 % hapnik, 0,9 % väärisgaasi, 0,33 % süsinikku Hüdrosfääri keemiline koostis ja hüdrosfääri vormid Maal: H.on planeedil maa olev vedel vesi. Koosneb: 80 % 0, 11 % H, teised elemendid. H. Vormid: maailmameri, jõed, järved, tiigid, veehoidlad. Liustikud ja lumi, jää tahkel kujul. Pilved aur. Litosfääri keemiline koostis: L.on maa koor, tahke väline kest. Maakoor on MAA kõige pindmisem kiht. Maakoor koosneb kivimitest. Maakoor on erineva paksusega. Litosfääris on hapnikku rohkem kui atmosfääris. Kõige rohkem leidub seal hapnikku, teine oluline komponent on räni. Veel on seal savi, rauda, Ca 3,6 %, Na 2,8 % Mis on biosfäär? Milliseid Maa sfääre ta hõlmab?B. on maa see osa, mida asustavad elusorganismid. B. hõlm atmosfääri alumist osa, litosfääri ülemist osa ja hüdrosfääri ja biomassi.
Tänapäeval tuntud 112-st elemendist on 90 metallid ja vaid 22 on mittemetallid. Looduses leidub neist 112-st 92 elementi, mis omavahel ühinedes moodustavad nii looduses esinevaid kui ka tehislikult saadavaid ühendeid. Kas need 20 tehislikult saadud elementi on metallid või mittemetallid? Kõikide elementide sisaldus Maal, st. lito-, atmo- ja biosfääris, ei ole ühesugune. Et Maal on kõige suurema massiga ja samal ajal kõige elemendirikkam osa litosfäär ehk maakoor, siis on see ka enamiku elementide või lihtainete saamise varamu. Kõige levinum element maakoores on hapnik, kõige levinum metall - alumiinium - on levikult elementide seas kolmandal kohal. Ent üksikute elementide sisaldus maakoores ei iseloomusta nende kättesaadavust. Näiteks leidub kulda, indiumi ja reeniumi maakoores ühepalju. Kulda tunti juba aastatuhandeid enne meie ajaarvamist, indium avastati alles 1863. aastal ja reenium alles 1925. aastal
AEGKOND AJASTU GEOLOOGILISED SÜNDMUSED ELU ARENG ÜRGAEGKON - * maakoor olemas * elu arenes vee all D * tekkis hüdrosfäär (bakterid; vetikad) ARHAIKUM AGUAEGKON - *rauamaak * rauabakterid D PROTEROSOI KUM VANAAEGKO 1) * merede ülekaal * elustiku plahvatuslik areng
Litosfäär-200km paksune väline kiht Geoloogia-on teadus mis uurib maasiseehitust astenosfäär-100km paksune poolvedel kivimimass maakoor jaguneb näitaja mandriline ookeaniline paksus 70km kuni 20km kivimid settekivimid(graniit) settekivimid(basalt) raskus 2,7 kg/m3 3,0 kg/m3 vanus 4 miljardit a. Vana 180 miljardit vana laam- suur litosfääri blokk, liigub vahevööl laamtektootika-õpetus laamade liikumistest laamade eemaldumisel-sukeldub maakoore jupid vahevöösse tekivad süvikud laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed magma -sulanud kivimid laava- maapinnale jõudnud magma maak-metalle sisaldav kivim fossiilid - kivistis Tardkivimid magmast graniit, laavast basalt , pimss Settekivimid- murenemisel ja settimisel fossiilid lubjakivi, liivakivi...
kivikamakas. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus lopsakasroheliseks maailmaks, milles meie praegu elame. Maakera teke 1. Maa sisemuse moodustas 4-5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav ülituline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid- peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium- kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor oli õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu. 2. Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi seetõttu välja umbes selline nagu Kuu
Maa teke ja areng: Suure paugu tagajärjel tekkis 15-12 miljardit aastat tagasi universum. 4,6 miljardit aastat tagasi tekkis Päikesesüsteem ja 4,5 miljardit aastat tagasi tartus Maakoor. Geokronoloogia tuleneb kreeka keelest s.t. geoloogiline ajaarvamine on geoloogia haru mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järeldust. Arhaikum e. ürgeoon e. ürgaegkond oli 4 miljr. aastat tagasi kestis 2 miljr.- maakoore teke, tardkivimid(graniit, basalt, geniss-moondekivim). Proterosoikum e. agueoon e. aguaegkond oli 2,5 miljr aastat tagasi ja kestis 2miljr aastat samad protsessid mis eelmisel graniit, basalt. Vanaaegkond e
PEDOSFÄÄR -mullakiht, mis ümbritesb Maad. · Muldade koostise kujunemine: Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mis tekib elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muldade koostis: Vedel - mullavesi Tahke - orgaaniline / mineraalne Gaasiline - mullaõhk · Muldade kujunemine: 1. murenemine - lähtekivimi lagunemine peenemateks osadeks. lähtekivim-pinnas millele muld tekib. # füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub soojuspaisumise tulemusena. nt: kõrbetes, kõrgetes mägedes. # jää rabenemine toimub vee külmumine ja sulamine vaheldumisi # keemiline murenemine ehk porsumine - kivim laguneb keemiliste protsesside tulemusena (nt happevihmad) nt: lubjakivi lahustumine vees ehk karstumine (vihmametsades eriti) # bioloogiline murenemine - murenemisele aitavad kaasa elusolendid ...
Tuuma jaguneb: VÄLISTUUM - 2900- 5200 km. Tuuma ja vahevöö piiril toimub seismiliste P-lainete levikukiiruse järsk langus ja S-lained enam edasi ei levi. Seismilisest allikast tekib Maa teisele poole (alates 103°) S-lainete varju ala, mistõttu arvatakse et välimine tuum on vedelas olekus. SISETUUM - 5200 km sügavusest kuni Maa keskpunkti. Juhib S-lained kuid väga aeglaselt mistõttu arvatakse et on lähedal aine ülessulamis temperatuurile. 7. Ookeaniline ja kontinentaalne maakoor nende vanused, paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ookeanikoore ja kontinentaalse maakoore tekkimine ja hävimine. ookeaniline maakoor - esineb peamiselt ookeanide all, paksus kõigib 3-10 km piires, keskmine 7 km. Moodustub ookeanide keskahelikes ookeanipõhja avanemisel kus osa ülessulanud vahevöö ainest (ultraaluselistest kivimitest peridodiitdest) pressitakse avanevatesse riftivöönditesse ja nende äärealadele. Koosneb kahest selgest kihist .- peal õhuke
laavajõed, mille tardumisel tekib kilp. Kuna magma on vedel, voolb see rahulikult ja hästi. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: 1. Lõõmpilved – matavad enda alla nt linnu 2. Mudavoolud – äkitselt vabanev vesi (liustikud, lumi), see matab samuti linnu enda alla. 3. Väiksemad maavärinad. Maavärinatega kaasnevad nähtused: 1. Purunevad elektri ja gaasivõrgud – tulekahjud 2. Tsunaami ehk hiidlaine Maa siseehitus Laam = astenosfäär + maakoor Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem alla 200 mln Vanem üle 1,5 mld Õhem, paksus 7km Paksem 40 km tihedam Väiksem tihedus Sette ja tardkivimitest Sette-, moonde- ja tardkivimitest Saab sukelduda Ei saa sukelduda Hävineb pidevalt Tekib juurde
..raud. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päikesesüsteem. See sündis pimedas tähtedevahelises ruumis sealsest gaasi- ja tolmupilvest, mis muutus üha kiiremini pöörlevaks kettaks, selle keskmes oli Päike. Sinna tekkisid ka planeedid, seal hulgas Maa. Algselt oli maa jahe ühtlaseainelise koostisega planeet. Siis algas soojenemine, mis oli tingitud massi tihenemisest ja meteoriidisajust. Selle tõttu oli maakera sadu miljoneid aastas sula. Maakoor e litosfäär tekkis, kui raskemad ained vajusid läbi Maa tuuma ja jäid pinnale hõljuma. Oli ürgaegkond. Kui pind oli lõplikult tahenenud, algas vulkanismiperiood, need tekitasid gaasikesta(veeaur ja CO2) . Tekkis kasvuhooneeffekt, seda peetakse tähtsaimaks teguriks Maa elukõlblikuks muutumisel. Maakera jahenedes langes veeaur maale vihmana, mille tulemusel tekkis hüdrosfäär, mis esialgu oli happeline. Vesi murendas maakoort ning
pinnakate 14. Millise platvormi alal asub Eesti? Ida-Euroopa platvormil 15. Millistest osadest platvorm koosneb? Ida-Euroopa platvorm koosneb siin moondumata, tihti horisontaalselt lasuvatest pehmetest settekivimitest. 16. Mis kilbi lõunanõlval asub Eesti? Balti kilbi lõunanõlval. 17. Mille poolest erineb maakoor Eestis ja Soomes? Soomes katkendlikum, õhem ja koosneb valdavalt kividerohkest moreenist, harvem liivast ja viirsavist. 1. Kirjelda Eesti asendit (manner, maailmajagu, poolkerad, naabrid, suurus). Maismaapiir- Idas venemaa 339km, Lõunas Läti 343 km Merepiir- Lõunas Läti 312km, Läänes Rootsi68km, Põhjas soome272km, Idas Venemaa117km; Manner-Euraasia mandri loodeose; Maailmajagu-Europa 2.Võrdle Eesti pindala ja rahvaarvu teiste Euroopa riikidega 1 294 236, 30in m2km; Pindala 45 227km2
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu.
puurida sügavamale kui 15 km. Nagu teada jagatakse ma neljaks suureks kihiks: makoor, vahevöö, välistuum ning sisetuum. On ka kaks erinevat maakoore tüüpi: ookealine ja mandriline. Maakoo r Maakoor koosneb peamiselt kaheksast keemilisest elemendist: hapnik, räni, alumiinium, raud, magneesium, kaltsium, naatrium, kaalium. Ookeaniline maakoor asub ookeanide all, umbes 6-10km sügavusel, ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud ,,vedeliku" basaltse magma tardumisel. Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted. Erinevalt mandrilisest maakoorest, mille koor on väga vana, siis ookeanilise maakoore vanus ei ületa kusagil 200 miljonit aastat. Mandriline maakoor on keskmiselt 25-40 km mandrite all, kuni 80 km kõrgmäestikes ning
o selle vööndi keskmeridiaani aeg. Kuupäevaraja - kokkuleppeline joon (üldiselt piki 180° meridiaani) Vaikses ookeanis, eraldab vööndiaja arvestuses eri kuupäevaga alasid. Maailmaaeg - rahvusvaheliste lepetega kehtestatud aeg, mille aluseks on kohalik algmeridiaani päikeseaeg. Vööndiaeg - ühe ajavööndi piires kehtiv aeg, mida arvestatakse selle ajavööndi keskmeridiaani kohaliku aja järgi. Ajavööndeid on 24. GEOLOOGIA LAAMAD Laamade kokkupõrkamisel maakoor hävid, nende eemaldumisel tekib aga uus. LAAMADE TEINETEISEST EEMALDUMINE - seda põhjustavad vahevöö sügavusest üles kerkivad tulikuumad magmavoolud. See toimub enamasti ookeanide keskmäestikes, mis kujutavad endast paljudest paralleelsetest ahelikest ja nende vahel asuvatest lõhedest koosnevat süsteemi. Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Magmakivimite kuhjudes tekivad neist veealused
geoinfosüsteemiks. Meid ümbritseva looduse sfäärid. 1) Atmosfäär 2) Hüdrosfäär 3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Litosfääri mõiste. Mis on astenosfäär? See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult pehmenedes läheb ta üle astenosfääriks ~100km paksuseks, kõrge temp ja rõhuga poolvedelaks kivimassiks, mille peal ujuvad hiiglaslikud plaatjad blokid - litosfääri laamad. Litosfääri pealispind on väga ebatasane. Mis on laam? Millega tegeleb laamdektoodika? Kõige võimsamad maa pinna reljeefi kujundavad protsessid saavad energia planeedi sisemusest ja toimuvad litosfäärilaamade piiridel
Natrokarbonatiitne laava helendab öösiti oranzilt, kuid mitte nii heledalt kui teised. Karbonaadid on mineraalid, mis valdavalt settivad mereveest. Neist on moodustunud karbonaatkivimid, näiteks lubjakivi. Võiks eeldada, et karbonatiit on moodustunud ülessulanud karbonaatkivimeist, kuid nii see siiski ei ole. Tegelikult on karbonatiit eraldunud silikaatsest magmast. See protsess on detailides ebaselge, kuid juhtub see tavaliselt siis kui vana kontinentaalne maakoor on hakanud riftistuma, mis Ida-Aafrikas parajasti toimubki. Karbonatiidi moodustumiseks peavad olema ka sobivad füüsikalised ja keemilised tingimused. Maailmas on üle 300 karbonatiidi leiukoha. "Ol Doinyo Lengai" tähendab "Mäe Jumalat" maasaide keeles. Asustus Ol Doinyo Lengai ümbruses on hõre. Selle lähedal elavad ainult pärismaalased maasaid, mille tõttu ei ole ka kahjustused kuigi suured. Ol Doinyo Lengai asub Aafrika laamal ja paikneb Aafrika laama lahknemis osas, kust
Geograafia KT2 MAAKOOR (litosfäär) 6-10 km ookeanide all 25-40 km mandrite all kuni 80 km kõrgmäestikes ÜLEMINE VAHEVÖÖ (astenosfäär) 6-80 km maakoorest kuni 900 km ALUMINE VAHEVÖÖ 900 - 2900 km VÄLISTUUM, vedel 2900 - 5100 km SISETUUM, tahke 5100 - 6578 km Mandriline Ookeaniline paksem, vanem (4 miljardit) õhem, noorem (200 miljonit) kergemad kivimid raskemad kivimid settekivimid settekivimid graniidsed kivimid basaldikiht basaldikiht Tardkivimid moodustuvad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. Settekivimid...
Litosfäär- on maakera suhteliselt jäik väline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast Pedosfäär- e.mullastik, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid Hüdrosfäär- osa maast, mis on täidetud veega Atmosfäär- e. õhkkond. Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht Biosfäär-maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride nendest osadest, kus elavad organismid, Litosfäär- 50-200km-maakoor ja vahevöö ülemine osa. Muutused on aeglased, toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega. Litos. pinnal areneb muld ja kujun. Taimestik. Pedosf- mõnest cm-10m. Täielikult biosfääri osa- Ilma elustikuta muldi ei kujune. Muutused on kiiremad kui litos. Hüdros. Maa vesikeskkond-. Litost. Väiksema tihedusega ja vesi on liikuvam kui kivimid. Seetõttu toim. ka muutused kiiremini. Vee liikumine moodustab osa veeringest, millega seotult kulgevad ka teised aineringid. Ilma veeta poleks eeldusi taimede, loomade mul...
Keskkonna Keemia Rahvaarv Lähematel aastakümnetel kasvab regioonidest kaugelt kõige jõudsalt Aafrika rahvaarv (115%) Järgneb Okeaania Maailm keskmiselt 33% Euroopa rahvaarv ainsana väheneb (-4%) 10-st suuremast riigist Hiina, India, USA, Indoneesia, Brasiilia, Pakistan, Nigeeria, Bangladesh, Venemaa ja Jaapan Väheneb rahvaarv ainult Venemaal (-0,26%) Eestis praegu 1.283 miljonit inimesmt (riikidest 153. kohal), vähenemine – 0,27% aastas. Reegline on iiive madal kõrgema elatustasemega riikides (Euroopas nt Saksamaal, Rootsis ja Śveitsis.) Rahvastiku keskmine tihedus on suurim Aasias ja Euroopas (üle 100 in/km²) Aafrikas vaid 19, Okeaanias 3 in/km² Maailma üldkeskmine rahvastiku tihedus = 40 in/km² Rahvaarv kasvab eksponentsiaalselt Suur osa inimkonnast elab näljas, antisanitaarsetes tingimustes, ülimas vaesuses Heaolu/vaesuse polarisatsioon ajas üldiselt kasvab Ilma intensiivtootmiseta (eriti põllumajanduses...
Jääaegade järel allesjäänud loomamaailm on tunduvalt väiksem nendest loomadest, kes elasid enne jääaega. 6) Kvaternaan: Viimased 1,8 miljonit aastat. Kujunesid välja esimesed neandertaallased ja esimesed inimesed. Võitluses arvukate vaenlastega pidid ürginimesed ühinema ja välja mõtlema järjest täiuslikemaid töö- ja jahiriistu. Nii arenesid ka nende mõistus ja kõnevõime. Litosfäär Maa siseehitus: Maakoor: Maakoor jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Kivimid Settekivimid, graniit Settekivimid, basalt Raskus Tihedus 2,7 - kergem Tihedus 3,0 - raskem Vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat
Litosfäär-kuni 200 km välim kest,hõlmab kogu maak ja vahevöö ülaosa.ül osa moodust maak,al piir ei ole kindlalt piiritletav.litosflaamad-astenosfääri peal "ujuvad" hiigl plaatjad plokid.laamtektoonika-teooria,õpetus litosf laamade tekkimisest,liikumisest,vastastmõj ja hävimisest,kirjeld laamade liikum ja jõude,mis seda põhj.pinnamood e reljeef-litosf,astenosf,litosf laamadpinnav tekke alusel-struktuursed-maa sisejõudude toimel,murenemis-kivim pealispinna purun v lahustum tagaj,kulutus- lumi,veis,tull,kivim murenemine,kuhje-kivim osakesed liiguvad kõrgemalt madalamale ookeaniline maakoor-5-10 km,settekivimite kiht,basaldikiht.mandriline-40.80km,settekivim kiht,graniidiki,tasaldiki.. .laamade liik üksteise suhtes-rift;samalajal põrkuvad teineteisest eemale rebitud laaamade teised küljed kokku oma naabritega;tekkivad lõhedkuumad punktid-maa tuuma ja vahevöö kontaktalal olev kohad,ümbrusest oluliselt kuumemad,nende kohal vahevöös leiavad as...
Iga päev lõi Jumal mingi teatud asja näiteks Päikese ja mere. Sellest tulenevalt pidavat ka nädal seitse päeva kestma. Suure paugu teooria tekkis aga hiljem ning just seda teooriat peavad tänapäeva inimesed kõige tõenäolisemaks. Mina arvan, et Maa tekkimisel on olnud erinevaid nüansse ning sellepärast ma ei kipu otsustama, missugune teooria on õige, missugune mitte. 4-5 miljardit aastat tagasi moodustas Maa sisemuse kuum sulakivim. Kohtadest, kus maakoor oli õhem, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Vastmoodustunud Maa oli hiiglaslik vormita kivikamakas. Enne kui see kivikamakas lopsakaks ja roheliseks muutus, kulus veel kaks ja pool miljardit aastat. Ümber Maa tiirles õhuke kiht kosmilist tolmu. Sadade miljonite aastate jooksul pommitasid meie koduplaneeti veel komeedid ja suured kivikamakad, mis tekitasid suurel hulgal kraatreid. Igal pool ümber terve maakera purskasid vulkaanid
Alpidest lääne pool asuvad. Idast puhuvad tuuled ei ole nii sagedased, kuid sellisel juhul ei kaitse Alpid riiki tuulte eest. Tähtsaim maavara on pruunsüsi, kaevandatakse ka raua-, uraani- ja msg. värviliste metallide (plii, tina, vask, elavhõbe) maake. Sloveenia paikneb Euraasia laama põhjaoses, suhteliselt kaugel laama piirist, sellepärast ei esine seal tugevaid maavärinaid ning puudub vulkanism.Ta jääb sellisesse laama piirkonda, kus maakoor ei ole seismeliselt aktiivne (vt. Joon 2) . Üleujutused aga esinevad Sloveenias rohkete sademete tulemusena üsna sagedasti. Äkilised üleujutused tekivad tihti äikese tulemusena, kui sajab kõvasti vihma. Isegi väiksemad ojad võivad mäestikes muutuda mässavateks veejugadeks.
Päikeseenergia-elekter,vee sojendamiseks, elumajade kütteks. Varud:pöörijoontel. Tootjad: Saksamaa,Jaapan,USA, Itaalia,Prantsusmaa. Eelised: säästab teisi energiavarusid ja keskkonda, taastuv, tööjõudu vajab minimaalselt, tasub rajada ka lihtsalt maja kütmiseks, vee soojendamiseks. Puudused: sõltub ilmast, kallis tehnoloogia, pidevad hoolduskulud,ehitus kallis,tekivad ohtlikud jäätmed. Geotermaalenergia- elekter,kütteks, soojus. Varud:laamade äärealadel,kus on õhuke maakoor. Tootjad: USA,Island, Itaalia,Jaapan, Prantsusmaa,Uusmeremaa. Eelised:mõju keskkonnale on minimaalne, suur energiakulu,ei reosta CO2ga,tasub rajada ka väikese tarbimise korral. Puudused: maasisest energiat on raske kätte saada, vulkaani või maavärina oht.
,,On asju maal ja taevas rohkem veel kui meie teadus unes näeb" MAA TEKKELUGU Hakkas tekkima u 4,5 miljardit aastat tagasi Moodustus hiigelsuur hõõguv gaasi ja tolmupilv Osakeste tihenedes ja liitudes kujunesid tihe kuum tuum ning selle peal paiknevad vahevöö ja maakoor Viimaks moodustusid maapind ja veekogu MAA Meie päikesesüsteemis ainuke planeet, kus leidub elu Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks Maa ümber tiirleb Kuu Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis Maa faasid sarnanevad Kuu faasidega MAA KUJU Geoidi loetakse kõige täpsemaks Maa kuju kirjeldavaks matemaatiliseks mudeliks
· Sukeldumisp. kutsutakse ka aktiivseks ookeaniääreks · Ookeanis tekib süvik · Tekib kurdmäestik, magmakolded, tugevad maavärinad, vulkaanid · Tekkisid nt Andid Ookeanilaamade põrkumine: · Moodustuvad kaarsaarestikud (nt Filipiinid) · Veealust sukeldusmisjoont tähistab süvik · Tugevad maavärinad, Vaikne Ookean kitseneb ja sulgub Mandriliste laamade põrkumine: · Tekivad mäeahelikud · ML on liiga kerged, et vahevööse vajuda, maakoor pakseneb · Tugevad maavärinad · Nt Himaalaja teke Laamade liikumine küljetsi: · Tekivad murrangud, sügavad lõhed · Maavärinad (nt Los Angeleses) · Nt San Andrease murrang 1.2 Vulkanism ja maavärinad · Vulkaanid paiknevad enamasti laamade servaaladel Kuumad täpid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusu kohad Maa pinnale. Nt Hawaii.
maapinnale.Maavärin-maapinna vibratsioon ja nihked mis tekivad maapõue kivimitest kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega.Maavärina kolle e fookus on koht maapõues,kust algab kivimite rebestumine.Kese e epitsenter-maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Nõlvaprotsess-raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Võrdle:1.Ookeaniline maakoor:11km paks,basaltsedkivimid.Mandriline:kuni2900km sügavune,tard-,sette-ja moondekivimid.2.Saarkaar ja mäestik:Vahevööse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida e vulkaanilin saarkaar.Kui ookeaniline laam``upub``vahevööse vastu mandri serva siis tekib mandri äärelevulakkaniline mäestik.N:Tänapäeval on neid näha Vaikset ookeani ümbritseva ``tulerõngana``.3.4
Majanduslike tegurite ja tehnoloogia arengu mõju põllumajandusele. Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika MAJANDUSLIKUD TEGURID KAPITAL (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad) TÖÖJÕUD (tööjõu kvaliteet, traditsioonid) RIIGI MAJANDUS POLIITIKA (toetused, tollipoliitika) Mehhaniseerimine ja väetised ...kasutama hakati XIX saj. II poolel Lüpsimasinat hakati kasutama Euroopas peale II MS Põllumajanduses töötavate inimeste arv vähenes USAs 11 milj.(1910a) 3 miljonile (1970a) Tänapäeval suudavad 2 inimest hooldada 500ha nisupõldu, 10 inimest 2000 pealist veisekarja VÄETISED parandavad taimede toitumistingimusi, suurendavad taimekasvutoodangut, kvaliteeti 1) ORGAANILISED- 2) MINERAAL- 3)MELIORANDID 4) BAKTER- Mineraalväetiste kasutamine 1ha põllumaa kohta XX saj. lõpul GPS -põllumajanduses ...
Sukeldumisp. kutsutakse ka aktiivseks ookeaniääreks Ookeanis tekib süvik Tekib kurdmäestik, magmakolded, tugevad maavärinad, vulkaanid Tekkisid nt Andid Ookeanilaamade põrkumine: Moodustuvad kaarsaarestikud (nt Filipiinid) Veealust sukeldusmisjoont tähistab süvik Tugevad maavärinad, Vaikne Ookean kitseneb ja sulgub Mandriliste laamade põrkumine: Tekivad mäeahelikud ML on liiga kerged, et vahevööse vajuda, maakoor pakseneb Tugevad maavärinad Nt Himaalaja teke Laamade liikumine küljetsi: Tekivad murrangud, sügavad lõhed Maavärinad (nt Los Angeleses) Nt San Andrease murrang 1.1 Vulkanism ja maavärinad Vulkaanid paiknevad enamasti laamade servaaladel Kuumad täpid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusu kohad Maa pinnale. Nt Hawaii. Kontinetaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama
...........................................................12 Raukas A, Ivar Arold, Viiding H, "Geoloogia alused" Tallinn 1987..................................................12 6. LISAD..........................................................................................................13 2 1. Sissejuhatus Eestimaa asub 44-51 km. Paksusel maakoore kihil. Maakoor on siin kahekorruseline: all Svekofennia kurrutusel tekkinud moonde- ja tardkivimitest aluskord, kõrgemal nõrgalt rikutud setteline pealiskord. Aluskord Eestimaal ei avane. Lähim koht, kus aluskorra kivimid paljanduvad, asub Soome lahes Suursaarel. Pealiskord on kõige õhem (0,1km.) põhjarannikul ja kõige paksem (0,8 km.) Ruhnu saarest lõuna pool. Selle all paikneb aluskord. Seda kraatoni osa, kus pinnakatte all on settekivimid, kutsutakse lavaks. Ala,
kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. · Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j ., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. · Alles Kopernikuse ajal (16. sajand) saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. · Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Maa siseehitus Maakoor Vahevöö Tuum Maa keemiline koostis ( massi järgi ) : · 34. 6% rauda · 29. 5% hapniku · 15. 2 % räni · 12. 7% magneesiumi · 2. 4% niklit · 1. 9 % väävlit · 0. 05% titaani Uurimismeetodid: · Maad saab uurida ilma kosmoselaeva abita. · Siiski ei olnud enne 20. sajandit kaarte tervest planeedist. · Kosmoses tehtud pildid Maast on abiks: ilmaennustamisel, orkaanide ennustamisel ja jälgimisel, (ning nad on erakordselt kaunid).
Elu algus maal Eeldused elu tekkeks ● Eeldatakse et universum tekkis 12-15 miljardit aastat tagasi ● Päikesesüsteem 5 miljardit ● Maa 4,6 miljardit ● Algselt oli Maa hõõguvkuum taevakeha ● Jahtudes tekkis maakoor, mida ümbritses gaaside segu ● Maa jahtudes kondenseerus gaasis olev veeaur veeks ● Vihm pesi maakoort ja maakoorest leiduvaid mineraale ning tekkisid ookeanid Eeldused elu tekkeks ● Elu teke jaguneb kolmeks etapiks: ● Kõigepealt tekkisid orgaanilised lämmastikku sisaldavad ühendid, mis olid nukleiinhapete ja valkude koostisosadeks ● Teises etapis org. ühendid liitusid ja tekkisid suured makromolekulid(nukleiinhapped,valgud)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
