MAA JA MAAKOOR Maa tekke tähtsamad hüpoteesid. Maa siseehitus: maakoor; settekivimid, graniit- ja basaltkest; vahevöö, tuum GEOLOOGILISED PROTSESSID JA NENDE OSA MINERAALIDE, KIVIMITE NING MAAVARADE TEKKIMISEL Endogeensete protsesside seos Maa siseenergiaga. Maakoore kurrutusliikumised, murrangud, maavärinad, vulkanism. Maakera seismiliselt aktiivsed piirkonnad minevikus ja tänapäeval. Neotektoonilised liikumised. Tardkivimite (süva- ja purskekivimite) teke. Eksogeensed protsessid (välisjõudude põhjustatud): murenemine, põhjavete, tuule, liustike, mere, laguuni, järvede ja soode tegevus. Murenemise tüübid: rabenemine, porsumine ja biokeemiline murenemine. Koopad. Speleoloogia -- koobaste uurimisega tegelev teadusharu. Välisjõudude osa pindmiste maardlate tekkes. Murenemiskooriku maavarad (rauamaak, boksiit, kaoliin). Puistmaardlad (kuld, plaatina, titaan). Kivimite moone e metamorfism. Mineraaliteke metamorfsed protsessid. Asbesti, koru...
ka elu arengust maakeral. 2. Mis on aktualismi printsiip? Aktualismi printsiip Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessides ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. 3. Maa siseehitus, keemiline koostis ja temperatuurid Maa sisemus jagatakse kolmeks põhiosaks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maakoor on maa pindmine kest, mille paksus kõigub mõnest kilomeetrist kuni 80 kilomeetrini. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga, kus toimub järsk üleminek aluselistest kivimitest ultraaliselisteks. Maakoor jaotub kaheks: okeaaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Okeaanilise maakoore paksus on keskmiselt 7 km ja mandrilise maakoore paksus keskmiselt 40 km. Maakoores on kõige rohkem hapnikku(46.6 massiprotsenti), seejärel Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg jt 1
Biosfäär hõlmab kõiki 4 sfääri! Noosfäär ehk mõistusesfäär on Vladimir Vernadski järgi inimmõistuse poolt kujundatud ja keemiliselt ümberkorraldatud sfäär planeedi Maa ümber. Degradatsioon kahanemine, vähenemine LITOSFÄÄR Maailma sügavamaks puurauguks OLI puurauks Venemaal Koola poolsaarel 12,261 km Exxoni puurkaev 12, 345 km, Sahhalinil Venemaa saarel sügavaim hetkel Sügavamale puurimist takistab sisesoojus, sulatab puurimismaterjalid. Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid - hõlmab ka vahevöö ülemist osa kuni astenosfäänini. Maakoore paksus tehti kindlaks seismiliste meetoditega. Maavärina ajal pandi tähele et umbes 30 km sügavusel lainete liikumiskiirus tunduvalt suureneb. Ka teised seismoloogid tõendasid, et igal pool toimub peaaegu sama, see tähendab, et on mingisugune piir, mis eraldab maakoort alumisest kihist. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad üksteise suhtes väga aeglaselt,
GEOGRAAFIA SUUR TÖÖ 1. Maa siseehitus. Maakoor, vahevöö, välistuum ja sisetuum. 2. Planeedi vanus? 4,5 miljardit ( 4,6 miljafrdit ) aastat. 3. Milline kiht puudub ookeanilisel maakoorel? Graniit. 4.Maakoore paksus + kuidas maakoor jaguneb? Maakoore paksus on umbes 35 - 45 km, jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. 5.Mis on laam, kuidas liigub + laamtetoonika? Laam on liikuv litosfääriplokk, mis võib liikuda - küljetsi nihkudes, üksteiselt eemaldudes, sukeldudes või kokku põrkudes. Laam tetoonika on geograafiline teooria, mis seletab Maa suurimate pinnavormide tekkimist laamade liikumisega. 6.Maa sisejõudude avaldumisvormid. ¤Murrangud ¤Vulkanism ¤Mäestike teke ¤Maavärinad
Atmosfäär Litosfäär Pedosfäär Hüdrosfäär Biosfäär Litosfäär- maakera jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö lemisest osast. Pedosfäär- ehk mullastik, hõlmab maakoore indmise kihi. Hüdrosfäär- hõlmab Maa mineraalidega ehk, osa maast, mis on täidetud veega. Atmosfäär- ehk õhkkond, on maad ümbritsev õhukiht. Biosfäär- Maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist osadest, kus elavad organismid, kus toimub aine sünteesja kus orgaanilised ained mõjutavad( vesi,muld, õhk) LITOSFÄÄR Maasisesed geoloogilised protsessid(maavärin ja vulkanism), tükeldavad litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks. 1) Ookealine maakoor- maailmamere põhi, mis koosneb astenosfääri kivimite ülessulamisel. 2) Mandriline maakoor-moodustab mandreid ning koosneb tard-, sette-, ja moondekivimitest- Mineraal- looduslik tahke aine, või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindl...
ja otstarbest, milleks kaart on koostatud. · Kaartidel kasutatakse mitmesuguseid kujutamisviise, mille kohta antakse seletused kaardi legendis. · Maakera on kokkuleppeliselt jaotatud 24 ajavööndiks, igaühe ulatus on 15 kraadi. Naabervööndite aeg erineb 1tunni võrra. 180. meridiaanil on kuupäevaraja, millest loetakse uue päeva algust. · Maa on kihilise ehk sfäärilise ehitusega. Maa siseehituses saab eristada tuuma, vahevööd ja maakoort. · Maakoor on mandrite kohal ja ookeanide all erinev. Mandriline maakoor koosneb settekivimite, graniidi- ja basaldikihist, ookeanialune maakoor aga ainult settekivimite ja basaldikihist. · Laamatektatoonika on teooria, mille kohaselt on maakoor ja vahevöö ülemine osa jagunenud üksteise suhtes rõhtsalt liikuvateks laamadeks. See toimub Maa sisejõudude mõjul. · Laamade eemaldumise kohal maakoor uueneb ja sinna kujunevad ookeanide keskmäestikud
Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke, mg, Al, K ja Na astenosfäärini vulkanism, mineraalained veega
Geograafia kordamine 1) Maa siseehitus: Maa koosneb maakoorest (tahke, tard-, moonde- ja settekivimid), vahevööst (tahke ja plastiline) ja tuumast (tahke). 2) Mandriline ja ookeaniline maakoor Mandriline: vana (1,5 mld), paks (40 km), väiksema rihedusega, ei sukeldu, tekib pidevalt juurde, graniidikihiga. Ookeaniline: noor (200 mln), õhuke (7 km), tihe, sukeldub, hävineb ja uueneb, basaldikihiga. 3) Mineraalid, kivimid, maagid. Mineraal – looduslik tahke lihtaine, kindla kuju ja struktuuriga kristall, ligi 3600 liiki, tekivad tahkestumise käigus. Kivim – mineraalide tugevalt kokkutsementeerunud kogum. Tard-, moonde- ja settekivimid. Nt graniit, basalt.
Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus. Seni vanimad märgid elust on 3,5 miljardit aastat vanad. Need leiti Lääne-Austraalia kivimites. 3,9 miljardi aasta vanusest Gröönimaa settekivimist on leitud süsiniku isotoopide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele ainevahetusele. Seega võis elu eksisteerida juba siis. Elul on olnud Maale suur mõju. Et elu on tootnud hapnikku, siis on atmosfääri koostis muutunud. Taimed on Maa
mis tardub graniitseks kivimiks ja tekib juurde mandrilist graniitset maakoort. ANDID Mandriliste laamade põrkumisel nagu -Euraasia ja India - on tekkinud Himaalaja; ja mujal, teised noored kurdmäestikud: Kaukasus, Alpid, Pamiir, Karpaadid; esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjuvad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu; ALPID vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja); kurdmäestikud on sulgunud ookeani (Tethyse) kohal. Noor kurdmäestik - Himaalaja Mount Everest 8848m HIMAALAJA Laamade liikumine küljetsi teineteise suhtes toimub Vaikses ookeanis, kus ookeaniline laam nihkub piki Põhja-Ameerika laama transformset murrangut; tuntuim on San Andrease murrang nende kahe erineva kiirusega horisontaalse laama nihkumisega tekivad piki Põhja-Ameerika
Astenosfääri peal oleva vahevöö plastilisusest. Maa sisejõududest toimuv pidev aine ringlev liikumine 15.Kus algab laamade üksteisest eemaldumine? Ookeani keskmäestikust 16.Mis juhtub, kui ookeanialune laam põrkub mandrilise laamaga? Ookeanialune laam sukeldub mandrilise alla ning sulab seal. 17.Mida esindab laamade põrkumise piirkonnas? Vulkaane, süvikuid, saarkaarestike, kurrutisi 18.Mida kujutavad endast ,,kuumad täpid"? Nendes kohtades leiavad vahevöös aset tõusvad magmavoolud. Maakoor on õhuke. 19.Kus esineb vulkaane? Laamade kokkupõrke aladel, Vahemerevöödel, laamade lahknemisaladel 20.Iseloomusta kilpvulkaane. Too näiteid. Tekivad väikse viskoosusega basaltsest magmast Magma on aeglaselt liikuv ja voolab aeglaselt maapinnal. Kõik ookeanide vulkaanid. 21.Iseloomusta kihtvulkaane. Too näiteid. Tekivad graniitsest magmast. Vulkaanid kasvavad kõrgusesse. Sageli hiidkraatrid. Asuvad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkonnas. 22
tuleneb rõhu suurenemisest Maa sisemuse suunas. Maa tuuma ümbritseb vahevöö. Seal on kõrge temperatuur ja kõrge rõhk, kõik ained on pehmed või isegi vedelad. Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatudes 2900 km sügavuseni. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Maa kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. See on 5-80 km paksune ja jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks ookeaniliseks ja mandiliseks maakooreks. Mandriline maakoor koosveb erivevatest kivimitüüpides, kuid on happeline. Ookeaniline maakoor koosneb basaldist ja gaborist ning on aluseline. Näitaja Paksus Vanus Tihedus Kivimid Mandriline kuni 70 Kuni 4 2,7 Settekivimid, maakoor km miljardit graniit, basalt aastat Ookeaniline kuni 20 Kuni 180 3 Settekivimid,
Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik, Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding)- Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Tekib juurde uut maakoort- tekib ookeani keskahelik. Ookeani keskahelik võib ulatuda üle merepinna-tekivad saared. Nii algab ookeaninõo laienemine. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 215cm a. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul.
Maa kivimiline koor on 580 km paksune. Ning jaguneb ookeaniliseks maakooreks (moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks maakooreks (koosneb tard, sette ja moondekivimitest). Kuni 2900 km sügavusel kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas asub astenosfäär (basaltse magma tekkepiirkond). Maakoor + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfäär. Maa tuum paikneb 29006400 km sügavusel, jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks. Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. Selle tõttu tekivad vahevöös soojuslikud konvektsioonivoolud. Tänu sellele tõusevad vahevöö sügavusest üles kuumad kivimmassid, ülaosas toimub kivimi mõningane ülessulamine. Astenosfääri kivimmassid võivad külgsuunas plastiliselt
KT KORDAMISKÜSIMUSED ,,Litosfäär" 1. Millest koosneb Maa? (3) · maakoor · vahevöö · tuum 2. Kuidas jaguneb maakoor (2)? · ookeaniline · mandriline 3. Nimeta litosfääri põhilised koostiselemendid. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. 4. Kuidas jagunevad kivimid tekkeviisi järgi? Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: magma-, moonde,- ja settekivimid. 5. Mida nim. maakideks? Majanduslikke huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisalduvaid kivimeid ja mineraale nimetatakse maakideks . 6
jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, mis on moodustunud Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas monoliitse kivimi lagunemisel olekus. Mullatekketegur- mulla tekkimisel mingit Mandriline maakoor- mandrite ja osa mängiv tegur selfimerede alune maakoor. Lähtekivim- aluskivim, millest tekib Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, mulla mineraalne osa peamiselt basaltseist kivimeist koosnev Mulla mineraalne osa- mullas olevad maakoor. kivimid ja muud mineraalid kokku Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Huumus- maismaal toimuva orgaanilise Maa sisemiste jõudude toimel. aine lagunemise saadus- maapinna
Geograafia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Maavärinad............................................................................................................................ 4 Litosfäär * Litosfäär maakoor + vahevöö ülemine osa kuni astenosfäärini. -) Ookeanite kohal on paksus 10-15km; mandrite kohal 30-40km tasandikel, ~80km mägedes. -) Ookeanite kohal on ehitus settekivimid/basalt; mandrite kohal settekivimid/graniit/basalt. -) Ookeanite kohal on paksus 3,0g/cm3; mandrite kohal 2,7g/cm3. * Maavärinad * Maavärina kolle on see maavärina keskmine osa maa sees; epitsenter on otse kolde kohal maa peal. -) Esinemine laamade serva aladel. *
Kuidas maa sai päästetud Kord taevast sai jääkive sajatud Ei jäljeta möödund see aeg. Sai maakoor siis tõsiselt haavatud Ja rahvalgi elust sai vaev. Neil teid poldud loodud, et joosta. Ka varju ei peitunud nad. Vaid võitlema joosti siis hoogsalt, Et rahu maal saabuks vaid. See sõda ei lõppenud peagi Pruunpunaseks värvus me muld. Ja vaenlasi leidus ka sealgi, Kus kurjust kui rauas kuld. See vaen vist ei olekski lõppend, Kuid Taevastel kahju sai meist. Nii appi nad meile siis tõttand Ja päästnud meid kurvemast loost.
MÕISTED: LITOSFÄÄR Litosfäär - Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Astenosfääril ,,ujuvad" litosfääri laamad. Maa tuum Maa sisemine, peamiselt rauast koosnev osa. Algab umbes 2900 km sügavuselt. Vahevöö kiht maa sisemuses, asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. Ulatub samuti ligi 2900 km sügavusele. Mandriline maakoor mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Ookeaniline maakoor - ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Kihtvulkaan e. Liitvulkaan koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.(suhteliselt suur ja pikaealine). Kilpvulkaan- lai ja lame vulkaan, mis mis koosneb peamiselt basaltseist
teatud seaduspärasustele alludes (Coriolise jõud). -on tingitud ma pöörlemisest ümber oma telje. Kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral kalduvad otsesuunaga võrreldes paremale, lõunapoolkeral vasakule. 3. Kuidas on tekkinud Himaalaja mäestik ja mis seda iseloomustab? Kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Euraasia ja India). Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjubad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja). 4. Kuidas tekib külm front? Mis sellega kaasneb?Front on kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel. Külm front liigub tavaliselt kiiremini kui soe front. Külmad õhumassid liiguvad soojade õhumasside alla, kuna külm õhumass on raskem soojast. Paduvihm, äike, temep langus. Sajab frondi taga. -kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe tõuseb külma peale. SOE FRONT peale tungib soe õhumass
M aakera siseehitus ja areng Maa siseehitus maakoor vahevöö tuum Maapinda kujundavad jõud Sisejõud Välisjõud Vulkanism Tuul Maavärinad Vesi ja jää Aeglased Temperatuuri kõikuvliikumised kõikumised Vulkaanid Vulkaani ehitus laava lõõr magmakamber magma vahevöö Kuulsad vulkaanid Vesuuvi St. Helena Etna Maavärinad Fookus ehk hüpotsenter maavärina tekkekoht maakoores Epitsenter koht maapinnal fookuse kohal kus maavärin on kõige tugevam Murrangud ülang murrang alnag pangased Laamad ehk maakoore hiigelpangased Laamade liikumine I Laamade liikumine II Laamade liikumine III Laamade liikumine IV Mandrite tri...
Eristatakse 3 laamadevahelist piirkonda: 1) Lahknemine – tekib maa sügavustest Tõusva magma toimel , tardkivimid, uus maakoor, pangasmäestikud, vulkaanid, maavärinad. Näit. Baikali järv. 2) Nihkumine e. küljetsi liikumine: Tekivad murrangulõhed, maavärinad, vulkaanid. Näit. San Andrease murrang. 3) Laamade põrkumine a) Ookeaniline ja mandriline põrkuvad: sukeldub vahevöösse => subduktsioonivöönd , Tekivad süvikud, Moondekivimite teke, kivimite sulamine, Kurdmäestiku teke, Vulkaanid ja maavärinad. Näit. Nazca laam põrkub Lõuna – Am. Laamaga
piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest. Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alune maakoor.
Kuu külgetõmbejõu mõjul moodustuvad maal tõusud ja mõõnad, neis kohtades, mis on suunatud Kuu poole ja samaaegselt esinevad nad ka Maa vastaspoolel. Temperatuur Maa sisemuses on kõrgem kui pealispinnal, mille tagajärjel tekib soojusevoog Maa keskmisest osadest tema pealispinna suunas. Maa kaotab pidevalt oma energiat, aga tema sisemuses tekib pidevalt juurde uut energiat. Aegade jooksul maakera paisub ja siis jälle kõhnub. Kui tuleb periood, mil Maa maht suureneb, peab venima ka maakoor. Maa praegune ehitus on pika ajaloolise protsessi tulemus. Arvatakse, et maa eksisteerib juba umbes 7 miljardit aastat. Kogu selle aja vältel toimub Maa välise kuju ümbermoodustumise protsess. Maakera arenemisprotsess ei ole kaugeltki lõppenud. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks: Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja okeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja
GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis
Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. HÜDROSFÄÄR: hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuveed. Vee liikumine hüdrosfääris tekitab veeringe, millega saavad seotuks ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. LITOSFÄÄR: maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa. Paksus umbes 50-200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. PEDOSFÄÄR: mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus on mõnest cm kuni 10 meetrini. Muld tekib, areneb ja hävib
1. Avatud süsteemiks on näiteks iga elusorganism, sealhulgas inimene kuna tal on ümbritsevaga nii energia- kui ka ainevahetus. Avatud süsteem on näiteks ka loodusliku läbivooluga veekogu, mis saab energiat päikesekiirgusest ja võib seda saada ka sademetest. Energiat annab veekogu ära ainevahetuse käigus: kas väljavoolava või aurustuva veega. 2. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa - tuum, vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 – 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse.
===== Need on lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal. Jaotatakse: Pinnalained e. L-lained – levivad Maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitusest. Pikilained e. P-lained – levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuni 13km/s. Ristilained e. S-lained – levivad ainult tahkes keskkonnas kiirus 6-7km/h. 6. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus ===== Maakoor – pealmine kiht 3-70km paks, aluselised ja happelised kivimid (basalt, gabrod). Moho – maakoore ja vahevöö piir. Vahevöö – mohost kuni 2900km katkestuspinnani. Ultraaluselised kivimid (periodiit). Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö jaguneb: litosfäär – maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50km ookeanite all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks.
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku - basaltse magma - tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette-, ja moondekivimitest. Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnasest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Astenosfäär kujutab endast vahevöö kivimite mõningase ülessulamise - basaltse magma tekke - piirkonda. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks.
===== Need on lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal. Jaotatakse: Pinnalained e. L-lained levivad Maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitusest. Pikilained e. P-lained levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuni 13km/s. Ristilained e. S-lained levivad ainult tahkes keskkonnas kiirus 6-7km/h. 6. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus ===== Maakoor pealmine kiht 3-70km paks, aluselised ja happelised kivimid (basalt, gabrod). Moho maakoore ja vahevöö piir. Vahevöö mohost kuni 2900km katkestuspinnani. Ultraaluselised kivimid (periodiit). Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö jaguneb: litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50km ookeanite all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks.
aeglane, kujuneb liivarannik maasäärte ja laguunidega.( nt. Purekkari neem) · Eriti suured maasääred on kujunenud Läänemere kaguosas. · Heli maasäär ei sule veel kogu Gdanski lahte, kuid Wisla ja Kura lahed on maasäärtega peaaegu täiesti merest eraldatud. · Laguuniks ei muutu nad tänu sellele, et neisse suubuvad suured jõed, mille vesi peab ju kuskiltki välja pääsema. FÖRDERANNIK: · valitseb Läänemere edelaosas. Maakoor vajub seal kiiresti, meri tungib peale ja uputab merele avanevaid jõeorgusid, muutes need pikkadeks kitsasteks lahtedeks. · Förde meenutab fjordi, kuid tekib tasandikul, nii ei ole tal kõrgeid mägiseid kaldaid. SKÄÄRRANNIK: · Skäärid on võrdlemisi madalad kristalsetest kivimitest kaljusaared ranna lähedal. · Selline rannik on väga iseloomulik Soomele ja Rootsile. Eriti palju skääre on Põhjalahe suudmes -Ahvenamaa ja Stockholmi skäärid. LAIUD:
· Tuum koosneb peamiselt rauast (või nikkel/raud), võimalik, et ka kergemaid elemente · Temperatuur tuuma keskel võib olla kuni 7500 K (kuumem kui Päikese pinnal). · Vahevöö alaosa koosneb arvatavasti peamiselt ränist, magneesiumist ja hapnikust koos mõningase raua, kaltsiumi ja alumiiniumi lisandiga. · Vahevöö ülaosa koosneb põhiliselt oliviinist ja püroksiinist (raud/magneesium silikaadid), kaltsiumist ja alumiiniumist. · Maakoor koosneb peamiselt kvartsist (ränidioksiid) ja teistest silikaatidest nagu päevakivi. Maa keemiline koostis (massi järgi): 34.6% rauda ,29.5% hapniku, 15.2% räni; 12.7%magneesiumi;2.4% niklit; 1.9%väävlit; 0.05% titaani. Välisehitus Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks . Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolas vedela veega, mis moodustab maailmamere,28% on maismaad. · Tavaliselt eristatakse nelja ookeani:
13. Missugune laamade liikumine toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul? Väike Nazca laam sukeldub Lõuna-Ameerika laama alla. 14. Millal tekkis Himaalaja mäestik? Kas tema kõrgus muutub kaasajal? Kui palju ja miks? Tekkis 40-50 miljonit aastat tagasi. Tema kõrgus muutub, nimelt tõuseb. Tõuseb üle 1cm aastas, põhjuseks on see et India laama ja Euraasia laama vaheline kollisioon jätkub veel tänapäevalgi. 15. Kas ookeanide keskel maakoor tekib või kaob? Kui kaks laama üksteisest eemalduvad, moodustub ookeanilist koort. 16. Miks suureneb Islandi pindala pidevalt? Islandi lääneosa kuulub Põhja-Ameerika laama, idaosa aga Euraasia laama koosseisu. Need laamad aga eemalduvad üksteisest pidevalt, tekib pidevalt ookeanilist koort ning Islandi pindala suureneb (2cm/a) kuna Island asub Atlandi ookeani keskahelikus, mis on ühtlasi ka Põhja-Ameerika ning Euraasia laamade piiriks. 17. Miks tekivad riftiorud?
ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass 1. LITOSFÄÄR a) Joonise abil seleta maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja okeaanilist maakoort Näitaja Mandriline maakoor Okeaaniline maakoor Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem b) Võrdle geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite
Geoloog-maakera kihiline ehitus,arenguloo uurimine(maavarad, ehitus)Siseehitus:Maakoor- mandriline(70-80km,settekimid,graniit,basalt)) ja ookeaniline(-20km,settekivimid,basalt).Vahevöö- ülemine astenosfäär ja alumine.Tuum-välisja sisetuum.Tihedus kasvab sügavam, suure rõhu tõttu.Litosfäär-maakoor+ülemine vahevöö.Konvektsioonivoolud-tuumas soojenevad ained, liiguvad litosfääri,kuna vahevöö on jahe siis osakesed jahtuvad ja langevad tuumani tagasi.Vulkaanid:O.ja M.laama põrkumine,keskmäestike piirkond,kuum täpp,kontinentaalne rift.Nähtused:laava vool,mürgised gaasi-ja tuhapilved,lõõmpilved,mudavoolud.Maavärin- seismilistest lainetest(lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda) põhjustatud maapinna võnkumine.Kehalained:piki ja ristilained ja Pinnalained:kõige suurema purustusjõuga.Nõlvaprotsessid:varisemine,libisemine,voolamine, nihkumine.Richteri skaala(magnituud,mõõdetakse vabaneva energia hulka,seismograafika)Mercalli skaala...
Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)-Peegeldu...
(https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8d/Mauna_Kea_from_the_ocean.jpg) Inimkond on läbi ajaloo olnud tihedalt seotud vulkaanidega, sest nende ümbruses on toitainete rikas muld. Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad, näiteks maak ja väävel ning nende läheduses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida. Selle ohu hindamine ongi paljude vulkanoloogide tööks. Vulkaanid ei paikne kõikjal Maal. Maakoor on jaotunud umbes kümneks suuremaks ja paljudeks väiksemateks laamadeks, mis aeglaselt liiguvad. Vaba ruumi aga laamade vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel hõõrduvad ja kokku põrkavad ning need protsessid tekitavad omakorda vulkaanipurskeid ja maavärinaid. (vt kasutatud kirjandus 2) Maa sügavusest tõusvate kuumade ainevoogude kohal laamad lahknevad. Tekkinud tühimikku pressitakse pidevalt uut magmat. Niisugustele kohtadele tekivad ookeani keskahelikud
ainuke maa peal. Inimesed, kes asustasid selle piirkonna panid ka sellele mäele nimeks jumalamägi. Pilt 1966.aasta purskest. 3-4. august 2003 Ol Doinyo Lengai on aktiivne vulkaan, mis viimati purskas 2008 aasta juunis. Kihtvulkaan asub 2960m kõrgusel. Tegelikult on karbonatiit eraldunud silikaatsest magmast. See protsess on detailides ebaselge, kuid juhtub see tavaliselt siis kui vana kontinentaalne maakoor on hakanud rifistuma, mis Ida-Aafrikas parajasti toimubki. Vulkaan asub hõredasti asustatud piirkonnas, kus läheduses peaaegu ei elagi inimesi ning järeldades võib öelda, et see on ohutu. Kasutatud allikad: www.volcanodiscovery.com www.rippon.net http://et.wikipedia.org/wiki/Ol_Doinyo_Lengai http://frank.mtsu.edu/~fbelton/lengai.html
toob näiteid nendevahelistest seostest; Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained
Litosfäär Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus
Vulkaanid Ralf Andreas Vendel K.S.G 2014 Kuidas vulkaanid tekivad ● Maad katab kivimitest koosnev maakoor. ● Maakoorest on moodustunud mandrid ja ookeani põhi. ● Maakoore all asub vahevöö.Seal on kõrge temperatuur ja suur rõhk. ● Tuuma välimine kiht on suure kuumuse tõttu vedelas olekus. ● Maakoore all on kivimid suure kuumuse tõttu vedelas olekus.Seda kivimite sulamassi kutsutakse magmaks. ● Magma avaldab seestpoolt maakoorele meeletut survet. Seda võib võrrelda tuhandete tonnide lõhkeaine plahvatusega.
KIVIM Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Definitsioon ei saa läbi ilma eranditeta, sest kivimiks võib olla ka tahke orgaanikat sisaldav kogum, näiteks kivisüsi. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Näiteks obsidiaan ehk vulkaaniline klaas ei oma kristallstruktuuri. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, struktuuri ning tekstuuri alusel mitmesuguseid kivimtüüpe. Näiteks rabakivi, kvartsprofüür, savikilt jne. Kivimi värvus, tihedus, poorsus, kõvadus ja teised omadused olenevad tema
Litosfäär. Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Maavärinad on erineva sügavusega, kusjuures kollete sügavus kasvab ookeanilt mandri suunas. Manner-ookean konvergents toimub näiteks Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus ookeaniline Nazca laam sukeldub mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla. 3. Kirjeldage manner-manner konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Manner-manner konvergentsi korral põrkuvad kaks mandrilist laama, kusjuures maakoor selles piirkonnas pakseneb ja tekivad kurdmäestikud, näiteks Himaalaja mäestik India ja Euraasia mandriliste laamade põrkevööndis. Maavärinate kolded on erineva sügavusega. 4. Kirjeldage manner-manner divergentsi ja selle tagajärgi. Too näide. Manner-manner divergentsi korral toimub kahe laama lahknemine mandril. Tõusev astenosfäär võib õhendada maakoort, tekivad riftiorud ja vulkaanid ning manner võib lõheneda
Maa on kolmas planeet Merkuuri ja Veenuse järel. Erinevad süsteemid : - avatud süsteem ( ained kui ka energia saavad väljuda ja siseneda vabalt n. järv) - suletud süsteem ( energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga puudub n . Läänemeri ( otsest ühendust maailmamerega puudub ) - stabiilne süsteem püsiv ,muutumatu , ajas ei muutu . n. Päikesesüsteem - dünaamiline süsteem ajas muutuv n. järv, Läänemeri Geosfäärid: 1. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa , ulatus on 50-200 km. 2. Hüdrosfäär vesi Maal, Mariani süvik 11 045 m 3. Atmosfäär õhukihid Maa ümber , kuni 1200 km. 4. Pedosfäär mullad 5. Peosfäär organismid Tsonaalsus tsonaalsus, vööndid. n . loodusvööndid, kliimavöötmed Atsonaalsus- vööndite puudumine. Energiasüsteem
Maa Sisukord 1. Elu 2. Maa 3. Maa tiirlemine 4. Atmosfäär, ilmastik 5. Maa tekkimine 6. Kivimid 7. Erosioon 8. Vulkaanid 9. Vesi Elu Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus. Maa Kaugelt kosmosest näib planeet Maa kui tilluke sinine pall, mis aeglaselt kosmoseruumis ujub. Maa, mida sageli kutsutakse siniseks planeediks, saab oma värvi ookeaniveelt, mis katab enamiku tema pinnast. Kunagi arvati, et planeet Maa on kõige tähtsam koht universumis. Tegelikult on Maa üsana tähtsusetu. Inimeste jaoks on ta eriline ainult sellepärast, et ta on meie kodu
Geoloogia on õpetus Maa koostisest, ehitusest, tema muutustes ja arengust, sealhulgas elu arengust maakeral. Geoloogia peamiseks ülesandeks on selgitada Maa ülakihtide, nn maakoore e litosfääri ehitust ja arengulugu, õppida tundma kivimeid, mineraalie ja maavarasid ning välja selgitada maakoort moodustavate kivimikehafe vastasikuseid suhteid. Geoloogia uurib protsesse, mis põhjustavad kivimite, mineraalide ja maavarade teket ning nende muutusi nind seeda ühtlasi muutusu maapinna reljeefist, s.h. veekogude põhjas ning rannavööndis. D ünaamiline geoloogia uurib maapinnal ja maakoores toimuvaid protsesse ja nende d ünaamikat. Eristatakse endogeenseid ehk maasisejõude(näiteks tektoonilised liikumised ja maavärinad) ja eksogeensed(näiteks tuule ja voolava vee tegevus). Leonardo da Vinci näitas, et mereliste organismide kivistunud jäänused maismaal näitavad merede ja mandrite piirjoonte muutusi. Saksa mäeteadlane Agricola selgitas maagiso...
piirialal. 13) Missugune laamade liikumine toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul? Väike Nazca laam sukeldub Lõuna-Ameerika laama alla. 14)Millal tekkis Himaalaja mäestik? Kas tema kõrgus muutub kaasajal? Kui palju ja miks? Tekkis 40-50 miljonit aastat tagasi. Tema kõrgus muutub, nimelt tõuseb. Tõuseb üle 1cm aastas, põhjuseks on see et India laama ja Euraasia laama vaheline kollisioon jätkub veel tänapäevalgi. 15) Kas ookeanide keskel maakoor tekib või kaob? Kui kaks laama üksteisest eemalduvad, moodustub ookeanilist koort 16) Miks suureneb Islandi pindala pidevalt? Islandi lääneosa kuulub Põhja-Ameerika laama, idaosa aga Euraasia laama koosseisu. Need laamad aga eemalduvad üksteisest pidevalt, tekib pidevalt ookeanilist koort ning Islandi pindala suureneb (2cm/a) kuna Island asub Atlandi ookeani keskahelikus, mis on ühtlasi ka Põhja-Ameerika ning
Geokronoloogia Maa vanus 4,6 miljardit aastat 1. Arhaikum ehk ürgaegkond > 4,6 miljardit kuni 2,5 miljardit aastat tagasi · Maakoor tahkus · Ei olnud atmosfääri mis kaitseb meteoriitide eest (meteoriidid kukkusid maale) · Atmosfäär tekkis maa seest tekkivatest ühenditest, algselt puudus hapnik · Tekkis hüdrosfäär · Elu tekkis algselt ürgaegkonna lõpus ainult hüdrosfääris · Kuna puudus osoonikiht, ei saanud elu tekkida maa peale, sest päikese UV kiirgus hävitas igasuguse elu maal 2
Island Asub 63N 20W, idas Norra ( u. 1000 km kaugusel ) ja läänes Gröönimaa. Asub Euraasia ja Põhja-Ameerika laamade lahknemisalal. Asub lähisarktika võõtmes, tundra alal. Islandit ümbritseb meri ja valdav on mereline kliima. Kliimat mõjutab Põhja-Atlandi soe hoovus. Pindala on 103 000 km2. Peamiselt on merep. Kõrgemal asuv maakoor. Rahvaarv on 309 000 inimest ja 1inimene elab 25km2 peale ( see on umbes, arvutustega võetud ). Öeldakse, et Island tekkis väga aktiivsete, tõusvate vulkaanide tagajärjel. Maavaraks on vulkaanikivi. Pealinn Reykjavik. Islandi suvi on jahe, talv soe. Külma õhku toob Gröönimaa hoovus, sooja Põhja-Atlandi hoovus. Meri Islandi ümber ei jäätu. Aastane sademetehulk üleüldiselt on u. 700 mm. Lõuna-Islandis sajab u. 1300 mm aastas ja Põhja-Islandis umbes 400-500 mm aastas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
