Sõnu seletav sõnaraamat
Facebook Like
Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem (25–70 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse 4 miljardile aastale.
Maakoor - Maa välimine alt Moho pinnaga piiritletud sfäär, paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide, kuni 70 km kontinentide all. Koostise, ehituse kui ka arenguloo poolest jaotub maakoor selgelt kaheks eri tüübiks - ookeaniliseks ja kontinentaalseks maakooreks.
Maakoor - maa välimine tahke kiht, keskmise paksusega 30 km. (selle paksus on väga varieeruv, olles kontinentide piirkonnas 25...75 km ja ookeanite kohal 6...8 km). Keskmine tihedus 2,7 .. 3,0 g/ sm³

Vote UP
-1
Vote DOWN
Maakoor – 3-70 km paksune, jaguneb kontinentaalseks (sette ja basaltne-gabro kiht ning graniitne happelistest kivimitest koosnev kiht, allub paremini plastilistele deformatsioonidele) ja ookeaniliseks (pealpool setteline kiht, mille alla jääb peamiselt aluselistest kivimitest koosnev basaltne kiht – padilaavad, basaltne daikide kiht, massiivne gabro). Tahkes faasis.
Maakoor – paksus 3km ookeaniline kuni 70km kontinentide all. Litosfäär – hõlmab maakoore ja vahevöö kõige ülemise osa. Sfäär on jaotatud laamadeks.
Maakoor – Maa suhteliselt jäik ebaühtlane väline kest, mis koosneb mitmesuguste mineraalide assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest.

Maakoor on õhuke. 19.Kus esineb vulkaane? Laamade kokkupõrke aladel, Vahemerevöödel, laamade lahknemisaladel 20.Iseloomusta kilpvulkaane.
Maakoor on valdavalt tahke kivimiline kest, mille alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovičići eralduspind ehk Moho.
Maakoor on paksem mandritel kõrgmägede kohal kuni 80 km. Ookeani nõgudes on ta õhem - Vaikse ookeani põhjapoolses osas vaid 10

Maakoor – Maa väline, alt Mohoga piiritletud, sfäär, mille paksus 3-70 km, koosneb peamiselt aluselistest kivimitest (basalt)
Maakoor - koosneb lähedaselt graniidilie, sisaldab rohkem ränioksiidi ja vähem magneesiumi ja raua ühendeid.
Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja okeaniliseks maakooreks.

Maakoor - maa kõike välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandiliseks kooreks.
Maakoor - tahke, moodustub kivimitest, paksus 5-80km <-varieeruv. Maailma mere põhjas olev maakoor õhuke.
Maakoor – on Maa välimine kest, mis jaguneb kaheks: kontinentaalne ja ookeaniline maakoor.

Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks.
Maakoor – maaväline tahke kivimiline kest paksusega 3 – 80 km. Esineb kahte tüüpi
Maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt.

Maakoor – Maa tahke pindmine kest, koosned põhiliselt ränirikkaist kivimeist.
Maakoor - 30 km 2. Sisetuum- 1600km 3. Välistuum-1820km 4. Vahevöö- ~3000 km
Maakoor on paksem (25–70 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Maakoor on maa raadiusega võrreldes väga õhuke ulatub 5km – 80km • Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest • Kivimid murenevad ilmastiku toimel • Muld on kivimite järjest peenemateks fraktsioonideks murenemise produkt • Muld on sillaks elusa ja eluta aine vahel
Maakoor on meie planeedi unikaalse settekivimid geoloogilise arengu produkt.
Maakoor - ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor.

Maakoor on maaväline tahke kivimite kest mille paksus on 3-80 km.
Maakoor – Maa pindmine tahke kest, litosfääri välimine osa
Maakoor - tahketest kivimitest koosnev litosfääri kiht.

Maakoor on mandrite kohal ja ookeanide all erinev.
Maakoor - maa pindmine kivimitest koosnev kith
Maakoor – kõige õhem ja tahkes olekus.
Maa

Maakoor - Maa pindmine tahke osa.
Maakoor - maa pindmine tahke kest
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plastilistele deformatsioonidele juba madalatel temperatuuridel)



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun