Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Maakoore kihid - Settekivimitekiht- lubjakivi, liivakivid, kildid.
Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem (25–70 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse 4 miljardile aastale.
Maakoor on valdavalt tahke kivimiline kest, mille alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovičići eralduspind ehk Moho.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Maakoor – a)mandriline maakoor(6-75km), koosneb graniidist enamasti(0- 600 kraadi celsius), tahkes olekus, tihedus 2,7 – 3,0 g/cm(kuubis) b)ookeaniline maakoor ulatus ---II---, tihedus ---II---, koosneb basaldist ja gabrost, temp 600(kraadi celsius), tahke Vaheöö – a) litosfäriline e. Ülemine vahevöö – kuni 660km, tihedus 5.5 g/cm, mõlemad vahevöö osad koosnevad silikaatsetest (silikaat – ränihappe sool) mineraalidest nagu nt. perouskiit, temp.
Maakoor on paksem (25–70 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted.
Maakoor on jaotunud umbes tosinaks suuremaks ja paljudeks väiksemateks laamadeks, mis aeglaselt ringi liiguvad. Vaba ruumi aga laamade vahel ei ole, mistõttu toimub nendevaheline pidev hõõrdumine ja kokkupõrked.

Maakoor – Maa pindmine tahke kest vahevöö – osalt tahke, osalt poolsulanud kivimimassist kest maakoore all tuum – kõrge temperatuuri ja suure rõhu all olev Maa keskosa, südamik Teksti ülesehitus
Maakoor - maa välimine tahke kiht, keskmise paksusega 30 km. (selle paksus on väga varieeruv, olles kontinentide piirkonnas 25...75 km ja ookeanite kohal 6...8 km). Keskmine tihedus 2,7 .. 3,0 g/ sm³
Maakoore vanus - 4 miljardit aastat - 180 miljonit aastat Maakoore tihedus 2,7 g/cm3 (kergem) 3,0 g/cm3 (raskem) Kivimikihid Graniit- ja settekivimikiht, Sette- ja basaltkivimi basaltkiht

Vote UP
-1
Vote DOWN
Maakoor – 3-70 km paksune, jaguneb kontinentaalseks (sette ja basaltne-gabro kiht ning graniitne happelistest kivimitest koosnev kiht, allub paremini plastilistele deformatsioonidele) ja ookeaniliseks (pealpool setteline kiht, mille alla jääb peamiselt aluselistest kivimitest koosnev basaltne kiht – padilaavad, basaltne daikide kiht, massiivne gabro). Tahkes faasis.
Maakoor - Lahknevad ja see annab magmale võimaluse maakoorde tungida. Sellepärast tekivad sealsetes piirkondades maavärinad ja vulkaanipursked, keskele tekib riftiorg.
Maakoore füüsikalis – keemiliste protsesside produkt ehk looduslik moodustis, mis tekib looduses aine tahkestumine ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest.

Maakoor - Põrkuvad Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Vaikse ookeani loode osas. Ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla ja sulab seal ehk hävineb.
Maakoor – paksus 3km ookeaniline kuni 70km kontinentide all. Litosfäär – hõlmab maakoore ja vahevöö kõige ülemise osa. Sfäär on jaotatud laamadeks.
Maakoor – Maa suhteliselt jäik ebaühtlane väline kest, mis koosneb mitmesuguste mineraalide assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest.

Maakoor on paksem mandritel kõrgmägede kohal kuni 80 km. Ookeani nõgudes on ta õhem - Vaikse ookeani põhjapoolses osas vaid 10
Maakoor – Maa väline, alt Mohoga piiritletud, sfäär, mille paksus 3-70 km, koosneb peamiselt aluselistest kivimitest (basalt)
Maakoore 10 – 30 m paksuses ülemises kihis sõltub kivimite ja põhjavee temperatuur õhutemperatuuri aastaringsest kõikumisest.

Maakoor – pealmine kiht 3-70km paks, aluselised ja happelised kivimid (basalt, gabrod). Moho – maakoore ja vahevöö piir.
Maakoor - koosneb lähedaselt graniidilie, sisaldab rohkem ränioksiidi ja vähem magneesiumi ja raua ühendeid.
Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja okeaniliseks maakooreks.

Maakoor - maa kõike välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandiliseks kooreks.
Maakoor - tahke, moodustub kivimitest, paksus 5-80km <-varieeruv. Maailma mere põhjas olev maakoor õhuke.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Maakoore teke - maakoor tekib kuuma täpi piirkonnas, kui seal purskab vulkaan ja siis tuleb sealt kivimeid välja mis kujundavad uue maakoore kuju MAAKOORE HÄVIMINE-kui maa kerkib kuumatäpi piirkonnas ja rebeneb, (maakoor muutub aja jooksul nii oma välimuse kui ehituse poolest, see esineb laamade põrkumise, lahknemise, nihkumise piirkonnas, vulkaanide piirkonnas ja maavärinate piirkonnas) OKEAANILISTE LAAMADE EEMALDUMINE- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja- Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad.

Maakoord on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja mereliseks.
Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks.
Maakoor – maaväline tahke kivimiline kest paksusega 3 – 80 km. Esineb kahte tüüpi

Maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt.
Maakoor – Maa tahke pindmine kest, koosned põhiliselt ränirikkaist kivimeist.
Maakoor on paksem (25–70 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km.

Maakoor - 30 km 2. Sisetuum- 1600km 3. Välistuum-1820km 4. Vahevöö- ~3000 km
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maakoor on maa raadiusega võrreldes väga õhuke ulatub 5km – 80km • Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest • Kivimid murenevad ilmastiku toimel • Muld on kivimite järjest peenemateks fraktsioonideks murenemise produkt • Muld on sillaks elusa ja eluta aine vahel
Maakoor on meie planeedi unikaalse settekivimid geoloogilise arengu produkt.

Maakoor - ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor.
Maakoor – kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest.
Maakoor - Põrkuvad ja nii on tekkinud näiteks Himaalaja mäestik.

Maakoore koostises on ta massi järgi hapniku ja räni järel kolmandal kohal.
Maakoor on maaväline tahke kivimite kest mille paksus on 3-80 km.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maakoor - Maa välimine alt Moho pinnaga piiritletud sfäär, paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide, kuni 70 km kontinentide all. Koostise, ehituse kui ka arenguloo poolest jaotub maakoor selgelt kaheks eri tüübiks - ookeaniliseks ja kontinentaalseks maakooreks.

Maakoor – Maa pindmine tahke kest, litosfääri välimine osa
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maakoore kihid - maakoor-vahevöö-väline tuum-sisetuum või siis litosfäär-vahevöö (koor,astenosfäär,süvavahevöö)- tuum(välis ja sise) • Mariaani saar- mille poolest erineb islandi saarest ? Mariaani süvik on tekkinud kahe ookeanilise laama põrkumisel.
Maakoor - tahketest kivimitest koosnev litosfääri kiht.

Maakoor on mandrite kohal ja ookeanide all erinev.
Maakoor - maa pindmine kivimitest koosnev kith

Maakoor – kõige õhem ja tahkes olekus.
Maa
Maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires.
Maakoore kihtides on organismid lihtsama ehitusega.

Maakoor - maa pindmine tahke kest
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maakoor on õhuke. 19.Kus esineb vulkaane? Laamade kokkupõrke aladel, Vahemerevöödel, laamade lahknemisaladel 20.Iseloomusta kilpvulkaane.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plastilistele deformatsioonidele juba madalatel temperatuuridel)

Vote UP
-1
Vote DOWN
Maakoor – on Maa välimine kest, mis jaguneb kaheks: kontinentaalne ja ookeaniline maakoor.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maakoor - Maa pindmine tahke osa.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun