mõtlema reaalsetele ohtudele mis jäevad näiteks tuumajaamadest, tuumapommidest, kliimasoojenemisest ning globaliseerumisest. Näiteks avastasid 1980 ndatel aastatel teadlased suured augud Maad ümbritsevast osoonikihist, mis kaitseb meie planeeti ohtliku päikesekiirguse eest, kui nii jätkame muutub osoonikiht üha nõrgemaks ning järeltulevate põlvede jaoks on see kindlasti väga põletav probleem mille eest peaksime tegelikkuses ka meie juba hoolitsema. Minnes teadusest üle nüüd kultuurielu suurimate muudatusteni siis üheks tähtsaimaks kultuurielu muudatuseks pean ma moodi. Kuigi sõdadevahelistel aastatel muutus eelkõige naistemood siis muudatusi esines ka meestemoes. Euroopasse avaldas suurt mõju Ameerikalik eluviis ning välimus, muututi palju vabamaks, loobuti konservatiivsetest riietustraditsioonidest ning avastati palju uut ja huvitavat. Noorte mood põhjustas palju põlvkondade vahelisi lahkhelisid, sest näiteks meeste seal läksid moodi pikad juuksed, mis
Nõukogude võim piiras usutunnistuse vabadust. Kiriku hooned riigistati ja nende eest tuli maksta üüri. Tartu Ülikoolis kaotati usuteaduskond. Kirikuõpetajate koolitamisega hakkas tegelema Tallinnasse rajatud Usuteaduste Instituut. Eesmärk oli kujundada inimeste vaenulikku kirikusse ja religiooni, selleks saavutamiseks prooviti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid. Näiteks jõulude ajal ei tohtinud kirikus käia ja tähistati hoopis nääre. Alguses oli ENSV kultuurielu väga tugevalt võimude kontrolli all, kuid rahvuskultuuri ei saanud ka ära keelata. Tänu sellele sai eesti rahvas säilitada näiteks oma laulupidude traditsiooni. Ka uus haritlaste põlvkond ei olnud täielikult nõukogudemeelne ja viis hoopis sotsialistliku vormi sees edasi rahvuslikku sisu. Palju aitas sellele kaasa Eesti Televisioon ja ka Eesti Raadio.
Stefany Müüri kodutöö Ristsõna Eesti kohta XIII-XVI sajand Horisontaalis 1. Keskajal Tallinnas maja kolmandal korrusel asus tavaliselt ..... 2. Võitlusse astumine valitsejate vastu 3. Lääne-Euroopat ühendas ühine kirik ja kultuurielu, milles kasutati … keelt 4. Liivimaa kroonika autor (13. sajandi algus) 5. Ehitis kristlikuks jumalateenistuseks 6. Väljend: „…. teeb vabaks“ 7. Kaupmeeste ühendus 8. 1242. a toimunud Peipsi järvel kokkupõrge 9. Rõngassärk 10. Vaimuliku rüütliordu liige 13. saj. algul Liivimaal 11. Nakkushaiguste puhang 12. Kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v. nunnad elavad kogukonnana 13. Eestis kõige võimsama linnuse asukoht 14. Liivimaa suurim linn oli …..
Pärast riigipööret kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord.st keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ja vabadussõdalaste ühingud, valimised lükati edasi, parlament saadeti suvepuhkusele, parlament seati vaikivasse olekusse. toimus ühiskonna tasalülitamine: tsensuur ajakirjanduse üle, KT ametiühingute, organisatsioonide, kõrgkoolide, teatrite jne üle. keelustati erakonnad, moodustati Isamaaliit (1935) riiklik propaganda talitus jne jne . · kultuurielu kadus oht saksastuda või venestuda . tähelepanu kultuurile. 1925 kultuurikapital. 6 sihtkapitali:kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. Riik ja kultuur 2: 1920.a ei piiranud riik loomevabadust 1930.aastatel autoritaalses valitsemises toimus mõningane loomevabaduse piiramine, kultuuriautonoomia. 1925.a võeti vastu rahvusvähemuste kultuuriautonoomia s.o. sakslased, venelased, rootslased jt.
Kodumaale jäänud ,,vana kooli" haritlaskond langes aga suures osas ideoloogilise terrori ohvriks, mis tähendas nende aktiivse loometegevuse piiramist või hoopis sellest väljalülitamist aastakümneteks. 1950. aastate keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevendus. See andis võimaluse vanema põlvkonna haritlastele taas loometöö juurde tagasi tulla. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine, millest järjest olulisemat rolli hakkas etendama uus põlvkond haritlasi. Tollast kultuurielu uuenemist ilmestasid senisest märgatavalt vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused. ,,Kasvatamaks uut põlvkonda haritlasi, pidime käima koolis. Kooli läksin ma seitsmeaastaselt. Kool oli kaugel ja kuna bussiliiklust ei olnud, pidin viibima internaadis. Koju saime ainult suurematel pühadel. Meie käisime koolis ka laupäeviti. Põhikool kestis seitse aastat ja keskkool neli aastat." Kultuuritarbimine ja massiteave
peremudeli ideaalid erinevates suurusundites islami õpetuse järgi on lubatud mehel omada mitut naist, kuid kristluse põhimõtetele on see vastu. Religioonide mitmekesisus ja omanäolisus annab kultuurielule iseloomulikud jooned ning tihti osutub selle südameks, mille rütmis kogu elutegevus käib. Religioonil on suur osa seal sees oleva inimese hingeelu täiendamise, ravimise ja arendamise osas, kuid tähelepanuväärselt on see edendanud ajast aega meid ümbritsevat kultuurielu. Usundi levikuga edastasid prohvetid kirjaoskust, esimesed read, millega lugemisoskust väljendati, pärinesid usuraamatutest. Religiooniga seotud ehitised nagu templid, kirikud ja moseed olid tihtipeale oma kogukonna keskusteks. Need asutused ning sinna juurde kuuluvad usuõpetlased panid alguse hariduselule, suurendasid inimeste heaolu, jagasid lahkesti oma teadmisi ja elutõdesid. Ka nüüdisajal tegelevad maailma usuorganisatsioonid heategevusega,
Inglismaa on valmis andma Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kontrolli alla *Suureks ohu märgiks oli ka Venemaa aktiviseerumine *Septembris 1934 sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis sai nn Balti Antandi aluseks *Mõningad ringkonnad eeskätt kõrgemad sõjaväelase püüdsid leida võimalusi Saksamaale lähenemiseks, nähes Saksamaas ainsat reaalset jõudu, mis suudaks takistada Vene agressiooni 33. Kultuurielu Riik ja kultuur *Omariikluse suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel moodsa rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine *Riiklikul tasandil hakati tähelepanu pöörama eestlaste raahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest *Omariikluse algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest *Olukorra lahendamiseks loodi 1925. aastal Eesti Kultuurkapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks
Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti kultuurielu elavnemine 20. sajandil. Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas. Dokumendi tüüp: Tööleht nr: 6 (esimene osa) Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: Muusika III kursus Teemad: Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas Klass: 12 Õpetaja: Katrin Kobolt Koostamise aeg: 23.03.2016
Bernard Linde August Alle Johannes Aavik Johannes Semper Villem GrünthalRidala Aineala Luule Proosa Kunst Loomingumeetod Modernism indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmine temaatilisse keskmesse kriitiline suhtumine minevikku Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist Loomingu iseloomulikud jooned arvustuslik esseistlik Tegevusvaldkond "NoorEesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu kirjanduskriitika algatamine tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule hoolitsesid Juhan Liivi eest Väljaanded "Noor Eesti" I album (1905) "Noor Eesti" II album (1907) "Noor Eesti" III album (1909) "NoorEesti" IV album (1912) "Noor Eesti" V album (1915) Ajakiri "NoorEesti,, nr. 16 Laialiminek 1914 algas Esimene Maailmasõda 1915 NoorEesti läks laiali Kasutatud kirjandus http://www2.kirmus.ee/nooreesti/?id=1238&sub=262 http://et.wikipedia.org/wiki/Modernism http://et
20-NDATE MOOD Kergemeelne ajastu Mood oli frivoolne Pärlid, paljastatud õlad & käsivarred, põlvedeni kleidid Tähelennu tegi prantslanna Coco Chanel Mehed kandsid käänisega pükse ja pintsaku rinnataskus rätikut Tants oluline osa moest MEELELAHUTUS & TEHNOLOOGIA Charlie Chaplini komöödiad koguvad edu Raadio – uus massiteabevahend => BBC Dzässmuusika kütab kirgi Autode kasvav tulek tänavaile OTSINGUD JA SAAVUTUSED Kultuurielu iseloomustas otsingute ja saavutuste rohkus Kirjanduses ja kunstis suur hulk – ism’e Vaarao Tutanhamoni hauakambri & sumerite avastamine Totalitarism ja rassism sekkuvad kultuuriellu NSV Liit ja Saksamaa asusid oma kultuuri hävitamise kallale NSV Liidus algselt loominguvabadus, Stalini võimu tugevndedes kadus NSV Liidu ainumõeldavaks meetodiks sai sotsialistlik realism, teadus pidi olema marksistlik
aasta põhiseaduse jõustumisega taastati Eestis demokraatia? Põhjenda oma arvamust. Riigikogu muudeti kahekojaliseks, alamkoda (80 liiget) valiti rahva poolt, ülemkoda (40 liiget) määrati ametisse. Parlamendi õigusi piirati tugevasti Demokraatia ei taastunud, sest Riigikogu hoolde usaldati vaid vähetähtsate küsimuste arutamine, olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena. KULTUURIELU 1. Selgita mõisted Kultuurkapital loodi 1925.aastal kultuurielu finantseerimiseks. Tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisist ja lõbustusasutuste maksust. Kultuurautonoomia rahvusvähemuste õigus omakeelsele kultuuri ja hariduselule riigi toetusel ( rootslased, venelased, sakslased ). Kehtestati 1925.aastal. Kultuurautonoomia aitas vältida rahvuskonflikte ja tugevdas Eesti mainet. 2. Kuidas mõjutas üleminek demokraatialt autoritaarsusele kultuurielu?
*Käbin-(1950-1978) laveeris, oskas asja ajada, säilitada Moskva käske ja Eesti huve *Vaino-(1978-1988) äärmuslik valitseja käsumajandus- tehti nii nagu riik ütles küüditamine-1949-eestlaste vastupanu suruti maha metsavendluse nõrgestamine 1940-1950 aktiivne metsavendlus 1960-dissidentlus e. teisitimõtlemine 1970- avalikud vastuhakud Nõukogude kultuuripoliitika eesmärk: sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamise ühiskonnas Eesti kultuurielu jagunes kaheks välis- ja kodueesti kultuuriks EKP III pleeniumi tagajärjel olid paljud haritlased sunnitud oma loomingu ümber hindama ja taluma repressioone Laulupidude tähtsus- need olid eestlaste poolt tehtud massi- üritused, eestlaste isetegevus maakultuuri hääbumine- linnastumine tekkis kohustuslik 8-klassi haridus kirik-riigistati, määrati kogutustele maksud dissidendid-teisitimõtlejad; ,,40kiri" eestlaste kiri ajakirjadele
Õpilase nimi ja õppegurpp______________ Kontrolltöö rida B (Eesti Nõukogude okupatsiooni all 1944-1991) 1.Eesti kultuurielu Nõukogude võimu aastail. * Kuidas toimus valikuline kultuuripärandi hävitamine? Kuidas toimus nn tasalülitamine Too näiteid. * Milline oli ideoloogiline surve -missugust liini kultuuris tuli jälgida? Too näiteid. * Miks nõukogude valitsus selliseid abinõusid rakendas? * Missugused olid Nõukogude kultuuripoliitika saavutused? Kas rahvuskultuur säilis või mitte? Too näiteid. *Kuidas toimus venestamine? *Millise hinnangu annad kultuurielu arengule Eestis nõukogude võimu ajal?
kaitse seisukord · Riigivanem-isik kes juhtis valitsust · Asundustalud/maareform-suur majapidamised asendati väiksemate taludega , kompenseeriti hästi , oli suur tähtsus talupoegadele · Vapsid-vabadus võitlejad , nende liikumised keelustati · Kultuuriautonoomia-vähemus rahvatele kultuuri arendamise võimalus 7) Iseloomusta kultuurielu maailmas kahe ilmasõja vahel (vabas vormis, 3 lauset) Esimene maailmasõja võitjad arendasid kunsti ja teadust. Eriti arendati füüsikat , arenes välja tuuma füüsika haru.USA-s tuli Broadway , dzäss ja modern tants. 8) Eesti kultuurielu kahe ilmasõja vahel nimeta olulisemad muudatused hariduses (3) Talupoja kultuurist sai kõrgkultuur. Loodi kutsekoolid, muutus tähtsamaks gümnaasium. Tartu Ülikool muudeti eesti keelseks.
mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust. 2 Slaid Mis on hariduse eesmärk? · Luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; · Kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; · Luua igaühele eeldused pidevõppeks. 3 Sliad Eesti Vabariigi Haridusseaduse eesmärk · õiguslikult tagada haridussüsteemi kujunemine · toimimine · Areng 4 Slaid - Huvitavat · § 9. Õppimisvõimaluste tagamine orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele
1956). Majanduse areng Maareform – selle käigus riigistati mõisnikke valdusi ja jagati soovijatele. Põllumajandus – põllumajanduses kerkis juhtkohale loomakasvatus, mille saadusi müüdi edukalt Euroopa turul. Tööstuses asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega. Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa. Kultuurielu Iseseivusaastate suurimaks saavutuseks loetakse kultuurielu arendamist. Suurt tähelepanu pöörati hariduse parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuurikontaktid välismaaga – võõrkeeltsesse tõlgiti eesti kirjanduse teoseid, olümpiamängudel tõid eestlased koju 19 medalit. Tekkis rohkesti uusi koore ja orkestreid. Haridus: loodi 6 – klassiline koolikohustus, haridustaseme tõstmiseks, pandi alus kutseharidusele. 1.detsembril 1919 avas uksed Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Teadus: 1938
Tasapisi kasvas ka eestlastest haritlaste ning ametnike arv. Õiguslikult olid aga eestlased teisejärgulised kodanikud. Linnades valitses saksa keel, kombed ja meelsus. 1802. aastal taasavati ülikool Tartus. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Enamik tööjõudu kutsuti teenistusse välismaalt, eelkõige Saksamaalt. Nad tõid kaasa valgustusideid. XIX sajandi esimesest poolest on teada vaid üksikuid Tartu Ülikoolis õppinud eestlasi, kes enamasti saksastusid. Baltisaksa kultuurielu keskendus suures osas samuti Tartu Ülikooli ümber. Nii rajati selle juurde joonistuskool. Eestis tegutses rohkem kui 50 erinevat baltisaksa seltsi, mis aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga ka majanduslikku ja poliitilist juhtpositsiooni. 19.sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool
Presidendi otsevalimistest loobuti ja 24.aprill 1938.a. kinnitati Eesti presidendiks Konstantin Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpalu valitsus. Majanduselu arenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Ptk. 33 Kultuurielu Riik ja kultuur Iseseisvumine mõjutas positiivselt kõiki eluvaldkondi. 1925.a. loodi Eesti Kultuurikapital, see kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Kogu kultuurikapitali sissetulek jagunes 6e sihtkapitali vahel. Silmapaistvateele loovisikutele jagati auhindu ja preemiaid. 1920. Aastatel ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust. Kultuuriautonoomia Venelastel ja saksastel oli õigus ametiasutustest kasutada oma riigikeelt. 1925.a võeti vastu
Keskaegsed linnad Ajaloo arutlus Eesti kultuurielu ja linnu mõjutas keskajal suuresti katoliiklus. Eesti keskaegsed linnad on Haapsalu, Kuressaare, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Toompea, Vana-Pärnu ja Viljandi. Hiljem said linnaõigused veel Paldiski, Valga ja Võru. 1. mail 1938 oli Eestis koos eelnimetatutega kokku 33 linna. Rääkides täpsemalt kultuurielust, siis keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Katoliiklus toodi Eestisse ristisõjaga, mis omakorda mõjutas ka
Kas 1938.aasta põhiseaduse jõustamisega taastati Eesti demokraatia?Põhjenda oma arvamust. Riigikogu muudeti kahekojaliseks, alamkoda (80liiget) valiti rahva poolt, ülemkoda (40 liiget) määrati ametisse. Parlamendi õigusi piirata tugevasti Demokraatia ei taastatud, sest Riigikogu hoolde usaldati vaid vähetähtsate küsimuste arutamine, olulisemad seadused ilmusid presidenti dekreetidena. Kultuurielu 1. Selgita mõisted: Kultuurkapital- loodi 1925.aastal kultuurielu finantseerimiseks. Teguvuseks vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisist ja lõbustusasutuste maksust. Kultuurautonoomia- rahvusvähemuste õigus omakeelsele kultuuri ja hariduselule riigi toetusel(rootslased, venelased, sakslased), kehtestati 1925.aastal. Kultuurautonoomia aitas välita rahvuskonflikte ja tugevdas Eesti mainet. 2. Kuidas mõjutas üleminek demokraatialt autoritaarusele kultuurielu? Riiklik
Rahva võimalus osaleda poliitikas: rahvahääletus, rahvaalgatus, riigikogu valimised, riigivanema valimine. 1938. aasta põhiseadus. Riigipeaks oli 6. aastaks valitav president. Parlament 5. aastaks. Kaks koda. Rahva võimalus osaleda: Kaotati rahvaalgatus ja piirati rahvahääletust. Majandust mõjutas: riiklik regulatsioon. SISEPOLIITIKA: omavalitsuse võim keskvalitsuse kasuks. Lipu levitamine. Igapäevaelu: majade ülevärvimine. Kultuurielu: ülikoolide autonoomia piiramine. Koolireform- rõhutati kutseharidust. Kirikureform- tugevdas kiriku võimu. Raamatu aasta ja nimevahetus (eesti pärasemaks). 3) MAJANDUSELU pärast 1919. a. tekkisid asundustalud- mõisamaa riigistati ja sinna tekkinud talud asundustalud. (40 000). 1920-1923 maareform- 40 000 uut asundustalu orienteerumine vene turule-tööstuse kiire areng, tehased- I maj. kriis (vene turg ei olnud huvitatud eesti kaubast)- inflatsioon
11.klass Eesti kultuurile 2020 ja eluolule Mõjutegurid 1917. aastal koges Eesti lühikese aja jooksul demokraatiat, enamlaste diktatuuri, Saksa okupatsiooni ja sõda omaenda territooriumil. 1920. aasta allkirjastati Tartu rahuleping Lühike iseseisvusaeg jagunes 1920. ja 1930. aastateks. II maailmasõjaga järgnesid kiirelt vaheldunud kommunistlik ja natslik režiim. -1941- 1944 Saksa Okupatsioon -1944. aastal naasnud Vene okupatsioon Rahvusvaheline kultuurielu Eesti kultuuri ja olmet kujundasid ka rahvusvahelise kultuurielu tuuled. Läänes levisid uued filosoofiad, muusika, kunsti- ja moevoolud jõudsid kiiresti Eestisse ja veel mõnele poole NSV Liitu. Sageli püüti neile takistusi teha ja omandasid uuendused, millega läänes protesteeriti pankurite, keskealiste, väikekodanlaste vastu. Oli ka asju, mida kommunistlik ja demokraatlik võim jagasid, näiteks 1960. aastate optimismi ja kosmosevaimustust. Poliitilised olud igapäevaelus
19. sajandil teisel poolel soodustas kirjakeele levikut ühtse kirjakeele võidulepääs. 1843.aastal võttis Eduard Ahrensil aluseks põhja-eesti kirjakeele ja andis välja raamatu eesti keele grammatika kohta. Rebeka Vähi 10 b klass Valga Gümnaasium BALTISAKSA KULTUURIELU Kultuurielu keskuseks oli Tartu. Ülikooli kõrvale rajati joonistuskool. Ülikooli kõrval kujunes kunstielu keskuseks Raadi mõis, kus käisi koos tollane Tartu vaimueliit. Tallinnas edendas baltisakslaste kunstielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Kultuurielus olid täntsal kohal seltsid. Seltsiliikumine hõlmas nii soliidseid teadusseltse, kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore, klubisid, heategevusorganisatsioone ja abistamiskassasid
1953 alandati põllumajandussaaduste Mindi üle ühe kindla Ehitati majanduskeskusi. kohustuslike müüginorme, tõsteti põllumajandussaaduse tootmisele. varumishindu ja vähendati isiklikult abimajapidamiselt võetavaid makse. Abimajapidamiselt kaotati Loodi abimajandeid. kohustuslikud riigimüüginormid. Masinapargi müümine. Eesti Põllumajandus Akadeemia. Halvasti mõjusid eksperimendid 43. Kultuurielu põhijooned Eesti kultuur jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks, kuid hoolimata pagulaste suurest hulgast, otsustati eesti kultuuri püsimajäämine siiski kodumaal. Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus ENSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Seetõttu oli eesti kultuuri ideoloogiline sfäär alati surve all. Eriti masendav oli olukord Stalini valitsemise
Paldiskist sai samuti kinnine linn. Masina- ja metallitööstuses laiendati ja taastati ettevõtteid. Tööstus tootis seadmised põlevkivi- ja naftatööstusele, elektrimootoreid jne. Arenes ka kergetööstus, nt taastati puuvillakombinaat. Tagajärg: linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes ehitustegevus, mis nõudis ehitusmatejalide tootmist ja töökäsi. Kadus lõplikult erasektor. Väikeettevõtted riigistati 1947. 6. Eesti NSV kultuurielu. NSV KULTUURIPOLIITIKA OLEMUS: ENSV aegse kultuuripoliitika peamine eesmärk „ sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik“ kultuuri juurutamine. Suhtuti eestlaste kultuuripärandisse algusest peale lähtudes klassiprintsiibist. Kogu vaimuelu sfäär NSV ajal oli kord vähemal- rohkemal määral ideoloogilise surve all. Eriti raske oli J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Surve tugevnes uuesti Brežnevi ajal[1970 II pool]
Opostisiooni roll vaikival ajastul. Valitsus astud jõulisi samme opositsiooni summutamiseks. Seati sisse tsensuur ajalehed suleti. Opositsiooni peamiseks keskuseks kujunes Tartu. Hariduselu 20-30-ndatel aastatel. Sarnasused: Eesti keelne kool, uued õppeprogrammid ja õpikud, uued koolimajad. Erinevused: Põhikool 6-klassiline ja 5- klassiline gümnaasium, suurenes kutsekoolide arv. Kuidas mõjutas üleminek autoritaarsusele kultuurielu? Riiklik Propaganda Talitus kontrollis kultuurielu avaldusi. Mõningal määral piirati loomevabadust, kuid olulist kahju ei tekitatud. Elulaad ja olme 30-ndatel aastatel. Eestlasi iseloomustas soov saada paremat haridust. Teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused. Arenes kohviku- ja restoranikultuur, hakati lugu pidama sportlikest eluviisidest. Levinud oli puhkuse veetmine kuurortlinnades. Vahetati välja kodusisustus, tavaliseks muutusid kodumasinad.
Mihkelson; 1886-1971) oli eesti prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija.Oli Gustav Suitsu kõrval Noor-Eesti rühmituse eestvedaja. Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, mille tulemusena ta vangistati. Pärast vabanemist 1906 oli ta kuni 1917 aasta kevadeni poliitiline pagulane elades Soomes, Pariisis, Saksamaal, Belgias, Šveitsis ja Peterburis. Pagulasaastatel ettevõetud reisidel õppis Tuglas põhjalikult tundma teiste maade kultuurielu ning omandas väljapaistva kirjandus- ja kultuurialase eruditsiooni ning mitmekülgse võõrkeelteoskuse. Legaalselt kodumaale naasnult oli Tuglas Eesti kultuurielu juhtivamaid isiksusi, rajas kirjandusühingu ”Siuru” 1917, asutas ja toimetas kirjanduslikke ajakirju ”Odamees” (1919), ”Ilo” (1919–1921) ja ”Tarapita” (1921–1922), oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu rajajaid (1922) ja selle esimees (1922, 1925–1927) ning Liidu
Mihkelson; 1886-1971) oli eesti prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija.Oli Gustav Suitsu kõrval Noor-Eesti rühmituse eestvedaja. Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, mille tulemusena ta vangistati. Pärast vabanemist 1906 oli ta kuni 1917 aasta kevadeni poliitiline pagulane elades Soomes, Pariisis, Saksamaal, Belgias, Šveitsis ja Peterburis. Pagulasaastatel ettevõetud reisidel õppis Tuglas põhjalikult tundma teiste maade kultuurielu ning omandas väljapaistva kirjandus- ja kultuurialase eruditsiooni ning mitmekülgse võõrkeelteoskuse. Legaalselt kodumaale naasnult oli Tuglas Eesti kultuurielu juhtivamaid isiksusi, rajas kirjandusühingu ”Siuru” 1917, asutas ja toimetas kirjanduslikke ajakirju ”Odamees” (1919), ”Ilo” (1919–1921) ja ”Tarapita” (1921–1922), oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu rajajaid (1922) ja selle esimees (1922, 1925–1927) ning Liidu ajakirja
rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23apr1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. Enne võttis vastu maaseaduse 1919, Võttis vastu EV esimese põhiseaduse15.jun1920. Põhiseadus andis demokraatlikuse ja liberaalsusega
Üks suurim vaenlane ongi olnud meile ehk Venemaa. II maailmasõja aegsed ja sellele järgnevad aastad on ainult süvendanud meie rahvuste vahelist vaenu. Teine maailmasõda on jätnud meie kultuuri ja rahva südamesse sügava jälje. Eesti rahvastik vähenes ligi 200000 inimese võrra: paljud põgenesid, kuni veel said; küüditati; tapeti; arreteeriti. Linnade purustamiste tõttu, näiteks Narva ja Tartu, langes ka Eesti kultuurielu, kuna kehtesti tsensuur ja suruti peale nõukogulikku, kommunistlikku ideoloogiat. Vana kultuuri lõhuti, purustati, hävitati mälestussambad, ideoloogiliselt "valed" raamatud jne.Võib vaid ettekujutada kui kõrgel järjel võiks olla Eesti kultuurielu tänapäeval, kui sõda poleks meid puudutanud. Oma osa eestlaste nö. piinamisel oli ka Saksamaal. Saksamaa okupatsiooni all olles sundmobiliseeriti paljud eestlased. viidi Eestis läbi saksastamist ja püüti natsismi peale suruda.
Eestlaste vaimuelu koondas 1965. aastal asutatud laulu- ja mänguselts Estonia. Isamaalise liikumise üheks suuremaks sündmuseks kujunes kutselise teatri „Estonia“ asutamine ja teatrimajale nurgakivi panemine 1906. aastal. 1913 toimus uue teatri- ja kontserdimaja pidulik avamine. Esialgu olid repertuaaris vaid sõnalavastused, kuid peagi etendusid ka esimesed ooperid. (Oma eesti ooperiteni läks veel paarkümmend aastat.) Jätkus 1869. Aastal algatatud laulupidude traditsioon. Üheks kultuurielu suursündmuseks oli VII üldlaulupidu Tallinnas 1910. aastal. Sellel peol kõlasid juba ainult eesti heliloojate laulud. Meie esimesed heliloojad, kes alustasid 19. sajandi lõpus, piirdusid oma loomingus koorilauludega. 20. sajand tõi eesti muusikasse ka teised muusikažanrid - sümfoonilise, vokaalsümfoonilise ja instrumentaalmuusika. Sümfoonilise ja vokaalsümfoonilise muusika teerajajateks olid heliloojad Rudolf Tobias ja Artur Kapp. Esimesed instrumentaal- ja sümfoonilise
teadusasutusi (Professorite Instituut, Veterinaaria Instituut, joonistuskool). Joonistuskooli esimene õpetaja oli Dresdenist pärit Karl August Senff, kellelt on pärit mitmeid klassitsistlikult väljapeetud portreid ja kultuurilooliselt huvipakkuvaid vaateid. Tartu kunstielus andsid toon kohalikud meistrid August Matthias Hagen, Friedrich Ludwig von Maydell, Georg Friedrich Schlater. Baltisaksa kultuurielu laiemalt Tallinnas ja Peterburis töötas akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kõige põhjalikuma eesti keele sõnastiku autor. Saaremaal tegutses mitmekülgne Johann Wilhelm Ludwig von Luce (põllumajandus, etnograafia) Haapsalus uuris Carl Abraham Hunnius ravimuda omadusi jm. 18.saj lõpul ja 19.saj algul tegutses Tallinnas kunstnik Gerhard Franz von Külgelegen, kellel on kindel koht saksa kunstiajaloos.
Mihkelson; 1886-1971) oli eesti prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija.Oli Gustav Suitsu kõrval Noor-Eesti rühmituse eestvedaja. Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, mille tulemusena ta vangistati. Pärast vabanemist 1906 oli ta kuni 1917 aasta kevadeni poliitiline pagulane elades Soomes, Pariisis, Saksamaal, Belgias, Šveitsis ja Peterburis. Pagulasaastatel ettevõetud reisidel õppis Tuglas põhjalikult tundma teiste maade kultuurielu ning omandas väljapaistva kirjandus- ja kultuurialase eruditsiooni ning mitmekülgse võõrkeelteoskuse. Legaalselt kodumaale naasnult oli Tuglas Eesti kultuurielu juhtivamaid isiksusi, rajas kirjandusühingu ”Siuru” 1917, asutas ja toimetas kirjanduslikke ajakirju ”Odamees” (1919), ”Ilo” (1919–1921) ja ”Tarapita” (1921–1922), oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu rajajaid (1922) ja selle esimees (1922, 1925–1927) ning Liidu
kuulusid vastavatesse ametlikesse organisatsioonidesse: kirjanike, kunstnike või heliloojate liitu. Inimesed, kes tegelesid loominguga väljaspool neid liite, võrdsustati kontrrevolutiooni ja vaenuliku propaganadaga. Kahjulikuks kuulutatud raamatud võeti ära raamatukogudest ja hävitati ära. Ka Saksamaal olid kõik täielikult riigi valduses. Ametlikud loomeliidud kujundasid rahvussotsialistlikku kultuuri. Riigi valduses olid trükikirjandus ja raadio. Kogu kultuurielu allutati natsipartei ideoloogilisele kontrollile. Ka Saksamaal hävitati keelatud raamatud. Majandust kontrolliti mõlemas riigis. Mõlemas riigis määras riik müüdava kauba koguse piirangud ning ka hinna. Saksamaa majandus teenis sõja huve ning rajati sõjatööstusettevõtteid, millele kulutati väga suured summad. Kehtestati nelja-aasta plaanid. Ettevõtete juhid koondati kokku, nad allutati rangele kontrollile. Nõukogude Liidus rajati masinaettevõtteid. Suurtööstuse
Millised olid nooreestlaste taotlused, vahekord varasema eesti kirjandusega ja saavutused ? Elus on ikka nii, et kui millelegi väga vastu seistakse, leidub ka neid, kes seda enam edasi püüdlevad ja oma tahtmist ellu viia üritavad. Aastad 1905-1917 ei soosinud eesti kirjanduse arengut sugugi, pigem takistasid seda. Siiski arenes kultuurielu neil aastatel jõudsalt, mille eest võlgneme suuresti tänu "Noor-Eesti" rühmitusele. Millised olid nende eesmärgid ja suhted vanema eesti kirjandusega, ning mida nad saavutasid ? Ühiskonnas levis palju rahvuslikku pessimism, mida Gustav Suits "Noor- Eesti" esimest albumit sissejuhatavas artiklis ületama kutsub, nimetades teotahet ja sallivat hoiakut edasiviivaks. "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks. See tõstab ja kannab olude madalusest, kitsusest
Välismaalt tulnud õppejõud tõid valgustusideid, mida Aleksander I vabameelsena toetas. Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, kliinik, raamatukogu. TÜ muus kiiresti Euroopas tuntud teaduskeskuseks, siin tegutsesid: Struve - astronoom; Jacobi - füüsik; von Baer - embrüoloogia. 1829-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. 19 sajandi esimesest poolest on teada üksikuid TÜs õppinud eestlasi, needki saksas-tusid. Baltisaksa kultuurielu keskpunktiks kujunes TÜ, kunstielu keskpunktiks Raadi mõis. TÜ juurde rajati joonistuskool, kus õpetajaks Dresdenist pärit Senff. Tallinnas tegutses Reinimaalt pärit maalikunstnik Kügelgen. 19 sajandi kultuurielu oluliseks osaks olid seltsid. Oli nii teadus- kui põllumajandus- seltse aga ka üliõpilaste seltse, koore, abistamiskassasid. Baltisaksa arhitektuuris valitses 19 sajandi esimesel poolel klassitsism, mis avaldus
Hardidusolud Üleminek kohustuslikule keskharidusele tõi kaasa probleeme, nt. Keskhariduse väärtus langes. Ümberkorraldusi tehti ka kõrgkoolide õppetöösnt. Viidi sisse kursuste süsteem. Kirik Nõukogude võimu eesmärk oli vähendada kiriku mõju ühiksonnas, selleks viidi sisse ilmalikud kombed, levis ateism,kirikuhooned riigistati. Vaimne vastupanu venestamisele Ühiskonnas leidnud tagurlikku murrangut näitasid kultuurielu vägivaldse juhtimise süvenemine,kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistumine.Tekitas protesti. 1980a. koostati ja saadeti ajakirjandusele ,,40kiri", milles osundati paljudele lahendamata probleemidele.
näha rahva homset päeva ´´Õige´´sotsialistliku realismi teos pidi olema: "hea ja ideaalilähedase" nõukogude elu ülistamine ning selle võrdlus "allakäinud ja mandunud" kodanliku korraga. Kirjanikest oli eriti edukas: juhan smuuli(NSV teeneline kirjanik,Leenini preemia.) 5. sulaperiood kultuuris ja kirjanduses tekkis: 1950 aastatel. kultuurielu erines varasemast: võimalus veidi vabamaks loominguks,hakkati tõlkima rohkem maaimakirjandust vastukaaluks nõukogude omale. Kultuurielu muutus laialdlasemaks,tehti saateid,mis olid harivad ja silmaringi laiendavad(Eesti Televsioon,Eesti Raadio) 6. 1970ndate kirjanduselu: II pool tähistab seisakut,levis pessism,minnalaskmismeeleolu ja väljapääsmatuse tunne,vene keele õpetamise tõhustamine.
Juuutide elu ei olnud alati nii lihtne nagu tänapäeval. Palju raskem elu oli näiteks nõukogude liidu ajal. Õiguse asuda elama Eestisse said juudid 1865. aastal tsaar Aleksander II poolt väljaantud seaduse põhjal. Enne Eesti Vabariigi loomist olid juutide õigused tunduvalt kitsendatud: esines piiranguid kinnisvara omandamisel, kutsevalikul, isegi liikumisvabaduses ja muid raskusi. Juutide kultuurielu ei olnud eriti elav. Uus etapp Eesti juutide elus algas Eesti Vabariigi loomisega. Oma olemasolu esimestest päevadest peale suhtus Eesti Vabariik lojaalselt kõikidesse rahvustesse, kes tema territooriumil elasid ja sel taustal toimus juudi kogukonna poliitilise ja kultuurilise aktiivsuse jõuline kasv. Tekkisid koolid ja lasteajad juutidele. See hea aeg varsti lõppes. Juudi kogukonna rahuliku ja aktiivse elu katkestas Eesti okupeerimine 1940. aastal. Samal aastal suleti kõik organisatsioonid
ARVESTUSTÖÖ NR. 6 Läänemere piirkond 1. Kes oli Bengt Gottfried Forselius ja kuidas tema tegevus mõjutas eestlaste kultuurielu? (5p.) 2. Lõpeta laused. (7p.) · Tartu Ülikooli rajamise ajal valitses Rootsit ............................ . · Kogu Eesti läks Rootsi alla pärast ............................. rahu. · Pärast Liivi sõda jagasid Eesti omavahel ...................... , ....................... ja ........................ . · Aadli maade riigistamist nimetatakse .......................... . · Piibli tõlkis eesti keelde ............................... .
KOMMUNISTLIKUD RIIGID, NÕUKOGUDE LIIT, EESTI NSV JA TA KULTUURIELU PÕHIJOONED PTK 22-24A 22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm. Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi
Gailiti viimane Eestis ilmunud teos oli samuti hulkuriromaan "Ekke Moor" (1941), mis kunstiliselt jääb küll "Toomas Nipernaadile" alla, kuid mille ilmumise Aeg tegi väga populaarseks. "Ekke Moor" oli esimene romaan, mis ilmus Eestis pärast 1940 1941 aasta vapustusi, pärast rinde esmakordset üleminekut ja pärast kirjanikkonna esimest lahknemist 1941. aasta suvel, kui osa kirjanikke lahkus Nõukogude Liitu. Rahvas oli sokis kommunistide diktatuurist ja sõjast ning ootas kultuurielu virgumist endisel, vabariigiaegsel tasemel, kuigi see oli võimatu. Sellisel ajal ilmunud romaan võeti erakordse tähelepanuga vastu ning rahvas ei pidanud pettuma. Tõdemus, et Gailit oli jäänud endiselt huvitavaks kirjanikuks, sisendas usku eesti kultuurielu uude tõusmisesse. Ja siiski polnud neil ootustel võimalik täituda, sest Eestis jätkus kultuurielu vindumine pärast Teist maailmasõda venelaste okupatsiooni all veel mitme aastakümne jooksul. "Ekke Moor"
heliloojaid, arranžeerijaid, muusikateadlasi ja nende enedetäiendamist (stipendiumid, auhinnad). Eesti heliloomingi levitamist ja jäädvustamist. Toetab ühinguid ja institutsioone, kes edendavad muusikakultuuri ja muusikaalast rahvusvahelist suhtlust. Muusikategelaste mälestuse jäädvustamist. 6. Tutvustage oma sõnadega Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali prioriteete. Prioriteedid on avalikud kultuurisündmused, regionaalsed kultuurielu edendavad sündmused ja projektid. Koolituste ja täiendõppe korraldamine, huviharidus, humanitaarteaduste ja kultuuriloo publikatsioonide väljaandmine. Erialaliitude ja harrastusgruppide tegevus, enesetäiendamine tippsündmustel ja õpingud välismaal. Loomeinimesed ja nende mälestuse jäädvustamine. 7. Tutvustage Rahvakultuuri keskuse “Teater maale” toetusprogrammi. Toetatakse professionaalsete etendusasutuste ja truppide tegevust. Vahendeid kasutatakse
12.1803 25.08.1882) Sündis Virumaal Kadrinas ja suri Tartus. Ta oli luuletaja, prosaist, publitsist, arst ja rahvaluule töötleja. Õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linna algkoolis ja kreiskoolis ning 1819-1820 Tallinna kreiskoolis. 1820-1823 oli õpetaja Tallinna teises poistealgkoolis, 1824-1825 koduõpetaja Peterburis. 1833 aastal lõpetas ülikooli ja asus tööle Võrus linnaarstina, kus töötas kokku 44 aastat. Kreutzwald tõusis ärkamisajal tekkiva Eesti kultuurielu keskseks kujuks. Noorpõlves kirjutas ta saksakeelseid värsse. Tähelepanuväärne on tema saksakeelne publitsistika Tartu ajalehes ''Das Inland''. Suurim loominguline saavutus on rahvuseepos ''Kalevipoeg'', mille väljatrükkimise aeg venis pikemaks tsensuuritakistuse tõttu. ''Kalevipoja'' algmaterjal saadi kokku aastal 1853, viimistleti ja alles aastal 1862 trükiti. Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Tema majamuuseum asub Võrus. ''Kalevipoeg'' ''Vina Katk''
Sloveeniast Keskmine temperatuur: talvel -2 °C ja suvel 19 °C . Kuulub Schengeni alasse, reisimine Sloveeniasse viisavaba Sloveenia territooriumil kohtuvad Euroopa neli peamist geograafilist piirkonda: Alpid, Dinaari mäestik, Pannoonia madalik ja Vahemere piirkond. Maa on mägine ning sloveenid armastavad suusatada ja matkata. Ljubljana Ülikool oma enam kui 50 000 üliõpilasega mõjutab linna aktiivset kultuurielu. Peamised tööstusharud on autoosade, keemiasaaduste, elektroonikatoodete, elektriseadmete, metallikaupade, tekstiili ja mööbli tootmine. Turismialased vaatamisväärsused on kuulsad Postonja koopad, kus on stalaktiidid ja stalagmiidid. Kirjad koopa seintel annavad tunnistust, et esimesed turistid olid kohal juba 1213. aastal.
tegutsemismeetodeid nagu kogu NL'dul oli. Tööstuses võeti kurss industrialiseerimisele, millega kaasnes massiline immigratsioon(peamiselt venelased) ja '46 aastal võeti maal kurss kolhooside rajamisele. Olukord muutus '49 aastal, kui toimus massiküüditamine ja 20 702 inimest küüditati (2,5%). Massiküüditamise tulemusel hakkasid eestlased asuma kolhoosidesse ja solhoosidesse ning '52 aastaks oli põllumajandus kollektiviseerinud. Lõppes metsavendade aktiivne tegevus. Kultuurielu tasalülitamine toimus '50 aasta märtsi pleenumiga(istungjärk). Eestlastest partei juhtkond asendati eestlastest venelastega. Väga palju kultuuriinimesi süüdistati lääne ees kodanikuideoloogia kandmises. Osa vangistati, teistel keelati oma teoste avaldamine. Kultuuris sai populaarseks sotsialistlik realism. '53 aastal Stalin suri.
Eesti venestumine kiirenes oluliselt. Milles väljendus Hrustsovi-aegne sula sisepoliitikas? Võimult tõrjuti Moskva käskude täitjad. Vägivallapoliitika vähenes. Kohalikud elanikud said tööd. Inimeste materiaalse olukorra paranemine. 1956 Ungari ülestõus 1961 Berliini müür 1962 Kuuba kriis Olme aktiivne eneseteotus, füüsiline vägivalla kadumine, tarbeesemed jõudsid Soomest Kultuurielu EÜE, õpilaste omavalitsus, kultuurielu hakkas elavnema, uued kunstivoolud Läbikäimine läänemaailmaga Tallinn-Helsinki laevasõit 1960.aastatel leppisid või harjusid eestlased nõukogude korraga, millised näited seda kinnitavad? Laienesid riigipiirid. Miks see protsess toimus? Oludega lepiti, paremad võimalused. Ivan (Johannes) Käbin 1950-1978, kuulekam käsutäitja, oskuslik poliitika oma meeskonna kujundamisel. Karl Vaino õigete inimeste ohjeldaja Kodanlik ratsionalism rahvuslikkuse rõhutamine
Tuhande aastane keskaeg Millal algas ja millal lõppes Euroopa keskaeg? Algas 476. aastal (LääneRooma keisri kukutamine) Lõppes, kas 1450. (trükikunsti leiutamine), 1453. (Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt), 1492. (Ameerika avastamine) või 1517 (reformatsiooni algus). Eestis algas 1200. aastal ja lõppes 1558. (VeneLiivi sõja puhkamine) Eestis hakkas keskaeg hiljem kuna siia ei toonud Rooma riigi lagunemine kuigi suuri muutusi. Keskaeg on Eesti ajaloos oluline, sest siis Eesti euroopastus ehk Eesti seoti LääneEuroopaga. Varakeskaeg (6.10. saj) ➢ Kadus oskus töödelda kivi ➢ Alla käisid kombed ➢ Lokkas vägivald ja kuritegevus ➢ Kujunesid Germaanlaste riigid, esile tõusis Frangi riik ➢ Suur osa Euroopast ristiusustati Kõrgkeskaeg (11.13. saj) ➢ Keskaja kõige tormilisema arengu periood ➢ Rahvaarvu kasv (Asustus tihenes, hariti üles uusi põlde, linnu ra...
Triik, K. Mägi, J. Koort, K. Raud Luuletajad: K. J. Peterson, J. liiv http://www.hot.ee/maririina/HotPotatoes/kes_on_foto_8.kl.htm http://www.kirmus.ee/erni/foto/suit03x.html Aineala, loomingumeetodid Kirjutati peamiselt kunstist ja filosoofiast Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: Kujunemisperiood (rahvusromantika ja realism) Esteetiline kõrgperiood (impressionism, sümbolism) Hilisperiood (modernism) Tegevusvaldkond Elavdas kultuurielu Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri Viis kirjanduskriitika paremale tasemele Tõstis raamatukujunduse taset Tutvustas eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara Väljaanded Albumid I-V Ajakiri "Noor-Eesti" Ajakiri "Vaba sõna" http://www2.kirmus.ee/nooreesti/?id=278&sub=258 Laialimineku põhjused Noor-Eesti sõnum ei jõudnud piisavalt suurte rahvahulkadeni Kriisiseisund I maailmasõda "Enam kultuuri
Tants Eestis läbi aegade Koostas: Juhendas: 1 Sissejuhatus Tants on läbi aegade andnud erinevatele rahvastele võimaluse salvestada oma kogemusi, tundeid ja olemust. Inimene, kes oma keha tunnetab ja oskab tema vajadustega toime tulla, on ka ise rõõmsam ja teotahtelisem. Professionaalne ja heatasemeline tantsukoolkond rikastavad riigi kultuurielu ning tõstavad tema mainet maailma silmis. 2 Esimesed märgid 12.sajandil Esimene kirjalik vihje eesti tantsulaadsele liikumisele Saxo Grammaticuse kroonikas "Gesta Danorum", kus vihjatakse sõdalaste rituaalsele rütmilisele liikumisele tapluse eel. 1777 eesti geograafia, majanduse ja kultuurielu uurija A.W.Hupel on oma raamatus "Topograafilised teated"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
