Mendeli printsiibist. füüsiliselt aheldunud-asuvad samas kromosoomi DNA niidis geneetiliselt aheldunud (lahknevad sõltumatult teineteisest). Teema 2. Otsegeneetika: geenilt tunnusele. 1. DNA STRUKTUUR DNA sisaldab kombinatsioone neljast erinevast keemilisest ühendist, mida tähistatakse tähtedega A, T, C ja G. Iga raku tuumas asub genoom organismi DNA täielik komplekt, mis on koondatud kromosoomidesse. Inimesel on 23 paari kromosoome ning iga paari üks kromosoom on pärit emalt ja teine isalt. dsDNA tüübid: B-konformatsioon (Paremale poole pöörduv kaksikahelaline DNA, milles on täispöörde kohta 10,4 aluspaari ja mille diameeter on 1,9 nm. Selline DNA vorm esineb madala soolakontsentratsiooniga vesilahuses ja on kõigi organismide genoomide DNA tavavorm.), A-konformatsioon (Paremkeermega DNA kaksikheeliks, mille täispööre moodustub 11 aluspaarist ja mis esineb DNA osalisel dehüdreerimisel.), Z-konformatsioon(Vasakule
Tuumapiirkonnas on ainult 1 rõngasjas kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist, selle piirkonda nimetatakse nukleoidiks. TP-s membraansed organellid puuduvad. On ribosoomid. TP-s on tihti väiksemad DNA rõngad e. plasmiidid. Neil on põhiliselt ainevahetuslik tähtusus.Tekivad ja kaovad, b-i kaitsmine väliskeskkonna eest. Kasutatakse geeni- ja rakuteraapias: plasmiididele pannakse geene ja toodetakse valke. Saame transgeense e. võõra liigi geene sisaldava organismi. Kuju järgi jagatakse: *kerabakterid(diplo,kobar,kuupkok); *pulkbakterid(diplo,stretso,kokobatsillid); *spiraalsed bakterid e. spirillid; *keerisbakterid e. spirokeedid; *punguvad ja jätketega bakterid; *niitjad bakterid. Moodustuvad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad, tütarrakud eralduvad. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ja umbes võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Gener. aeg kulub b-i rakkude arvu kahekordistumiseks. B väljutab kuni kolmandiku TP-s olev...
seeneniitide kogum. Viljakeha on kokkupakitud seeneniitidest mood. seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik töö. Mükoriisa e seenjuur-seeneniidistikust ja taimejuurest mood. liitorgan, sümbioos taimejuurte ja seente vahel. Samblik on liitorganism, mis koosneb sümbioosis elavast seenest koos vetika v tsüanobakteriga. Eeltuumsed e prokarüoodid. Rõngaskromosoom-eeltuumse organismi ühest DNA-molekulist koosnev kromosoom, mis sisal. raku tähtsaimat pärilikku infot. Limakapsel-osa bakterirakke ümb kiht, mis kaitseb rakku kuivamise eest, aitab bak.rakul liikuda ja seob üksikud rakud kolooniaks. Sisaldised-varuainete kogumikud, bak.rakus, sisal. peamiselt tärlist, glükogeeni, väävli- ja fosforiühendeid. Bakterite spoorid-tugeva kestaga ümb strukt-d, mis võimald. bak.rakul. üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises. Lagundajad-organismid, mis saavad energiat surnud org. lagund
MITOOS - Päristuumsete rakkude ühinemisviis, mille käigus tekib kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. *Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. *Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil *Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA-molekulist INTERFAAS PROFAAS METAFAAS ANAFAAS 1)Tsentrioolid kahestuvad, toimub DNA replikatsioon, kromosoomid on lahti keerdunud. 2)Algab kääviniidistiku kujunemine, kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks, tuumakesed kaovad. Tsentrioolid liiguvad poolustele.
Rakuteooria: -Kõik organismid koosnevad rakkudest -Iga uus elu saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel -Ainuraksed -Hulkraksed -Ainuraksed on mikroskoopiliste mõõtmetega, aine- ja energiavahetus rakumembraani kaudu -Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Loomarakk -Rakumembraan: -Koosneb fosfolipiididest ja valkudest -ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke, annab rakule kuju -Ainete transport läbi rakumembraani: -Passiivne transport .- difusioon(kõrgemalt konsetratsioonilt madalamale, kuni tasakaalustub -gaasid) ja osmoos (lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalama konsetratsioonilt kõrgema suunas tasakaalustumiseni) (membraani läbivad vesi, gaasid, etanool väiksed molekulid), ei vaja lisaenergiat -Aktiivne transport transportvalgud juhivad läbi membraani ainult vajalike aineid, vajatakse energiat -Retseptorvalgud osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga, seovad rakku ümbritsevast keskkonnast ...
1. Embrüogenees- lootearegng. (algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnitusmomendiga(elussünnitajatel), koormisega (lindudel) või idu moodustumisega seemnes(taimedel)) 2. Ontogenees- isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittegulisel- vanemorganist eraldumisest surmani. 3. Panteogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust. 4. Menopaus- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55aastastel naistel. 5. Bioloogiline surm-organismi (ka inimese) elutähtsate talituste pöördumatu seiskumine. 6. Kliiniline surm- inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknävisüsteemi talituse pidurdumises. Teema 7. Viljastumine 8. Looteline areng : Platsenta ülesanded- ainevahetuslik, platsentabarjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone Millal hakkab tööle süda?-2.kuul M...
ORGANISMIDE ARENG 1. Mitoos Eriline paljunemisviis, mida kasutavad päristuumsed organismid uute rakkude tekkeks · Vaja: *Taastada vanu, vigaseid ja hävinuid rakke *Raku kasvamiseks · Ühest päristuumsest keharakust tekib kaks TÄPSELT SAMASUGUST keharakku · Keharakkudes on iga kromosoom esindatud paarina - Diploidne 2. Mitoosi käik (interfaas) · Kromosoomid koosnevad valkudest ja DNA-st · Kromosoome näeb ennem seda kui nad jagunema hakkavad · Enne jagunemist pakitakse DNA kromosoomides tihedalt kokku · Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust teise alguseni · Interfaas Raku I faas. Ettevalmistav faas · Interfaasis toimub: *DNA replikatsioon
Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid Kontrolltöö nr 1 1. Märkige joonisele noolega DNA, geen, kromatiid, kromosoom. 2. Märkige joonise täppide kohale noolega, millised ained saadakse joonisel kujutatud protsesside tulemusena. Mille poolest sarnanevad replikatsioon ja transkriptsioon? 1) ..Neil on ühine eesmärk, valgusüntees, et pärilik info avalduks. ....................................................................................................................................................
Kordamisteemad kontrolltööks: paljunemine ja areng 1. Organismide paljunemisviisid (3) ja näited loodusest, sugulise ja vegetatiivse paljunemisviisi võrdlus. 2. Raku elutsükkel: interfaas ja rakujagunemine (kas mitoos või meioos). Interfaas, selles toimuvad protsessid (sh DNA replikatsioon). 3. Mitoos, selle toimumiskäik, pro-, meta-, ana- ja telofaas, sh ära tunda joonistel ja otsust põhjendada. Kromosoom, kromatiid, tsentromeer. Tsentrosoom ja tsentrioolid. Kääviniidid. Tsütokinees, karüokinees. Mitoosi tulemus, roll looduses. 4. Meioos, selle mõiste ja eesmärgid (tulemus, roll looduses). Kromosoomide ristsiire (crossing-over). Meioosi toimumiskäik ja faasid (I jagunemise pro-, meta-, ana- ja telofaas ning II jagunemisel samad, II profaas jne). Tunda faase joonistel. 5. Mitoosi ja meioosi võrdlus. 6
või kromomeerid on naaberaladest visuaalselt eristatavad ja täidavad erinevaid funktsioone. Taolise lineaarse diferentseerituse taga on unikaalse ja kordusDNA alade paiknemine kromosoomis ning eu ja heterokromatiini erinev kokkupakkimine, mida saab in situ hübridisatsiooni ja diferentsiaalvärvimise meetodite abil kromosoomitasandil nähtavale tuua. Prokarüootide (Archaebacteria ja Eubacteria incl. Cyanobacteria) kromosoom on rõngas- DNA molekul. Kogu prokarüdoodi genoom on pakitud ühte kromosoomi, mille koostisesse kuuluvad peale DNA kaksikahela veel valgud ja RNA-d. DNA, mille pikkuseks on keskmiselt 1 mm, on kokku pakitud mitmekümneks linguks, mida hoitakse koos RNA abil. Transkribeeritavad lingualad despiraliseeruvad. Valkude abil kinnituvad DNA lingud oma basaalse alaga bakteriraku sisemembraanile, moodustades nukleoidi piirkonna.
koodoniga ja polüpeptiidahela aminohapetejärjestus ei muutu. 13. Tsütogeneetika alused. Kromosoomid. Tsütogeneetika põhiliseks uurimisobjektiks on kromosoomid, milles sisaldub kogu raku geneetiline informatsioon. Baktereid ja teisi organisme, kellel puudub rakutuum, nimetatakse prokarüootideks. Organismidel (enamasti hulk-raksetel), kellel esineb rakutuum ning selles esinevad kromosoomid, nimetatakse eukarüootideks. Iga kromosoom koosneb kahest pikast peenest spiraalsest niidist kromatiidist, need omakorda kromoneemidest. Kromoneemid koosnevad veel väiksematest kromofibrillidest. DNA paikneb põhiliselt rakutuumas olevates kromo-soomides ja DNA hulk rakus on püsiv. Kromosoomid on pärilikkuse materiaalsed kandjad ja nad kindlustavad geneetilise info edasikandmise järglastele. Geen on pärilikkuse ühik. Geenid kontrollivad kindlate valkude sünteesi ja mõjutavad ühe või teise tunnuse arengut. 14
nukleosiidid, nukleotiidid; lämmastikalused; Chargaffi ekvivalentsuse seadus. DNA kaksikahela ehitus: komplementaarsusprintsiip; ahelate antiparallelsus; DNA kaksikheeliksi alternatiivsed vormid. Nukleiinhapete primaar- sekundaar- ja tertsiaarstruktuurid; DNA denaturatsioon ja renaturatsioon; heterodupleksid. Kromosoomide struktuur: viiruste genoomid; bakterikromosoom; eukarüootsete kromosoomide struktuur ja koostis: histoonid; nukleosoomid. Üks kromosoom üks DNA molekul. Eukarüootse kromosoomi pakkimine. Metafaasikromosoom. Tsentromeerid ja telomeerid. DNA kordusjärjestused eukarüootses genoomis. 11. DNA replikatsioon. Nukleiinhapete sünteesist üldiselt: nukleiinhapete sünteesi suund; sünteesi läbiviivad ensüümid. DNA replikatsiooni mudelid: semikonservatiivse mudeli tõestamine; kahesuunalise replikatsiooni tõestamine. DNA replikatsiooni alguspunkt bakterites ja eukarüootidel.
isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises. Analüüsiv ristamine ristamine, millega uuritakse katseloomade või -taimede genotüüpide homo ja heterosügootsust. Antigeen selgroogsesse organismi sattunud võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab antikehade teket. Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Avalduv geen (geeniekspressioon) geen, milles toimub RNA süntees. Bakteriofaag viirus, mille peremeesrakus on bakter. Daltonism (punarohepimedus) - inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-romosoomis. Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari ärandumist.
Tuuma on kogunenud peaaegu kogu raku DNA, juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Kromatiinaine- DNA, mis on seostunud valkudega ning asub rakutuumas Eukromatiin- aktiivne DNA Heterokromatiin- mitteaktiivne DNA 5. Mõisted Homoloogilised kromosoomid- Liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi osa Geen- DNA üks lõik, mis määrab ühe valgu või RNA täpse struktuuri Alleel- geeni esinemisvorm Sugukromosoomid- kromosoom, mis on eri sugupooltel erinev Autosoomid- kromosoom, mis on kõikidel isenditel samasugune Haploidne- kaks korda vähenenud Diploidne- kahekordne Genotüüp- raku kogu geneetiline informatsioon Homosügoot- identne alleel, mis määrab kindla tunnuse Heterosügoot- ühe geeni erinev alleel Karüogramm- isiku ühe raku täielikult järjestatud kromosoomistiku piltkujutis Karüotüüp- raku kromosoomistik Tsütogeneetika- geneetika valdkond, mis uurib kromosoome 6
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 Liana Veremi VÄRVIPIMEDUS Referaat Nägemise uurimise alustes Juhendaja:Cintia Räppo Tallinn 2018 SISUKORD VÄRVIPIMEDUS..................................................................................................................3 AJALUGU..............................................................................................................................4 VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID................................................................................................5 TEKKEPÕHJUSED...............................................................................................................7 Geneetiline värvipimedus................................................................................7 Omandatud värvipimedus........................................
lahustunud sooli või sahhariide, toksilisi jääkprodukte ja pigmente, mis osalevad taime õite ja lehtede värvuse kujundamisel. Vakuoolid aitavad taimerakkudel tagada kõrget siserõhku. 7 Mitokondrid ja kloroplastid on arenenud prokarüootsetest rakkudest, mis on kunagi sattunud suurema raku sisse. Neil organellidel on oma geneetiline materjal, mis sageli esineb DNA rõngasmolekulina nagu seda on ka bakterite kromosoom. Paljud mitokondrite ja kloroplastide valgud on nende endi poolt kodeeritud. Mitokondrid on rakkude "jõujaamad", sest neis toimub energia konverteerimine lipiididest ja süsivesikutest adenosiin trifosfaadiks ATP. Energeetiliselt aktiivsemates rakkudes on mitokondreid rohkem. Mitokondritel on kaks membraani. Sisemisel membraanil asuvad ensüümid, mis on seotud energia konverteerimisega. Selleks, et suurendada sisemembraani pinda, on ta sisse sopistunud, moodustades harju e. kriste (cristae).
osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Esineb näiteks inimese AB0-süsteemi vererühmade määramisel. · Intermediaarsus-Geenipaari seisund, mille puhul kumbki aleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldubvahepealne tunnus. · Analüüsiv ristamine- ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust. · Sugukromosoom-isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osal taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y. MENDELI SEADUSED Gregor Mendel oli Austria munk, keda peetakse "geneetika isaks". Tuginedes aedhernestega tehtud eksperimentidele, postuleeris ta pärilikkuse põhiseadused. MENDELI 1 SEADUS Ühetaolisuse seadus.Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased.
12. Polüalleelsus- allele on rohkem kui kahe variandina, iseloomustab populatsioon. 13. Dihübriitne ristamine- ristamine,mille puhul jälgitakse 2 tunnusepaari pärandumist. 14. Mendeli III seadus- homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teised hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Ka lahknemise seadus. 15. Sugukromosoom- idendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osal taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y. 16. Suguliiteline geen- inimese X-kromosoomis paiknev geen 17. Suguliiteline puue- inimese puue, mida määrav geen paikneb X-kromosoomis 18. Hemofiilia- vere hüübimatus, inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. 19
1.Tsütoloogia on rakuteadus ehk bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. 2. Rakuteooria põhiseisukohad: * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. * Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 3. Rakke uuritakse valgusmikroskoopidega. Tänapäeval kasutatakse tihti binokulaarseid mikroskoope (saab uurida kahe silmaga). Suuremate objekide uurimiseks kasutatakse stereomikroskoopi. Elektromikroskoop (lahutusvõime kuni 0.2 nm). 4.Eukarüoot (päristuumne) on organism, mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistis, seened, taimed ja loomad. Prokarüoot (eeltuumne) on organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 5. Rakud on erinevad, sest nad peavad täitma erinevaid ülesandeid. 6. Rakumembraan kooseb pühiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Eraldab raku sisekeskk...
Milline oleks maailm, kui mutatsioone ei esineks? Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandjad, tavaliselt DNA või RNA püsivad, edasikanduvad muutused. Neid võivad moodustada kopeerimisvead pärilikkuse kandjas raku pooldumusel ja kiirguse, kemikaalide või viiruste ehk mutageenide toime. Mutatsioonid põhjustavad sageli raku funktsioonide häirumist või raku surma ning võivad kõrgemate organismide puhul tekitada vähktõbe. Neid peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks: looduslik valik kõrvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus säilida. Nad jagunevad oma olemuselt kaheks: pärilikud ja mittepärilikud. Pärilikest mutatsioonidest eristatakse geen-, kromosoom- ja genoommutatsioone. Nende tagajärjeks on mutatsiooniline muutlikkus populatsioonis. Enamik neist ei avaldu organismi fenotüübis ning on kahjulikud, väga harva tekib organismis kasulikke mutatsioone. Mutatsioonide tõttu on põhjust...
Hemofiilia ehk veritsustõbi Tartu 2017 Mis on hemofiilia? Ühe või mitme hüübimisteguri kaasasündinud vaegusel või hüpofunktsioonil tuginev pärilik veritsushaiguste rühm Diagnoosi täpsustamiseks määratakse vere hüübimisnäitajad: faktor IX, faktor VII, trombotsüütide hulk, APTT (osaline tromboplastiini aeg), PT (protrombiini aeg), veritsusaeg, fibrinogeen. Klassifikatsioon A-hemofiilia e. klassikaline 1:10 000 B-hemofiilia 1:30 000 C-hemofiilia Sümptomid Kalduvus verejooksude tekeks, mis ei peatu Liigestesse, lihastesse (valu, paistetus) Peale kerget traumat Iseeneselikult (nt ninaverejooksud) Vererohked menstruatsioonid Eluohtlikud Ajusisene verejooks Hingamisteede sulgust põhjustavad verejooksud Raske vorm avaldub lapseeas, kergem täiskasvanueas http://kiku.hambaarst.ee/robot/103/hemofiilia-ja-von-willebrandi-tobi Pärilikkus Pärandub X-liitelisel retsessiivsel teel X-k...
Kombinatiivne muutlikkus vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks. Mutatsiooniline muutlikkus: Geennmutatsioonid kahjustunud on üks geen, tekib geeni nukleotiidide rea muutusel. Kromosoommutatsioonid toimub terve kromosoomi kuju või pikkuse muutus. Lõigu väljalangemine, lõigu kahekordistumine, lõikude omavahel kohtade vahetumine või ümberpaiknemine. Genoommutatsioonid kogu kromosoom või kromosoomid kaovad või lisanduvad. Nt: Downi sündroom. Mutageenid: Bioloogilised mutageenid viirused, bakterid, alkaloidid, hallitusseente toksiinid Keemilised mutageenid - mõned ravimid, olmekeemia, orgaanlised ühendid Füüsikalised mutageenid - kiirgused: radioaktiivne-, röntgen- ja UV - kiirgus Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA moleuli sünteesi. Alleel - Geeni üks esinemisvorm. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub.
Arhed e ürgbakterid rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes. · Ehitus: DNA, piilid vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ja geneetilise info vahetuseks (lühikesed ja pikad), ribosoom sisaldavad RNAd ja valke, toimub valgusüntees, asendavad mitokondreid, ühinedes moodustavad polüsoome, vibur flagelliinist, aitab liikuda (libisedes või ujudes), plasmiid rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal (iseseisvad DNA molekulid), kapsel e kihn, oluline kaitsebarjäär, rakukest annab kuju, kaitseb, rakumembraan tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse, tsütoplasma sisaldab vett, valke, lipiide, süsivesikuid ja mineraalaineid · Bakterirakud on haploidsed ja tuumamembraanita. Kõige väiksemad bakterid on mükoplasmad.
selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks Antikoodon - tRNA molekuli kolmnukleotiine järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga Assimilitatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine
organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks Antikoodon - tRNA molekuli kolmnukleotiine järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga Assimilitatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine
inimestele vajalike ainete tootmisel Biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil Eukarüoot- organism, millel on rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Nende hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. Golgi kompleks- membraanist koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse Homoloogiline kromosoon- kromosoom, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Karüoplasma- rakutuuma poolvedel sisu Kloroplast- membraanist koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Kromoplast- membraanist koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Kuulub plastiidide hulka. Leukoplast- Membraanist koosnev taimeraku organell, kus pigmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka,
EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Mariliis Tisler 12.B Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Muutused peavad tekkima geneetilises materjalis ja kanduma edasi järglastele. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. G e n e e t ilin e m u u t lik k u s M u t a t s io o n ilin e m u u t lik k u s K o m b in a t iiv n e m u u t lik k u s G e e n is iir e G e e n it r iiv Geneetilise muutlikkuse peamised allikad Mutatsioonid Populatsioonis tekib mutatsiooniline muutlikkus (geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas. Komb...
Ettevalmistus on sama mis mitoosil ehk: Raku organellide arvu suurendamine, DNA kahekordistumine, ATP molekulide süntees. 1) Profaas (DNA keerdub tihedalt kokku ing tekivad kahe kromatiidilised kromosoomid; homoloogilised kromosoomid moodustavad paare ning on tihedalt üksteise vastas; tuuma membraan hakkab kaduma; tekivad kääviniidid; kromosoomide ristsiire; homoloogilised kromosoomid liiguvad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi; kromosoom ei ole enam ainult ühe vanema geenidega.) 2) Metafaas (Kromosoomide paarid liiguvad raku ekvatoriaal tasandile; kääviniidid kinnituvad ühelt poolt ühe ja teiselt poolt teise homoloogilise kromosoomi külge.) 3) Anafaas (Kääviniidid hakkavad lühenema ja tõmbavad kromosoomide paarid lahku; üks homoloogilistest kromosoomidest satub ühele ning teine teisele raku poolele ning kromosoomid eralduvad teineteisest.)
KONSPEKT PÄRILIKKUS Geneetika- Uurib organismide pärilikkuse, muutlikkuse seaduspärasusi. DNA- Päriliku info kandja. Genoom- Kromosoomides sisalduv kogu geneetiline materjal. Genoomis 23 paari kromosoome. Kromosoom-Geenide kogumikud. Inimesel 23 paari ehk 46 kromosoomi. Geen- DNA lõik mis määrab ära ühe tunnuse. Fenotüüp- Ühe isendi vaadelavate tunnuste kogum. Geenide ja keskkonna koosmõjul avalduvad tunnused. FUNDAMENTAAL JA RAKENDUSTEADUSED. Fundamentaalteadused- (füüsika. Keemia, bioloogia, geoloogia jt) Sisu: Faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid. Teadmiste pagas. Rakendusteadused- Fundamentaalteadmiste praktiline rakendamine. ERINEVATE ORGANISMIDE BIOTEHNOLOOGILISI RAKENDUSI. Piimhappebakterid Toiduainete hapendamine (kurk, kapsas, piim jt) Hallitusseened Juustusortide valmistamine, antibiootikumid jt Pärmseened Pagaritooted, alkohol jt BIOTEHNOLOOGIA JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Liign...
Õpi kontrolltööks.Elusorganismide süsteem. 1.Oskad järjestada: Liik>Perekond>Sugukond>Selts jne mõne selgroogse looma põhjal Liik Perekond Sugukond Selts Klass HõimkondRiik Kodukass Kass Kaslased Kiskjalised Imetajad Keelikloomad Loomariik 2. Elu tunnused. Oskad nimetada elu tunnuseid 1) paljunemisvõime 2) aine ja energiavahetus 3) arenemis ja kasvamisvõime 4) reageerimine ärritusele 5) pärilikkus 6) kindel eluiga, mis lõppeb surmaga 3.Elu organiseerituse tasemed. Oskad järjestada elu organiseerituse tasemeid. Tead näiteid iga elu organiseerituse taseme kohta. 1) molekulaarne DNA, RNA, valgud 2) rakuline eukarüdoodid, prokarüdoodid, 3) koeline kattekude (taimedel) 4) populatsioon sama liigi esindajad 5) liik taime, looma ja seeneliigid 6) kooslus taime, elu, loomakooslus 7) ökosüsteem mets, järv, põld, meri, raba 8) bioom tundra, taiga, stepp 9)biosfäär 4. Vesi. Vee funktsioonid organismides, vee tähtsus. Loode areneb vees, 5.S...
DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul (mRNA, tRNA, rRNA), translatsioon (valgu süntees) mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine, mis on peamine osa valgu sünteesist, replikatsioon (DNA süntees) matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli, geen lõik DNA molekulis, mis esineb alleelidena, alleel ühe geeni erivorm, kromosoom valgu abil kokku pakitud DNA molekul, mis sisaldab pärilikkus tegureid e geene, geneetiline kood vastavus, kus mRNA kolm järjestikkust nukleotiidi määravad ära ühe aminihappe valgus, heterosügoot geenipaar, kus homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (domineeriv ja retsesiivne), homosügoot geenipaar, kus mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel (domineeriv või retsesiivne),
Rakutuum Ülesanne: · Juhtida raku elutegevust · Vastutada paljunemise eest Kuju: · Enamasti ümar/ovaalne · Piklikes rakkudes piklik Tuumake · Ajutine moodustis · Struktuur mis tekib mitme kromosoomi RNA sünteesi eest vastutavate piirkondade seostumisel . · Tuumakeses moodustavad ribosoomide ehitusüksused · Tavaliselt on neid tuumas 1-3 Tuumade Arv · Tavaliselt 1 rakus 1 tuum · teisi varjante on ka. ' Tuumade ehitus · Pooride kaudu ained tsütoplasma karüoplasma · Karüplasmas kromosoomid Kromosoom · Üks jupp kogu genoomist · DNA, RNA, Valgud, ioonid · Raku jagunemise ajal kokku pakitud, muul ajal pooleldi lahti pakitult(kromantiin) · Jaotus autosoomid, suguromosoom...
Geneetika kordamisküsimused eksamiks I Geneetika põhialused 1) DNA ja RNA ehitus 2) Millest koosneb nukleotiid? 3) Kus DNA ja RNA paiknevad loomsetes (inimese) rakkudes? 4) DNA replikatsioon 5) Transkriptsioon 6) Translatsioon 7) Koodon 8) Geneetiline kood 9) Geeni avaldumine e. geeni ekspressioon 10) Kromosoomide ehitus 11) Autosoom 12) Gonosoom 13) Rakkude jagunemine: mitoos ja meioos 14) Rakutsükkel II Klassikaline geneetika 1) Mendeli I, II ja III seadus 2) Kodominantsus ja intermediaarsus III Definitsioonid 1) Mis on geen? 2) Mis on a. geenmutatsioon b. kromosoommutatsioon c. genoommutatsioon III Mõisted 1) Lookus 2) Alleel (dominantne ja retsessiivne alleel) 3) Genotüüp 4) Fenotü...
kingloomal kaks tuuma, vöötlihasrakk on hulktuumne Ülesandeks reguleerida kõiki rakus toimuvaid protsesse Kromosoomid Inimese iga keharaku tuumas on 46 kromosoomi, jagatakse mikroskoopilise sarnasuse alusel Paarilised kromosoomid on homoloogilised(sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene). Erandi moodustuvad mehe sugukromosoomid(X ja Y) Raku jagunemise eel toimub replikatsioon (kromosoomide kahekordistamine) pärast seda on üks kromosoom kahe kromatiidine Muna -ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Peamised kromosoomivalgud on histoonid kaitsevad DNA-d ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida. Nukleosoomne fibrill DNA mis on keerdunud über histoonide molekulidest koosnevate kerakeste Karüokam reastatud kromosoomistik 1 kromosoom = histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga Keskmine paksus 0.1 mikromeetrit
5)sünteesib valke-ribosoom 6)sorteerib valke-golgi kompleks 7)sisaldab pärilikku infot-kromosoom 8)aitab kaasa raku jagunemisele-tsentrosoom 9)on valkude liikumisteeks-tsütoplasmavõrgustik 10)kannab aineid rakus edasi-tsütoplasma kui rakk oleks riik, siis millised raku osad oleksid: 1)elektrijaam-mitokonder 2)riigipiir-rakumembraan 3)valitsus-rakutuum 4)vabrik-ribosoom 5)teedevõrk-tsütoplasma võrgustik 6)lado-golgi kompleks 7)prügimägi-lüsosoomid 8)panga kullavaru- kromosoom taimerakk: eripära:rakukest(on paksme ja tugevam kui rakumembraan)(koosneb peamiselt tselluloosist) rakukesta ülessanded:annab kuju ja tugevuse,kaitseb, aitab seedida vakuool, tähtsus- vee reserv, kindlustavad raku siserõhu ehk turgori. plastiidid: 1)kloroplastid (värvus roeline) sisaldavad klorofülli toimub fotosüntees 2)kromoplastid (värvus punane, kollane oranz) sisaldavad karotinoide 3)leukoplastid(värvusetud) sisaldavad varuaineid nt: tärklis võrdlus/mitokonder/kloroplast 1
Pärilikud haigused inimesel seotud ensüümide puuduse või madala aktiivsusega Sageli pleiotroopne efekt fenotüüp võib olla patsientidel erinev: Fenüülketonuuria (PKA) I tüüpi Albinism TaySachs'i tõbi Fenüülketonuuria Mutatsioon fenüülalaniin hüdroksülaasi geenis, mis takistab fenüülalaniini konverteerimist türosiiniks Homosügootne retsessiivne tõbi:: ~1 12,000 sünni kohta kaukaaslastel 12 kromosoom. PKU haigetel fenüülalaniin koguneb muutub fenüülpüruvaadiks. See ei lase närvisüsteemil korralikult välja areneda ja surevad varakult (raseduse ajal kompenseerivad ema ensüümid Pleiotropne efekt: türosiin vajalik kilpnäärme hormooniks ja adrenaliini sünteesiks, samuti melaniini moodustumisel Võimalik interventsioon on fenüülalaniini vaba dieet kohe sünni järgselt kuni 10 eluaastani
Genoomne mälu - Põhjus metülatsioon - Pärandumistüüp sõltub sellest kummalt anemalt on päritud 37.Ühe geeni haigused PKÜ=fenüülketonuuria - Mutatsioon PAH - Retsessiivne kromosoomis 12 - Sagedus 1:10 000 - Dieet Fragiilse Xi sündroom - XGG koopiamutatsioon X-kromosoomis - FMR1 – permutatsioon mutatsiooniks - Sagedus meestel 2x sagedamini kui naistel sest neil 1 inaktiivne x kromosoom MECP2 = Rett’i sündroom - Retsessiivne mutatsioon X-kromosoomis - Eluiga naistel päranduv, mehed surevad sündimised Muud ühe geeni haigused - Teada üle 250 geeni - Üldiselt tekivad de novo LNS = Lesch-Nyhami sündroom - Mutatsioon x kromosoomis – retsessiivne - Enesevigastamine - Sagedus 1:20 000 meestel - Eluiga lühike DMD = Duchenne lihasdüstroogia - Mutatsioon x-kromosoomis – retsessiivne - Sagedus suur
1) Mikroskoobi leiutamine *15. saj esimesed valgusmikroskoobid - Galileo Galilei *Esimene liitmikroskoop - 1590a Hollandis, meisterdasid Hans ja Zacharias Janssenid * Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt *Esimesena nägi mikroskoobis baktereid Anton von Leuewentrock. 2) Rakuteooria kujunemine *17-18. sajand rakkude vaatlemine *1826 K.E. von Baer avastas munaraku *1831 avastati rakutuum *1838 Schleider avastas taimeraku *1839 Schwann avastas loomaraku Vivetrow rakkude jagunemine 3) Rakuteooria *Kõik organismid koosnevad rakkudest/rakust *Iga rakk saab alguse olemasolevate rakkude jagunemise teel *Rakkude ehitus on seotud talitlusega 4) Tsütoloogia Uurimismeetod Uurimisvahendid rad isotoobid Valgusmikroskoop, luup, elektromikrosoop 5) Rakkude mitmekesisus Organismid Üherakulised Hulkraksed Tuuma...
valgukanalite 8. Tsütoplasma koostis ja ülesanded • Koosneb veest ( 60-90%); madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid; biopolümeerid, pigmendid, regulaatorained, lahustunud gaasid. • Ülesanne: seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks 9. Mis on tsütoskelett, selle ülesanded. • on raku tugi- ja liikumissüsteem • koosneb niitjatest valkudest • tagab raku kindla kuju 10. Mis on kromosoom, selle ehitus? • DNA ja valgu molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. 11. Iseloomusta taime-, seene-, looma- ja bakterirakku 12. Võrlde neid Loomarakk Taimerakk Seenerakk Bakterirakk membraan Pole rakukesta rakukest
kaitsefunktsiooni. Kest on kaetud karvakeste või viburitega. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Vibureid kasutavad and aga liikumiseks. Osadel bakteritel eritab kes limakapsli, mis on täiendavaks kaitseks ja hõlbustab liikumist Surmaga lõppevaid haiguseid põhjustatavaid baktereid nim. Patogeenideks. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest- bakteritoksiinidest. Bakteritel on üks kromosoom Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Bakteritel pole 1) tsütoplasmavõrgustiku 2) Golgi kompleksi 3) Kloroplaste 4) Mitokondreid Mõnedel bakteritel esineb tsütoplasmas gaasivakuoole, need on iseloomulikud vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Bakterid paljunevad pooldumisega. Mis toimub suhteliselt kiiresti, laboris kuni poole tunniga, looduses 1 ööpäevaga
toodetud aineid); hüüfid ehk seeneniidid; ühes rakus võib olla mitu tuuma; hulkraksete seente hüüfides esinevad vaheseinad; jagunevad kottseenteks, ikkeseenteks ja kandseenteks; organeliid on tuum, rakumembraan, rakukest, mitokondrid ja lüsosoom (ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, lagundatakse makromolekule ja rakustruktuure) BAKTERIRAKK Kõige väiksemad üherakulised organismid, kelle on kõik elutunnused. Eeltuumsed ehk prokarioodid (puudub rahutuum); kromosoom on otse tsütoplasmas; haploidne ja pole tuumamembraani; mitokondreid ei ole, neid asendavad ribosoomid; on kerakujulised, jätketega ja niitjad Limakapsel säilitab niiskust; võimaldab moodustada kolooniaid; sisaldab tihti mürkaineid; osa baktereid liigub lima abil Rakukest kaitseb kuivamise ja rõhu eest; annab kindla kuju; reguleerib ainete liikumist sisse ja välja (eeltuumsete rakkude jäik rakusein asendab skeletti) Rakumembraan reguleerib ainete liikumist
Võrdle. ( 6 punkti ) Bioloogiline surm Kliiniline surm Elustada ei ole võimalik Elustada on võimalik Aju ja kesknärvisüsteemi surm Hingamine ja südametegevus seiskunud Keha jahtub ja lihas kangestus esimesed 5 min. kriitilise tähtsusega elustamise seisukohast 6. Mis on DNA replikatsioon? Palun ka joonis ja talle tema osad: kromosoom, tsentromeer, kromatiidid, õlad. ( 7 punkti ) DNA replikatsioon tähendab, et DNA kahekordistub. Leia mõistetele õige tähendus ning kirjuta sellele vastav täht taha. ( 7 punkti ) Ontogenees g a) mehel toimub seal spermide areng Karüokinees c b) organismi areng viljastamata munarakust Fülogenees f c) rakutuuma jagunemine mitoosis ja meioosis
replikatsioonivalgud Inimesel on sugurakkudes 23 kromosoomi. Haploidne e. ühekordne kromosoomide arv (sugurakkudes) vs diploidne e. kahekordne (keharakkudes). Polüploidsus- Üle kahe kromosoomikomplekti organismi rakkudes (diploidne kromosoomistik e. 2n, üks komplekt homoloogsetest kromosoomidest pärineb emalt, teine isalt): triploid (3n), tetraploid (4n), pentaploid (5n), heksaploid (6n), heptaploid (7n), oktaploid (8n) jne. autosoomid- (inglise autosome) on kromosoom (mittesugukromosoom), mis esineb võrdarvuliselt (nt paariliselt) liigi kõikidel isenditel, olenemata nende soost[1]. Inimesel on 22 autosoomi, mida tähistatakse numbritega 1–22. Kui panna autosoomid tinglikult pikkuse järjekorda, siis on kromosoom (autosoom) number 1 kõige pikem ja kromosoom number 22 kõige lühem. Autosoomne dominantne geen avaldub alati ja autosoomne retsessiivne geen avaldub dominantse geeni puudumisel.
kromosoomi translokatsiooni mõjul. Tavapäraselt on inimese igas keharakus 46 kromosoomi. Igal kromosoomil on olemas täpselt samasugune koopia ehk paariline, seega inimesel on 23 paari kromosoome. Ühe paarilisest saab inimene emalt ja teise isalt. 22 paari on mehel ja naisel sarnased ning nad on nummerdatud 1-22ni ning kannavad nimetust autosoomsed kromosoomid. Üks paar on sugukromosoomid naine saab mõlemalt vanemalt X kromosoomi (seega tuleb kokku 46,XX) ja mehel on emalt saadud üks X kromosoom ja isalt päritud Y kromosoom (46,XY). Selleks, et tulevane laps saaks ka 46 kromosoomi, peavad sugurakud jagunema nii, et kumbagi rakku jääks 23 kromosoomi ehk igast paarilisest üks. Downi sündroomiga on tegemist juhul, kui inimese keharakkudes on 47 kromosoomi ehk on olnud häiritud sugurakkude jagunemine. Selle tulemusena ei ole inimese kõige väiksemat kromosoomi, 21. kromosoomi rakkudes mitte kaks vaid neid on kolm. Seetõttu nimetatakse seda sündroomi ka veel trisoomia 21ks
reuma lühinägelikkus skisofreenia Pärilike haiguste ravi: Asendusravi organismi viiakse puuduvaid ensüüme või hormoone. Nt. insuliini suhkruhaiguse korral. Dieetravi rakendatakse pärilike ainevahetushaiguste korral. Kirurgiline ravi kõrvaldatakse pärilikud väärarengud. Geeniteraapia organismis asendatakse defektne geen tervega. Kromosoomhaigused: Downi sündroom e. Mongoloidne idiotism e. 21-trisoomia. · Põhjus: liigne 47. kromosoom (21. kromosoom on kolmekordne) · Esinemissagedus 1:800 (kõige sagedasem kromosoomhaigus) · Keskmine eluiga: harva üle 30. eluaasta. · Iseloomulikud tunnused: lai lame nägu, viltuse lõikega silmad, lühikene nina, suur lõhedega keel, hammaste anomaaliad, deformeerunud ja madala asetusega kõrvad, nn. ahvivagu peopesas, kaasasündinud südamerikked, lihastoonuse alanemine, luude arengu defektid jt. anomaaliad. Tõsiseim puue on vaimne
Eri bakterite toksiinid põhjustavad inimestel botulismi, teetanust, difteeriat, koolerot, düsenteeriat ja teisi haigusi. Bakteri kromosoomid Bakteritel ei ole rakutuuma ja seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. See koosneb ühest DNA molekulist, millel vabu otsi ei ole. Päristuumsetel organismidel on erinev arv kromosoome see on üks liigi tunnus. Bakteritel aga see nii ei ole: neil kõigil on vaid üks kromosoom, milles geenide arv ulatub enamasti kuni 6 tuhandeni. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. Nii jääb paljunemise järgselt kummassegi tütarrakku endiselt üks kromosoom. Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas tihti mõned väiksemad DNA rõngad, mida nimetatakse plasmiidideks. Viimastel on põhiliselt ainevahetuslik tähtsus. Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks
LEVIK Võimalik kasutada vaktsineerimist. PALJUNEMINE Toimub rakusisene paljunemine. Paljunevad mittesugulise pooldumise teel. Sugukromosoomid Inimesel on 23 paari kromosoome, millest ühe paari moodustavad sugukromosoomid. Sugu määratakse sugukromosoomidega. Naistel on kaks X kromosoomi (XX) Meestel on üks X ja üks Y kromosoom (XY) Suguliitelised haigused Geenides võivad esineda mutatsioonid. Kui mutatsioonid esinevad sugukromosoomide geenides, nimetatakse neid suguliitelisteks. Eristatakse: X-liitelised pärilikud haigused Y-liitelised pärilikud haigused Haigused võivad päranduda kas dominantselt või retsessiivselt. X-liitelised retsessiivsed haigused hemofiilia; daltonism; kanapimedus; Duchenne'i lihasdüstroofia
4. Kromosoomid kui pärilikkuse kandjad 4.1. Sugukromosoomid (X ja Y) Sugukromosoomide arv võib liigiti varieeruda. Rohutirtsudel on emastel üks sugukromosoom rohkem kui isastel: emastel on kaks X kromosoomi ning isastel üks. Seega on emased tsütoloogiliselt XX ning isased X0 (0 tähistab kromosoomi puudumist). Emaslooma rakkude meiootilise pooldumise käigus X kromosoomid paarduvad (konjugeeruvad) ja seejärel lahknevad ning kõigisse sugurakkudesse jääb üks X kromosoom. Isaslooma organismis jäävad aga pooled seemnerakud ilma X kromosoomita. Munaraku viljastamisel moodustuv sügoot sisaldab seega kas üks või kaks X kromosoomi, andes aluse kas isaste või emaste tirtsude arenguks. Inimese Y kromosoom on X kromosoomist morfoloogiliselt eristatav: ta on tunduvalt lühem ning Y kromosoomi tsentromeer paikneb ühe kromosoomi otsa lähedal. Ühist geneetilist materjali on X ja Y kromosoomil vähe. 4.2. Meioos ja mitoos Raku jagunemine mitoosi teel
PÄRILIK JA MITTEPÄRILIK MUUTLIKKUS, SELLE VORMID Muutlikkus on organismi omadus milleski eellastest erineda. Esineb kahte tüüpi muutlikkust: pärilik ehk geneetiline ja mittepärilik e modifikatsiooniline. Modifikatsiooniline muutlikkus on keskkonnatingimustest tulenev fenotüübiliste tunnuste varieerumine. Sõltub keskkonna erinevustest, juhuslikest asjaoludest ega p u u d u t a genotüüpi. Modifikatsioonilise muutlikkusega ei kaasne geneetilisi muutusi, fenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire nimetatakse reaktsiooninormiks. Iga üksikisendi võimalik reaktsiooninorm on määratud selle isendi genotüübi poolt. Iga isendi tunnuste reaktsiooninorm tuleneb liigi geenifondist. Reastades mõõdetavad tunnused kasvavas või kahanevas järjekorras koos nende esinemissagedustega, saame variatsioonirea. Variatsioonikõver on variatsioonirea graafiline kujutis. Variatsioonirida ja -kõver iseloomustavad nii modifi...
Kromosoomi ehitus:rakk-tuum-2 kromatiidiline kromosoom.Kumbki kromatiid koosneb 1-DNA-st,2-kromatiidiline kromosoom moodustab DNA kahekordistuva tulemusena.Rakkutsükkel on raku eluring,mis koosneb interfaasist ja raku jagunemisest (mitoos või meioosist).Interfaas-faas 2-metoosi vahel,rakk täidab oma tavalisi ülesandeid,interfaasi lõpus hakatakse tegema ettevalmistusi raku jagunemiseks.Interfaasis toimuvad protsessid:suureneb rakkude organellide arv;ATP süntees;rakumõõtmete suurenemine;DNA kahekordistumine e.eplinatsioon.;loomses rakkudes tsentrioolid kahestuvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
