Kunstnik sündis Moravias Ivancice´i linnas. Oma nooruse veetis ta Moravia pealinnas Brnos, kus ta pidas end ülal oma laulmisoskuse toel, kuigi ta kireks oli alati olnud joonistamine. 1877. aastal proovis ta edutult sisse astuda Praha Kunstiakadeemiasse, peale mida asus ta töötama teatridekoratsioonide maalijana ning kolis Viini. 1882. aastal liikus ta edasi Mikulovisse, kus ta teenis elatist maalides portreid tähtsatest kohalikest tegelastest. Ta kohtas krahv Khuen-Belassi`t, kes kutsus ta enda juurde Hrusovany Emmahof`i lossi, et kaunistada see seinamaalidega. Mucha avaldas krahvile nii suurt mõju, et see toetas rahaliselt ta õpinguid Müncheni Kunstikoolis ja saatis ta hiljem ka Pariisi. Seal jätkas ta oma õpinguid Julian`i Akadeemias, ta tegutses ka Jules Lefebvre`i ja Jean-Paul Laurens`i stuudiotes. Kui krahv Muchat enam ei toetanud, teenis kunstnik raha tehes illustratsioone ajakirjadele
. Abilised pole siiski nii põhjaliku ja tähelepanelikud kui Poirot ise. Ta otsib sündmuskohalt seoseid Poirot mõistab juhtunu olemust alati varem ,kui kõik on lõpetatud. - Vagunisaatja Pierre Michel- Amstrongide lastetoatüdruku isa - Edward Masterman- Amstrongi käskjalg - Mrs. Hubbard- Mrs. Amstooni ema Linda Arden - Greta Ohlsson- Amstrongide lapsehoidja - Kolonel Arbuthnot- Amstrongi sõber - Hildegard Schmidt-Amstrongide kokk - Krahvinna Andrenyl- Linda Ardeni noorem tütar - Krahv Andrenyl- Linda Ardeni noorema tütre mees - Ratchett- lapseröövel ,kes rongis tapeti - Cyrus Hardman- Amstrongide lastetoatüdruku armastatu - Antonio Foscarelli-Amstrongide autojuht - Hector Macqueen- Ratchetti erasekretär,Linda Ardeni tütre austaja - Vürstinna Dragomirova- Linda Ardeni sõbranna, Sonja ristiema
1099 1149 1192 1204 *Eesotsas Lotringi *Pr kuninfas Louis *Ajendiks *algataja paavst hertsog Gottfroed VII ja Saksa Jeruusalemma InnocentiusIII(Oli setud ka Eesti-ja Liivimaa Buillonist ja kuningas Konrad III lagemine aladel peetud Toulouseli krahv *Tervikuna võib II *Saksa-Rooma keiser ristisõdadega) Raimonce Ristisõda pidada Frendrick I *Algne plaan oli võta *osales ligikaudu suureks nurjumiseks, Barbarossa, muhameedlasi, kui hiljem 40 000 kristliku seda nii sõjalises kui Prantsuse kuningas suunduti Kontstatinoopoli alla. sõdalast
Adam Johan von Krusenstern Adam Johann Krusenstern (1770 1856), silmapaistev vene meresõitja, sündis Raplamaal Hagudis. 1801. a. omandas ta Kiltsi ja Vorsti mõisa. Aastail 18031806 juhatas ta esimest vene ümbermaailmareisi laevadel Nadeda ja Neva. Viimase komandör oli Juri Lisjanski (17731837). Kroonlinnast alanud ekspeditsiooni ...
Leonora (sop) azucena (mez) manrico(ten) krahv di luna(bar) ferrando ines(sop) Ruiz(ten) trubaduur Kuningas (bass) amneris (mez) Aida(sop)(toatüdruk) Radames(ten) Amonasro(bas) aida isa, etioopia kuningas ülempreestrinna(sop) Ramfis (ülempreester) esietendus oli kairos 1817 tegevus toimub muistses egiptuses. Richard Wagner (1813-1883) muusikaliselt absoluutne geenius e. tõbras ooperi reformaator, dirigent, libretist, muusikakirjanik, teatriteoreetik. Peamine looming oli ooper. 13Ooperit 1 sümfoonia 8 avamängu mõningad marstid sümfoonia orkestrile ja soolo ja koori laule. Draama Leobold ja Adelaide Sõbramma ja suur abi Wilhelmine Schöder-Devrient (ta on elanud ka eestis) Wagner kujutas teda ette alati ooperite peaosas. Muinasjutulise esiooperi Metshaldjas. 1834 artikkel Saksa ooper läks magdeburgi ja sai seal ameti linna ooperis võlausaldajad hakkasid kiusama 1837 kolib Riiga seal sai tast Riia ooperi juht. Tema proovid olid väga ra...
1.Barokkstiili üldiselt ja arhitektuuri iseloomustab merekarbimotiiv, kunstide süntees arhitektuuri , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Stukkdekoor kipskaunistused. Kahepoolsed trepid, Baluster( balustraad) toetajad, trepikäsipuu, rõdul toesed Voluut, kuppel, ümarkaar, Bastionid muldkindlustused, servadel kõrged kivimüürid. Väikeseruudulised aknad, keerdsambad, kartuss. Arhitektuuri ansambel peahoone koos teistehoonetega, aedade ja pargiga 2.Barokk sai alguse 16.sajandi lõpul Itaalias. 3. Kunstide süntees arhitektuur , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Voluut - spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. N: mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul-voluut Stukkdekoor kipskaunistused N: Kadrioru lossi peasaali kaunistused, Versailles loss. Kartuss ehistahvel. Nt. Kadrioru lossi sümmeet...
Anette Haidak EL GRECO Dominikos Theotokopulos 1541 Kreeta 7. aprill 1614 Toledo Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. El Greco sündis Kreetal. El Greco stiili peetakse. nii ekspressionismi kui ka kubismi eelkäijaks. Lapsepõlv ja perekond El Greco sündis 1541. aastal kas Fodele või Candia külas. Pärines jõukast linnaperekonnast, El Greco isaoli kaupmees ja maksukoguja. Tema emast ega esimesest abikaasast ei ole midagi teada. El Greco vanem vend Manoússos Theotokópoulos oli jõukas kaupmees ning veetis oma elu viimased aastad El Greco Toledo kodus. Elulugu 26 aastasena suundus ta Veneetsiasse Tiziani õpilaseks. 1570 aastal siirdus El Greco Rooma, kus ta tutvus Micelangelo loominguga. Suhtus itaalia maalikunstnikesse suheliselt havalasti. Micelangelo kohta olevat ta öelnud- " Nähtavasti oli ta hea mees aga maalida ta ei osanud". 1576. aastal rändas kunstnik Hispaaniasse, kuningas Filipp II tee...
Intervjuu Mozartiga 1)Kuna ja kuidas sai alguse teie muusikaline karjäär? · See algas umbes 4-aastaselt kui hakkasin tegelema loominguliste katsetustega.Mu esimesed kontserdireisid ,mis toimusid Euroopas, algasid siis,kui olin kuuene.Paar aastat hiljem alustasin ma oma enda teoste kirja panemisega.Peale seda üheksa aastasena valmis mu esimene sümfoonia ja aasta hiljem ka esimene ooper. 13-aastasena sain ma oma esimese töökoha Salzburgi peapiiskopi õukonnas.Ma olin juba neljateist aastasena Milaano ooperiteatris väärtustatud lavastaja.Praeguseks olen tegelenud muusikaga üle 30 aasta. 2)Kui raske on teie arvates luua uut teost? · Ma kinnitan Teile,armas sober,et keegi ei ole kompositsiooni õppimisel näinud nii palju vaeva kui mina.Ei ole kerge leida muusika alal kuulsat meistrit, kelle teoseid ma ei oleks hoolikalt, sageli korduvalt uurinud. 3)Millest tekkis teie n.ö lah...
Ta tõi käibele rohkesti omaloodud, soome keelest ja murretest laenatud uudissõnu. Lisaks Villemist Ridala on tõlkinud soome ja itaalia keelest ning kirjutanud mitmeid eesti kirjanduse ajaloo käsiraamatuid koolidele. Soomes elades tutvustas Ridala eesti keelt ja kirjandust Soome ajakirjanduses ning tegutses olulise kultuurivahendajana. 1941. aastal kaitses Helsingis doktoritöö lingvistikas. Poeemid "Ungru krahv ehk Näckmansgrund" (1915) "Merineitsi" (1918) "Saarnak" (1918) "Toomas ja Mai" (1924) "Sinine kari" (1930) Luulekogud ,,Villem Grünthali laulud" (1908) ,,Kauged rannad" (1914) ,,Meretäht" (1915) ,,Tuules ja tormis" (1927) Talvine õhtu Üle hämara, varjudest tume, Mööda lõpmata teed õrna ja sinava lume lähevad reed heidab veerev, kustuv päike kuu kahvatul kumal, punava läike
kirikusse), pärandas mõisa edasi Heinrich Johann von Güntersbergi ja Dorothea von Güntersbergi (sündinud Buhrmeister) pojale Eberhard von Güntersbergile (16541704). Pärast Eberhardi surma pärandus mõis edasi tema tütrele Margarethe Elisabeth Zoege, kelle Zöge von Manteuffelite suguvõsaliin piirdus alates 1795. aastal nimekujuga Manteuffel. Puurmani mõis jäi krahv Manteuffelite suguvõsa valdusesse, kuni mõisahoone võõrandati 1919. aastal Eesti Vabariigi poolt. 1923. aastast asus lossis tegutsema Puurmani kool. Tänapäeval asub mõisa peahoones Puurmani Gümnaasium. Mõisahooned ja park Mõisakeskuse ja lossi ees on prantsuse stiilis sümmeetriline mõisapark koos purskkaevu ja puudealleega. Pargis on enam kui 50 puu- ja põõsaliiki. Lossi taga on aga
1.Feodaalkord ja rüütliseisus · Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis kasutada e. läänistada maatükki. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima ja tema kutsel ilmuma sõjaväeteenistusse. Kogu süsteemi nim. Feodalismiks e. läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall oli kohustatud 40 päeva teenima senjööri sõjaväes. Peale selle oli vasalli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Oodati ka toetust lunaraha maksmisel kui too on sattunud vangi ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumisel. Tegelikkuses olid feodaalsuhted keerulised, sest senjöörid ei saanud vasalli ustavuses kindlad olla. Vasallid omakorda jagasid oma maid väikevasallidele. Kuna läänistamine oli kahe inim. kokkulepe ja vasall andis truudusvande ainult omaenda senjöö...
Kaubateed jõge pidi: lihtsam ja odavam; võõrad maksid tolle Karolingide valitsemisajal linna tähtsus vähenes, kuna Karl Suur eelistas Aachenit IX saj lõpul viikingite rüüsteretked Kuningas Philippe II Auguste ajal (1180 1223) püstitati uued linnamüürid Ajaloolised sündmused 508 aastal, Clovis, Frankide kuningas tegi Pariisist oma riigi pealinna Vahepeal Prantsusmaa pealinn liikus põhja 987 aastal Capet, Pariisi krahv, sai Prantsusmaa kuningaks Pariis sai jälle pealinnaks Philippe Auguste valitsemisajal (11801223) 13.sajandil Pariis oli läänes kõige kõrgema populatsiooniga linn (umbes 200 000 inimest) ja kõige rikkam 15.sajandil inglased vallutasid Pariisi 16 aastaks Pariisi vapp Vapikiri FLUCTUAT NEC MERGITUR (õõtsub lainetel ega upu) 1268 aasta, kaupmeeste gild Arhitektuur Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri jm. kunstimälestite linn
Toomkoolist lahkus Haydn 17. aastaselt häälemurde tõttu. Häälemurdele järgnes pillimehetöö tantsusaalides. Peale seda töötas Haydn ka pikemat aega kelnerina. Täiskasvanuiga Haydni vanemad soovisid, et pojast saaks vaimulik. Haydni muusikalist tegevust tema vanemad ei toetanud, seega teenis elatist klaveri õpetajana ning viiuldajana orkestrites ja ansamblites. Tol perioodil kirjutas ta klaveripalasid ning kergemat orkestri muusikat. Aastal 1759 sai Haydn'st krahv Morini õukonna kapellijuht. Sel ajal valmis ka tema esimene sümfoonia. Aastal 1761 sai Haydn'st vürst Paul II Anton Esterhazy õukonna kapellmeister. Luba kirjutada muusikat kirjutada ka väljaspool õukonda tõi Haydnile suure kuulsuse Viinis ja Pariisis. Haydni peamine tööandja oli siiski vürst Pauli vend Nikolaus Joseph Esterhazy, kelle teenistuses helilooja kirjutas muusikat peaaegu 30 aastat. 1791 aastal kutsuti Haydn Londonisse, kus ta pidi kirjutama 6 sümfooniat ja 1 ooperi.
sõda ning rootslastel ei olnud jõudu , et linnust kaitsta. Rootslased lasid linnuse õhku ning taganesid. Helme kohta puuduvad kindlamad andmed, kuid võib arvata, et samal mäekünkal või kunagi seista ka muinaslinn. Stefan Bathory valitsemise ajal kuulus linnus vendadele Stanislaus ja Peter Nonhardile. 1624. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf linnuse koos ümber asuvate mõisadega Liivimaa kindralkuberneri ametis olnud krahv Jakob De la Gardiele. LEGEND Rahvasuu kõneleb, et targa soovitusel müüritud ordulossi seina Anne-nimeline tüdruk. Ta olnud ise nõus, sest viljalõikuselt tulnud tütarlaps ei teadnud, mida tähendab ehitajate salakaval küsimus: "Kes tahab lossi võtmeid hoida?" Sissemüüritud neiu nime ei tohtinud vaenlased teada, muidu pidi kaduma lossi ümbritsev uduloor ja kaitsejõud. Ükskord piiranud vaenlane lossi pikalt ja tulemuseta. Kavatsetud
1)10. veebruar 2018 Muusikal "Hüljatud" Vanemuise teatri külalisetendus Nordea Kontserdimajas 2) muusikal räägib Jean Valjeanist, mehest, kes on olnud ebaõiglaselt kaua vangis ning kellest nüüd on saanud eluheidik. Keegi ei taha teda võtta tööle ega öömajale, vaid tema vangistusest kuuldes viskavad ta tänavale. Ühe kirikumehe headus aga viib ta uuesti headuse teele ja see aitab tal oma ängistusest üle saada. ta alustab uut elu ja töötab ennast üles, peagi on vabrikuperemees. seal tuleb mängu Fantine, teine peategelane, keda ühiskond samuti ebaõiglaselt kohtleb ning kes oma lapse nimel on valmis tegema ebamoraalseid, hirmutavaid tegusid. jean valjean soovib fantine'i aidata, kuid naine sureb. mees otsustab tema lapse cosette'i päästa ja üles kasvatada. aastate pärast on käimas revolutsioon ja üliõpilane Marius osaleb selles jõudsalt. nähes tänava peal suurekskasvanud cosette'i, ta armub ja otsib teda meeleheitlikult. nad veedavad koos ro...
Bergid. Mõis kuulus Bergidele kuni võõrandamiseni, mõisasüda aga 1939. aastani. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada, ka Põhjasõda oli sellele piirkonnale raske ja paljud talud jäid tühjaks. Sangastes tegeldi aktiivselt põllumajandusega--aretati vilja, kartuleid. Sangaste mõisas oli uusim tehnika, esimene viljapeksumasin ja auto Eestis. Sangaste mõisa tooted hinnati Peterburi turul parimateks. Esimese Maailmasõja alguses põgenes mõisnikupere Eestist. Krahv saabus siiski mõne aasta pärast tagasi. Teise Maailmasõja ajal jäi loss peremeheta. Loss lagunes, järelejäänud mööbel ja asjad tassiti laiali, samuti uksed, aknad ja puitelemendid-- ehitusmaterjaliks või kütteks. Nõukogude armee saabudes hoiti lossi ballisaalis ka hobuseid ning tuld tehti otse põrandal. Jahisaali tinaraamidega aknad sulatati haavliteks. Kui Sangaste viimane mõisahärra F. G. M. von Berg pärast isa surma 1866. aastal Sangaste
3.2. Naised ja lapsed 1796.aastal abiellus Napoleon 1. Korda Joséphine de Beauharnais'ga. Nende abielu kestis 14aastat. Nad lahutasid 1810. aastal Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega (17911847). Abielust sündis poeg Napoléon Francis Joseph Charles Bonaparte (1811-1832), kes 1815. aastal oli Napoleon II nime all lühikes aega keiser. Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest: · Krahv Charles Léon (18061881), suhtest Louise Catherine Eléonore Denuelle de la Plaignega · Krahv Alexandre Joseph Colonna-Walewski, suhtest krahvinna Marie Walewskaga Lisaks võisid tema lapsed olla ka: · Karl Eugin von Mühlfeld, suhtest Victoria Krausiga · Hélène Napoleone Bonaparte (18161910), suhtest Albine de Montholoniga · Jules Barthélemy-Saint-Hilaire (18051895) 3.3. Napoleoni keisriks kroonimine:
1764. aastal viis ta läbi maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. Teiste hulgas vangistati ka Rostovi metropoliit Arseni, keda hoiti Tallinna kindluse Harju väravatornis asuvas vanglas. Isiklik elu Oma armukese Grigori Grigorjevits Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (1752-1813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar. Väidetavalt oli tal veel kaks vallastütart kahe armukesega. Katariinal oli mitmeid soosikuid: krahv Grigori Grigorjevits Orlov, feldmarssal Grigori Potjomkin, rittmeister Platon Zubov, ratsaväe kaardiväeohvitser Aleksandr Lanski, Zavadovski, ratsaväe kaardiväeporutsik Vasiltsikov, kürassiiride kapten Ivan Korsakov, kaardiväekapten Aleksandr Mamontov, Potjomnkini adjutant Aleksei Jermolov. Saanud vannitoas rabanduse, suri Katariina teadvusele tulemata oma
Siit ajast pärinevad ka linnuse sisemised kraavid ja blindaazid, mis ehitati kahurite paigutamiseks ja kaitseks pommitamise eest. Liivi sõja ajal sai linnus tugevalt kannatada, osaliselt purustati Väike linnus ning eellinnuse müürid. 1559 .a. müüdi linnus Taani kuningale. 1576.a. võtavad Vene väed lossi enda valdusse.1581.a.vallutavad lossi Rootslased.1625.a. müüb aga Rootsi kuningas Haapsalu lossi Eestimaa kindralkubernerile krahv Jakob De la Gardiele. Krahv remondib veidi linnust, kirikusse ehitati orel ja valmistati uus altar. 1688.a. 23.märtsil puhkeb Haapsalu lossis tulekahju,hävib täielikult lossi keskosa ruumid,Väike linnus muutub varemeiks.1710.a.alistub loss vastupanuta Vene kindralile,puhkeb ka linnas katkuepideemia ja linn jääb inimtühjaks. Linnas on alla 100 elaniku. 1715.a. külastab lossi imperaator Peeter I, tema käsul muudetakse vallikindlused kasutamiskõlbmatuks. Ning nüüd
klassitsistlikke linnakeskusi. Maalikunst ja graafika Eestimaa kunstielu oli 18.-19. sajandi vahetuseni üsna loid. Teatud elavnemine toimus alles siis, kui siia saabusid sakslased Karl August Senff (1770-1838) ning Gerhard Franz ja Karl Ferdinand von Kügelgen. Senff tuli 1803 Tartu ülikooli joonistusõpetajaks. Teda ehk ei olegi õige nimetada klassitsistiks, sest tema originaalloomingust on väga vähe teada. Peamiselt tegeles ta graafikaga Paremini õnnestusid portreed. Neist on tuntumad krahv Wittgensteini (1815) ja marssal Barclay de Tollyt (1816) kujutavad tööd. G. F. von Kügelgen oli Euroopaski tuntud portretist. 1798. aasta veetis ta Tallinnas ja Põhja-Eestis, kuid aasta lõpus sõitis Peterburi ja 1803 otsustas minna kodumaale. Tagasiteel tuli ta veelkord Eestisse. Tema töid (J. W. Goethe, 1808-1809, K. Morgenstern, 1809 ) on ka Tartu Ülikooli Raamatukogus. Kui Gerhard oli Eestis suhteliselt lühikest aega ja tema tähtsus on pigem
eruoopalikule demokraatiale pani aluse valgusfilosoofid 18.saj Jean Jack Rousseau(ühiskondlik leping). Kolme võimu lahusus filosoof Montesuieu.Seadusandlik võim- Parlament-kõnekoda(Est,riigikogu,Lät,seim,Pr,rahvusassamblee)4 aastat.tähtsaim on Alamkoda.President-kadruoru residents,parlament-toompea loss. Konstitutsioon- põhiseadus- Riiklike määruste kogum.täidesaatev võim-valitsus(ministrid,ministrite kabinet).munitsipaal- Volikogu-linnapea.enne oli absoluutne monarhia.Mirabeau oli krahv. Suure revolutsiooni ajendid-LouisXVI1774.a.võimetu. abiellus marie antoinettiga.Kuninganna Luksusejanu.renoveeriti osa Versaille pargist.kaelakeeafäär.Pr.toetas Ameerika iseseisvusõd Vaimne revulutsioon.raha puudus. Feodaalkord on läbi saamas.prantsusmaad tabas mitu Aastat järjest viljaikaldus.XVI,kristlasena vahetas rahandusministreid,lõpuks Neckeri võttis, Kes maksustas kõik seisused. Kuningas kutsus kolme seisuse esindajate kogu- generalstadid
Lev Tolstoi (1828 1910) · Isa oli krahv Nikolai Tolstoi, ema vürstitar Maria Volkonskaja · Pärines kõrgaristokraadi perekonnast. Ema suri, kui ta oli 2aastane. Isa suri, kui Lev oli 9 aastat vana. Sugulaste poolt üles kasvatatud. · 1841.kolisid Kaasanisse. · 1844. aastal läks Kaasani ülikooli, algul Idamaa keelte, pärast õigusteaduskonda. Tolstoi ei suutnud ,,teadustempliga" kohaneda ning palus end kevadel 1847 ,,halva tervise ja koduste asjaolude" tõttu ülikoolist välja arvata.
Isa Goriot Tegevus toimub Pariisis 1819 a Tegelased: *Proua Vaquer Pansionärid: *pr couture *Victorine *hr Poiret *Vautrin *pr Michonneau *Goriot *Eugene de Rastignac *Delphine *Anastasie de Restaudi *Maxime de Trailles *Pr Claire de Beauseant *Sylvil,Christophe Politseinikud: hr Gondureau Bianchon Miljöö kujutus Kujutab kriitiliselt,seletab väga täpselt,põhjalikult,pikalt kõike,et tekiks lugejale pilt silme ette.Kujutab kõike realistlikult.Toob välja kõik halva,et ühiskond oskaks end parandada ja sellest õppida. Isa Goriot 1) töötas kompaniis,omanik suri,ostis ise firma.Prantsuse revolutsiooni ajal näljahäda.Müüs vilja palju kallimalt,sest hinnad olid laes,selle tagajärjel rikastus. 2)Oli energiline,täpne,taiplik.Müüs nii kallilt kui võimalik.Ta oli täielik proffesionaal-oskas pärast leiva nuusutamist määrata jahu sordi.Oli väga tark ja edukas. 3)Tema naine,Brie oliGoriot poolt väga armastatud.7a pärast naine suri.Siis jäid ainsateks a...
· Keskkonnaminister: Jaanus Tamkivi (REF) · Sotsiaalminister: Hanno Pevkur (REF) · Kultuuriminister: Laine Jänes (REF) · Välisminister: Urmas Paet (REF) · Majandus ja kommunikatsiooniminister: Juhan Parts (IRL) Valitsus: Täidesaatva võimu organ. Koosneb peaministrist ja 12 ministrist · Stenbocki maja Toompeal. Rahukohtu 3. Endine kohtuhoone, ehitas krahv Stenbock. Valitsuse residents alates sügises 2000. · 44 valitsuse koosseisu olnud (k.a. eksiilvalitsused). Praegu 45., ametis 5.04.07. · Samas majas asub ka Riigikantselei. · Valitsuse istungit juhib peaminister. Istung kord nädalas neljapäev 10.00 Peaministri äraolekul asendab teda määratud minister. · Oluliseks töövormiks kabineti nõupidamised. Arutlusel olulised küsimused.
piiskopkonna Virumaa praost (16331638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas. 11. Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige silmapaistvamaks kuningaks. Oma tegudega oli ta kaitsnud rahvuslikke huve. Ta pani aluse kõrgemale haridusele Rootsis. 12. Johan Skytte kindral kuberner, Duderhofi vabahärra oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane. 13. Johann Hastfer Krahv, baltisaksa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane. 14. FORSELIUS - talurahva hariduse algataja Eestis. 15. Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses. (täitab ka administratiivseid või ka valitsusjuhi ülesandeid). 16. Bastionmkolmnurga kujuline muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga (eskarp). Bastionid tulid kasutusele seoses tulirelvade purustusjõu suurenemisega. 17
Pilt 3: Michael Haydn Pilt 4: Maria Keller Muusikamaailma 1738: Saadeti 6-aastaselt Johann Matthias Frankh-i juurde. 1739: Viini Püha Stephani katedraali muusikajuhi Georg von Reutteri tähelepanu 1740-1749: Püha Stephani katedraali poistekooris Töö-ja loominguaastad 1750- 1752: vabakutseline muusik 1752: Itaalia helilooja Nicola Porpora teenrina 1754–1756: lisamuusik Viini õukonnas 1756: parun Fürnbergi alluvuses Weinzierlis 1759-1761: krahv Morzini väikese kapelli juht 1761-1790: kapellmeister Eszterhazy õukonnas 1768-1772: kirjutas instrumentaalmuusikat ja oopereid 1791-1809: Londonis ja Viinis Pilt 5: Vaade Eszterházale Vokaalmuusika 24 ooperit 14 missat ning mitukümmend väiksemat vaimulikku teost 4 oratooriumi “Tobia tagasitulek” (1774/75) “Lunastaja seitse sõna ristil” (1786) “Loomine” (1798/99) “Aastaajad” (1801) Instrumentaalmuusika 104 sümfooniat
naiste kilbid- roheline, tutiga (vallaline) hõbe, ilma tutita (abielus) Lubatud on kasutada vapil kaks metalli (kuld ja hõbe) ja viit erivärvi ja ainult isasloomi (suunaga paremale poole) Detailid peavad ka olema suunaga paremale poole Viljandi linna vapp- hõbedane roos sinisel kilbil Eesti Vabariigi vapil sammuvad lõvid, laenatud vapp taanlastelt Kolm lõvi tähendavad; Taani, Rootsi ja Norra Kroonid- viie sakiga-rüütli seisus seitse sakki- üheksa- krahv x-pontuse rist akantuse lehed- sümboliseerib mantlit
Despootia kiuste on külad säilitanud rahvakultuuri, mille keskele sattudes võib ennast tunda ajas sada aastat tagasi olevat. Emalt tütardele ja isalt poegadele on antud edasi käsitööoskusi ja muusikat. Kui leidub lahkeid rahastajaid, saab ehedat transilvaania rahvamuusikat kuulata ja nende meeletuid tantse õppida-vaadata Eestiski. Kerti Tergem METSATAGUSEL MAAL Autor: Marko Kaldur (02.11.2005) SIIN ELAS JA TÖÖTAS KRAHV DRACULA: Brani loss Transilvaania piiril. Marko Kaldur Transilvaania ehk Trans Sylva tähendab tõlkes metsadetagust maad. Seda see kant ka on seal kus lõppevad laaned, algab metsik mägismaa. Kirjutab Marko Kaldur. Mägimatkajaile ja seikluseotsijatele on Rumeenia Karpaadid ideaalne piirkond oma võimete proovilepanekuks. Bukarestist põhja pool asuva Predeali linna ümbrus kubiseb imelistest loodusvaadetest, põnevatest paikadest ja huvitavatest matkaradadest
Kolmekorruselist kivist peahoonet iseloomustab tema massiivsuse ja tasakaalustatuse tõttu range klassitsism. Kuue dooria sambaga rõduga esindusliku hoone Toompea põhjaserval kavandas arhitekt Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks. Maja ehitusloo algus seostub asehalduskorra sisseseadmisega Balti provintsides 1783. aastal, kuid pärast asehalduskonna likvideerimist ja hooneehituse riikliku finantseerimise lõpetamist 1788. aastal jätkas krahv Jakob Pontus Stenbock hoone ehitust isiklikest vahendistest; valmimisel 1792. aastal sai hoonest krahv Stenbocki linnaresidents. Pärast krahv Stenbocki surma kasutati hoonet mitmel erineval otstarbel, kuni 1891. aastal võeti see esmakordselt kasutusele kohtuhoonena. Kohtud töötasid selles 1987. aastani. Hiljem jäi maja unarusse, kuni 1996. aastal alustati selle taastamisega Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei hooneks. Esimese istungi Stenbocki majas pidas valitsus 8. augustil 2000.
Kunstnikud: Thomas Cole, Eugène Delacroix, Théodore Géricault. Heliloojad: Wolfgang Amadeus Mozart, Joseph Haydn, Ludwig van Beethoven. ----------------------------------------------------------------------------------------------------- Alexandre Dumas (24 July 1802 - 5 Dec 1870), sünnikoht - Villers-Cotterêts, Prantsusmaa. Faktid: Tema on kõige loetum prantsuse kirjanik maailmas. Töötas juristina. Teosed: Kolm musketäri (1845), Kakskümmend aastat hiljem (1845), Krahv Monte-Cristo (1845), Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem (1848), Must tulp (1850) Aleksandr Sergeevich Puskin (6 Juny 1799 - 10 Veb 1837) sünnikoht - Moskva, suri Pererburis. Faktid: 1742 - 1762 oli ta Tallinna ülemkomandand ning kindralmajor. Hukkus duellil Georges Dantesiga. Teosed: Ruslan ja Ljudmila (1820, poeem), Kaukaasia vang (1822, poeem), Mustlased (1827), Boriss Godunov (1825), Jutustus Tsaar Saltaanist (1831, poeem), Jevgeni Onegin (1925-1832,
Kui ta suri 1791.aastal, siis maeti ta vaikselt vaestehauda, millel polnud isegi risti. Mozarti koomilistes ooperites, mille tegevustik hargneb reaalelus, ei nõua armastajate teele kerkinud takistuste võitmine niivõrd palju mehisust, kuivõrd leidlikkust ja kavalust. Mozarti kuulsamad ooperid on "Figaro Pulm", "Võluflööt" ja "Don Juan" . "Figaro Pulm" - 2 vaatuseline ooper. See on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. "Võluflööt" - 2 vaatuseline ooper.Avamäng on sonaadivormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Võluflööt on laulumäng. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Don Juan" on Mozarti kõige novaatorlikum ooper. Selle ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi jooned
Madisepäeva lahing Maksim Šušarov Madisepäeva lahing ► Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217. aastal Sakalas, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing. Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi, Lauenburgi krahv Alberti, latgalite ja liivlaste sõjavägi purustas seal kuuest Muinas- Eesti maakonnast kogutud väe. Tegemist oli eestlaste vastu peetud ristisõja suurima välilahinguga. Sõjaline olukord 1217. aastal ► Pärast Turaida vaherahu lõppemist taasalanud sõjategevuse tulemusena olid Riias baseeruvad Mõõgavendade ordu ja piiskop Albert neid toetavate latgalite ja liivlaste abil 1217. aastaks oma võimu tunnistama sundinud Ugandi, Sakala, Järvamaa ja Soontagana vanemad.
Millised olid Aquino Thomase skolastika põhiseisukohad? Aquino Thomas oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Ta sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas tõenäoliselt 1225. aasta alguses Napoli territooriumil oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. 5 aastasena läks kloostrisse õppima, seejärel hakkas ta rändjutlusajaks. 22. aastaselt hakkas ta ise Napolis õpetama ja avaldas oma esimese teose. Kirjelduste järgi oli Aquino olnud veidi tüse ning tõmmu. Suurt kasvu, suure peaga ja pool kiilakas. Thomas uskus, et inimese hing on sündides tabula rasa ehk valge leht ning kõik teadmised tuleb omandada meelekogemuste kaudu. Thomas uskus, et igal elusolendil on hing, mis annab kehale kuju ja on selle ühtsuse printsiip ning inimene on psühhofüüsiline tervik. Füüsiline surm pole meie lõpp. Thomas on oma aja filosoof, mis tähendab, et tema filosoofia on põimunud ristiusuga. Ta oli Aristotelese andunud fänn ja seega ta põimi...
Henri de Toulouse-Lautrec. Toulouse-Lautrec oli prantsuse kunstnik, ta sai kuulsaks Moulin Rouge´i reklaamplakatiga. Ta sündis Prantsusmaal, Lõuna-Püreneede piirkonnas.Ta pärines vanast aadlisuguvõsast, mis oli oma presitiizi suurelt jaolt kaotanud. Toulouse-Lautrec´i vanemad olid krahv Alphonose de Toulouse-Lautrec ja krahvinna Adele de Toulouse-Lautrec. Henri veetis oma varajase lapsepõlve Bosci lossis Albis ja Celeyrani lossis Narbonne´i lähedal. 12-aastaselt murdis Henri vasaku jala ja 14-aastaselt parema jala. Et ta kannatas kaasasündinud kaltsiumipuuduse all, siis tal ei kasvanud luud korralikult kokku ning tema jalad enam ei kasvanud. Kui ta jõudis täisikka oli tal normaalse suurusega kere, aga jalad olid tal ebanormaalselt lühikesed. Tema kasv oli umbes 150 cm
Too välja vähemalt 3 esimese maailmasõja põhjust? Alahinnati ohtu Sõda romantiseeriti Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 2. Nimeta I maailmasõja ajend. Millal see sündmus aset leidis? Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. 3. Kuidas nimetati Saksa sõjaplaani ja kes oli selle autor? Schlieffeni plaaniks (autor on Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffen). 4. Kes olid Paul von Hindenburg ja Erich Ludendorff? Paul von Hindenburg- (2. oktoober 1847 2. august 1934) oli Saksamaa sõjaväelane (feldmarssal aastast 1914) ja riigitegelane, president aastatel 19251934. Erich Ludendorff- 9. aprill 1865 20 .detsember 1937) oli Saksa kindral Esimeses maailmasõjas, Liège lahingu ja Tannenbergi lahingu võitja. 5. Selgita mõiste positsioonisõda?
eest palusid. Arst sai Kennethi endale. Kenneth maskeerus nuubialaseks ja oli sultani kingitus Richardile. Richard ütles nuubialasele, et ta leiaks äraandja, kes lipu varastas. Koer hakkas haukuma markiid nähes. Peeti kahevõitlus ja Kennethi võitis ning markii tunnistas üles. Ordumeister tappis markii ja sai ise surma sultani käe läbi. Teose lõpus tuli välja, et Kenneth olevat olnud Huntingdoni krahv. Kenneth ja Edith abiellusid. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Kas olla kristlane või uskumatu? b) Kõik ei pruugi olla alati nii nagu näib. c) Kunagi ei või ette teada, kes võib sulle häda korral käe ulatada. d) Üks eksisamm võib muuta kogu elu. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Frank oli tugevajõuline mees, helepruunide juustega, mis tihedasti ja lokkidena tema pead katsid. Tal olid
(petis!) Lk 29 Goriot tütar käis tal külas, teine tütar ka. Lk 29 Lk 41 Goriot käis kullasepa ja liigkasuvõtja juures. Lk 41 Lk 41 Goriot saadab Christophe'i kirjaga (tasutud veksel) krahvinna juurde. Lk 41 Lk 48 Kohtumine Victorine'i isaga ei läinud hästi. Lk 48 Lk 54 Eugene näeb isa Goriot krahvinna (Anastasie) juures. Lk 54 Lk 58 Morganaatiline paar (?) Anastasie ja hr de Restaud Lk 58 Lk 59 Krahvinna (Goriot kohta): "Ei ole olemas inimest, keda armastaksin rohkem..." Lk 59 Lk 60 Krahv ütleb teenrile, et Eugene ei ole enam oodatud nende kodus oodatud. Lk 60 Lk 63/4 Pr (Claire) Beauseant (Eugene nõbu) süütu vahekord markii d'AjudaPintoga Lk 63/4 Lk 69 Clara'le räägitakse jälle, et hr d'Ajuda abiellub teisega, kuid naine ei usu. Lk 69 Lk 71 Isa Goriot'l on kaks tütart, kes on mõlemad mehe maha salanud. (Isa Goriot lugu Lk 71 algab...) Lk 75 Goriot tütred võistlevad Restaud on aristokraat ning ta naist esitleti õukonna ringis, Lk 75
Konservatooriumisse, kuid teda ei võetud vastu, kuna ta oli 2 aastat vanem kui ette nähtud. Verdi aga jätkas õpinguid eraõpetaja La Scala teatri dirigendi ja helilooja Lavigna juures. Õpingud Milanos osutusid väga edukaks ning kui Verdi 1834. aastal taas Busseto`sse läks, oli ta juba tunnustatud helilooja ja dirigent. 1835. aastal abiellus ta Margherita Barezziga ja 1838. aastal koliti lõplikult Milanosse, et noor komponist saaks lavale tuua oma esimese ooperi "Oberto, krahv di San Bonifacio", mis suure eduga esietendus 1839.aasta 17. novembril La Scala teatris. Verdi teine ooper ,,Kuningas üheks tunniks" kukkus aga täielikult läbi, kuna selle kirjutamise ajal tabas Verdit suur kaotus - surid tema naine ja kaks last. 9. märts 1842 esietendus Verdi kolmas ooper ,,Nabucco", mida saatis suur edu, kuna Piibli päritoluga sündmustik läks itaallastele väga hinge, olid nad ju Austria ülemvõimu all, ja Verdist sai päevapealt kuulsus
vaimulikuõpinguid. Haydn keeldus, seetõttu lõppes ka vanemat rahaline toetus "Väikses ahjuta pööningutoas, kus ta oli vaevalt vihma eest kaitstud." Haydn teenis aastaid elatist klaveritunde andes ning kirikutes, orkestrites ja ansamblites viiulit mängides. Kammermuusika ja klaveripalad, mida Joseph Haydn 1750. aastatel kirjutas, aitasid tal kümme aastat end elatada. Haydn sai oma esimese arvestava töökoha 1759. aastal krahv Morzini väikese kapelli juhina, kuid kahe aasta möödudes läks kapell laiali ja Haydn jäi jälle töökohata. Eszterhazy õukond (1761 1760) 1761. aastal sai Haydn Eszterhazy õukonda (kes kuulusid rikkaimate ja mõjukaimate Ungari aadliperekondade hulka) kapellmeistriks ja see sai arvatavasti tähtsaimaks pöördepunktiks tema elus. Haydn pidi kirjutama muusikat vähemalt kaks korda nädalas toimuvateks ballideks või kontserditeks
lisaväärtuse andmist kohalikus tööstuses ning lõpptoodangu väljavedu (eksporti); 4. Toetada importtolle, mille eesmärgiks on kohalike tootjate kaitsmine ja kulla ning muude väärismetallide väljaveo takistamine; 5. Toetada poliitikaid, mis suurendaksid rahvastiku juurdekasvu; 6. Hoida palgad madalal. Vahendina nähti reguleeritud kaubandust. Kaubanduse abil tugevdada riiki. Merkantilismi termini võttis kasutusele Prantsuse poliitik, krahv MIRABEAU (tegelane Prantsuse revolutsiooni päevilt) 1736. Aastal. Kõige kontsentreeritumalt on merkantilistide põhimõtteid väljendanud Austria jurist PHILIP HORNICK, kelle manifest sisaldas merkantilismi tõekspidamisi Iga toll tuleb kasutada põllumajanduse, kaevanduse või tööstuse arendamiseks. Kogu kulla ja hõbeda eksport tuleb keelustada, et rikkus riigist välja ei läheks. Kodumaine raha tuleb hoida ringluses. Tuleb loobuda välismaiste kaupade impordist.
arhivaar, fenomen - mannekeen, apelsin - mandariin, tärpentin - plastiliin, brigadir - suveniir, pensionär - kollektsionäär, kontrolör - re`zissöör; `sokolaad, marmelaad, limonaad, garderoob, reportaa`z; du`si all - laskis du`s`si, `sefi ootel - ootas `seffi, selle pilafi - seda pilaffi; afi`sid, efekt(iivne), garfiti, ofort, professor, ufo, mafiooso - maffia; t`sukt`si d`zemper, d`zentelmeni t`sekk; krahvin, kohver krahv, paragrahv, puhvet, sohva, sohver; vorm - formaalne, vundament - fundamentaalne; mõttetu(s), rikketu
OOPER. Ooper on muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst lauldes. Ooper ühendab mit erinevat kunstilist valdkonda:kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutavat kunsti ja tantsu. Ooperi loomine algab helilooja ideest mille liberist kirjutab lahti liberetoks ehk ooperi tekstiks. Liberisti ja helilooja koostööna valmib partituur. Libereto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Tähtis osa on ka kunstnikul kes loob lavakujundusega keskonna. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on instrumentaalsed vahemängud ehs intermezzo'd. Peaosi esitavad professionaalsed lauljad. Nad ei kasuta mikrofone, seetõttu koolitatakse neid laulma nii,et nende hääl kostaks üle orkestri ka saali viimaste ridadeni. Klassikaliselt laulavad peaosa armastajapaar, tenor ja sopran. Primadonna on ooperi naispeategelane. Aari...
[minu kool] [minu nimi] [minu klass] LINNUKAUPLEJA Retsensioon Tallinn 20__ Käisin vaatamas Carl Zelleri operetti ,,Linnukaupleja" Tallinas, Estonia teatris 4. veebruaril 2018. Dirigent oli Lauri Sirp, lavastaja Marko Matvere, kunstnik Kristi Leppik.1 Peaosatäitjad olid Reigo Tamm Adami-nimelise linnukauplejana Tiroolist; Kadri Kipper kirjakandja Kirja-Kristelina; Rauno Eip jahiülema Parun Wepsina; Andres Köster tema vennapoja, ohvitseri Krahv Stanislausina; Helen Lokuta kuurvürsti Mariena; Mart Madiste külavanema Schneckina; Väino Puura professor Süfflena; Tõnu Kilgas professor Würmchenina; Juuli Lill-Köster paruness Adelaidena; Lydia Roos kõrtsipidajanna proua Nebelina; Airike Kolk ettekandja Jettena; Georg Gurjev teenrina. Rahvusooper Estonia koor ja orkester.2 3 Lavastaja Marko Matvere on lõpetanud Pärnu 1
.............................................................................18 Kokkuvõte....................................................................................................19 2 Sissejuhatus Toulouse-Lautrec sündis Prantsusmaal Lõuna-Püreneede piirkonnas Tarni departemangus Albi linnas. Ta pärines vanast aadlisuguvõsast, mis oli oma prestiii suurelt jaolt kaotanud. Tema vanemad olid krahv Alphonse de Toulouse-Lautrec ja krahvinna Ad?le de Toulouse-Lautrec. Vanemad lahutasid pärast noorema poja Richardi surma 1868. aastal. Henri veetis oma varajase lapsepõlve Bosci lossis Albis ja Céleyrani lossis Narbonne'i lähedal. 12-aastaselt murdis Henri vasaku jala ja 14-aastaselt parema jala. Et ta kannatas kaasasündinud kaltsiumipuuduse all, siis tal ei kasvanud luud korralikult kokku ning tema jalad enam ei kasvanud. Kui ta jõudis täisikka, oli tal normaalse suurusega kere, kuid
..Peeter kõndis kõige joviaalsemal ilmel meie juurde sisse. Kõige joviaalsemal ilmel, mida ta massiivse lõua kohta liiga pisike ja pealegi viltusevõitu suu ning ta raskepilgulised ja sügaval asetsevad silmad üldse võimaldavad." Timo mängib ka von Mannteuffeliga: teades, et too käib tema paberites tuhnimas, pakub Timo talle erinevates keeltes kokaraamatuid sirvida. Siin meenutab von Mannteuffel veidi lihtsameelset Vanapaganat, kellega Kaval-Ants trikke teeb. Krahv Peter Pahlen on episoodiline tegelane, ent saanud krossilikult värvika kirjelduse: "...see vanamees koosnes tegelikult kahest mehest. Välimisest, mitte veel väga vanast, aga kuidagi õige äranühkunud Drozi automaatide moodi nukust, maneerlikust puuderdatud parukaga kavalpeast, ja sisemisest, märksa pisemast, ikkagi veel õige teokast mehest, kes vaatas pealmise silmaaukudest otsekui pappturvise seest üllatavalt
KUNSTIAJALUGU 20. Hispaania ja Flandria kunst17.sajandil. Hispaania · Hispaania 17. Saj skulptuuris pole peaaegu märgata itaalia renessanssi mõjusid · Keskaegse puunikerdamise jätkamine · Skulptuuri tellimine kirikute poolt · Skulptuur muutus elulähedasemaks , tunnete väljendamiseks maaliti kujude näod elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelisi juukseid ja riideid. · Maalikunst muutus elulähedasemaks · Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming · Manerismi esindas El Greco. Ta oli pärit Kreeta saarelt, kujunes kunstnikuks Veneetsias. On elanud Toledos Hispaanias, mistõttu teda loetakse kuuluvaks Hispaania kunsti ajalukku. Kunstnikule on omane kehade venitamine ning mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine,kõrgid, ra...
ooperist on korduvalt pakutud Itaalia hümniks. Milanolased hakkasid pooldama Sardiinia kuninga Vittorio Emanuele II katseid ühendada Itaalia. Selliste vaadete avalik esitamine oli keelatud. Sellepärast kasutasid vabadusvõitlejad loosungit "Elagu Verdi!" ("Viva VERDI!"), kus VERDI oli lühend sõnadest Vittorio Emanuele Re D'Italia (Itaalia kuningas Vittorio Emanuele). Verdi teadis oma nime sellist kasutamist ega olnud sellele vastu. Ooperid · 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" ("Oberto, Conte di San Bonifacio") · 1840: "Kuningas üheks tunniks" ("Un giorno di regno") · 1842: "Nabucco" · 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" ("I lombardi alla prima crociata") · 1843: "Ernani" · 1844: "Kaks Foscarit" ("I due foscari") · 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" ("Giovanna d'Arco) · 1845: "Alzira" · 1846: "Attila" · 1847: "Macbeth" · 1847: "Röövlid" ("I masnadieri")
Perekond Aleksandr Puskin oli abielus 1831. aastast Natalja Nikolajevna (sündinud Gontsarova), Puskinaga, kellega neil olid lapsed: Maria Puskina, (abielus Hartung) (1832 7. märts 1919), Aleksandr Puskin, (6. juuli 1833 19. juuli 1914), Grigori Puskin, (14. mai 1835 5. juuli 1905), Natalja Puskina, (1. abielus Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei III osakonna (Venemaa keisririigi poliitilise politsei) juhataja Leonti Dubelti poja Mihhailiga (18221900); 2. abielu krahv Mehrenbergiga) (23. mai 1836 10. märts 1913).
löödud, kuid mitte murtud jätkus veel sõjategevus terve aasta. Mõned asulad käisid küll käest kätte, kuid otsustavat edu venelased ei saavutanud. Eesti väed võitlesid ka Põhja-Lätis, kus koos Läti rahvuslike üksustega suudeti kukutada kommunistide võim. Landesveeri sõda Landesveeri sõda oli 1919 aastal, 1-he kuu vältel, maist juunini kestnud sõda Eesti ja Landesveeri ehk Landeswehri (saksa k. Baltimaakaitse) (juht kindral krahv Rüdiger von der Goltzile) vahel toimunud sõda. Balti maakaitse eesmärk oli ühendada Baltikum taas Saksamaaga. Landesveeri sõda toimus põhiliselt Põhja-Lätis, kuid toimus ka lahinguid Eesti aladel. Eestlased läksid sellese sõtta vaimustusega, et kätte maksta 700 aasta orjuse ja vaesuse eest n- ö tasuda 700 aastased võlad saksa mõisnike ees. Võnnu lahing
OOPER ja OPERETT OOPER • Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. • Ooper algab instrumentaalse avamänguga. • Ooperi teksti nimetatakse libretoks. • Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. • Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust ooperilaulus- aarias, mille kaudu väljendab tegelane oma tundeid. • Aariale eelneb jutustav kõnelaul- retsitatiiv. • Tihti kõlab ooperis ka koor, mis etendab lavastuses rahvast. • Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. OOPERI AJALOOST 1598.a. lavastati Itaalias Jacopo Peri (1561-1633)ooper “Daphne”, mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Esimestes ooperites oli kõige tähtsam tekst, muusika vaid ilmestas seda. Laul oli kõnelähedane, saadet mängis vaid paar instrumenti. Etendused toimusid õukondades. 17.saj. hakati ehitama avali...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
