50. Millised on gaasiveolaevade 3 põhitüüpi? 51. Mis on gaasilaeva lastimahutussüsteem, millest see koosneb? 52. Millised on 5 maailmas veetavat puistlasti, mis moodustavad põhiosa maailma puistlastivedude mahust? Rauamaak, teravili, süsi, boksiit/alumiiniumoksiid, fosfaat 53. Mis on varingu kaldenurk? Kuidas seondub meretranspordiga? Varingu kaldenurgaks nimetatakse rõhttasandi ja puistlasti koonuse külgpinna vahelist nurka. See seloomustab tahkete puistlastide soodumust nihkuda. 54. Kuidas leida varingu kaldenurka laevatingimustes? Laeva tingimustes kasutatakse varingu kaldenurka leidmiseks rõhtsat vibratsioonivaba lauda, kartongi või paksemat paberilehte, (millele valatakse katsetatav materjal), malli ja kolmeliitrise mahuga koonilist nõud. Võetakse umbes 10 liitri jagu lasti, mis jagatakse kolme võrdse suurusega hunnikusse
Vulkaan Fuji Kostivad Valeri Atonen ja Sofia Soldatova Lühike iseloomustus Kõrgus on 3776m Läbimõõt on 505m Sügavus on 200m Kraater on õige koonuse kujus Meenutab lootose lille On kaetud lumega Viimane vulkaanipurske 1708.astal 800.aastal, 864.aastal, 1707.aastal Paiknemine Vulkann asub Honshū saarel Jaapanis Fuji asub Kesk-Jaapanis Fuji asub kolme maakoreplaadi kokkupuutepunktis Huvitav teave Mäe tipus asus ilmajaam Esimesena ronis tippu munk 663.aastal Oli naistel keelatud Fujile
Vulkanism ja vulkaanid vulkaan koonusekujuline tulemägi, sees on lõõrikujuline lõhe, mida mööda magma tõuseb maapinnale. miks ? magma on rõhu all ja kuum, maapind on õhem või on lõhed Vulkaane esineb: laama ääre aladel nt. Vaikse ookeani tulevöö (tulerõngas), Ookeani keskahelikul ( Atlandi ookean), Mandri sisealadel ( Aafrika) , Ookeani maakoore ( Kanaari saared, Hawaii saared ) Vulkaane jaotatakse kuju järgi : Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Viskoossus on väike Viskoossus suur, veniv, aeglane Räni ja gaaside vaene Rikkas räni ja gaasidega Hästi liikuv basaltne magma, mis voolab Halvasti voolav graniitne magma, laava suhteliselt rahulikult maapinnale voolud lühikesed Vajub laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaani Magma tardub sageli lõõris , moodustab koonuse laava korke Ookeanides (kõik ookeanide...
1. SILINDER JA SELLE OSAD. Silindriks nimetatakse pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber ühe külje. Külg, mille ümber ristkülik pöörleb on silindri kõrguseks. H Külg, mis pöörleb on raadiuseks. R Silindri diagonaaliks on diagonaallõike diagonaal. 2. SILINDRI PINDALAD ja RUUMALA. Silindri põhjaks on ringid. Seega on põhjapindalaks ringi pindala. PÕHJAPINDALA 3. NB!!!! pöördkehade ARVUTUSTES: Silindri ja koonuse valemites esinev suurus ( mis on ligikaudse väärtusega) tuleb arvutustes jätta tähe kujule kuni lõppvastuseni Lõppvastuses tohib arvuks teha siis, kui on tegemist materjali koguste või massi arvutustega Lõppvastuste ümardamine toimub alles siis, kui on arvutiga täht juba asendatud. NÄIDE: Mitu m2 plekki kulub ilma kaaneta silindrikujulise veenõu valmistamiseks, kui ühenduskohtadele kulub 3% lisamaterjali. Veenõu põhja läbimõõt peab olema 3m ja kõrgus 4m.
Vastata iga ülesande kohta eraldi. Joonis 1 VASTUS: A Lõikuvad silinder ja tasand. Objektide lõikejooneks on nelinurk, kuna tasand on paralleelne moodustajaga. Vastuse tuletamiseks kasutaksin abitasandite võtet, kuna ülesandes on antud tasand. Lõikejoone projektsioonideks on sirge ja tahukas. B Lõikuvad koonus ja tasand. Objektide lõikejooneks on kolmnurk, kuna kuna tasand on paralleelne koonuse moodustajaga.Vastuse tuletamiseks kasutaksin abitasandite võtet, kuna tasand on antud. Lõikejoone projektsioonideks on sirge ja poolkoonus. C Lõikuvad kaks silindrit, millest üks on kaldsilinder. Objektide lõikejooneks on kaks samasugust ruumikõverat. Vastuse tuletamiseks kasutaksin abisfääride võtet, on lihtsam leida pindade lõikejooned. Projektsiooniks on hüperbool. D Lõikuvad silinder ja poolkoonus. Objektide lõikejooneks on ruumikõver. Vastuse
kõrgus on - SO. Liigid: 1. Korrapärased ja mittekorrapärased 2. kolmnurksed, nelinurksed jne püramiidid Pindala: St=Sk+Sp Ruumala: V=·h·Sp 8. Silinder: Mõiste: Silinder on pöördkeha. Silindri moodustab ristkülik, mis pöörleb ümber ühe külje. Telgllõige: Silindri telglõige tekib, kui silindrit lõigata tasandiga, mis läbib põhjade diameetreid. Pindala: S=Sk+2Sp Ruumala: V= r²·h 9. Koonus: Mõiste: Koonus on pöördkeha. Koonuse moodustab täisnurkne kolmnurk, mis pöörleb ümber ühe kaateti. Koonuse telglõige: Koonuse lõikamisel tasandiga, mis läbib telge nim. telglõikeks. Pindala: S=Sk+Sp Ruumala: V= r²·h 10. Kera: Mõiste: Kera on keha, mis tekib poolringi pöörlemisel umber oma diameetri. Lõiked: Kera iga tasandiline lõige on ring. Kui lõiketasand läbib kera keskpunkti, siis lõikeringi raadiuseks on kera radius ning lõiget nim. kera suurringiks, vastavat lõikejoont suurringjooneks.
vallutasid Sürakuusa Rooma kindral keelas Archimedese tappa "Ära puutu mu ringe!" Archimedese hauakivi Avastused ja leiutised Arvutas välja väga täpse Pi väärtuse Arvutas välja parabooli segmendi pindala Pi Leidis meetodi pöördkehade ruumala arvutamiseks Tõestas arvujada lõpmatuse Avastused ja leiutised 2 Archimedese spiraal Archimedese printsiip Ligikaudne arvutusviis ringjoone jaoks Koonuse, poolkera ja silindri ruumalad suhtuvad 1:2:3 Kang, mis lennutas 250kg kive õhku Pii ehk Archimedese konstant on võrdne tasandil paikneva ringjoone pikkuse ja diameetri suhtega 3,14159 3 = Archimedese pii arvutamine Kasutatud kirjandus Vikipeedia Famous scientists Discoveries of Archimedes Archimedes Video Archimedese elust Pilt 1 Pilt 2 Aitäh kuulamast!
Taal Kevin MRG 10a Mis asi on Taal ? Taal on vulkaan ! Taal on kihtvulkaan Filipiinidel Luzoni saare edelaosas, Manilast 50 km kaugusel. Ümbruskonnas asub veel palju teisi linnu ! (Talisay, San Nicolas jne.) Seega on vulkaan aktiivne. Ta moodustab varasema väga tugeva vulkaanipurske tagajärjel tekkinud kaldeeras asetsevas Taali järves 300 või 400 m kõrguse koonuse ning ulatub järvest saarena välja, sealt tuleb ka vulkaani nimi. Vulkaani on nimetatud ,,vulkaaniks vulkaani sees", sest paljud uskusid, et järv, mis asub keset vulkaani oli kunagi vulkaanikraater. Purse toimus umbes 750 000 aastat tagasi Väiksemaid purskeid on olnud mitmeid, need on tekitanud populatsiooni vähenemise järve ümbruses, püsiv surmajuhtumite arv on umbes 50006000. See on ka ohtlik piirkond, sest geograafiline
suunalised ja teine jõud on esimesest 2 korda suurem, siis tasakaalustav jõud on võrdne ja sama suunaline esimese jõuga. Epüüril märgiga lõik on surutud ja + märgiga tõmmatud. 3. Detaili ristlõikepinge epüür. Märgin detailil ristlõiked ja arvutan nendes pindalad, koonuse osas leian kõigepealt ka diameetrid. Ristlõike G geomeetria ei ole üheselt määratud, seega on seal kaks pindala väärtust. G'- avaga ristlõige G''- avata ristlõige 3.1 Arvutan puuduvate ristlõigete läbimõõdud. 3.2 Arvutan ristlõigete pindalad. D- ristlõike läbimõõt d- ava läbimõõt A- pindala 4
antud juhtpinnaga b) konoid silindroid, mille üks juhtjoon on sirge 87) Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga, olenevalt viimase asendist? Ringjoone, kaks parallelset sirget või ellipsi. 88) Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust mööda ellipsit? Kui tasand läbib kõiki moodustajaid, kuid ei läbi tippu. 89) Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust mööda parabooli? Kui tasand on paralleelne ühe moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu. 90) Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust mööda hüperbooli? Kui tasand on parallelne pöördkoonuse kahe moodustajaga, kuid ei läbi tippu. 91) ) Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust mööda sirgeid? Kui tasand läbib pöördkoonuse tippu. 92) Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel? Abipinnad (abisfäärid ja abitasandid) ja uued kujutamiskiired. 93) Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks?
Kaks parallelset sirget, ellips ja ring 45. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühtegi pöördkoonuse moodustajaga 46. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse moodustajaga 47. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui tasand on paralleelne kahe koonuse moodustajaga või tasandi kaldenurk on väiksem kui moodustajate oma pöörlemistelje suhtes. 48. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes 49. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel? Olenevalt valitud abipindade süsteemist, nim. Lõikumisülesande lahendamise võtet
Laamad on suured maakoore plokid mis liiguvad üksteise suhtes. 7 suurt ja 20 väikest laama. Laamade liikumine ehk laamtektoonika. 1. Lahknemine- eemalduda saavad ookeanilised laamad 2. Põrkumine- kahe ookeanilise laama kokkupõrkumisel tekivad süvikud 3. Põrkumine- ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine 4. Põrkumine- kahe mandrilise laama põrkumisel tekivad mäestikud Maa sisejõudude tõttu tekivad: 1. Kivimi kihid lükatakse kurdudesse (tekivad kurdmäestikud) 2. Tekivad murrangulõhed (tekivad ülangud, alangud ja pangasmäestikud) 3. Kurdpangasmäestike teke (tekib siis kui kurdmäestik kulutatakse ja samale kohale tekivad murrangulõhed ja pangasmäestikud. Maavärin on kiire kivimite liikumine maakoore sisejõu mõjul. Maavärina kolle on koht maakoores, kus toimub kivimite liikumine. Epitsenter on koht maapinnal, täpselt kolde kohal. Koldest hakkavad levima seismeilised lained, mis on kõige tugevamad epitsent...
Töö eesmärgid * Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell,Rockwell ja Vickers, Barcol). * Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. * Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. *Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Töö selgitav osa Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule deformatsiooniletema pinda suurema kõvadusega keha (otsak) sissetungimisel. Otsakon valmistatud vähedeformeeruvast materjalist (teemant, kõvasulamvõi karastatud teras) ja võib olla kuuli-, koonuse- või püramiidikujuline. Enamlevinud mooduseks on kõvaduse mõõtmine otsakusissesurumise teel. Otsaku küllaltki suure koormusega sissesurumise tagajärjeldeformeeritakse plastse materjali pinnakiht jäädavalt. Pärast koormusekõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väiksem on kõvadus, seda sügavamale tungib otsak ja seda suurem on jälg. Mida su...
sirget.( tekib hüperbooli pöörlemisel ümber kaastelje) 87.Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring. 88. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühegi pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on suurem kui koonuse moodustaja oma telje suhtes). 89. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on võrdne koonuse moodustaja omaga telje suhtes). 90. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui tasand on paralleelne kahe koonuse moodustajaga või tasandi kaldenurk on väiksem kui moodustajate oma pöörlemistelje suhtes. 91
Teine mängija saab söödu esimeselt ja söödab kolmandale edasi. 4 Kolmas mängija liigub söödu poole keskele ja peale palli saamist söödab esimesele edasi. Neljas ja viies 1 5 mängijad trennivad katteid, neljas teeb katte esimesele, et esimene saab vabalt visata; 2 viies teeb katte teisele, et ta saaks vabalt sööta edasi. - Meeskonnaharjutus - Üks pall Esimene mängija alustab korvi alt, söödab teisele, liigub koonuse ümber ja saab palli tagasi teiselt. Liigub keskjoone läbi 3 2 põrgatusega ja söödab kolmandale. Kolmas mängijad peab koonuste ümber liikuda söödu poole, peale söödu 1 saamist, söödab edasi neljandale, kes ka liigub koonuse ümber palli 4 poole. Neljas peale palli saamist läheb sammudesse. - Söötudeharjutus - Üks pall Esimene mängija liigub ette kolmanda
1) Soovitud betooni tugevusklass (garanteeritud tugevus) C 25/30 2) Kasutatav sideaine portlandtsement 42,5, mille garanteeritud tugevus R = 42.5 N/mm², tihedus ot = 1,30 ja erimass t = 3,15. 3) Peentäitematerjaliks on jämeliiv (Ø kuni 5 mm), tihedusegaa ol =1,6, erimassiga l =2,65 ja niiskusesisaldusega Wl = 5% 4) Jämetäitematerjaliks on lubjakivikillustik tihedusega ok =1,50, erimassiga k =2,55 ja niiskusesisaldusega Wk = 4% 5) Betoonisegu plastilisus koonuse vajumiga h = 7 cm 6) Betoonisegisti trumli kasulik ruumala on 1000 l 7) Betoonisegu väljaandvustegur = 0,67 8) Liiva ülehulga tegur on 1,15 Ülesande lahendus: 1) Leiame vesi-tsementteguri (V/T) järgmisest valemist: B = A x R (T/V 0,5 ), millest V/T = 1/C/(A*R)+0,5 V/T=1/30/(0,60+42,5)= 0,59 A on koefitsient, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: - kõrgekvaliteedilised koostismaterjalid (graniitkillustik, optimaalse lõimisega
v < 0,5 v < 4,5 v ≥ 0,5 v ≥ 4,5 γ betooni mahumass - 2500 kg/m3 H värskeltpaigaldatud betoonikihtide kõrgus, m R sisevibraatori tegevusraadius (R ≈ 0,75 m) R1 välisvibraatori tegevusraadius (R1 ≈ 1,0m) v raketise täitmise kiirus betooniga, m/h k1 plastilisust arvestav tegur koonuse vajumine 0 ... 2 cm k1 = 0,8 koonuse vajumine 4 ... 6 cm k1 = 1,0 koonuse vajumine 8 ... 12 cm k1 =1,2 k2 välisõhu temperatuuri arvestav tegur t0 = 5 ... 7 0C k2 = 1,15 0=
TAAL Taal on kihtvulkaan Filipiinidel Luzoni saare edelaosas, Manilast 50 km kaugusel. Geograafilised koordinaadid on 14°0'7" N, 120°59'34" E. See asub Talisay ja San Nicolase linnade vahel. Übruskonnas asub veel palju teisi linnu. Ta moodustab varasema väga tugeva vulkaanipurske tagajärjel tekkinud kaldeeras asetsevas Taali järves 300 või 400 m kõrguse koonuse ning ulatub järvest saarena välja. Väiksemaid purskeid on olnud mitmeid, need on tekitanud populatsiooni vähenemise järve ümbruses, püsiv surmajuhtumite arv on umbes 5000-6000. Geoloogiline alus, purskamiskohtade varieeruvus ja ulatuslikkus kutsuvad esile rea mitmesuguseid vulkaanilisi riske, nagu näiteks laavavoolud, radioaktiivne tolm, tuhapilved, mürgised gaasid, sähvatused kraatris asuvast järvest, tsunamid ja üleujutused järvel, maavärinad, maalõhed ja maapinna vajumine, maalihed ja pinnase varingud, tugevad tormi...
Gaugin'i kunst on seotav sajandilõpu sümbolismi ja juugend-stiiliga. PAUL CEZANNE (1839-1906) Prantusmaa Püüdis näidata asjade olemust ning leida nende eksisteerimise ja kujutamise ühiseid seadusi ning luua maale, mis kõneleksid keskkonna seaduste püsivusest ja kindlusest. Cezanne maalis: Maastike Natüürmorte Portreesid Tema tähelepanu oli pööratud struktuurdele ja geomeetrilistele vormidele. Cezanne teooria: looduses võtab kõik kera, koonuse või silindri kuju. Teoorial on otsene mõju kubismi ja geomeetrilise abstraktsionismi tekkimisele. Van Gogh ,,Tähineöö" 1889 van Gogh ,,Päevalilled"1888 van Gogh ,,Autoportree Gauguin ,,Tahiti naised rannal" 1891 lõigatud kõrvaga" 1889 Gauguin ,,Kas sa oled armukade?" Gauguin ,,Autoportree kollase Cezanne ,,Sainte Victorie mägi" Cezanne ,,Mänd Axi' lähedal" 1890
muhv lülitub vasakpoolse 1. käigu hammasrattaga Z2. Vedava võlli hammasratas Z1 hambub veetava võlli hammasrattaga Z2, mille kaudu pannakse pöörlema koonuse hammasratas (2). 2 käik: Sünkronisaatori (5) muhv lülitub parempoolse 2. käigu hammasrattaga Z4 (joonisel alumine Z7, joonise viga). Vedava võlli
34. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede juurde moondetegurid. 35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik ja märkige telgede juurde moondetegurid. my=0,5 36. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasandiga, olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring 37. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Tasand lõikab pöördkoonust ellipsit mööda, kui tasand lõikab kõiki koonuse moodustajaid. 38. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Tasand lõikab pöördkoonust parabooli mööda, kui tasand on paralleelne ühe moodustajaga ja ei läbi koonuse tippu. 39. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Tasand lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda, kui tasand on paralleelne kahe koonuse moodustajaga. 40. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust sirgeid mööda?
Gooti kunst-sel ajal saavutas feodaalühiskond tipu.Tähtis osa on linnadel,mis olid majanduslikult ja poliitiliselt sõltumatud. Linnades pandi alus käsitööle.Kultuur hakkas ilmalikustama. Gooti ajastul tekkis huvi ümbritseva maailma suhtes.Ristisõjad olid suured mõjutajad kunstis. Huvi tunti: 1.kosmos2.loodus3.inimese isiksus, mis kandub esiplaanile. Ilmalik kirjandus,rüütli romaanid,suured kroonikad,palveraamatud kalendri steenidega hakkasid esile kerkima. Tähtsaim oli gooti katedraal. Gooti stiil vihjab gootidele. Linna katedraale toetasid valitsejad.Gooti kirik on basiilika 3-5 lööviline. Kesklöövi müürid on kolmeosalised nagu romaani ajastulgi.Uued konstruktsioonid: ristvõlvid,tugipiilarid,-kaared, mis toetasid seina väljast, ümarad aknad,gooti teravkaar,palju torne, kaunistused. Välisarhitektuurile annab tüüpilise ilme toestik tugipiidad ja tugi- kaared. Tugipiitu võib olla kaks rida. Tugipiit aheneb astmetena ülespoole kerkid...
Moodustaja = m telje vastas asetsev ristküliku külg. Telje ja moodustaja pikkus on silindri kõrgus. Külgpind see osa silindrist, mille kujundab moodustaja Sp= r Sk= CH C=2 r St= 2Sp + Sk V=SpH Koonus - tekitab täisnurkne kolmnurk pööreldes, ümber oma kõrguse Täisnurkse kolmnurga kaatetid on kõrguseks ja moodustajaks. Koonuse telglõikeks on võrdkülgne kolmnurk m külje kõrgus ehk moodustaja Sk= Cm/2 C=2 r Sp= r St= Sk+Sp V=SpH/3 Kera tekib poolringi pöörlemisel Oluline on vaja teada kera raadiust Kera pindala nimetatakse sfääriks Suurring on kogu kera suurim ring. Suurring tekib kera täpselt poolitades. R= kera raadius r=ringi raadius S= 4 r C=2 R V= 4 R /3
1.2 VALEMITE TEISENDAMINE JA MUUTUJATE AVALDAMINE Valem on matemaatiliste märkide abil esitatud väide. Kuna matemaatika ja füüsika kursuses õpitakse väga erinevaid valemeid, siis tuleb tihti valemeid teisendada sobivale kujule, et avaldada nendest muutuja. Näide 6. Leiame voolutugevuse väärtuse amprites, kui toitepinge U = 12 V ja takistus ahelas R = 2 oomi. Lahendus. Ohmi seadusest U = IR avaldame voolutugevuse I. Selleks tuleb jagada valemis mõlemad pooled läbi suurusega R, sest see on voolutugevuse I kordajaks. U Saame: =I. R Võrduse pooli võib vahetada ilma märki muutmata. U Saame võrduse: I = . R 12 Arvutame voolutugevuse väärtuse: I = = 6 (A). ...
· Isetihenev betoonisegu on kõrge voolavuse tõttu võimeline omaraskuse mõjul tihenema ja täitma ükskõik millise kuju või mõõtmetega ruumi. Pärast valamist pole vaja rakendada mingeid täiendavaid tihendamisoperatsioone. Selline betoon loob rea eeliseid, kui tegu on keerukate konstruktsioonide, vormide või väga tiheda sarrustusega, mis muudavad tihendamise keeruliseks või isegi võimatuks. · Isetiheneva betoonisegu töödeldavust (voolavust) iseloomustatakse koonuse laialivalgumisega, mitte vajumisega, nagu oleme harjunud tavabetooni puhul. Laialivalgumine peab olema ligilähedaselt 70 cm. 10 · Isetiheneva betooni kõrge voolavus ei avalda negatiivset mõju betooni tugevusele ega kivinenud betooni teistele omadustele. Samal vesitsementteguril saavutatakse samaväärsed või mõnevõrra kõrgemad tugevusnäitajad kui tavalise vibreeritava betooni korral. · Vaatamata kõrgele voolavusele säilitab õigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu.
6.NM: andid, himaalaja. VM : Uural, 4 1.d 2.a 3.b 4.c Skandi naavia, V: fuji, kilimanjaro. 5. maa kerkimise tulemusena 7.a) ülang on tekkinud murragu tagajärjel. on saanud lahest järv. c)loomade ja taimede vees.......tekivad settekivimid. 6. MV:mõõdetakse seismograafiga 8.1.himaalaja 2.punasemeremurrang. tekib tsunami. 3.uural 4.klju... sopka.5.filipiinid. VT:tekib koonuse kujuline mägi,tekivad saarestikud ookeani keskmäestikes. MAK: tekivad uued saared ja poolsaared. 7. B)fossiilid on settekivimid. C) alang on tekkinud murrangu tagajärjel. 8. 1.Alpid 2.Baikali murrang 3. Apalatsid 4. Cotopaxi 5.kilimanjaro. IV variant Turuplats-asub linna keskel, kõige tähtsam koht. 1.seki 2variandilt. Raekoda-hoone kus toimusid linnavalitsuse istungid. 2
Leida vajalik lõõmutuste arv N Leida vajalik tõmbejõud F(N) esimesel tõmbel Kontrollida tõmbetingimust esimesel tõmbel Vastata lisaküsimustele Lähteandmed: Variant D1, mm Dn, mm f Re, MPa , ° µi µL 43 5,4 0,6 0,12 400 10 1,4 3,6 D1 tooriku läbimõõt, mm; Dn tõmmatud traadi lõppläbimõõt, mm; f hõõrdetegur; Re tooriku materjali voolavuspiir, MPa; matriitsi koonuse nurk, °; i materjali lubatud venitustegur kahe tõmbamise vahel; L materjali lubatud venitustegur lõõmutuste vahel; 1 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Protsessi skeem koos tähistega (F, D1, D2, ): Lahendus: Leian summaarse venitusteguri µ: 4 5,4
Need on peamiselt graniidid a teised olemuselt sarnased kivimid. Mandrilise maakoore paksus on 25-70 kilomeetrit. Oluliselt paksem on maakoor mäestike piires. 6. Ookeaniline maakoor (5lauset) Ookeaniline maakoor on õhem. See on vaid 5-10 kilomeetrit. See koosneb enamasti tumedamatest, raskematest ja tihedamatest kivimitest. Näiteks basalt ja teised selle sarnased kivimid. Võrreldes mandrilise maakoorega on ookeaniline tunduvalt noorem. 7. Vulkaanid (10 lauset) See kujutab endast suurt koonuse kujulist tulemäge. Selle pursete sageduste tunnistajateks olid juba vanad roomlased. Maal on üle tuhande tegevuseta vulkaani. Palju on vulkaane laamade kokkupõrke aladel. Seal, kus magma maapinnale voola tekivad vulkaanid. Vulkaani purskel võib lisaks laavale kraatrist välja paiskuda ka tuhapilvi ja kivimürakaid. Nende nimetus pärineb vahemeres paiknevast Vulcano saarest. Vulkaane nimetatakse ka aknaks, mille kaudu saab maapõue uurida. Vulkaane eristatakse pursete sageduse järgi.
konoldlks 87. Milliseid joonl volb saada poordsllindri 161kamlsel tasaplnnagaolenevalt vllmase asendist? *Ringjoone, kaks parallelsetslrget vol ellipsl 88. Misjuhtumll tasaplnd 16ikabpoordkoonustellipsit mooda? * Kul tasand lablb k6iki moodustajaidkuld ei labi tlppu 89. Misjuhtumil tasaplnd loikab poordkoonustparabooli mooda? * Kul tasand ana paralleelneOhealnsamoodustajaga,kuld el labi koonuse tlppu 90. Misjuhtumll tasaplnd lolkab poordkoonusthOperboolimooda? * Kui tasand on parallelne poordkoonuse kahe moodustajaga, kuid ei labi tippu . 91. Misjuhtumil tasaplnd lolkab poordkoonustsirgeid mooda? * Kul tasand lablb po6rdkoonuse tlppu ... 10>-
11 LÕIKERIISTADE JAOTUS 12 SPIRAALPUURI OSAD JA GEOMEETRIA 13 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) 16 TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) 17 PINNAKAREDUSKLASSID 18 LÕIKEPROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel 19 TEHNOL. PROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel 20 OPERATSIOONIKAARDI KUJUNDAMINE 21 LÜHIKESE KOONUSE KALDENURGA ARVUTAMISE VALEM 22 SOOJUSBILANSS ja JÕUDUDE JAOTUS met. lõiketöötlem. 23 TOOTMISTRAUMATISM ja H. KUTSEHAIGUSTESSE 24 OHUTUSNÕUDED TÖÖPINKIDEL OPEREERIMISEL 25 KASUTATUD MATERJALID METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Siin tuleb näha töö-, jahi- ja sõjapidamise vahendite pidevat arengut ajas. Eneoliitikum neoliitikumi ja pronksiaja vaheline siirdejärk, kus kivist ja sarvest vahendid asendusid vasksetega. Ees ja Kesk-Aasias, Balkanil ja
Archimedes Archimedes (elas umbes 287 umbes 212 eKr) oli vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja. Kuigi tema elust on vähe teada, peetakse Archimedest üheks antiikaja juhtivaks teadlaseks. Ta pani aluse hüdrostaatikale ja staatikale ning tegi kindlaks kangi tasakaalu seadused. Tema nimele kuuluvad mitmed uuenduslikud masinad, seal hulgas mitmesugused piiramismasinad ja kruvipump, mida tuntakse ka Archimedese kruvi nime all. Archimedes sündis Sürakuusas ja õppis Aleksandrias. Teises Puunia sõjas aitas ta Sürakuusat kaitsta, ehitades sõjamasinaid. Ta hukkus, kui roomlased linna vallutasid. Tema tuntuim teooria oli, et kui on piisavalt suur kang ja koht, kuhu seda paigutada, siis võib liigutada ka maakera. Leiutised Tema arvele kirjutati juba vanaajal umbes ...
lõuga.Liitliikumisega purustites on liikuvad lõuad 2 ühendatud vahetult ekstsentrikvõlliga 3, mis tagabki nende liitliikumise. Turvaplaadid 7, reguleerseadised 4, lukustustõmmitsad 6 ja vedrud 5 täidavad sama ülesannet, mis lihtliikumisega purustiteski. KOONUSPURUSTI: Materjali purustamine toimub sisemise liikuva koonuse lähenemisel välimisele liikumatule koonusele ning valmistoodang väljub sealt pidevalt koonuste eemaldumisel teineteisest. Materjal puruneb surve-, hõõrde- ja paindejõudude toimel. Järsu koonusega purusti () koosneb üksikutest massiivsetest tugev-dusribidega profiilrõngastest, mille äärikud on poltidega ühendatud terviklikuks kereks 1.
Eestis ei leidu naftat, sest meil ei ole selle tootmiseks õigeid maavarasid. Nimelt koguneb nafta nn naftapüünistesse (nt murrangutesse), mis takistavad magma edasist liikumist. Kuna Eestis maavärinaid (sellest tekkinud murranguid) ei esine, siis pole siin ka õigeid maavarasid. 7. Kuidas on seotud vulkaani kuju ja purske intensiivsus? Selgita ja nimeta üks konkreetne näide. Kihtvulkaanid asuvad maismaal ja need on koonuse kujulised, nende purske intensiivsus on suurem, sest magma liigub seestpoolt üles ja tekitab suure purske atmosfääri. Kilpvulkaanid asuvad ookeanides ning nende pursete intensiivsus pole nii suur, sest nad asuvad vee all. II Lähtudes laamtektoonikast ja toetudes juuresolevatele joonistele, vasta küsimustele 1. Kirjelda, mis juhtub punktis 1- parempoolne joonis (laamade liikumine?, geoloogilised protsessid?). Vulkaan purskab laavat
valgusvoo dΦ ja nimetatud ruuminurgaelemendi jagatis. Valem: I = dΦ/dΩ Valgusvoog Valgusallikast ruuminurga Ω ulatuses leviv valgusvoog ΦΩ on võrdne valgustugevuse I ja selle ruuminurga korrutisega (cd∙sr). ΦΩ = I ⋅ Ω Ruuminurk võib üldjuhul olla suvalise kujuga. Kõige lihtsam on arvutus pöördkoonusekujulise ruuminurga korral. Niisuguse ruuminurga suuruse steradiaanides saab väljendada koonuse tipunurga α kaudu. Ω = 2π(1-cos(a/2) Mistahes nurgale vastava steradiaanide arvu võib saada ka kõrvaloleva tabeli andmeid kasutades. Valgustustihedus Kui valgusallikast lähtuv valgus langeb kaugusel r asuvale pinnale suurusega A, Valgustustihedus E võrdub sellele pinnale langeva valgusvoo Φ ja pinna suuruse jagatisega. Φ = I × Ω ja ruuminurga definitsiooni Ω/A = 1/r2 Pinna valgustustihedus on võrdne jagatisega I/r2
valitakse) Kera surutakse masinaga materjali sisse Mõõdetakse ise kera jälje läbimõõt Saadakse tulemus Vickersi meetod Valitakse sobiv koormus Teemantpüramiid surutakse materjali Masin annab/arvutab automaatselt tulemuse Rockwelli meetod Valitakse sobiv skaala antud materjali jaoks (proovimise meetodi abil valitakse) Surutakse koonuse kujuline ots materjali sisse Masin arvutab automaatselt tulemuse. Barcoli meetod Surutakse materjali teraskoonus Mõõdetakse saadud tulemus Korrata veel paar korda, et saada täpsem tulemus Arvutada aritmeetiline keskmine Viilikatse meetod Viiniga üritada viilida katsekeha Võrrelda kui palju suutis viil
L=x·R kus x on kesknurk radiaanides ja R on ringi või ringjoone raadius. Kui kesknurk on antud kraadides (kraadides nurk), siis teisendatakse see radiaanidesse valemiga (Vaata ka kursusel 7 tööjuhendis 3 antud valemeid kaare pikkuse ja sektori pindala kohta!) NB!!!! pöördkehade ARVUTUSTES: (silinder, koonus ja kera) Silindri, koonuse ja kera valemites esinev suurus ( mis on ligikaudse väärtusega) tuleb arvutustes jätta tähe kujule kuni lõppvastuseni Lõppvastuses tohib arvuks teha siis, kui on tegemist materjali koguste või massi arvutustega Lõppvastuste ümardamine toimub alles siis, kui on arvutiga täht juba asendatud. Arvutitel on tähe väärtuse saamiseks olemas klahv ja selle valik on üldjuhul seotud n.ö. ,,teise
Mõisted:Laam-litosfääri plokk,mis triivib astenosfääri.Mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend millel on iseloomulik kristallstruktuur.Kivim-loodusliku tekkega mineraalide tsemsnteerunud mass.Tardkivim-nii maakooress kui ka maapinnal magmast tardunud kivim.Settekivim-teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa,liiva,savi jt setete kuhjumisega,kivimiks saab sete alles kivistudes.Moondekivimid-maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri(200-650C)tingimustes moondunud kivimid.Maak-majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid.Ookeani laamade külgsuunaline lahknemine e spreeding- lõhesid mööda tungib maakoorde magma,tardub seal ja tekivad okeanilist maakoort moodustavad kivimid.Ookeani keskahelik-mäestik milles on üksteisega paralleelselt risti olevad lõhed.Mandri triiv-mandrite horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel.Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum,mille kohale maapinnal tekib vulkaan või ...
pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R- ja M- skaalal. Arvutamise valem: kus h otsaku sissetungimise sügavus N skaalale omane konstant S - skaalajaotis Katsetamisel surutakse otsak materjalisse eeljõuga F0= 10 kgf (98 N) ja fikseeritakse asend. Seejärel suurendatakse seda põhijõuni 60 kgf (588 N), 100 kgf (980 N) või 150 kgf (1470 N) ja taastatakse esialgne jõud F0. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungi uise sügavuste vahe. Vickersi meetod meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. Sobib nii metalli kui sulami kõvaduse määramiseks ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Tüüpiline kasutusala õhukesed materjalid, pinded, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindakarastatud terased. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele.
fookus- koht kust maavärin saab alguse maavärina kese e. epitsenter- maavärina koht maapinnal kolde kohal seismised lained- kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid tsunami- merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine seismograaf- masin, mis registreerib maavärina seismogramm- joonistatud graafik magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud kihtvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud, väljapurskunud kivimid ja tuhk kilpvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud aktiivne vulkaan- vulkaan, mis aeg-ajalt purskab kustunud vulkaan- vulkaan, mis inimajaloo vältel pole pursanud suikunud e. uinunud vulkaan- vulkaan, mis pikka aega pole tegutsenud, aga teadaolevalt kunagi on pursanud lõhevulkanism- asub ookeani põhjas laamade lahknemisalal lõõrvulkanism- kaldeera e
Paul Cezanne 19. jaanuar 1839 22. oktoober 1906 Prantsuse postimpressionist Loomingut peetakse sillaks impressionismi ja kubsimi vahel Konstruktiivse suuna rajaja (kubism) Püüdis näidata asjade olemust Lõi maale, mis kõneleksid keskkonna seaduste püsivusest ja kindlusest. Cezanne maalis maastikke, natüürmorte, portreesid. Tähelepanu oli suunatud struktuuridele ja geomeetrilistele vormidele. Cezanne teooria: looduses võtab kõik kera, koonuse või silindri kuju. Cezanne huvitas rohkem maalipinna organiseerimine kui motiiv 1870.aastatel ilmus tema loomingusse uued motiivid: linnavaated väikeste, üksteise suhtes eri külgedega paiknevate majakestega mäeküljel, metsiku järjekindlusega maalis ta Saint-Victoire'i, mäge, mis avaldas talle motiivina tugevat vastupanu. Portreesid võttis kui natüürmorti. Maalis neid kaua, seetõttu on modellid uniste nägudega. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
V:Laamade äärealadel. 16.Mis on magma? V:Magma on vahevöös paiknev tulikuum kivimite sulam. 17.Mis on laava? V:Laava on maapinnale välja voolanud magma. 18.Mis on vulkaanilised pommid? V: Vulkaani kraatrist väljapaisanud suured kamakad. 19.Missugused on ja kuidas tekivad kilpvulkaanid? V:Kilpvulkaanid on lamedad, selle põhjuseks on vedelam laava, mis voolab kraatrist kaugele. 20.Missugused on ja kuidas tekkivad kiht- ehk kuhikvulkaanid? V:Kihtvulkaanid on koonuse kujulised, moodustub tardunud laava ja tuhakihtidest. Välja voolanud laava on paks ja ei jõua kraatrist kaugele. 21.Kuidas tegutsevad aktiivsed vulkaanid? V:Purskavad aegajalt. 22.Kuidas tegutsevad passiivsed vulkaanid? V:Pole tegutsenud sajandeid. 23.Millised vulkaane nimetatakse kustunuteks? V:Pole inimkonna ajaloo vältel tegutsenud. 24.Mis on geiser? Miks ta tekib? V:Kuumaveeallikas. 25.Miks elatakse vulkaanide jalamil? V:Sest seal on viljakas muld. 26
Vulkaanid Etna ja Vesuuv Sisukord Sissejuhatus Paiknemine Laamade liikumine Pinnamood Ehitus ja liik Purske tüüp ja ajalugu Mõju inimestele Kasutatud allikad Kokkuvõte Sissejuhatus Uurisime Etnat ja Vesuuvi. Etna ja Vesuuv asuvad Itaalias. Vesuuvi purske tagajärel hävis Pompei linn. Etna on Euroopa suurim vulkaan. Kaks suurt vulkaani laamade äärealadel. Vesuuv Etna Paiknemine Vesuuv Asub Lõuna- Itaalias,Türreeni mere kaldal. Asub Napoli lahe ääres. Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. Asub kordinaatidel 40° N, 14° E. On 1281 meetrit kõrge. Vesuuvi paiknemine Paiknemine Asub Sitsiilia idarannikuEtna lähedal. Euroopa Kõrgeim vulkaan. Etna on Itaalia k...
Biskviit taigen Põhitoorained- Muna Suhkur Nisujahu Valmistamise tehnoloogia- Munad vahustatakse suhkruga kohevaks vahuks,lisatakse sõelutud jahu ja segatakse.Küpsetusplaadile asetatakse küpsetuspaber ja selle peale pannakse taigen ja määritakse ühtlase kihina küpsetuspaberile laiali.Küpsetatakse 200C juures 8-10 minutit .Rullbiskviidi valmistamiseks keeratakse küpsenud biskviitpõhi kohe peale ahjust välja võtmist rulli ja lastakse jahtuda.Tordi valmistamise puhul asetatakse küpsenud biskviit tordi kandikule,eemaldatakse küpsetuspaber ja lastakse jahtuda. Küpsenud biskviiti immutatakse immutus siirupiga mis koosneb suhkrust ja veest. Võibiskviit Põhitoorained: Rasvaine 25% Suhkur 25% Munad 20% Jahu 20% Küpsetuspulber Vedelik Rasvaine vahustamiseks sobivaim temperatuur on 20C.Kui rasvaine on liiga külm tuleb ta soojendada toatemperatuurini,vastasel juhul ei vahustu mass normaalselt. Sama kehtib ka liialt sooja rasvaine k...
ristlõikepindala epüüri. 4. Varda ristlõike pindala epüür Lõigul BC on varras silindriline, mille ristlõige on ring. Lõigul CG on varras silindriline, mille ristlõige on rõngas. Lõigul GH on varras kooniline, mille ristlõige on rõngas. Lõigu BC ristlõike pindala on: Lõigu CG ristlõike pindala on: Uurin lõigu GH viit erinevat ristlõiget, sest ristlõike pindala muutub lõigul GH kõverjooneliselt ja nii saan enam vähem piisava täpsusega epüüri. Arvutan koonuse ristlõigete läbimõõdud: Arvutan ülejäänud ristlõigete pindalad: Kujutan saadud tulemusi graafiliselt: 5. Varda tugevusarvutus Kuna sisejõud on terve varda ulatuses samad, siis võin kasutada valemit , kus N on ristlõike sisejõud ja A on ristlõike pindala, ainult erinevate pindalade korral. Pikkepinge avaldised: Pikkepinge epüür Sellelt epüürilt saan välja lugeda, et lõigul CG on varras kõige rohkem pingestatud.
katastroofilised, küll aga põhjustavad nad nõlvadel oleva pinnase liikumist ja varinguid jms. Tekivad veel fumaroolid ja geisrid (kollast väävlit sadestavad gaasijoad või teatud rütmiga purskuvad kuuma vee ja auru sambad). 8. Kuidas vulkaanipurskeid ennustatakse? Aktiivsete või ärkavate vulkaanide juures tehakse mitut liiki vaatlust. Soojusseirel mõõdetakse satelliitidelt infrapunakiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinna temperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavee seisundi muutusi. Seismilistel vaatlustel registreeritakse vulkaanialuse magma liikumist tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Vulkaani kraatri kohal mõõdetakse õhu SO2 ja CO2 sisaldust. Samuti mõõdetakse maapinna kõrguse muutumist, vulkaani tipu kerkimist ja nõlvade kaldenurka. 9. Selgita kivimiringet vt joonist tvs. Selgita kivimite teket ja too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest.
Kaardiprojektsioonid Kaardiprojektsioon on selleks, et mittesirgel maal võetud mõõdud saab panna mudelile -on maaellipsoidi(e maakera) pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis Kaardivõrk- kaardile kantud meridiaanide ja paralleelide võrk(kuju, väärtused) Kaardiprojektsioon ehk kartograafiline projektsioon on sfäärilise pinna tasapinnal kujutamise matemaatiline viis Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-Est97) Eesti kaart on kujutatud koonuse peale. Koonuse 2 lõikeparalleeli 59°20' ja 58° Kui on vaja leida joone pikkust looduses, tuleb arvestada mõõteteguriga mis tuleb korrutada läbi mõõdetud joonega. Elektrontahhüm.-sse saab sisestada mõõteteguri, mis arvutab ise joone pikkuse looduses. Ümardamine Arvutustes kasutame kolme kohta peale koma, nullid tuleb välja kirjutada Ümardame paarisarvu poole 23,785=23,78 23,755=23,76 Mõõtkava
kristallstr. o Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. o Tardkivim (nii maakoores kui maapinnal) magmast tardunud kivimid. o Settekivim kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. o Moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivim. o Maak majanduslikult otstarbekad kivimid ja mineraalid. o Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tarduvad laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. o Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. o Maavärin seismilistest lainetest põhjustatud maapinna vibratsioon ja nihked. o Epitsenter punkt maavärina tekkekoha peal maapinnal. o Hupotsenter maavärina tekkekoht Maa sees. o Laamtektoonika teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest,
laama põrkumisel. Magma hakkab maakoorest üles liikuma ja väljub koldest. Vulkaanid paiknevad laamade servaaladel. 9) Vulkaani kuju, ehitus, purskeprotsess, seos magma omadustega. Kilpvulkaan: Räni- ja gaasirikas viskoosne magma, liigub vähe, väikesed laavavoolud ja tarduv magma moodustavad teravamaid vulkaanikoonuseid. Magma teekond lühike. Kihtvulkaan: Räni- ja gaasivaene väheviskoosne basaltne magma, liigub hästi, laialivalguv laama moodustab lameda koonuse. Magma teekind pikk, mitu harulõõri, kraater lai. 10) Vulkaanipurske tagajärjed Eralduvad gaasid – veeaur, süsinikoksiidid, väävliühendid. Tuhapilv – lõõris tardunud kivimite põlemise tõttu. Lõõmpilv – kõrge temperatuuriga gaasi ja setete pilv, tulikuum. Vulkaanilised pommid – põlevad kivimikehad. Laavavoolud, mudavoolud, lööklained, maavärinad, tsunami. Plussideks: Saame uurida maa sisemus, väävel, ehitusmaterjal, kuum põhjavesi, viljakad mullad,
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: 1. Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). 2. Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. 4. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. 5. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Töö selgitus Kõvadus on materjali võime vastu panna...
222-Nimetage teerullid nende tööorganite tüübi järgi. Pneumoratas rullid,Terasvaltsidega rullid a)Siledavaltsilised b)Nukkvaltsilised c)Restvaltsilised 228-Nimetage transeedeta läbindamise meetodid? ,Horisontaalne puurimine,Läbi löömine,Läbi surumine,Kilpläbindus 234-Nimetage masinad ja seadmed kivimaterjalidest täitematerjalide tootmiseks. Kivipurustid-killustike tootmiseks,Veskid-mineraalsete pulbrite tootmiseks 240-Nimetage koonuspurustite tüübid liikuva koonuse tipunurga järgi. Järskkoonuselised,Lamekoonuselised 246-Nimetage pideva tööprotsessiga purustid. Rootorpurustid,Veskid,Valtspurustid,Koonuspurustid 252-Milline võib olla fraktsioonide eraldamise järjekord sõelseadmes? Järejestikkune,Paralleelne,Kombineeritud 258-Nimetage betoonitehaste tüübid seadmete paigutuse järgi. Parter-tüüpi tehased ja sõlmed,Torn-tüüpi tehased ja sõlmed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
