Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Survetöötlemine ja valutehnoloogia. Kodutöö 3 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks tõmmatakse materjali reeglina külmalt?
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL 
Harjutustööd õppeaines: 
 
Metallide survetöötlemine ja  valutehnoloogia  (MTM161/198) 
Töö nimetus: 
Töö nr. 3 
 
 
 
 
TÕMBAMINE 
Variant nr. 43 
Üliõpilane:  
Rühm:  
Juhendaja
Antud: 
Esitatud: 
Arvestatud: 
 
 
            
 
 
 
Ülesanne: 
Anda protsessi skeem koos tähistega. 
Sooritada  vajalikud arvutused: 
 
 
 
 
 
 
 
Leida vajalik tõmbeastmete arv n 
 
 
 
 
 
 
 
Leida vajalik lõõmutuste arv N 
 
 
 
 
 
 
 
Leida vajalik tõmbejõud F(N) esimesel tõmbel 
 
 
 
 
 
 
Kontrollida tõmbetingimust esimesel tõmbel 
Vastata lisaküsimustele 
Lähteandmed: 
Variant 
D1, mm 
Dn, mm 

Re, MPa 
α, ° 
µi 
µL 
43 
5,4 
0,6 
0,12 
400 
10 
1,4 
3,6 
 
D1   – tooriku läbimõõt, mm; 
Dn   – tõmmatud traadi lõppläbimõõt, mm; 
f  
– hõõrdetegur; 
Re   – tooriku materjali voolavuspiir, MPa; 
α   –  matriitsi  koonuse nurk, °; 
μi   – materjali lubatud venitustegur kahe tõmbamise vahel; 
μL   – materjali lubatud venitustegur lõõmutuste vahel; 
 
 

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL 
Protsessi skeem koos tähistega (F, D1, D2, α): 
Lahendus: 
Leian summaarse venitusteguri µΣ: 
ߨ ∙ ܦ ଶ



ܦଵ
5,4ଶ
ߤ
4
ఀ =
= 81 



ߨ ∙ ܦ
0,6ଶ

ܦ௡
4
kus   
A1 – esimesel tõmbel siseneva traadi ristlõikepindala, mm2; 
 
An – traadi ristlõikepindala peale viimast tõmbamist, mm2. 
Leian vajaliku tõmbeastmete arvu n
log ߤఀ
log 81
݊ =
= 13 
log ߤ௜
log 1,4
Leian lubatut tõmmete arvu lõõmutuste vahel nL
log ߤఀ
log 81
݊௅ =
= 3,43 → 3 
log ߤ௅
log 3,6
Leian lõõmutuste arvu N
13
ܰ =
− 1 =
− 1 = 3 
݊௅
3
Skeem: n1n2n3n4 L1 n5n6n7n8 L2 n9n10n11n12 L3 n13 

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL 
Leian traadi ristlõikepindala peale esimest tõmbamist A2
ߨ ∙ ܦ ଶ

ߨ ∙ 5,4ଶ
ܣଵ
ܣଵ
ߤ
4
4
௜ =
→ ܣ
= 16,36 ݉݉ଶ 
ଶ =

ߤ௜
ߤ௜
1,4
Leian vajaliku tõmbejõu F
ܣଵ
ܨ = ܴ௘ ∙ ܣଶ ∙ ln
∙ ሺ1 + ݂ ∙ cot ߙሻ = 400 ∙ 16,36 ∙ ln 1,4 ∙ ሺ1 + 0,12 ∙ cot 10ሻ = 3700 ܰ
ܣଶ
= 3,7 ݇ܰ 
Kontrollin tõmbetingimust esimesel tõmbel. Tõmbamisel peab kehtima tingimus: 
 
௧ =
≤ ܴ


3700
ߪ௧ =
≤ 400 
16,36
3700
ߪ௧ =
≤ 400 
16,36
226 ≤ 400 ⟹ ܸܽݏݐܾܽ ݐ݅݊݃݅݉ݑݏݐ݈݁݁  
Vastus: 
n = 13 
N = 3 
F = 3700 N 
 
Lisaküsimused: 
1.  Põhjendada lühidalt vahelõõmutuste otstarvet protsessis. 
Tõmbamisel  metall  kalestub, s.t. läheb tugevamaks ja kõvemaks, kuid ka hapramaks. Selleks et 
taastada töödeldava metalli  plastsed  omadused ongi vahelõõmutamine. 
2.  Miks tõmmatakse materjali reeglina külmalt? 
Külmal materjalil on tõmbetugevus suurem.  Kuumutamine  suurendab metalli plastsust, kuid 
vähendab samal ajal tõmbetugevust. 

Survetöötlemine ja valutehnoloogia-Kodutöö 3 #1 Survetöötlemine ja valutehnoloogia-Kodutöö 3 #2 Survetöötlemine ja valutehnoloogia-Kodutöö 3 #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tjomka Õppematerjali autor
Tõmbamine. V43. Õppejõud: K. Seegel

Sarnased õppematerjalid

Survetöötlemine ja valutehnoloogia-Kodutöö 4
3
pdf

Survetöötlemine ja valutehnoloogia. Kodutöö 4

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Harjutustööd õppeaines: Metallide survetöötlemine ja valutehnoloogia (MTM161/198) Töö nimetus: Töö nr: 4 SEPISTAMINE Variant nr: 43 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: Ülesanne: 1. Leida suruõhuvasara vajalik löökide arv n, kui vasarad on valida massiga mv=0,5...5t. 2

Metallide survetöötlustehnoloogia
Raudbetooni konspekt
136
pdf

Raudbetooni konspekt

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Raudbetoon
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus
Metallide tehnoloogia-materjalid eksam 2015
26
docx

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse

Materjaliõpetus
Materjalid
86
pdf

Materjalid

................................... 48 1.4.5. Süsinikkomposiitmaterjalid ......................................................................................................... 48 2. METALLIDE TEHNOLOOGIA............................................................................................................... 49 2.1. Metallurgia ......................................................................................................................................... 49 2.2. Valutehnoloogia ................................................................................................................................. 49 2.2.1. Liigitus ........................................................................................................................................ 49 2.2.2. Metallide valuomadused............................................................................................................. 50 2.2.3. Valu kordkasutusega vormidesse .............

Kategoriseerimata
Kivikonstruktsioonid
36
doc

Kivikonstruktsioonid

KIVIKONSTRUKTSIOONID. Konspekt on loengu abimaterjal. SISUKORD. 1. Sissejuhatus 1.1. Kivikonstruktsioonide ajaloost lk. 1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon

Hooned
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007 a
64
pdf

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsiooni de üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Betooniõpetus
Metallkonstruktsioonid
127
pdf

Metallkonstruktsioonid

TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo

Teraskonstruktsioonid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun