Töö nr 2 Materjalide mehaanilised omadused Kõvadus Töö eesmärgid · Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell,Rockwell ja Vickers, Barcol). · Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. · Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. · Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. · Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Brinelli meetod Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8... 29430 N). Brinelli kõvadust määratakse reeglina metalsetel (terased, Al-sulamid,Cusulamid jne) materjalidel. Meetodi ülemiseks piiriks võib lugeda terase kõvaduse karastatud olekus, alumiseks pehmed puhtad metallid. Rockwelli meetod Rockwelli meetod on võrreldes Brinelli meetodiga märksa universaalsem ja sobib
Tallinna Tehnikaülikool 2014/ 2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Keiu Simm Rühm: MATB11 Esitatud: 20.10.2014 Töö eesmärk: Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust.
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm: Esitatud: 22.10.2014 Töö eesmärk: Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: 1. Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol).
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut TÖÖ NR 2 MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED 2011 Töö eesmärgid · Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). · Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. · Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. · Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. · Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul.
Tõmbekatsed Töö eesmärk: -Tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide- metallide, plastide ja komposiitmaterjalide- mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega; -Määrata katsetatavate materjalide võimalik kasutusala. Katsetamised tõmbele: 1.1- Pikikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Mureneb kiudude kohalt, kiud paiskuvad eemale. Pikenemist ei mõõda. Teeb ragisevat häält. Kasutamine: 1.2- Ristikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Väike pikenemine. Teeb ragisevat häält(klaaskiud). Kasutamine: 1.3- Teras(C60) Märkused: Tekib kael. Soojeneb. Kasutamine: Turvavööd 1.4- Plast( polüamiid- PA) Märkused: Tämbekiirus 15mm/sec. Pärast purunemist tekib tühimik. Kasutamine: : kulbid, pannilabidad, spaatlid, nugade käepidemed Tabel andmetega: Materjal b t So Lo Fmaks Rm Fp Rp L1 A E p Rm/p
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Materjalitehnika instituut Materjalide mehaanilised omadused. Kõvadus. Aruanne MATB11 Juhendaja Liina Lind Tallinn 2011 Töö eesmärgid · Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinelli, Rockwell ja Vickers) · Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele.
Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efektiivseid meetodeid tugevusomaduste tõstmiseks. Moodustatakse uusi materjale metallpulbri baasil ning laialt kasutatakse plastmasse. Spetsiaalsed pinnakatted tõstavad detailide töö- ja kulumiskindlust ning kaitsevad korrosiooni eest. Masinate ja nende elementide liikumistäpsus põhineb mehaaniliste süsteemide liikumisseadustel, mida vaadeldakse teoreetilises mehaanikas ja masinamehaanikas. Teoreetiline mehaanika jagatakse kolme ossa. Staatika vaatleb jõudu ning nende tasakaalutingimusi. Kinemaatikas uuritakse mehaanilist liikumist välisjõudu arvestamata ning dünaamika käsitleb liikumist põhjustava energiaallika ja liikumisega saavutatud tulemust. Aine „Rakendusmehaanika “ haarab masinate ja mehhanismide projekteerimisprotsessi tervikuna: alates ülesanne püstitamisest ja variantide võrdlusest kuni kolmemõõtmelise modelleerimiseni ja valmiskonstruktsiooni analüüsini.
Kõik kommentaarid