Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Silinder ja selle osad. Silindri pindalad ja ruumala. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Silinder  ja selle osad. Silindri  pindalad  ja ruumala. 
1.  SILINDER JA SELLE OSAD. 
Silindriks nimetatakse pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber ühe külje.  
Külg, mille ümber ristkülik pöörleb on silindri kõrguseks.  H 
Külg, mis pöörleb on raadiuseks. R 
Silindri diagonaaliks on diagonaallõike diagonaal .  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2.  SILINDRI PINDALAD ja RUUMALA. 
Silindri põhjaks on ringid . Seega on põhjapindalaks ringi pindala.  
PÕHJAPINDALA 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3. NB!!!! pöördkehade ARVUTUSTES
  Silindri ja  koonuse   valemites  esinev suurus π ( mis on ligikaudse väärtusega) tuleb arvutustes 
jätta tähe  kujule  kuni lõppvastuseni 
  Lõppvastuses tohib π arvuks teha siis, kui on tegemist materjali koguste või massi  arvutustega  
  Lõppvastuste ümardamine toimub alles siis, kui on arvutiga täht π juba asendatud. 
NÄIDEMitu m2  plekki  kulub ilma kaaneta silindrikujulise veenõu valmistamiseks, kui ühenduskohtadele kulub 
3% lisamaterjali . Veenõu põhja läbimõõt peab olema 3m ja kõrgus 4m. 
ANTUD: 
d = 3m; H = 4m; ja materjali lisakulu 3% 
 
 
 
 
 
Silinder ja selle osad-Silindri pindalad ja ruumala #1 Silinder ja selle osad-Silindri pindalad ja ruumala #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-03-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor abiiline Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kera-selle pindalad ja ruumala
3
pdf

Kera, selle pindalad ja ruumala.

L=x·R kus x on kesknurk radiaanides ja R on ringi või ringjoone raadius. Kui kesknurk on antud kraadides (kraadides nurk), siis teisendatakse see radiaanidesse valemiga (Vaata ka kursusel 7 tööjuhendis 3 antud valemeid kaare pikkuse ja sektori pindala kohta!) NB!!!! pöördkehade ARVUTUSTES: (silinder, koonus ja kera) Silindri, koonuse ja kera valemites esinev suurus ( mis on ligikaudse väärtusega) tuleb arvutustes jätta tähe kujule kuni lõppvastuseni Lõppvastuses tohib arvuks teha siis, kui on tegemist materjali koguste või massi arvutustega Lõppvastuste ümardamine toimub alles siis, kui on arvutiga täht juba asendatud. Arvutitel on tähe väärtuse saamiseks olemas klahv ja selle valik on üldjuhul seotud n.ö. ,,teise

Matemaatika
Geomeetria stereomeetria
34
pdf

Geomeetria stereomeetria

 3 cm . 2 BC  h 3 3 2 Leiame nüüd kolmnurgast OBC Pythagorase teoreemi abil kera raadiuse R  OC  4 2   32  19 cm . Vastus. Kera raadius on 19 cm. 3 3) Riigieksam 1999 (20p.) Püströöptahuka diagonaalid on 9 cm ja 33 cm. Tema põhja ümbermõõt on 18 cm ja külgserv on 4 cm. Leidke püströöptahuka ruumala. Leidke kolmnurkse püramiidi ABDD1 ruumala. Lahendus. D1 C1 Ülesande andmete põhjal B1 BD1 = 33 cm ja AC1 = 9 cm; A1 2(a + b) = 18 cm; Kõrgus H = AA1 = BB1 = CC1 = DD1 = 4 cm D Leida tuleb tahuka ruumala V  S p  H

Geomeetria
Põhikooli matemaatika kordamine
63
doc

Põhikooli matemaatika kordamine

Vastus: x1 = 2 ja x2 = ­ 3 Ruutfunktsioon - Sissejuhatus ruutfunktsiooni Praeguseks momendiks peaksid tundma niisuguseid seosei muutujate x ja y vahel, nagu a võrdeline seos y = ax, pöördvõrdeline seos y ning lineaarseos ehk lineaarfunktsioon y = x ax + b. Kordame neid seoseid. Edasi vaatame ülesandeid. 1. Joonesta võrdelise seose y = 1,5x graafik ja leia selle abil muutuja y väärtused, kui x 2; 1; 0; 1; 2; 3 . Lahendus: Kõigepealt joonestame graafiku. Teame, et sirge joonestamiseks piisab kahest punktist. Võtame x = 0. Sel juhul on y = 1,5 . 0 = 0. Saime punkti (0; 0). Olgu nüüd x = 2, siis y = 1,5 . 2 = 3. Teine punkt on (2; 3). Kanname punktid koordinaatteljestikku ja ühendame. Vaatame ainult kahte punkti, kui x = ­2 ja x = 3. Ülejäänud punkid jäävad iseseisvaks tööks.

Matemaatika
Valemid ja Mõisted
17
doc

Valemid ja Mõisted

Hulktahukat, mille üks tahk on hulknurk ja kõik ülejäänd tahud ühise tipuga kolmnurgad. Joonisel on korrapärane püramiid, mille põhjaks on ruut. Püramiidi tipp on -S, põhi on ruut -ABCD, külgtahud on -ABS, BCS, CDS, ja ADS, külgservad on -AS, BS, CS, DS, põhiservad on- AB, BC, CD ja AD kõrgus on - SO. Liigid: 1. Korrapärased ja mittekorrapärased 2. kolmnurksed, nelinurksed jne püramiidid Pindala: St=Sk+Sp Ruumala: V=·h·Sp 8. Silinder: Mõiste: Silinder on pöördkeha. Silindri moodustab ristkülik, mis pöörleb ümber ühe külje. Telgllõige: Silindri telglõige tekib, kui silindrit lõigata tasandiga, mis läbib põhjade diameetreid. Pindala: S=Sk+2Sp Ruumala: V= r²·h 9. Koonus: Mõiste: Koonus on pöördkeha. Koonuse moodustab täisnurkne kolmnurk, mis pöörleb ümber ühe kaateti. Koonuse telglõige: Koonuse lõikamisel tasandiga, mis läbib telge nim. telglõikeks. Pindala: S=Sk+Sp Ruumala: V= r²·h 10. Kera:

Matemaatika
12-klass matemaatika kordamine
8
doc

12. klass matemaatika kordamine

Leia väiksema kolmnurga pindala. 7. Koonusekujulise veiniklaasi kõrgus on h. Mitu protsenti klaasi ruumalast on täidetud, kui klaasi fvalatakse veini poole kõrguseni? 8. Milliste muutuja x Väärtuste korral saavutab funktsioon f ( x ) = 2 8 x - 9 4 x + 12 2 x + 1997 oma suurima ja vähima väärtuse lõigus [-1;1] ? Leia need funktsiooni väärtused. 9. Koonuse põhja pindala ja telglõike pindala on võrdsed. Avalda koonuse ruumala, kui moodustaja on m. 10. Kauba hinda alandati 10% võrra. Mitme protsendi võrra tuleb uut hinda veel alandada, et kogu hinnaalandus oleks 28%? 11. Ringi raadiusega 1 on joonestatud maksimaalse suurusega võrdkülgne kolmnurk, sellesse siseringjoon, saadud ringi võrdkülgne kolmnurk jne. Leia tekkivate kolmnurkade pindalade summa. 12. Humalavars kasvab 6 cm ööpäevas. Ta väändub ümber puu maaga 30° nurga all. Puu ümbermõõt on 25 cm

Matemaatika
Kineetilise energia teoreem
60
doc

Kineetilise energia teoreem

1 s 3 4 5 Variant 4. Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 ; plokist 2 massiga m2 ; kaksikplokist 3 massiga m3 ja inertsiraadiusega i3 ; kettast 4 massiga m4 ; liugurist L koos selle külge keevitatud vardaga LC ja vardast LK, mis on liigenditega kinnitatud liuguri ja kaksikploki külge. Ketas 4 veereb horisontaalpinnal veeretakistusteguriga . Varda KL pikkus on l. Joonisel on kujutatud süsteem liikumise alghetkel. Leida keha 1 kiirus hetkel, mil ta on läbinud teepikkuse s = 2r . Antud: m1 = 10m ; m2 = 4m ; m3 = 8m ; m4 = 4m ; r2 = 1,5r ; r3 = 0,5 R 3 = r ; r4 = 1,5r ; i3 = 1,5r ; r l = KL = 3r ; = ; s = 2r ; r = 12 cm. 9

Dünaamika
Pneumaatika projekt
28
doc

Pneumaatika projekt

praktikasse. Ülesande alusel tuleb koostada pneumaatiline skeem, teha vajalikud arvutused ning valida tootekataloogidest õiged seadmed. Õigesti valitud seadmetele tuleb võrdluseks tuua ka valesti valitud seadmed. Eesmärgiks on avardada silmaringi ning uurida millised firmad pneumaatilisi seadmeid toodavad. 3 Lahenduskäik Andmed Jõud, mida arendab esimene silinder 1A F1 =3000N Jõud, mida arendab teine silinder 2A F2 =2000N Jõud, mida arendab kolmas silinder 3A F3 =7000N Esimese silindri liikumisulatus l1 =300mm Teise silindri liikumisulatus l2 =400mm Kolmanda silindri liikumisulatus l3 = 150mm Rõhk süsteemis 10bar = 1000kPa Lubatud rõhu langus 30kPa Kaugus kompressorist 250m

Pneumaatika
Määratud integraal
11
pdf

Määratud integraal

Arvutame kõverjoonse trapetsi abBA pindala teisel teel. Jaotame lõigu [a, b ] n osalõiguks. Osalõikude pikkused tähistame x1 , x2 , , xn Jaotuspunktides joonestame ordinaadid, mis jaotavad trapetsi n väiksemaks kõverjoonseks trapetsiks. Valime igal osalõigul [ xi -1 , xi ] vabalt ühe punkti i Saame 1 , 2 , , n Kujundame igale osalõigule ristküliku, mille kõrguseks on graafiku ordinaat valitud punktis vastavalt f ( 1 ) , f ( 2 ) , , f ( n ) Nende ristkülikute pindalad on f (1 ) x1 , f (2 ) x2 , , f (n ) xn . Kõigi niisuguste ristkülikute pindalade summa annab arvutatava pindala ligikaudse väärtuse n S abBA f ( 1 ) x1 + f ( 2 ) x2 + + f ( n ) xn = f ( i ) xi i =1 Mida suuremaks arvuks osadeks on jaotatud lõik [a, b ] ehk mida suurem on n ning mida väiksemad on osalõigud xi , seda lähedasem on ligikaudne väärtus tegelikule pindalale.

Matemaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun