5. Mida nimetatakse olekuparameetriks? 6. Mis on ideaalne gaas 7.Mis on kontsentratsioon? 8.Milline on normaalrõhk? 9.Mis on temperatuur? 10.Nimeta temperatuuriskaalad. 11.Mis on soojushulk,definitsioon,tähis,ühik. 12.Mida nimetatakse absoluutseks nulltemperatuuriks. 13. Mida käsitleb termodünaamika? 14.Kuidas saab kehade siseenergiat vähendada? 15Mis on siseenergia? 16.Mida nimetatakse soojusvahetuseks? 17. Mis on isoprotsess? 18. Iseloomusta isoprotsesse-mis on seal konstantne,kuidas nimetatakse. 19.Isoprotsesside graafikute joonistamine erinevates teljestikes. 1.Energia ei teki ega kao iseenesest, vaid moondub ühest liigist teise. 2. 1)Kõik ained koosnevad molekulides. Nt. 2)Molekulid on pidevas liikumises. Nt. 3)Molekulide vahel on tõmbe ja tõuke jõud. Nt. 3.molekulmass- mo, kg; Kiirus- v(katusega), m/s; molekulide konsentratsioon- n, 1/m3; molaarmass- M, kg/mol, g/mol; Nüü-ainehulk, Imelik „v“, mol või kmol. 4.Mass- m, kg; temp
selles, et algusest saadik oli väga nö liberaalne suhtumine väliskapitali, riigit omas see erinevat rolli. Väliskapital liikus valdkondadesse kus kasv oli väga kiire, raha oli võimalik väga kiiresti teha ja enamasti osteti importkaupu. Väliskapital kippus finantseerima tarbimist, tarbimine mis keskendus importkaupadele ja see viis riiklike kriisideni ehk riigil oli raha ostas. Riik ei pruugi alati targalt käituda. Loeng 5: 1. Defineeri mõisted positiivne, negatiivne ja konstantne mastaabiefekt. Mastaabiefekt: Mastaabiefekt käsitleb seost lõpptoodangu hulga ja selle valmistamiseks vajalike tootmistegurite hulga suurendamise vahel. Positiivne: omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu väheneb, kui tootmiskogus suureneb. N: ravimite tootmine Negatiivne: omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu suureneb, kui tootmiskogus suureneb. N: Põllumajandus
2. Auto paiskub teelt välja kiirusega 22m/s vastu puud ja peatud 0,1 sekundi jooksul. Kui suur oli kiirendus mille tulemusel auto jäi puuga kokkupõrkumisel seisma a. 2,2 m/s2 b. 22 m/s2 c. 220 m/s2 d. Ei saa määrata, teadmata auto massi 3. Kui auto saavutab kiiruse 60km/h 10 sekundiga, siis auto kiirendus on a. 6 km/h/s b. 60 km/h/s c. 3 km/h/s d. 10 km/h/s e. 600 km/h/s 4. Dünaamilise tasakaalu korral a. Kiirus on 0 b. Kiirus on konstantne c. Kiirendus on 0 d. Kiirendus on suurem kui 0 e. Kehale mõjuvate resultant on 0 5. Galopeeriv hobune läbis 10 km 30 minutiga. Tema keskmine kiirus oli a. 0.33 km/h b. 3 km/h c. 15 km/h d. 20 km/h 6. Kui autoga sõites saab bensiin otsa, siis mootor seiskub, kuid auto liigub veel tükk aega edasi. Milline mõiste seletab seda nähtust kõige paremini? a. Kiirendus b. Gravitatsioon c. Inerts 7
-Puutekiirendus iseloomustab kiiruse (mooduli v) muutumist. (Kiiruse mooduli v'ga samal sirgel!) -Normaalkiirendus iseloomustab kiirusvektori v suuna muutumist. (Kiiruse mooduli v'ga risti!) -Kui puutekiirendus on kiirusega samasuunaline, siis on punkti liikumine kiirenev, kui aga vastusuunaline, siis on liikumine aeglustuv. §7 -Ühtlaselt muutuvaks nim punkti sellist liikumist, mille puhul puutekiirenduse moodul on konstantne. (a(tau)=const) -Ühtlaseks nim punkti sellist liikumist, mille puhul kiiruse moodul on konstantne. (a(tau)=0) -Rööpliikumiseks nim jäiga keha sellist liikumist, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb liikumise kestel oma algsihiga paralleelseks. §8 -Pöörlemiseks nim jäiga keha sellist liikumist, mille puhul mingi kehaga muutumatult seotud sirge jääb liikumatuks. Seda liikumatut sirget nim pöörlemisteljeks.
Voolutugevus näitab, kui palju laengukandjad läbi juhi ristlõike läheb. Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. 3. Ohmi seadus vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta. Vooluringi osa - Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. Kogu vooluringi - Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. 4. Takistite jadaühendus. Jadaühenduse korral on konstantne voolutugevus. 5. Takistite rööpühendus. Rööpühenduse korral on konstantne pinge 6. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist. Juhi takistus sõltub juhi pikkusest, ristlõike pindalast ja juhi materjalist. Eritakistus näitab, kui suur on ühikulise pikkuse ja ristlõikepindalaga juhi takistus. Väikese eritakistusega materjalid on head elektrijuhid. 7. Takistuse sõltuvus temperatuurist. Temperatuuri tõustes takistus suureneb. 8
Kinemaatikamehaanika osa, milles uuritakse kehade liikumise geomeetrilisi omadusi. Mehhaanikaline liikuminekeha asendi muutumine teiste kehade suhtes ruumis aja vältel Liikuva keha asendi määramiseks kinnistatakse sellele kehale, mille suht liikumist uuritakse jäigalt kordinaat telgede süsteem, mida nim. tustsüsteemiks Kahe ajahetke vahet t=t t nim. ajavahemikuks Pidev joon,mille joonistab iikuv punkt, antud taustsüsteemi suhtes on punkti trajektoor Punkti kiirendus iseloomustab punkti kiiruse muutumist aja vältel. Kõrgjooneline kordinaat ehk loomulik kordinaat Kiirendusvektor on alati suunatud trajektoori nõgususe poole. Ühtlaselt muutuvaks nim. punkti sellist liikumist, mille puhul puutekiirenduse moodul on konstantne(jääv). Rööpliikuminekeha selline liikumine, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb liikumise kestel algsihiga paraleelseks. Pöörleminejäiga keha selline liikumine,mille puhul mingi kehaga muutumatult ...
JADAD Geomeetriline (iga liige on eelnevast konstantne arv KORDA suurem) q jada tegur Arikmeetiline (iga liige on eelnevast konstantne arv VÕRRA suurem) d - jada tegur VEKTORID JA SIRGED = AB SIRGE VÕRRANDID: PUNKTI ja SIHIVEKTORI ( kaudu KAHE PUNKTI kaudu PUNKTI ja TÕUSU (k) järgi AGKOORDINAAT (b) ja TÕUSU järgi __________________________________________________________ __________________________________________________________ NURK
Aksiaalkolbpump (kaldplaadiga) Pöörlevas silindriteplokis asuvad kolvid toetuvad vastu kaldplaati, mille kaldenurk määrab ära kolbide liikumisulatuse. Pumba töömaht: dk2 × V= × DK × z × tan 4 Laba- ja kolbpumbad võivad olla nii Sele 4.10 Kaldplaadiga konstantse kui ka reguleeritava aksiaalkolbpump töömahuga. Hammasrataspumpade töö- maht on aga konstantne. Tööpõhimõte Tüüp Konstruktsioon Töömaht välihambumisega Konstantne Hammasratas sisehambumisega Konstantne Hammas/kruvi hammasvõru Konstantne kruvi- kolmikkruvi Konstantne
(xk sisaldava vahemiku pikkus < ε/2 astmes k. Leidub ka muidu hulki, mille Lebesgue mõõt on null. Seega vastavalt Lebesgue’i teoreemile on integreeruv tõkestatud funktsioon, millel on lõplik või loenguv hulk esimest liiki katkevuspunkte. Tõestame järgnevas mõned erijuhud: Lause : Lõigul integreeruv funktsioon on tõkestatud sellel lõigul. Näidata, et konstantne fn on integreeruv Lause . Iga lõigul konstantne funktsioon on sel Integraali keskväärtusteoreemid lõigul integreeruv, kusjuures
- tuule mõjul võnkuvad konstruktsioonid; - inimeste tunglemise või rütmilise liikumise mõjul võnkuvad konstruktsioonid. Ekvivalentne konstantse amplituudiga väsimuskoormus - tegelikule (muutuva amplituudiga) koormusele vastav konstantse amplituudiga koormus, mille kogu mõju väsimuse seisukohalt on samasugune, kui tegelikul koormusel. Pingeamplituud - pingetsükli kahe äärmise pingeväärtuse algebraline vahe Ekvivalentne konstantne pingeamplituud E - tegelikule pingete vaheldumisele vastav konstantne pingeamplituud, mis põhjustab sama väsimusea (tsüklite arv kuni purunemiseni) kui tegelik pingete vaheldumine. Väsimuskõver - kõver, mis kirjeldab sõltuvust väsimuspurunemiseni viiva tsüklite arvu ja pingeamplituudi vahel. Väsimuspiir L - piir, millest allapoole jääva amplituudiga pingete vaheldumised ei mõjuta konstruktsiooni väsimuse seisukohalt.
49. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri liikumisel homogeenses magnetväljas. 50. Lähtudes töö üldavaldisest magnetväljas, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri pöördumisel magnetväljas. 51. Mis on magneetuvus? Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus? Mis on suhteline magnetiline läbitavus? 52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike ja konstantne. Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. µ >> 1Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. Fe,Co, Ni,Gd Ja mõned sulamid. Ferromagnetism pole klassikalise füüsikaga põhjendatav. Curie punkt: temperatuur, mille juures ferromagneetik kaotab omadused. 53
1 x = x0 + v0t + at 2 (2) 2 Valem (1) annab kiiruse olenevuse ajast, valem (2) teepikkuse olenevuse ajast. Tuletame seose kiiruse ja asukoha vahel. Selleks avaldame valemist (1) aja ja paneme valemisse (2). Saame v 2 = v02 + 2a( x - x0 ) (3) Kiiruse leidmine, kui kiirendus ei ole konstantne dv Kui kiirendus ei ole konstantne, siis a = kehtib siiski, ainult et kiirendus a oleneb dt ajast. Olgu see olenevus ajast selline, nagu joonisel. Aja t jooksul muutub kiirendus nii vähe, et ta võib asendada keskmise kiirendusega sel lõigul. Siis kiiruse muutus aja t jooksul on = aav t . Graafilisel kujutab see tumedama tulba pindala. Kõikide tulpade pindala on siis v2 - v1 = v = a av t ja see
Need koordinaadid määravad keha asukoha kolmruumi ortonormaalse reeperi suhtes. - ortonormaalne reeper koosneb kolmest omavahel risti olevast ühikvektorist. Tähistame neid: i, j, k, peale paneme vektorimärgid. Kokku saame valemi vektorkujul mis on samaväärne kolme skalaarse võrrandiga: 2. Newtoni mehaanikas on kombeks esitada neid võrrandeid ruutpolünoomina 3. Liikumisvõrrandi esimest tuletist nimetatakse kiiruseks: ja teist tuletist kiirenduseks: Kui kiirendus on konstantne, on kõik kolm koordinaatvõrrandit samaväärsed koolifüüsikast tuntud "mitteühtlase sirgliikumise" valemitega: See, et me teame,mismoodi liikumisvõrrand välja näeb, ei tee meid targemaks. Me peame oskama teda koostada ja kasutada. Liikumisvõrrandi kasutamine. Olgu meil antud liikumisvõrrand vektorkujul: Kui see koordinaate pidi lahti kirjutada, saame kolm tavalist võrrandit: Asendades nendesse võrranditesse aja t mingi väärtuse (näiteks t = 3.5 ), saame keha (punkti!)
on nullist erinev ainult ühes suunas. Kui näiteks horisontaalsele peegelpinnale langeb kiirgus suunast (i,i), siis kõik peegeldub suunas (r=i,r=i+180°). Albeedo Albeedo on mingi pinna valguse peegeldumise näitaja. Ta kujutab endast peegeldunud kiirgusvoo tiheduse M suhet pealelangeva kiirgusvoo tihedusse E. Albeedo väärtus 0 ja 1 vahel, kuid ka protsentides. Mida heledam keha, seda suurem albeedo. Albeedot mõõdetakse albeedomeetriga. Ei ole konstantne suurus. Kui pealelangev kiirgus muutub, siis muutub harilikult ka albeedo. Muutke teksti laade Suurima albeedoga on Teine tase värskelt sadanud lumi, Kolmas tase Neljas tase millel võib see ulatuda üle Viies tase 0,9. Maa keskmine on 0,3. Näiteks veekogude albeedo sõltub valguse langemisnurgast veepinnale. Meri (sun<65°) alla 0,1.
Kulud tööjõule W x L Kulud kapitalile R x K W töötajatele makstav palk L töötajate hulk R kapitali rent K kapitali kogus = PY W L RK kasum = P FK,LW L R K TKT-l on hinnad fikseeritud turgude tasakaaluhindadega ja firma peab tegema valiku tööjõu ja kapitali optimaalse (kasumit maksimeeriva) koguse kindlaksmääramiseks. Töö(jõu) piirprodukt MPL on toodangu koguse muut, mille firma saab (ühe) täiendava tööjõu ühiku palkamisel kui kapitali kogus on konstantne. Tootmisfunktsiooni kasutades saame seda seost väljendada järgmiselt: MPL= FK,L 1 F(K,L) ´ K Joonis näitab tootmisfunktsiooni Y F( ,L ) kujutava kõvera tõusu arvväärtuse vähenemist ehk piirprodukti MPL näitaja kahanemist kui töötajate arv L kasvab. Enamikule tootmisfunktsioonidest on omane kahanev piirtootlikkus: hoides kapitali koguse konstantsena, väheneb MPL töö(jõu) hulga suurenedes.
9. Tahke- säilitab ruumala ja kuju, korrapärane kristallvõre, molekulid võnguvad kindlate tasakaalu asendite umber, mis asuvad ruumvõre sõlmedes. 10. Gaas- Kergesti kokku surutavad, ei sõilita kuju ega ruumala, täidavad kogu ruumi, Molekulide vahelised kaugused ületavad molekuli mõõtmeid sadu kordi. Molekulid praktiliselt ei mõjuta üksteist ja liiguvad kaootiliselt. 11. Isobaariline protsess on protsess, kus rõhk ei muutu ehk on konstantne. 12. Charles'i seadus: Jääval ruumalal on antud gaasikoguse rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. p/T = const, kui V = const (p = const T) 13. Gay - Lussac'i seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. V/T = const, kui p = const (V = const T) 14. Boyle'i - Mariotte'i seadus: Jääval temperatuuril on antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis konstantne. pV = const, kui T = const
· Londoni populatisoon oli varakeskajaks umbes 18,000 inimest, kui Rooma-aegses Londonis oli see olnud tippaegadel kuni 45,000 inimest. · Linna valitses Lord Mayor ja nõukogu, kes valiti kaupmeeste seast. · Kuna kaupmehed olid võimuvõitluses tähtsad, andis Williami vend Henry neile võimu säilitamiseks õiguse makse koguda ja seriff valida. · Keskaegne London oli peenikeste pool puit, pool tellisest majade ja kitsaste tänavate labürint. · Tulekahju oht oli konstantne ja linnavalitsus võttis vastu seadusi tuleohutuse tõstmiseks. Nt. ei tohtinud majal olla rookatus. Neid seadusi aga ignoreeriti. · Samuti oli konstantne oht katku haigestuda. · Londonis oli ei rohkem, ega vähem, kui 16 katkupuhangut 1348. aastast lõpetades 1665. aasta "Suure Katkuga". · Kaupmehed said linnavalitsusega hästi hakkama, kuid neil oli vaja kohti kus nõu pidada. · Igal kaupmeeste gildil olid oma majad ja saalid, kuid 1411
Isokvandi tõusu absoluutväärtus mõõdab sisendite tehnilise asenduse piirmäära (marginal rate of technical substitution, MRTS). Sisendite tehnilise asenduse piirmäär kujutab enast ühe sisendi hulka, mida võib asendada teise sisendiga, ilma et tootmikogus muutuks. MRTS väheneb, liikudes mööda isokvanti alla poole. Tehnilise asenduse kahaneva piirmäära seadus lapitali asendamisel tööga tehnilise asenduse piirmäär väheneb, kui töö hulk kasvab ja kogutoodang on konstantne. Sisendite tehnilise asenduse piirmäär ja sisendite piirproduktid MRTS, mis võrdub isokvandi tõusuga,võrdub ka sisendite piirproduktide suhtega: MRTSLK = Sisendite ja väljundi vahekord pikal perioodil Mastaabiefekt sisendite üheaegne proportsionaalne suurendamine: 1) Konstantne mastaabiefekt kõigi sisendite proportsionaalne suurendamine suurendab kogutoodangut samas proportsioonis 2) Kasvav mastaabiefekt kogutoodangu proportsionaalne kasv on suurem kui sisendite
ÜHTLANE RINGLIIKUMINE Ühtlasel ringliikumisel trajektoor on ringjoon ja kiirusvektori pikkus ei muutu. Samuti on konstantne nurkkiirus. Nurkkiirus on suurus, mida mõõdetakse pöörlemisnurga ja selle tekitamiseks kulunud aja suhtega. Z P z r P0 X x O 0 xz-tasandil on ringjoon raadiusega r. Mööda seda ringjoont toimub liikumine vastupäeva
Кuna hüdroenergia muundamisel mehaaniliseks puudub vajadus kasutada vaheastmena pöörlevat liikumist, saavutatakse silindri kasutamisega, seadme kõrge kasutegur. Если при превращении гидроэнергии в механическую не используется поворотное движение, то использование цилиндров обуславливается высоким КПД. Silindri poolt arendatav jõud on konstantne kogu kolvi liikumisulatuses. Вырабатываемое цилиндром усилие постоянно на всем пути движения. Samuti on konstantne kolvi liikumiskiirus, mis sõltub vedeliku vooluhulgast silindrisse ajaühikus ja kolvi pindalast. Постоянна и скорость движения поршня, которая зависит от расхода жидкости и площади поршня.
Materjal: Teras (S235 EN 10025) Voolepiir: Y = 235 MP Leida: Koormusparameetri F suurim lubatav väärtus. 2. Varda sisejõudude analüüs Lõige 1 Tasakaalus süsteemist mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus. Järelikult ma saan eraldi vaadata mingit osa vardast. Valin lõike 1 alumise osa. Lõikepinna sisejõudusid saab käsitleda sisejõududena, milleks on joonisel NI. Lõike 1 tasakaalutingimusest tulenevalt saan kirjutada: Sisejõud NI = F (+) on konstantne ja tõmbejõud lõigul BC, kui XLI = (0 ... 0,1) m. Lõige 2 Uurin lõike 2 alumist poolt. Lõike 2 tasakaalutingimusest saan kirjutada: Järelikult on sisejõud NII = F (-) konstantne ja survejõud lõigul CH, kui XLI = (0,1 ... 0,4) m. Kogu varda sisejõud on nüüd teada. 3. Pikijõu epüür Varras on pikkusel BC tõmmatud ja lõigul CH surutud. Varras on oma pikkuses ühtlaselt koormatud, aga varda ristlõiked ei ole samad. Järelikult pean vaatama ka varda
d. Putuka nurkkiirus sureneb 9. Milliste alljärgnevate näidete korral on tegemist reaktiivliikumisega? (liikumine, mille põh kehast eemale paiskuv keha osa) (mitu) a. kiirkaater sõidab jõel b. Õhust tühjaks jooksev õhupall lendab toas ringi c. Suusataja tõukab ennast keppidega edasi d. Rakett liigub kosmoses 10. Suletud e isoleeritud süsteemi korral (mitu) (mehaaniline koguenergia on jääv) a. süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on konstantne b. Süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on 0 ??? c. Süsteemi koguimpulss on konstantne d. Süsteemi koguimpulss on 0 11. Juku surub 20s vältel maja seina jõuga 20N, kuid maja ei liigu paigast. Juku poolt tehtav töö on a. 400 J b. 1 J c. 0 J
muutuks 1 kraadi võrra. 6. Mis on soojusmahtuvus ja mis on moolsoojus. Millal on keha soojusmahtuvus arvuliselt võrdne keha moolsoojusega? Soojusmahtuvus näitab, kui palju tuleb anda kehale energiat, et tema temp. muutuks 1 kraadi võrra. Moolsoojus näitab, kui palju tuleb 1 moolile ainele anda energiat, et selle aine koguse temp. muutuks 1 kraadi võrra. 7. Milline on isohooriline protsess, kuidas avaldub töö isohoorilisel protsessi korral? (Põhjendada) Ruumala on konstantne. Tööd ei tehta 8. Milline on isobaariline protsess, kuidas avaldub töö isobaarilise protsessi korral? (Tähtede tähendused). Rõhk on konstantne. A = p(V2 – V1) 9. Milline on isoterminiline protsess? Milline on adiabaatiline protsess? Temperatuur on konstantne. Adiabaatiline – soojusvahetust ei toimu väliskeskkonnaga. 10. Mis on soojusmasina kasutegur ja milline on maksimaalne võimalik soojusmasina - kasutegur? (Tähtede tähendused) - Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu
a. putuka joonkiirus väheneb b. putuka joonkiirus suureneb c. putuka nurkkiirus väheneb d. putuka nurkkiirus suureneb Küsimus 9 Milliste alljärgnevate näidete korral on tegemist reaktiivliikumisega? Vali üks või enam: a. rakett liigub kosmoses b. õhust tühjaks jooksev õhupall lendab toas ringi c. kiirkaater sõidab jõel d. suusataja tõukab ennast keppidega edasi Küsimus 10 Suletud ehk isoleeritud süsteemi korral a. süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on konstantne b. süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on 0 c. süsteemi koguimpulss on konstantne d. süsteemi koguimpulss on 0 Küsimus 11 Juku surub 20 sekundi vältel maja seina jõuga 20 N, kuid maja ei liigu paigast. Juku poolt tehtav töö on Vali üks: a. 400 J b. 1 J c. 0 J d. Vastamiseks pole piisavalt andmeid Küsimus 12 Keha massiga 3g liigub kiirusega 5 m/s. Kui suur on keha impulss (ühikuks (kg·m)/s)? Kirjuta arvuline vastus ilma ühikuta, kümnendkoha eraldajaks kasuta punkti!
Poolestusaeg Imre Kuldjärv 12.O Poolestusaeg Aeg, mille jooksul aine aktiivsus väheneb poole võrra Aktiivsus - mõiste, mis näitab kiirguse määra Stabiilne isotoop Poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel Konstantne Tähis: Radioaktiivsete isotoopide näited
Kui elastses keskkonnas mõned osakesed viia tasakaalust välja, hakkavad nad võnkuma. Tekkiva sumbuvvõnkumise käigus muundub osa võnkumisenergiat soojuseks, osa kandub üle naaberosakestele, mis hakkavad samuti võnkuma. Selliselt levib võnkumine keskkonnas osakeselt naaberosakesele. NB! Laine käigus ei kandu edasi mitte keskkond, s.t. molekulid ise, vaid ainult võnkumine! Interferents Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ruumipunktis konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune sagedus. Koherentsete lainete liitumisel tekib interferents. See tähendab, et nendes keskkonna punktides, kus lained kohtuvad samas faasis, nad tugevdavad üksteist ja tekib suurema amplituudiga liitvõnkumine. Neis keskkonna punktides, kus lained kohtuvad vastandfaasis, nad nõrgendavad üksteist ja tekib väiksema amplituudiga liitvõnkumine. (SIINUSLAINETE LIITUMINE) Difraktsioon
Küsimus 10 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui tarbimisfunktsioon CF on lineaarne ja autonoomne tarbimine AC>0, siis Vali üks või enam: APC väheneb, MPC ei muutu APC ja MPC mõlemad suurenevad APC ei muutu, MPC väheneb APC ja MPC mõlemad vähenevad Tagasiside Lineaarse tarbimisfunktsiooni puhul on sirge tõus määratud tarbimise piirkalduvusega MPC. Kuna sirge tõus on konstantne, siis antud tingimustel ka MPC on konstantne. Küsimus 11 Osaliselt õige Hinne 0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keinsistlik kogukulutuste AE mudel sisaldab Vali üks või enam: majapidamiste sääste (S) avaliku sektori kulutusi (G) tarbimiskulutusi (C) ettevõtete investeeringuid (I) netoeksporti (X-M) Tagasiside AE = C + I + G + (X-M) Küsimus 12 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
tuluühikust läheb tarbimiskulude katteks. Valige üks: Tõene Väär Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Kui tarbimisfunktsioon CF on lineaarne ja autonoomne tarbimine AC>0, siis Valige üks või mitu: APC ei muutu, MPC väheneb APC ja MPC mõlemad vähenevad APC väheneb, MPC ei muutu APC ja MPC mõlemad suurenevad Tagasiside Lineaarse tarbimisfunktsiooni puhul on sirge tõus määratud tarbimise piirkalduvusega MPC. Kuna sirge tõus on konstantne, siis antud tingimustel ka MPC on konstantne. Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Keinsistliku teooria eelduseks on, et turg ei suuda hindade ja palkade jäikuse tõttu lühiajaliselt tasakaalustuda, seepärast peab valitsus stimuleerima kogunõudlust, sest kogunõudluse kasv suurendab ka pakkumist. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Keinsistid, erinevalt klassikutest (kelle väide oli, et pikaajaliselt saavutab turg tasakaalu),
(Mõõduks otsristlõigete vahekauguse muuduga võrdne pikkuse muut) Pikkedeformatsiooni intensiivsus ehk pikkeprinkus deformeerumise intensiivsust vaadeldavas kohas saab iseloomustada kujuteldava ühikpikkusega lõigu pikenemisega. Ristlõike pikkejäikus Pikkeprinkus on võrdeline pikijõuga ja pöördvõrdeline korrutisega EA(x). Posit. tõmbejõule vastav pikenemine - posit/ Negat. Survejõule vastav lühenemine negat. 1) Konstantne pikijõud konstantse ristlõikega vardas 2) Astmeliselt muutuv pikijõud või ristlõige 3) Keerukalt muutuv pikijõud konstantse ristlõikega vardas 4) Pidevalt muutuva ristlõikega varras(Siin on taandatud ehk redutseeritud pikijõud) Simpsoni valem eeskiri määratud integraali väärtuse ligikaudseks arvutamiseks. Paindedef: (Mõõduks paindenurk varda otspindade vastastikune pöördenurk) Paindedeformatsiooni intensiivsus ehk paindeprinkus - vaadeldava lõike vahetus läheduses on
Keha siseenergia on võrdne molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summaga. Q = Cm(t₂ - t₁) 38. Ideaalne gaas? Võrrand? Reaalne gaas? Ideaalses gaasis on molekulid punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, molekulide vahel pole vastastikmõju. PV = m/M×RT Reaalne gaas erineb ideaalsest gaasist selle poolest, et tuleb arvestada mulekulide ruumala ja molekulidevahelist vastastikmõju. 39. Isoprotsessid? Isobaarses protsessis on rõhk konstantne, ruumala ja temperatuur võrdelises seoses. Isokoorses protsessis on ruumala konstantne, rõhk ja temperatuur võrdelises seoses. Isotermses protsessis on temperatuur konstantne, rõhk ja ruumala pöördvõrdelises seoses. 40. Mikro- ja makro parameetrid? Mikroparameetrid on sellised füüsikalised suurused, mis käsitlevad ainet molekulaarsena. Makroparameetrid on sellised füüsikalised suurused, mis käsitlevad ainet pidevana ehk ei arvesta kehade molekulaarse ehitusega. 41
05 00 0 0 45 48 51 54 57 60 63 66 69 72 75 Varieeruv stiimul (VS) Joonis 2. Stiimulite koondväärtuste jaotus * Ülemine eristuslävi (TU) = 62,25 (mm) * Alumine eristuslävi (TL) = 57,45 (mm) * Eristusläve väärtus (DL) = 2,4 (mm) * Subjektiivse võrdsuse punkt (PSE) =59,85 (mm) * Konstantne viga (CE) = 0,15 (mm) * Weberi konstant (C) = 0,04 (ümardatult) 5. Järeldused ja arutelu: 1) Kas PSE oli võrdne etaloniga väärtusega? Kui ei, siis mis suunas tehti konstantne viga? Subjektiivse võrdsuse punkt e PSE ei olnud võrdne etalon väärtusega, vaid erines sellest 0,15mm poolest. Konstantne viga tehti väiksema suunas ehk etalon stiimul oli 60mm ning subjektiivse võrdsuse punkt 59,85 mm.
Ideaalne gaas 1) molekulidevahelised jõud puuduvad 2) molekulid on punktmassid Sellises süsteemis kirjeldatakse termodünaamiliste parameetrite vahelised seosed ja uuritakse miks muutused tekivad Termodünaamika seosed Termodünaamika kõige laiemas mõttes uurib energia muundumist ühest liigist teise ning neid muundumisi iseloomustavaid kvantitatiivseid seoseid Eriseadused Vaatleme situatsioone, kus 3st parameetrist 2 muutuvad ja 1 on konstantne Saame isobaarilised (p=const), isohoorilised (V=const) ja isotermilised (T=const) Seadused Gay- Lussaci konstantsel rõhul temperatuuri tõstmisel ühe kraadi võrra paisuvad kõik gaasid ............ võrra sellest ruumalast V0, mis oli gaasil 0C Boyle-Marioti pV = const kui T=const Charlesi valem: ......................... Antud gaasikoguse temperatuuri tõstmisel ühe kraadi võrra 1C konstantsel ruumalal kasvab tema rõhk p0 ..................... võrra
Ande Andekas Matemaatika Geomeetriline jada Jada, milles iga liikme ja sellele eelneva liikme jagatis on konstantne nimetatakse geomeetriliseks jadaks. Kui leiduvad arvud a ja b nii, et jada liikmed an asuvad iga n korral lõigus [a;b] siis nimetatakse jada (a n) tõkestatud jadaks. Jada nimetatakse hääbuvaks ehk nullile lähenevaks, kui jadast järjest kaugemale minnes selle jada liikmed erinevad nullist kuitahes vähe. Selliselt juhul on |q| < 1 või |q| > -1. an = aa * qn-1 Sn = a1 (qn 1)/q 1 S = a1/1 q a jada liige n liime arv q jada tegur Sn jada esimese n liikme summa
Makroökonoomika I MJRI.10.028 Seminar 1 ülesanne 11 (inflatsioon) ostukorvi maksumus erinevatel kuudel 675; 807; 868 kolme kuu THI-d: 100; 119,6; 128,6 juuni ja juuli jooksva kuu inflatsiooni suurused: 19,6% ja 7,6% Seminar 2 ülesanne 2. Mastaabiefekt. Oletame, et tootmiseks saab kasutada nii tööjõudu kui kapitali. Kas järgmised tootmisfunktsioonid on kasvava, kahaneva või konstantse mastaabiefektiga? a) F ( K , L) K L F(zK,zL)=zK+zL=z(K+L)=zF(K,L) konstantne mastaabiefekt iga z>0 korral b) F ( K , L) KL F(zK,zL)= ( zK )( zL) z 2 KL z KL =zF(K,L) konstantne mastaabiefekt iga z>0 korral c) F ( K , L) K L F(zK,zL)= zK zL z K z L z ( K L ) z F ( K , L) kahanev mastaabiefekt iga z>1 korral d) F ( K , L) K 2 L2 F(zK,zL)=(zK)2+(zL)2=z2(K2+L2)=z2F(K,L) kasvav mastaabiefekt iga z>1 korral K2 ( zK ) 2 z 2 K 2 K2
kui 25 kraadi kelvinit. 4. Ohmi seadus+ ülesanne. Ohmi seadus ütleb, et voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R (pinget mõõdetakse voltides, takistust oomides, voolutugevust amprites.) Voolutugevus= pinge/ takistusega Näiteülesanne: Aku pinge on 12 volti, lambi takistus 5 oomi. Leia voolutugevus. R= 5 U= 12 I= 12/5= 2,4A 5. Mis on konstantne jada-, mis rööpühenduse korral? + Sellega ülesanded. Jadaühenduse korral on konstantne voolutugevus. Rööpühenduse korral on konstantne pinge. I= U/R Voolutugevus= pinge/ sisetakistusega 6. Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas need vooluringi ühendatakse? Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga ning see ühendatakse vooluringi jadamisi ning pinget mõõdetakse voltmeetriga ning see ühendatakse vooluringi rööbiti. 7. Mis on elektromotoorjõud
6.1.1. Question 8 Incorrect Mark 0.0 out of 1.0 Flag question Question text Kui tarbimisfunktsioon CF on lineaarne ja autonoomne tarbimine AC>0, siis Select one or more: APC ja MPC mõlemad vähenevad APC ei muutu, MPC väheneb APC ja MPC mõlemad suurenevad APC väheneb, MPC ei muutu Feedback Lineaarse tarbimisfunktsiooni puhul on sirge tõus määratud tarbimise piirkalduvusega MPC. Kuna sirge tõus on konstantne, siis antud tingimustel ka MPC on konstantne. 7.1.1. Question 9 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Tarbimise piirkalduvus (MPC - marginal propensity to consume) on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu jagatis ning väljendab, kui suur osa igast täiendavast tuluühikust läheb tarbimiskulude katteks. Select one: True False Feedback 8.1.1. Question 10 Correct Mark 1.0 out of 1
konstantne väärtus c, moodustavad joone, mida nim. nivoojooneks, selle võrrand on f(x,y)=c. Teades nivoojooni, on lihtsam uurida pinna z=f(x,y) iseloomu. 4. Kahe muutuja funktsiooni osamuut ja täismuut. (Definitsioonid + korralik selgitus joonise 1 põhjal). Vaatleme pinna z=f(x,y) ja xy-tasapinnaga paralleelse tasapinna y=const lõikejoont PS. Et y väärtus sellel tasapinnal on konstantne, siis muutub z joonel PS ainult sõltuvalt x muutumisest. Andes sõltumatule muutujale x muudu x, saab z muudu, mida nim. z osamuuduks x järgi ja tähistatakse sümboliga xz (joonisel lõik SS'). xz=f(x+ x,y)-f(x,y) Analoogiliselt, kui x väärtus on konstantne ja y saab muudu y, siis saab z muudu, mida nim
piirkulu on samuti kaheksa. Kasum on 21. b) Kas tegemist võiks olla täieliku konkurentsiga? Selgita! Täieliku konkurentsiga turul tegutsev ettevõtja on hinnavõtja. See tähendab, et hind turul on selle ettevõtja seisukohast fikseeritud ning ta müüb oma toodangut just selle hinnaga. Kui hind on fikseeritud, on järelikult ka piirtulu fikseeritud, sest iga täiendavalt müüdud ühiku eest saab ettevõtja sama hinda ehk lisanduv tulu (piirtulu) on kogu aeg sama. Seega, kui piirtulu on konstantne, on alust arvata, et tegemist on täieliku konkurentsiga. Käesolevas ülesandes on piirtulu konstantne olles kogu aeg kaheksa. Seega võib väita, et tegemist on täieliku konkurentsiga. c) Kas antud juhul on tegemist pikaajalise või lühiajalise tasakaaluga? Selgita! Erinevus pika- ja lühiajalise käsitluse vahel seisneb selles, et pikaajaliselt on kõik kulud muutuvkulud ja lühiajaliselt on olemas püsikulud ehk fikseeritud kulud
konstantne. Einsteini tegi kindlaks, et valguse kiirus ei sõltu sellest, kas valgus liigub Maa liikumissuunas või sellele vastu. Tema sõnul tajuvad kõik vaatlejad, et valgus liigub vaakumis kiirusega 300 000 km/s, sõltumata sellest, kui kiiresti või mis suunas nad liiguvad. relatiivsusteooria kohaselt ei ole olemas universaalseid joonlaudu ja ajanäitajaid, mis erinevais olukordades ühtmoodi käituks. Kui valguse kiirus on tõepoolest konstantne nagu Einstein väitis, peavad aeg ja ruum olema subjektiivsed ehk erinevais olukordades tajutakse neid erinevalt. Aeg on ruumidimensioon ning ruum on ajadimensioon.Einstein kinnitab,et universum koosneb tegelikult aja-ruumi ühtsest tervikust,aegruumist:ruum ja aeg sõltuvad vastastikku teineteisest, kumbagi ei saa eraldi esile tuua. Mõlemaid tuleb võtta kui matemaatilise reaalsuskäsitluse kooskõlalisi liikumisaspekte. Maailm ei ole kolmedimesiooniline - see koosneb kolmest
Kahe vektori vektorikorrutis vektor, mille pikkus on arvuliselt võrdne niisugugse rööpküliku pindala Kolme vektori segakorrutis kahe vektori vektorkorrutise skalaarset korrutist kolmanda vektoriga 5. Sirge tasandil (võrrandid, eeskirjad, valemid) 6. Teist järku algebraalised jooned (ringjoon, ellips, parabool, hüperbool) Ellips Tasandi nende punktide hulka, milliste kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on konstantne. x2/a2 + y2/b2 = 1 b2 = a2 c2 e = c/a - ekstrentrilisus a pikkem pooltelg b lühem pooltelg c fookuse kaugus sümeetria keskpunktist Hüperbool Tasandi nende punktide hulka, mille kauguste vahe tasandi kahest antud punktist on absoluutväärtuselt konstantne. x2/a2 + y2/b2 = 1 e = c/a a reaalne pooltelg b imaginaarne pooltelg c fookuse kaugus sümeetria keskpunktist
Juhtseadmesse sisseehitatud lüliti sulgeb vooluringi ning laengud hakkavad energiat transportima tarbijasse ning juhtseade läheb tööle. Voolutugevus Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng. Kuna elektronide arv võib olla väga suur, siis on võetud aluseks ühe kuloni suurune laeng ühes sekundis. Lühidalt on voolutugevus laengute hulk mis läbib juhti. Toome näite jälle veekraaniga. Kui meil on veesurve kogu aeg sama (konstantne), siis on ka vee voolamine konstantne. Kui me nüüd toru küljes oleva kraani osaliselt sulgeme, jääb vee voolamine väiksemaks, sest kraan töötab takistava elemendina. Analoogia seisneb selles, et konstantse pinge korral takistuse muutmine toob kaasa voolutugevuse pöördvõrdelise muutumise. Seda viimast näitab otseselt ka Ohmi seadus. Voolutugevuse ühik Voolutugevuse ühikuks on amper (A). Üks amper on selline voolutugevus, mis liikudes mööda kaht lõpmatult pikka väikese
Kolmnurga ühe külje ruut on võrdne ülejäänud külgede ruutude summaga, millest on lahutatud samade külgede ja nendevahelise nurga koosinuse kahekordne korrutis Pythagorase teoreem on koosinusteoreemi erijuht täisnurksete kolmnurkade jaoks. Siinusteoreem on seos kolmnurga külgede ja nurkade vahel. Selle järgi on kolmnurga suurima külje vastas ka suurim nurk. Täpsemalt öeldes on kolmnurga kõigi külgede suhe vastasnurga siinusesse konstantne ning selle kaudu saab leida kolmnurga ümberringjoone raadiuse R. Siinusteoreemi kasutatakse kolmnurga arvutamiseks, kui on teada üks külg, selle vastasnurk ja veel kas üks külg või üks nurk. Juhul, kui on teada kaks külge ja ühe külje vastasnurk, tuleb eelnevalt veenduda ka selles, kas otsitav nurk on teravnurk või nürinurk (näiteks sin 150° = sin 30° = 0,5). Kolmnurga nurkade summa peab kokku tulema 180 kraadi.
Kasum on 21. b) Kas tegemist võiks olla täieliku konkurentsiga? Selgita! Täieliku konkurentsiga turul tegutsev ettevõtja on hinnavõtja. See tähendab, et hind turul on selle ettevõtja seisukohast fikseeritud ning ta müüb oma toodangut just selle hinnaga. Kui hind on fikseeritud, on järelikult ka piirtulu fikseeritud, sest iga täiendavalt müüdud ühiku eest saab ettevõtja sama hinda ehk lisanduv tulu (piirtulu) on kogu aeg sama. Seega, kui piirtulu on konstantne, on alust arvata, et tegemist on täieliku konkurentsiga. Käesolevas ülesandes on piirtulu konstantne olles kogu aeg kaheksa. Seega võib väita, et tegemist on täieliku konkurentsiga. c) Kas antud juhul on tegemist pikaajalise või lühiajalise tasakaaluga? Selgita! Erinevus pika- ja lühiajalise käsitluse vahel seisneb selles, et pikaajaliselt on kõik kulud muutuvkulud ja lühiajaliselt on olemas püsikulud ehk fikseeritud kulud
erinevused tulutasemetes. Kuigi lühiperioodil mõjutab kogutoodangu taset tugevalt kaupade ja teenuste kogunõudlus, on pikemaajaliselt olulisem kaupade ja teenuste pakkumine, mis sõltub tootmistegurite hulgast ja kvaliteedist. Seost kogutoodang ja tootmistegurite (sisendite) vahel väljendatakse tootmisfunktsioonina. Y = F(A, K, L) Solow mudeli eeldused: - kapital ja tööjõud on omavahel asendatavad tootmistegurid; - tootmisteguri piirtootlikkus on kahanev; - konstantne mastaabiefekt. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon on Y = F(K,L,A) = AKL1-, 0 < < 1, kus Y on kogutoodang (reaalväärtuses), K on kapital, L tööjõud, A on tehnoloogiaalane know-how (ka tootmistegurite ühistootlikkus). Kogutoodangu kasv on väljendatav järgmiselt: Y/Y = A/A + K/K + (1-)L/L. Konstantne mastaabiefekt (constant economies on scale): F(zK,zL) = A(zK)(zL)1-, F(zK,zL) = zAKL1- = zY. Kui on teada kogutoodangu keskmine kasvutempo, siis saab 72 reeglit kasutades ligikaudselt välja
erinevused tulutasemetes. Kuigi lühiperioodil mõjutab kogutoodangu taset tugevalt kaupade ja teenuste kogunõudlus, on pikemaajaliselt olulisem kaupade ja teenuste pakkumine, mis sõltub tootmistegurite hulgast ja kvaliteedist. Seost kogutoodang ja tootmistegurite (sisendite) vahel väljendatakse tootmisfunktsioonina. Y = F(A, K, L) Solow mudeli eeldused: - kapital ja tööjõud on omavahel asendatavad tootmistegurid; - tootmisteguri piirtootlikkus on kahanev; - konstantne mastaabiefekt. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon on Y = F(K,L,A) = AKL1-, 0 < < 1, kus Y on kogutoodang (reaalväärtuses), K on kapital, L tööjõud, A on tehnoloogiaalane know-how (ka tootmistegurite ühistootlikkus). Kogutoodangu kasv on väljendatav järgmiselt: Y/Y = A/A + K/K + (1-)L/L. Konstantne mastaabiefekt (constant economies on scale): F(zK,zL) = A(zK)(zL)1-, F(zK,zL) = zAKL1- = zY. Kui on teada kogutoodangu keskmine kasvutempo, siis saab 72 reeglit kasutades ligikaudselt välja
I kursus. Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. (lk.30) ühtlaselt muutuv liikumine 1) liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. 2) masspunkti või keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne ehk jääv/muutumatu suurus. (lk.37) taustsüsteem mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustsüsteem koosneb taustkehast ja koordinaatteljestikust koos aja mõõtmise süsteemiga. (lk.19) teepikkus trajektoori pikkus, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. s = v · t, kus s - teepikkus, v - kiirus, t - aeg. (lk.17) nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik, vektoriaalne suurus, tähis . (lk.17)
(mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). Isoleeritud süsteem puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskesskonnaga pole ei mehhaanilist ega soojuslikku kontakti. Adiabaatne süsteem soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub Eksotermiline protsess soojus eraldub Endotermiline protsess soojus neeldub Adiabaatne protsess puudub soojusvahetus Isotermiline protsess temperatuur konstantne Isobaariline protsess rõhk konstantne Isokooriline protsess ruumala konstantne Paisumistöö töö, mis on tingitud ruumalamuutusest Kasulik töö töö. mis ei ole seotud rummalamuutusega (näiteks akus või kütuseelemendis toimuva keemilise reaktsiooni töö) Soojusmahtuvus C on soojushulk, mis kulub, et tõsta keha soojust 1 kraadi võrra Erisoojus Ce soojushulk, mis kulub 1 g aine temperatuuri tõstmiseks 1° võrra Moolsoojus Cm soojushulk, mis kulub 1 mooli aine temperatuuri tõstmiseks 1° võrra.
Voolutugevus Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng. Kuna elektronide arv võib olla väga suur, siis on võetud aluseks ühe kuloni suurune laeng ühes sekundis. Lühidalt on voolutugevus laengute hulk mis läbib juhti. Toome näite jälle veekraaniga. Kui meil on veesurve kogu aeg sama (konstantne), siis on ka vee voolamine konstantne. Kui me nüüd toru küljes oleva kraani osaliselt sulgeme, jääb vee voolamine väiksemaks, sest kraan töötab takistava elemendina. Analoogia seisneb selles, et konstantse pinge korral takistuse muutmine toob kaasa voolutugevuse pöördvõrdelise muutumise. Seda viimast näitab otseselt ka Ohmi seadus. Tähis on I, ühik on 1 amper, Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi, voltmeeter aga rööbiti. Voolutugevuse ühik
toodetud lõpptoodangu väärtus - isiklikud netomaxud turuhidades.aitab hinnata maj =Yd kasutatav isiklik tulu (DPI) arengut. -eratarbimiskulutused C SKP sisemajanduse koguprodukt- = S isiklikud säästud lõpptoodangu kogusumma rahalises väljenduses ( resident ja mitteresident). Ainult antud riigi. VOOMUUTUJA- ajaperioodil.VARUMUUTUJA- ajahetkel. Nominaalne- jooksev praegu kehtiv. Reaalne- konstantne. 1)tootmis- e lisandväärtuse meetod- kogutoodang miinus vahetarbimine. 2)tarbimis- e kulutuste meetod- toodete ja teenuste lõpptarbimiskulutused ostjahindades + kodumaised investeeringud (netoeksport) 3)sissetulekute e saadud tulu meetod- kõigi antud riigis tegutsevate majandusagentide esmaste tootmistegurite summa + kaudsed ärimaksud + amortisatsioon. Müüdud toodete vääärtus miinus mujalt ostetud vahetoodete väärtus on brutoväärtuskasv. Kui sellest
Sageli on vaja arvutada reagendi või produkti kontsentartsiooni migil ajal (t). Selleks kasutatakse eksperimentaalselt leitud kiiruste seaduste integreeritud vorme. Esimest järku reaktsiooni jaoks saame: Esimest järku reaktsiooni korral toimub reaktsiooni käigus reaktsiooni tunduv aeglustumine ning saame lineaarse graafiku kontsentratsiooni logaritmi sõltuvusest ajast. Esimest järku reaktsiooni saab iseloomustada ka poolestusajaga t 1/2, kuna see on konstantne. k1 K= 27) k -1 Poolestusaeg on aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus, mida suurem on poolestuaeg, seda kauem säilib aine. See näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks. Poolestusaeg on konstantne. T1/2=tln2=(ln2)/l=0,693/l, kus l on poolestusaja konstant.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
