õigeks kõrguseks 8848 meetrit. Mägi on üsna järskude nõlvadega, meenutab kujult püramiidi, koosneb graniitidest, gnessist, lubja- ja kiltkividest. Mäelt laskub mitu liustikku. Esimestena jõudsid igilume ja liustikega kaetud Everesti tippu uusmeremaalane Edmund P. Hillary ja serpa Tenzing Norgay 29. mail 1953. aastal. Himaalaja Dzomolungma mägi asub Himaalaja mäestikus. Himaalaja tähendab sanskriti keeles ,,lume kodu". See on kurdmäestik Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval, pikkus umbes 2500 km, laius kuni 350 km. Himaalaja on maailma kõrgeim mäestik; keskmine kõrgus 6000 m, kõrgeim tipp Dzomolungma 8848 m. Maailmas on 14 mäetippu kõrgemad kui 8000 meetrit. Neist 10 asuvad Himaalajas. Lumepiir 45005500 m, metsapiir 30003500 m kõrgusel. Himaalaja on tähtis kliimapiir, ta eristab niisket Lõuna-Aasiat ja kuiva Sise-Aasiat. Himaalaja kõrgub Induse-Gangese madaliku kohalt 3 astmena: madal Eel-Himaalaja, Väike-imaalaja ja temast
Saaremaa Ühisgümnaasium Kanada Referaat Autor: Tiina Ollema Juhendaja: Virge Ollema Kuressaare 2009 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1. ÜLDINFO KANADAST..............................................................................................4 2. KANADA AJALUGU.................................................................................................5 3. KANADA LOODUS....................................................................................................7 4. KANADA KINDRALKUBERNERID LÄBI AJALOO..............................................9 4.1 Kuningas George III ajal:.....................................................
mäestikega; lõunapiiril on end Musta ja Kaspia mere vahele sirutanud Kaukasuse mäed. Seal asub ka Venemaa Euroopa-osa ja kogu Euroopa kõrgeim tipp - Elbruse vulkaan (5642 m). Euroopa ja Aasia looduslikuks piiriks on Uuralid. Neist ida poole jääb Lääne- Siberi lauskmaa. Venemaa pikimad jõed voolavad Siberis ja Kaug-ldas. Obi-lrtõsi jõestik ulatub koguni Hiina lääneosast Põhja-Jäämereni. Venemaa pikim jõgi on Leena ning selle ja Jenissei vahel asub Kesk-Siberi kiltmaa. Leena jõest ida poole jäävad mõned mäeahelikud ja Ida- Siberi mägismaa. Huvitav on see, et mida edasi ida suunas, seda kõrgemaks ja järsemaks mäed muutuvad. Kamtsatka poolsaarel paikneb 120 vulkaani, neist 23 on tegevvulkaanid. Vulkaanide ahelik jätkub Kuriili saartel. Venemaal on palju järvi, eriti rohkesti võib neid leida riigi loodeosast. Siberis asub ainulaadne Baikali järv - maailma sügavaim mageveejärv. Baikalisse suubub 336 jõge, ent väljub vaid üks - Angara.
geneetilise mitmekesisuse kaotsiminek. Metsamajandus Üle 50% Lõuna-Ameerika metsadest ja metsamaast asub Brasiilias, hinnanguliselt 412 miljon hektarit. Metsasuse protsent Brasiilias on 74%. Brasiilia metsad katavad 49% riigi maa-alast ja on ühed kõige rikkamad maailmas painduvate puude, õlisisaldusega puuviljade, kummi, vaikude, vahade, eeterlike õlide, tselluloosi, kiudude ja teiste saaduste poolest. Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud. Amasoonias kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid ja kakaopuid; peale nende loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal. Brasiiliast saadakse 20% maailma
Suurema osa Inkade hävingust tegid haigused, mis Hispaanlased endaga kaasa tõid. Hispaanlased varastasid kõvasti Inkade kulda, hõbedat ja vääriskive. Ülejäänud Inkad võeti orjadeks. Nad töötasid kulla ja hõbeda kaevandustes, mille Hispaanlased Inkadelt võtsid. Inkade linna varemed. Asteekide Kultuur. Aja jooksul tungis sõjakas hõim: Asteegid Mehhiko kiltmaale. Nad vallutasid XV. Sajandi jooksul endale kogu kiltmaa ja rajasid suure järve keskel asuvale saarele oma pealinna nimega Tenochitilan. Nad sundisid vallutatud hõimudel andamit maksta. XVI sajandi algul hävitati Asteegid Euroopast sissetunginud Hispaanlaste poolt. Asteekide pealikut austati nagu jumalat ja ta oli piiramatu võimuga. Asteekide pealinnas elas ligi pool miljonit inimest. Asteegid kummardasid ligi 60-et jumalat ja nende kõigi auks ohverdati. Inimohverdused. Inimohverdused olid normaalsed talitlused Asteekide tsivilisatsioonis
Pilt 3. Norra asendikaart 4. Looduslikud tingimused 4.1 Pinnamood Norra on omapärase kujuga maa pikk ja kitsas. Maastik on ääretult vahelduv. Suure osa Norra pindalast võtab enda alla Skandinaavia mäestik, mille idanõlvad on lauged, läänenõlvad aga laskuvad järsult merre, moodustades kauni fjordi- ja skäärranniku. Madalikke on vähe aga saari palju. Kõrgeim piirkond on maa lõunaosas asuv Jotunheimeni kiltmaa. Sügavaid orge tekitasid jääajal sulama hakanud liustikud. Neisse orgudesse tungis meri ning nii tekkisidki fjordid. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Suure osa Norra territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra. Mets kasvab 25%-l Norra maa-alast; 90% sellest on okasmets. Norras on 18 rahvusparki, üle 300 reservaadi, 30 maastikukaitseala ja muid kaitstavaid loodusmälestisi.
Lago Maggiore. Kliima Sveitsi kliima sõltub täielikul sealsetest mägedest. Lavamaadel ja kõrgemates orgudes valitseb mõõdukas kliima. Aasta keskmine temperatuur on 10 kraadi. Tavaliselt on mägedes soojad ja sademerikkad suved ning külmad ja kuivad talved. Kogu aasta vältel puhuvad Sveitsis tugevad tuuled. Talvel on sageli udu. Sveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Sveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Alpid, Alpid ja Alpidest lõuna Taimkate Kolmkümmend üks protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad.
ja Portugali lõunaosa on seismiliselt aktiivne (1755. a Lissabonis toimunud maarvärinat peetakse tolle aastatuhande üheks tugevamaks). Portugali loodus väga mitmekülgne. Riigi mandriosa jaotab pooleks Tejo jõgi ning mõlemad pooled on väga eriilmelised. Suurt osa mängivad siin ka pooliti erinevad kliimavöötmed ja Atlandi ookeani ning Vahemere mõjutused. Portugali põhja-ja keskosa asuvad keskmiselt 700 m kõrgusel Meseta kiltmaa lääneserval ning seda liigestavad sügavad ning tugevalt erodeerunud jõeorud, ahelikud ning jäänukmäed. Sealsel Serra da Estrela ahelikus on ka Portgali mandriosa kõrgeim tipp Estrela (1993 m). Mandri lääne-ja lõunaosa on madal (alla 200 m). Eelpool nimetatud Estrela tipp on küll mandriosa kõrgeim punkt, kuid Portugali üldse kõrgeim tipp asub Assoride Pico saarel Ponta mäel - Pico nimeline tipp, mis on 2351 m kõrge
9 3.Loodus Hispaania on valdavalt tüüpiline vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga, muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb Kesk- Euroopaga. Põhjas ja keskosas on kuivad kõrbed külmade talvede ja kuumade suvedega. Hispaania põhiosa on Meseeta kiltmaa koos seda läbivate ja ääristavate mäeahelikega. Kesk- Kordiljeerid jaotavad Meseeta Vana-Kastiilia (põhjas) ja Uus-Kastiilia (lõunas) kiltmaaks. Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Suuremad jõed on: Tajo, Duero, Ebro, Guadiana. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Mets katab 10% Hispaania kogu pindalast
Kaljumäestik 2. Alpid 7. Himaalaja 12. Suur Veelahkmeahelik 3. Apenniinid 8. Kordiljeerid 13. Atlas 4. Püreneed 9. Apalatsid 5. Uural 10. Andid 86 MÄGISMAAD: 1. Tiibet 2. Brasiilia 3. Etioopia 87 TASANDIKUD: 1. Ida-Euroopa lauskmaa 6. Suur-Hiina tasandik 11. Kesk-Siberi kiltmaa 2. Lääne-Siberi lauskmaa 7. Mississippi madalik 12. Mehhiko kiltmaa 3. Induse madalik 8. Suurtasandik 13. Ida-Aafrika kiltmaa 4. Gangese madalik 9. Kesktasandik 14. Sahara kiltmaa 5. Kaspia alamik 10. Amazonase madalik 88 JÕED: 1. Rein 5. Huanghe 9. Amazonas 2. Doonau 6. Indus 10
Kuressaare Ametikool Ärikorralduse osakond NORRA KULTUUR JA MAJANDUS Referaat Erle Jaaska Ä2 Kuressaare 2006 SISUKORD I KULTUUR..................................................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS..................................................................................................3 2. AJALOOLINE ISELOOMUSTUS.........................................................................4 3. ASUKOHT............................................................................................................6 4. KLIIMA................................................................................................................. 7 5. PINNAMOOD..........................................................
Sisukord Sissejuhatus Enam kui miljardi elanikuga India on maailma suurim demokraatlik riik. Alates iseseisvumisest Briti võimu alt 1947 on India hoidnud au sees põhiseadusesse kätketud vabadusi ning saavutanud tohutut edu majandusinvesteeringute ja toodangu suurendamise osas, kuid maa hiiglaslikkust ning mitmekesisust arvestades pole see olnud kuigi lihtne praegugi elab Indias kolmandik maailma vaestest. Tegemist on India lipuga, mis on kasutusel alates 22. juulist 1947. Lipu keskel asub Asoka tsakra ehk seaduse ratas. 1. Asukoht ja piirkonnad Muust Aasiast Himaalaja mäestikuga erladatud India moodustab omaette allkontinendi põhiosa. Peale Himaalaja kuuluvad sellesse ka kaks suurt geograafilist piirkonda: Himaalaja jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse-Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa. Viimane tungib sügavale India oo...
üle uute rahvaste poolt. Maajad ei saavutanud enam mitte kunagi sellist hiilgust nagu neil oli. (Konspekt 2013) 2.3. Asteegid Mehhikos Mehhiko kiltmaal arenes ka kõrgkultuur kuid aja jooksul tungisid sinna põhja poolt sõjakad hõimud, neist osad jäid Mehhikosse, osad aga liikusid edasi. Kunagi rajasid asteegid ühe järve keskel paikneva saare peale oma pealinna- Tenochtitlan. Nüüd asub seal Mehhiko pealinn Mexico. XV sajandi jooksul vallutasid asteegid endale kogu kiltmaa. Teised kes seal elasid pidi maksma andamit. XVI sajandil olid asteegid võimu tipus kuid Euroopast sisse rännanud hispaanlased vallutasid nad kohe peale seda. Asteekide valistseja oli sama tähtis nagu jumal. Teda asutati, kanti kättel ning tal polnud millesti puudus. Tal oli kõige suurem võim ja see oli piiritu. (Konspekt 2013) 2.4. Inkade Andid mägismaal Kolmas kõrgelarenenud piirkond oli Peruu. Peruulased kasvatasid laamasid ning harisid põldu
~15 000 eKr siirduti Aasiast üle Beringi väina (sel ajal Beringiana maasild) Ameerikasse. Esialgu elati põhjas. ~12000 eKr liiguti Ameerika põhjaosast ka lõuna poole. Teised teooriad on: 1. Melaneesiast (Okeaania osa) -> Põhja- ja Kesk-Ameerikasse 2. Polüneesiast (Vaikse ookeani idaosa) -> Lõuna-Ameerikasse 3. Austraaliast -> Antarktika -> Lõuna-Ameerikasse Kesk- e. Mesoameerika Esimene piirkond, kus arenes välja kõrgkultuur oli Mehhiko kiltmaa, teine Yukatani poolsaar. ~7000 eKr jõuti põlluharimiseni. Kodustati ainult koer. Et Mehhikos põldu harida tuli rajada niisutuskanaleid. Yukatanis tuli rajada kuivenduskanaleid; sealolevad põllud olid osaliselt kunstpõllud (ujuvad põllud või ujuvad aiad ümbritsevate kanalite tõttu). Lõuna-Ameerika Esimene kõrgkultuur Andide piirkonnas. ~6500 eKr jõuti põlluharimiseni. Kodustatud loomad olid koerad ja laamad (alpakad ja vikunjad). Selleks, et seal
Antsla Gümnaasium MARILIN NIILUS 10B klass SAKSAMAA Uurimistöö Juhendaja: õpetaja TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus ......................................................................................................................4 1.1 Pinnamood......................................................................................................................................5 1.2 Kliima.............................................................................................................................................5 1.3 Mullad......................................................................................................................................
Kordamine geograafia kontrolltööks Maa kui süsteem isereguleeruv süsteem, ainete ringlus suletud ruumis. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär Õhkkond 2) Hüdrosfäär Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Elavad organismid, maastik. Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Näiteid sfääridevehelisest vastastikmõjust: Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri). I...
mäestikega; lõunapiiril on end Musta ja Kaspia mere vahele sirutanud Kaukasuse mäed. Seal asub ka Venemaa Euroopa-osa ja kogu Euroopa kõrgeim tipp Elbruse vulkaan (5642 m). Euroopa ja Aasia looduslikuks piiriks on Uuralid. Neist ida poole jääb Lääne-Siberi lauskmaa. Venemaa pikimad jõed voolavad Siberis ja Kaug-Idas. Obi-Irtõsi jõestik ulatub koguni Hiina lääneosast Põhja-Jäämereni. Venemaa pikim jõgi on Leena ning selle ja Jenissei vahel asub Kesk-Siberi kiltmaa. Leena jõest ida poole jäävad mõned mäeahelikud ja Ida-Siberi mägismaa. Huvitav on see, et mida edasi ida suunas, seda kõrgemaks ja järsemaks mäed muutuvad. Kamtsatka poolsaarel paikneb 120 vulkaani, neist 23 on tegevvulkaanid. Vulkaanide ahelik jätkub Kuriili saartel. Venemaal on palju järvi, eriti rohkesti võib neid leida riigi loodeosast. Siberis asub ainulaadne Baikali järv maailma sügavaim mageveejärv. Baikalisse suubub 336 jõge, ent väljub vaid üks Angara.
keskus, mis püsis tähtsana 8. sajandini pKr. Monte Albani ühest pühamust on leitud mitukümmend kivitahvlile kujutatud ohverdatud inimeste kujutust (nn Tanzantes tantsijad). Ka zapoteekidel oli oma kiri (juba Kristuse eelsel ajal), on leitud ka kalendrilisi tähistusi (ka zapoteegid tundsid kahe kalendri süsteemi rituaalne kalender 650 päeva aastas ja päikesekalender 365 päeva aastas, mis ühtisid iga 52 aastase tsükli järel. Mehhiko kiltmaa Kujunes Texcoco järve ümbruses (tänapäeval on sellel kohal Mexico City). Kujunes välja niisutuspõllundus, omavahl hakkasid konkureerima kaks keskust: Cuicuilco ja Teotihuacan. Cuicuilco hukkus vulkaanipurske tagajärjel. Teotihuacan hakkas kiiresti arenema ning muutus väga suureks. Linn oli ristkülikukujulise üldplaneeringuga. Linnas oli suur põhja-lõunasuunaline tänav (steegid nimetasid seda hiljem
Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tsehhimaa piiril 11 paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Saksamaa lääneosas (Eifeli mäestikus) leidub vulkaanilisi plahvatuslehtreid, millesse on sademetevetest kujunenud maarijärvi. (16) Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze (2963 m üle merepinna). (7 lk 180) Kliima muutub merelisest (suurel alal rannikul) parasmandriliseks. Äärmises põhjaosas ulatub jaanuari temperatuur mõne kraadi üle nulli, lõuna pool on see kõikjal madalam. Juulis on 16.. 20 kraadi sooja (rannikul jahedam, sisemaal soojem). Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600 800 mm, mägedes üle 1000 mm, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. püsivat lumikatet tekib peamiselt
Teda austatakse kui viljakusetoojat, äikesejumalat. Indra- jumalate vürst. Asura- pooljumal, deemon Deeva- jumal Devi - jumalanna Veedade religioon ohverdamise religioon Tolleaegses Indias puudus preesterkond ohverdamine jumalate toitmine VANA-PÄRSIA RELIGIOON 1) Zoroastrism tuleneb ajaloolisest isikust (600 eKr) Zoroaster 2) Masdaism hea jumala Ahura Mazda (Tarkuse Isand/Hea looja) Iraan on kiltmaa, madalamad orud asuvad 1500 m merepinnast, mäetipud ~5000 m. iraani keskosa moodustab soolakõrb, metsa on vähe, kasvavad palmid, küpressid; palju viljakaid oaase rikkaliku taimkattega (moon, jasmiin, roosid (Rhodan- roos kreeka keeles)) Pärslastel tänini kirg rooside vastu. Pärslaste kultuur roosikultuur. Paradeisos oivaline ümbruskond U 3000 e.m.a. , algupära kuulub euroopa muistsesse religiooni, indo-eurooplased oli kaukaasias, üks osa liikus 1500 e.m.a
Loodus. Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Lõunaosal on palju ühist Põhja - Aafrikaga, muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja - ja looderannik sarnaneb Kesk-Euroopaga. Põhjas ja keskosas kuivad kõrbed külmade talvede ja kuumade suvedega. Maapinna keskm. kõrguselt on Hispaania maailmas Sveitsi järel 2. kohal. Hispaania põhiosa on Meseeta kiltmaa koos seda läbivate ja ääristavate mäeahelikega. Kesk-Kordiljeerid jaotavad Meseeta Vana-Kastiilia (põhjas) ja Uus-Kastiilia kiltmaaks (lõunas). Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Hispaanias on 9 rahvusparki (neist 3 Kanaari saartel) ja üle 50 reservaadi. Maavarade, eriti metallimaakide poolest (rauamaak, kuld, hõbe, plii, vismut, volfram, uraan, kivisüsi, elavhõbe, antimon) on Hispaania rikas.
organiseeritust, mis kõige paremini ilmneb riiklikus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik on seetõttu omavahel lahutamatult seotud. LÄHIS-IDA PRONKSIAEGSED TSIVILISATSIOONID (III II aastatuhat eKr) MESOPOTAAMIA Mesopotaamia send ja looduslikud olud Terminiga Mesopotaamia (kreeka keeles jõgede vaheline) tähistatakse Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõgede kesk- ja alamjooksu alasid. Põhjast ja kirdest piiravad seda Iraani kiltmaa ääremäestikud, lõunast ja edelast aga Araabia kõrb. Vihma sajab arvestataval määral vaid Mesopotaamia mägedega piirnevates põhjapiirkondades. Jõgede lõunapoolne tasane alamjooksuala jääb seevastu peaaegu sademeteta. Lootust ei või panna ka niisutavatele üleujutustele, sest need on, eriti Tigrise puhul, ettearvamatud ja võivad tuua kaasa katastroofilisi purustusi. Seetõttu on ulatuslikum põlluharimine Mesopotaamia lõunaosas võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel
Jarmo elanikud kasvatasid otra, nisu, uba, läätse. Kodus lambad, kitsed, koer. Jahiloomade osa üpris väike. Rohked jahvekivid, uhmrid, sirbid. Põhiosa esemeid mesoliitilise ilmega. Jarmos oli savinõude eelne neoliitikum (maaviljelus oli enne keraamikat). Asulakoht jäeti maha u 5800 eKr (ei ole päris kindel). Jarmoga suhteliselt samaaegne oli Ali Kosh Deh Lurani tasandikul Iraanis. 70005000 eKr seal neoliitiline asustus. Asetses Iraani kiltmaa lähistel, sademete hulk oli piisav kuivaks põllunduseks; lähedale jäid ka talvised rohumaad. Muistisel eristatakse kolme kasutusfaasi: 1. Bus Mordeh (70006500 eKr). Siis kasvatati paari kodustatud taime, tegeleti ka küttimise ja korilusega. Saviplonnidest majad olid ümmarguse põhiplaaniga. Keraamikat sel perioodil ei kasutatud. 2. 65006000 eKr Ali Koshi faas. Kodustatud oli rohkem taimi ja ka loomad. Majad olid savitellistest. Lisaks tulekivile kasutati ka obsidiaani
66 KALAKASVATUSE ERIALA Ökoloogilise printsiibi järgi hobused jaotuvad: o Idamaine rühm elav temperament, kuiv kehaehitus o Läänemaine rühm flegmaatilised, toore konstitutsiooniga. Suur karvastik, lakk, tukk, sõrgatsitutid Koljuindeksi alusel hobused jaotuvad: o Stepihobune kitsas otsmik, näoosa rohkem arenenud (baskiiri, mongoli hobune, sairi hobune) o Kiltmaa hobused lühike pea ja lai otsmik o Metsahobuse tüüpi lai otsmik, lüheldane pea, väikest kasvu, karvastik lopsakas, saba ja tukk paks (eesti, soome hobune, zematukai hobune) Tõugude klassifitseerimine käib kolmanda zootehnilise printsiibi alusel, mis arvestab mõtestatud inimtöö hulka aretuses. Darwini järgi jaotatakse: o Kohalikud e aborigeensed tõud o Parandatud e üleminekutõud o Kasvanduse e kultuurtõud
õuesugusteks elementideks. Alcázar arenes veelgi edasi renessansiajal, säilitades selgelt islamiusu tunnusjooned. Põhikompositsioon koosnes nii mauri- kui ka renessansiteemast. Alhambra ja Generalife olid rajatud alguses mauri kindlustena 9. saj. Paiknevad mägedes väljaspool Granadat (sõjaline eelpost, isoleeritud mauri kultuuri punkt). Piiratud müüridega, kindlustatud. 1492: Granada langes kristlastele (Ferdinand ja Isabella), maurid aeti välja. Alhambra paikneb kiltmaa tipus ning seda on kutsutud "Punaseks linnaks" (al-hamra = punane kants) - peamiselt domineerivate oranzikas-punaste kivide tõttu, millest loss on ehitatud. Koostanud: 32Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Arhitektuur ja sisehoovid pärinevad 14. sajandist: Kompleksi kuuluvad mitmed väiksemad sisehoovid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
