Creutzfeldt-Jakobi haigus Creutzfeldt-Jakobi haigus on haruldane haigus, mis esineb enamasti üksikult, kuid on ka perekondlikuid vorme. Pärilik CJD on dominantne, selle põhjusena on leitud 7 erinevat mutatsiooni. Alla 1% juhtudest on nakatatud meditsiiniliste protseduuride vahendusel. Haigestumiste sagedus on enam-vähem kõikjal umbes üks juhtum miljoni elaniku kohta aastas, arvatakse, et 1 10000st inimesest on surma hetkel CJD’ga nakatunud. Ainult Liibanonist pärit Iisraeli juutide hulgas on haigestumisi oluliselt sagedamini, isegi üle 40 juhu miljoni kohta aastas. Varem arvati, et see on põhjustatud nende kombest kasutada rituaaltoitudes lamba aju ja silmi, kuid geeniuuringud näitasid, et kõigil neil patsientidel oli 200. positsioonis glutamiinhape asendunud lüsiiniga; see mutatsioon esineb selles juudipopulatsioonis palju suurema sagedusega kui kusagil mujal. Sümptomiteks on nõtrus, ataksia, müokloonia j...
Creutzfeldti-Jakobi tõbi Daniil Petrov Creutzfeldti-Jakobi tõbi on harva esinev (üks haigestumine miljoni elaniku kohta aastas) neurodegeneratiivne haigus. Dementsus, mis tekib Creutzfeldti-Jakobi tõve tagajärjel, kodeeritakse RHK-10s koodiga F02.1. Dementsus on sündroom, mida iseloomustab peamiselt intellektuaalsete võimete taandareng. neurodegeneratiivne haigus ehk närvisüsteemi haigus. Haigust kirjeldas esimesena 1920. aastal Saksa neuroloog Hans Gerhard Creutzfeldt ja varsti pärast Creutzfeldti teine Saksa neuroloog Alfons Maria Jakob. 1922. aastal nimetati haigus Creutzfeldti-Jakobi tõveks. Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitajaks peetakse priooni, mis võib edasi kanduda nii pärilikult kui ka nakkuslikult Prioonid on ebanormaalselt muundunud, iselaadseid haigusi tekitavad isekordistuvad valgumolekulid. Haigusele on iseloomulikud järje...
Prioonhaigused Kuru Haigust avastati 1950ndatel Paapua UusGuinea mägismaal elava fore hõimu hulgas. See on neurodegeratiivne haigus, mida iseloomustab amüloidinaastude ladestumine neuronites ning peaaju hallolluse koldeline hävimine. Sümptomiteks esines väikeaju ataksia, käitumise muutused, nõtrus, müokloonia. Haigus esines peamiselt naiste ja laste hulgas, meestel harva. Selgus, et see on seotud sealse kannibaalse rituaaliga: nimelt keedeti surnud sugukonnaliikmete ajust suppi, mida sõid naised ja lapsed, mehed sellest rituaalist osa ei võtnud.Oletati, et haiguse põhjus on nakatunud ajukoe söömine (prioonidest siis veel midagi ei teatud). 1958. a. keelas Austraalia valitsus kannibalismi ära, peale seda on haigestumiste arv järjest vähenenud, 90ndatel pole enam ühtegi haigusjuhtu leitud. CreutzfeldtJakobi haigus CreutzfeldtJakob disease (CJD) on esimene spongiformne entsefalopaatia, mida inimesel diagnoositi 1920ndatel. See...
Hambahaigustest keskaja Tartus Sander Randoja 05.02.18 2014. Aastal toimusid Tartus Jakobi mäe ja Supilinna piiril ehitustööde arheoloogilised päästekaevamised. Väljakaevatud luustike uuriti. Kuna Eestis ei ole palju uuritud keskaegsete inimeste hambaid oli antud leid väga hea. Tänu väljakaevamistele saadi rohkem aimu ka omaaegse tartlase suuhügieeni ja toitumisharjumuste kohta. Väljakaemistel uuriti 251 maetud inimese hambaid, kellest 121 last ja 130 täiskasvanut. Mehi oli 67 ja naisi 63, laste sugu ei olnud võimalik aga määrata. Hammaste uurimisel leiti, et hambakivi
asd Jakob Hurt Koostaja: Sinu nimi Juhendaja: Nimi asukoht 2009 1. Sisukord 1. ...Sisukord 2. ...Sissejuhatus 3. ...Jakob Hurda nooruspõlv ning hariduskäik 4. ...J. Hurda ametid ja tegevused 5. ...Hurda rahvaluule kogumine 6. ...Rahvuslik liikumine 7. ...Hurda pereelu 8. ...Hurt tänapäeval 9. ...Kokkuvõte 2. Sissejuhatus "Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja aus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama," - Lydia Koidula 1 Jakob Hurda elu, mis ei olnud pikk, ent mille jooksul sooritati mitme mehe elutöö. Eluküünla kustumiseni oli Hurt sõna otseses mõttes ihu ja hingega eeslaste ja eestluse teenistuses, andm...
Karl Ristikivi ,,Õige mehe koda" 1. osa 0 [005] (eellugu) Tiina tuleb paljajalu linna, läheb tööle kirstutegija juurde, kust leiab oma kaasa, Jakob Kadariku, ning nad lähevad Jakobi vanemate juurest ära oma elu elama. Kehvasti elavad. Jakob sureb ära, Tiinast jäävad alles pojad Jakob ja teise mehega poeg Villem. Tiina sureb siis ise ka ära. I [015] Tiina poeg , u. 12aastane Jakob (juunior) hakkab riidekaupmehe Abneri juures tööle õpipoisina. II [026] Jakob kohaneb, varastab õunu ja see avastatakse. III [036] Keegi varastab riiet ja Jakob saab selle eest triibulised.
Ta läheb uude kooli. Hakkab käima 10. klassis. Loodab leida oma klassist oma armastust aga seda ta sealt kindlasti ei leidnud. Lõpuks armus ja oma ajaloo õpetajasse ja raamatu lõpus oli öeldud et tal oli normees nimega Kristjan. JAKOB- 16 aastane tagasihoidlik blondi peaga poiss. Varjab oma suur saladust, et ta tegelikkuses gei on sellest saavad teada ka teised ja ta on siis ka kiusamisohver DARJA JA ANDREAS- Nad olid parimad sõbrad said geipaaris tuttavaks ka Jakobi, Inga ja Kailaga. Andreas on Jakobi poiss. KAILA- Isa oli tal läinud ja ema surnud. Ta elas vanaema juures ja käis ka kooli kõrvalt tööl et vanaema rahaasjadega aidata. Inga-Kerstini ja Jakobi klassikaaslane. Inga parim sõbranna. Kokkuvõte Inga-Kerstin läheb uude kooli, kus ta loodab leida elu armastust, aga selle asemel leidis ta väga head sõbrad Kaila ja Jakobi. Kuna Jakob varjas oma
Keisri hull Jaan Kross Tegelased: Timotheus von Bock (Timo) peategelane Eeva (Katharina von Bock) Timo naine (Kitty) Jakob Eeva vend Anna Jakobi naine, Lamingu tütar Laming mõisavalitseja Eeva Anna ja Jakobi tütar Karl & Georg Timo vennad Jette, toaneitsi Liiso, teener Käsper, kutsar Juhan, poeg Jüri Tegevustik algab 1827, Timo saab vanglast välja, sp hakkas Jakob päevikut pidama Räägib segamini olevikust & minevikust (Timo vanglas jne) Timo võtab Eeva naiseks (lk22) Timo, Jakob & Eeva sõitsid Riiga (lk38) Jette & Jakob (lk44) Miks & kuidas Jakob vahistati (lk56) Georgi külastus, Timo võlad (lk77) Peeter teatab väljakolimisest (lk80)
Armastus oli piiritu, peaasi, et poeg terveks saaks. 2. Mida kummalist oli selles noormehes, kelle Maret sõidutas üle jõe? Esiteks see, et kui Maret teda nimepidi hüüdis, siis alguses ta ei vastanud, vaid kokutas. Siis see, et ta ei teadnud, kus kodu on ja tahtis edasi minna. Edasi avastas Maret, et riietel pole auke nende kohtade peal, kus on haavad. Mees oleks nagu midagi või kedagi kartnud, sest küsis kogu aeg, kes väljas liigub. Muretses oma pambu pärast. Jakobi sõjakaaslane kirjeldas ka haavu teisiti, Mareti poja haavad polnud üldse nii suured ja rasked. Sõber ütles, et Jakob oli hakanud koju tulema peaaegu tervena ja nägu polnud ülenisti must. 3. Missuguseid mõtteid või mida arvata sellest noormehest, kes leiti jõe lähedalt metsast? Võib arvata, et mees, kes esitas ennast Maretile Jakobina, oli tegelikult tema riided ära võtnud. Kes teab, ilmselt ka tapnud, näiteks raha pärast. Mees, kes leiti, oli ju alasti ning
Kolme katku vahel Balthasar Russow aka Pall Rüsso- peategelane Annika Russow- Pallu vanem õde Siimon Rüsso- Pallu ja Annika isa Jakob- Siimoni noorem vend Tädi Kati- Jakobi naine Jürgen- Jakobi ja Kati poeg Meus Frolink- sakslasest kooliõpetaja, hiljem preester; naine Annika; nimi tähendab tõlkes rõõmus Tegelmeister- rektor Marsenkbmer Märten Bergkam- Pallu sõber, töötab vaenuajal laeval „Minerva” Juhan, Mikk, Peep- Siimoni sulased Mallo- Pallu ema Traani-Krõõt- Siimoni naabrinaine Balzer Vegesack- bügermeistri poeg (raehärrapoja), Pallu sai tema järgi nime Jakob Kimmepenning- pistemaaker (pudipadipoenik) Henrik Claesson Horn- Soome hertsogi nõunik Hermann- piiskop
Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/Katharina von Bock/Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/Jean Frederic/John Frederick/Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust M - Mõisted
Jaan Kross ,,Keisri hull" 1.Teose idee Jaan Kross püüab lugejale tõestada keisri võimu suurust ning tähtsust. Ta esitleb veenvalt sellel ajal elanud inimeste suhtumist uudsetesse ideedesse ning demokraatiasse läbi Jakobi päevaraamatu. Samuti näitab ta, mis juhtub nendega, kes mõtlevad keisrile vastupidiselt ning julgevad seda ka välja öelda. Ma arvan, et raamatu põhiideeks oligi näidata, et kuigi olles ühiskonnas tunnustatud positsioonil on üksikisiku arvamuse kuulda võtmine väga ebatõenäoline, kui kõrgemal olev võim vaid enda nägemust riigist ainuvõimalikuks peab. Seetõttu võib ausus ja otsekohesus ka inimesele kahju tuua. Autori eesmärk mõjutab lugejat,
Jaan Kross ,,Keisri hull" 1.Teose idee Jaan Kross püüab lugejale tõestada keisri võimu suurust ning tähtsust. Ta esitleb veenvalt sellel ajal elanud inimeste suhtumist uudsetesse ideedesse ning demokraatiasse läbi Jakobi päevaraamatu. Samuti näitab ta, mis juhtub nendega, kes mõtlevad keisrile vastupidiselt ning julgevad seda ka välja öelda. Ma arvan, et raamatu põhiideeks oligi näidata, et kuigi olles ühiskonnas tunnustatud positsioonil on üksikisiku arvamuse kuulda võtmine väga ebatõenäoline, kui kõrgemal olev võim vaid enda nägemust riigist ainuvõimalikuks peab. Seetõttu võib ausus ja otsekohesus ka inimesele kahju tuua. Autori eesmärk mõjutab lugejat,
Alekander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/ Katharina von Bock/ Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/ Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga Anna Maali Vahterija Lamingu tütar, Jakobi naine härra La Trobe/ Jean Frederic/ John Frederick/ Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Timoga vastuolus Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust Mis juhtub?
- Timotheus von Bock (Võisiko mõisnik, hea positsiooniga ühiskonnas, kuulus Aleksander I lähikonda) - Võttis naiseks vaese talutüdruku Eeva, kes oli mõisas teenja. Timotheus läks Eevaga koos Eeva isa tallu tütre kätt paluma. Alguses arvas Eeva isa, et Timotheus tahab Eevat litsiks, aga Timotheus seletas kõik ära. - Timotheus saatis Eeva õppima viieks aastaks pastor Masingu juurde. Eeva sai ka oma venna Jakobi kaasa võtta, kes oli alguses väga rõõmus, kuid tundis siis ennast oma rahva reetjana. Nad õppisid seal saksa ja prantsuse keelt ning muud ,,inimesele vaja olevat". Õpingute käigus räägitakse Eevale, et Timotheus on Peterburis ühe uhke naise kätt palunud, kuid korvi saanud, ning Timotheusile räägitakse, et Eeva on teda petnud. Neid üritati lahku ajada,
Jaan Kross ,,Keisri hull" 1.Määra teose tegevusaeg e faabula Tegevus toimus aastatel 1827-1859, alates Jakobi päeviku pidamise alustamisest (kuhu ta eelnevatest ja tulevastest sündmustest kirjutab) kuni Jakobi viimase sissekandeni Tallinnas ,,Londoni" hotellis (kus ta peale kahtekümmend kahte aastat teeb viimase sissekande ja niiöelda viimased niidiotsad kokku seob). Kuid kui sisse arvata Jakobi minevikumeenutusi, siis algab tegevus juba 1813, kui Timotheus von Bock tuli oma polgukaaslase Paul von Bergiga kaasa Holstresse, kus Eeva oli Sabine von Bergi toaneitsiks. 2.Kes on teose peategelased, kirjelda tegelaste omavahelisi suhteid. Keda tegelastest Kross idealiseerib? Teose peategelased: Jakob Mättik, Timotheus von Bock, Eeva Mättik ehk Katariina von Bock ehk Kitty, Jüri ehk Georg von Bock, Anna, Laming, Jette, La Trobe ja Peter Mannteuffel. Omavahelised suhted:
Kristjan Jaak Peterson ja emakeele tähtsus slaidiesitluse tekst (2) Kristjan Jaak Peterson, Eesti esimene kirjanik, sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias, kuid tema suguvõsa ja isa Kikka Jaak olid pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Tema isa hakkas peale pärisorjusest vabanemist Riias Jakobi koguduses kirikuteenriks. (3) Kristjan Jaak Peterson käis oma elu ajal Jakobi algkoolis, Riia kreiskoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi. Juba kreiskoolis paistis ta silma oma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. Väidetavalt oskas mees nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt. (4) Gümnaasiumis õppides tekkis tal soov saada misjonäriks ning see innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. 1819. aastal astus Kristjan Jaak Peterson Tartu Ülikooli usuteaduskonda
" Enim, aga avaldas muljet 7-me liikmeline orkester ,kes oli ennast üles seadnud lava kohale. Esiteks oli hästimärgatavalt kohalt mängimine efektne ja teiseks oli see orkester tõesti tasemel. Niiet kui etendus ära vajus (oli ka mõni nõrgem/igavam koht), sai jälgida orkestri meisterlikkust. Kuna olen ka ennem mitmeid muusikale näinud ,võin kindlalt väita , et teada tuntud muuskikalinäod pettumust ei valmistanud. Kaire Vilgats ja Peeter Jakobi on jätkuvalt tasemel ning Tõnu Kark tegi superrolli, poleks uskunudgi, et ta nii hästi laulab. Kuid noored valmistasid mulle mõningal määral pettumust. Bert Pringi tundus liiga ülepakutud ja Märt Avandi kogenematu. Ma arvan et Märt Avandi võiks jääda oma liistude juurde ,on ta ju suurepärane meelelahutaja, nii teatrilaval kui ka telekas. Üldiselt jäin ma etentusega rahule, muusikaline pool oli hea ja näitlejatöö väga hea.Kuid puudu jäi see
Kirjavahetus kahe venna vahel, mis võttis aset aastatel 1915-1939, kuid on epiloogiga sõjajärgsetest aastatest, sest viimane kiri saadeti 1967. aastal. Jakob, kes oli meremees ning läks elama Ameerikaase ja Villem, kes oli küll hingelt seiklushimuline ning käis I maailmasõjas tsaariarmees ja siis ka Vabadussõjas iseseisva Eesti eest, jäi lõpuks Hiiumaale talu pidama ja ema eest hoolt kandma. Lugu on jutustatud vend Villemi vaatepunktist ning seetõttu juhtumused Jakobi elust on katkendlikud. Jakobile kasvab Ameerika elu kiiresti külge ning ta üritab suures linnas läbi lüüa ja rikkaks saada. Muudab oma nime ameerikapärasemaks ning kutsub end nüüd kui Jacob. Sama kiirelt kui kasvab tema kirg apelsinide vastu, suureneb ka tema majanduslik seisus suurlinnas. Samal ajal on Villemil plaan hakata saarel pere looma, kuid ta ei loobu ideest, et ühel toredal päeval tuleb tema vend Jakob tagasi. Aeg läheb edasi ja mamma lootus näha oma teist
armastusest Timo vastu tema revolutsioonilisi ja hulle ideid kaitseb ja toetab. Jakob Mättik Lihtsa talupoja laps, kes tänu Timole O. W. Masingu juures hariduse omandab ning haritlaskonna sekka sattub. Romaani pealkiri viitab teose ühele kesksele tegelasele Timotheus von Bockile, ent Kross jätab lugejaile mulje, et teose aluseks on töödeldud päevik, mille kirjutas Timo naisevend Jakob Mättik. Seega on ,,Keisri hull" tegelikult Jakobi lugu. Jette isand Lamingu piltilus tütar, kes algselt Jakobi järele nuhkima saadetakse, kuid hiljem Jakobisse armub ja temaga ühte heidab. Jakob aga otsustab Jette tema isa pärast maha jätta. Anna Teose peategelase, Jakobi, salasuhtest võrsunud naine. Romaani lõpu-poole selgub, et Anna jäi talle silma just sellepärast, et ta Jettele sarnanes (algul tunnetas
Kristjan Jaak Peterson (14.03.1801 4.08.1822) Päritolu Sündis 14. märtsil 1801.aastal Riias Suguvõsa ja tema isa Kikka Jaak pärit Viljandimaalt Talupoja päritolu Haridus On käinud Jakobi algkoolis, Riia kreisikoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi Tal oli erakordne keeltehuvi (väidetavalt oskas nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt) Haridus Gümnaasiumis tekkis Pidas kõige tähtsamaks soov saada misjonäriks, emakeelt mis innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli 1819. aastal astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda 1820
"sefiirist loss" räägib sallimatusest meie ühiskonnas, raamatu probleemideks on homoseksuaalsus, koolivägivald, ahistamine ning kõrvalseisjate ükskõiksus. · Tõeline sõprus · Toetus · Inga-kerstin ja uus kool · Jakob · Saladus · Koolikiusamise ohver · Kaila · Sõda · Traagilised tagajärjed · Jakobi surm ,, Sefiirist loss" on lugu tõelistest sõpradest, kes toetavad üksteist ka kõige hullemas, ning inimelust, mis on habras sõprade toest hoolimata. IngaKerstin sõbruneb uues koolis argliku ja omaette hoidva Jakobiga, kes näib varjavat mingit saladust. Kui saladus ilmsiks tuleb, saab Jakobist koolikiusamise ohver. Ühes hea sõbra Kailaga moodustavad IngaKerstin ja Jakob tagakiusajate vastase grupi, kuid kahe grupi vahelisel sõjal on traagilised tagajärjed, milleks on Jakobi surm
Aleksander I- Katariina II poeg. Nikolai I- Aleksandri trooniloleku lõpetab valitseja surm, uueks keisriks sai Nikolai I. Jakob Mättik Lihtsa talupoja laps, kes tänu Timole O. W. Masingu juures hariduse omandab ning haritlaskonna sekka sattub. Romaani pealkiri viitab teose ühele kesksele tegelasele Timotheus von Bockile, ent Kross jätab lugejaile mulje, et teose aluseks on töödeldud päevik, mille kirjutas Timo naisevend Jakob Mättik. Seega on ,,Keisri hull" tegelikult Jakobi lugu. Jette isand Lamingu piltilus tütar, kes algselt Jakobi järele nuhkima saadetakse, kuid hiljem Jakobisse armub ja temaga ühte heidab. Jakob aga otsustab Jette tema isa pärast maha jätta. Anna Teose peategelase, Jakobi, salasuhtest võrsunud naine. Romaani lõpu-poole selgub, et Anna jäi talle silma just sellepärast, et ta Jettele sarnanes (algul tunnetas Jakob lihtsalt midagi tuttavlikku tema juures, kuid hiljem selgub, et Anna ongi Lamingu sohilaps, seega Jette vanem õde)
,,Õige mehe koda" (Karl Ristikivi) Tegevusaeg: u 1885-1935, Tallinn Tegevuskohad: Kirstutegija Kadariku maja, Jakobi ja tiina kodu, P.Abneri kaubamaja (Abnerite kodu), Lambapea tänav (hiljem Kangelaste tänav), Villem Kansvei maja. Tegelased: Jakob Kadarik, Tiina Saalem, Tõnis Kansvei, Paul Abner, Elsa Abner, Villem Kansvei, Frank Abner, Peeter Abner, Gustav Beckmann, Hedvig Abner, Paul, Charlotte, Selma, Reinhold, Valter, Roman, Ester Kruusimäe. Süzee etapid e. sisu etapid: *Tiina Saalem abiellub Jakob Kadarikuga.
silmnähtavast hallitusest hoolimata suure mõnuga ära söödi. Kõik see jättis Jakob Hurdasse sügava jälje. 1852.aasta detsembris, olles 13-aastane, lõpetas Jakob Põlva kihelkonnakooli. Isa soovil läks poeg oma saksa keele oskuse täiendamiseks Tartu kreiskooli. Ta pääses sinna 1853.aasta jaanuaris. Ühe aasta järel pidi Hurt koju tagasi pöörduma, et seal koolitöös esiteks isa abiliseks ja pärast tema järeltulijaks saada. See oli Jakobi isa soov ja lootus. Kui aasta möödas oli, läks Jakob Hurt isaga auväärt kreiskooliinspektori dr. Carl Oetteli juurde, et temaga jumalaga jätta ja teda tänada saadud õpetuste eest. Lahkumise soovi ei võetud kuulda. Jakobile öeldi, et ta pidavat tingimata terve selleaegse kaheklassilise kreiskooli läbi tegema. Ehk küll Jakobi isa varandusliku halvas seisukorras ja haiglane oli, käis tema antud hea nõu järele, võttis oma nõrga jõu kokku ning võimaldas pojale veel üheks aastaks
Prioonid Prioonid ehk priionid (mittesoovitav eestikeelne vorm prion) (tuleneb inglisekeelsest protein infectious (infection) particles) on viirustest väiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaigusetekitajad. Haiguse avastas ameeriklane Stanley Prusiner, mille ees sai ta 1997. aasta Nobeli preemia. Prioonid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonid põhjustavad mitmeid neurodegeneratiivseid haigusi imetajatel: skreipi (inglise scrapie) lammastel, veiste käsnjas ajuhaigus ehk "hullu lehma" tõbi ja Creutzfeldti-Jakobi tõbi inimestel. Prioonid kahjustavad pea- ja seljaaju. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid. Ajukude muutub arvukate vakuoolide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna. Sellest ka haiguse nimetus - spongioosne ehk käsnjas entsefalopaatia. Prioonid on väga vastupidavad. Nad ei hävi tavalisel kuumutamisel, külmutamisel ega kuivatamisel....
FRIEDEBERT TUGLAS ,,INIMESE VARI" Maret Jakob Metsavaht Metsavahi naine Mees Arst Jakob läks sõjaväkke, peale seda sõtta. Kokku oli ära 7 aastat. Ema Maret nägi õudusunenägusi. Kohtas üht mees, kes teadis Jakobi, nad olid koos haigemajas olnud. Jakob saatis temaga oma emale kukru, kus oli oma ja võõramaa raha. Oma raha paberist, võõras kullast. Maret ärkas jälle mitu korda unest, läks jõe juurde, kust leidis eest oma poja. Viis poja onni. Poeg olid haige, haavatud sealt, kust riided polnud katki ja riided olid augulised sealt kust keha polnud haavatud. Ta oli mürgi pommi plahvatuse kätte jäänud. Nägu oli must. Jakob sonis, otsis vahel oma pampu, kukrut ja riideid. Üles
Cole Porter on üks ameerika armastatumaid ning hinnatumaid heliloojaid. Eesti publikul on olnud juba võimalus näha tema poolt muusikale "Suudle mind, Kate" ning "Can-can". Tegemist oli minu esimese muusikaliga ning ka väga meeldiva ja positiivse elamusega. Muusikali lavastajaks oli Andrus Vaarik, muusikaliseks juhiks Erki Pehk, koreograafiks Kristin Pukka. Osades Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikalis osales ka saarlanna Teele Viira, kes mängis mingit reporterit, laulis kooris ning tantsis. Tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Peategelaseks oli Billy Crocker(Märt Avandi), kes on noor maakler ning armunud kaunisse Hope Harcourt'i(Kristi Roosmaa) , kellega ta tutvus kuskil taksos. Tema boss, Yale'i lõpetanud Elisha J. Whitney(Peeter Jakobi) sõidab S.S
põgenevad need kes ajavad isikliku huvisid taga, need, aga kes riigi pärast sydant valutavad jäävad paigale (v. Pahlenilt pärit mõttetera). Pealegi tahtvat ta edasi keisri kirstunael olla. Nih sellega siis oli põgenemine tyhistatud ja kõik sõitsid tagasi koju (Selleks ajaoks oli Jakob juba ära kolinud pisut eemale naabervalda kus ta oli abiellunud yhe Anna nimelise lesega ja tollega kahasse maja ostnud). Enne seda põgenemist olid Jakobi kätte hoiule antud mingid paberid, mida Eeva ja Timo enda käes ei julgenud hoida (P. v. Mannteufel teadis, et Timo midagi kirjutab ja tahtis välja uurida mis see on, sellepärast käis ta Võisikul olnud varuvõtmeid kasutades Timo tuba läbi otsimas. Timol olid paberid aga mingis peidikus ja kirjutuslaua sahtlites ainult mägede kaupa kokaraamatuid:-). Aga igal juhul seekord millegipärast peidikuid ei
Ta leidis, et kuna oli Keisrile vande andnud, et sel juhul peab ta seda ka pidama. Mõnda aega peale seda Timo vahistati, saadeti Schüsselburgi kindluses asuvasse vanglasse. Ta vabastati alles 9 aastat hiljem ning selle ajajooksul oli Aleksandr I surnud ja Timo oli hulluks tembeldatud. Memorandumi leidis hiljem Jakob, Timo oli peitnud selle laelaudadele, kust keegi selle ei leiaks, aga siiski avastas kogemata selle peidukoha Jakob. Memorandumi leidmine ja lugemine muutis Jakobi arvamust Timost, esialgu negatiivselt – „kui heausklikud me kõik need aastad olime olnud. Me oleme aina uskunud, et Timo vangi panemine ja kõik, mis temaga on juhtunud oli enne kuulmatu ülekohus.“ Hiljem hakkas ta sellesse positiivsemalt suhtuma – „Ja ikkagi, mu õe mees on rajanud vähemalt oma isiklikkus elus silla üle kuristiku“(lk 105). Keiser tundis mingil määral süüd, et oli oma endise parima sõbra vangi
Niisiis...Jakob Mättik kirjutab päevaraamatut, mis tema enda elu sündmuste taustal keskendub tema õemehe Timotheus von Bocki isikule. Kirjutab vaikselt, märkamatult, palju aastaid, räägib Timost seda, mida tema oluliseks peab ja endast seda, mida oluliseks üles tähendada peab. Timo kirjutas keisrile kirja, mille eest keiser ta hulluks kuulutas ja kaheksaks aastaks vangi pani, kuni Timo taas hulluks kuulutati ja selle tõttu, järgmise keisri valitsemisajal, vangist koju lubati. Jakobi jutuajamistest Timoga selgub tema vanglasoleku ja vanglasse mineku lugu ja keisrile saadetud kirja sisu, mis Jakobit sügavalt sokeerib. Selle kirjaga kirjutab Bock ennast ju tegelikult surnuks, ehitab omaenese kätega võllapuu ja tõmbab silmuse üles. Sest see kiri ei ole delikaatne ega diplomaatiline. Kiri on süüdistus ja nõudmine, solvav ja jultunud. Timo ei taha olla nagu teised, ta tahab olla ,,korra alustugi", mitte aadlikust kaabakas. Ta on valmis oma põhimõtete pärast surema
FLAJ. 01.137. Euroopa muinaskultuurid 3 AEP eksam: detsembri lõpp ja jaanuar 2014 Loengud: teisipäeviti 16.15 17.45 Jakobi 2 - 228 Lektor Ain Mäesalu Vastuvõtt: kolmapäeviti kell 10-11 Jakobi 2 - 204 (arheoloogia õppetool) [email protected] Aineprogramm 1. Muinaskultuuride allikad, historiograafia, uurimistöö metoodika ja dateerimismeetodid. 2. Esimesed hominiidid. Euroopa asustamine. Neandertallane ja nüüdisinimene. Tähtsamad paleoliitilised kultuurid. Paleoliitiline kunst. Jääaegade mõju inimasustuse levikule. Põhjapoolse Euroopa asustamine. Kunda kultuur. Küttide, kalastajate ja korilaste
sündis tütar Gertrude Friederika.Varakult emata jäänud Kristjan Jaak Peterson ema keelest vaimustuda ei osanud. Isa jutud Kikka talust ja Eesti looduse ilust äratasid hoopis huvi isa maa vastu.Kristjan Jaak Peterson omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse. Seda võimaldas lisaks erakodsetele vaimuannetele mitmete baltisakslaste toetus, kellest nimekam oli kindralsuperintendent Karl Gottlieb Sonntag. Kristajn Jaak sai oma kirjaoskuse isalt, Riia Jakobi kiriku kellamehelt ja köstrilt. Järgnesid õpingud Jakobi kirikukoolis ja kreiskoolis. Riia Kubermangugümnaasiumi aastad 1815-18 tähistasid Kristjan Jaak Petersoni vaadete kujunemise ja oma mõtete värssidesse vormimise algust. Keeruline on mõista Kristjan Jaak Petersoni, oma aja geeniuse mõttemaailma vaid säilinud paarikümne luuletuse ja õhukese päevaraamatu põhjal. Klassikalise gümnaasiumihariduse mõjul hakkas ta juurdlema maailma tekke,
Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Ta omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse. Seda võimaldas lisaks erakodsetele vaimuannetele mitmete baltisakslaste toetus, kellest nimekam oli kindralsuperintendent Karl Gottlieb Sonntag. Tõenäoliselt sai Kristjan Jaak kirjaoskuse isalt, Riia Jakobi kiriku kellamehelt ja köstrilt. Järgnesid õpingud Jakobi kirikukoolis ja kreiskoolis. Riia Kubermangugümnaasiumi aastad 1815-18 tähistasid Kristjan Jaak Petersoni vaadete kujunemise ja oma mõtete värssidesse vormimise algust. 1819 astus ta Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonda, mille lõpetas 1820 aastal. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern
märtsil 1801. aastal Riias, kuid tema suguvõsa oli pärit Viljandimaalt. Ta oli haritud eestlane, kes ei häbenenud seda, et ta oli talupoja päritolu, selle märgiks kandis ta musta mulgi kuube. Ta kirjutas alati eesti keeles, kuna uskus selle tulevikku. Tema sügavamõtteline luule oli kirjutatud haritud lugejale. Kr. J. Petersoni isa Kikka Jaak oli samuti pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Peale pärisorjusest vabanemist oli mees Riiga läinud ning sealses Jakobi koguduses kirikuteenrina tööle hakanud. Kristjan Jaak Peterson käis oma elu ajal Jakobi algkoolis, Riia kreiskoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi. Juba kreiskoolis paistis ta silma oma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. Väidetavalt oskas mees nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt. Siiski pidas ta kõige tähtsamaks emakeelt, mis oli tema arvates vajalik esmalt korralikult ära õppida.
Peeti võimalikuks eesti kirjakultuuri loomist ja eestlaste assimileerumist baltisaksa kultuuri. Rahvuskultuuri pooldajad eesotsas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteriga seadsid esmaseks ülesandeks eesti keele arendamise ja rahvusliku kirjanduse loomise. Esimese eestlasena väärtustas meie kultuuri Kristian Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn),kes on tuntud ka lihtsalt kui Kristjan Jaak, sündis 14. märtsil 1801 Riias Jakobi kiriku kellalööja ja kirikuteenri pojana. Tema isa, Jaak, Virumaalt Karula (Uue-Võidu) mõisa Kikka talust pärit talupoeg sattus Riiga 1791. a. paiku koos mõisahärra Claudius Johann von Stadeniga. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805)
Rakvere Rakvere est située au centre de l'Estonie La capitale de la région du Virumaa occidental La ville compte 16 965 (2008) habitants pour une superficie de 10.64 km² Le climat est surtout continental Été fondé en 1252 sous le nom de Wesenberg Rakvere est une ville depuis 1302, quand il a eu le droite de ville de Lübeck du Erik Menved Aurochs la symbole de Rakvere En 2009 on a construit Rakvere AQVA h ôtel et spa Une moderne salle de sport Un place de ville trés novateur La marché central Le celebre théâtre de Rakvere (Toomas Suuman, Üllar Saaremäe, Ülle Lichtfeldt, Peeter Jakobi) MERCI!
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson Sündis 14.märtsil 1801.a. Riias Õppis 3-aastaselt lugema Vanemad Jaak Peterson Anna Elisabet Mihhailovna Pärit Viljandimaalt,Kikka talust Lätlane Läks Riiga ja töötas Suri 1807. aastal Jakobi koguduse kirikuteenrina Riiast Tartusse Jalgsi Peterson astub Looming 21 luuletust "Soome mütoloogia" tõlkis rootsi keelest saksa keelde oodid pastoraalid Keele-ja rahvaluuleuurija Petersoni luule Dialoog igavikulise maailmaga ülistab mitmekülgne Inimmõtte ...
Sefiirist loss Autor:Ketlin Priilinn Ketlin Priilinn Ketlin Rauk sündind 31.märts 1982 Eesti kirjanik, tõlkija ja vabakutseline ajakirjanik Kokku 20 raamatut,1ilmumas Tõlkinud 4 raamatut 2009.aasta noorsooromaanivõistlusel saavutas 2. koha(see raamat) Tegelased InagaKerstin16.a,pikk,julge,sõbralik Jakobblondid juuksed,üsna lühike,kogus marke,arg,tagasihoidlik Kaila tagasihoidlik,töökas Viisik ülbed Andres Jakobi poiss Darja käis koos teistega klubis,töökas Põhisündmused IngaKerstin läheb gümnaasiumi Tutvub uute klassikaaslastega Saab sõbraks Kaila ja Jakobiga Jakob räägib oma saladuse IngaKerstinile Jakob ja ingakerstin hakavad käima homobaaris,hiljem liitub ka Kaila Saavad tuttavaks Andrese ja Darjaga Neid nähakse,järgneb kooli vägivald ja narrimine Andreas visataksse kodust välja Jakob pekstakse surnuks Matused Minu arvamus Huvitav Õpetlik
Lamingu. Tal oli poeg Jüri. Eeva Mätlik(Katharina von Bock) (Kitty) .. oli alamklassist päritoluga Timo naine, kelle armastus ja austus oli oma mehe vastu suur. Enne abiellumist lasi Timo teda 6 aastat koolitada. Peale Timo surma kolis Jakobi juurde ning käis oma sapipuudulikusest tingimata ikka tihti oma mehe haual. Tal oli poeg Jüri. Jakob Mätlik ..oli Eeva Mätliku vend, kes uuris Timoga juhtunuist ning on niiöelda selle päevaraamatu autor. Teda iseloomustati kui saksa püstes
• Grigori Kromanov • 8. märts 1926 - 18. juuli 1984 • sündinud Tallinnas • oli eesti teatri- ja filmilavastaja • 1956. aastal hakkas ETV-s tegelema režissööritööga Näitlejad • Gabriel - Aleksandr Goloborodko (28. september 1938, Venemaa) • Agnes von Mönnikhusen - Ingrida Andrina (23. juunil 1944, Läti) • Hans von Risbieter - Raivo Trass (12. märtsil 1946, Eesti) • Ivo Schenkenberg - Peeter Jakobi (15. oktoober 1940 – 21. september 2014, Eesti) Filmimuusika • ,, Põgene, vaba laps! ’’ • ,, Mässajate laul ’’ • ,, Pistoda laul ’’ • ,, Prostituudi laul ’’ • https://www.youtube.com/watch?v=m3OSHfzbCgQ – mässajate laul • https://www.youtube.com/watch?v=9HcBdaBgHO8 – pistoda laul Aitäh vaatamast
Laule esitab: Peeter Tooma Laule esitab (venekeelses versioonis): Georg Ots Dirigent: Eri Klas Laulutekstid: Paul-Eerik Rummo Filmimuusika ,,Pistoda laul" ,,Mässajate laul" ,,Põgene, vaba laps" ,,Prostituudi laul" ,,Nuhk-munkade laul" ,,Reliikvia" Näitlejad Aleksandr Goloborodko Gabriel Ingrida Adrina Agnes von Mönnikhusen Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Helmut Vaag Kõrtsmik Jüri Uppin Delvig jt. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia http://web.zone.ee/stemugram/failid/viimnereliikvia. http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/499/muusikale Tänan kuulamast!
Karin Kaljumägi Anete Siig Eesti keele osakond Tartu Ülikool Tartu Ülikool Salme 1a Jakobi 2–416 5014 Tartu 51014 Tartu 26.03.2017 Kutse Lugupeetud Karin Kaljumägi Olen Võru maakonna Varstu piirkonna kodutütarde ja noorkotkaste toetajaliige. Minu ülesandeks on lapsi igakülgselt toetada ja korraldada neile erinevaid üritusi. Palun Teid esinema minu poolt korraldatud üritusele „Haritud noor“. Üritus toimub 2.– 4. juunil 2017. aastal Varstu Keskkoolis Võrumaal. Üritusel õpetame noortele erinevaid eluks vajaminevaid teadmisi. Üritusel osal...
CHEMNITZ · Ist eine Stadt im Westen des Freistaates Sachsen · Mehr als 800 Jahre alt · Mit etwa 241500 Einwohnern ist sie nach Leipzig und Dresden die drittgrößte Stadt sowie eines der sechs Oberzentren des Bundeslandes · Die Fläche:220,85 km² · Das Stadtgebiet von Chemnitz ist in 39 Stadtteile eingeteilt Geschichte · Der Name ,,Chemnitz" leitet sich vom Fluss gleichen Namens her, der die Stadt durchfließt. Dessen Name wiederum geht auf die slawische Bezeichnung Kamjenica · Zwischen 1953 und 1990 hieß Chemnitz Karl-Marx-Stadt · (1810)Chemnitz wurde eine der bedeutendsten Industriestädte Deutschlands. · Chemnitz war um die Wende vom 19. zum 20. Jahrhundert die reichste Stadt Deutschlands. · Zerstörungen im Zweiten Weltkrieg Information · Mehr als 10,000 junge Menschen studieren an der Universität der Technologie Chemnitz · Chemnitz ist eine Stadt mit a...
põgenevad need kes ajavad isikliku huvisid taga, need, aga kes riigi pärast sydant valutavad jäävad paigale (v. Pahlenilt pärit mõttetera). Pealegi tahtvat ta edasi keisri kirstunael olla. Nih sellega siis oli põgenemine tyhistatud ja kõik sõitsid tagasi koju (Selleks ajaoks oli Jakob juba ära kolinud pisut eemale naabervalda kus ta oli abiellunud yhe Anna nimelise lesega ja tollega kahasse maja ostnud). Enne seda põgenemist olid Jakobi kätte hoiule antud mingid paberid, mida Eeva ja Timo enda käes ei julgenud hoida (P. v. Mannteufel teadis, et Timo midagi kirjutab ja tahtis välja uurida mis see on, sellepärast käis ta Võisikul olnud varuvõtmeid kasutades Timo tuba läbi otsimas. Timol olid paberid aga mingis peidikus ja kirjutuslaua sahtlites ainult mägede kaupa kokaraamatuid:-). Aga igal juhul seekord millegipärast peidikuid ei usaldatud ja kraam toodi Jakobi juure ) Jakob ei jõudnud neid eriti uurida, aga ta sai
usaldava emaga ja kasuisa Ainiga. Armub noorde ajalooõpetajasse homoseksuaalsesse Kristjanisse. Kaila: Uude klassi minnes sai temast Inga parim sõbranna. Isa on läinud, ema surnud, elab koos vanaemaga, käib kooli kõrvalt tööl, et vanaema rahaliselt aidata. Jakob: On blondide juustega 16aastane noormaas, ema, isa ja vend Jürgen elavad hubases ja vanaaegses korteris. Talle meeldivad mehed, kuid ta ei julge sellest emale-isale, ega kooikaaslastele rääkida. Darja ja Andreas: On Kaila, Jakobi ja Inga parimad sõbrad, kohtusid geibaaris. Jakob armastab Andreast, toetavad üksteist igas olukorras. Sõnum Tuleb minevikust üle saada, ära unustada, sest see mis olnud on, seda enam muuta ei saa. Lühikokkuvõte Uues koolis 10. klassi minnes loodab Inga leida sealt häid sõpru ja kena poisi. Klass talle väga ei meeldinud, kuid leidis sealt siiski kaks head sõpra. Üks oli heledapäine Jakob ja teine kooli ajal tööl käiv Kaila
Teisipäeval 26-ndal Jakob loeb jälle Timo kirja keisrile, seal seisab palju. Ta tahab, et orjust ei kaotataks, sest nii on talupojad juba harjunud ning peaks ennem nende poolehoju ja austuse teenima.. Kuid see kõik näib Jakobile lootusetu ja mõtetu ettevõtmine. Neljapäeval, 28-ndal juulil Jakob nägi und, kuidas Jette tuli tema juurde ning tema räti sees oli keiser Aleksandri valge verest tilkuv pea, keda ta veel oma isaks nimetas. Siis riietus ta lahti ja istus paljalt Jakobi sülle. Reede, 29-ndal Nüüd tahab Jakob rääkida Timo unenäost. Nad istusid jälle kolmekesi, Jakob küsis vangisoleku kohta, et kuidas seal elu oli kah. Timo siis rääkis, et ega see mee lakkumine ei olnud. Ta ei tohtinud kellegiga suhelda , ei tohtinud väljas käia, aga süüa sai ta normaalselt ning isegi rikkalikult. Talle saadeti isegi eri korras shokolaadi, mida ta keeldus söömast. Ta sai endale klaveri
Karin Kaljumägi 25.05.2015 eesti keele osakond Tartu Ülikool Jakobi 2411 51014 Tartu Pakkumine kontrollida Teadlaste Öö festivali juubelibrosüüri õigekirja Lugupeetud Karin Kaljumägi Olen AHHAA teaduskeskuse sündmuskorralduse spetsialist ja hetkel tegelen Eesti ühe suurima teadust populariseerivate ettevõtmiste sarja, Teadlaste Öö festivali, korraldamisega. Sel aastal saab festival 10 aastaseks ning esimese juubeli puhul on korraldusmeeskonnal plaanis välja anda ca 15 leheküljeline brosüür. Teadlaste Öö festivali meeskonna jaoks on väga oluline, et see juubeli puhul välja antav brosüür oleks kirjutatud korrektses Eesti keeles ning sellepärast ma just teie kui eesti filoloog ja eesti õigekeelsuse ja väljendusõpetuse õpetaja poole pöördungi. Kas leiaksite aega ning tahtmist meie välja antava teose õigekeele parandamiseks? Väga suure osa brosüüris moodustavad pi...
Karin Kaljumägi 31.05.2014 eesti keele osakond Tartu Ülikool Jakobi 2 –411 51014 Palve kontrollida lisatud kirjas sõna kasutamise korrektsust Lugupeetud Karin Kaljumägi Olen M.P , Tartu Ülikoolis haridusteadust õppiv tudeng ja hetkel oma õpingute jätkamise jaoks koostamas ametikirja. Pöördun Teie poole lootuses, et saate mind keelelise probleemiga aidata. Palun abi sõna duplikaat või dublikaat, keeleliselt korrektse kasutamise kohta. Teie kontaktid sain Tartu ülikooli kodulehelt ja kuna Teie eriala on eesti keel, siis loodan, et saate mind minu murega aidata. Teie poole pöördun palvega, et aidata oma emal vormistada korrektne avaldus pensioniametile uue pensionitunnistuse saamiseks. Probleem seisneb selles, et varem kirjutati avaldusele sõna dublikaat, kuid olen näinud, et seda sõna kirjutatakse ka tugeva p-ga ehk duplikaat. Kahtlust tekitab asjaolu, et vanemad i...
Kukeranda Rezissööri tutvustus Grigori Kromanov 8. märts 1926 18. juuli 1984 Hüüti Grisaks Eesti teatri- ja filmilavastaja 1956. aastal hakkas tegelema rezissööritööga ETV-s Tegelased Aleksandr Goloborodko Gabriel Raivo Trass Hans von Risbieter Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Laulud Reliikvia Põgene vaba laps Mässajate laul Pistoda laul Prostituudi laul Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia#V.C 3.B5ttepaigad http://www.filmi.arhiiv.ee/index.php? is_inc=galerii&lang=est&separ_l=1&show=foton
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
