SAJANDIVAHETUSE KUNST Fin de siecele ehk La belle epoque Üldnimetus 19. ja 20. sajandi vahetuse kohta kultuuriloos. Fin de siecle pr k sajandi lõpp La belle epoque pr k kaunis epohh (ajastu) See nimetus tekkis I maailmasõja ajal, verises kaoses, kui inimeste elu normaalsed pidepunktid said hävitatud. Nimetused on idealiseerivad, nostalgilised. Mõisted seonduvad lõbujanulise ajaveetmisega, nautlev elustiil, muretu olek(homse peale eriti ei mõeldud) Dekatents ehk allakäik, arengu pidurdumine. Mandumine. Tekkis, kuna eriti järgmisele päevale ei mõeldud. Ei mõeldud mis edasi saab, elati ühes päevas, lõbutseti, ja tõi kaasa kultuurilises mõtte mandumise. Väikekodanlus keskmisest jõukam linnakodanik, kes elab oma igapäevast muretut elu, keda ei huvita muud mured. Üldised mõjutajad: Nietzsche, Freud, sajadnilõpu hirmud, I maailmasõja eelõhtu. Friedrich Nietzsche oli saksa filosoof, kes mõjutas to...
Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest. Nad ei lähtunud joontest, vaid värvidest. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus, püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. 19. sajandi viimasteks aastateks hakkas kunstipublik uskuma, et neil kunstnikel on värske ja omapärane nägemus ja väga oskuslik tehnika, kuigi traditsioonilised kunstiringkonnad neid omaks ei võtnud. Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. Impressionismi kunstnikud 19.sajandi teisel poolel. Claude Monet(1840-1926) oli prantsuse maalikunstnik,impressionismi rajaja ja peaesindaja. Tema kunstianne avaldus väga noorelt, alguses küll karikaturistina. Varsti hakkas ta aga huvi tundma maalikunsti vastu ning 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada
1. mis oli impressionistlikule maalikunstile iselooulikud jooned ? 3 Huvitusid peamiselt maastikumaalist, pöörasid suurt tähelepanu valgusele ja õhule, pintslitõmbed olid sageli näha, sageli maaliti kiiresti ja vabas looduses, maaliti oma muljeid 2. miks pöörasid impressionistid suurt tähelepanu valgusele ja õhule ? Sest looduses muutuvad ka asjad valguse ja õhu tõttu, toob hoopis teise motiivi kui kujutada midagi erinevas valguses. 3. mis uuenduse tõid impressionistid maalide kompositsiooni ? Fotolik kompositsioon, Kompositsioon jätab juhusliku mulje. 4. nimeta mõni tuntud impressionistlik maalikunstnik. Mis oli tema lemmikteema ? Cezanne, Vincent van Gogh, Gaugini 5.mis on Rodini tuntuim skulptuur ?milles väljendub tematööde eripära? "mõtleja" ta skulptuuride pinnad olid krobelised mis püüdisd ka liikumist, andis edasi inimese tundeid ja läbielamisi 6.Mis vormidele püüdis Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme ? Mis
Impr: 19.saj II pool (1870ndatel) kujutati väljastpoolt saadud muljeid; kiiresti maalitud, visandlik impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest; loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest; maaliti ümbritsevat valgust ja õhku (mitte esemeid) *Monet "Tõusev päike" (paadike,päike) *Manet "Olympia" (naine lebos,must teener) *Renoir "Näitlejatar Jeanne Samary portree" (punapea, käsi kaelal) *Pissarro "Montmartre bulvar pilvisel hommikul" (tänav) *Laikmaa "Marie Underi portree" (kübaraga) *Rodin skul "Mõtleja" (filosoofi poos) Postimp:19.saj lõpp tegeleti eneseväljendusega *Vincent van Gogh "Autoportree seotud kõrvaga", "Päevalilled" Heledad, taltsutamatult kirkad värvid Kunstnik väljendab oma mõtteid ja tundeid värvide kaudu Lemmikuks kollane värv (punase,sinise ja rohelise kõrval) *Paul Gauguin "Tahiti naised rannal" Maalid dekoratiivsed, puhaste värvidega, selgete ...
Impressionism Prantsuse kunstist eesti kirjanduseni Kirjandus 11. klass Impressionismi teke Tekkis maalikunstis Prantsusmaal Vastandus akadeemilisele kunstistiilile 1. impressionistide näitus oli 1874.a. Pariisis Algaastatel taotlusi ei mõistetud, kriitika oli halvustav Nimetuse "impressionism"(mulje) võtsid kriitikud kasutusele pilkena Prantsuse kunstnikud impressionistid Claude Monet Edgar Degas Pierre Auguste Renoir Paul Cézanne Camille Pissarro Édouard Manet Alfred Sisley impressionistlik stiil Berthe Morisot teatud loomeperioodil Armand Guillaumin Frédéric Bazille algne sõpruskond Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Impressionistlik maalitehnika
IMPRESSIONISM · Stiilide paljusus · Üldjuhul mõeldakse Lääne-Euroopa muusikat ja Ameerika muusikat · ,,Impressioon" mulje! · Mõiste võeti kasutusele 19.saj maalikunstis · 1874.a toimus Pariisis näitus, kus oli üleval Claude Monet maal ,,Impressioon. Tõusev Päike" · ,,Impressioon" mulje. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi mujleid. · Impressionistid loobusid maalides teravatest piirjoontest · Heledad puhtad värvid. CLAUDE DEBUSSY(1862-1918) · Kõige mõjuvõimsam impressionistlik helilooja · Pariisi konservatoorium (helilooja, hea klaverimäng) · Rooma preemia õpingud Itaalias · Pretest Pariisis õpetatu vastu · LOOMING: o Põhiosa moodustavad lühiteosed o Sümfoonilised palad o ,,Fauni pärastlõuna" Euroopa muusika esimene impressionismi näide o ,,Nokturnid", ,,"Meri"
20 saj alguse kunst 1. Impressionistlikule maalikunstile iseloomulikud jooned (3): 1) püüdis jäädvustada hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid, 2) fotolik kompositsioon, poolikud kehad, 3) pintslitõmbed lühikesed, komakujulised, kontuure välistavad 2. Miks pöörasid impressionistid suurt tähelepanu valgusele ja õhule? Nad maalisid olemasolevat hetkemuljet valguse ja õhu kaudu, tahtsid jäädvustada valgusefekte. 3. Mis uuenduse tõid impressionistid maalide kompositsiooni? Suurlinna rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja kohvikuelu, suitsevad vedurid, veevaated ning erinevatel kellaaegadel maalitud samad motiivid. 4. Nimeta mõni tuntud impressionistlik maalikunstnik? Mis oli tema lemmikteema? Claude Monet - maalis loodust, tegi ühest objektist mitu vaadet Edouard Manet kasutas kuulsate autorite töid, tegi kaasaegsemaks Edgar Degas maalis liikumist 5. Mis oli Rodini tuntuim skulptuur
Postimpressionim Impressionismi ebamäärusele vastukaaluks hakati taas püüdlema suurema vormikindluse suunas. Tavaliselt loetakse postimpressionistide hulka nelja kunstnikku: 1. Vincent van Gogh ,,Päevalilled ,, 2. Paul Cézanne 3. Paul Gauguine 4. Henri de Toulouse-Lautree Kõik neli kunstnikku on väga erinevad, iskupärase loomingulise käekirjaga. Neid ühendab kindlam vormikäsitlus. Kui impressionistid maalisid eeskätte väljastpoolt saadud muljeid, siis postimpressionistid püüdsid väljendada oma tundeid ja meeleolusid. Vincent van Gogh Rahvuselt hollandlane. Elas Prantsusmaal vaid mõned aastad, kuid kuulub prantsuse kunsti ajalukku. Vaene, eluajal müüs vaid 1 maalid, vaimuhaigus hiljem. Lõpetas elu anesetapuga. Ta eriti armastas helekollast värvi. Tema maalides valitseb rahutu meeleolu. "Magamistuba van Gogh. Tähine öö Arles`is" Paul Cézanne
Surikov. Meunier. Köler. Ema portree Streletside Terasesulataja hukkamise hommik IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism. Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest
Ka ei kasutanud impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega. Heideti eemale lokaaltoonid. Visuaalset pilti maailmast püüti edasi anda visandlike ja väikeste pintslitõmmetega. Teatud kaugusest pidi vaataja tajuma värvilaike nii nagu seda näeb ta looduses. Akadeemilises ja realistlikus kunstis oli selle ajani olnud valguse ja varju rõhutamine tähtsal kohal. Erksad värvid olid esindatud ainult pildi valgustatud osas, see aitas pildi ruumiliseks muutumisele kaasa. Impressionistid üritasid vältida plastilist modelleerimist ja seetõttu värvisid varju värviliseks. Tähtsaks osutus traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Realismi säilitamiseks ei pidanud impressionistid vajalikuks midagi juurde mõelda või komponeerida. Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Nii jõuti realismist hoopis erineva ideoloogiani, kus teose tähenduse allikas pole süzee, vaid kujutamise viis. Impressionismi tagajärjel muutus kunstnike isiklik
Impressionism e. muljetekunst Impressionism tähendab pr.k. muljet. Kuna oli leiutatud fotokunst kadus kunstis vajadus kujutada objekte ülima täpsusega. Impressionistid püüdsid edasi anda esemeid ümbritsevat õhku ja valgusemängu. Impressionismi eelkäijateks olid Goya, Delacroix, Constable ja Turner. Impressionistid eksponeerisid oma töid ateljees , sest ametlikele kunstinäitustele nende töid ei võetud. Talle heideti ette, et teoste sisu oli vabameelne. Manet kasutas raskeid tumedaid toone valgustatud pindade kontrastina. Varem oli ülesehitus läbimõeldud ja tasakaalukas. Impressionistid haarasid juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis isegi juhtuda, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme. Teostesse ei pandud erilist sisu.
Impressionism Sissejuhatav loeng 2006 Impressionism Impressionism See kunstivool arenes Prantsusmaal 1870-ndate paiku Alguse saab maalikunstis Sõna impressioon tähendab muljet Impressionism seadis oma ülesandeks momendi meeleolude kajastamise Kogu pildi pind anti ühetaolise täpsusega, loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest Impressionistid ei otsinud mingeid erilisi süzeesid, maaliti tavalisi esemeid, linnavaateid, maastikke, inimesi jne. Oluliseks valgus, varjud eripäevaaegadel näeme valgust ja varju erinevalt Impressionism Termin võeti kasutusele 1974.a. kui noorte kunstnike näitusel oli välja pandud C. Monet´ maal "Impressioon- Päikesetõus" "Kunstniku ülesanne on kujutada mitte maastikke, esemeid, vaid kujutada muljeid kujutatavatest" C. Monet "Impressioon Tõusev päike" Impressionism
Paradigma kunstiajaloos Kunst on olnud üks kõige enam levinuimaid väljendusvorme läbi aegade. Läbi paljude zhanrite- maali,- tarbe,- ehituskunsti ja veel loendamatu arvu teiste vormide on kunstnikud ja ka mittekunstnikud püüdnud edasi anda enda nägemust maailmast ning meie ümber toimuvast. Ammustel aegadel ja ka tänapäeval on kõigil vabadus kujutada läbi kunsti ükskõik millist pilti, kuid on olnud ka aegu, kus loomulikuks peeti vaid ühte nägemust. Rooma riigist kuni 20. sajandini domineerisid kunstistiilid, mis rõhutasid kujutletavat pilti võimalikult reaalsena. Nende hulka kuuluvad nii barokk, klassitsism, romantism kui ka muidugi realism, mis eraldi kunstivooluna kujunes välja 19.saj keskel. See kõik aga muutus impressionismi levikuga Prantsusmaal alates 1870. aastast. Impressionistid üritasid jäädvustada muljet, mida nad püüdsid ümbritsevast elust ja loodusest. Kui varasematel aegadel olid maalid n...
Impressionism-Pr. Keelsest sõnast impression e. Mulje.Kunstivool,mis tuleneb realismist-edasi arendus.Kujunes Pr.maal 19. Saj lõpul. Impressionistid said oma nimetuse"Impressionism, tõusev päike" teose järgi(C. Monett). Teoseid iseloomustab õhulisus,suht hele koloriit- pastellsed, varjud on värvilised.Lühikeste pintslitõmmetega kantakse lõuendile palju väikeseid värvilaike,mis eemalt vaadatuna liituvad ühtseks pildiks.Eesmärgiks on maailida seda,mida maalija näeb, mitte seda mis hetkel on. K: A.RENOIR;E.DEGAS(,,Baleriinid");linnavaadetemeister C.PICASSO. K postimpressionistid: V.
18aastaselt asus õppima õigusteadust 20aastaselt katkestas juuraõpingud, asus õppima maalimist Külastas tihti Itaaliat 1860. aastatel avas oma maalistuudio Elukäik 1861 tutvus impressionistide loominguga Ta ei pidanud ennast impressionistik 1872 reisis Usasse, New Yorki ja New Orleansi Pariisi naasis 1873. aasta veebruaris 1880. aastatel nägemine halvenes Looming 18541859 perioodil renessanssstiilis portreed 1860. aastate perioodil hobused ja hobuste võidusõidud 1861 impressionistid mõjutasid tema loomingut Alates 1870. aastatest maalis baleriine. 1880. aastatel läks üle pastelljoonistustele ja skulptuuridele "Bellelli perekond" (18581867) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "La Classe de Danse" (1873 1876)
Peaaegu iga päev on meie kohal taevas pilved. Kindlasti ei jää kaunid pilved märkamata, eriti siis kui puhkame, jalutame meeldiva kaaslasega või pöörame pilgu üles. Kuid kui paljud meist teavad, millest kõnelevad pilved? Mida nad ütlevad atmosfääris toimuva kohta, seda teavad eeskätt meteroloogid. Üsna hästi oskasid ja oskavad pilvi maalida kunstnikud, eriti impressionistid. Õppige tundma pilvi! Üsna pea veendute, kui suur äratundmise rõõm, kui leiate taevalaotuselt tuttavad pilved ja saate osakese nende sõnumist. Tabel 1. Alumine pilvisus, keskmine (palli) 1973-2010 jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets
Claude Debussy Claude Debussy [klood debüss'ii] (22. august 1862 Saint- Germain-en-Laye 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismi alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Uue suund- impressionismi kõige väljapaistvamad esindajad muusikas on Claude Debussy ning Maurice Ravel (1875-1937). Claude Debussy, olles oma värvimeelelt ning vete- ja valgusemängude eelistuselt impressionist, näitas end mõneski suhtes juugendlikuna. Seda leiab kohtades, kus meloodia muutub ornamendiks või "jumalikkudeks arabeskideks". Seda kuuleb orkestrilugudes "Fauni pära...
Ekspressionism Sander ja Rait Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. Eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Levis peamiselt Saksamaal. Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid, ekspressionistid võitlesid aga uue inimese ja parema maailma eest. Iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad
Impressionism. Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist “Mulje. Päike tõuseb”. Muljekunst. Maalide temaatika – esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel. Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine. Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy. Ekspressionism (tähendab väljendust). Alguse sai kunstist 19. sajandi lõpul.
Ekspressionism Sander ja Rait Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. Eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Levis peamiselt Saksamaal. Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid, ekspressionistid võitlesid aga uue inimese ja parema maailma eest. Iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad
Impressionism. Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist "Mulje. Päike tõuseb". Muljekunst. Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel. Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine. Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy. Ekspressionism (tähendab väljendust). Alguse sai kunstist 19. sajandi lõpul.
IMPERSSIONISM Diana Korka MTT2 MIS ON IMPRESSIONISM? * Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet ' maali “ Impression , Tõusev päike” järgi. * Impressionism tähendab muljet -impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid. * Mõjutas selles suunas teisi kujutava kunsti liike – kirjandust, muusikat ja lavakunsti. TUNNUSJOONED * Peamine oli maalida ümbritsevat nii, nagu seda oli näha, mitte nagu seda teatakse olevat. * Tunnused: Töö kiire valminime Tähtis kujutamine muutuva valguse kaudu Väiksed pintslilöögid Värvusõpetuse teooria Värvilised varjud PEAMISED ESINDAJAD * Peamised esindajad: Claude Monet, Edgar Degas, Camille Pissarro, Auguste Renoir, Alfred Sisley, Édouard Manet ja skulptor Auguste Rodin. * Eesti kunstis on impressionism...
Op-kunsti tähtsaim esindaja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi Teine tase on Victor Vasarely, kes hakkas juba Kolmas tase 1930.aastatel nägemistaju olemust Neljas tase uurima. Vastandlike või Viies tase harmooniliste värvide mõju silmale olid varem uurinud ka impressionistid, puäntillistid ehitasid kogu maali sellele üles. Vasarely arendas välja oma stiili kus ta kasutas vaid minimaalseid vorme ja
18. „Matus Ornansis“ autor on Gustave Courbet. Tema suurim, parim maal, maalil on üle 40 matuselise.Venemaa realist-maalikunstnikud : Vassili Petrov, Ilja Repin. „Burlakid Volgal“ oli Ilja Repini maal, seal maalil oli kujutatud burlakke, kõige ees oli burlakk Kaninit, kes oli Repini lemmik.19. esimene eesti soost maalikunstnik oli Johann Köler.20. Millal sai alguse impressionism, kaua ta kestis ja kelle maali järgi ta nimetuse sai ja kuidas oli selle maali nimi? Impressionistid said oma maalistiili algtõuke ühest leiutisest, millest? Nad püüdsid siduda valgust ja tegelikku reaalsust. Nimeta tuntumad impressionistid. Nende tuntud lause oli, et pilt on lihtsalt ühe elulõigu kirjeldus. Ja maalida ei tule mitte seda, mida sa tead, vaid seda mida sa näed. Impressionism- ühe ajastu lõpp, teise algus. Impressionism on Prantsusmaal realismi edasiarendus. Realist Courbet oli rääkinud, et maalib ainult seda, mida
2. 1855 aasta maailmanäitusel ei leppinud Courbet temale eraldatud tagasihoidliku esinemisvõimalusega ja korraldas oma töödest eraldi näituse, millele pani pealkirjaks ,,Realism". Impressionism 1.Impressionistid tõid maalikunsti kaasa uudsed süzeed. Nad kujutasid oma piltidel esimesena kaasaegset suurlinna, selle rahvarohkeid tänavaid, tantsuplatse ja suitsevaid vedureid- kõike seda mida isegi realistide jaoks polnud olemas. Impressionistid usaldasid loodusteadusi nagu realistidki. Näiteks huvitasid neid füüikute teooriad valguse kohta. 19 saj II poole loodusteadusi mõjutas positivism, filosoofiline õpetus, mille järgi vahetu kogemus on kõige usaldusväärsem tõe allikas. Samasuunaliselt mõtlesid ka impressionistid. Nad leidsid, et esemeid ei tule maalida sellisena, nagu me teame neid olevat, vaid sellisena, nagu me neid näeme. 2.Claude Monet-"Tõusev päike" ja Edouard Manet-"Claude Monet maalimas"
Hilisromantism- kõrgromantismi 20.saj kandunud järellainetus austrias ja saksamaal. Kirjutati hilisromantilisi sümfooniaid, mis nõudsid hiigelkoosseise. Suurkujud: austrias Gustav mahler ja saksamaal Richard strauss. Impressionism-muljete muusika, keskendus hetkel ilu nautimisele, selgeviisiline vorm asendus kooskõlade vabavoolavusega. Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega. (C.Debussy- pianist, dirigent, muusika kriitik, helilooja. Loomingus : klaverimuusika, sümfoonilosed teosed ja ooper. Tuntuimaid teoseid: orkestri teos ''Fauni pärastlõuna'', ooper: ''Pelleas ja Merisande''. Kõige mõjukam impressionist. M.Ravel- pööras tähelepanu rütmile- erksad ja aktiivsed. Muusika väga selge vormiskeemiga. Väga tuntud orkestratsioon: ''Pildid näitusel''
BAROKK. Nimetus BAROKK tähendab poilümmargust korrapäratu päre , sammuti ka eriskummaline. Kujunes Itaalias , baroco – portugaali keelest. Iseloomustus: Stiil rõhutas , et elu on liikumine ja dünaamika. Iseloomulik on dekaratiivne toredus. Kaunistuste puhjamine ja ebasümeetria. Näided: ARHITEKTUUR : B. Rastrelli. Talvepolle Peterburis. B. Rastrelli. Smolnõi Kloostri kirik Peterburis. LOVIS XIV STIIL Tekkis Prantsusmaal 17 saj. Püüti jäljendada antiikkunsti ei tohi , et oleks barokk. Kõik peaks olema ideaalne. Maalidel tegelased oli võtnud Püblist. Näided: Claude Lovrain – cheresadam udes. Claude Lovrain – cheresadam päikese loojudes. ROKOKOO Kujunes 18 saj. Prantsusmaal. Selle stiili on veel kaks nimetust : 1. Louis XV 2.Panpidar stiil. Sõna tuleb pr.k. “rocaille“ tähendab kiviklibu. Kuningas oli 15a. , vabameelne. Tema arvates pidi kunst rõhutama elu mõnusid , olema meelelahutaja. Ja aitama unistada argipäeva. Näided: ARHITEKTUUR El...
.............................9 Sissejuhatus Minu referaat räägib teemal Claude Monet elu ja looming. Selle teema valisin kuna Monet on oma aja üks suurimaid ja põhimõttekindlamaid kunstnike. Monet on üks kuulsamaid prantsuse maalikunstnike moodsa kunsti ajaloos. Noore mehena tõstis ta mässu oma kaasaja maalitraditsioonide vastu. Monet tahtis maalida pilte, mis suudaksid jäädvustada ümbritsevat meeleolu. Teised noored kunstnikud jagasid tema mõtteid. Koos said nad tuntuks kui impressionistid. Impressionistid on üldse väga sümpaatsed inimesed kuna nad näitavad teistele mismoodi nemad näevad maailma ning teevad seda omal viisil. Tema kuulsaim teos ,,Impressioon. Tõusev päike" andis nime tervele kunstivoolule ja on üks ilusamaid teoseid kunsti ajaloos. Pärast aastatepikkust võitlust ja vaesust läks impressionism moodi ning sellest sai üks moodsa kunsti tähtsamaid lähtekohti. Oscar Claude Monet Elulugu Claude Monet sündis 14. Novembril 1840
Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli Nicolas Poussin. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tema teosed on "Maastik surnukehaga". IMPRESSIONISM Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest. Nad ei lähtunud joontest, vaid värvidest, võttes eeskuju näiteks Eugène Delacroix'st. Samuti võtsid nad kasutusele uusi töömeetodeid, näiteks natüürmortide ja portreede maalimine väljaspool ateljeed. Impressionismi tehnikad muutusid tasapisi tunnuslikemaks. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid
Ometi ei saanud ta teiste impressionistidega hästi läbi. Alates 1870. aastal maalis ta enamjaolt baleriine, mis ongi saanud Degase niinimetatud visiitkaardiks. Degas' loomingus oli seda, mis jäi samaks kogu tema elu jooksul. Ta maalis üksnes siseruumides, eelistades ateljeed. Ta kasutas sageli modelle, aga võis ka mälu järgi maalida. Tema loomingu põhiosa moodustavad figuurimaalid. Maastikumaale on tal vaid mõned ning needki tehtud mälu või kujutlusvõime järgi. Nagu teisedki impressionistid, võis Degas sama motiivi korduvalt maalida, varieerides kompositsiooni ja käsitlust. 1880. aastate lõpus huvitus Degas fotograafiast. Ta pildistas paljusid oma sõpru, sealhulgas lambivalgel. Mõnda oma fotot, mis kujutas tantsijaid või akte, kasutas ta oma joonistustel või maalidel. 1880. aastatel hakkas Degas' nägemine halvenema ja lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks 1907 üle pastelljoonistustele ja skulptuuridele. 1912 lõpetas ta nähtavasti töötamise
traditsioonidele truuks. Just kunsti valdkonnas tuleb see kõige selgemini esile. Kunsti arendajateks ja edasiviijateks on enamasti noorem põlvkond. Seetõttu pole ka ime, et massidele suunatud kunst, ehk see, mida näeme reklaamide, uute hoonete ja muude igapäevaste objektide disainis, arvestab tihti noorte nägemust asjade olemusest. Siin võib toimuda kokkupõrge aga vanema generatsiooniga, kes arvab seda olevat liiga julge või eriskummaline. Ajaloost võib näiteks tuua impressionistid, kelle töödele vaadati algselt ülalt alla, ent nüüd on need hinnatuimate hulgas. Sarnane keeruline lugu on ka praegu. Kujutage ette, et kunagised tuntud Euroopa kunstnikud elaksid tänapäeval. Kui Leonardo da Vinci maaliks suvalise maja seinale Mona Lisa pildi, enne kui inspiratsioon kaob, kas oleks tegu lihtsa vandalismi või siis kunstiga? Arvamused oleksid erinevad, ent vaatamata oma hulljulgusele, ebaharilikkusele ning sagedasele seadusevastasusele võib
Muusika pööras erilist tähelepanu orkestri ja instrumentide kõlavärvidele. Uudseid, seni kasutamata mänguvõtteid, hakati kasutama traditsioonilistel pillidel. Kõlavärvi tumedamaks muutmiseks tarvitati palju sordiine - esemed, mis asetatakse toru sisse heli tämbri ja tugevuse muutmiseks. Samuti kasutati tavatute pillide kooslusi. Uue ajastu lemmikinstrumentideks kujunesid harf ja puhkpillid ning keelpillirühm kaotas aga orkestris juhtpositsiooni. Impressionistid ei pidanud meloodiat muusika kõige olulisemaks komponendiks, olulist rolli mängis rahvamuusikast pärit mõjutused. Eelistati mitmesuguseid helilaade ning kindlate piirjoontega muusikaline teema võis lõpptulemusena asenduda vaid kooskõladega ja selgepiiriline muusikaline vorm kõlade märksa vabama järgnevusega. Meloodiatele oli omane staatilisus ja passiivsus, meloodia oli harmooniast lahutamatu ning puudus juhtmotiivide mõju
Hilisromantism 19-20 saj Kõrgromantismi järellainetus Loobuti tonaalsusest (helistikust) Ülisuured orkestrikoosseisud Richard Wagner Hilisromantismi helikeel tugines „Tristan ja Isolde“ ooperile Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus Muutis ooperi „lavastatud sümfooniaks“ Gustav Mahler (1860-1911) Õppis Viini konservatooriumis Dirigendina oli Mahller erakordne talent 1897 oli Viinis tema dirigendikarjääri tipphetk Mahleri looming jaotub kaheks: sümfooniateks ja orkestrisaatega laulutsüklid Kõige tähtsam sümfoonia on kaheksas sümfoonia, mida nim ka „Tuhande sümfooniaks“ , esi ettekandeks 171 esitajat „Laul maast“ sümfoonia Richard Strauss (1864-1949) Mõjutas 20 saj ooperimuusika arengut. Tema looming jaguneb kaheks: lavamuusikaks ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks 1898-1918 oli Berliini Riigiooperi peadirigent 1919-1924 oli Viini Riigioop...
keegi teine vajas ta oma peas korra loomist".("loomingu täpset valemit" ja "absoluutset maalikunsti") Tuntud on tema kompliment ühe seansi lõpus: "Aitäh, täna te poseerisite täpselt nagu õun." Üht kubismi varasemat järku nimetatakse cezannismiks. "Kes Cezanne ei mõista, ei mõista ka kogu maalikunsti" Herbert Read Eestis tõmmatakse paralleele Johannes Uiga'ga Näituse kriitikutelt sai ta rohkem mõnitada kui teised impressionistid, sest tema piltide joonistuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutlus tundus kohmakas. Paul Cezanne on kõige ehtsam näide terve elu otsivast kunstnikuhingest. Tema looming oli alustalaks 20.sajandi kunstile. Paul Cezanne pidas Claude Monet' üheks suureks, jumalikuks silmaks. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kôlbelisi, kasvatuslikke ega muid kunstiväliseid ülesandeid · Kunst on kôrgem tegelikkus. · Ilus on parem kui hea, s.t eetika asemel on tähtis esteetika. Sümbolism - Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivsed, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. Impressionism - Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Eesti kirjanduses on impressionistlikke jooni Fr. Tuglase ja V. Ridala loomingus. Taotluseks oli jäädvustada põgusaid hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja elamusi. Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Naine päiksevarjuga, IMRESSIONISTLIK LÄHENEMINE NOVELL Novell on tiheda sündmustiku ja väheste
Selle asemel eelistas ta saata oma maale Pariisi Salongi ja kutsus ka teisi impressioniste üles sama tegema, mitte ametlikku tunnustust täielikult hülgama ja üksnes omaenese näitusi korraldama. Sellegipoolest korraldas Manet ka isikunäitusi, kuid seda siis kui teda ametlikele ülevaatenäitustele ei lubatud.Ta ise ei pidanud end impressionistiks, kuigi tänapäeval loetakse teda tavaliselt impressionistide hulka. Impressionistid mõjutasid omakorda Manet'd. Elu lõpupoole hakkas ta kasutama heledamaid värve, kuid kasutas kuni surmani ka musta, mida impressionistid üldiselt ei teinud. Teine impressionistidele omane joon oli otse natuurist maalimine. Ka Manet maalis küllaltki palju vabas õhus, kuid ei loobunud kunagi lõplikult stuudiomaalist. 6 Tuntumad teosed ,,Kontsert Tuileries aias"
Referaat Impressionism: Maurice Ravel Koostas: ...................... 2011 Sissejuhatus Impressionismi mõista pärineb Prantsuse 19.sajandi lõpu maalikunstist. Impressionism sai nime Claude Monet' maali järgi ,,Impressioon. Tõusev päike". Sõna ,,impressioon" tähendab muljet. Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik teemakäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Hakati eelistama mitmesuguseid helilaade (täistoonlaad, pentatoonika) ning sellega seoses kasutama ka vabamaid harmoonilisi järgnevusi. Kindlate piirjoontega meloodia asendub sageli kooskõladega, selgepiiriline vorm kooskõlade vaba voolavusega, lähenedes mõnikord peaaegu improvisatsioonile. Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, väga palju oli teoseid, mis peege...
HENRI MATISSE Referaat Henri Matisse Henri Matisse (sünninimega Henri-Émile-Benoît Matisse) sündis 31. detsember 1869 Le Cateau-Cambresis Prantsusmaal ja suri 3. november 1954. Matisse õppis algselt õigusteadust ja töötas seejärel Saint-Quentini linnakeses advokaadibüroos kirjutajana. Maalima hakkas ta alles 20-aastaselt ja sedagi suuresti juhuse läbi. 1891. aastal loobus ta oma senisest töökohast ning läks elama Pariisi, et saada elukutseliseks kunstnikuks. Esialgu ei olnud Matisse'i maitse kaugeltki mitte avangardistlik ning tema varaseimad Pariisis maalitud tööd olid 17. sajandi Madalmaade stiilis, millest olid eestkuju võtnud prantsuse 1850. aastate realistid. 1892. aastast 1899. aastani võttis ta tunde Gustave Moreau juures Pariisi Kaunite Kunstide Koolis (École des Beaux-Arts). Matisse sai fovismi peaesindajaks. Ta lähtus oma tööd tehes impressionismist ja neoimpressionismist. Fovistli...
Ruumikujutus ebaloomulik, inimeste ja loomeda anatoomia vigane. Detailne. Siiras, esemelisus, fantaasiaküllas, objektide muutmine jõulisteks embleemitaolisteks märkideks Pirosmanasvili, Generalic Naivistide koolkond Helbina külas Horvaatias Eestis Oad detailirohked laevad ja rannaelu; Kondas lüürilised ja humoorikad pildid; Utrillo mõjutasid teda impressionistid ja postimpressionistid, sellepärast on ta võrreldes teistega rohkem seotud modernistliku kunstiga. Linnavaated, maalimisviis kuivem õhuvaesem ja joonistuslikum, erksad ja kaunikõlalised värvid. SÜMBOLISM 1880-ndad Sümbolistlik maalikunst tekkis vastukaaluks akademismile, realismile ja impressionismile. Sümbolismi mõjutas: romantismi poeetilisus ja nägemuslikkus, prerefaeliitne igatsus mineviku järele.
Suur tähtsus oli pooltoonidel ja nüanssidel. Impressionismi põhimõtted muusikas: muusika keskendub hetke ilu nautimisele; orkestrikäsitluses oli peatähelepanu detailidel ja peentel nüanssidel; kindlate piirjoontega meloodia asendub sageli kooskõladega, selgepiiriline vorm kooskõlade vaba voolavusega (improvisatsioon); huviorbiiti tõusid funktsionaalse harmoonia asemel pentatooniline laad, täistoonlaad ning polütonaalsed kihistused. Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, väga palju oli teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega. 5. Ekspressionismi põhimõtted kunstis: väljendati inimese äärmuslikke emotsioone. Ekspressionismi põhimõtted muusikas: ülimalt intensiivne, sageli forsseeritud väljenduslaadiga; tonaalsuse kadumine; uue kompositsioonitehnikana, mille eesmärk oli sisemiselt korrastada atonaalset muusikat, tekkis dodekafoonia ehk kaksteisthelitehnika.
Klassitsism Arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Antiikaegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirikkavandati päris kreeka templi koopiana seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat üm...
,,Nõnda kõneles Zarathustra", kus Jumal sureb kaastundest inimese vastu. Nietzsche läheb isegi nii kaugele, et kuulutab ristilöödud Jeesuse pehme, allaheitliku ja orjameelse inimese võrdkujuks. Sellise ilmavaate juurdumist võin pidada üldiste paradigmade muutumise alguseks. Järgmisena tapeti kunst ja hüljati selle jumalakeskus. Kui maailm oli aastasadu harjunud vaatama klassikalise kompositiooni ja värvilahendusega maale täis ilu, harmooniat ning rütmi, siis impressionistid paiskasid avalikkuse ette midagi hoopis kummalist kõrgete ideede asemel leidis Pariisi kunstihuviline piltidelt vaid uduseid maastikke ja juhuslikke tütarlapsi. Ka kirjandus ületas tavapärase ilu ning vooruslikkuse, kui asus lammutama vanu traditsioone. Jumalalt mitte ei kummardatud enam, vaid tema eest põgeneti. Näiteks läksid 1857. aastal kohtu alla kaks prantsuse kirjameest: Charles Pierre Baudelaire Jumala solvamise eest ja Gustave Flaubert kõlvatuse kujutamise eest
Kirjandus: T. Mann, K. Hamsun, Tuglas Muusika: Debussy, Ravel, Heino Eller Neoklassitsism objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund. Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Lakoonilisus. Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Ei programmilisusele. Huvi arhailise ja folkloori vastu. Polütonaalsus. Muusika: Stravinski, Orff, Hindemith Ekspressionism kui impressionistid jäädvustasid (kunstis) muljet, mis ümbritsev neile avaldas, siis ekspressionistid vastupidiselt tahtsid oma kunsti kaudu mõjutada neid ümbritsevaid inimesi. "Expressio" tähendab ladina keeles "väljendust" ning ekspressionistid olid oma mõtete ja tunnete väljendajad. Esikohal kunstniku mõtted ja elamused. Põhiteema on inimene ja teda ahistav ühiskond. Esimese maailmasõja eelne katastroofi eelaimdus, inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus need on teemad, mida
Varasemaid maale iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, üksikasjade lihtsustamine ja üleminekutoonide vältimine. Tema selle aja loomingut iseloomustab realism. Ta maalis kaasajale omaseid teemasid: kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Religioosseid, mütoloogilisi ja ajaloolisi teemasid kasutas ta vähe, kuid siiski valmisid tal "Pilgatud Kristus" ja "Kristus inglitega". Manet mõjutas oluliselt impressionismi, aga ta ei osalenud impressionistide näitusel. Impressionistid mõjutasid omakorda Manet d. Elu lõpupoole hakkas ta heledamaid värve, kuid kasutas kuni surmani ka musta, mida impressionistid üldse ei teinud. Teine impressionistidele omane joon oli otse natuurist maalimine. Ka Manet maalis küllaltki palju vabas õhus, kuid ei loobunud kunagi lõplikult stuudiomaalist. Tema kuulsamaid maale on "Eine Murul" (1863) ja "Olympia" (1863). "Olympia" tekitas publikus suurt pahameelt, kuna mitu detaili viitas sellele, et kujutatud on kõrgema klassi prostituuti
Uudsuse originaalsuse kiirguse religioon. (Katke Marinetti futurismi manifestist.) impressionism 1860.1870. aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod, mida kasutati hiljem ka kirjanduses. Kirjanduses taotles impressionism tegelikkusest lähtuvate vahelduvate meeleolude ja muljete edastamist, detailsust ning värvi- ja valgusvarjundite tundlikku esitamist. Impressionistid seostasid tegelaste hingeelu miljööga (aeg-ruumiga). Nad püüdsid läbi hetkemuljete jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistid loobusid realismile iseloomulikust üksikasjalikkusest tegelaskujude, olukordade ja miljöö kujutamisel. Nende keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning sõnamäng vastandlike mõistete ühendamisel. Impressionism on lüürilise alatooniga subjektiivne kunst. Parimate tulemusteni jõuti kirjanduse lühiliikides (luule, miniatuur, lühinäidend, novellett), kuid on kirjutatud ka pikemat impressionistlikku proosat jutustusi ja romaane. Tuntud impressionistid on sakslane Bernhard
Daumier. Kõige ühiskonnakriitilisem oli realism Venemaal (Vassili Petrov, Ilja Repin, Vassili Surikov). Realismi tähe all sündis ka Eesti rahvuslik kunst. Esimese väljapaistva eesti soost kunstniku Johann Köleri töödes on realistlikke jooni. IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism, mis püüdis jäädvustada hetkelisi muljeid. Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest, maalides valgust ja õhku, kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claude Monet, kelle maal "Impressioon. Tõusev päike" andis tõuke rühmitusele nime andmisel. Camille Pissaro maalis peamiselt suurlinnavaateid, Auguste Renoir aga inimesi. Impressionistide rühmitusega
Ei olnud oluline ka traditsiooniline kompositsioon pildis. Impressionistid jäädvustasid justkui juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis ka juhtuda, et inimene või ese oli jäänud pildiserva poolikult, nagu poleks maalile ära mahtunud. Et inimene näeb kõike läbi valguse ja õhu, tuleb ka pildis kõike kujutada valguse ja õhu kaudu. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni – seetõttu kaotati maalist täpseid kontuure toonitav joonistus. Ka ei kasuta impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega. Loobutakse nn. lokaaltoonidest (varem kaeti teatud osa pildi pinnast ühe ja sama värviga) – looduses ei esine ühtlase värvinguga pindu – valgus ja õhk annavad igale väikesele pinnale lõpmatu nüansirikkuse. Et seda 2 tabada, maaliti segamata värvidega, asetades üksikuid toone väikeste, skitseerivate pintslitõmmetega lõuendile. Juugendstiil Väljendusvahendiks on “joon”. “Joon” väljendas stiili põhiolemust,
kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. TUNNUSJOONED Impressionism on muljete maalimine. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses. Kunstnik võib maalida õieti ainult valgust ja õhku, mis ümbritsevad loodusobjekte ja neile alati uue ilme annavad. · Impressionism on valguse ja õhu maal.
*Prantsusmaa põhiliselt maalitakse maastikke, barbisoonlased peamiselt maalivad looduse realistlikku ilus Camille Corot algselt romantik, hilisemad tööd on realistlikud, maalib loodust, armastab hõbedasi sillerdavaid toone, ,,Meenutus Mortefontaine'ist" Jean Francois Millet talupoegade maalija, kurvameelsed, raskepärased tööd, ,,Tuulaja", ,,Õhtupalve", töödes on ääretu vaikus,"Viljapeade korjajad" Gustave Courbet barbisoonlaste juht, ,,Matus Ornans'is", impressionistid kogunesid tema seltskonda, 1855 Pariisis maailmanäitus, kuid tema töid ei võeta vastu, tekitab siis ise oma näituse sinna lähedale keldrisse ja saab tohutut tuntust, ,,Kivilõhkujad", ,,Tere, härra Courbet" Honore Daumier Iseõppija, poliitilise sisuga pilkepildid, palju karikatuure, kritiseerib sotsiaalseid pahesid, litograafia e kivitrükk on lemmiktehnika, kaastööd ajakirjadele, ,,Crispin ja Scapin", ühe rahandustegelase karikatuur ,,Pesunaine"
· ''Daam lapsega'' · katusemotiivid ''Katused'' · maalikunstnik, iseõppinud · M. Laarman · iseõppinud, radikaalsema suuna esindaja · tuntud graafikuna must-valge puulõiketehnika · raamatukujundaja Tuglase raamatud · ''Oleviste ja Niguliste'' · avangard 1920, 1930 väheneb radikaalsus · sajandivahetusel postimpressionism ja rahvusromantism · impressionistid · Paul Burman · tohutu looming, osa hävis II MSjas · Villem Ormisson · lähtunud lätlaste eeskujust · 1930ndatel ''Pallase'' õppejõud · enamus loomingust hävis II MS ajal · ''Õunad vaibal'' · realistlikud uuendajad · Eduard Ole · Aleksander Vardi ''Montmartre'' · Johannes Greenberg · võib näha realistlikku motiivi · Tallinna kunstnik, põnevaim periood art deco
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
