litseeritum; niivõrd komplitseeritud, et annab vahest kaugeid ja segaseid assotsiatsioone Bergsoni poolt määrateldud koomilise karaktri ühe udusema peatüübiga: ähmastunud hingeeluga, reaalse ja ideaalse vastuoludest kistud, loomulikust elust välja libisenud tuisupeaga (seega kauge paarimees maailmakirjanduse koomilise karaktrikunsti kurbnaljakale prototüübile Don Quijote'le; isegi oma Sancho Panza on tal olemas valgesilmalise robustse käsilase Ollino näol). Mauruse idealism ei anna aga võrreldagi Don Quijote omaga. Ta on idealist peaaegu ainult nime poolest, mammonajünger altruistlike puhangutega, kroonupatrioot absurdsest kikkiskõrvsusest, blasfeemilise künismiga usumees - seega varustatud päris paraja parmaga igasuguseid vastuolulisi komplekse, mis koomilise kiirusega omavahel vaheldudes ja oma vastanditesse lahendudes loovad haleda, vaevalt-vaevalt inimväärsust säilitada suutva, oma tühisusega hubast meeleolu tekitava kuju. Siin pole
* kapitalismil on võime tohutult kasvada * kapitalism kaldub aga perdiooditi kriisidesse. *sotsialismi jõudmiseks on vajalik proletariaadi diktatuur, kus otsustavaks on tööliste, mitte kapitalistide vajadused. Dialektiline materialism - Marxi arusaam sotsiaalsest muutusest kombineerib Marxi materialistlikku/ajaloolist dialektikat tema evolutsiooniliste vaadetega. Dialektiline materialism sisaldab samu seaduspärasusi, mida (Hegeli) dialektiline idealism (vastandite seadust ja muutumise seadust). Vastupidiselt idealismist, kus ajalugu korraldavad ideed, väidab Marx, et ideed on klassi, majandusliku struktuuri ja sotsiaalse positsiooni poolt mõjutatud. Alusstruktuur (Marx) majanduslik baas (tööriistad ja tehnoloogia, oskused ja töö, mida inimesed kasutavad tootmiseks, aga ka sotsiaalsed grupid, mida inimesed loovad töö eesmärgil) need on tootmisjõud; samuti
Raamat imiteerib ajalooraamatut või ka teaduslikumat väljaannet/teksti. Kivirähu üks kirjutamisressurss on kõikvõimalikud, tuttavamad multifilmid, filmid, meedias ringlevad väljamõeldud kujud,kes kõik tekstides kokku saavad. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) Kivirähk kasutab erinevate kirjandusteksti maailmasid: Islandi saaga, Põhjala müüdid ja muistendid, gootika Shakespeare sünged draamad, Eesti muistendid. Mitte nii tume ega pessimistlik kui ,,Rehepapp", kuid ajalooline idealism puudub, pessimistlik tuleviku suhtes. Allegooria, mille kaudu tahetakse rääkida kaasaja muutustest, keele säilimine kaasaja maailmas, laiemalt traditsioonide teisenemine jne. Kaks tasandit: fantastiline muinasaeg ja allegoorilised kaasaja protsessid (,,külaelu"). Tugev religioonikriitika, maagiline ideaal (sõrmus ja põhja konn). Ühe ajastu lõppemise lugu (metsast külasse kolimine, kultuurikoodide vahetumine).
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. ...
(usutakse ainult tõestatavatesse faktidesse, faktide kuhjamine) kunstikäsitlus idealistlik ja subjektiivne, põhisuunaks muusikas on romantism, mis tugevasti rõhutab metafüüsikat, idealismi. Materialistlik ajavaim kajastub kaudselt ka tehnilise täiuslikkuse taotlemises ja tehniliste võimaluste avardamises muusikutegevuses. 3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn
Hüperborealane kui filosoof? Lk 12. Hüperborealane saab filosoofilise vormi kui on eesmärgistatud. Mis on hüperborealik filosoofia? Vastandus kaasaegsele filosoofiale. Ptk 8. Kaasaegne filosoofia on mõjutatud kristlikust teoloogiast, see pole enesestmõistetav, sest see on sekuleerinud kultuur. Selline sekuleerimine on pealiskaudne, kui süveneda kaasaegsesse filosoofiasse, siis leiame ülesse teoloogia. Kristlik mõju avaldub selles, et kaasaegne filosoofia on idealistlik ja idealism läheb tagasi kristlusele. Puhta vaimu filosoofia – vaimsus on lahutatud elust (ontoloogiline elu mõiste) ja on puhtal kujul, see on reaalsuse eitamine ja üleolev suhtumine. „tõde“ on miski, mida keegi esindab, aga kui tõde esindab eimiski. Lk 13. Kaasaegse filosoofia “arheoloogiline” käsitlus: Ptk 9. millegi maa aluse välja kaevamine? – arheoloogia. Ühelt poolt on kultuur on ka kihiti struktueeritud
Renessanss kui nähtus koondub just katoliku maadesse, seetõttu saksamaal 16. saj-l renessanssi ei ole. 14. saj alguses tekivad ka iseseisvad filosoofilised voolud, mis on väljaspool kirikut nominalism (joon, mida Kaplinski on püüdnud rõhutada, lähtuda meelelisest ja maistest, eitada abstraktset idealiseerimist, teadmine olgu elu tervikuga seotud, reaalsed on ainult need asjad, mida võis meeleliselt kogeda. See on vaid üksik ja individuaalne) ja realism (tollane realism pigem hilisem idealism, kuulutasid reaalseks mitte ainult selle üksiku ja meelelisest tajutava, vaid ka abstraktse ja väljaspool teadust eksisteeriva, ka Jumal on reaalsus). Dante teosed kasvasid välja mitmekesisest vaimulikust õhkkonnast. Umberto Eco ,,Roosi nimi" (1980ndad) selle menu võti on uudsus ajalooline romaan, mille sündmustik on just 14. saj alguses, tema toob just esile vaimse keskkonna ja õhustiku, püüdes seda jäädvustada. Teisalt kriminaalne süzee, mis on postmodernismi huvi.
Prantsusmaa elu kombeid laiemalt ja värvikamalt kui ükski teine toonane näitekirjanik. Elu-olu kirjeldas kriitiliselt, vaheda satiiri abil. Moliere näitas oma tegelasi üldinimlikena, lahates loomust koos vooruste ja nõrkustega. Ta komöödiad kandsid humaanset moraali ja filosoofiat: ta oli loomulikkuse ja inimliku lihtsuse pooldaja. Teda häirib võltsus, tehtud, silmakirjalikkus, peenutsemine. Tema satiiri märklauaks on aristokraatlik seltskond, elukauge idealism, naiivsus. Nõrgaks peetakse tema süzee arendamisvõimet: näidendite lõpud on sageli kunstlikud. Tema tugevus seisnes aga tegelase karakteri psühholoogiliselt peenes ja vaimukas esituses, sõnakoomikas. Kõiki klassitsistlikke vorme järgivas teoses ,,Misantroop" toob Moliere lavale õilsa aadliku Alceste'i. Alceste ei tee nimme seda, mida teevad kõik teised, mistõttu ta lõpuks endale inimestevihkaja maine saab. Alceste igatseb tagasi muistsete aegade
Eluolu suutis mees kirjeldada kriitiliselt, vaheda satiiri abil. Moliere'il õnnestus oma tegelasi näidata üldinimlikena, lahates selle loomust koos vooruste ja nõrkustega. Lisaks pani autor oma komöödiad kandma humaanset moraali ja filosoofiat: ta oli loomulikkuse ja inimliku lihtsuse pooldaja. Teda häirib võltsus, tehtud, silmakirjalikkus, peenutsemine. Tema satiiri märklauaks on aristokraatlik seltskond, elukauge idealism, naiivsus. Nõrga kohana Molier'i loomingus peetakse tema süzee arendamisvõimet: näidendite lõpud on sageli kunstlikud. Tema tugevus seisnes aga tegelase karekteri psühholoogiliselt peenes ja vaimukas esituses, sõnakoomika (Moliere oskas hästi matkida kõikvõimalikke kõnestiile). Kõiki klassitsistlikke vorme järgiv ,,Misantroopis" toob Moliere lavale õilsa aadliku Alceste'i. Alceste ei tee nimme seda, mida teevad kõik teised, mistõttu ta lõpuks endale inimestevihkaja maine saab
B.Brady: Predictive Astrology Peatükk 1 TÄHESTIK PLANEEDID ENNUSTAVAS ASTROLOOGIAS Järgnevad mõned märksõnad, mis ei ole kindlasti lõplikud - luminaaridele (Päike ja Kuu) ja planeetidele - mida kasutatakse dünaamilises astroloogias. PÄIKE Peamised põhimõtted: elu, elujõud, olemus, minapilt Liikumiskiirus (kraade päevas/aastas): umbes 1 kraad ööpäevas Kui kiiresti läbib sodiaagiringi: 1 aasta Kasutatakse ennustamises: võtab vastu transiite ja loob ning võtab vastu progressioone Isikud: isa, igasugune autoriteet, kuulus inimene, kõrgema positsiooniga inimene Päike on kui inimolemuse alustala. Sünnikaardis kujutab see eluteed ja teekonda, mille võtab ette teadlikkust otsiv inimene. Seega on päikesemärk oluline, sest paljastab müüdi või loo, mida inimene oma elus järgib. Selle luminaariga seonduv...
hoiakutega? Noor-Eesti kultuuri mõõdupuu oli linn koos seal võrsuvate hoiakutega. Euroopas olid külajutud väga populaarsed – Eesti kirjanduses oldi Euroopaga kursis. 1) Romantism Kirjeldatakse pragmaatilist külaolustikku, kus elavad lihtsad talupojad. Talupojad elavad harmoonias looduse ja ühiskonnaga. Valitseb tasakaal, suuri konflikte ei käsitleta. Selles on omajagu sentimentaalsust, tundelisust. Idealism seisneb seisuste erinevuse kadumises, jumalakuulekusel, õiglusel. Idealistlik külakujutus saab juba didaktilise kirjanduse ajastul alguse. Romantilised külaelukujutused olid omased järgmistele kirjanikele: Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson („Tiiu, üks õige laste-ema ja majapidaja“ 1880), Lydia Koidula. Osa romantismist on gootika, näiteks L. Koidula „Tammiste küla „veskitondid““. Selle esmatrükk ilmus Jannseni nime all
paljuski järgis tema õpetusi, 90ndatel aga oli osaline Weimari klassitsismi loomises. Tormi ja tungi ei saagi pidada väga isoleeritult ainult Saksa liikumiseks, seotud sentimentalismiga. Saksamaa oludes on oluline prantsuse revolutsiooni vastukaja, eelnähtused, järellainetus. Kriitika ratsionaalse maailmapildi vastu. Rousseau ideed on olulised, tormi ja tungi võib näha radikaalse liikumisena, sealne radikaalsus oli abstraktne (idealistlik filosoofia). Idealism on tingitud sellest, et lõhestatus ideaalse ja tegelikkuse vahel on märgatavalt suurem. Oluline nõue on ühiskonna sotsiaalse ja poliitilise ümberkorraldamise järgi. Nõudeks oli kõigepealt rahvuslik taassünd. Esialgu oli selle varjus toimuv liikumine radikaalne ja absolutismi vastu, hiljem taandus resignatsiooniks (romantismiajal). Poliitilised nõuded muutusid üha rohkem vaimsuse nõudeks. Teine suund liikumine looduse ja lihtsuse poole
Võttis ühe rolli ja kirjutas selle kirjanduslikult välja. Näidendist näidendisse see kirjanduslikult töödeldud rollide arv muudkui kasvas. ,,Kahe isanda teener" sündis dell'artena, hiljem tegi selle ümber kirjanduslikuks komöödiaks. 40nendate aastate lõpul sõlmis üks Veneetsia teater Goldoniga lepingu (8 komöödiat aastas), pingeline töö, kui aitas tal viia oma reform lõpuni. Kirjutas nii kirjanduslikus itaalia keeles, ka dialektis, nii kodanlaste elust kui lihtrahvast. Idealism muudkui kasvas. Voltaire ja Goldoni olid teineteisest vaimustuses. Areng kulges üha suurema illusoorsuse suunas. Kui Goldoni oli oma edu tipul kargas talle kallale 40 aastane Gozzi, tema tegevusala oli päästa nende perekonna vara. 1761 duelli kutse, mõlemad võtsid selle vastu. Gozzi kirjutas muinasjutt- komöödia ehk fiava ,,Armastus kolme apelsini vastu". Ootamatu edu oli sellel. San Samuele teatris lavastati see. Nii palju publikut. Täiesti vaba fantaasiamäng
uurijad avastada ja sõnastada üldisi seaduspärasusi, selgitamaks, kuidas teatud tegurid viivad teatud tulemusteni. Seletused, mis asetavad konkreetse sündmuse üldisemate seaduspärasuste konteksti, on teoreetilised. Rahvusvaheliste suhetes puudub konsensus, millist teoreetilist vaatenurka kasutada. Distsipliini iseloomustab teooriate paljusus ning nende omavaheline võistlemine. Peamiste lähenemiste hulka kuuluvad realism, idealism (ja nende edasiarendused neorealism ja neoliberalism), sotsiaalne konstruktivism, post- modernism ja feminism. Riikide eesmärgid Iga rahvusriigi poliitiline süsteem omistab erinevatele riigi eesmärkidele erineva tähtsuse. Kolm tähtsamat on: Turvalisus 1. Elus püsimine on turvalisuse tähtsaim element, mis määrab riigi eksistentsi (et teised riigid riiki ei vallutaks) 2. Autonoomia on riigi võime lahendada oma siseprobleemid ilma teiste riikide vahele segamiseta. 3
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema,...
ständiga experimenterande kom han att inspirera de flesta svenska lyriker som var verksamma efter kriget. Karin Boye (1900-1941) var akademiker. Hennes första diktsamlingar innehöll lyrik i traditionell form. Under trettiotalet kom hon i kontakt med psykoanalysen och intresserade sig för Freuds teorier. Hon fick också upp ögonen för modernistisk poesi och översatte T.S. Elliots Det öde landet till svenska. Dessa impulser medförde att hon övergav sin tidigare kristna idealism. Hon var även aktiv i den vänsterradikala studentföreningen Clarté. Utöver sin poesi skrev hon även den bästa science-fiction-romanen hittills i Sverige; Kallocain (1940). Dessvärre drabbades hon av svåra depressioner och valde att 41 år gammal ta sitt liv. Litteraturen under fyrtiotalet Under hela fyrtiotalet stod krigshändelserna i centrum. Grundstämningen i litteraturen var pessimism och författarna skildrade främst olika ångestupplevelser. Precis som i Europa, fast
alternatiivide leidmine on loominguline töö, mille tulemusi ei ole võimalik täpselt ette näha. 10. peatükk 116. Selgitage organisatsiooni kui terviku eesmärgi saavutamiseks erinevate juhtimistasandite töö korraldamisel tekkivate probleemide olemust. - Lähtudes kõigi subjektide püüdest maksimeerida oma heaolu kajastub otsustusteoorias teatud mõttes juhtimislik idealism, mille kohaselt on võimalik erinevatel juhtimistasanditel tegutsevate subjektide konkreetsed ettevõtmised (alternatiivsed tegevusvariandid) arvutusalgoritmide vahendusel seostama otse nende subjektide majandustegevuse lõpptulemustega. Turumajanduses eksisteerivad suuruselt väikeste riikide mõõtmes paljutasemelise struktuuriga hiigelettevõtted, milles tuleb samuti lahendada eri taseme subjektide kontrolli ja kompetentsi tasakaalustamise
advanced nation (Germany), they took up the task of choosing what parts of Marx's thought might serve to clarify social conditions that Marx himself had never seen. Mõjutajad: Max Weber, Sigmund Freud. Their emphasis on the "critical" component of theory was derived significantly from their attempt to overcome the limits of positivism, crude materialism, and phenomenology by returning to Kant's critical philosophy and its successors in German idealism, principally Hegel's philosophy, with its emphasis on negation and contradiction as inherent properties of reality. Major theorists include: Max Horkheimer; Theodor W. Adorno; Walter Benjamin; Herbert Marcuse; Erich Fromm, Jürgen Habermas Herbert Marcuse (July 19, 1898 July 29, 1979) was a German-Jewish philosopher, political theorist and sociologist, and a member of the Frankfurt School. His best known works are Eros and Civilization, One-Dimensional Man
· Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon Karl Marx · Õppis nii Berliini, Bonni kui Pariisi ülikoolides ajalugu, politoloogiat kui filosoofiat · Peamiseks mõjutajaks alguses Hegeli filosoofia "maailmavaim", areng suurema ratsionaalsuse ja vabaduse suunas. Karl Marx · Marxi on peetud oma aja parimaks majandusmõtte ajaloo tundjaks · Tundis põhjalikult Adam Smithi ja David Ricardo töid · Marxi jaoks Hegeli idealism vastuvõetamatu võttis omaks Ludwig Feuerbachi materialistliku suunitluse: "sotsiaalse ja poliitilise mõtte aluseks on inimeste materiaalsed vajadused" Karl Marx sotsioloogina · Ise ennast sotsioloogiks ei pidanud · Põhiteosteks: "Kapital", koos Engelsiga kirjutatud tööd: "Püha perekond", "Saksa ideoloogia", "Kommunistliku partei manifest" jt filosoofia, sotsioloogia ja majanduse valdkonda kuuluvad tööd · Huvi ühiskonnas toimuvate muutuste vastu
maailma müüa. Kultuuri luuaks kultuuri tööstuses konveiermeetodil ja seal kasutataks ära staare jne. Kuid selline kultuur on jätnud juba oma jälje inimestesse, ta on mõjutanud tänapäeva rahvakultuuri ja kriitikud vaatavad sellele kahetise pilguga. ta on labane ja orjastav kuid siiski annab võimaluse midagi luua. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel ? Ross, Jaan 1993 Theodor Adornost ja tema Moodsa muusika filosoofiast Akadeemia 6 Adorno filosoofia läteteks on saksa idealism (Kanti ja eriti Hegeli dialektika), marksismi ning psühhoanalüüsi teooria.Adornot huvitab eeskätt regressiivsed sotsiaal psühholoogulised mähtused, kuidasehe inimtunnetus asendub steriotüüpide ja klieedega, millest omakorda johtub meid ümbritseva elu standardiseerumine.Vastandab Schönbergi ja Stravinsklit. Kaasaja muusika on Adorno arvates polariseerunud kommertsiks ja avangardiks. Avangard on
Eluolu suutis mees kirjeldada kriitiliselt, vaheda satiiri abil. Moliere'il õnnestus oma tegelasi näidata üldinimlikena, lahates selle loomust koos vooruste ja nõrkustega. Lisaks pani autor oma komöödiad kandma humaanset moraali ja filosoofiat: ta oli loomulikkuse ja inimliku lihtsuse pooldaja. Teda häirib võltsus, tehtud, silmakirjalikkus, peenutsemine. Tema satiiri märklauaks on aristokraatlik seltskond, elukauge idealism, naiivsus. Nõrga kohana Molier'i loomingus peetakse tema süzee arendamisvõimet: näidendite lõpud on sageli kunstlikud. Tema tugevus seisnes aga tegelase karekteri psühholoogiliselt peenes ja vaimukas esituses, sõnakoomika (Moliere oskas hästi matkida kõikvõimalikke kõnestiile). Kõiki klassitsistlikke vorme järgiv ,,Misantroopis" toob Moliere lavale õilsa aadliku Alceste'i. Alceste ei tee nimme seda, mida teevad kõik teised, mistõttu ta lõpuks endale inimestevihkaja maine saab
"Geomeetriat mittetundjaid sisse ei lasta". Platon ise oma dialoogides peaaegu ei esinegi, kõige tähtsam on Sokrates, on kaheldud autorluses. "Seadustes" aga puudub Sokrates. Platoni poliitikafilosoofia Platon rajas normatiivse poliitilise filosoofia, ta kehtestas väärtussüsteemi, mis on õiglane ning mida tuleb rakendada poliitilisele ühiskonnale. Ta leidis, et maailma algeks on ideede (sg. eidos, pl. eideai) maailm, kogu reaalne maailm on vaid selle ideede maailma vari. Tema idealism vastandus materialistlikule mõtlemisele (kuigi kreeklased sellist sõna ei kasutanud). Ideed väljendavad tõelist olemist, tõsiolevaid asju ning need eksisteerivad enne kõiki materiaalseid asju. Ideed ei ole mitte üksnes püsivad, kõigi kehaliste asjade algkujud/vormid, vaid ka nende põhjus ja eesmärk; ideede maailma täiuslikkuseni ei küüni materiaalne tegelikkus iialgi. Samas on igas materiaalses asjas osalistelt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine.
9 Schiffer (1972: chapters 56) pursued a different method, employing Lewis' theory of conventions. Chapter 8 1 The foregoing examples are skeptical hypotheses of a kind that every philosophical tradition has taken seriously; the positivists had to work hard to argue that those "hypotheses" are meaningless even though the sentences look perfectly meaningful at first glance. The positivists had less patience and less trouble with the Hegelian idealism of the late nineteenth century, as in "The Absolute is perfect," and with Heideggerian existentialism, as in "The Nothing noths" ("Das Nichts nichtet"). I once received a brochure, advertising a newly published philosophy book. The brochure contained a bulleted list of the book's special features. And one of the bulleted items was: "Eleven new ways in which negation negates itself." I swear I am not making this up. 2 Of course, there are degrees of understanding
( Allik 2002, 19-20 ) Analüütilises vaimufilosoofias liigitatakse keha ja vaimu probleem suuresti kaheks. Need on monistlikud ja dualistlikud teooriad. Monistlikud teooriad tunnistavad ainult ühte poolt keha ja vaimu vahekorras, kuid seejuures dualistlikud teooriad pooldavad mõlemat väljavaadet. Monismi puhul on ka veel see, et seda võib olla väga radikaalselt või vähem. Monistlikute teooriate alla kuuluvad järgmised suunad: 1. Subjektiivne idealism ( kogu teadaolev maailm on vaimne, sest meil on olemas ainult tajud ), Berkeley. 2. Kahe aspekti teooriad ( keha ja vaim on ühe asja kaks erinevat vormi ), Spinoza. 3. Kimbu-teooriad ( keha ja vaim on erinevalt valmistatud kimpudest, kuid mis on tehtud samadest asjadest ), Hume, Mach. 4. Ekstreemne materialism ( biheiviorism ja füsikalism ) ( mõtteid ja tundeid on võimalik seletada teaduslikult ja seega ei ole neid tegelikult olemas ), Watson, Carnap. 5
( Allik 2002, 19-20 ) Analüütilises vaimufilosoofias liigitatakse keha ja vaimu probleem suuresti kaheks. Need on monistlikud ja dualistlikud teooriad. Monistlikud teooriad tunnistavad ainult ühte poolt keha ja vaimu vahekorras, kuid seejuures dualistlikud teooriad pooldavad mõlemat väljavaadet. Monismi puhul on ka veel see, et seda võib olla väga radikaalselt või vähem. Monistlikute teooriate alla kuuluvad järgmised suunad: 1. Subjektiivne idealism ( kogu teadaolev maailm on vaimne, sest meil on olemas ainult tajud ), Berkeley. 2. Kahe aspekti teooriad ( keha ja vaim on ühe asja kaks erinevat vormi ), Spinoza. 3. Kimbu-teooriad ( keha ja vaim on erinevalt valmistatud kimpudest, kuid mis on tehtud 67 samadest asjadest ), Hume, Mach. 4. Ekstreemne materialism ( biheiviorism ja füsikalism ) ( mõtteid ja tundeid on võimalik
Heroes need some admirable qualities, so that we want to be like them. W e want to experience the self-confidence of Katharine Hepburn, the elegance of Fred Astaire, the wit of Cary Grant, the sexiness of M a r i l y n Monroe. H e r o e s s h o u l d have universal qualities, emotions, and motivations that everyone has experienced at one time or another: revenge, anger, lust, competition, territoriality, patriotism, idealism, cynicism, or despair. But Heroes must also be unique human beings, rather than stereotypical creatures or tin gods without flaws 30 HERO or unpredictability. Like any effective work of art they need both universality and originality. Nobody wants to see a movie or read a story about abstract qualities in human form. W e want stories about real people. A real character, like a real person, is
Only once has cryptanalysis been treated as the sin against morality that it is: in 1929, before Hitler and the Japanese militarists, with no nations potentially dangerous to the United States and self-preservation not at issue, Henry L. Stimson closed Yardley's Black Chamber. Even though it was done at a time when the United States could afford it, the decision was a profoundly moral one, and it marched in the center rank of American belief. Was it soft-headed, unrealistic? No. Idealism is the ultimate realism. Ideas of truth and justice always eventually triumph. Mankind can learn. America's whole history shows this, as does humanity's ascent from barbarism. The growth of wisdom and morality—urged on in these present times by the very real danger of total annihilation—may some day lead mankind to beat its swords into plowshares. When it does, it will no longer need cryptanalysis, and will dismantle organizations like N.S.A. and the Spets- Otdel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
