Õpetaja rääkis kus miski asub ja mida me täpselt peame tegema. Võtsime kohad sisse ning asusime tööle ja nii iga vahetund valmistasime kaunistusi. Me saime isegi õpetajalt kiita. Õnneks möödus päev kiirelt. Tundide lõppedes jooksin alla garderoobi, et kiiresti koju saada. Kuna õpilasi oli palju pidin trügima ja nende vahelt pugema, et oma välisriideid kätte saada. Väljudes koolimajast liikusin läbi Lepistiku pargi nii nagu ma ka hommikul kooli tulles. Lepistiku peatuses pidin muidugi ootama, sest minu bussini oli aega veel 6 minuti. Peatuses seistes jäid mulle silma kajakad, kes liuglesid taevavõlvil ja jalutasid inimeste vahelt läbi. Eemal pildusid algklassi poisid partidele saia. Peagi ühinesid partidega suured kajakad ja isegi varesed, kes muidu puude otsas tähtsalt kraaksusid. Sõpruse puiesteel kihutasid autod ilmselt kas koju, poodi, tööle või kuskile mujale. Inimesed möödusid tänavatel peaaegu, et joostes.
Ernest Hemingway ,,Vanamees ja meri " Teose analüüs Teose tegevus toimub 20. sajandil, täpsemalt septembri kuus. Teose peamisteks tegevuspaikadeks on vanamehe osmik ja meri. Vanamehe osmik oli niisma pikk kui mast. Tema elukoht koosnes vaid ühest ruumist. Ehitusmaterjalina oli kasutatud guano´ks kutsutud kuningpalmi sitkeid pungasoomuseid, ja osmikus olid voodi, laud, üks tool ning nurgas muldpõrandal kolle, kus sai puusöega süüa teha. Meri, kus vanamees kalu käis püüdmas asus Golfi hoovuses. Meri oli muutlik, salapärane ning pakkus kaluritele erinevaid katsumusi ja seiklusi. Santiago oli olnud oma külas parim kalamees, kuid nüüd oli ta juba vana ja tema kalasaak polnud enam endine.Ta elas tagasihoidlikus majakeses, ning toitu tal eriti polnud. Santiago eest hoolitses väike poiss Manolin, kes tõi vanamehele lähedalasuvast Terrassilt talle tihti toitu ning joogipoolist. Poi...
Õpilaste salgad aitasid koolis korda hoida ja sõjaväe ladusid valvata. Detsember 1918 loodi vabatahtlike pataljon, kus võitlesid ka (2. roodus) koolipoisid. Paljud poisid surid kaitstes oma kodumaad. Esimene sõda selles lahingus tuli poistele ootamatult ning nad jooksid metsa. Teises lahingus pandi poisid valvesse ning selle võitsid eestlased, mida tähistati Sangla lossis. Seejärel läks Ahas (peategelane) Martale külla ning järgmise päeva hommikul tagasi Sangla lossi minnes olid seal punaarmeellased. Teeseldes üht neist poiss pääses ning hakati plaani mõtlema. Koolipoisid olid umbes kümnekesi, kuid punaarmees oli mehi kõvasti rohkem. Aga see neid ei hirmutanud. Kui koolipoisid saadeti luurele, sai neist kaks surma. Punaarmee kohale jõudes oli eestlastel abiks 3500 Soome vabatahtliku. Lahingus said paljud surma, vabatahtlikest koolipoistest jäid ellu kolm. Neile tuli järgi soomusrong, millega sõideti koju
kokku sidunud ja ta mägedesse surema jätnud. Vähetõenäoline, et see juhtus vahetult pärast Oidipuse hülgamist: sel juhul oleks Sfinks paarkümmend aastat teebalasi kimbutanud. Kui Oidipus oli suureks kasvanud, rändas ta Teebasse ja sattus Sfinksiga kokku. Oidipus lahendas mõistatuse, mispeale Sfinks tappis enese, viskudes kuristikku. Varasemad jutustajad konkreetset mõistatust ära ei toonud. Hiljem ilmus legendidesse ka konkreetne mõistatus: "Kes käib hommikul neljal jalal, päeval kahel ja õhtul kolmel jalal? Mida rohkem on tal jalgu, seda vähem on tal jõudu." Vastus: inimene. Kõige tuntum vanakreeka tekst, milles Sfinks esineb, on Sophoklese "Kuningas Oidipus".
Vanemad üritasid endale sisestada, et see ,,koletis" pole nende poeg. Niimoodi oli neil kergem temast mitte hoolida. Mõne aja pärast ei lasknud Gregor ka oma õde enda juurde. Ta kustutas ka tuled ning lihtsalt oli liikumatult ja hääletult oma toas. Siin on olukord, kus ta turjal oli mädanenud õun, mis tekitas ta seljale põletiku. Õuna oli ta turjale visanud isa, kes teda ei märganud. Gregor suri ära ja teenija leidis ta järgmisel hommikul. Algul ta arvas, et Gregor on lihtsalt solvunud, aga kui ta teda luuaga toksas, mõistis ta tõelist olukorda. Teose lõpus sõitsid Samsad(ta pere) linnast välja. Eemale oma kodust, et unustada endine elu ja Gregor. Mina peaksin võõrandumise peamiseks põhjuseks pere hoolimatust, mis sai alguse peale Gregori töö kaotamist. T.Õ.
A.H Tammsaare Tegelased: Karjapoiss; ema; preester; Juhku Kuusik Sisu: Karjapoiss oli harjunud elama tavalist ,lihtsat ja töökat elu ,kuid nelipühade alguses andis saunavanamees talle hea karjatamise töö eest 20 kopikat. Ta sai omale uued riided ning läks kirkusse. Ta nägi ka seal uhketes riietes inimesi. Hiljem ronis ta koos teise poisiga kiriku torni ja sai kiriku preestri käest õiendada. Koju jõudes oli tal hommikul saadud hea tuju täiesti nulli viidud. Päev veel kestis ,aga ta ei osanud valida, mida teha. Ta ei tahtnud enam midagi, kuna ta oli saanud juba piisavalt kõike. Ta läks metsa ja hakkas nutma ,laskes enda kinnised emotsioonid välja. Põhjust ta ei teadnud. Kas see oli üleväsimus? Kas see oli temaga pahandamine kirikus? Kas see oli tema uhkus? Võib-olla oli see hoopis tema tänulikkus ,kuid seda ta ei teadnud. Segadus oli see ,milles ta oli.
pärast uudiseid tuleb igalt itaalia kanalilt programm ,,Gusto" (maitse), kus tutvustatakse erinevaid retsepte. Mitte ükski itaalane pole kuulnud dieedist mille kohaselt pärast kella kuute õhtul enam ei sööda. Itaalias on üksi söömine tabu, toitu tuleb nautida koos nauditava seltskonnaga, mida rohkem seda parem! Ilma õhtusöögita Itaalias elada ei saa. Itaallase jaoks on õhtusöögita jäämine kõige karmim asi, mis juhtuda võib. Cappuccinot juuakse ainult hommikul, jumala eest mitte mingil muul ajal ja selle kõrvale peab ilmtingimatta magusaid saiakesi sööma. Itaallased jõuavad õigeks ajaks ainult sööma, igale poole mujale hilinevad nad peaaegu alati. Vein ei ole itaallaste meelest alkohol ning nad pahanavad juhul , kui keegi veinist purju jääb. Kui märkad Itaalia turul midagi mida soovid, kuid see on liiga kallis, tuleb alguses teha nägu et sa oled sellest väga huvitatud, ning seejärel anda märku et sul pole selle asja vastu enam
se coucher magama - se lever ärkama au revoir head aega - bonjour tere froid külm - chaud soe tard hilja - tot varakult en semaine nädal(al)- le week-end nädalavahetusel dernier viimane - premier viimane heureux õnnelik - malheureux õnnetu nuit öö - jour päev midi keskpäev - minuit kesköö ouvert avatud - fermé suletud hiver talv - été suvi derniére taga - devant ees loin kaugel - prés lähedal bon hea - mauvais halb a gauché vasakule - a droite paremale soir õhtul - matin hommikul rester jääma - partir lahkuma avec koos - sans ilma kellegita se resposer puhkama - se travailler töötama formidable suurepärane - horrible kohutav intéressant huvitav - ennuyeux tüütu
1. Rääkige mulle endast? (lühike ülevaade oma haridusteest ja saavutustest nii eraelus kui eelnevatel töökohtadel) 2. Mis põhjusel lahkusite oma eelmisest töökohast või soovite lahkuda? 3. Missuguseid oskusi ja kogemusi olete omandanud viimasena? 4. Mis on teie peamised nõrkused? 5. Mida peate oma kõige suuremaks saavutuseks nii tööalaselt kui ka eluliselt? 6. Mis te vabalajal teete? Kas harrastate mõnda spordiala? 7. Mida Te ootate sellelt töölt? 8. Mis innustab sind hommikul voodist tõusma? 9. Mida ütleks Teie kohta inimene, kellele Te ei meeldi? 10. Kui suur peaks olema kuu palk, et ära elada?
juunil 1962.a Tallinnas Looming Esikkogu „Traataed“ (1935) - Püüd mõista maailma, analüüsida inimsuhteid - Luulekogu jaguneb erinevateks tsükliteks - Luulekeel ja kujund on napisõnaline, kuiv - Rohkelt keeleuuenduslikke vorme Looming Laste luuleraamat „Töörahva riik“ (1941) - Kaasaminek nõukogude võimuga Luulekogu „Edasiminek“ (1947) - Päevapoliitilised teemad, sõjajärgsete raskuste ületamine, ülesehitustöö jm Looming Autobiograafiline Ta ärkas hommikul helgel ja kõneles endale: luuletus „Epitaaf“ „Õhtuks olgu mul aegsasti selge (mälestusluuletus) maailm ja mis seal sees!“ Ta rändas pika päeva, nägi asju halbu ja häid. Palju on, mida silmad näevad, aga küsimusi jäi, Võtab kokku jäi vastamata. On soojus õhtupäikesel tühine.
Infovajaduste analüüs Millist Infot vajad töö ülesannete täitmiseks? Ettevõtte, kus mina praktikal käisin koosnes praktiliselt ühest töötajast, kes oli samal ajal ettevõtte juht, raamatupidaja ning tööline. Oma tööks vajasin infot oma tegevuste kohta ning selle sain, kui läksin hommikul kontorisse ja sealt öeldi kas ma pean kontoris arvuteid parandama või väljas klientide arvuteid hooldama. Kui klientide arvuteid oli vaja hooldada, siis anti mulle aadress. Sinna minemiseks oli vaja välja uurida, kuidas sinna oleks võimalik kohale jõuda. Selleks kasutasin Google Mapsi. Kuna mul tööautot polnud, siis liikusin kas ühistranspordiga või viidi mind kohale. Kui läksin ühistranspordiga siis kasutasin peatus.ee
Milleks põhiharidus? Ants Rootslane Pole ilmselt ühelegi teismelisele võõras teema, kui hommikul kooli minemise asemel magad ja eirad ärratuskella.Mõteldes, et miks see kool nii vara peab hakkama.Kuid olenemata sellest mida me mõtleme kohustab seadus meid koolis käima, vähemalt põhikoolis kuni 17.- aastaseks saamiseni.Põhiharidus on hariduslik miinimum, ning see tuleks kindlasti omandada.Põhiharidus annab sulle aluspõhja väärtushinnangute ja algteadmiste näol, et sinust kasvaks kohusetundlik iseseisev õppija, kes suudaks teha ise valikuid ning oleks väärikas kodanik
Helkuri vajadus Sügise saabudes hakkavad päevad järjest lühemaks jääma, õhtud ja ööd aga pikenema. Valgust jääb aina vähemaks. Eriti pime on siis, kui pole lund, mis valgust tagasi peegeldab. Hommikul tuleb kooliteed alustada pimedas. Kes kaugemalt koolis käivad, need jõuavad alles pimedas koju. Teedel liikleb palju sõidukeid ja inimesi. Et teineteist pimedas paremini märgata, oleks hea, kui autodel on tuled korras ja inimesed kannaksid helkureid. Helkurid helgivad pimedas, nagu väikesed tulukesed. Kui inimsel on helkur, on ta ka teistele kaasliiklejatele kaugelt näha. See on selleks hea, et vältida õnnetusi. Kui helkurit pole ega ka taskulampi, võib juhtuda õnnetus. Autojuht ei näe väikest koolilast või näeb liiga hilja ja sõidab talle otsa. Helkuri eelis on see, et seda on mugav kasutada. Riputa korra endale külge ja ...
EESTI SPORT Kool: Tallinna Paekaare Gümnaasium Autor: Jekaterina Gusseva Klass: 9 A klass EESTLASTE POPULAARSEMAD SPORDIALAD EESTI OLÜMPIAMEDALID EESTLASED – OLÜMPIAMÄNGUDE MEDALIMEHED TÜÜPI SPORTLASED 1. Terviseprotlane on see inimene, kes hoolitseb oma tervise eest ja füüsiliselt ektiivne, tegeldes regulaarselt metsajooksu, võimlemise või mõne muu spordialaga. 2. Harrastussportlane on see inimene, kes harrastav ainult oma lõbuks, kui tahab, võtab osa ka mõnest kohalikust võistlusest. 3. Tippsportlane on see inimene, kes tegeleb ühe kindla spordialaga ja saavutab omal ala vabariigis või maailmas väga häid tagajärgi. 4. Profisprotlane on see inimene, kes saab võistlemise eest raha, muud tööd ta peale spordi enamasti ei tee, tema sportlikud tulemused ei küündi maailma paremate hulka. 5. Tugitoolisportlane on see inimene, ...
Kes oleks mina Eesti Vabariigi loojana? Jaanuari hommikul 1920. lõppes Vabadussõda.Pärast vaherahu arendati rahukõnelusi ja 2. veebruaril 1920 kirjutasid Nõukogude Venemaa ja Eesti alla rahulepingule. Vabadussõja algusest kuni Tartu rahuni oli ümmarguselt 14 kuud. Selle ajaga võitles Eesti riik endale välja eluõiguse.Aga kes oleks mina Eesti vabariigi loojana? Mina tahaks olla laulja Eesti Vabariigis,kes 1983. aastal lõpus loob Eesti Vabariigi ja lõpetab sõja.Ma oleks sellel hetkel 17aastane ja elaks väikeses Peetri külas
Ann teatas, et ta saab venna ja mõtleb talle nime välja. Vahetunni veetis Ann koos sõbrannadega tüdrukute vetsus. Järsku marssis sisse Maya kes läks vetsu. Anni sõbrannad kihistasid naerda kui kuulsid sorinat. ,,Pissib nagu lehm" Kihistasid nad naerda. Siis väljus Maya vetsust, pesi käsi ja lahkus. Siis kaitses Ann Mayat ning ütles, et: ,,Ise siristad nagu koer, tõstad jalga ka" Siis ta lahkus vetsust ning helises telefon. Anni ema oli hommikul sünnitanud ning Ann läks ta juurde haiglasse. Kärt nägi väga kurnatud välja ning seal samas nägi ta ka oma venda. Ta oli nartsu sisse keeratud ning nägi hädine välja. Paari päeva pärst lasti ema koos lapsega koju. Anni pakutud nimed arvati kohe maha ning laps sai endale nimeks Andres. Andres oli terve ja rahulik laps. Nüüd hakkas ema aga Anni käsutama. Kord oli vaja poest midagi lapsele ning kord oli vaja lapse juures olla.
karjäärist ning surmast. Teine alajaotus räägib isiku tähtsusest kultuuri seisukohast ning saavutustest. Kolmas jaotus räägib vastuolulisest infost seoses J.Hendrix'isurmaga. Neljas alajaotus koosneb autori arvamusest, mis on saavutatud eelnevat tööd analüüsides. Töö hüpoteesiks on : Jimi Hendrix suri ravimite üledoosi 18.septembril, 1970.a. 3 ELULUGU Jimi Hendrix sündis 27. novembril 1942. aastal kell 10:15 hommikul Seattle'is, King's County haiglas, mis hiljem nimetati ümber James Marshalli' nimeliseks haiglaks. - tema isa, James Marshall "Al" Hendrixi järgi, kuna Jimi sündimise ajal oli isa veel sõjas. Üksinda poega kasvatav ema, kes oli Jimi sündides vaid 18-aastane, pani pojale esialgu nimeks Johnny Allen Hendrix. Kuid kui isa 3 aasta pärast sõjast tagasi jõudis, leidis ta poja nime mittesobiva olevat ning muutis selle ära James Marshalliks
Siis vaatas ta Jaanusele otsa ja sai temagi peale vihaseks, et miks ta maamats temale kogu aeg otsa vahib. Oodo sõimas Jaanust, kuid kaua ta juba sõimata ei saanud, sest Jaanuse käsivars mustas ta silme ees. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- Pärt ütles Emmile, et ta isale enne Oodot tõtt räägiks. Pärast Emmi lahkumist rääkisid natuke aega Prohveti- Pärt ja Jaanus kahekesi. Prohveti- Pärdile hakkas Jaanus meeldima. Viie aasta pärast ühel hilissuve hommikul korraldati Lodijärve lossis jahipidu. Sulased istusid lossiõuel ja uhkustasid oma isandatega, sest kui keegi endast hakkas rääkima arvati, et ta valetab või uhkustab. Kõik jutud algasid isandate kiitmisega ja siis räägiti, et mis oleks isand teinud ilma oma rääkiva sulaseta. Varsti läks üks sulastest mööda ja rääkis neile, mida ta hommikul lossihärra ukse tagant pealt oli kuulnud. Toas kõndisid kaks meest, üks oli umbes viiekümne aastane ja teine oli
Peale seda saab Marist Kremerile kinnisidee. Kolmas peatükk Järgnevatel päevadel käib Ulrich korrapäraselt lüpsi juures. Kuid ühel lõunal leiab Ulrich Mari asemel hoopis Pajusi Juula lehma alt. Ulrich uurib, et kus Mari on ning Juula vastab et teisel olla olnud näpud valusad. Õhtul ei tule Ulrichil und ning ta mõtleb, kuidas Marit endale saada. Küll ta mõtleb panna osa talu müügile ning raha mitte võtta ja küll mõtleb marile raha pakkude , kuid see ei näeks eetiline välja. Hommikul pidi Kremer sõitma Särgverre, kuid ta mõtles ümber ning otsustas sõita hoopis linna. Neljas peatükk Kremer oli pühapäeval Tallinnas, käis Kadriorus jalutamas, kuulas Badesalonis muusikat, sõi Hotel du Nordis õhtust ja magas mõlemad ööd sissesõidukorteris, mis tal Särgvere omadega koos üüritud oli. Kui ta Mäekülas oli mõtles ta, kuidas Mari ja Tõnuga kaupa teha, ta mõtles et anda piimamehe tööd ihaldavale Tõnule see amet ning vastutasuks hakkab Mari teda salaja
Ingram oli väga kena välimuselt, kuid ta ei sallinud guvernante. Levisid jutud, et Ingram Blanche ja mr Rochester abielluvad. Jane aga oli oma peremehesse armunud ning see tegi ta väga kurvaks. Kord käis Jane peremehega jalutamas ning siis tuli välja, et ka mr Rochester armastab Jane`i. Peremees palus Jane`i oma naiseks ning tüdruk oligi nõus. Hakati pulmi planeerima, kuid ühel ööl nägi Jane oma toas ühte võõrast naist, kes rebis Jane`i pulmaloori puruks. Järgmisel hommikul rääkis Jane sellest mr Rochesterile, kuid tema väitis, et see oli olnud unes. Pulmapäeval sõideti kirikusse, kuid seal teatas üks mr Rochesteri tuttav, et mehe naine on veel elus ning, et pulmad jäävad ära. Mr Rochester sai väga vihaseks ning viis kõik pulmalised oma mõisasse. Ta näitas pööningul oma endist naist, kes oli püstihull. Sellegipoolest pulmi ei toimunud. Jane oli väga löödud ning ta põgenes Thornfield`st. Ta võttis kõik oma
Ilm ja kliima Ilm- pidevalt muutuv õhkkonna seisund. Kui hommikul üles tõusta ja kohe akanast välja vaadata, saame me juba aimata, kas õues on sõe või mitte. Vastavalt sellele paneme ka selga, kas siis paksemad või õhemad riided, mis sobiksid väljas oleva ilmaga Kuid ilma kohta täpsema info saamiseks on vaja mõõta tuulesuunda, õhurõhke, õhutemperatuuri ja õhuniiskust. Kliima- mingile paigale iseloomulike ilmade vaheldumine pika aja vältel. See tähendab, et nii eilne,
Lugemispäevik ,,Popi ja Huhuu" Friedebert Tuglas Tegelased: Isand, Popi (koer), Huhuu (ahv) Tegevus: 1. Isand ärkas vara hommikul. Popi oli pannud tähele, et Isandal oli imelik ja küllap oli tal mingi mure. Isand lahkus. 2. Aeg kulus, Isand aga ei tulnud. Popi arutles, kes on Huhuu. Ta otsustas, et Huhuu pole väärt saada puurist välja, kuid samas ta kartis teda, sest ta oli sarnane Isandaga. Mõlemad, Popi ja Huhuu,olid näljased. Huhuu sai puuris välja. Huhuu hakkas sööki otsima. 3. Isand ei tulnud veel koju. Huhuu hakkas mängima Isanda asjadega nagu laps vanemate
Kautsuki kasvatamine Kautsukipuude kasvatamine oli aga kulukas ning kautsuki kogumiseks kulus samuti palju aega. See tekitas vajaduse toota kautsukit ka sünteetiliselt. Kautsuki tootmine laboratooriumites sai alguse aga alles 1940. aastatel. Enne seda oli raskusi isegi autorehvide tootmisega. Leidumine Kagu-Aasias Lõuna-Ameerikas Isopreen on loodusliku kautsuki lahteaine. Saamine Igal hommikul tehakse kautsuki puude tüvedele 3 korda kolm sisselõiget. Siis kogutakse umbes 120g lateksit, milles on 35% isopreeni. Nii tehakse 25 aastat järjest Kasutamine Lõuna-Ameerika põliselanikud: määrisid paate immutasid jalanõusid Toorkautsuk kustutab suurepäraselt pliiatsiga kirjutatu Indian rubber Õlis lahustatuna sobib kautsuk impregeeritud vihmakeepide valmistamiseks
koolitada temast kirikuõpetaja. Gümnaasiumi lõpetas ta 1857. aasta lõpuks. Samal aastal tuli Aleksis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik. Kevadel 1859 astus ta ülikooli ja 1865 katkestas ta õpingud ülikooli lõpetamata. 1870. aastatel langes Aleksis Kivi üha enam alkoholi mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired. 1872. aasta viimasel päeval kell 4 hommikul Aleksis Kivi suri olles vaid 38 aastane. Looming A. Kivi kirjutas romaane, näidendeid ja luuletusi. Teosed: "Bröllopsdansen" "Lea" "Nõmmekingsepad" (1864) "Kullervo" (1864) "Kanervala" (1866) "Kihlus" (1866) "Õlleretk Schleusingenis" (1866) "Öö ja päev" (1866) "Seitse venda" (1870) "Margareta" Tähtsus kirjandusloos Kivi oli esimene märgatavat edu saavutanud soome keeles kirjutanud Soome kirjanik ja seetõttu peetakse teda soome
Meedia meie elus Mis õigupoolest on meedia? Meedia on informatsiooni liikumine läbi erinevate abivahendite nagu teler, raadio, ajaleht või hoopis suuline informatsioon. Kõige rohkem teavet saavad inimesed siiski kuulates, sest hommikul pannakse ikka tööle raadio või teler kust tulevad uudised. Telerist informatsiooni saamiseks ei pea sa sellega samas toaski olema. Tähtsamad küsimused meedias, millele võib vastuseid leida on: Kes? Mida? Kus? Miks? Kuidas? ja ka Millal?. Nende küsimuste vastused annavad kõige rohkem teavet meile kõigile ja see püüdlebki selle poole, et pakkuda meile võimalikult kiiresti ja läbi erinevate infoallikate teavet maailma sündmuste kohta.
Tihti ütleme, et lubame üht ja teist, kuigi ei täida seda lubadust. Alati tuleb midagi tähtsat või vähem tähtsamat ette Näiteid võib tuua palju, aga ma toon välja ühe, mis minu arvates on tähtis. Ülikoolis, mõtled, et lõpetad kooli ruttu ära ja lähed tööle ja ongi asi nii lihtne. Tegelikult, ei käi asi nii. Sa võid ju mõelda, et homme lähen teen lõpueksami ära ja kool lõpetatud. Ärkad hommikul üles, vaatad ringi, magad edasi. Hiljem, aga küsid endalt, miks, miks ma ei läinud. Ja siis vaatad vanematele otsa ja küsid raha. Vastad kõik korras jne. Kuigi endal eksamid tegematta. Veel on teema mis juhtus mu sõbraga. Läks Tallinna elama, kuna sai nn. hea töökoha. Vanematele rääkis küll, et hea tasuv töö, siis saaks raha, et osta auto. Sõber oli ise autofriik. Tükk aega rääkis, et kogun raha ja ostan auto. Aga selle asemel, et
Kuulsuse Narrid retsensioon . Lugu räägib kahest mehest kes on sünnist saati ühe inimese silmis kuulus olnud .Need inimesed on nemad ise .Salomon Vesipruul ja Jaan Tatikas .Salomon on enda arvatates suur poeet .Tatikas on aga endaarvates suur leiutaja ja looduseuurija .Teised inimesesd muidugi seda ei arva . Tegelased on ise väga enesekindlad .Nad arvavad ,et see mida nad teevad on kõige õigem .Salomon oli tõsine ja kirjutas luuletusi .Tatikas oli aga väga kavala olemisega . Jaan ja Salomon kohtusid purjuspäi .Hommikul üles ärgates jäid nad vestlema ,kuid see vestlus pöördus tüliks .Sellest ajast hakkasid nad korralikke käkke keerama .Päris hulluks läks asi ,siis kui Tatika koer oli ära tapetud . Osatäitjatest meeldisid mulle mõlemad .Kirjukov kui ka Kibuspuu .Mõlemad oskasid hästi tatika ja Vesipruuli osa täita . Selles lavastuses naerdakse välja neid inimesi kes arvavad olevat väga osavad ja vaimukad ,Selles asajas milles nad ei o...
Ta otsis ja otsis, kuini jõudis kohta, kus hundid olid hobuse maha murdnud, Kalevipoeg sai vihaseks ja läks huntidele kätte maksma, võttes mälestuseks kaasa hobuse naha. Ta tappis nii kuis jaksas, kõik kohad olid verest punased. Pimedas ei seletanud silm enam midagi ja Kalevipoeg jättis asja sinnapaika. Kui ta oleks edasi jahtinud, poleks meil enam metsades hunte ja karusid. Tööst ja vihast väsinud, otsis Kalevipoeg endale kohta, kus puhata, laotas hobusenaha maha ja uinus. Hommikul tõi sõjakuller kuningale sõnumi, et Viru randa olevat paadid sõudnud. Kalevipoeg käskis kulleril sõnumi viia, et Viru mehed sõtta läheksid ega kardaks raskusi. Kui Kalevipoeg uuesti magama heitis, ilmus kuskilt pilvedest võõras vanarauk. Kalevipoeg teda ei teadnud, kuid lahke võõras tundis küll Kalevipoega. See oli kangelase vanaisa. Ta kuulutas, et Kalevipoja pahateod ei jää karistamata ning kadus siis äkki. Kalevipoeg uinus, kuid ärgates ei mäletanud ta rauga jutust midagi
Kool, mida võtab, mida annab ? Kool on koht, kus meist igaüks peab mingi kindla aja käima. Vabatahtlikult või vastumeelselt- see on juba igaühe enda otsustada. Kuid mida kool annab ja mida võtab? Kindlasti saab koolist vajalikku haridust, mida on edaspidises elus väga vaja. Kui palju ja kui head, see sõltub juba inimesest endast, ka õpetajatest ja klassikaaslastest kellega peab need mitu aastat koos õppima. Kuid kool võtab ka väga palju vabaaega. Hommikul minnakse varakult kooli ja üpris tihti tullakse sealt alles õhtul. Peale selle tuleb kodus veel teha kodutöid, mis võtab ka seda vabat aega vähemaks. Ja nii jääbki väga vähe vabaaega. Kuna kool on kohustuslik, kas 17-nda eluaastani või 9-nda klassi lõpuni, siis palju õpilased lihtsalt piinlevad seal ja ei viitsi õppida. Sellised õpilased ongi peamised koolist puudujad. Kui aga haridus puudub, siis ei saada ka enamasti korralikku töökohta, millega tulevikus läbi lüüa. See on
Marie Underi luuletuse ,,Hommik" analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri.
2*15 sek. 2. Käed õlgadele , õlaringid tagantpoolt ettepoole ja teistpidi. 2*30 sek. 3. Läheb üle suurteks käteringideks ja teistpidi. 2*30 sek. 4. Käed puusa - puusaringid vasakult paremale ja teistpidi. 2*30 sek. 5. Käed rinnale risti ,suured ülakeharingid.vasakult paremale ja teistpidi. 2*30 sek 6. Käed põlvedele ja põlveringid. PS! mitte teha hommikul kükke. 2*15 sek. 7. Konnahüpped, toenglamang võtt ja hüppega toovad jalad kõhu alla. u.15 korda 8. Toenglamang Võtt ja Kätekõverdused. u.25 korda Venitus harjutused 1.Tõmmata Pead õla suunas üle pealae asetatud käe abil vasakul ja paremal . hoida 30 sek. 2.Küünarvarrest kõverdatud kätt suruda taha.Mõlemad käed hoida 30 sek. 3
Minu päev on väga pikk. Hommikul ärkan kell 6.30. Siis käin dussi all ja pesen hambad. Kella seitsme paiku soon hommikust ja joon kohvi. Tavaliselt söön müslit piimaga. Siis panen riidesse ja 7.45 hakkan linna kõndima. Linnast läheb 8.10 buss kooli. Tunnid algavad 8.30. Lõunat sööme peale teist tundi. Käime bistroos või ostame poest. Tavaliselt koolipäev kestab kella kaheni. Peale tunde lähen koju. Koju jõuan umbes kella kolmeks. Kodus ma puhkan ja vaatan telekat. Õhtul hakkan koduseid ülesandeid lahendama. Kui kodused tööd tehtud, siis lähen sõpradega välja või vaatan telekat või surfan internetis. Tavaliselt lähen voodisse kella kümne paiku. Selline on minu tavaline päev. Mein Tag Mein Tag ist sehr lang. Im morgens wache ich um halb sieben auf. Dann gehe ich dusche und zähne putze. Um 7 Uhr ich Früchstücke und trinke kaffee. Im morgens esse ich müsli mit milch. Viertel vor acht gehe ich im St...
Õhtul 1 l käesooja vett (võtan kraanist sooja vee) Eelmise korra juuretis 6 dl rukkijahu Lisan juuretisele vaheldumisi leiget vett ja jahu, segan. Jääb suhteliselt vedel kört. Katan pealt toidukile või rätiga ja jätan ööseks hapnema. Kui võimalus siis soojemasse kohta kui mitte siis tavalisele toatemperatuurile. Hommikul lisan kördile 6 tl soola 2 dl suhkrut 13 dl rukkijahu (paar dl võib asendada linnasejahuga) Soovi korral seemneid ! Panen kõrvale veidi juuretist järgmiseks korraks ! (umbes 4 spl). Vooderdan leivavormid küpsetuspaberiga ja jagan taigna kahte vormi. Vormid täita poole või kolmveerandi ulatuses. Silun pealt märja käega või vette kastetud lusikaga, muidu kargab kogu tainas käe külge. Siis raputan peale linaseemneid või muud head kraami. Jätan kerkima rätiku alla, kuni taigen on võrdselt ilusaks mulliliseks kerkinud (olenevalt ruumi soojusest 2-3 tundi). Mida soojem ruum, seda parem. Kuumutan ahju 250°-ni, siis aset...
Tomahawk-raketi kasutamine operatsioon “Kõrbetorm”is Carol Jõesaar Klaarika Ilisson Lahesõda (1990-1991) Konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel Iraagi rahvusväeosad tungisid Kuveiti ja annekteerisid riigi ÜRO käivitas operatsiooni “Kõrbekilp” 1991.aastal vabastasid USA ja tema liitlased Kuveidi operatsiooni “Kõrbetorm” käigus Konflikti algus 1990.aasta hommikul okupeerisid Iraagi rahvusväeosad Kuveidi “Kõrbekilp” ÜRO julgeoleku resolutsioonid 660 ja 662 17.jaanuar 1991- sõja algus Tomahawk rakett Täppisrelv, mis tabab sihtmärke kirurgilise täpsusega Võidukäik algas 1991.aasta Lahesõjast 1000 km ja 10-meetrine läbimõõduga objekti Sakslaste faud Väike, sigarikujuline piloodita reaktiivlennuk Tavamõistes pole rakett Nimetatud ka lendavateks pommideks
Alustasime raja läbimist. Plaanis oli ära sõita esimese päevaga 20km ning lisaks korjata ka veidi head ja paremat seente ja marjade näol. Jõudsime telkimisplatsile kella kaheksa paiku ning alustasime telgi ülespanekut. Pärast seda läksime seenele. Jõudes seenekäigult tagasi panime lõkke üles ning laulsime laagrilaule ning rääkisime õudusjuttu lisaks grillisime vahukomme. Läksime üsna varakult magama ning hommikul olime reipad ja valmis edasi liikuma. Panime asjad kokku ja hakkasime edasi sõitma. 2 tunni pärast olime jõudnud tagasi RMK Ristna looduskeskusesse. Tänasime sealseid töötajaid abistava suhtumise eest ning läksime bussipeatusesse. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Marie Underi luuletuse „Hommik“ analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri.
Kõik on roheline, lilled õitsevad, saab päevitada,ei pea nii soojalt riides käima. Kõige rohkem, miks mulle suvi meeldib on soojus. Ma armastan soojust ja vihkan külma. Mulle meeldib käia lühikestes riietes, mitte toppida end paksult riide ja katta igalt poolt kinni. Suvel kutsuvad alati sõbrad mind õue, randa suplema. Kõige parem on suve juures see ,et ei pea koolis käima. Teiseks miks mulle suvi meeldib on trenn.Minu arvates on suvel kõige mõnusam trenni teha eriti hommikul koos lindude lauluga .Ma teen ka teistel aastaaegadel trenni aga suvel on kõige parem.Suvel sa saad värske õhu käes, mõnusa tuulega, staadionil trenni teha mitte ei pea minema sisehalli trenni nagu talvel. Treener ka alati trennis lausub: ,,usinalt harjutamata on raske saada osavaks ja vastupidavaks.” Kuigi mulle väga meeldib suvi, tema soojuse ja mõnude poolest, siis on ka paar miinust. Ma vihkan putukaid ja sääski, eriti parme. Rohkest putuka pininast hoolimata
Franz Kafka ,,Protsess" Kokkuvõte (subjektiivne*) Romaan Josef K. nimelisest mehest, kes ühel hommikul arreteeritakse teadmata põhjustel, mida ei talle ega ka kellelegi teisele ei avalikustata. Talle tehakse teatavaks, et ta peab ilmuma kohtu ette ja on käimas protsess tema süüasja kohta. Arreteerimine Ühel hommikul veidi enne K. kolmekümnendat sünnipäeva ilmuvad tema elukohta ametnikud, kes teevad K.le selgeks, et ta on arreteeritud, täpsustamata mille eest. Siiski peab K. ilmuma Asjaajamiste komitee ette ja ennast kaitsma. K. arvab, et see kõik on vaid nali. Siiski, pärast seda, kui tal lubatakse vahetada öösärk ülikonna vastu, kohtub ta politseiülemaga, kes tundub k.le isegi meeldiv. Pärast jutuajamist ametnikud lahkuvad ja jätavad k. omapead. K. ulatas uurijale käe, millele too ei vastanud
poepinnast kõige suurema osa, otsustasin eelkõige oma" tööplatsile" tiiru peale teha, et tutvuda kauba ja selle asukohaga. Tööstuskauba osakonna alla kuuluvad majapidamistarbed, hügieenitarbed, mänguasjad, raamatud jne. Kuna Selveris olid just laadapäevad lähenemas, siis minu tööülesanneteks oli laadakauba väljapanek. Kaup pandi alustele hinna järgi. Lõpuks, kui kõik kaup oli õigel kohal, pidi kaubale kile peale tõmbama, et inimesed seda kätte ei saaks. Laadapäeva hommikul pidi kiled kaubalt eemaldama ja vaatama, kas kõik on ikka korras. Laadapäevade kestvuseks oli 3 nädalat. Esimesel laadapäeval oli kliente kaupluses hästi palju. Ostjaid oli üldiselt vähe, kuid rohkem oli uudistajaid.Oli palju tööd, sest kaupa ei pandud tagasi sinna kust võeti, nii et pärast oli tükk tegemist kauba õigele kohale panemisega.Tuli jälgida, et kõik kaubad oleksid klientidele kättesaadavad, vajadusel avasin kaubakaste
30-11.30 Lõuna 12.00 Uneaeg 12.30-15.00 Oode 15.30 Aed noorem 3-5 Hommikusöök 08.30 Õuesolek 11.00-12.00 (vastavalt õppetegevustele) Lõuna 12.15 Uneaeg 13.00-15.00 Oode 15.30 Aed vanem Hommikusöök 08.30 Õuesolek 11.00-12.00 (vastavalt õppetegevustele) Lõuna 12.30 Uneaeg 13.15-15.00 Oode 15.30 14 8. Kodukord Laps tuleb hommikul lasteaeda puhanuna, puhtalt riietatuna ja kõiki kohalolijaid tervitades. Laps siseneb lasteaeda ja lahkub lasteaiast oma rühma uksest. Hommikul annab lapsevanem (või lapsevanema poolt volitatud isik: vanaema, vanaisa, onu, tädi vm.) lapse isiklikult üle õpetajale või õpetaja abile. Juhul kui laps (kehtib vaid koolieelikute kohta) saabub hommikul või lahkub õhtul ilma täiskasvanud saatjata, tuleb lapsevanemal esitada sellekohane avaldus juhatajale. Kord
külastajaid. Pubi lahtioleku kellaajad on P-N 11.00-24.00, R-L 11.00-02.00. Korduvate külastuste põhjal tegime järeldused mõlema ettevõtte teeninduskultuuri kohta ning hindasime nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi teenindamise protsessis. 5 1. SUPELSAKSAD- ESIMENE KÜLASTUS Esimeseks külastuskorraks valisime Supelsaksad, mis on küllaltki uus kohvik Pärnu linnas ning kus me veel ei olnud käinud. Külastasime kohvikut pühapäeva hommikul sooviga süüa kerge hommikusöök enne kooli minemist. Jõudsime kohviku ukse taha täpselt kell 09.00 ning uksed olid juba avatud. Sisse minnes tundsime vana maja hõngu, millega meenus lapsepõlve kodu. Interjöör oli eestiaegse sisekujundusega, välja arvatud müügilett, mis oma uudsusega ei sobinud üldisesse miljöösse. Ruumi sisenedes me hetkeks ei saanud aru, kuhu peaksime suunduma, kuna ei näinud ühtegi teenindajat. Astusime kõhklevalt edasi ning
või kahanevas järjekorras. (esitatakse kolm ülesannet) 3. F. R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud” – 3 muinasjuttu valikul. Tooge iga muinasjutu puhul välja üks õpetus või elutõde, mida see muinasjutt sisaldab. “Vaeslapse käsikivi” Elas kord üks vaeselaps, kellel polnud enam vanemaid ja tema ainukeseks sõbraks oli tema perekoer Krants. Et süüa saada, pidi ta iga päev hommikust õhtuni perenaisele käsikivil jahvatama. Ühel hommikul ei andnud perenaine vaeselapsele süüa ja vaeselaps oli selle üle väga õnnetu. Siis nägi ta aga ühte vana meest, kes talle leivakoorukese andis. Veel rääkis vana mees, kes tegelikult oli kuulus Põhjatark, et vaeselaps õhtul magama minnes rätiku pea ümber seoks ja ütleks: „Magus unenäoke, kanna mind sinna, kust käsikivi leian, mis ise jahvatab, et minu nõdra abi pikemalt tarvis ei oleks!“ Veel hoiatas Põhjatark, et kui ta peaks kirstu avama, ootab teda surm
Siis vaatas ta Jaanusele otsa ja sai tema peale vihaseks, et miks ta maamats temale kogu aeg otsa vahib. Oodo sõimas Jaanust, kaua ta juba sõimata ei saanud, sest Jaanuse käsivars mustas ta silme ees. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- Pärt ütles Emmile, et ta isale enne Oodot tõtt räägiks. Pärast Emmi lahkumist rääkisid natuke aega Prohveti- Pärt ja Jaanus kahekesi. Prohveti- Pärdile hakkas Jaanus meeldima. Viie aasta pärast ühel hilissuve hommikul korraldati Lodijärve lossis jahipidu. Sulased istuvad lossiõuel ja uhkustavad oma isandatega, sest kui keegi endast hakkas rääkima arvati, et ta valetab või uhkustab. Kõik jutud algasid isandate kiitmisega ja siis räägiti et mis oleks isand teinud ilma oma rääkiva sulaseta. Varsti liikus sulastest mööda ja rääkis neile mida ta hommikul lossihärra ukse tagant pealt kuulis. Toas kõndisid kaks meest, üks oli umbes viiekümne aastane ja teine oli umbes
Raamatu kokkuvõte RISTIDETA HAUAD I ARVED VIIRELAID 2008 Tsitaadid: ,,No mis tee sinul jalge all on?" teine tegelane sattus temaga kokku, ja nägi et ta oli kuhugi ruttamas, ning tahtis ta teada kuhu sõber minemas on. ,,Öösel on ju nii kuradima külm." öösel oli külmem kui päeval ja neile see ei meeldinud. ,,Esimene uni tüdrukutel tehtud." Turku olid üle pika aja oma une nende sündmuste käigus tehtud saanud. ,,Pole viinatilkagi." kuna paljud räägivad et viina juues saab sooja aga kuna tal pole olnud mitte uteri viinatilka ka ei saanud at endale kodus sooja teha sest tal oli kodus väga külmad ruumid. ,,Ma heidan põrandale." ta läheb põrandale magama, sest teised kohad voodites olid täis saanud. Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustai sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, i...
tavalise olemisega, täiesti tavalise mõttemaailmaga, täiesti tavaliste pisaratega, täiesti tavaliste naeratustega, täiesti tavaliste juttudega. 11. Me ju armastame oma lähedasi, teeme tööd, mõnikord armastame elu ennastki -- miks siis veeretab saatus meie teele katsumusi? Sest see ONGI elu. Kui oleme enesele elamise julguse juba võtnud, siis oleme endale võtnud ka riski tõusta hommikul õnnelikuna ja minna õhtul õnnetuna magama. Ja vastupidi. Ainult ühte päeva, ühte hetkegi võib mahtuda meie elu suurim õnn või õnnetus. Kuidas nendega toime tulla, mida kõigi oma õppetundidega peale hakata -- nendele küsimustele peame elu endaga vastama, sest oma ainsa elu peame korraldama ise. Ehk aitab ka teadmine, et kaotuseski on kaks poolt -- valu kõrval jääb alati ka mälestuste ilu. 12. OMA TEEL SAAN KÕIK MIDA MA TAHAN... JA KUI MA EI SAA SEDA MIDA
üheksa-aastase vangistuse. Kohus määras täna 16-aastasele Vahurile liitkaristusena üheksa aastat vanglakaristust, millest tal on veel jäänud ära kanda kaheksa aastat. Kohus rahuldas ka kannatanute tsiviilhagi osaliselt, mõistes süüdimõistetult ja tema isalt tsiviilkostjana välja kokku 10 000 eurot. Menetluskulude katteks peab süüdistatava seaduslik esindaja tasuma 11 791 eurot. Kohtuliku uurimimise tulemusena leidis kinnitust, et mullu 27. oktoobri hommikul võttis toona 15- aastane Vahur oma elukohast vanemate toast relvakapi võtme ja avas samas toas oleva relvakapi, kust võttis relvaluba omamata isale kuuluva revolvri ja üheksa padrunit. Ta toimetas need enda koolikotis kooli, kus kandis kaasas relva ja padrunit ning kasutas klassiruumis relva ja tulistas korduvalt õpetajat. Kohus: tapmine pandi toime kavatsetult 9.oktoobril kinniste uste taga toimunud kohtuvaidluses taotles Lõuna ringkonnaprokuratuuri
kaitsereaktsioon, mille ülesandeks on haigust tekitavate bakterite eemaldamine. (Loogna jt 1998: 28). Põletiku põhitunnusteks on punetus ja kuumus, turse, valu ja liikumisvõime kaotus (Roper jt 1999: 73). Palavik on organismi parandav protsess, ning mõneti on see isegi hea (Ormisson 2010: 85). Inimese normaalne kehatemperatuur on 36,6 o C, palavikuks hakatakse lugema alates 37,4o C järgi (Loogna jt 1998: 20). Kehatemperatuur on organismis kõikuv: madalaim on see kell 4-5 ajal hommikul ja kõrgeim kella 16-17 ajal. Samuti oleneb kehatemperatuur ka vanusest, lastel on see keskmisest 0,3-0,4 o C kõrgem ja allub suurematele kõikumistele. (Loogna jt 1998: 20-21). Kehatemperatuuri mõõtmine võib olla aeganõudev osa ambulatoorses pediaatrilises ravis, sest see võib põhjustada lapsele stressi ega ole alati täpne. Kohtadel, kus palaviku mõõtmine toimub, peab nahk olema terve ja puhas. Kui mõõdetavas piirkonnas esineb
ja hunti ennast kutsutakse pühajürikutsikaks. Karjapoiss ei tohtinud enne jüripäeva karja juures liha ja võid süüa, neid ei pandud talle isegi karjakotti, sest muidu viib hunt suve jooksul palju loomi ära ning või ei lähe perenaise käes kokku. Ka ei võinud loomadel kellasid kaelas olla, sest kella kuuldes leiab hunt loomad üles ja murrab need maha. Alles pärast jüripäeva pandi loomadele kellad kaela. Perenaine pidi jüripäeva hommikul midagi õmblema, et hundipojad nõelapistetest pimedaks jääksid. Mõnes talus määriti loomi enne karjamaale laskmist tõrvaga, et loomad kogu suve terved oleksid. Hommikuti anti loomadele püssirohu ja soolaga viil leiba, enne kui nad õueväravast välja karjatänavale lasti. Laudast väljalaskmisel ütles perenaine loomadele: "Sitt ja kusi karjamaale, piim ja või tooge koju!" Siis saatis perenaine karja koos karjasega karjamaale ja jäi ise ka mõneks tunniks sinna
Kord tulid kaks hooranaist kuninga juurde ja seisid tema ees. Üks naine ütles: "Oh mu isand! Mina ja see naine elasime samas kojas, mina sünnitasin kojas tema juuresolekul. Kolmandal päeval, kui ma olin sünnitanud, sünnitas ka see naine. Me olime üheskoos, ühtegi võõrast ei olnud meiega, aga selle naise poeg suri öösel, sest ta oli tema ära maganud. Äkki tõusis ta keset ööd ja võttis minu poja mu kõrvalt ja pani oma sülle, aga oma surnud poja pani ta minu sülle. Kui ma hommikul tõusin oma poega imetama, oli ta surnud. Kui ma teda hommikul vaatasin siis tuli välja, et see ei olnudki minu poeg, kelle ma olin sünnitanud." Selle peale vastas teine naine: "Ei ole nõnda, vaid minu poeg elab ja sinu poeg on surnud." Aga esimene vastas: "Ei ole nõnda, sinu poeg on surnud ja minu poeg elab." Nõnda sõnelesid nad kuninga ees. Lõpuks ütles kuningas: "Üks ütleb: See on minu poeg, kes on elus, ja sinu poeg on surnud ja teine ütleb: ,,Ei ole nõnda, sinu poeg on
aastal Augsburgis. Brechti isa oli usutunnistuselt katoliiklane, ema protestant. Lõpetas Augsburgi reaalgümnaasiumi. 16aastaselt kirjutas ta ka oma esimese näidendi. Meeldis tegeleda kahe asjaga: kirjutada ja teatrit teha. Ja kirg naiste järele. I MS lõpuaastail käis meditsiiniõpinguil. Alustas kirjanduslikku tegevust. Sündis poeg Frank 1929 abiellus ta näitleja Helene Weigeliga. Aastal 1933 algas Brechti elus uus etapp pagendus. Brecht oli kogu elu võimeline hommikul vara tõusma ja silmapilk kirjutama hakkama. Ta suri 1956. aastal südamerabandusse. Brecht oma venna ja emaga Teosed DRAAMA "Baal" (1918) "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) "Kolmekrossiooper" (1928) "Tapamajade püha Johanna" (19291930) "Galilei elu" (19381939) ·Ema Courage ja tema lapsed" (1939) "Hea inimene Sezuanist" (19381940) "Härra Puntila ja tema sulane Matti" (1940 1941) "Arturo Ui pidev tõusutee" (1941)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
