Märkmed (sündmused, kirjeldused, olulised laused, tsitaadid jne) Vanamehe kirjeldus: Vanamees oli kõhn ja kuivetu ja tal olid kukla all kaelal sügavad kurrud. Healoomulise nahakasvaja pruunid laigud, mida tekitab troopikamerelt tagasipeegelduv päike, katsid põski. Laigud ulatusid kaelani välja ja käed olid sügavaid arme täis, lõhutud nööridest, mille otsas olid olnud rasked kalad. Aga ükski arm ei olnud värske. Need olid vanad nagu lõhed kaladeta kõrbes. Kõik tema juures oli vana, kõik peale silmade, ja silmad olid merevärvi ja. nende pilk oli rõõmus ning alistamatu. Ta oli liiga lihtne inimene, et endalt küsida, millal ta oli alandlikuks muutunud. Aga alandlikuks oli ta muutunud, ja ta teadis, et alandlikkus ei ole häbiks ega riisu temalt tõelist uhkust. «Ma olen üks imelik vana mees.» Need olid imelikud õlad, endiselt vägevad, kuigi väga vanad, ja ka kael oli endiselt tugev, ja kuna vanameh...
“Vanamees ja meri” Ernest Hemingway 1. Iseloomustage Santiagot. Santiago oli kõhn ja kuivetu, kukla all sügavad kurrud, healoomulise kasvajaga, pruunid laigud, käed armilised, millest ükski arm ei olnud värske, silmad merevärvi, vaene, armastas merd ja lendkalu, huvitatud pesapallist, viisakas, hooliv. Tal oli seoses kalapüügiga väga head oskused ja teadmised. Samuti saab teda pidada järjekindlaks, sest ei olnud nõus oma kalast lahti ütlema. 2. Kas Santiago on traagiline karakter? Selgitage.
Jacob Barnes- kirjanik, kellel on peale seda vaimsed ja füüsilised raskused, jäi impotendiks; ta on masenduses ja püüab seda alkoholiklaasi uputada, kuid edutult; tahab elult võtta kõik, mis võtta on ja ei kahetse tehtut, kuid ei leia elus naudinguid; talle meeldib Brett, kuid koos olla ei saa nad kunagi; üldiselt lahke ja heatahtlik kõigi teiste suhtes; tunneb ennast tihti üksikuna, siis otsib kedagi kellega aega veeta; kõige paremini tunned ennast ainult tööl olles; peab pidevalt nägema Bretti koos oma sõprade seltskonnas, kuid ihaldab teda ise. Brett Ashley- leedi, sai oma tiitli sõjas haavata saanud mehega abielludes, kellele ta med.õeks oli; natuke veidra iseloomuga, lõbus, armastav, elav ja avatud inimene, jooksis erinevate meestega lõbutsedes ringi; sisimas armastas Jake’i aga teadis, et nad ei saa erinevatel põhjustel koos olla; armus pidevalt uutesse meestesse ja tekitas sellega draamasid; madala enesehinnanguga naine, tegi ...
,,Pidu sinus eneses" Ernest Hemingway Ernest Hemingway 25aastane peaosaline. Alustav kirjanik, kes elab üsna vaeses linnaosas perega. Hadley Hemingway naine. Neil on poeg Bumby. Gertrude Stein hemingway sõber olnud juba neli aastat. Stein väidab et sõjas olnud noored on kadunud sugupõlv (lk.28). Ühel päeval lahkus Stein enda kaaslannaga lõunasse ja pärast seda tundis Hemingway, et tõelist sõpra temast pärast Steini lahkumist enam ei saanud. Hemingay ei kirjutanud end kunagi tühjaks. Kui ta tundis et jutu allikas temas on otsakorral siis jättis ta kirjutamise pooleli ja lasi allikal uuesti täituda, et jätkata värskete mõtetega. Hemingway käis naisega aegajalt hipodroomil raha teenimas panustades hobustele. Mitmetel kordadel see ka õnnestus(lk.42). Hemingwayl oli isegi hipodroomikapital kõrvale pandud, kust selleks puhuks alustusraha sai võtta
,,Pidu sinus eneses" Ernest Hemingway Ernest Hemingway 25aastane peaosaline. Alustav kirjanik, kes elab üsna vaeses linnaosas perega. Hadley Hemingway naine. Neil on poeg Bumby. Gertrude Stein hemingway sõber olnud juba neli aastat. Stein väidab et sõjas olnud noored on kadunud sugupõlv (lk.28). Ühel päeval lahkus Stein enda kaaslannaga lõunasse ja pärast seda tundis Hemingway, et tõelist sõpra temast pärast Steini lahkumist enam ei saanud. Hemingay ei kirjutanud end kunagi tühjaks. Kui ta tundis et jutu allikas temas on otsakorral siis jättis ta kirjutamise pooleli ja lasi allikal uuesti täituda, et jätkata värskete mõtetega. Hemingway käis naisega aegajalt hipodroomil raha teenimas panustades hobustele. Mitmetel kordadel see ka õnnestus(lk.42). Hemingwayl oli isegi hipodroomikapital kõrvale pandud, kust selleks puhuks alustusraha sai võtta
Ernest Hemigway (21. juuli 1899 Oak Park, Illinois 2. juuli 1961 Ketchum, Idaho) Ernest Miller Hemingway sündis 21. juulil 1899 Chicagos Oak Pargi eeslinnas oma vanaisa majas. Ta oli kuuest lapsest teine. Tema isa Clarence Edmonds Hemingway oli arst ja tulihingeline kirikukoguduse liige ning ema Grace Hall laulis kirikukooris. Kui Hemingway oli kuuene, suri tema vanaisa ning pere kolis uude majja. See oli kaheksa magamistoaga kolmekorruseline maja, kus oli ka kabinet isa töö jaoks. Kodus valitses range kord, pühapäeviti oli keelatud igasugune lõbutsemine, selle asemel käidi kirikus. Sõnakuulmatust karistati karmilt. Ernesti ema õpetas lastele muusikat ja loovust ning viis neid kontsertidele, kunstimuuseumitesse ja ooperisse. Ernesti isa õpetas lastele armastust looduse vastu. Talved veetis
,,Ja päike tõuseb" (1926) Ernst Hemingway esikromaanis "Ja päike tõuseb,, on mitmeid erineva käitumisharjumusega ja taustaga inimesi, kuid ühiseks jooneks võib pidada ajastut, kus nad elasid. Sõja tegevusest otseselt ei mainita, kuid teose tegevus toimub peale Esimest maailmasõda Euroopas nii Prantsusmaal kui ka Hispaanias, kui külastatakse härjavõitlust. Oma juhtumistest jutustab Jake Barnes, kes veedab aega sõprade-tuttavatega. Inimesed elavad rutiinis. Päevast päeva käiakse restoranides, kohvikutes, pubides ja tellitakse veini, konjakit ja muid alkohoolseid jooke. Üldse juuakse hästi palju. Hispaanias fiestal juuakse ja pidutsetakse järjest mitmeid päevi. Kõik mured uputatakse alkoholiklaasi ning alkohol mõjub mõnele isegi julgustavalt. Hemingway teoses "Ja päike tõuseb,, pole inimestelt iseloomu, kui välja jätta Cohn, kes polnud kokku puutunud sõjaga. Need, kes olid kogenud sõja õudsust, ei suutnud enam ennast väljendada, peites...
--the complicity of Henry's fellow soldiers legitimizes the killing. The murder of the engineer seems justifiable because it is an inevitable by-product of the spiraling violence and disorder of the war. Nevertheless, the novel cannot be said to condemn the war; A Farewell to Arms is hardly the work of a pacifist. Instead, just as the innocent engineer's death is an inevitability of war, so is war the inevitable outcome of a cruel, senseless world. Hemingway suggests that war is nothing more than the dark, murderous extension of a world that refuses to acknowledge, protect, or preserve true love. The Relationship between Love and Pain - Against the backdrop of war, Hemingway offers a deep, mournful meditation on the nature of love. No sooner does Catherine announce to Henry that she is in mourning for her dead fiancé than she begins a game meant to seduce Henry. Her reasons for doing so are
,,Ja päike tõuseb" E. Hemingway 1)Millal toimub teose tegevus? 2)Nimeta tegelased? 3) Millised oli Jake ja Bretti suhted) 4)Millised on peategelaste suhted? 5) Millega tegelevad peategelasd igapäevaselt? 6)Kes kannab teoses sinu arvates tervikliku inimese ideaali? 7)Keda kutsutakse kadunud sugupõlveks? 1. Toimub Prantsusmaal Pariisis, Hispaanias, Pamplomas ja mõnes teises Hispaania linnas. 20. sajandi algus, peale esimest maailmasõda. 2
mõelda." Hinnang teosele: Mulle meeldis seda teost lugeda. See oli just parajalt pikk ning tegevust jätkus. Ei jäädud väga pikalt tegelaste hingelistele aruteludele pidama, vaid kasutatud on ohtralt dialooge. Mind küll häiris, et aina toimus ühest kohvikust teise minek ja püsiv joomine, aga siiski hoiti pinget üleval, kas või härjavõitlusega. Kokkuvõttes oli huvitav lugemine. 6.Teose iseärasused: Teos pole keeruka sisuga, kõik tundub olevat väga lihtne. Siiski kasutab Hemingway jäämäe printsiipi ehk jätab olulise välja ütlemata ning kirjutab asju ka ridade vahele. Autor kasutab sümbolistlikku stiili. Tal on suhteliselt napp sõnavara ning tegelaste dialoogid oleksid justkui mehaanilised ning neis esineb palju korduseid. Samas iseloomustab ta tegelasi üsna objektiivselt, ta ei kujuta kedagi läbinisti halva või heana. Samuti kasutab ta irooniat. 7.Kuidas mõista pealkirja? Raamatu pelkiri pärineb piiblist Koguja raamatu 1.peatükist, mis
indiviididele. Hingekella lüüakse meile endile. Kõik inimsed surevad kunagi, iseasi kui palju sellele mõeldakse. Keegi ei ole veel näinud isikut, kes elaks igavesti. Me teame, et kunagi saabub surm ja nõnda tuleks oma elu täie eest elada. Märk tuleb maha jätta nii endast, kui oma lähedastest. Inimkond on üks tervik. Igaühe õnnetus või surm mõjutab tema lähedasi ning ümbritsevat. Maailmas ei leidu hinge, kelle kadu ühiskonnale korda ei läheks. Hemingway teosest ,,Kellele lüüakse hingekella" leiame näite inimkonna tervikust nõnda, et surema jäänud peategelane Jordan, ei taha lahkuda lahinguväljalt, vaid loodab tappa veel mõne fasisti, et olla veel kuidagigi inimkonnale kasulik. Arvan, et me peaksime toetama üksteist nii heas kui halvas. Vastutame kõikide inimeste eest. Kui tahame sellel planeedil koos rahus eksisteerida, siis peame jälgima oma tegusid ja käitumist. Iga tehtud või tegemata jäetud liigutus mõjutab ülejäänud
,,Ja päike tõuseb" Ernest Hemingway 1.Milles väljendub tegelaste füüsiline ja vaimne invaliitsus. Too näiteid teosest. Tõestus. 2.Missuguste üllate eesmärkide nimel on võideldud ja missuguste tulemusteni jõutud reaalselt ühiskonna ja ühiskondliku tasandil? Kellele on sõda kasulik? 3.Suutmatus luua tõelisi inimsuhteid (näitad paaride kaupa) 4.Tegelaste kõige kohutavamad pettumused sõjas, inimestes, iseendas. 5.Armastuslugu. Selle ilu, valu... 6.Kuidas kadunud põlvkond oma valu leevendas
,,Ja päike tõuseb" Ernest Hemingway 1.Milles väljendub tegelaste füüsiline ja vaimne invaliitsus. Too näiteid teosest. Tõestus. 2.Missuguste üllate eesmärkide nimel on võideldud ja missuguste tulemusteni jõutud reaalselt ühiskonna ja ühiskondliku tasandil? Kellele on sõda kasulik? 3.Suutmatus luua tõelisi inimsuhteid (näitad paaride kaupa) 4.Tegelaste kõige kohutavamad pettumused sõjas, inimestes, iseendas. 5.Armastuslugu. Selle ilu, valu... 6.Kuidas kadunud põlvkond oma valu leevendas
HESSE Sündis saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane,isapoolne vanaisa oli lõetanud tartu ülikooli ja töötanud paides arstina. Kodus sai sügavalt religioosse kasvatuse. Koolis ei õppinud hesse kaua,sest ta ei suutnud kohaneda koolide liigse autoritaarsusega. Põgenes koolist ja õppis omalkäel. Kasutades vanaisa rikkalikku raamatukogu ja ametialaseid ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatu kaupmees. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslikkus sõltumatus lubas hessel jääda vabakutseliseks kirjanikuks ning suurema osa oma elust veetis ta üsna eraklikult Sveitsis. 1916 a suri hesse isa, naine tuli närvivapustuse tõttu vaimuhaiglasse paigaldada. Kõik need üleelamised viisid hesse sügavasse kriisi ja mõjutasid ka temaloomingut. 1946 a sai nobeli kirjanduspreemia. LOOMING: luuletused, stepihunt,klaaspärlimäng. BRECHT Sündis augsburgis tehasedirektori pojana. 16ks eluaastaks oli brecht avaldanud mitte ainult luueltusi ...
"Kellele lüüakse hingekella" (Ernest Hemingway) Tegelased: Anselmo (A) vanamees (partisan) Robert Jordan (R) ameeriklane, sildade õhkulaskja Golz (G) kindral, pealetungi juht Pablo (P) partisanirühma juht Rafael (RA) mustlane Maria partisanide laagris elanud tüdruk Pilar (PI) Pablo naine El Sordo (S) teise partisanirühma juht Fernando (F) - partisan Agustin (AU) - partisan Primitivo (PR) partisan Andrés (AN) partisan Marty (MA) prantsuse revolutsionäär, internatsionaalse brigaadi peakomissar Karkov (K) ajakirjanik, "Pravda" erikorrespondent (ta oil Staliniga otseses ühenduses) Duval (D) Golz staabiülem kindralstaabis Sisu: Robert Jordan ja Anselmo lamasid metsa all ja vaatlesid veskit. Anselmo seletas talle, kus asuvad valvepostid ja sild. Seejärel hakkasid nad laagri poole liikuma. Anselmo käskis Robert Jordan oodata ja ta läks mehi tema tulekust teavitama. Robert Jordan pani seljakotid lõhkeaine ja...
Ernst Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella'' Arutlus Lugesin Ernst Hemingway sõjaromaani ,, Kelle lüüakse hingekella''. Teos jutustab Hispaania kodusõjast, mis toimus aastatel 1936-1939. Raamatu peategelane on Ameeria Ühendriikidest pärit hispaania keele õpetaja Robert Jordan, kes on "antifasist, sellest ajast peale, kui ma fasismi mõistma hakkasin". Selle tõttu võitleb ta vabatahtlikuna punaste poolel, ent ei oma samu poliitilisi veendumusi. Raamat jutustab kolmest päevast, mil Robert Jordani ja teiste partisantide ülesanne on
Kellele lüüakse hingekella E. Hemingway Ilmus 1940 peetakse Hemngway üheks kuulsamaks ja silmapaistvamaks romaaniks. Teos jutustab Hispaania kodusõjast, mis toimus 1936-1939. Hemingway püüab läbi peategelase Robert Jordani silmade anda pilti selleagsetest sündumustest. Raamat jutustab kolmest päevast, mil Robert Jordani ja teiste partisanide ülesanne on tähtis sild õhku lasta. Silla õhkimine on eluohtlik ülesanne, pealegi tarbetu, sest vaenlane on plaanist juba kuulnud. Jordan viib sellegipoolest käsu täide ja õhkab silla. Teoses leiavad veel aset sündmused, mis muudavad peategelase elu ja viimsed päevad enne traagilist surma meeldivaks
,,Vanamees ja Meri" Lugesin Ernest Miller Hemingway raamatut ,,Vanamees ja Meri". Kuna raamat oli oma vabal valikul, siis ema soovitas mulle just seda Hemingway teost kuna see pidavat olema mulle vägagi eakohane. Raamat räägib kogenud kalurist, kes oli kunagi küla parim kalamees, kuid kellel viimase ajal pole vedanud ning kes polnud juba 84 päeva saaki saanud. Vanamehega käis kalal üks noor poiss. Poisil meeldis vanamehega kalal käia ning ta tahtis väga temaga kalale minna, kuid poisi vanemad vaatasid, et vanamees pole pikka aega saaki saanud ning keelasid poisil vanamega kalal käimise ära, sest pidasid seda mõttetuks tegevuseks
,,Ja päike tõuseb" Ernest Hemingway Tegevuse keskmes on grupp noori ameeriklasi, kes elavad Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Enne sõda oleks neist võinud saada pankurid või juristid, kuid surma ja hävingu nägemine muutis nende maailmavaateid, usku endasse ning juhtis nad Pariisi, otsima uusi elamusi. Nüüd elavad nad kunstnike ja kirjanikena, uitavad päeval kohvikutes ja baarides, joovad liiga palju, klatsivad rohkem kui töötavad ning püüavad tome tulla oma uue eluga. Eluga, mida muutis sõda.
kohal toitu otsides lendlevad ja sukelduvad ning oma nõrga, kurva häälega huikavad...siis on nad liiga väetid tema jaoks...". ,,Puhka hästi, väike linnuke...siis aga lenda edasi ja mine vastu oma saatusele, nagu iga inimene, lind või kala...". Peategelane Santiago on lihtne inimene, keda kord, raskeil katsumuse hetkil valdab kõhklus lootusetus, alistumismeeleolu, kuid kes samas on taas täis usku ja elutahet. Kuna antud teos jäi Hemingway viimaseks teoseks, siis tundub nagu autor tahaks ennast lõpuni avada või tühjaks rääkida, sellest siis ka need siirad arutlused, kõhklused ning vaidlused.
Vanaisa oli tal Tartu Ülikoolis arst. Pere oli usurange. Poiss ei kannatanud seda välja ja põgenes 15 aastasena kloostrikoolist. Töötas raamatukaupmehena. 1911 käis Indias. Seal kiindus idamaisesse kultuuri. Temast sai veendunud patsifist. NB! Sveits. Loomingut iseloomustab inimese eneseleidmine, psühhoanalüüs ja humanism. Alustas luuletajana. Esimene trükis ilmunud oli luulekogu ,,Astmed". Romaanid : ,,Stepihunt" ,,Klaaspärli mäng" ,,Siddharta" ,,Hommikumaaränd" Ernst Hemingway Sündis 21.juulil 1898 Chicagos ja suri 2.juulil Idahos. Oli arsti poeg. Peale keskkooli töötas ajakirjanduses. Osales vabatahtlikuna esimeses maailmasõjas Itaalias kiirabiautojuhina. Aasta pärast tuli tagasi, haavatuna. Usasse tagasi jõudes töötas ajakirjanikuna. Abiellus USA's. 1921 läks Euroopasse saatis reisikirjandusi. ,,Pidu sinus eneses", ,,Mehed ilma naisteta" 1928 läks Usasse tagasi. Käis Hispaanias härjavõitlusel ja Aafrikas jahtidel.
Ernest Hemingway ,,Vanamees ja meri" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on Kenet Vuks 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: See teos meeldis mulle
Mõnda Ernest Hemingway teosest ,,Vanamees ja meri" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks.
Ernest Hemingway "Hüvasti, relvad" Lugesin läbi Hemingway teose "Hüvasti, relvad", kuigi pean tunnistama, et raamat oli mu öökapil kaks-kolm kuud ja lugesin, kui aega sain. Aga siiski oli väärt lugemine ja andis mõtlemisainet sõja teemal. Kirjanik Ernest Hemingway oli näinud mõlema maailmasõja vägivalda ja Hispaania kodusõja õudusi. Ta oli nn "kadunud põlvkonna" (maailmasõdade ajal elanud põlvkonna) üks juhtivaid kirjanikke. Hemingway töid mõjutasid esimese maailmasõja läbi elanud inimesed, kes olid muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, kuid nõudlikeks emotsioonide alal ning neile vastukaaluks tavalised inimesed, kes leidsid rahuldust lihtsatest tegevustest Oma elu lõpetas ta enesetapuga, mille põhjuseks võib pidada depressiooni, mis tulenes üha süvenevast alkoholismist. Ka selle põhjuseks võis olla koledad mälestused mitmest sõjast. Seda raamatut on peetud lääne kirjanduse kirglikumaks
Hemingway Hüvasti Relvad 1.Raamat ( raamat oli kirjutatu mina vormis, aga peategelase nimi oli Frederic Henry) I Raamat algab sellega, kuidas peategelane räägib kus ta elab ( ühes küla majas ) ja tema maja kõrvalt kõnnivad sõdurid mööda. II Selle linna lähedal oli käimas sõda. Kui sõjas saavutati palju võite, siis läks mina tegelane elama üle jõe Goriziasse, mis oli lahingule lähemal. Mina tegelane istus ohvitseride sööklas ja sõid. Kui kapten oli söömise lõpetanud, siis tegi ta nalja oma vigases itaalia keeles ja aasis preestri kallal. Kapten ja mina tegelane lahkusid õhtu saabudes. Läksid puhkusele. III Mina tegelane saabus linna tagasi ja nägi et vahepeal ei olnud midagi erilist muutunud, mõned majad olid ainult natuke rohkem pommitada saanud. Oma tuppa minnes hakkas ta leitnant Rinaldiga rääkima, kes tema käest pidevalt küsimusi küsis. Õhtul istus mina-tegelane preestri kõrvale, kes oli natkuse solvunud tema peale, et ta ei...
Inimesel on mõnikord nii raske iseendaga tuttavaks saada. "Oh, kui vaid inimesed võiksid tunda ja elada koos oma sisemise hullusega! Kas maailm oleks siis halvem? Ei, inimesed oleksid ausamad ja õnnelikumad."... -Paulo Coelho "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda" -Voltaire "Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." -Paolo Coelho "Ta pole psühhopaat, ta on religioosne" -Dr.House "Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull" -Dr.House "Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia." -Arthur Schopenhauer "Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega." -Arthur Schopenhauer "Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks. Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub ning õnnetu inime...
jubedamad ning verdtarretavamad sündmused – see on kadunud sugupõlv. Kahes maailmasõjas hukkus ning sai haavata kümneid miljoneid inimesi. Elavate nimekirja jäid siiski vaid tugevamad. Need, kes sõjas eluga pääsesid, elasid oma elu edasi küll füüsilises mõttes, kuid mentaalselt oli nende vaim ja mõistus kahjustada saanud kõige rängemal moel. Maailmasõdadest on osa võtnud ka tänapäevaks kuulsust kogunud kirjanikud nagu näiteks Remarque, Hemingway ja Vonnegut. Oma tuntuse on nad pälvinud just sõjateemaliste teoste eest. Kas sõda on ikkagi midagi, mis muudab ainult selles osalejaid või meid kõiki? Oma kogemusi on raske kirja panna, eriti just siis, kui oled läbi elanud äärmiselt koledaid sündmusi. Näiteks Erich Maria Remarque’i kuulsaim teos „Läänerindel muutuseta“ sisaldab ka kirjaniku enda isiklikke sõjakogemusi. Samasugune mõju on sõjal olnud ka Hemingway loomingule. Need kirjeldused, mis mainitud isikute
6."...iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun Inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule." See lause väljendab seda, et kõik maailmas toimuvad õnnetused ja sõjad ei jäta meid ükskõikseteks, et ikkagi tuntakse hukkunute lähedastele kaasa. Iial ei tea ka ette, kuna inimene sureb, sest igaüks sureb nagunii varem või hiljem , seda määrab juba saatus. 7.Missuguseid Hemingway loomisprintsiipe tunned ära antud filmis? Antud filmis oli nii biheiviorismi kui ka "jäämäe teooriat" . Biheiviorismi all mõistetakse objektiivset tegelaste käitumise ja kõne fikseerimist. "Jäämäe teooria" puhul on aga tegemist peidetud tegelikkusega. Jäämäe tipuks on sümbol, mille abil lugeja aimab enamat, kui loeb. Kuna filmi vaadates oli teksti vähe, siis tuli põhimõtteid välja lugeda zestidest ja kui midagi Robert näiteks
Ernest Hemingway “Vanamees ja meri” 1.Loe läbi Kadri Kõusaare artikkel "Vanamees on elus". Kirjelda vanamehe prototüübi elustiili ja kombeid. Kui suure marliini püüdis prototüüp ja kui palju jäi tema kalast alles pärast haide rünnakut? Kuni 100.eluaastani jõi Gregorio iga päev vähemalt pool pudelit rummi, nüüd üritab alkoholist eemal hoida. Pühapäeviti vaatab ta Hemingway pühendust "Vanamehe ja mere" sisekaanel. Cojimol kõrts teeb talle iga päev lõuna väla, sest see meelitab turiste üle maailma. - viimased 45a elatubki neist lõunatest ja turistide annetustest. Kui teised kalurid vanamehe leidsid, oli marliinist alles vaid pool ( kuigi isegi see kaalus 350 kilo). 2. Kus ja millal toimusid romaani sündmused? Teose tegevus toimub 20. sajandil. Havanna linnas, Kuubas. Lk 5 Kus püüab Santiago kala? Kui kaua pole tal juba kalaõnne olnud
Kompositsiooni analüüs Ernst Hemingway Raamatule ,,Vanamees ja meri" "Vanamees ja meri" on Ernest Hemingway proosatekst looduse ja inimese vahelistest suhetest. Raamatu faabula ja süzee käivad enamjaolt paralleelselt. Leidub hetki, mil peategelane Santiago (vanamees) meenutab oma eelnevaid kalalkäike või mõnda unenägu. Teose ekspositsioonis kirjeldatakse ühe Kuuba kaluriküla elu ja raamatu peategelast ning tema olukorda, samuti ka kohalikke elanikke, eriti üht teismelist poissi, kes Santiagole tihti abiks on ja temaga vahel kalalgi käib
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske
Kadunud põlvkond Kadunud sugupõlveks (inglise keeles lost generation "kadunud põlvkond") hakati nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena vaimselt ning moraalselt muserdatud noort põlvkonda. Ernest Miller Hemingway - Ta oli nn "kadunud põlvkonna" üks juhtivaid kirjanikke. Olles ise läbi elanud mitmed sõjad muutus ta sõjavastaseks ning see väljendus ka tema loomingus - surm ja vägivald oli Hemingway loomingus pidevad teemad. Hemingway võttis Punase Risti vabatahtliku sanitarina osa Esimesest maailmasõjast. Rindel läbielatu jäädvustas ta romaanis “Hüvasti, relvad!”. Tema isiklik panus Hispaania kodusõjas 1936/37 ei peegeldunud mitte ainult romaanis “Kellele lüüakse hingekella”(1940), vaid leidis kajastamist ka näidendis “Viies kolonn”. Et mõista oma raamatukangelasi, kelle tahtejõudu kirjandusmaailm proovile pani,
Kui ta ühe korra sõitnud on, siis ütleb ta Holdenile, et ta pole enam pahane. Ta paneb talle pähe tobeda punase jahimütsi ja läheb ise karusellile. Hakkab vihma sadama, kuid Holden jääb pingile istuma ja vaatab, kuidas õde karuselliga sõidab. Kuigi ta saab läbimärjaks on Holden paganama õnnelik. Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud. ERNEST HEMINGWAY ’’VANAMEES JA MERI’’ Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis.
Hemingway (USA ) - Arendas psühholoogilst realismi, suhtumine ellu humaanne ja eetiline teostes võib leida eksistentsiaalseid varjundeid .tema teosed varjundavad autobiograafilisi seiklusi. Kasutab vihjelist sümbolistlikku stiili . · kadunud sugupõlve kirjanik · psühholoogiline realism: tegelased seotud ajaloolise koha ja ajaga · modernism: sisemonoloog, biheiviorism, (objektiivne, erapooletu tegelaste käitumise ja hingeelu kujutamine) · looming autobiograafilise taustaga · 1954 Nobeli preemia jutustuse "Vanamees ja meri" eest Romaan ''Ja päike tõuseb ''- see teos räägib ajakirjanikude rühmast kes lööb aega surnuks Pariisis ja nende inimeste vahelistest intriigidest ja armastus lugudest .Peategelasest on Jake Barens kes on ameeriklasest ajakirjanik . Tema seltskonda kuulub kergemeelne kaunitar Brett kes on armusuhetes nii Jake kui ka tema sõjakaaslasega Mike'ga ning kellesse on omakorda armunud üks teine ...
kus kütib ja kalastab. Käib korduvalt ka Hispaanias härjavõistlustel ja Aafrikas safaris. Elu lõpuaastatel tervis halveneb. On elu jooksul läbi elanud 2 auto-, 2 lennu- ja ühe sõjaõnnetuse. Vanaduses nii suured valud, et ei kannata enam istud. Elu viimased teosed tegi püsti seistes. Lõpetas elu enesetapuga, sest ei kannatanud enam valusid välja. Kirjutas esseistikat, proosat ja näidendeid. Mõjutused Turgenevilt, Tolstoilt, lemmik ka Jack London. Inimesena oli Hemingway elurõõmus, kuigi kirjutab sõja muserdamisest. Looming: Hemingway oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, üks 20.sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid. Mees oli nn „kadunud põlvkonna“ (maailmasõdade ajal elanud põlvkonna) üks juhtivaid kirjanikke. Kirjaniku töid mõjutasid I MS läbi elanud inimesed, kes olid muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, kuid emotsionaalselt nõudlikeks ning neile vastukaaluks tavalised inimesed, kes
"PIDU SINUS ENESES" on Ernest Hemingway memuaarikogu, mis kirjeldab tema Pariisis elamise perioodi 1921.-1926. aastatel. Hakkas kirjutama 1957. Aasta sügisel kuubal, lõpetas põhitöö 1960.aastal. Paljude kriitikute arvates on "Pidu sinus eneses" Hemingway kõige säravam teos. ilmus esmakordselt trükist 1964. aastal, neli aastat pärast Hemingway surma. Raamat sisaldab Hemingway isiklikke tähelepanekuid, arvamusi ja lugusid tema läbielamistest 1920-ndate aastate Pariisis. Ta annab detailselt edasi ka kõigi kohvikute, baaride, hotellide ja korterite aadressid, mis on moodsas Pariisis leitavad veel tänagi. Raamatu pealkirjasoovituse tegi Hemingway sõber A.E. Hotchner, "Kui sul on elus vedanud ja sa oled noore mehena Pariisis elanud, siis ükskõik, kus sa ka oma ülejäänud elupäevad veedad, jääb ta sinuga, sest Pariis on pidu sinus eneses."
kui huvid ja iseloom. Kui noormees oli jõudmas talle juba abielu ettepanekut teha, siis ta saatis koheselt poisi enda juurest minema. Järgmiseks võttis ta ühendust Jake Barnesiga, kes oli tema tõeline armastus, ning kurtis talle oma probleemidest. Barnesi impotentsuse tõttu ei ole nad kunagi suhtes olnud, kuid mõlemapoolne huvi teineteise vastu püsis vankumatult platooniline. „Ah, mu lemmik, ma olen nii õnnetu,“ oli tavapärane lause, mida Jake kuulis Bretti suust. Hemingway on loonud Brettist teravmeelse, tugeva ja iseseisva tegelaskuju. Bretti kindlameelsus nii jälgides härjavõitlust kui ka teha olulisi otsuseid oma elus oli oma ajastus midagi uut. Olles ainus naispeategelane, on tema roll raamatus üks suuremaid. Muuhulgas maskuliinsete omaduste seas, oli ta eelkõige naine, kes oskas osavalt mehi oma sõrme ümber keerata. Hemingway on toonud välja kõikides tegelastes oleva kadunud põlvkonnale iseloomuliku elu põletamise
nende jaoks loomulikuks, sest see oli kõik mida nad mäletasid. Lahinguväljale jättis iga sõdur maha enda elu, pääsedes elusana või kirstus, ei elanud nad päriselt kunagi edasi. Paljud sulgusid endasse, lõikasid end maailmast ära või põgenesid, sest nii oli turvalisem. Remarque on kirjutanud enda teoses ,,Triumfikaar" :"Selles peitubki maailma häda, et me ise omal nahal ei tunne, mida me korda saadame." Keegi ei osanud ette näha kui jõhkraks olukord muutuda võib. Remarque, Hemingway ja Fitzgerald on ühed silmapaistvamad kirjanikud, kes kajastasid enda teostes kogu selleaegset õudu ja terrorit. Erilist tähelepanu pöörasid nad just ,,kadunud sugupõlve" esindajatele. Raamatus ,,Läänerindel muutuseta" arutles peategelane Paul :"Järgnegu kuud ja aastad, nad ei võta minult midagi enam, neil ei ole minult enam midagi võtta. Ma olen nii üksi ja nii ilma ootuseta, et ma neile hirmuta vastu võin vaadata".
,,Kellele lüüakse hingekella" Janika Hiiuväin, 12B Ernest Hemingway 1.Uuri, mida tähendab Hemingway loomingu puhul mõiste kadunud põlvkond. Kuidas selle mõiste valguses põhjendate Hemingway tegelaste käitumist: julm ja egoistlik või humanistlik? Põhjenda arvamust. 20. sajandi esimesel poolel toimunud maailmasõjad vapustasid tervet maailma, ning sellel ajal elanud põlvkonda nimetataksegi kadunud põlvkonnaks. Ernest Hemingway oli üks selle aja juhtivaid kirjanikke. Ta oli ja läbi elanud nii mõlemad maailmasõjad, kui ka Hispaania kodusõja õudused. Tolle aja inimestele oli omane julmus ning egoism, mis olid otseselt sõdadest põhjustatud iseloomuomadused
Kokku oli rindejoone pikkuseks 720 kilomeetrit. I maailmasõda oli ka esimene sõda, kus kasutati korda mürkgaasi (saksa väed) ning 15000 mürgitatust sureb 5000. Lisaks maismaasõjale toimus ka aktiivne allveesõda ning esimest korda kasutatakse ka lennukitelt pommitamist. Sõja tulemusena annab Saksamaa alla ning kirjutatakse alla vaherahule Antandi ning Saksamaa vahel. Ernest Hemingway elu ja looming Ernest Miller Hemingway (1899–1961) sündis Chicago äärelinnas arsti pojana. Juba lapsena puutus ta kokku loodusega, harrastas küttimist, vaatles indiaanlaste elu ja seltsis nende lastega. Linnas koolis käies tegeles ta eriti innukalt poksimisega. Pärast keskkooli lõpetamist sai ta ajalehe reporteriks. Kui Ameerika Ühendriigid astusid 1917. aastal Esimesse maailmasõtta, kippus Hemingwaygi rindele, kuid teda ei võetud sõjaväkke, sest ta oli poksimisel oma silma vigastanud. 1918
o Realistlik ja dramaatiline sõjakoleduste käsitlemine [3] · 1954. ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" [2] · Tsitaadid o ,,Öösel oled see, kes sa õigupoolest olema peaksid; mitte see, milleks sa oled muutunud." ("Aeg antud elada, aeg antud surra", 1954) o ,,Elu on pagana lihtne, kui seda lihtsalt võtta." ("Aeg antud elada, aeg antud surra", 1954) o ,,Naisi tuleb jumaldada või nad maha jätta." ("Triumfikaar", 1946) [11] Ernest Miller Hemingway (1899-1961) · Ameerika Ühendriikide kirjanik · Üks 20. sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke · ,,Kadunud põlvkonna" juhtivate kirjanike hulgas · Loomingu pidevateks teemadeks oli surm ja vägivald · Oma elu lõpetas enesetapuga [4] · 1926. ,,Ja päike tõuseb" o Esikromaan o Pilguheit kadunud sugupõlvedele, mis kannatab Esimese maailmasõja armide all. [5] · 1929. "Hüvasti, relvad!" o Autobiograafiline
,,Ja päike tõuseb" Ernest Hemingway Ernest Hemingway romaan ,,Ja päike tõuseb" jutustab noorte inimeste elust peale laastavat sõda. Teoses kajastuvad sõja kahjustused inimese hingele ning eluviisidele. Autor kirjutab andekatest noortest, kes oma elu jooksul oleks võinud korda saata suuri saavutusi, kuid sõda on võtnud neilt sihid ja innustuse. Teos on justkui armuromaan ilma traditsioonilise armuloota. Grupp sõpru, kelle vahel ei eksisteeri tegelikult õiget sõprustki, rändavad Euroopas ringi ning otsivad aina uusi võimalusi,
sotsiaalse võõrandatuse ja inimese üksildusega. · postmodernism. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. 7. Mille poolest on tähelepanuväärne Kafka ja Hemingway looming? Kafka algatas maagilis-realistliku romaanusuuna, kus keeruline sümbolism oli kõrvuti sotsiaalse võõrandatuse ja inimese üksildusega.Kafta kirjutas jutustusi ja esseid, mis mõnevõrra tähelepanu pälvisid.Lisaks inimese võõrandumise ja kelstumise kujutamisele on Kafta loomingule iseloomuli allegoorilise-sümbolistlik kujutamisviis. KE 31_MODERNISM Hemingway leiutas napi, kui lüürilise proosastiili, mis suutis haarata endasse tema aja
had no direct experience of World War I and because he is Jewish. He holds on to the romantic prewar ideals of love and fair play, yet, against the backdrop of the devastating legacy of World War I, these values seem tragically absurd. As a Jew and a nonveteran, Cohn is a convenient target for the cruel and petty antagonism of Jake and his friends. Read an in-depth analysis of Robert Cohn. Bill Gorton - Like Jake, a heavy-drinking war veteran, though not an expatriate. Bill uses humor to deal with the emotional and psychological fallout of World War I. He and Jake, as American veterans, share a strong bond, and their friendship is one of the few genuine emotional connections in the novel. However, Bill is not immune to the petty cruelty that characterizes Jake and Jake's circle of friends. Mike Campbell - A constantly drunk, bankrupt Scottish war veteran. Mike has a terrible temper, which most often manifests itself during his extreme...
Book review Title: ,,Vanamees ja meri" Author: Ernest Hemingway Publisher: ,,Eesti raamat" Year: 1985 Original: ,,The old man and the sea" Charles Scribner's Sons New York (1952) First printing: 1952 The book ,, The old man and the sea", is written by Ernest Hemingway. It tells the story of an old man called Santiago who lives in a small house near the ocean. The story takes place in the sea, about 50 years ago.The characters in the book are: a little boy, old man Santiago and a big fish. It is an short novel. There are film based on this book. The story is set on a big ocean. On the first pages, old man comes from fishing. Then he starts eating dinner with a boy. As the story develops, the man goes again to the sea to get fish
sai järje 1926. aastal ja rahvaversioon ilmus 1930. aastal. Ta kirjutas selle raamatu kui oli vanglas ja see peegeldes tema viha juutide vastu ning levitas tema uskumust, et saklased on ülemrass. Alan Alexander Milne (18. jaanuar 1882 31. jaanuar 1951) oli Inglise kirjanik, kes on peamiselt tuntud tänu oma raamatutele Vinni Puhhist. Enne Vinni Puhhi suur edu oli ta dramaturg (näidendikirjanik). Ta on kirjutanud ka novelle, ulmekirjandust ja ajalehe- artikleid. Ernest Miller Hemingway (21. juuli 1899 2. juuli 1961) oli Ameerika kirjanik ja ajakirjanik. Tema mõistetaval stiilil oli tugev mõju 20. sajandi ilukirjandusele. Hemingway tootis enamus oma tööst 20. ja 50. vahelisel ajal. 1954. aastal sai ta Nobeli preemia kirjanduses. Ta avaldas seitse novelli, kuus lühijuttudekogu ja kaks ulmekirjanduse tööd.
21. Stepped on tread on 22. In a commanding voice käskivalt 23. Grabbed violently haarama 24. Wrapped around ümber põimuma 25. Nod pead noogutama 26. Shrug your sholders õlgu kehitama 27. Fold your hands ristama käed 28. Shrug your shoulders- kehita õlgu 29. Prick up your ears kõrvu kikitama 30. cluck kirema 31. Hoot huikama 1. Mitu kirjanduse tundi sul on nädalas How many literature classes do you have a week 2. Kas sa oled lugenud Hemingway romaane Have you read any novels written by Hemingway 3. Mu sõbral on palju raamatuid astronoomia kohta My friend has lots of books on astronomy 4. Pehmekaanelised raamatud on odavamad, kui kõvakaanelised paperbacks are cheeper than hardbacks 5. Mu vanaise huvitub ajaloolisest romaanist, aga mu vanaema huvitab armastusromaanid My grandfather is interested in historycal novels and my granny loves romantic novels 6
Ja päike tõuseb... Ernest Hemingway esikromaan, pilguheit niinimetatud kadunud sugupõlvele, mis kannatab Esimese maailmasõja armide all. Inimesed on muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, sisemist valu hoitakse sügaval endas, mured juuakse maha, et mitte mõelda. ,,Ja päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb..." (Koguja Raamat). Ja kõik tegelased on nagu see päike- ärkavad hommikul, lähevad sööma, kindlasti joovad, jäävad purju, lähevad magama,
1849. Aastal sõitmas oma tädi, oma ämma juurde, aga satub väikeses Ameerika linnas valimismeeskonna küüsi. Valmismeeskond joodab täis, laseb mitmes jaoskonnas hääletada. Narkootikumid ka. Lõppeb sellega, et saab rabanduse laadse oleku ja ei toibugi. Looming polegi niivõrd mahukas, vaid mitmekülgne ja uuenduslik. 2) Loetud programmivälise teose analüüs Pilet nr 10: 1) E. Hemmingway elu ja looming Ernest Miller Hemingway (21. juuli 1899 Oak Park Illinois 2. juuli 1961 Ketchum, Idaho) oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, üks kahekümnenda sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke. Lisaks tema kuulsatele raamatutele on kuulus ka tema eluviis ja seigad eluloost. Ta oli nn "kadunud põlvkonna" (maailmasõdade ajal elanud põlvkonna) üks juhtivaid kirjanikke. Hemingway töid mõjutasid esimese maailmasõja läbi elanud inimesed, kes olid
Paat liikus mehele tuttava kalda poole, aga kuna tal ei olnud millegagi haisid eemal hoida, käisid nad marlini kallal ja lõpuks ei olnud esialgsest suurest kalast mitte midagi peale luude alles. Mees jõudis lõpuks randa, kus ta leiti. Ta oli haigestunud ja poiss hoolitses tema eest. Teised kalurid imestasid marlini korjuse suuruse üle. Külastavad turistid aga ei osanud mitte midagi aimata sellest, milline oli tegelik elu selles kalurikülas. See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada mariin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
