50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
M2rtenM
Õppematerjali autor
sajandi alguses mitmetes maades (Kanada, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu ja mitmed muud), naistele valimisõiguse andmine)). Kindlasti andis naistele iseseisuvust juurde ka I. maailmasõda. Rääkides I. maailmasõjast, siis oli ka paljude kirjanike maailmavaatelise murrangu põhjuseks I. maailmasõda ning viimane pani aluse ka uuele žanrile, nn sõjaromaanile, mida võib nimetada ka sõjavastaseks romaaniks. Pärast I. maailmasõda sündis ka nn kadunud põlvkonna mõiste, mille moodustasid need noored mehed, kes läksid sõtta väga noorena ning kelle kasvatas meheks sõda. Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed, oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed – ma usun, me oleme kadunud. Tuntumad kadunud põlvkonna esindajad ongi Hemingway ja Remarque. Kirjanduses katsetati piiride murdmist, poeetikas näiteks vabavärssi, kasutati ka meetodeid, kus ühte raamatut kirjutasid mitmed autorid
Esimeses maailmasõjas umbes 10 miljonit, haavatuid 20 miljonit; mitu miljonit inimest suri nälga ja haigustesse. Kohe pärast sõda niitis gripiepideemia veel 20 miljonit sõjavintsutusest ja alatoitumusest nõrgestatud inimest. Sõjakulusid on hinnatud mitmeti, mõne arvutuse põhjal näiteks 359,9 miljardile USA dollarile. Euroopa riigid muutusid Ameerika Ühendriikide võlgnikeks. Euroopa oli rusudes, terve põlvkond noori mehi hukkunud või vaimselt ja füüsiliselt muserdatud (nn kadunud sugupõlv)." (Adamson jt 2003:35) Nii kirjeldatakse Esimese maailmasõja järgset olukorda maailmas minu ajalooõpikus. Oma referaadis tahan jõuda selgusele, kuivõrd peab paika allikas esitatud ,,kadunud põlvkonna" definitsioon. Kuna ka raamatu autor oli Esimese maailmasõja veteran, saab tõmmata paralleele ka autori eluga. See on põhjus, milleks on referaadis käsitletud autori elulugu, millest kasvab välja tema looming. 3
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele. Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama. · "Ebameeldivad näidendid" Esimene näidend "Leskmeeste majad" (1892) kuulus koos
Pärast isa surma (mis oli hiljem) sooritas esimese enesetapu katse. Romaani kirjutamise ajal mattis mitu talle kallit inimest. Lõi kogemustele toetudes Septiumus Warren Smithi (Richard) kuju, teistelgi tegelastel prototüüp. Romaan kujunes isiklikuks. Teema- surm. Alateema- depressioon, üksindus, suhted. Süzee- proua Dalloway, 52.a kõrgklassi daam korraldab pidu, 30.a sõjaveteran tapab end, jutt jõuab Pr Dalloway peole. Aeg- kirjeldatakse ühte päeva 5. Kadunud põlvkond (mida tähendas, kes, ühisosa kahel teosel). Kadunud põlvkond- nimetus, mida kasutatakse rühma USA ja Lääne-Euroopa kirjanike kohta, keda pärast I ms ühenda pettumus kaasaja tsivilisatsioonis. Maailmavaadete kujunemist ja loomingut mõjutasid suuresti sõjakogemused. Sõda röövis hingelise tasakaalu. Hinges valitses tühjus- süvendas veelgi majanduslik ja ühiskonna kõlbeline allakäik. Kohanematus- elul puudus mõte
Paar reisi ka Hispaaniasse – tema teiseks huviks härjavõitlus. Elu lõpuaastatel tervis halveneb, jahiretkel saab silmale uue obaduse – see toob kaasa veremürgituse. Elab elu jooksul läbi 2 auto-, 2 lennu- ja 1 sõjaõnnetust. Ei olnud võimeline istuma. Elu viimased teosed tegi püsti seistes. Viimase osa elust luges . Mõjutused Turgenevilt, Tolstoilt, lemmik ka Jack London. Lõpetas elu enesetapuga. Inimesena oli Hemingway elurõõmus, kuigi kirjutab sõja muserdamisest. Kirjutab kadunud põlvkonnast – otse koolipingist I maailmasõtta ja peab osalema ka II maailmasõjas. Väidab , et noorus ja minevik võeti ära ja kriips tõmmati peale ka tulevikule. Suur osa ei saanud aru, ,mille nimel sõdivad. Tavaliseist sõdureist ei hoolita. Kirjeldab lõhestunud hingega inimest. 1) “Meie päevil” Peategelane sarnane Hemingway endaga – tahtmine võidelda pahede vastu – ei leia õiget väljundit. Läbimõeldud sõnakasutus, kirjeldusi pole. Keelega tehtud tõsist tööd
kes elab ühes proua Lieseriga. Tema isa on koonduslaagris ning seetõttu püüab Elisabeth ühiskonnas piisavalt madalat profiili hoida. Ta suudab jääda tugevaks nii mõneski pingelises olukorras. Elisabeth ei saa kunagi teada, et tema isa on surnud, kuna Ernst oli ainuke, kes oma naise isa saatuse kohta teadlik oli, see teadmine suri aga koos Ernstiga. Hermann Böttcher puhkusel viibiv sõdur, kes otsib taga oma kadunud naist. Ta nõustub Graeberit aitama, küsides möödaminnes küladest, kus ka käib, ka tema pere kohta. Teose lõpus leiab Böttcher oma naise, ent see, keda ta enda ees näeb, ei vasta tema ootustele. Tema naine oli olnud tüse ja matsakas, just selline nagu Böttcherile meeldib, ent nüüd leidis ta eest kondise varju. Böttcher jääb segadusse. Proua Lieser- Elisabethi korterikaaslane, südamest fasist ning valmis iga kell kedagi ära andma
mahajäänud, räägib kõike, mida ta Eestimaal nägi, nii rõõmus kui ka kurb. Äärmiselt kriitline ja realistlik. Liiv nägi eelkõige Eestimaa varjukülgi. Tihedalt seotud ka Liivi endaga ta pidas ennast üheks osaks Eeestimaast. Tõdes, et kuigi ta väga tahaks, ei jõua ta ise midagi Eestimaa heaks teha. Peaaegu koguaeg kõlavad mõtted Eestimaa kurvast saatusest ja õnnetusest, mis siin on, aga annb ka mõista, et kodumaa on talle kallis ja vajalik. Vaimsus on kuhugi kadunud. Palju sõna-ja fraasikorduseid, lihtne keel, palju ridade vahele kirjautatud. Liivi on viisistatud. Mõned luuled sarnanevad haikudele. Loodusluule Mahuliselt kõige rohkem. Olulised on neli aastaega, kus lemmikuks oli sügis. Toob luulesse kriitilise realismi. Osakab märgata detaile ja teeb nende põhjal üldistusi. Läbi looduse meeleolude annab edais inimtundeid. Kordab ühte ja sama sõna või fraasi. Näiteks: ,,Mai hommik"- ilmunud üphes trükis,
verepilastusmotiiv, mis on justkui egoismi sümbol inimene pole võimeline armastama kedagi teist peale iseenda. Kõik väljastpoolt tulevad on võõrad ja tõugatakse eemale, kuid on ka erandeid. Võimetus armastada on üksilduse peamine põhjus. Tegevus toimub XIX sajandi keskpaigast XX sajandi alguseni. Autor mõistab hukka individualismi ja egoismi. "Armastus koolera ajal" (1985) Jorge Luis Borges (1899-1986) Kadunud põlvkonna kirjandus inglise k lost generation `kadunud sugupõlv'. Kadunud sugupõlve kirjandus kujutab laastamistöid, mida I maailmasõda inimhingedes tegi. Enamasti kujutati noori, kelles sõja koledus ja mõttetused olid hävitanud lootused ja usu tulevikku. Nad tulid sõjast tagasi küll elusana, kuid nende hinges valitses surm. Nad ei suuda leida oma kohta elus, elu mõtet. Lahenduseks on enesetapp, teadlik surma otsimine, meeletu elupõletamine, põgenemine ühiskonnast loodusesse. Seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid