"haldusjaotus" - 460 õppematerjali

Norra

Norra Koostanud: 2008  Sisukord 1. Üldinfo...............................................................3 2. Haldusjaotus..........................................................3 3. Poliitika...............................................................3 4. Ajalugu...............................................................4 4.1 Esimesed norralased 4.2 Viikingite aeg( umbes 800-1050) 5. Geograafia............................................................5 6. Majandus.............................................................6 7. Kultuur................................................................7 7

Muinasaeg eestis

Kordamisküsimused, KT 1. Muinasaeg-Esiaeg ehk muinasaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik.Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Arheoloohiline kultuur- sarnaste leidude muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike ühtekuuluvust nim . Kunda kultuur-Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi.Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest.Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid Asva kultuur- Pronskiajal, Asva kindlustatud asulate kultuur. Küttimine ja kalastamine kaotas oma tähtsust. Hakati tegelema põlluharim...

Eesti NSV rajoneerimine ja juunipööre

1944. a. eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga (Eesti saanud Tartu rahuga, 80% Venelased; kaotas 5%), Lätilt võeti Abrene linn ümbrusega (kaotas 1,8%) ning Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipéda ala (sai 16,7%). Potsdami konverentsil anti Saksa idaalad Poola ja N-Liidu valitseda, seega isoleeriti Baltikum muust maailmast. Esialgu säilis senine haldusjaotus (vallad, maakonnad), kuid loodi veel külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad, nende asemele loodi maarajoonid (Eestis 39, Lätis 58 ja Leedus 87; 1960 a. 15/26/44). 1952-53 eksisteerisid ka oblastid (Eestis ja Lätis 3, Leedus 4). Poliitilist elu juhiti Moskvast kohalike kommunistlike parteide kaudu, mida kontrollisid julgeolekuorganid

Inglismaa

Rahvuslill on roos (punane, valge). Kaitsepühak on Püha Jüri. [redigeeri] Rahvastik Suurim linn on London, mis on ka kogu Suurbritannia pealinnaks. [redigeeri] Religioosne koosseis · anglikaane 31 500 000 · katoliiklasi 5 000 000 · muslimeid 1 600 000 · metodiste 1 400 000 · judaiste 267 000 · õigeusulisi 250 000 · sikhe 336 000 · hinduiste 559 000 · baptiste 140 000 · mormoone 100 000 ­ 200 000 [redigeeri] Haldusjaotus [redigeeri] Majandus Inglismaa majandus, mis järgib anglo-sakside majandusmudelit, on üks suuremaid maailmas. Inglismaa majandus on suurim neljast majandusest Ühendkuningriigis. London on üks maailma suurimaid majanduskeskusi. Ühena maailma enim arenenud riikidest on Inglismaa liider keemia ja farmaatsiasektoris ning oluline tehnilistes tööstusharudes, eelkõige lennunduses, relvatööstuses ja tarkvara tootvas sektoris.

Eesi Vabariik ja 4 põhiseadust

01.2009) 1645 ­ Rootsi võim Saaremaal Eesti Kroon seotud euroga: 1:15,6466 1632 ­ Tartu ülikool, Forselius Põhiseadus: 28.06.1992 (hetkel 4.) 1721 ­ Põhja sõjaga Vene võim Parlamentaarne Vabariik 1816 (1819) ­ Pärisorjuse kaotamine Lipp: juuni 1922, august 1990 1857 ­ püsiv ajakirjandus (Perno) Haldusjaotus: põhiseadusega 1938 1866 ­ vallaseadus Muutused NL perioodist: Rapla maakond 30.03.1917 ­ Liivimaa Eestile 15 maakonda; 195 valda 24.02.1918 ­ EV väljakuulutamine 34 linna ­ 13 vallasisesed (Rapla) 02.02.1920 ­ Tartu rahu Põhiseadused: EV ajaloos on kehtinud 4 põhiseadust. 1. PS 15.06.1920 Ilma referendumita, Asutav kogu. Euroopa üks demokraatlikem, sest 1920 said naised ka valida

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS

Ülemkoja moodustamisel on kaks erinevat põhimõtet: Esimesel juhul kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit. Valimisi ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt koos päritud õi omandatud tiitliga. Nt Lordide koda. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. See on enamlevinud. Regionaalsel esindusel põhineva ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil: Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. (nt Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. (Nt Usa, Itaalia, Jaapan). PARLAMENDI FORMAALÕIGUSLIK STRUKTUUR

Itaaliat tutvustav slaid

vahel. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus, suurim sademetehulk on Sitsiilias : 1520 mm.  Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik. Vabariik loodi 2.juunil 1946 korraldatud referendumiga. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu. Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks.  Haldusjaotus & Religioon Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8092 vallaks . 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliitlasteks Itaalia moslemite kogukond on 2,1%elanikkonnast.  Majandus Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. Itaaliat iseloomustab ka kõrge SKP ( Sisemajanduse Kogutoodang ). 2008. aastal oli Itaalias suuruselt seitsmes majandus maailmas ja suuruselt neljas Euroopas. Itaalia on Euroopa Liidu üks asutajaliige. Alates 2002

Ajaloo konspekt - Eesti 17 ja 18 sajandil

Eesti 17 ja 18 sajandil Eesti kuulus 17 saj Rootsi riigi koosseisu. Eesti kuulus 18 saj Vene riigi koosseisu ( peale Põhjasõda 1700-1721) Haldusjaotus: Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Põhja ­ Eesti Lõuna-Eesti ja Põhja - Läti KESKUS TALLINN RIIA MAAKONNAD 17saj Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Tartumaa, Pärnumaa, (al 1645) Järvamaa Saaremaa, Riia ja Võnnu mk MAAKONNAD 18saj Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Saaremaa, Järvamaa Võrumaa, Viljandimaa, Riia, Võnnu, Volmari, Valga mk Keskvõimu esindaja on KINDRAL...

Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik

osaks. Tsoon B oli juba varasemast okupeeritud Jugoslaavia Rahvusliku Armee poolt. 1974 Serbia mõju vähendamiseks Jugoslaavias rajab Tito Serbia vabariigi territooriumil Kosovo ja Vojvodina autonoomsed provintsid. Kosovos moodustavad enamuse albaanlased ja Vojvodinas ungarlased. -1980 sureb Josip Broz Tito, kes suutis mitmerahvuselist Jugoslaaviat oskuslikult koos hoida. -1980. aastate majanduslangus teravdab rahvussuhteid.  Haldusjaotus Seespidiselt oli riik jaotatud kuueks Sotsialistlikuks Vabariigiks ja kaks Sotsialistlikku Autonoomset Vabariiki olid Serbia Sotsialistliku Vabariigi osad. Föderaalne pealinn oli Belgrad. Vabariigid ja autonoomsed vabariigid olid: 1.Bosnia ja Hertsegoviina Sotsialistlik Vabariik (pealinn: Sarajevo) 2.Horvaatia Sotsialistlik

Eesti Vabariik 1920-1940

Majandus Eesti Vabariik 1920 Kultuur Maareform 1919 1940 Eesti keelne kooliharidus Haldusjaotus Valitsemine Mõisa maade võõrandamine alates algkoolist kuni 11.Maakonda ja asendustalude loomine. Välispoliitika Petseri maakond. Demokraatlik Vabariik ülikoolini.

EESTI ALA VALITSEMINE Rootsi ajal

*EESTI ALA VALITSEMINE. §15 I. Eesti ja Läti haldusjaotus Rootsi ajal. Eesti jagunes kaheks kubermanguks. 1. KUBERMANG Eestimaa kubermangu keskus: Kubermangu kuulunud maakonnad : 1)Läänemaa 2)Harjumaa 3)Järvamaa 4)Virumaa 2. KUBERMANG Liivimaa kubermangu keskus: Kubermangu kuulunud maakonnad : 1)Pärnu maakond 2)Tartu maakond 3)Saaremaa 4) II. Võimukorraldus Kõrgeim valitsusametnik: Tema ülesanded:

MAARAHVAS XIV-XVI SAJANDIL

MAARAHVAS XIV-XVI SAJANDIL Eesti haldusjaotus 14. sajandil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik · 14.sajandi keskpaigas elas Eestis ainult 100 000 inimest. · Peale eestlaste elas Eestis veel sakslasi ja rannarootslasi ning venelasi. · Suuremad linnad olid Tallinn (7000-8000) ja Tartu (5000-6000) Rannarootsi elamu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Talurahva koosseis Üksjalad- pidid mõisa hea...

Muinasaeg - Eestlased Muinasaja lõpul

Eestlased muinasaja lõpul Ühe adraga toideti üks pere. Pere 10-15 inimest. Kolmeväljasüsteem, sest talivili tuli. Asustus oli laialdane, ainult soostunud ala oli asustamata. Rannikualadel tegelti loomakasvatusega ka. kalapüük ja küttimine. Mujal oli valdavaks (lõuna-eesti) põllumajandus. Kärajad- meestekogu. Krunditi põllud 19. sajandil. 1000 aastat elas eestlane ribapõllusüsteemis. Kujunes välja muinasaja lõpul haldusjaotus. 45 kihelkonda, maakonnad. Kaupeldi agaralt- ristisõjad puhkesidki selleõttu ,et siit kulgesid läbi kaubateed. Kordamisküsimused 1. Mis aeg on muinasaeg ja kuidas seda uuritakse ? ­ esimesed inimasustuse jäljed on pärit 9000. aastast eKr . Kulli ja Kunda lähedal asula. See on andnud nimetuse kõige varasemale ajalooajastule. Kunda kultuur- tööriistad on kivist ja luust, elatakse rannikualadel ,jõgede järvede kallastel, peamine elatusala on

Eesti Vene impeeriumi osana (Haldus ja Majandus)

Eesti Vene impeeriumi  osana Haldus ja majandus Haldusjaotus P­E→Eestimaa kubermang L­E+P­Lätimaa → Liivimaa kubermang Kubermangu juhib kindralkuberner tavaliselt vene armees karjääri teinud  välismaalased Näiteks: 1.Otto Douglas (Rootsi) 2.Woldemar Lõwendahl (Taani) 3.Peter Lacy (Iirimaa)  Suurim privileeg oli see, et võis  tsaarivalitsuse ukaase välja mitte  kuulutada, kui see ei sobinud Balti  erikorraga Tegeles jooksva haldustegevusega Vastutas oma kubermangus sõjaväe  ülalpidamise eest Kontrollis riigi tulude laekumist Kuna kuberner oli sõjaväelane ja  tavaliselt elas Peterburis, juhtisid provintsi  tegelikult kaks kohalikku valitsusnõunikku  Säilisid rüütelkonnad (Eestimaa,  Liivimaa, Saaremaa) 1730­40 koostati aadlimatrikkel Tööd jätkasid maapäevad Säilisid linnade omavalitsused Balti erikord Eestimaa kubermang läks Vene riigi  koosseisu autonoomse osana Säilis luteri usk Asjaajamiskeeleks jäi sak...

Poola esitlus

Poola Üldandmed Poola Vabariik on parlamentaarne vabariik (poola k. Rzeczpospolita Polska). Pindala 312 683 km². Pealinn ­ Varssavi. Rahvaarv 38 501 000 (2011 a. seisuga). Rahaühik ­ zlott (1 PLN = 0.24 ). Riigikeel poola keel. Asukoht Poola Vabariik on riik KeskEuroopas. Poola naabrid: läänes ­ Saksamaa, lõunas ­ Tsehhi ja Slovakkia, idas ­ Ukraina ja Valgevene, põhjas ­ Venemaa (Kalingrad). Poola asub ka Läänemere ääres. Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. Haldusjaotus ja suurimad asulad Poola territoorium on jaotatud 16ks maakonnaks. Suurim linn on pealinn Varssavi (1 716 855 in.) Teised suuremad linnad: Kraków (753 800); Lód (742 387); Wroclaw (632 200). Tähtis asula on ka Läänemere äärne sadamalinn Gdansk. Riigivalitsemine Demokraatlik parlamentaarne vabariik. Parlament on R...

Prantsuse Keel

muu Itaaliaga ühendati see 42 eKr. Gallia Transalpina lõunaosas asutasid roomlased 212 eKr Gallia Narbonensise provintsi. Gallia vallutamise viis 58­51 eKr lõpule Julius Caesar. Augustus jaotas Gallia kolmeks osaks: Akvitaania (Aquintia) lõunas Gallia Lugdunensis keskel Gallia Belgica põhjas Nende keskuseks oli Lugdunum (Lyon). Viiendal sajandil vallutasid Gallia germaanlased. 3 Gallia haldusjaotus aastal 58 Kõnelemiskohad ja -viis 17. ja 18. sajandil kõneldi prantsuse keelt paljudes Euroopa riikides kõrgklassi keelena. Seda kõneleb emakeelena umbes 110 miljonit inimest. Lisaks Prantsusmaale on see Haiti riigikeel ja üks riigikeeli Belgias, Sveitsis, Luksemburgis, Kanadas ja mitmetes Aafrika riikides. Prantsuse keelel pole ühtegi konkreetset häälikut ja lõpud on umbmäärased. Paljud sõnad häälduvad sarnaselt, neil on raske vahet teha

Kanada

Kanada lipp. Kanada riigipea on Elizabeth II . Kanada kogu pindala on 9 984 670 km² . Rahvaarv (2007) 33 025 900 Rahvastiku tihedus 3,3 in/km² Iseseisvus 1. juuli 1867. Rahaühik CAD (Kanada dollar- 100 senti) Kanada pealinn on Ottawa. Pindala: 2 778,64 km² Elanikke: 859 700 (2005) Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril 1857. aastal.  Riigikeeled: Inglise ja prantsuse Rahvuspüha: 1. juuli - Kanada päev (1867) Riigikord: Föderatiivne riik Haldusjaotus: 10 provintsi ja 2 territooriumi Asend. Kanada, mis on maailmas suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas. Kanada piirneb põhjast Põhja-Jäämerega, lõunast USA-ga, idast Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänest Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdest Baffini lahega. Pinnamood. Pinnamoe järgi saab Kanadat jaotada 6-ks osaks. Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaaks. Läände jäävaks Suureks tasandikuks, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas.

Eesti Rahvastik

Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku arvu (rahvastiku suuruse), koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid arvulises väljenduses). 4 [SAJAND & SUGU] 94 [SÜNNIAASTA] 05 [KUU] 30 [PÄEV] 083 [JÄRJENUMBER] 9 [KONTROLLNUMBER] 1180. ­ 1290 muistne vabadusvõitlus lõppes lüüasaamisega,eestlasi suri ja eestimaale asusid elama sakslased ka rootslased. 1340. Suur Näljahäda 1558. Liivi sõda,mille tõttu paljud sõdalased ja need kelle kodusid rüvetati,ja kelle raha pärast tapeti. 1700. Oli eestis suur katkuepideemia ehk must surm. Hiljem hakkas rahvaarv taastuma kuskil 1711.Sel ajal ka Põhjasõda mõjutas. 1940 -1944. Toimus venelaste okupeering,mis viis suurele massiküüditamisele eestlaste ja ka teiste rahvuste tapmiseni. Ka toimus riigist suur põgenemine ja sisse tulid venelased. Mõjutas ka kindalsti teine maailmasõda. 1990. Hakati teostama EVI ja lahkusid paljud välismaalalsed...

Itaalia

Itaalia Itaalia asend Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Pealinn *Itaalia pealinnaks on Rooma. Teda nimetatakse ka Igaveseks linnaks. *Üks rikkamaid linnu kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest. *Kirikuid on kokku umbes viissada. *Aastas külastab Roomat üle kolme miljoni turisti. Itaalia keel *Itaalia keel kuulub indoeuroopa keelkonda romaani rühma. *Seda keelt kõneleb umbes 70 miljonit inimest. *Kujunenud on rahvaladina keelest. *Itaalia keelest pärineb suur osa muusika oskussõnavarast. Kliima *Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad talved ja sajused suved. *Po madalikul on parasvöötme mandriline kliima. *Apenniini poolsaarel ja saartel on lähistroopiline kliima. *Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljav...

Venemaa ( slaidid )

Riigi pikkus põhjast lõunasse on 4000 km ja läänest itta 10000km. Venemaal on üksteist ajavööndit.  Üldandmes Iseseisvus- 26. detsember 1991. Pindala- 17 075 400 km2 Rahva arv- 148 673 000 inimest Rahvastiku tihedus- 8,5 in/km2 Pealinn- Moskva Rahaühik- Vene rubla(RUB) Ametliud keeled- vene keel ja vabariikides kohalikud keeled.  Vene rubla(RUB) 1 EUR = 39.7268 RUB  Sümboolika Lipp Vapp  Haldusjaotus Venemaal on 21 vabariiki, 7 kraid, 48 oblastit, 1 autonoomne oblast, 9 autonoomset ringkonda ja 2 föderaallinna (Moskva, Sankt-Peterburg).  Suuremad linnad Moskva (10,4 milj. inimest) Sankt-Peterburg (4,7 milj. inimest) Novosibirsk (1,43 milj. inimest) Nizhni Novgorod (1,36 milj. inimest) Jekaterinburg (1,27 milj. inimest) Samaara (1,17 milj. inimest) Venemaa kaardil  Riigikord Venemaa on föderatiivne vabariik.

Eesti keskaeg ehk Vana-Liivimaa aeg ehk orduaeg 1227-1561

Vana-Liivimaa. Eestimaa ­ nii nimetati Taani valdusesse läinud Põhja ­ Eestit 1346 aastani, mil Taani kuningas müüs oma valduse Saksa ordule, siis laienes nimetus Liivimaa ka Põhja ­ Eestile. Liivi(maa) ordu ­ Katoliku rüütli ordu Liivimaal tekkis 1237 aastal Mõõgavendade ordust pärast selle hävitavat lüüasaamist leedulaste käest. Liivi ordu kuulus Saksa ordu koosseisu, selle Liivimaa haruga. Ordu peaülesandeks alistatud põlisrahvaste alluvuses hoidmine. Eesti haldusjaotus 13. ­ 14. Sajandil Maahärra ehk maaisand ­ keskaegse Vana-Liivimaa feodaalriigi valitseja. Eesti alale rajati 4 feodaalriiki 1. Liivi/Saksa ordu valdus ­ maahärraks Liivi ordu meister, kes asus algul Riias, siis Võnnus. Territooriumilt suurim ja sõjaliselt tugevaim Feodaalriik. 2. Tartu piiskopkond 3. Saare-lääne piiskopkond · Maahärraks Tartu piiskop või Saare-Lääne piiskop, kes omakorda allusid Riia peapiiskopile

Eesti NSV valitsemine ( slaidid )

1950 valdade asemele külanõukogud maakondade asemele rajoonid 1952-1953 ka kolm oblastit 1950. viidi Eesti läbi põhjalik territoriaalne muutus. Kaotati vallad ja maakonnad, nende asemele tekkisid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli kokku 39, senise 13 maakonna asemel. Lühikest aega 1952-1953 on Eestis ka kolm oblastit: Tallinna, Pärnu ja Tartu. 1950.aastate lõpul sai selgeks, et rajoonide arv on liiga suur. Nende arvu hakati vähendama. Nii nägi Eesti NSV haldusjaotus välja 1959.aastal. 1962.a. viidi läbi järjekordne rajoonide reorganiseerimine. Alles jäi 15 rajooni. Sisuliselt on tegemist tänapäevase haldusjaotusega, vaid rajoonidest on maakonnad saanud. Iseseisev töö Õ lk 103 Millised kontrollmehhanisme rakendas Moskva Eesti NSV-s (nimeta 4)?

Venetsueela

Venetsueela Venetsueela Riik LõunaAmeerikas Piirneb: Kariibimere ja Atlandi ookeaniga Kolumbia, Brasiilia, Guyanaga Riigihümn: Gloria al bravu pueblo Pealinn: Caracas Pindala: 912 050 km² Riigikeel: hispaania Rahaühik: bolivar Riigikord: presidentaalne President: Nicolas Maduro Venetsueela mitmekesine loodus pakub ränduritele erinevaid võimalusi. Venetsueelas saab matkata nii rahvusparkide kergetel ja korralikult tähistatud radadel, kui ka metsikus dzunglis. Hulgaliselt on võimalusi nii seiklusspordiga tegelemiseks, kui ka rannapuhkuseks. Lisaks loodusele tasuks tutvuda ka indiaanlaste traditsiooniliste küladega. Riigi kõrgeim tipp on 5007 m kõrgune Bolivar. Atlandi rannikul asub lai soostunud Orinoco delta. Majandus Suurim majandusharu: nafta Nafta on 80% ekspordituludest Haldusjaotus Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja liidusõltkondadeks. Amazonas · Anzoátegui · Apure · Aragua · Barinas · Bolíva...

Horvaatia ehk Kroaatia

Horvaatia ehk Kroaatia Koostaja: ......................  Geograafiline asend Horvaatia pindala on 56 542 km² ja elanikke umbes 4 535 000, keskmiselt 80 inimest ruutkilomeetril. Horvaatia piirneb Sloveenia ja Ungariga põhjas, Serbiaga kirdes, Bosnia ning Hertsegoviinaga idas ja Montenegroga kagus. Horvaatia jagab Aadria mere rannikut Itaaliaga Trieste lahes. Horvaatia pealinn on Zagreb.  Geograafiline ehitus Kiltmaa laiub Istria poolsaarelt Gorski Kotari suunas ning lõppeb künklikus Zagorje viinamarjakasvatuspiirkonnas.  Karstimaastikke, mis on poorsest lubjakivist geoloogilised formatsioonid, näeb Gorski Kotaris ning need jätkuvad lähedases Istrias ja Velbeti mägedes, kus tuul ja vihm on üheskoos kaljudest vorminud veidrad kujud, kukovi.  Loodusvarad Balkani poolsaare loodusvarad on piiratud. Piirkond on liiga mägine, kliima on suvel lii...

Liivi sõda ja Põhjasõda.

Maailma ajaloo periodiseering ja allikad: Perioodid: Keskaeg (muistse vabadussõja lõpp-Liivi sõda) - Varauusaeg ­ Uusaeg (Liivi sõda-pärisorjuse kaotamine) ­ Lähiajalugu (iseseisvumine-tänapäev) Allikad: Esemelised (muistised) Kirjalikud (kroonikad) Suulised (luule, pärimused) Etnoloogilised (tavad, kombed) Liivi sõda (1558-1583) Haldusjaotus: Enne Liivi sõda: Venemaa Saksa Taani Pärast Liivi sõda: Poola-leedu Rootsi Taani Sõjakäik ja rahud: Venelased tungisid peale, Poola abile vaatamata jäi Liivimaa venelastele alla. Härgmäe lähedal viimane välilahing, kus ordu sai lüüa. Talurahva ülestõus, piirati Koluvere linnust, aga ebaõnnestunult. Paluti abi Rootsilt, väed saabusid Tallinna, esimene tugipunkt. Vilniuses 1561 leping, millega Riia piiskopkond ja ordu andsid end poola kuninga valitsuse alla. Liivimaa sai mitmeid vabadusi (usu, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid jne). Sõda muutus rahvusvaheliseks, Liivimaa alad jagatud nelja...

Eesti esiaja KT küsimused ja vastused

Kihistumine algas juba pronksiajast, muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus küllaltki suur, valitsev kiht rikastel suurmaaomanikel,suur osa linnustest ülikute residentsideks Muinaseestlaste sõjaline tase Sõjaline tase 11. sajandi keskkpaiku rajati ringvall- linnuseid Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus Odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid Muinasaja haldusjaotus. Märkige kaardile muinasaegsed maakonnad. Suhted naabritega.Kes olid Ingvar, Jaroslav Tark, tsuudid, sossolid Ingvar- Rootslaste kuningas Jaroslav Tark- Vana-Vene suurvürst Tsuudid- vanavene kroonikates eestlaste ja vadjalaste kohta tarvitatud nimetus Sossolid- eestlaste nimetus Vene kroonikais Kiviaeg Eestis 1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest jää alles taandus Eesti aladelt ja inimasutus puudus 2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest

Muinasaja kordamine

9. Millesse uskusid muistsed eestlased? looduse hingestatusesse(animism); esivanemate hingedesse; tarkadesse e. nõidadesse; haldjatesse; loodusjõududesse(Uku, Taara); väesse inimese sees (süda,küüned,veri,higi,hambad,sülg,silm) 10. Nimetage muistseid kalmetüüpe. hiiepuud, kivikirst kalmed, tarakalme, kivikalme, kääpad, maahaudadega kalmistud Millal hakati matma maa-alustesse haudadesse? 11. Eestlased muinasaja lõpul: - rahvaarv 150 000 inimest - haldusjaotus Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala - muinaslinnuste arv, 2 põhilist linnuse tüüpi u. 50? - põhilised tegevusalad käsitöö, põlluharmine, loomapidamine, küttimine ja kalapüük, metsmesindus, kaubavahetus lähinaabritega 12. Milliseid kokkupuuteid oli muinaseestlastel oma naabritega? Tooge näiteid. elavnesid suhted ülemeramaadega, rahumeelsed kaubandussuhted- jäi viikingite kaubateele, sugulasrahvastega olid pidevalt tülid.

Belgia ja pealinn Brüssel

.............................................................8 2. Pealinn Brüssel...........................................................................................................................8 2.1 Ajalugu...................................................................................................................................9 2.2 Linna nime päritolu................................................................................................................10 2.3 Haldusjaotus...........................................................................................................................10 2.4 Euroopa Liidu peakontor........................................................................................................10 2.5 Vaatamisväärsused..................................................................................................................11 Kokkuvõte......................................................................................

Eesti NSV (ENSV)

1 lubatud partei: Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei, mille kohalik allorganisatsioon oli Eestimaa Kommunistlik Partei. Võimustruktuur: 1) EKP (partei) (partei juht riigi juht, 1. sekretär) 2) ENSV ministrite nõukogu (valitsus) (juht ministrite nõukogu esimees) 3) ENSV Ülemnõukogu (seadusandlik võim) (juht ülemnk. presiidiumi esimees) ENSV HALDUSJAOTUS______________________________________________________ 1940­1941- Eesti NSV loomise esimesel aastal jäi Eesti Vabariigi haldusjaotus muutmata, koosseisu jäi veel Petseri maakond. 1944. aastal liideti suurem osa Petserimaast ja osa Virumaast Vene NFSVga; 1946. aastal moodustati Hiiu maakond; 1949. aastal moodustati Jõgeva maakond ja Jõhvi maakond Uue jaotuse kohaselt jaotus Eesti NSV territoorium 13 maakonnaks ja 233 vallaks 26. september 1950.a võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mille kohaselt muudeti endine halduskorraldus, mille käigus likvideeriti maakonnad ja vallad.

Hiina

Hiina Rahvavabariik Riigi üldandmed Riik: Hiina Rahvavabariik (hiina k. Zhonghua Renmin Gongheguo). Pindala: 9 596 960 km² Rahvaarv: 1 306 300 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 136 inimest/km² Riigikeel: hiina keel (standardhiina keel ehk putonghua, mis põhineb pekingi dialektil) Riigikord: kommunistliku partei poolt juhitav riik Riigipea: president HU Jintao (alates 15.03.2003), on samas ka Hiina KP peasekretär ning Sõjanõukogu esimees (Sept 2004) Valitsusjuht: peaminister WEN Jiabao (alates 16.03.2003) Pealinn: Peking (Beijing) (13,8 mln elanikku) Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regiooni (zizhiqu) ja 4 keskvõimule alluvat linna (shi): Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin. Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad. Rahaühik: Hiina jüaan (CNY, kasutatakse ka lühendit RMB) (hiina k. yuan, kõne- keeles kuai) = 1,58 EEK; 1USD=8.06 RMB (jaanuar 2006) Suuremad linnad: Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin, mis paik...

Taani - referaat

Vinni 2010 SISUKORD: 1. RIIGIÜLDANDMED..............................................................................3 1.1 Pindala............................................................................................4 1.2 Rahvastik.........................................................................................4 1.3 Haldusjaotus.....................................................................................5 1.4 Riigikord..........................................................................................5 2. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS...............................................7 2.1 Riigi arengutaseme iseloomustus............................................................7 2.2 Rahvaarv ja rahvaarvu muutused..........................................................8 2

Hiina

HIINA  Sisukord AsendKaart Kliima Loodusvööndid Kliimavöötmed Mullad Taimestik Loomastik Inimtegevus Huvitavad faktid Põhjus puhkamiseks Kasutatud kirjandus  Asend kaart Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Hiinat ümbritsevad Lõuna­Hiina meri ja Ida­Hiina meri ning Kollane meri.  Mõned faktid riigi kohta Hiina rahvaarv küündib1,3 miljardi elanikuni Pealinnaks on Peking, kus elutseb 12 miljardit elanikku. Hiina keeles on Hiina Zhonghua - "keskmine impeerium". Nimi annab tunnistust maailmavaatest, mille kohaselt Hiina keisrid, Taeva pojad pidasid end maailma nabaks. Hiina pindalaks on 9 596 960 km² Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. Hiina riigikorraks on kommunistlik partei. Presidendiks HU Jintao (alates 15.03.2003). Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regio...

Rootsi

..................................................................3 LOODUS.................................................................................................................................... 4 RIIK............................................................................................................................................ 5 Riigikord................................................................................................................................. 5 Haldusjaotus............................................................................................................................5 Läänid......................................................................................................................................5 Ajaloolised maakonnad...........................................................................................................5 AJALUGU..........................................................................................

Hiina riigi ülevaade

OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Hiina Referaat Olustvere 2013 Sisukord Riigi üldandmed: Riik: Hiina Rahvavabariik Pindala: 9 596 960 km² Rahvaarv: 1 306 300 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 136 inimest/km² Riigikeel: Hiina keel(mandariini keel) Riigikord: Kommunistliku partei poolt juhitav riik Riigipea: Hu Jintao Pealinn: Peking(13,8 mln elanikku) Haldusjaotus: 23 provintsi, 5 autonoomset regiooni ja 4 keskvõimule alluvat linna): Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin. Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad. Rahaühik: Hiina jüaan Suuremad linnad: Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin, mis paiknevad Ida-Hiinas 2 Hiina kaart. http://www.chinaforgroups.com/chinamap.html Geograafiline asend ja loodus: Pindalalt on Hiina ...

Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal ?

Põhja-Eesti talurahva jaoks oli oluline vahetuskaubandus soomlastega . Talurahvas rikastus ja tõusis tarbimine. Rootsi aja lõpus tekkisid taluhoonetele esimesed klaasaknad, mis võrreldes eelmiste aegadega oli märk Eesti rahva paremuse poole liikuvast elust. Seega usun, et Rootsi aeg oli väga hea majandusliku arengu periood. Kahjuks käis alla nii ida- kui ka Hansa kaubandus, mis oleks Eestit veel arendanud. Rootsi võimu tulekuga tuli uus valitsus ja haldusjaotus. Eraldati Eestimaa ja Liivimaa kubermang, mida valitseisd kindralkubermanid. Rootslased üritasid siin luua tugevat keskvõimu, seda ei suutnud nad aga tükk aega saavutada, sest Eesti rahvas oli küllalt põikpäine. Üldjoontes oli aga Rootsi loodud valitsus nii hea, et jäi püsima ka Rootsi ajale järgneval veneajal. Kui vaadelda tagasi Vana-Liivimaa perioodile, siis hakkasid toimuma suured muudatused usuelus. Enne Rootsi aega oli Eestis kehtiv ristiusk, aga koos Liivi sõja

Island

Island Pindala: 103 000 km² Rahvaarv: 300 000 Riigikord: unitaarne vabariik Haldusjaotus: 7 ringkonda. Pealinn: Reykjavik Rahaühik: Kroon Linnastumine: 92% Sündimus: 15 Suremus: 7 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 10 Tööstuse % SKP- st 22 Teeninduse % SKP- st 68 SKP $/in. 21 000 Eksportkaubad kala ja kalatooted, loomakasvatustooted Islandi Vabariik asub samanimelisel saarel Põhja-Euroopas Atlandi ookeani ja Põhja- Jäämere vahel, 287 km Gröönimaast kagus. Islandil kehtib 1944. aasta konstitutsioon. Riigipea on neljaks aastaks valitav president, seadusandlik võim kuulub kahekojalisele, samuti neljaks aastaks valitavale, parlamendile (Althing) ja presidendile. Täidesaatvat võimu teostavad presidendi ...

Vene köök

presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu. Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Venemaa Venemaa rahvaarv on 142 miljonit Rahaks on rublad. Pealinnaks Moskva Pindala 17 075 200 km² Keeleks on vene keel Rahvastiku tihedus 8,5 in/km² Venemaa haldusjaotus Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): 21 vabariigiks 9 kraiks 2 keskalluvusega linnaks 1 autonoomseks oblastiks 4 autonoomseks ringkonnaks 46 oblastiks Rahvad ja religioon Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav

Vana hea rootsi aeg

Vana Hea Rootsi aeg Rootsi aeg, mis kestis Eestis rohkem kui 100 aastat, tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks on kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotus välja kujundamine. Uus kohtusüsteem püsis isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Kõige kõrgem kohtuorgan oli mõlemas kubermangus Rootsi kuningas. Kõige kõrgem kohapealne kohus Eestimaal oli Eestimaa Ülemmaakohus asukohaga Tallinnas ja Liivimaal oli vastavaks kohtuks Liivimaa Õuekohus, mis asus alaliselt Tartus. Neist kohtutest aste madalamad olid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, kus arutati talupoegade ja muude mitteaadlikke kuritegusid

Veneaeg (18. sajand)

läänimõisate pärusvalduseks. Põhm läänist muutusid alloodideks. Eestimaa ja Liivimaa kubermangule pandi ühine asehaldur, kes oli kubermeeridest kõrgem. Põhja-Eestis loodi juurde Paldiski maakond (Harjumaa ja Haapsalu arvelt) [Paldiski mk on asehaldusaja tunnus]. Liivimaa kubermangus Pärnu maakond jagati kaheks (eraldati Viljandimaakond) Tartu omast Võru, Riia mk Valmiera mk ja Võnnu mk-st Valga. Viimased 4 mk säilisid ka pärast asehaldusaega. Selline haldusjaotus kehtis aastani 1917. Kõikide linnade linnaõigused taastati (linnade läänistus lõpetati). Ka Paldiski sai linnaõiguse ja rajati Võru linn. Maanõunike kolleegium saadeti laiali. Aadlimatriklid kaotasid tähtsuse (muutusid võrdseteks) nt ka Vene aadlid võisid siin maad omada. Linnades saadeti raed laiali ja rae asemel valiti liima duuma (kõik majaomanikud said valida seda) ja see valis linnapea. Tollipiir kui selline tühistati (jäi püsima ka peale asehaldusaega)

Eesti turismigeograafia arvestuslik KT

per) Eesti üldandmed Asukoht: Põhja-Euroopa, Läänemere kaldal. Pealinn+suuremad linnad: Tallinn+Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev 16.nov ­ taassünni päev

Muinasaeg Eestis

Muinasaeg 1. Muinasaja perioodid a. Kiviaeg - u 10 000-1 800 eKr i. Paleoliitikum - u 10 000-9 000 eKr ii. Mesoliitikum - 9 000-4 900 eKr iii. Neoliitikum - 4 900-1 800 eKr b. Pronksiaeg - 1 800-500 eKr i. Vanem pronksiaeg - 1 800-1 100 e Kr ii. Noorem pronksiaeg - 1 100-500 eKr c. Rauaaeg - 500 eKr-1250 pKr i. Vanem rauaaeg - 500-450 eKr ii. Keskmine rauaaeg - 450 eKr-800 pKr iii. Noorem rauaaeg - 800-1250 pKr 2. Vanimad asulakohad a. Kunda kultuur, Mesoliitikum i. Pulli asula - 9 000-8 550 eKr 1. Kiviriistad, tulekivi, luust ja sarvest tehtud esemed 2. Jaht, kalapüüdmine ii. Kunda asula - 8 700-4 950 eKr 1. Luust, sarvest, tulekivist ja kvartsist tööriistad 2. Jaht, k...

,,Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus Eesti alal”

6. Nimetage ajalooallikaid, mis iseloomustavad muinasaega Eestis! (2p.) Arhitektuurilised (ehitised) ja esemelised (tööriistad), muinasaja lõpus ka kirjalikud (kroonikad, saagad). 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul? Kes oli selle autor? Mis keeles oli see kirjutatud?(3p.) Lätti Henriku liivimaa kroonika. Latinakeeles. 8. Milline oli Eesti ala haldusjaotus muinasaja lõpul? Nimeta 8 suuremat maakonda! (6p.) Maakonnad > kihelkonnad > külad Revala, Ugandi, Sakala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Läänemaa, Saaremaa 9. Kirjelda eestlaste muinasusundit! (4p.) Animism. Tarapita, Uku, Peta, Tõnn. 10. Kirjeldage eestlaste suhteid naabritega muinasaja lõpul!(2p.) Eestlaste suhted Lõuna-rahvastega ei olnud eriti head, ette tuli tülisid ja muid konflikte

Itaalia köök

Itaalia köök Stiina Siraki HT12-KE  Ülevaade riigist Riik - Itaalia Pealinn ­ Rooma Asukoht ­ Euroopa Pindala - 301 338 km2 (koos Sardiinia ja Sitsiiliaga) Rahvaarv - 60,6 miljonit (2010) Haldusjaotus - 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks Religioonid - 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks. Põhja- Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Veel on protestandid, õigeusklikud või judaistid  Tuntumad rahvustoidud Lõuna- Itaalia tähtsamad toiduained on tomat ja pitsa. Domineerivad vein ja oliivõli. Põhja- Itaalias on populaarsed liha, soustid, risoto, polenta ja lasanje. Joogid Toidu kõrvale juuakse valdavalt veini. Peale selle tarvitatakse likööre, viskit, õlu ja mineraal vett. Väga armastatakse juua kohvi, tuntumad kohvijoogid on espresso ja cappuccino.  Toidukultuur Kahvlit kui isiklikk...

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa Pt 8.-12. Haldusjaotus 13. saj • 1226 Modena Wilhelmi vaheriik • 1227 ordu vallutab Põhja-Eesti • 1237 Liivi ordu • 1238 Stensby leping • 1297 kodusõda ordu ja Riia linna vahel Välissuhted • 1236 Saule lahing • 1260 Durbe lahing • 1263 ja 1270 leedulased rüüstavad Eestit • 1410 Grünwaldi lahing • 1242 Jäälahing Jüriöö ülestõus 1343-1345. Osapooled • Taanlased • Harju-Viru vasallid • Sakslased • Eestlased  Jüriöö ülestõus 1343-1345. Sündmuste käik • 23. apr 1343 ülestõusu algus Harjumaal • Ülestõus Läänemaal • 4. mai kohtumine Paides • 11. mai Kanavere lahing • 14. mai Sõjamäe lahing • 24. juuli ülestõus Saaremaal • 1344 sakslased Saaremaal • 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine Sisesuhted pärast Jüriööd • 1346 Taani müüb oma valdused • 1396 kodusõda, ordu vallutab Tartu • 1397 Danzigi kongress • 1421 maapäev Välissuhted pärast Jüriööd • 1478 Moskva liidab endaga Novgorod...

Muinasaeg

puudused: kallim, raske töödelda, kõrge sulamistemp, muutused: kasvatati vilja, hakati tegelema kaubandusega ja valmistati uusi esemeid 5. Kirjutamata ajalugu. • Ainult arheoloogilised allikad • Skandinaavlaste huvi Eesti vastu • Ruunikivid • Linnuste ehitamine • Asulate moodustumine linnuste lähedusse • Kaheväljasüsteem • Rauast tööriistad ja relvastus 6. Eestlased muinasaja lõpul (tegevusalad, ühiskond, haldusjaotus, suhted naabritega) • Maaharimine, küttimine, kalapüük, metsamesindus, raua tootmine • Rahvaarv kuni 200000 inimest, külade kasvamine, teravilja eksport, väliskaubanduse suur roll, ühiskonna kihistumine • Maakonnad – suuremad (keskuses asus linnus) - Saaremaa, Virumaa, Sakala, Ugandi jne (pooliseseisvad poliitilised üksused), mis omakorda jagunesid kihelkondadeks. • Püüdis olla vaba teiste riikide võimust, Jaroslav Targa sõjaretk Tartu alla,

LEEDU VABARIIK SÜMBOOLIKA Lipp ­ kollane, roheline, punane Hümn - "Lietuva, tvyne ms" ('Leedu, meie isamaa') ehk "Tautiska giesm" ('Rahvuslaul') on Leedu riigihümn. Pindala - 65 200 km2 Rahvastiku tihedus - 51 in/km2 Rahvaarv ­ 3 329 300 (2010) Riigikord ­ parlamentaarne vabariik President ­ Dalia Grybauskaite SKT-54,03 miljardit USD (2007) SKT elaniku kohta - 17 104 USD Rahaühik ­ leedu litt Rahvuslill-aedruut Rahvuslind ­ valge-toonekurg Haldusjaotus Leedu jaguneb 10 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 44 rajooniks/ringkonnaks ja 92 linnaks. Pealinn on Vilnius (544 100 elanikku), teised suuremad linnad on Kaunas (355 550 elanikku), Klaipeda (184 700 elanikku), Siauliai (127 050 elanikku), Panevezys (113 660 elanikku). PINNAMOOD e. reljeef Leedu pinnamood on enamjaolt tasane, väljaarvatud madalamad mäed läänes asuvatel kõrgendikel ja idapoolsel mägismaal. Kõrgeim punkt on Aukstasis (294 meetrit). Leedus o...

Hispaania

Kooli nimi Referaat HISPAANIA Autor: .............................. Juhendaja: õp. ................. 2011 Sisukord: Üldandmed.......................................................................................................3 Asend...............................................................................................................4 Loodus.............................................................................................................4 Kliima...............................................................................................................4 Taimestik..........................................................................................................4 Loomastik.........................................................................................................4 Rahvast...

Eesti NSV pildid + põhjendused

Kohaliku keskomitee esimene sekretär sai siiski temast ametikult 1944 aasta sügisest. 4. Pildil on Johannes Vares­Barbarus. Valisin tema pildi, kuna ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks 1940-aastast alates. Seda aga ainult 1946 aastani. 5. Pildil Eduard Päll. Tema oli mees kes jätkas Johannes Vares­Barbaruse tööd pärast ta surma. 6/7. Need pildid on valitud ,kuna annavad hea võrdluse milline nägi Eesti NSV haldusjaotus välja enne maarajoonide moodustamist.(1950 alustati ENSV rajoniseerimist. ) 8. Pilt on paljude jaoks jubedast mälestusest ,kui eestis toimus järjekordne toimus massiküüditamine. 1949 25.märtsil deporteeriti Eestist Siberisse 20 722 inimest. 9. See pilt sümboliseerib esimeste kolhooside rajamise algust Eestis(1949) . 10. Johannes Käbini oli teine Eestimaa Kommunistliku Partei juht(1950-1978) Vahetati Nikolai Karotamme vastu ,kuna

Eesti ala Vene riigi koosseisus

2. Iseloomulik oli barokkstiil kehtis kuni 19. sajandini. 2. Iseloomulik oli rokokoo arhitektuuris (ovaalsed 2. Sise - ja väliskauplemis arhitektuuris (uhked aknad, ümaraks paisutatud kaubad olid samad. Ja sisedekoratsioonid). tornikiivrid). kauplemispõhimõttet jäid 3. Usuelu - püüeldi sisemise 3. Usuelu - samaks. enesetäiendamise ja kirikukaristussüsteem, 3. Haldusjaotus säilis parandamise poole, tuli nõiaprotsessid, hariduse (Eestimaa kubermang ja loobuda lõbustustest, edendamine, trükisõna levik, Liivimaa kubermang, mida Vennastekoguduste liikumine, luterluse kasvatamine. juhtis kindralkuberner). luterluse nõrgenemine. 4. Vaimuelu - 1632.a. asutati 4. Talurahvas olid pärisorjad, 4. Vaimuelu - Tartu Ülikool Tartu Ülikool. pidid maksma koormisi suleti. 5

Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985

Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Autor: Juhendaja: Koht ja aasta  Sisukord Nõukogude võimu taastamine...................................................................................... 3 Nõukogulik võimustruktuur......................................................................................... 4 Territoorium ja haldusjaotus........................................................................................6 Metsavendlus.................................................................................................................7 Sundkollektiviseerimine ja massiküüditamine............................................................ 8 Võimuvahetus Eesti Kommunistliku (bolsevistliku) Partei ja ENSV juhtkonnas......9 Sula.........................................................................................