Eesti paikneb euraasia mandril, euroopa maailmajaos. Geoloogiline ehitus : Pealiskorra kivimid on tekkinud vanas aegkonnas : Kambriumi ( p-e pankrannik ) , ordoviitsiumi( põlevkivi ) , siluri ( kaarmatolomiid) ja devoniajastul ( liivakivi ) . Klint-püstloodne settekivimitest astanguline järsak. / nt paekallas . Eestipinna katte moodustub mandrijääst siia jäänd sete ( moreen ) .Paljandid avanevad jõe orgudes,äärtes. / nt taevaskoda. Eesti maavarad. 1. põlevkivi ehk kukersiit ( kirde eesti ) kas. Energiatööstustes ja keemiatööstustes . 2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas. Teede ehituseks, dolomiit kaarma ??? . kas. Ehituseks 5. savi (aseri,kunda ,kolga ) kas. Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas. Klaas , kruusliiv ( rakke ). ...
Piirkonna iseloomustus Iirimaa Tallinna Reaalkool Carmel Kuusk 2013 Asend, suurus, ulatus Asub Euroopa looderanniku lähedal Suurbritanniast idas Ümbritsetud Atlandi ookeani, Iiri mere, Keldi mere ja Põhjamere poolt Iirimaa pindala on 70 2 Joonis 1: iirimaa asend Euroopas. 280 km Allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm ons/thumb/2/2a/EU-Ireland.svg/1218px-EU- Ireland.svg.png Pinnamood Iirimaa keskosa on t...
Itaalia põllumajanduse iseloomustus Itaalia maismaa pindala on 29 414 Ha. Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. Pinnamood on Itaalias enamasti mägine, Itaalia keskel on Appenniini mäestik ja põhjaosas on Alpid, nendes kahes kohas on kõrgusvööndilisuse ala. Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32oC, idarannikul ka üle 32oC. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem sajab Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna-Itaalias langeb mõnes piir...
PÕLLUMAJANDUS 1. Tooraine tootmine tööstusele (liha, piim, vill) 2. Elanikkonna varustamine toiduainetega (isevalmistamine, sissevedu) 3. Loomasööt veisekasvatus, seakasvatus Eesti põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus, sest meil on palju mahlakat sööta. Põllumajandus jaguneb kaheks haruks: 1. Loomakasvatus o Veisekasvatus (piim, liha) o Seakasvatus o Linnukasvatus o Lambakasvatus o Hobusekasvatus o Jänesekasvatus o Mesindus 2. Taimekasvatus o Teraviljakasvatus o Viinamarjakasvatus o Aiandus o Köögiviljakasvatus o Puuviljakasvatus o Lillekasvatus o Kartulikasvatus o (Tehniliste kultuuride kasvatus) Põllumajandust mõjutavad tegurid: I LOODUSLIKUD TEGURID Kliima temperatuur, efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid üle 10 kraadi) Vegetatsiooniperiood (kasvup...
BULGAARIA Laur Langeproon 9A Üldiseloomustus: Pealinn: Sofia Rahvaarv: 7 606 600 (2009) Pindala: 111 003 km² Riigikeel: Bulgaaria keel Rahaühik: leev (BGL) Rahvastiku keskmine tihedus: 69,3 in/km² Suurlinnad: Sofia, Plovdiv, Varna, Burgas Riigikord: Parlamentaarne Vabariik Asend: Riigi asukoht: Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Koordinaadid: 42° N, 24° E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Loodus: Kliima: Bulgaarias esineb kolm kliimatüüpi: kontinentaalne, mereline ja stepikliima. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Loodus: Pinnamood: Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik Edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad mitmed mäed. ...
· Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas. · Eesti aluskord koosneb 1,6-2,6 miljardit aastat tahasi maakoore kujunemise ajal graniidist, gneissidest, kvartsiididest, kiltadest jt kristalsetest kivimitest. · Pealiskorra moodust. kambriumi (tek. madaleveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest), ordoviitsiumi (madal vesi asendus süvamerega, ladestuma hakkasid lubisetted), siluri ja devoni settekivimid savikildad, liiva- ja lubjakivid. · Fossiilid kunagiste organismide kivistunud jäänused. · Moreen peam. pinnak. materjal. S.o kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Värvus sõltub aluspõhja kivimitest. Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallikas kividerohke moreen. Lõ-Eestis on see punakaspruun, savikam, kividevaene. · Rändrahnud suurimad kivid moreenis. P- ja Lääne-Eestis moodust. nad kivikülve. Muuga kabelikivi (kõrgus 7m, ümbermõõt 58m); Ehal...
Hispaania põllumajandus Hispaania riigikeeleks on hispaania keel ning umbkaudu elab selles riigis 46 miljonit inimest. Nii nagu Eestiski, on Hispaania rahaühikuks euro. Seal ei valitse riiki president, vaid kuningas Felipe IV. Hispaania pealinn on Madrid ning riigi pindala on 504 645 km2. Põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast (57,2%). Peaaegu kõik pinnamood on mägine, aga Hispaania edelaosa on võrreldes teise territooriumiga tasane. Umbes 90% territooriumist hõlmavad mäestikud ja mägismaad. Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes. Madalaim keskmine temperatuur on jaanuaris 21° ja kõrgeim juulis 29°. Kõige vähem sajab juulis (20mm) ja kõige enam septembris ja oktoobris (90mm). Ülejäänud kuudel jaotuvad sademed suhteliselt ühtlaselt (40-60mm). Vegetatsiooniperiood kestab Hispaanias 6 kuud, aasta jooksul saab seal 3 saaki. Eriti viljakad on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad Hispaania põhjaosas, k...
ÜLDANDMED Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) (Prantsusmaa, 2009), (Sandall, Marlborough, 1999:243) GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub E...
MAROKO GEOGRAAFIA Anette Haidak 11.Klass 2013 Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Sild Euroopa ja Aafrika vahel. Maroko Kuningriik asetseb Aafrika loode osas. Kahelt poolt ümbritsetud veega, teda piirab lääne poolt Atlandi ookean ja põhja poolt Vahemeri. Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan j...
kool nimi Eesti pinnamood Referaat aasta Sisukord 1) Sissejuhatuseks 2)Kõrgemad pinnavormid 3)Madalamad pinnavormid ja aluspõhi 4)Pangad rändrahnud ja muud 5) Kokkuvõte ning kasutatud kirjandus Sissejuhatuseks Eesti on Ida-Euroopa lauskma madal ja tasane osa. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad orgude, madalike ja nõgudega, need pinnavormid Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka. Eesti kõrgeim punkt on Suur Munamägi: 317 m (Haanja kõrgustiku kesosas). Umbes 12000 aastat tagasi oli enamus Eestist kaetud mandrijääpaisejärvedega. Tolleaegne läänemeri kattis veel nüüdseid rannalähedasi alasi. Pandivere kõrgustikku ja Haanja, Sakala ja Otepää kõrgustikud vabanesid jääst juba algselt maismaana. Ülejäänud eestimaa kannatas mandrijääst tekkinud aborasioonile ( Kivimite pinna me...
Horvaatia põllumajandus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav ( Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, rohumaade ja metsamaade all) b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast Zagreb asub Pannoonia madalikul, mida eraldavad Vahemerest Dinaari mäed. Horvaatias lääne- ning lõunaosas on mägine pinnamood, põhjas ja idas on tasane pinnamood, mägismaade ja mäestikude pikkus on umbes 500-1500 meetrit. c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Horvaatia territoorium jaguneb kahe kliimavöötme vahel. Split ja Sibenik on lähistroopilise lääneranniku vahemerelises kliimavöötmes, kus suvi on kuiv ja sademeid esineb rohkem talvekuudel. Keskmine temperatuur aastas on...
Geograafia 1. Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte ja analüüsi neid. Vali kõige sobivam kaart,mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see riik asub; naaberriigid; asend mere suhtes. Briti Ühendatud Kuningriik koosneb Inglismaast, Sotimaast, Wales'ist ja Põhja-Iirimaast. Esimesed kolm asuvad Ühendatud Kuningriigi suurimal saarel, Suurbritannial (Great Britain).Seda piirab idast Atlandi hoovus, põhjast Põhjameri ja lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel), mille alt kulgeb tunnel. Suurbritannia asub Lääne-Euroopas. 3. Iseloomusta riigi kuju. Saar on põhja-lõunasuunas piklik ning laiub põhjast lõunasse ligikaudu kümne laiuskraadi ulatuses. 4. Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemik...
Alternatiivsed energiaallikad hüdroenergia ja geotermiline energia. Ressursid. Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (tuleb Kreeka keelsetest sõnadest geo, mis tähendab pinnast ja therme, mis tähendab soojust) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Seda energiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või muudetakse seda elektrienergiaks. Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores, nii et aluspõhja temperatuur tõuseb maapõue sügavuse suunas, umbes 10-20 kraadi kilomeetri kohta. Euroopas on geotermilist energiat kasutatud alates 18. sajandist. Piisava kuumuse korral ( ca. 150C) on võimalik toota ka elektrit. Termaalvetest tuleneva soojuse saab muundada turbiine ja generaatoreid kasutades elektriks. Kõige suurem geo...
10.klass Tund nr. 10 10. RAHVASTIK JA ASUSTUS Rahvaarvu muutumine Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta. Iga riigi rahvaarv muutub sündimuse, suremuse, sisse-ja väljarände mõjul. Tänapäeval on rahvaarvu suurenemine probleemiks, kuna Maa ei suuda toime tulla inimeste elatamisega ja üleüldise saastatusega. Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike ning suremus suur. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke proble...
Bulgaaria 11a klass 2011 Minu kaart: Kui ma peast Bulgaaria kaardi joonistasin, läks mul riigi põhjaosaga natuke nihu. Mina joonistasin kaardi suhteliselt ühtlaselt, aga kaardi peal tuleb loode osa pealt teravam nurgake, mille mina välja jätsin. Samuti on Bulgaaria mere poolt veidi kumeram, kui mina selle joonistasin. Geograafiline asend. Paikneb Balkani poolsaarel. Bulgaaria põhjanaabriks on Rumeenia, lõunanaabriteks on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia vabariik. Bulgaaria idapiiri ääristab 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Pikkuskraad Bulgaarias on 25´ E Laiuskraad on 43´ N Bulgaaria pealinna Sofia pikkus - ja laiuskraadid on 42 41´ ...
Gröönimaa 1) Paiknemine · Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde · Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd · Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel · Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean 2) Pinnamood · Gröönimaa pindala on 2 166 086 km². Sellest vaid 400 000 km² on jäävaba, ülejäänud 1 800 000 on kaetud mandrijääga, mille suurim paksus ulatub 3500 meetrini. See on umbes 85% kogu saarest. Põhjast lõunasse on Gröönimaa 1600 miili (2670 km) pikk ja 750 miili (1200km) lai. Tema rannik on ääristatud fjordidega, mis on 25 000 miili pikk peaaegu võrdne Maa ekvaatori ümbermõõduga. Gröönimaaa mandrijää on teine kõige suurem mandijää kogu maailmas, teda edastab ainult suur Antarktika manner. · Suurim tipp on Mount Gunnbjorn (3693m), mis asub Gröönimaa Ida rannikul. Teine kõrge tipp on Mont Forel (3360 m). · Gröönimaal on arvestuslikult 2 700 000 km³ jääd ja see moodustab 9 % kogu maakera magevee varudest. J...
KESKKONNAKAITSE 1.Elukeskkonnaks nimetatakse liikide omavaheliseid suhteid ja liikide ning eluta looduse keerulisi vastastikuseid seoseid.( http://www.envir.ee/loodus/9page.html ) 3.Säästva arengu põhimõtted on looduskeskkonna pikaajaline säilitamine ja tema kasutusvõimaluste hoidmine tulevastele põlvedele.(Liisa-Kai Pihlak,Andres Tõnisson,Geograafia Põhikoolile,Koolibri,2005) 5.Eestis on neli rahvusparki. LAHEMAA RAHVUSPARK Lahemaa rahvuspark asub Põhja-Eestis. Ta pindala on 64 915 ha maismaad Lääne- Virumaal ning Harjumaal. Lisaks sellele veel 47 069 ha sellega piirnevat rannamerd. Lahemaa rahvuspark on asutatud 1971. Selle rahvuspargi eesmärgiks on tagada Põhja- Eestile iseloomuliku pärandkultuurmaastike ja looduse kaitse. ( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) KARULA RAHVUSPARK Karula rahvuspark asub Lõuna-Eestis Karula kõrgustikul.Karula rahvuspark asutati 1979. a maastikukaitsealana ning temast sa...
Jäävöönd on pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga, polaarne kliima. Jääkõrb-maapind liustikuga. Külmakõrb-külmad kaljused alad. Jäämagi-mandriliustiku osa. Antarktika-Antarktise manner ja seda ümbritsev ookean koos saartega kuni 60. lõunalaiuseni. Arktika-põhjapoolust ümbritsev P-J koos euraasia ja P-A kitsa igikeltsaga kautud rannikuala. 1819-21 Bellinghausen 1. Nägi Antarktist. 1842-25 Middendorff Põhja-Siber. 1888. Fritjof Nansen. 1909. Robert Peary 1. põhjapoolus. 1911. Amundsen 1. Lõunapoolusele 2. Robert Peary. Arktika: (pmood: mägine 2-3m jääkilp veepinnapeal) Robert Peary TAIMESTIK: suvel lumest vabanenud aladel külmakõrbetes.Mikroskoopilised vetikad, seened. LOOMASTIK: (morsk, merelinnud,jääkaru) liigivaene, seotud merega, toitumise aluseks plankton. INIMESED: Püsiv inimasustus puudub.Põlisasukad.Gröönimaal: INNUITID ehk ESKIMOD, Kalastajad ja hülgekütid , Iglu lumest onn, Koerteraken...
GEO MÕISTED Geograafia- geograafia teadus loodi juba antiikajal ning kõige väljapaistvamaid avastusi saavutati Vanas-Kreekas Eratosthenes- arvutas välja Maa ümbermõõdu võrreldes varje, mis langesid keskpäeval eri laiuskraadidel Ptolemaios- lisas kaardile kaardivõrgu ehk koostas maailma esimese tõelise maailmakaardi Kaart- on Maa või mõne muu taevakeha üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega varustatud mõõtkavaline kujutis Üldgeograafilised kaardid- neil kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood, veekogud, riigipiirid jne). Siia hulka kuuluvad ka topograafilised kaardid, mis on neist kõige täpsemad Teemakaardid- need on kaardid, kus on kujutatud mingi kindel teema (nt poliitiline kaart) Erikaardid- need on sellised kaardid, mida kasutavad kindlate erialade spetsialistid või kindlate hobide esindajad (nt: merekaart) Digitaalkaart- a...
Etioopia Etioopiast Etioopia on merepiirita riik Aafrika idaosas. Pindala: 1 133 380 km² Rahvaarv: 88 013 491 (2011) Riigi pealinn on Addis Abeba. Riigikord on föderatiivne vabariik. Etioopia on maailma vanimaid riike ja ainus Aafrika riik, kes pole kunagi olnud Euroopa koloonia. Pinnamood Maastik koosneb peamiselt mägismaast, mille moodustavad suured laavamassid. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused. Riigi põhja- ja keskosa paikneb sügavate orgudega liigestatud Etioopia mägismaal, riigi lõunapoolne osa on tasasem. Riigi äärealad on tasased. Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal, ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes. Kliima Kliima on lähisekvatoriaalne, eristuvad kuiv (okt. mai) ja niiske (juuni-sept.) periood. Kuiva perioodi ajal on veebr. aprill nn. väike vihmaperiood. Kõrgemate piirkondade kliima on soe ja niiske, madalamal on kuivem. Etioopia poolkõrbelised a...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Loodusturismi korraldus LT12 Petra Raamat EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA Juhendaja: Leelo Alasi Uuemõisa 2013 1 Sisukord 1. MAASTIKE KUJUNEMINE JA SEDA MÄÄRAVAD TEGURID................................................................ 3 2. EESTI MAASTIK ................................................................................................................................ 3 2.1 EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID ..................................................................... 3 2.2 EESTI MAASTIKUTÜÜBID ............................................................................................................... 3 2.3 EESTI MAASTIKU LIIGESTATUS ...................................................................................................... 4 3. HARJU LAVAMAA........................
Euroopa riigid Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid ligikaudu 165 on asustatud Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Seal on tasandikud, kivised kõrgendikud ja mägised kallakud. Temperatuuri poolest on talv väga leebe ja tavaliselt umbes 10 kraadi ning suvi on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi. Kreeka vabariigis on presidentaalne, pralmantaarne demokraatia. Kreeka Vabariigi president on hr. Karolos Papoulias, peaminister hr. Constantinos Karamanlis. Kreeka parlamendis on kolmsada valitud liiget, valimsed peetakse iga nelja aasta järel. Kreeka on Euroopa liidu liige aastast 1981 ning kreeklaste rahatäheks on euro. Põhjas asub Kreekal neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia,...
Riigi majanduse analüüs Norra Norra on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmarkis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mäg...
Eesti loodusgeograafia. KORDAMIS LEHT! 1.Eesti asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Ida-Euroopa platvormil ja lauskmaal. 2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa 3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva, peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved 5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5.Vanimad avalduvad kivimid Eestis- Kambriumi savi & liivakivid,Kopli savikarjäär,Kolgaküla,Pirita jõe org 5.6.Ordoviitsiumi kivimid ja kasutus- ...
Geo arvesuse kordamine KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale. 4. Miks on talvine kliima kogu ...
Lõuna-Euroopa turismisihtkohana Lõuna-Euroopas on hulgaliselt kultuurilisi ja ajaloolisi vaatamisväärsuseid, kuid sihtkoha peamiseks tõmbeteguriks on meeldiv kliima, suurepärased rannad ja soe merevesi. Lõuna- Euroopa on üldse kogu Euroopa turismiregiooni number üks sihtkoht. On ka selgunud, et vastupidiselt eurooplastele käivad ameeriklased Lõuna-Euroopas just säilinud antiikse pärandi ja kultuurielamuste pärast. Võib öelda, et kolm suurt regiooni tõmbetegurit on rannad, päike ja liiv; religioon ja ajalooline kultuuripärand. Lõuna-Euroopa turismimajandus on väga hooajaline ja koondunud rannikualadele ja pealinnadesse. Lõuna-Euroopa eriti oluline turismielement on palverännakud. Katoliku kirikul on piirkonnas pikk palverännakute traditsioon. Seega on piirkonnas mitmeid kloostreid ja silmapaistvaid kirikuid. Lääne-Euroopa turismisihtkohana Neli Lääne-Euroopa riiki Prantsusmaa, Austria, Saksamaa ja Sveits kuuluvad maailma külastatu...
BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10 403 951 (2008) Pindala: 30 528 km² Riigikeel(ed): hollandi, prantsuse ja saksa Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskmine tihedus: 344 in/km² Lipp: must-kollane-punane Suurlinnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi Liege, Brugge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia ASEND Geograafilised koordinaadid: 50° 50 N, 4° 00 E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Luksemburg ja Saksamaa LOODUS Kliima iseloomustus: Asub parasvöötmes, leebed talved, jahedad suved, vihmane, niiske, pilvine Pinnamood: Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. LOODUS Kõrgeim tipp: Signal de Botrange 694 m Pikimad jõed: Maas 950km, Schelde 435km Loodusvöönd: asub lehtmetsavööndis Tai...
Geograafia kordamis küsimused 1. Millega tegeleb majandus geograafia? Uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. 2. Mida tähendab majandusspetsaliseerumine? Toodetakse mõnda kaupa rohkem kui endal tarvis. Ülejäänud osa müüakse. Teenitud raha eest ostetakse kaupa, mille tootmine on oma maal kallis, raske. 3. Majandus jaotus sektoriteks ja harudeks. Hankiv majandus Põllumajandus Kalandus Jahindus Metsandus Teenindav majandus Haridus Tervishoid Kaubandus Muud teenindusharud Veondus Riigihaldus Tööstus Toiduainetööstus Puidutööstus Metallitööstus ...
Palumaa Rait Rehemets 11. A Asend Üldine info ● Pindala: 287 km² ● Asub Kagu-Eesti piirkonnas ● Põhjast ja läänest piirneb Peipsi madaliku ja Ugandi lavamaaga, kagust Irboska lavamaa ja lõunast Võru- Hargla nõoga. ● Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim (9,3%-line) orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes Pinnamood ● Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga kvaternaari punakaspruun liivsavimoreen. ● Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Veestik ● Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. ● Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus ...
1. Maastikuökoloogia, seos teiste teadustega Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjut...
Kreeka Vabariik Brigita Maria Raave Geograafiline asukoht Kreeka, ajaloolise nimega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Jooniaja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on loodes Albaania, põhjas Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Üldist ● Hümn-Ýmnos eis tin Eleftherían ● Pealinn- Ateena ● Rahaühik- euro ● Ajavöönd- Ida-Eroopa aeg ● Usund- õigeusk ● Iseseisvus 1821 25. Märts ● Peaminister- Alexis Tsipras ● President- Prokopis Pavlopoulos ● Riigikord- parlamentaalne vabariik Pealinn Ateena ● Linn on rajatud Akropolise mäele ● Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. ● Ühe esimese linnriigina valitses ta demokraatlikult ● Suurim linn Kreekas (ka rahvaarvu poolest) ● Ateena põhilised majandusharud on laevandus, turism, tekstiili- ja ravimitööstus Välispoliitika ● Kreeka on tähtis liige suurtes rahvusvahelistes organisatsioonide...
ROCCA al MARE KOOL Geograafia Iirimaa Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 Iirimaa üldandmed.............................................................................................................4 Asend, asukoht, suurus ..................................................................................................... 5 Pinnamood ........................................................................................................................5 Kliima................................................................................................................................5 Vetevõrk .......................
Hispaania põllumajanduse iseloomustus 1. Looduslikud eeldused A Territooriumi protsentuaalne jagunemine B Hispaania keskosa katab Kesk Kordiljeeri mäestik, mis tõttu enamus põllumajandusega tegelevatest aladest on koondunud Hispaania äärealadele. Lõuna- ja Kagu-Hispaanias kus pinnamood on tasasem, tegeldakse rohkem taimekasvatus harudega ning Põhja-Hispaanias, kus on samuti mägisem, kuid piisavalt rohumaid, tegeldakse loomakasvatus harudega. C Hispaania kuulub küll lähistroopilisse kliimaväätmesse, kuid on valdavalt siiski tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga riikides on teada olevalt palav suvi, kuid vihmane ja pehme talv. Keskmine õhutemperatuur põhja- ja keskosas on talviti 8-10 °C, lõunas aga 10-12 °C. Suviti on keskmiseks õhtutemperatuuriks põhja- ja keskosas 18-24 °C, lõunas aga 24-26 °C. Sademete hulk jääb enamasti 350-500 mm vahele aastas, kuivema piikonnaga aladel nt. Lõuna-Hispaani...
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
Varstu Keskkool Referaat Makedoonia Vabariik Koostaja: Airi Parv Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Asend 3. Rahvastik 4. Pinnamood 5. Kliima 6. Veestik 7. Mullastik 8. Inimtegevus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Ma tõmbasin endale loosiga referaadi teema, milleks oli Makedooni Vabariik. Algul kui nägin, et sain Makedoonia, siis mõtlesin, et ohh vinge. Sain endale ägeda riigi. Tegelikult ei teadnud ma sellest riigist ise midagi, ainult aimasin, et ta balkani poolsaarel asub ja mingi väike riik on. Tahaksin sellest riigist põhimõtteliselt kõike teada, mida referaadis vaja läheb ja kindlasti ka seda, mida referaadis vaja ei lähe, aga seda tehes selgub see ikkagi. Tahan teada saada, milline on selle riigi kliima, kas seal on pidevalt soe. Rahvastiku kohta tahaks ka võimalikult palju teada saada, millist keelt nad räägivad, mis maalased seal on ja elav...
Tapa Uurimustöö Taani Kuningriik Koostaja: Alina Roditsenko Klass: 10 a 1 2008/ 2009 Sisukord Üldandmed 3 Asukoht 4 Pindala 5 Pinnamood 6 Kliima 7 Maavarad 8 Majandus 9 Rahvastik 10 Riigi arengutase 11 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 12 Firmad sellest riigist 13 Rahvaarv ja rahvaarvu muutused 14 Rahvastiku paiknemine 15 Soolis-v...
Prantsusmaa Pindala : 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 (1999. aasta uuringute järgi) Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro ( enne euro tulekut olid Prantsuse frangid) Rahvuslik koosseis: 92% prantslasi 3% põhja-aafriklasi 2% sakslasi 1% britte 2% muid rahvusi Geograafiline asend: Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist v...
MEHHIKO PÕLLUMAJANDUS 1. 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus Mehhikos Muud maad; 10% Põllumaa; 37% Metsamaa; 27% Rohumaa; 27% 2) Mehhikos on üsna mängine pinnamood. Rohkem, kui 2/3 Mehhikko territooriumist hõlmavad mägismaad. Kirde ja isaranniku osad on tasasemad. 3) Mehhiko asub troopilises- ja lähistroopilises kliimavöötmes. Mehhikos on aastaajati niisked metsad ja rohtlad. Aastas võib saada 2, vahel isegi 3 saaki. 4) Mehhikos olevad mullad on üsna viljakad. Seal on hallid pruunmullad, vihmametsa puna-kollased ferralliitmullad ja soomullad. Põllumajanduse arengut pidurdab tugev soostumine. 5) Lõuna-Mehhikos on liigniisked mullad, mida on vaja kuivendada. Põhja- Mehhik...
geograafia kontrolltõõ rohtlad ja metsad. 1.loodusvõõndite asend kaardil vastus-okasmets-parasvõõtme mandriline lehtmets-parasvõõtme mereline rohtla-parasvõõde 2.mullad,võrdlus,nimetused,tunnused,kliima ja taimestiku mõju mulla tekkele. vastus-lehtmets-pruunmullad (viljakas) okasmets-leetmullad (väheviljakas) rohtla-mustmullad (kõige viljakam) lehtmets-kiire aineringe,pakshuumuse horisont,palju mikroorganisme,viljakad mullad ,sest mikroorganismidele hea elukoht ja sajab palju ning kõdunevat materjali on üsna palju. okasmets-aeglane lagunemis protsess,vihmavesi uhtub pealmise viljaka kihi alla ning peale jääb väheviljaks õhuke hele kiht. rohtlad-rohttaimestik annab palju taimejäänuseid mis kõdunevad kiiresti,paks huumuse horisont (kuni 20 m) ,mullabakterid ja selgroogsed kobestavad mulda,puid pole ,sest vihma sajab vähe. 3.keskkonnaprobleemid nendes loodusvõõndites. vastus- ...
Kreeka Vahemerelised alad .Klass Koostas 2011 Kreeka asukoht Kreekast · Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Kreeka lipp Euroopa ja Aasia ristteedel. · Kreeka pealinn on Ateena. · Kreeka pindala on 131 940 km². · Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi, selle kõrgus on 2917 m. Pinnamood · Hästi liigestatud · Esineb mäestikke, kiltmaid ja madalikke. · Välistegurite (õhutemperatuur, vooluvesi, tuuled jt.) mõjul ümber kujunenud. Kliima · Kreeka kliima on suvel kuum ja niiske, talvel aga soe ja niiske. Mullastik · Mullad on üldiselt kehvad, välja arvatud tasandikel, kus loodusliku rohuga, viljakate muldade ja soojade suveilmadega alad pakuvad soodsa võimaluse põlluharimiseks. Veestik Selle jõe pikkus on 290 km. Arda parempool...
Riiki iseloomustavad küsimused XI klassile Kasutage ,,Uut maailma atlast" ja teatmeteoseid. Palju andmeid saab Luure Keskagentuuri kodulehelt riikide ülevaate juurest (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/) Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks on teie valitud riigis? Kui suur osa maa-alast on põllumajanduses kasutatav (joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade, milline metsade all). Kas pinnamood soodustab või takistab põllumajandusega tegelemist? Millised kliimavöötmed on selles riigis? Agrokliima iseloomustus keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa (ööpäeva keskmiste temperatuuride summa, kui temperatuur on üle 0° C), sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus (päevade arv, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle 5° C), mitu saaki aastas ...
Põhimõisted: Aluspõhi pinnakatte alla mattunud kivimid, moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Mõnikord avanevad aluspõhja kivimid ka maapinnal (näiteks Soomes graniit). Eesti põhikaart Maaameti poolt koordineerimisel loodav geograafiline infosüsteem, mille uuendamine toimub pidevalt. Põhikaart on täpseim kaart kogu Eesti kohta. Koosneb kaardi lehtedest mõõtkavaga 1: 20 000 (digiversioonis 1:10 000). Ühe trükilehe katvus on 10x10 km. Kogu eesti katab ära u. 500 kaardilehte. Geokronoloogiline skaala Kilp on tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasased alad, kus mäetekkeprotsesse enam ei toimu. Erinevalt platvormist puuduvad kilbil setenditest pealiskord, mistõttu maastikus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid. Soomes paljandub graniit maapinnal, sest see on Fennoskandia kilbi osa. Kurdmäestik on tekkinud kivimikihtide kurdumisel, kui Maa sisejõudude toimel surutakse kivimikihid kokku. Kivimikihid ,,volditaks...
· Maakera mudel on gloobus. Gloobusel on kaugused, pindalad ja asukohad kujutatud samas suhtes nagu maakeral tegelikult, vaid vähendatult. · Kaart on maa-ala vähendatud tasapinnaline kujutis pealtvaates. Sellel kasutatakse tegelikkuse tähistamiseks leppevärve ja leppemärke. · Kaardi koostamisel arvestatakse maapinna kumerust ja tekivad moonutused. · Kaardi mõõtkava näitab, mitu korda on kaardil tegelikkust vähendatud. · Asimuut on nurk põhjasuuna ja vaadeldava objekti suuna vahel. Ilmakaarte ja asimuudi määramiseks looduses kasutatakse kompassi. · Paralleelidest ja meridiaanidest moodustab kaardivõrk, mille abil saab määrata koha geograafilisi koordinaate. · Eristatakse üldgeograafilisi ja teemakaarte. Üldistuse ulatus sõltub kaardi mõõtkavast ja otstarbest, milleks kaart on koostatud. · Kaartidel kasutatakse mitmesuguseid kujutamisviise, mille kohta antakse seletused kaardi legendis. · Maakera ...
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Prantsusmaa Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa rahvuslik embleem Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad loo...
Leedu Vabariik Referaat Üldandmed pealinn: Vilnius pindala: 65 200 km² rahvaarv: 3 053 800 inimest (2011) rahaühik: Leedu litt (LTL) riigikord: parlamentaalne vabariik president: Dalia Grybauskaite Leedu on kolmest Balti riigist kõige lõunapoolsem ja samas ka kõige suurema pindala ja rahvaarvuga. Leedu piirneb põhjast Lätiga, kagust Valgevenega, edelast Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Pinnamood on enamjaolt tasane välja arvatud mõned madalamad mäed. Kõige tasandikulisemad alad on Lääne -, Ida - ja Edela Leedus. Kõrgeimaks mäeks on Aukstojase mägi ( 293, 84 meetrit merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juazapine mägi (kõrgusega 293,6 meetrit merepinnast) ja Kruopine mägi (kõrgusega 293,4 meetrit merepinnast). Leedus on kokku 758 jõge ja ligi 2800 järve. Pikim jõgi on Nemunas ning sügavaim järv Tauragnas (60, 5). Rannikualad on populaarse...
FIDŽI PÕLLUMAJANDUSE ÜLEVAADE Riik Fidži Eesti Riigi pindala 18 274 km² 45 339 km² Rahvaarv 915 303 1 317 800 Põllumajanduslik maa 23.3% 22.2% kokku Põllumaa 9% 14.9% Püsikultuuride all 4.7% 0.1% Heina- ja karjamaa 9.6% 7.2% Niisutatav maa 40km² 40k m² Fidži 1.) 118 274 km²x23.3%/100%=4257,8km²(põllumajandusliku maa kokku) 2.) 4 257,8 km²/915 303=0.005 km²=0.5 ha Eesti 1.) 45 339 km²x22.2%/100%=100 652,3km² (põllumajandusliku maa kokku) 2.) 100 652,3km²/1 317 800=0.07km²=7 ha Võrrelge oma riikide maakasutust ja tehke järeldused, kummas riigis on paremad eeldused põl...
Prantsusmaa Prantsusmaa rahvastiku keskmine tihedus on 108.09 ruutkilomeetri kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on veel Indoneesias,Portugaalis,Slovakias,Ugandas. c) Iseloomustage ja analüüsige kaardi põhjal rahvastiku paiknemist valitud riigis. Millised neist teguritest ja kuidas on mõjutanud rahvastiku paiknemist valitud riigis? Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Prantsusmaa on Lääne- Euroopa väikseima asustustihedusega ja suurima pindalaga riik. Kuusnurgakujulise Prantsusmaa maastik on vaheldusrikas: seal on kõrgeid mägesid ja lauskmaid, viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi, mis palistavad kilomeetrite viisi supelrandade liivadüüne.Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisis ja selle ümbruses ning Vahemere äärses piirkonnas kuna seal on elutingimused soodsamad. Nt: Parem töö ja elukoht. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja ...
Rahvastiku paiknemine ja asustus 1. Iseloomustage ja analüüsige riigi rahvastiku paiknemist ja tihedust. a) Mis on rahvastiku keskmine tihedus? Prantsusmaa rahvastiku keskmine tihedus on 108.09 ruutkilomeetri kohta. b) Mis riikides on veel sarnane rahvastiku keskmine tihedus? Sarnane rahvastiku tihedus on veel Indoneesias,Ugandas,Slovakias,Portugalis,Poolas,Nigeerias jt. c) Iseloomustage ja analüüsige kaardi põhjal rahvastiku paiknemist valitud riigis. Millised neist teguritest ja kuidas on mõjutanud rahvastiku paiknemist valitud riigis? Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Prantsusmaa on Lääne- Euroopa väikseima asustustihedusega ja suurima pindalaga riik. Kuusnurgakujulise Prantsusmaa maastik on vaheldusrikas: seal on kõrgeid mägesid ja lauskmaid, viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi, mis palistavad kilomeetrite viisi supelrandade liivadüüne.Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisi...
NORRA Andmed Pealinn: Oslo Riigikeel: Norra, uusnorra Pindala: 323 782 km² Rahvaarv: 5 051 275 Riigikord: Kuningriik Kuningas: Harald V Peaminister:Erna Solberg Rahaühik: Norra kroon Norra ei kuulu Euroopa Liitu Sümbolid Norra lipp Norra vapp Pinnamood Peaaegu kogu Norra mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik, millele on iseloomulikud mäeahelikud ning platood. Norra idaosas on suured orud ja fjordid. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (rohutirts, 2469 m). See asub Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Üle 2300 m kõrgusi mäetippe on Norras 26. Geograafiline asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaa ning Soomega. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega. Umbe...
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED!!!!!!!!!!!! Veestik 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V: Veestiku moodustavad pinnaveekogud, suured märgalad, jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld -ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nimeta Euroopa sisemered. V: Sisemerede põhitunnus on see, et nad vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Euroopa sisemered on Läänemeri ja Vahemeri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremered. V: Ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega. 5. Miks nimetatakse läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V: Seal aurub vett vähe, jõed toovad palju vett ja ühendus Põhjamerega on kitsas. Riimvee veemass kujuneb peamiselt jõgede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist? V: Riimveega on kohanenud vä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
