Intensiivne Põhja riigid Ekstensiivne Lõuna riigid Vähe maad Palju maad Vähe tööjõudu Palju tööjõudu Palju kapitali Vähe kapitali Suur saak Väike saak Palju väetisi, tehnika rikub maad, Maa jurdevõtmisel hävit. metsa. kurnatakse maa. Niisutus sooldumine. Muldade erosioon kõrbestumine Ülekarjatamine-kõrbestumine Pinnase erosioon Kaatr 3 raamat lk. 26 Joon: maakera agroregioonid 5 Omatarbeline põllumajandus Kaubaline ja industrialiseerunud
Muld Mullastik ehk pedosfäär hõlmab maakoore pindmise kobeda kihi, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse koostoimel. Muld on elukeskkonnaks taimedele ja mullas tegutsevatele organismidele,kes seda aktiivselt ksutavad ja muudavad. Mulla koostis: Mineraalne osa (pärineb kivimitest) Orgaaniline osa(koosneb lagunevatest ainetest ja huumusest) Vesi (pärineb sademetest ja muutub mullaosakestega kokku puutudes väga lahjaks mullalahuseks) Õhk (täidab mullaosakeste vahel olevaid poore, võrreldes atmosfääriõhuga on vähem hapnikku ja rohkem süsinik dioksiidi) Mullaelustik (bakterid, seened, vetikad, kõdus elavad putukad ja nende vastssed, suuremad mullaloomad jt, osaleb orgaanilise aine lagunemises ja huumuse tekkes) Murenemine ja mulla teke: Muld moodustub väga pika aja jooksul. Muld saab kujunema hakata poorsel murendmaterjalil, mis suudab kinni hoida vett ja õhku. Murenemisel on vä...
Leetumine. Rohtla:kotientaalne kliima, viljakad mustmullad. Kamardumine. Kõrb:kuivas ja poolkuivas kliimas mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas.Sooldnunud mullad on lihtsa ülesehitusega.Vihmamets:Kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keemilist murenemist.Puna- või kollamullad. Muldade hävimine: valed mulla harimise võtted(rasked masinad, üleväetamine), õhusaaste, reo-ja mürkained, metsa lageraie, erosioon. Murend – monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensustasemega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Mullatekketegur – tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut. Mullatekketegurite hulka kuuluvad lähtekivim, kliima, reljeef, taimestik, loomastik, mulla vanus, mulla- ja pinnavee veerežiim ning inimtegevus. Passiivne tegur - selle mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vägemärgatav. Aktiivsete tegurite
sead, piimakari, taimed -. *müügiks *intensiivne *arenenud riigid, eriti Jaapan ja USA 3.Maailma toiduprobleemide tekkepõhjused. Nt aafrikas aasias põuaperioodid mis pidurdavad tootmist. nälga võib põhjustada ka külmast suvest tulenev ikaldus. rikastes riikides ületootmine, arengumaad ei suuda osta arenenud riikides toodetud toitu - suletud nõiaringis. inimtegevusest tek. mulla vaesumine, maade järkjärguline kõrbestumine, mulla erosioon, eestis soostumine. 4.Peamised toiduainete tootjad maailmas. Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna- ja Vahemeremaad (suur toiduainete ülejääk) 5.Regioonid maailmas, kus on teravamad toiduprobleemid. teravad probleemid aaasias aafrikas andide piirkonnas 6.Arengumaade toiduainetetööstuse mahajäämuse põhjused. põuad, halb majandusseis 7.Peamiste põllumajanduskultuuride (riis, nisu, mais, kohv, tee, suhkruroog, puuvill) kasvatuspiirkonnad ja kasutusalad. RIIS-piirkond: kasutus:
valudeta ja märkamatuks jääva vaatevälja kitsenemine. Silma ees võib esineda ka vikerkaarevärvilisi rõngaid ja udu. (Bodh 2011). Avatud nurgaga glaukoom võib jääda märkamatuks, sest võib esineda kuni 4-aastane peiteperiood. Aja jooksul vaateväli kitseneb ja silmasiserõhk kõrgeneb. Sellist glaukoomi saab ravida pikaajalise ja pideva raviga. Ravida aitavad silmatilgad, silmarõhku alandavad tabletid, laserravi või operatsioon. (Trofimova 1994). . SARVKESTA EROSIOON Nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem peale sarvkesta pinna vigastust, võib silma tekkida samasugune valutunne ehk sarvkesta erosioon. Seda nimetatakse ka sarvkesta haavaks. Kuigi sarvkesta vigastusest võib möödas olla aastaid, jääb üksikutel juhtudel püsima sarvkesta pindmise kihi ehk epiteeli taastumise häire. (Trofimova 1994). Mõnel juhul võib epiteel iseenesest lahti rebeneda. Oht selleks on suurem hommikul, kui pärast und silmad liiga kiiresti avatakse
Terrasspõllud Vietnamis Üldilme Mägine Ebakorrapärase kujuga põllud Leidub nii suuri kui väiksed põlde Põllud on astmelised, treppehitus Palju külasid, ümbritsetud suures osas metsaga Hooned asuvad lähestikku Hõre teedevõrk Loomad ja taimed Loomadest kasvatatakse sigu, kanu, piisoneid Taimedest kasvatatakse riisi, loomasööta, suhkruroogu, puuvilla, teed ja pähkleid II osa Intensiivne ning kaubaline põllumajandus, kuna riisi toodetakse väga suurtes kogustes, seega tõenäoliselt eksporditakse ka mujale. Põllud on ehitatud niiskuse säilitamiseks (kuna riis vajab väga palju niiskust), iga nö. astme peal püsib niiskus paremini kui mäe nõlval. Keskkonnaprobleemid: Puhta joogivee puudus, üleujutused, erosioon Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Vietnam http:// www.seljakotirandur.com/vietnami_ja_kambod%C5%BEa_reis http://en.wikipedia.org/wiki/E...
Oliivisalud Hispaanias ekstensiivne (kasutatakse palju maad, vähe tööjõudu, vähe väetisi) kaubanduslik (imporditakse Prantsusmaale, Saksamaale, Itaalia) Lisaks kasvatatakse veel tomateid, mandariine, nisu, suhkrupeete, viinamarju, tomateid, virsikuid probleemiks on kuiv kliima Oliivistandus Hispaanias Alepõllundus Brasiilias ekstensiivne (väetisi ei kasutata, palju maad, vähe tööjõudu) omakaubanduslik (ei impordita) probleemiks on vihmametsade raie (aastas 20000km2) ja erosioon (1 aasta kohta 55 milj tonni pinnast) imporditakse kohvi, sojauba, suhkruroogu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sojauba põld Kohvi põld ke juhtslaidi teksti laadide Klõpsake redigeerimiseks juhtslaidi teksti laadide redigeeri
● Maailma viljakamad mullad ● üle 1 m huumuskiht ● Savikas, lubjarikas sete Taimed Stepirohi Preeriarohi Piisonirohi Taimed Tulp Krookus Pojeng Õistaimed Loomastik Inimtegevus ● Põllundus ● Loomakasvatus ● Tööstus ● Turism ● Metallurgia Keskkonnaprobleemid ● Heitgaasid ● Tuule- ja vee erosioon ● Muldade sooldumine ja huumusest vaesumine ● Tulekahjud ● Minu vihik ● http://image.slidesharecdn.com/temperategrassland2-11051600345 8-phpapp01/95/temperate-grassland2-6-728.jpg?cb=1305524160 ● https://40.media.tumblr.com/9112f1a989b8a3338073291f0ed53338/ tumblr_njv02rSuBh1s6taa7o1_1280.jpg ● http://www.eatcology.com/wp-content/uploads/2012/02/Terra_Preta.j pg ● https://encrypted-tbn3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSI 3eIy5FXtiXmNqTw2FGNPSKOodsVG9OKLKgwTysfunmqMxFGA
Globaalprobleemide all mõistetakse nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille ületamiseks on vaja kogu inimkonna või suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi.Globaalprobleemid jagunevad:keskkonnaprobleemid: kõrbestumine, mageveevarude nappus, vihmametsade vähenemine, erosioon, õhusaaste, osoonikihi hõrenemine jms.sotsiaalprobleemid: vaesus, nälg, terrorism, põgenikud, rahvastiku kiire jne ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolet ja infrapunakiirgust. Osoonikiht on hõredam pooluste kohal. Ilma osoonikihita muutused taimede keemilises koostises, fotosünteesi aeglustumine jns. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja
rannikule Rahuliku lasumusega settekivimite paljandumisel tekkivad pankrannikud. Fjordrannik on rannikutüüp, kus kõrge kaljune rannik on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinade poolt. Piirkondades kus mäeahelikud ja nendevahelised orud ristuvad rannajoonega, on kujunenud lahtedest ja poolsaartest tugevasti liigestatud riarannikud. 12.Pindmine ja jooneline erosioon Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. On ka käsitlusi, mis jätavad kas murenemise või transpordi erosiooni mõiste alt välja.
Vähese taimkattega maapinnalt kannavad tuul ja vesi mulla viljakama osa minema. Piisonid- preeria suured rohusööjad. Rohtlahaukurid- mustmulla kobesatjad Põhja- Ameerika = preeria Lõuna- Ameerika (Argentiina) = pamoa Euroopa= pusta Aasia, Venemaa = stepp Keskkonnaprobleemid: • Autode heitgaasid suurlinnades. • Tööstuslik saaste Ukraina kaguosas. • Intensiivse põllundusega aladel väetiste kasutamise tõttu võivad jõed reostuda. • Tuule- ja vee erosioon, tolmutormid, uhtorgude teke. • Muldade sooldumine ja huumusest vaesumine. • Taimekoosluste vähenemine. Argentina linna Ushuaiat Tulemaa lõunarannikul loetakse kõige lõunapoolsemaks linnaks kogu maakeral. Ukrainas tööstus, mujal loomakasvatus ja põlluhairimine!
vajadusi [1]. Ülerahvastumise põhjuseid on mitmeid: suremuse langus, teaduse areng, toitumistingimuste ja elutingimuste paranemine ning pereplaneeringu puudumine. Tegu on globaalprobleemiga, mis on rohkem või vähem varjatult praktiliselt kõigi globaalprobleemide põhjus. Olgu selleks siis vihmametsade pindala vähenemine ja sellega kaasas käiv bioloogilise mitmekesisuse kadu, kalavarude kokkukuivamine, erosioon ja kõrbestumine, mageveevarude puudus, osoonikihi hõrenemine, märgalade hävimine või õhusaaste [2]. Maailmas on praegu üle 7 miljandi inimest ning see arv kasvab iga aastaga, peamiselt toimub elanikkonna juurdekasv arenevates riikides. Näiteks praegu elab 60 protsenti maailma rahvastikust Aasias, vaid 13 protsenti Aafrikas ja 12 protsenti Euroopas ning 15 protsenti mujal [3]. Rahvaarvu pidev tõus põhjustab toidu nappust ning suur osa inimestest ei saa piisavalt süüa.
näljahäda ja põuda. Viimase 50. aastaga on kadunud 98% Etioopia metsadest. Metsaraie Madagaskaril on põhjustanud kõrbestumist, viljaka pinnase kadumist ning veevarustuse lagunemist, mille tulemuseks on riigi võimetus pakkuda kasvavale rahvastikule eluks vajalikke ressursse. Etioopia valitsus koos organisatsioonidega nagu Farm Africa on hakanud võtma kasutusele meetmeid, et lõpetada ülemäärane metsa raie. Pinnase viljakuse kahanemine Vihmadest, jõgedest, tuultest põhjustatud erosioon ning põllumajandusmaa korduv kasutamine ja vähese sõnniku kasutamine on muutnud pinnase viljatuks. Näiteks Niiluse ja Orange jõgede tasandikel. Samuti ei kasutata põldudel väetisi, mis aitaks muldasid viljakana hoida. Aafrika pinnases puuduvad orgaanilised toitained. Rahvastiku kasvu tagajärjel peab järjest rohkem harima põldu, kuid ei kasutata vastavaid meetmeid, et maad viljakana hoida, kuna selleks puuduvad majanduslikud vahendid. Sellega tehakse liiga ka
org. kuhju. ja kivistumisel NB!Kõik fos kütused biog sk'd c)keogeensed sk- erinevate soolade ladestumisel ja kivistumisel *MOONDEKIVIMID- tekkinud tard-, sette- ja moondekivimitest kõrgerõhu ja temp. all (kõrgrõhk. ja temp ongi moondumine) *Moone saab ainult toimuda laamade subduktsiooni piirkonnas (sukeldumis piirkonnas). [graniit >t>gneiss lubjakivi>t>marmor liivkivi>t>kvartsiit] *KIvimite ringe: TARDKIVIMID>murenemine, erosioon, settimine> SETTEKIVIMID>moone>MOONDEKIVIMID>maa siseenergia>MAGMA>kristall. kivistumine>TARDKIVIMID *Astenosfäär- kõrge rõhu ja temp all oleva poolvedela kivimass, mille peal liiguvad maakoore loomad. *Litosfäärpealisp kuju nim reljeefiks e pinnamoeks. *Pinnamood- koosneb erineva suurusega kuju ja koostisega pinnavorm. *Mägi- pos. pinnavorm, mille suht kõrgus on üle 200m PINNAVORMIDE LIIGITUSED TEKKEVIISI JÄRGI 1)Strukt.pv- tek
Parasvöötme metsad ja rohtla Kordamine kontrolltööks, Õ lk 26-47, TV lk 10-19 1. Kus paiknevad parasvöötme okasmetsad, sega- ja lehtmetsad ja parasvöötme rohtlad? Näita kaardil. 2. Iseloomusta kliimat parasvöötme okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ja rohtlas (temp suvel, talvel, amplituud, sademed, tuuled). 3. Kliimadiagrammi lugemine, võrdlemine. 4. Kirjelda taimestikku ja loomastikku parasvöötme okasmetsades, sega- ja lehtmetsades, rohtlates. Nimeta ka liike ja nende kohastumusi. 5. Koosta toiduahel. 6. Iseloomusta inimtegevust okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ja rohtlates. 7. Millised keskkonnaprobleemid esinevad okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ning rohtlates? Selgita tekkepõhjuseid, tagajärgi ja vältimist. 8. Milleks kasutab inimene puitu? Milles seisneb metsade tähtsus? 9. Kirjelda leetmulla, pruunmulla ja mustmulla kujunemist. 10. Nimeta rohtlates kasvatatavaid...
Mongoolias, Hiinas, Venemaa lõunaosas). Põhja-Ameerikas on mustmullad USA ja Kanada piiril. Lõuna- Ameerikas on nad Argentiina lõunaosas ja Tsiili lõunaosas eelmäestikutes. Mustmuldade kasutamine Mustmuldadele on iseloomulikud kõrge poorsus, suur toitelementide sisaldus ja hea struktuur, mille tõttu on nad väga viljakad ning kasutatakse teravilja (nisu, mais), päevalille ja mitmesuguste söödakultuuride kasvatamiseks. Mustmulda kahjustavad tegurid Leetumine Erosioon Miks on mustmullad väga viljakad? Aastane sademetehulk on tasakaalus auramisega. Mustmullad on kõrge poorsuse ning suure toiteelementide sisaldusega. Mustmuldades toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine.
Heintaimed taluvad liigniiskust paremini kui põllukultuurid. Paljude teraviljade k asutussobivus väheneb raskete lõimiste korral, kuid nt nisu on lepplikum selles suhtes. 2. HARIMISKINDLUS rühma: LEHEL! 3. HARITAVUS LEHEL Tegurid, mis piiravad kasutussobivust: Veerežiimi varieerumine Mullapeenese vähenemine Õhuke mullaprofiil Turvastumine Leetumine Mulla happesus Erosioon Vähene bioloogiline aktiivsus Kivisus Üleujutused Muldade saastatus, degradatsioon Muldade sobivus erinevateks kultuurideks: kultuurmaaks mittesobivad: KH´, K´, GH´ L, LG Kartuli kasvatamiseks nt sobivad Lk, Ko, K, D Teravilja kasvatamiseks sabivad: Ko, K, D, DG, Lk Kuivendamatta mullad ei sobi, sest esineb liigniiskust. Partasnppsked mullad on kõige sobivamad, kuna veerežiim on optimaalne. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse järgi:
huumusevaene ja kuvuse tõttu vähe seotud, sellistes tingimustes hakkab toimuma tuuleerosioon. Tuul kannab tolmuosakesed kuni kümnete kilomeetrite kaugusele ja viljakas muld mattub viljatu pinnase alla. Keskonnakahjustus Ülekarjatamine (lambad ja kitsed) Liiga suurte põldude rajamine Oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda muldade sooldumise Liigne kuivus Küttepuude raie Eelnevalt nimetatutest tulenev erosioon Kliimasoojenemine Ülerahvastumine Üleväetamine Huumuserikka mulla ja põldude hävimine Põuad ja nälg Liiva ja tulmutormid Põhjavee hävimine Kõrbestumine sunnib inimesi elukohta vahetama Põldude ümbritsemine hekkidega Loomade karjatamisel aedade kasutamine (et loomad ei saaks minna kaugemale ja seal taimestikku hävitada) Väiksemad karjad Puude istutamine Muldade õige niisutamine Kuna kõrbestumise vältimine on oluliselt odavam
Muld-maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid. Tähtsaim omadus põllumajanduse seisukohalt on viljakus. Koostis:orgaaniline aine(huumus, kõige viljakam osa annab mullale viljakuse), mineraalained(tekkinud kivimite murenemisel määrab ära lõimise e mulla mehaanilise koostise), mullaõhk(mullaosakeste vahel, allpool on vähem), mullavesi(sademete vesi), mullaorganismid(vihmaussid, mutt, bakterid). Tekkimine-lähtekivimite murenemisel tekkinud mineraalainest, kui sellele asuvad kasvama taimed.Eestis on kõige viljakamad mullad L-E. Kamardumine-kõige intensiivsem rohtlates.Leetumine-okasmetsa aladel ja mitte karbonaatse lähtekivimiga aladel Eestis. Tekib aladel, kus sademete hulk ületab aurumise ja mullaprofiilis uhutakse sademete veega toitained mullas sügavamale, tekib huumushorisondi alla hele, valkjas väljauhtehorisant ja selle alla tumedam sisseuhtehorisant,toitained on saviosakestes. Leostumine- P ja K-E. Mulla pr...
Piisonirohi, hõbevaher, suureviljaline tamm kullerkupp. Loomad: hobused, tarpanid, piison, saiga antiloop, pimerott, suurtarp, stepi vaskuss, stepituhkur, tuttvütt ühisrohtla haikurid, mõõkvaal, suslik, stepihamster, nandu, armadillo. Inimesed: rändkarja kasvatamine, rahvaste ränded, pikaajaline põlluharimine, maaviljelus: nisu, suhkrupeet, päevalill(uhtorud.) Maavarad,metallid, tööstusasulad, põllutöömasinad, tööstusseadmed jne. Probleemid: ülekarjatamine, erosioon, liig-soolasus, muldade rikkumine, õhu rikkumine, algsete liikide hävitamine SEGA JA LEHTMETS 40- 55pl ll. Euroopa, korea ps, jaapani põhi, ida venemaa, austraalia saared. Kv: parasvöötme põhjaosa S: 25, T: -5 sajab 1000-2000 mm aasta läbi, sügisel ja kevadel. Toitaine rikkad pruunmullad.Taimed: vaher, kanarbik, tamm, pöök, pärn, saar, jalakas, kastan , pähklipuu, kask haav paju, rododendron. tammikud, kanarbik, varjulill, nulg. rododendron, loorber,
temperatuur. 5. Defineeri sõna a) deflatsioon - ............................................................................ ......................................................................... ........................................................................ ........................................................................ b) erosioon - .............................................................................. ........................................................................... .......................................................................... .......................................................................... c) mustmuld - ...........................................................
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: kliima, reljeef, vesi, mullad. Majanduslikud: tööjõud, kapital, tehnika. Põllumajandus on suur arengumaades ja väike P-Ameerikas, Euroopas. Tootmisvormid: Agraalajastu-korilus, küttimine, kalapüük. Industriaalajastu: segatalud-kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi omatarbeks. Spetsialiseerunud suurtalu- spetsialiseerunud ühele tootele:lilled, seened. Toodang:kõik müügiks, levinud Euroopas, P-Ameerikas, kasvab Jaapanis.Piimakarjatalud:kõige rohkem Põhja-Euroopas, USA, Kanada kirde -ja loodeosas. Ekstensiivsed teraviljatalud-levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias.Rohtlate piirkondades. Suure pindalaga peamiselt nisutalud.Hektari saak on madal, kuid kogu toodang on väga suur. Rantso- suured loomakasvatusmajand. Kasvatatakse liha, veiseid ja lambaid looduslikel karjamaadel aastaringselt.Kogu toodang suur.Levivad:USA kuivas lääneos...
TOSCANA PÕLLUMAJANDUS Maastik Põllud on korrapäratud ja kõik on erineva suurusega, lopergused Igal pool on väikesed künkad Asfaldiga kaetud teid on vähe, enamasti on põlluteed Teed on käänulised, kitsad ja väiksed Asustus Põldude vahel on asustus hõre Esineb talude komplekse Äärealadel on isegi mõned suuremad linnad Elatakse põhiliselt küngaste peal Lähim linn asub umbes 3km kaugusel Põllumajandus Toscanas on intensiivne põllumajandus, kuna põllud on väikesed, aga saak on seal suur Järelikult on ka kaubaline põllumajandus, sest saak on suur ning eksootilised toiduained( oliiviõli, viinamarjad) tulevad just sealt Mida toodetakse? Kasvatatakse enamasti teravilja, kuid on ka viinamarjakasvatusi Parimad veinid tulevad just Toscanast Peamised tööstusharud on mäetööstus Toodetakse oliiviõli Kasvatatakse ka sigu ...
Muldade vaesumine Muld, mis tundub olevat meile nii iseenesestmõistetav, on tegelikult väga õrn ja kord rikutuna uueneb see äärmiselt aeglaselt. Suurim probleem on mulla vaesumine, sest üha rohkem inimesi üritab endale tagada toitu ja küttepuid. Mulla vaesumist põhjustavad eelkõige - maaharimisviisid: umbes 28% mulla kulumisest on tingitud vääradest maaharimisviisidest, tööstusmaades teeb muret nn moodne põllumajandus; väetised, mürkained, rasked masinad - karjatamine: karjamaade väljakurnamine, liiga suured loomakarjad - metsade üleliigne raie. Mullakihi paksus on keskmiselt umbes 15 cm, mulla looduslikku ärakannet ehk erosiooni põhjustavad mitmed looduslikus tegurid. Sel moel uhutakse minema mulla pealmine viljakas kiht ehk huumuskiht, mille taastamine nõuab väga palju aega. Erosioon on küll looduslik nähtus, kuid inimene võib oma tegevusega sellele tublisti kaasa aidata. Eriti tundlikud on klimaa...
...................................................................................5 1.2.3. Osooniaugud....................................................................................................6 1.2.4. Happeline deposioon....................................................................................... 6 1.2.5. Kõrbestumine...................................................................................................7 1.2.6. Pinnase erosioon..............................................................................................7 1.2.7. Looduse mitmekesisus.....................................................................................8 2. Jäätmete käitlus..............................................................................................................9 2.1. Jäätmete liigid ja nende sorteerimine..................................................................... 9 2.2
MULLATEKKETEGURID lähtekivim, loomad, kliima, taimed, aeg Taimede lagunemisel tekib mulda huumus, mis sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad tundlikud inimtegevusele. Mullaomadusi parandatakse niisutamise, kuivenduse, väetamise ja maaharimise abil. Vale põlluharimine võib mullad hävitada keemiline saastumine, erosioon, sooldumine, kõrbestu-mine, pinnase kivistumine . Samuti võib mulla hävitada ka vale ehitustegevus mullapeale ehitamine, maavarade kaevandamine (erosioon), liigne niisutamine (sooldumine) ja masinatega mulla rikkumine. Et mulda kaitsta tulek vältida erosiooni teket, põllumaade hävitamit, ehitamist mullale ja sooldumist vältida. MULLA VILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVITAMIT PÕHJUSTAVAD TEGURID Kõrbestumine muldade viljaka pinnase hävimine kõrbete laienemise, ebaõige
Leetumine on mulla kujunemisprotsess mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavamale. Mitmerindeline mets kõrgemad puud kasvavad madalate puude ja pöösastega. 1) Kui suure ala maakera maismaast katavad metsad? Metsad katavad umbes 5-diku maakera maismaast. 2) Mis on taiga, iseloomusta seda lühidalt ja too nende jaotus Siberis kutsutakse okasmetsa taigaks.Eristatakse heletaiga seal kasvavad pöhiliselt männid ja lehised ning nad on valgusküllasemad kui tumedad.Tumetaiga- pöhilised puuliigid kuused ja nulud nad on varjurikkad. 3)Kuidas nim. rohtlaid erinevates maailma osades, kirjuta nimetuse juurde ka koht Maismaast on ¼ on kaetud rohtlaga.Rohtlad jaotatakse kaheks: *parasvöötme rohtlad *parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad *jaotatakse päritolu järgi Pöhja Ameerikas kutsutakse rohtlaid preeriaks; Ukrainas, Hiinas,Venemaal kutsutakse stepiks Argentiinas kutsutakse rohtlaid pampaiadeks Ees Aasias kutsutakse pus...
elusaid kui ka elutaa osi. Geograafiline sfäär Ruum, mis tekib atmo, hüdro, lito ja biosfääri vastastikusel mõjualal. Koosneb väga eriilmelistest maastikest. Maastikinimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud ala. Loodusmaastik Kultuurmaastik Maastike muutus on pidev protsess. Meie tänapäeva maastikud peegeldavad mineviku otsuseid. Maastike muutjad Looduskliima, maakerge, deflatsioon, erosioon... Inimenepoliitilised otsused Maastike kaart Maastike mosaiiksus Kui vahelduv on maastikupilt. Servaindeksmitu m piire on 1 ha. Maastikukaitseala Keskkonnaseire Keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist Eesmärgid Saastuse ja reostuse hetkeolukorra määramine Abinõude rakendamist või täiendavat uurimist
JÕED J õ g e d e te kkim ine ... Jõgede tekkimine Sademed langevad maapinnale. Nad võivad: 1. Aurustuda tagasi atmosfääri. 2. Imenduda põhjavette. 3. Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi. Jõe osad Ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu Keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta Ee s ti J õ e g e d e s t · Vesikonnad · Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) · Soome lahe vesikond (9942 km2) · Väinamere-Riia lahe vesikond(14 468 km 2) · Saarte Vesikond((4140 km2) Võ h a nd u jõ g i ja Na rva jõ g i 162km Eesti pikim Jõgikond 1420m² ...
800 hektarit metsa aastas. Aastatel 2000 ja 2005, metsa kasv muutus 2,1% lt 0,21% aastas. Kokku on aastatel 1990 ja 2005, Angola kaotanud 3,1% oma metsade pindala, mis on umbes 1.872.000 hektarit. Hetkel on olukord siiski stabiliseerunud. Praegune olukord, kus metsa jääb siiski vajaka, hakkab mõjutama ka sealseid elanike, sest varsti ei suuda varsti enam üha kasvavat ühikskonda piisava hapnikuga varustada. Samuti on leviv probleem Angolas raske pinnase erosioon, suur mudastumine jõgede piirkondades ja kõrbestumine.Angola puiduvarud rahuldavad nende vajadused. Tegeldakse palju metsade taastamisega ja päästmisega, millega üritatakse luua paremaid väljavaateid metsamajandusele tulevikus. Angola tegeleb peamiselt puidutoodete müümisega . Angolas on puit ja sellega kaasnevad tooted paljudele kodanile peamiseks elatusallikaks. Aafrika on maailma üks suuremaid metsatööstuse liidreid (kolmandal kohal). Kasutatud kirjandus 1
Grand Canyon · Kanjonid on järskude seintega sügavad orud, mis on erodeerunud tuule või vooluvete tegevuse mõjul. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel settekivimitest platoodel vooluveed üldistavalt võib märkida, et kanjonite ja paljude teiste punaste huvitavate kivimivormide tekkeks on vaja, et aluspõhi koosneks vooluvee poolt suhteliselt kergesti erodeeritavatest kivimitest. Maailma suurim kanjon Suur Kanjon, Colorado Kanjon, Grand Canyon - võtab enda alla 446 km pikkuse territooriumi, on maksimaalselt 29 kilomeetrit lai ja 1,6 km. sügav. Sellise ainulaadse ,, hiiglase" on vorminud teine hiiglane Colorado ürgjõgi, Suure Kanjoni suur kujur.Loodus on Colorado jõele kätte andnud kaks olulist tingimust -vooluvete toimele kergesti järele andvad hiidpaksud settekivimite kihid ja pööraselt palju aega !! · Kliimatingimuste muutumine · Vooluvete jõud · Kergesti lihvitavad, kerg...
rannikualadele ,veevarudele,metsadele,põllumaj,inimtervis,loodus mitmekesisus kasvuhoone efekti tagajärjed: temp.tõsu üleujutused,põud,joogivee napuu,haigused,aurumine suureneb, vähenevad saagid, majanduse allakäik,soosutmine, kahjurite levik, liustikejää ssulamine, orkaanid,tomid, vihmasajud viimase saja aasta jooksul on maailmameri tõusnud 10 kuni 25 cm N. pangladeshis,niiluse delta niiluse deltaalal 1600 inimest 1 ruutkm kohta egiptuses aint 2,5% sobib põlllumaj jaoks liivae erosioon on seal tõsiseks probleemiks ja on kiirenenud alates Awani paisu ehitamisest üleujutused: igasugune üleujutus mõjutab ka põhjavee kvaliteeeeti hävitab väärtuslikku põllumaad veeepuudusega kohtades rändavad paljud väja,mõnes linans tekib ülerahvastatus tekivad muutused loodusvööndites metasad kohanevad vägaaegalselt.kõige rohkem kannatavad põhjapoolsemad metsad.kõrbealad laineevad N: ugandas on koguaeg kohvi kasvatatud.aga nüüd on neid alasid vähemaks
Kõrbestumine on tõsine probleem peamiselt Aafrikas ja Aasias ekvaatorilähistes piirkondades. PÕHJUSED: Sajandite jooksul välja kujunenud eluviiside muutus ja inimeste arvu kasv nõuab järjest intensiivsemat maakasutust. Tagajärjeks on mullastruktuuri lõhkumine, taimkatte hävimine ja ala viljatuks kõrbeks muutumine Kõrbestumine on nii intensiivne (aastas 12 miljonit ha maad = 0,12 milj. km2), et viib Maa põllumajanduseks kõlblike alade olulisele vähenemisele. Pinnase erosioon Mullakihi keskmine paksus on 15 cm. Pinnase erosiooni ehk ärakannet põhjustavad: Sademed Vooluvesi Tuul Uhutakse ära viljakas kiht tugevam erosioon esineb troopikas, nõrgem parasvöötmes ja arktilistes tingimustes. Erosiooniprobleeme soodustavad: Liigkarjatamine, metsade hävitamine, väärad maaharimisviisid Maakera viljakamatel põllualadel kaob erosiooni tõttu aastas u. 26 miljardit tonni mulda (ulatuslikum kadu Himaalajas, Kolumbias, Hiinas, USA-s).
kogutoodangust (SKT). 2. Kuulumine suurregiooni Tansaania kuulub Musta Aafrika suurregiooni, mis on poliitiliselt killustunud rahvusvaheline koostöö on minimaalne, mistõttu leiavad Mustas Aafrikas tihti aset katastroofid. Loomulik iive on Mustas Aafrikas kõrge ning tõuseb endiselt. Sellest tulenevalt on väga levinud kirjaoskamatus, kuna haridus ei arene nii kiirelt, kui rahvaarv tõuseb. Loodusvarad hävivad Mustas Aafrikas kiirelt muldadele on ohuks erosioon, karjamaad muutuvad kõrbeteks, metsasid laastatakse ja jõgede vooluhulk väheneb samal ajal kui põhjavesi ammendub. Mustas Aafrikas levivad kiirelt haigused, millest mõned, nagu näiteks AIDS ja Ebola viirus, on jõudnud ka mujale maailma. Ida-Aafrikat, kus asub ka Tansaania, läbib AIDSi vöönd, kus kolmandik või suurem osa rahvastikust on nakatunud. 3. Arengutaseme näitajad Tansaania kuulub arengutaseme poolest maailma riikide seas kohale 152.
Väga looklevad Moldorud Laiad, kausikujulised Jõesäng on orust üksnes väike osa Tasakaal külje- ja põhjaerosiooni vahel Vanade liustike sulamisvee orud Vähese veehulgaga Lammorud Laiad, lameda põhjaga Ujutab suurveede ajal üle jõeäärsed alad Kannab palju setteid Setetest tekib aja jooksul lamm Sälkorud Sügavad, järskude veerudega Suure langu ja kiire vooluga Ülekaalus erosioon Eestis esineb harva Kuristikorud Sügavamad ja järsuveerulisemad Kiire vooluga Eestis on nt. Jägala, Keila, Meeksi oja Kanjonorud Väga järsud, püstiste astmeliste veerudega Eestis nt. Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja Võhandu jõel Vooluvee kuhjav tegevus Lammtasandik Delta Kokkuvõtteks Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena maapinnal tekkinud veenired,
2 Sissejuhatus SUGUELUNDKOND. NAISE SUGUELUNDKOND. MEHE SUGUELUNDKOND. 3 NAISE SUGUELUNDKONNA HAIGUSED. Endometriit (põletik emakas -воспаление матки), Munasarjapõletik (воспаление яичников), Emakakaelavähk (рак шейки матки), Emakakaela erosioon (эрозия шейки матки), Sügihaigluset(AIDS,Hiv,süüfilis jn.)(венерические заболевания), Emakamüoom (миома шейки матки), Viljatus (бесплодие). 4 MEHE SUGUELUNDKONNA HAIGUSED. Herpes(герпес), Tsüst (киста), Munandivähk (рак яичка), Sügihaigluset(AIDS,Hiv,süüfilis jn.) (венерические заболевания),
pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. P-lained ehk pikilained, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. S-lained ehk ristilained, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. Seismilised lained murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged Maavärinatega kaasnevad nähtused: · Tsunamid · Nõlvaprotsessid · Varingud Maalihete tekkepõhjused: · nõlvade erosioon · paduvihmad · metsade hävimine · kiire lume sulamine · rõhu tõus nõlvadel · vulkaanipursked PEDOSFÄÄR Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Füüsikaline murenemine e. Keemiline rabenemine murenemine e.
vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuseni. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõrvelekaldele n.ö "otsesuunast" põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral aga vasakule.Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef.Temperatuuri järgi jagatakse hoovused soojadeks hoovusteks ja külmadeks hoovusteks. 10) rannikute erosioon, MIllest sõltub? Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. (lained lõhuvad rannikut, mille tagajärjel tekivad pangad ) 11) ookeanide reostus 1.nafta puurimine 2. olmereostus 3. tankerite avariid
ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, suuremad tootmiskulud; toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise ja kariloomade arvu suurendamisega. Intensiivne põllumajandus rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, eesmärgiks kõrge toodangu maht väikeselt maa-alalt, rohke väetiste, investeeringute ja tööjõu abil. Ökoloogiline ehk mahepõllundus põllundus, kus kasutatakse väetisi ja taimekaitsevahendeid minimaalselt või üldse mitte. Muldade erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ärakanne, mis vähendab oluliselt mullaviljakust, sest kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad. Veeringe vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel. Veereziim - vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.
tootlikkus kasutatava maa pindalaühiku kohta. intensiivne põllumajandus - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab suur tootlikkus kasutatava maa pindalaühiku kohta; põhineb arenenud tehnoloogia ja arvukate äriteenuste kasutamisel. ökoloogiline ehk mahepõllumajandus - vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllumajandus. Kuna saagikus on üldjuhul väiksem, on mahepõllumajanduse tooted kallimad. muldade erosioon - materjali ärakanne vooluvete, tuule, liustike, lainete kulutava tegevuse tagajärjel. Veeringe - vee ringkäik maakeral maailmamere, atmosfääri, maismaa ja organismide vahel. Veereziim - vee hulga või taseme muutumine ajas (veekogudes, soodes, mullas jm). Metsatüüp - ühetaoliste metsakoosluste kogum. okasmets, lehtmets, vihmamets elurikkus e. bioloogiline mitmekesisus - elusorganismide ja nende elupaikade mitmekesisus teatud maa-alal, ka kogu Maal.
kümne aasta jooksul · Veetaseme tõus maailmameres · Kliimamuutused maismaal · Loodusvööndite nihkumine · Kõrbestumine · Üleujutused Tagajärjed TEMPERATUURI TÕUS Aurumine suureneb, Orkaanid, tormid, tugevad niiskuse puudus vihmasajud Põud Liustikejää sulamine Kahjurite levik Üleujutused uutele aladele Erosioon, maalihked Joogivee nappus Vähenevad saagid soostumine Haiguste levik Majanduse allakäik Tagajärjed inimestele · Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. · Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. · Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis
Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim- peenem pindmised murenenud kivim Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub. Sõltub kivimite mineraalsest koostisest, mullavee omadustest, murenemise ajast. Korrosioon- kivimipindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. Leostumine- lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast Mulla tekketegurid- Passiivsed: · Lähtekivim Aktiivsed · Reljeef · Kliima · Aeg · Organismid · Inimtegevus Huumushorisont- toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotaks...
Maa pinnamood muutub?? Sisejõud Laamade liikumine Vulkanism maavärinad Välisjõud Temperatuur Tuul Sademed Voolav vesi Jää Lainetus organismid Murenemine-... ...kivimite purunemine, mille käigus VÕIB muutuda kivimite keemiline koostis. 1)Porsumine e keemiline murenemine 2) Murenemine e füüsikaline rebenemine Porsumine Põhjuseks vesi,mis lahustab kivimeid, tulemuseks kivimi murenemine ja keemilise koostise muutumine. Ülekaalus niiske ja sooja kliimaga aladel Nt: ekvatoraalne vihmamets Happevihmadest põhjustatud pursumine hävitab linnades kivihooneid ja monumente Rebenemine Põhjuseks temperatuuri kõikumine, tulemuseks kivimi purunemine. Ülekaalus kuiva liimaga aladel, kus suured temperatuuri kõikumised Nt: kõrb;mäed Voolav vesi Voolav vesi vihma-ja lumesulamisvesi haarav...
Kõige levinum näljahädade piirkond on Aafrika, sellele järgneb Lõuna- ja Ida-Aasia, Ladina ameerika ning isegi Kariibi mere piirkonnad. Aafrikas on toidupuuduse peamisteks põhjusteks aastane vihma ärajäämine, napid toiduvarud või siis eelpool nimetatud mullaviljakuse vähesus. Toidupuuduse tagajärjed pärsivad inimese vaimset ning füüsilist arengut ning samas ka vähendab riigi inimkapitali. Teiseks probleemiks on mullaviljakuse vähenemine. Peamiseks põhjuseks on erosioon, mis tekib siis, kui sademete hulk on mulla veeläbilaskevõimest suurem ning veega koos kanduvad ka mullaosad eemale. Tänu sellele väheneb mulla viljakus ja tagajärjeks on väiksem saak. Muld, mida vesi edasi kannab, tekitab ka veeteede saastumist ja mudastumist. Ülekarjatamine on kolmas, üks peamistest globaalprobleemidest. Üksnes ka peamisetest kõrbestumise põhjustest. Probleem seisneb selles, kui liialt palju kariloomi karjatatakse liiga väiksel maatükil
- Katavad 11,5% maapindalast. Vatnajökull Kliima Parasvööde - Suvi: + 23 ° C kraadi lõunas. + 24,5 ° C kraadi põhjas. - Talv: Lõuna-Islandis kuni -10 ° C. Põhja-Islandis kuni umbes -15 °C. Aastane sademete hulk: Lõuna-Islandis 1000-2000mm Põhja-Islandis 500-1000mm Loodusvöönd Tundra - Viljatus - Õiget metsa pole - Võimas erosioon - Soostunud niidud (edelaosas) - Tundramuld nõrgalt arenenud - Igikelts Taimed - Madalkasvulised lilled ja rohttaimed, samblad, vaevakased, marjad. Loomad - Polaarrebane, põhjapõdrad, naaritsad. - Vetes ujub 17 erinevat vaalaliiki ja mitmeid hülgeliike. - Koduloomad: veised, lambad, hobused. - Lindude pesitsusala Inimesed - Usk - Luterlik riigikirik (84,04%). - Kõrge elatustase ja madal tööpuudus.
puidu, uue põllumaa saamiseks Metsatulekahjud (enamjaolt inimtekkelised) Happesademed Tormid Brasiilias raiutakse igal aastal massiliselt metsa müügiks ja põllumaa saamiseks Metsatulekahju Ida-Virumaal, Illuka vallas 03.06.2008. Metsatulekahju Vihterpalus sel suvel, kus põles üle 400 ha metsa, mille kustutamine läks riigile maksma üle 2 miljoni krooni. Metsade hävimise tagajärjed Metsade pindala vähenemise tõttu kõrbestumine Kliimamuutused Pinnase erosioon ning paljude taime- ja loomaliikide hävimine Erinevatel andmetel on 20. sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas (see on umbes neljakordne Eesti pindala). Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine. Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust. Kõrbestumine on Sahara piirkonnas tõsine
killuke kala). Eestis toidupuudust ei esine, kui siis ainult vähestel kodututel, kes Eestis elavad. Mida nälg endast kujutab? Vastuvõtlikkust haigustele (lisaks väärarengud,pimedus) Alakaalulisust: täna on maailmas u 146 miljonit alakaalulist last. Surma: enam kui 50% kõigist laste surmajuhtumitest maailmas on põhjustanud nälg. See teeb aastas ~ 6 miljonit surnud last! Inimeste koondumise viljakamatesse piirkondadesse (metsade hävimine, ülekarjatamine,mullastiku vaesumine, erosioon, kõrbestumine). Mida põhjustab? Inimeste toitumisharjumuste muutmine alternatiivsete toiduainete kasutuselevõtt (nt kalaooted, spets. vetikad, pärmseened, bakterid) Majandussuhete korrastamine Maaharimisviiside ja tehnoloogiate täiustamine ning monokultuuride kasvatamise vältimine arengumaades Kokkuhoidlikum ja mõistlikum tarbimine arenenud riikides. Vastavate organisatsioonide toetamine (rahaliselt /vabatahtliku töö näol). Lahendused
kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga. El Niño nähtuse põhjustab püsivate tuulte suunamuutus. 8. Mis moodustavad pinnavee ja millest toituvad? a. Jõed, järved, liustikud ja atmosfäär b. Sademetest, põhjaveest 9. Kuidas jaotatakse liustike? a. Mäestikud b. Mandriliustikud 10. Kuidas liustikud mõjutavad kliimat ja pinnamoodi? a. Reljeefi kujund b. Veepinna taseme tõus c. erosioon 11. Maailmamere tähtsus? a. Toiduks inimestele, kui ka loomadele. b. Elukohaks c. Liikumistee d. Puhkealad e. Soolasaamiseks
mets vihmane talv vaesunud muld pistaatsia vöötorav, turism Rohtla kuiv, suvi kuum mustmuld, hikkoripuu, piison, põllundus (mais, Euraasias stepp, Põhja-Am ja kuiv, talv toitaineterikas tamm, sulg- pimerott, koiott nisu, suhkrupeet, preeria, Lõuna-Am pampa, niiske stepirohi päevalill) Ungaris pusta, erosioon Sega- ja parasvöötme pruunmuld, pöök, vaher, naarits, teenindus, lehtmets kliima, suvi soe toitaineterohke kanarbik, metskass, tööstus, ja niiske, talv sarapuu, metssiga põllundus, pehme nulg Okasmets igikülmunud leedemuld, kuusk, soobel, metsandus, vene keeles taiga, on olemas
sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 9. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
