Sellisel juhul peavad ka inimesed oma elukohad ja töökohad maha jätma. Mets, mis annab meile puid, puud omakorda soojust, jäetakse hooleta. Kui tehakse raietöid, siis tihtipeale jäetakse lagendikud koristamata. Ei panda oksi hunnikutesse, maha võetud puude asemel ei istutata uusi. Eesti on küll metsa poolest rikas riik, aga kui nii jätkatakse, siis ei ole varsti enam metsa ning loomadel ei ole elupaiku. Metsaraiega kaovad ära ka loomade elupaigad ning taimede kasvukohad. See omakorda põhjustab erinevate loomade ja taimete väljasuremise, kuna neile sobiv elupaik on hävitatud ning uut pole tagatud. Samuti jääb inimestel metsasaadused saamata. Kui inimene metsas käib, siis ei arvesta ta üldse loodusega: seeni tõmmatakse koos juurtega välja, maasikataimed tallatakse ära, pähklipuudelt murtakse oksi, pisiputukatele astutakse peale. Bensiin ja nafta on inimese elus üsnagi olulised aspektid. Bensiin ja nafta on maavarad, mida
Mai alguses või juuni lõpus muneb emasloom taimestikuvabale ja liivasele alale 6...16 muna ning kaevab need madalasse auku. Munade arengu kiirus sõltub oluliselt suvisest ilmastikust - kuivadel ja kuumadel suvedel on areng tunduvalt kiirem kui jahedatel ja vihmastel ning seetõttu võib see kõikuda 40...90 päevani. Tavaliselt kooruvad pojad siiski juulis või augustis. Noored kivisisalikud hajuvad peagi ja hõivavad kõigepealt emalooma territooriumile kõige lähemal asuvad vabad elupaigad. Kivisisalikud saavad suguküpseks 1,5...2 aasta vanuselt ning nende keskmine eluiga ulatub 5 aastani. Arvukuse langust põhjustavad inimtegevuse tagajärjel sobivate elupaikade vähenemine ning ka klimaatilised tegurid - vihmased ja jahedad suved, mil hukkub suur hulk mune karmid ja külmad talved, ning varajased öökülmad sügisel. Kivisisalik on looduskaitse all.
taimeliigid nagu ebapärlikarp, pisilina, nõtke näkirohi 1. kategooriasse on kokku kantud 64 taime- ja loomaliiki. Pildid 2. Kategooria Siia kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, mille arvukus langeb ning levila aheneb. Selliseid liike on Eestis 262 Siia kuuluvad karvasjalg-kakk, mustlaik-apollo, jugapuu Pildid 3. Kategooria 3. kategooriasse on arvatud liigid, mis on Eesti looduses praegu veel suhteliselt tavalised, kuid mille elupaigad on hävimisohus ning arvukus võib kriitiliselt langeda, kui ohutegureid ei kõrvaldata. Siia kuuluvad : arukuklane, valge vesiroos, saarmas Eestis on viit tüüpi kaitsvaid alasid : Püsielupaik Hoiuala Maastikukaitseala Looduskaitseala Rahvuspark Ümberasustamine On isendite looduses ühest elupaigast teise üleviimine ehk populatsiooni ümberkolimine Enamasti otsustatakse loomad üle viia siis, kui nende elupaik on täielikult hävinud
Ukraina põllumajandus 1) Ukraina looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks. Ukraina erinevate maa tüüpide suurus 14% Haritav maad Rohumaad 17% Metsamaad 56% Muud 14% Ukraina on kaetud viljakate tasandikutega ja steppidega. Umbes 70% riigi territooriumist hõlmavad madalikud, 25% - kõrgustikud ja ainult 5% - mäestikud. Territooriumi keskmine kõrgus on 175 meetrit. Ukraina asub peaaegu täiesti parasvöötmes, selle tõttu on Ukrainas mandriline paraskliima. Aasta keskmine õhutemperatuur muutub +5,5°...+7 °C Ukraina põhjaosas kuni +11°...+13 °C riigi lõunaosas. Jaan...
Lammimets Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Puud. Puurinne on suhteliselt hõre. Selle moodustavad tamm, saar, pärn, künnapuu, sanglepp, hall lepp, sookask, harilik kuusk. Põõsad Põõsarindes kasvavad harilik toomingas, mage sõstar, harilik lodjapuu, paakspuu, näsiniin, harilik kuslapuu. Rohi Rohurinne on liigirohke. Puude varjus kasvavad humal, seatapp, püsik-seljarohi, harilik maavits, naat, salu-tähthein, angervaks, koldnõges, harilik metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas, sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg. Samblad Samblarinne niidukäharik, metsakäharik, harilik tüviksammal, roossammal, kähar salusammal, harilik laanik, harilik kaksikhamm...
kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete järgi [1]. Keskkonnaregistri eesmärgiks on keskkonnaalaste seireandmete ja andmekogude (kalanduse infosüsteem, keskkonnalubade register, metsanduse infosüsteem) avalikuks tegemine. Eesti keskkonnaregistri andmeid hoitakse, täiendatakse ja väljastatakse andmebaasi EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem www.eelis.ee) kaudu. Kõigil huvilistel on seal võimalik tutvuda kaitsealuste alade ja üksikobjektide andmetega (va. kaitsealuste liikide elupaigad, mille kohta andmeid ei avalikustata) [1, 2]. Keskkonnaregistris sisalduvate andmete osas esineb siiski veel mitmeid puudusi. Näiteks on registrisse koondatud andmestik veel omavahel seostamata nii ajas kui ka ruumis, mistõttu ei saa neid täies mahus kasutada keskkonnaseisundi hindamisel ja keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel. Selline olukord võib põhjustada andmestiku erinevat või väära tõlgendamist nii rahvusvahelisel tasandil kui ka arengukavade ja planeeringute koostamisel.
ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud. Metsades tuleks loobuda monokultuuride(e puupõldude tekkitamine) kasvatamisest- mitmerindeline, looduslähedase liigilise ja vanuselise struktuuriga tulundusmets on pikaajalises perspektiivis palju kasulikum, sest ta on isetaastuv. Säästlikumalt peame suhtuma rabamassiividesse, mis on väga olulised puhta vee hoidjad, loomade elupaigad, marjamaad. Elupaikade, kasvukohtade ja maastike kaitse on mõeldav vaid koostöös metsa- ja põllumeestega. Keskkonna haldamisel ja planeerimisel on esmajärguline tagada kasutuselevõetud ökosüsteemide, tervete kultuurmaastike maksimaalne mitmekesisus, et säilinud looduslikud elemendid suudaksid kompenseerida keskkonna vaesustumise ja inimtegevuse negatiivseid tagajärgi. Mõned tähtsamad maastikuökoloogilised printsiibid, mida tuleb arvestada Eestis: 1
- Mitte prahistada - Mitte kuivendada - Mitte pinnasega täita Mitte asustada tiikidesse kalu! Hoida tiigikaldad võsastumast ja väikeveekogud kinni kasvamast! Jätta põldude keskel olevate veekogude ümber ülesharimata puhveralad. Toetada ekstensiivset põllumajandust Liigikaitset reguleerib tegevuskava liigi kaitseks (nn. kaitsekorralduskava). Seni on neid koostatud kõrele ja harivesilikule. Paljud kahepaiksete ja roomajate elupaigad jäävad looduskaitsealade piiresse. Haruldaste liikide kaitseks moodustakse ka püsielupaiku (nt Piusa karjääris asub harivesiliku püsielupaik, mis on mõeldud harivesiliku sigimiskohtade kaitseks). Nendes II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades, mis pole kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena piiritletud, kehtib isendikaitse printsiip. Seega on ka Kükametsa küla tiigis sigiv isane kärnkonn ikkagi kaitse all. Kaitsetegevusi:
Suuri rohumaid on suhteliselt kerge muuta kultuurheinamaaks, põlluks ja/või intensiivse kasutusega karjamaadeks. Näiteks Illinoisi ja Indiana osariigis oli algselt ligi 15 miljonit hektarit kõrgerohulist preeriat, praeguseks on sellest järel ainult 1400 ha – seega on hajusate fragmentidena vaid üks kümnetuhandik esialgsest kooslusest jäänud oma algsesse seisundisse, kõik ülejäänu on muudetud põllumajanduslikuks maaks. Märgalad ja vee-elupaigad. Märgalad on hädavajalikud elupaigad nii kaladele, kahepaiksetele, veeselgrootutele kui ka lindudele ja paljudele taimedele. Märgalad on olulised üleujutuste puhveralana, joogivee saamiseks ja elektri tootmiseks. Märgalasid kuivendatakse või täidetakse sageli arendustegevuse huvides, neid mõjutavad vooluveekogude kanaliteks kaevamine, paisude ehitamine ja reostamine. Viimase 200 aasta jooksul on hävitanud üle poole USA märgaladest. Selle tulemusena on Ameerika kaguosas 40-
· arendatakse maavarade kaevandamist Keskkonna probleemid · Igapäev hävitatakse minutis 40 ha vihmametsa! · Vihmametsadel on oluline koht fotosünteesis süsihappegaasi kasutamises hapniku tootmises suures veeringes · Metsade põletamisel suureneb CO2 sisaldus õhus hoogustub kasvuhooneefekt puidu kui olulise loodusvara raiskamine hävivad taime- ja loomaliigid kaovad kohalike hõimude elupaigad suureneb maalihete ja erisioonioht · Metsast raadatavad põllud on viljakad vaid mõned aastad. Kasutatud materjalid: · http://www.geo.ut.ee · http://www.tba.ee · http://www.miksike · http://www.hot.ee · http://www.corbis.com · http://www.ran.org · http://www.uow.edu.au · http://www.howstuffworks.com · http://www.tourhosts.com
Sigima hakkavad nad järgmisel kevadel. Miks on lendorav haruldane? Lendorav on meil oma leviala lääne piiril, niisamuti Lätis ja Soomes. Muidugi on valus probleem see, et lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Õõnsaid haabasid, kuhu saaks oma pesa rajada, ei ole nooremates metsades, vaid keskealistes ja eelkõige küpsetes või üleküpsetes metsades, mis metsatööde käigus tavaliselt kirve alla lähevad. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Viimastel aastatel on metsaraie kõvasti hoogu juurde saanud ja metsade keskmine vanus kahaneb iga aastaga. Lendoravatele sobilikud vanad metsad paiknevad mosaiikselt. Kui saarekesena säilinud lendoravale sobiv koht läheb raiesse, siis on tal üsna raske ellu jääda. Kui lendorav ka raie käigus ellu jääb, siis uut kohta on tal üsna raske leida. Pesapaigaks sobiva vana haava leidmiseks tuleb tal mitu kilomeetrit ekselda. Kui ta
· Miks tänapäeva looduskaitse pole enam haruldaste üksikobjektide kaitse, vaid keskkonna kaitse ? Too näiteid. Tuleb kaitsta keskkonda, kuna elus ja eluta loodus on omavahel nii tihedalt seotud, et kaitstes ainuüksi üht liiki ei tule see tulemuslikult välja. Seega tuleb kaitsta ka kasvukohta. Näiteks lendorav ning must toonekurg on suures hävimisohus olevad liigid, seega on võetud kaitse alla kõik nende teadaolevad elupaigad. · Miks osaleb Eesti mitmes keskkonna ja looduskaitsealases rahvusvahelises leppes ? Eesti osaleb, kuna lisaks liigirikkuse mitmekesisuse sälitamisele ka loodusressursside säästlik kasutamine ning sellest saadud hüvede õiglane jaotamine maailma riikide vahel. · Mida tähendab bioloogiline mitmekesisus ? Miks on vaja seda kaitsta ? Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal.
KOMPROMISS Kompromiss on konsensus, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga ainult osaliselt, ent lepivad kokku, et käituvad, nagu nad nõustuksid sellega täielikult. Kompromissi on vaja juhul, kui osapooled, kes ei suuda jõuda mõnes küsimuses täieliku konsensuseni, soovivad selle küsimuse valdkonnas siiski koostööd teha. Leida tasakaal kas ,,Las Vegas" või ,,matsalu" Arendamine alal kus esmatähtsad elupaigad, liigid puuduvad. Arengu- ja planeeringu dokumentide sidumine, kaasajastamine. -7- KESKKONNAKAITSEALASED PÕHISUUNAD JA EKUK KESKKONNAKAITSEALASED PÕHISUUNAD Keskkonnakaitsealased põhisuunad on keskkonnasõbralikud tooted. Juba uut toodet disainides analüüsitakse ja antakse hinnang tagajärgedele kuidas see võiks keskkonda mõjutada ning mis hõlmab kogu hällist-hauani tsükli.See sisaldab loodusliku
Elurikkus on elujõud Tänapäeva maailmas elab väga palju organisme. Kõige väiksemaks organismide eristamise üksuseks on liik. Arvatakse et erinevaid liike on ligikaudu 1,6 miljonit. Erinevates maakera osades on suuri erinevusi nii elutingimuste kui ka liikide mitmekesisuses. Polaaralade elupaigad ja elutingimused on suurtel aladel üsna sarnased. Maapind on suurema osa aastast külmunud ning õhtutemperatuur on madal. Taimede kasvuks sobiv aeg jääb väga lühikeseks. Antarktise servaaladel kasvavad samblikud, samblad ja vetikad. Külmakõrbes puuduvad kõrged puud. Elu peitub peamiselt vees, kus on soojem. Vaalaliste, loivaliste ja veelindude toiduks on vees hõljuv plankton. Ka loomaliike on nii Arktikas kui ka Antarktikas vähe
Tervest nahast ei pääse ka patogeenid läbi c. Epiteelkoed toodavad lima kohtades, kus koed pole nahaga kaetud d. Süljed, higis ja pisaravedelikus on ained, mis takistavad mikroorganismidearengut e. Happeline maomahl tapab ka need mikroorganismid, mis on suust läbi pääsenud f. Nahal ja teistel kattekudedel elavad mittepatogeensed mikroorganismid, sest nad hõivavad potentsiaalsete patogeenide elupaigad ja patogeenid ei mahu sinna elama 2. Immuunsüsteem a. Leukotsüüdid (õgirakud) hävitavad fagotsütoosi teel patogeene b. Lümfotsüütid sünteesivad antikehi c. Immuunreaktsiooniga kaasneb c.i. Punetus ja kuumenemine, sest vereringe intensiivistub c.ii. Valu, sest paistetuse tulemusel paisunud koed suruvad närvidele ja
turbakiht paks 4) turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi, sisaldab villpea, turbasambla jäänuseid. 5)taimed: sookail, hanevits, kanarbik Elutingimused rabad on rasked: 1) vett liiga palju 2) toitaineid liiga vähe 3) hapniku liiga vähe 4) liiga happeline keskkond Soode ökoloogiline ja majanduslik tähtsus: 1) puhta vee varu 2) ühtlustab jõgede reziimi 3) elupaigad loomadele, taimekooslustele 4) turvad 5) marjad, seened 6) teadlastele uurimiseks 7) turism Muld ...maapinna pindmine kobe kiht, mis on tekkinud organismide ja kivimite vastastikusel toimel. Mullale on iseloomulik tema viljakus võime varustada taimi mineraalainete ja veega. Mulla tähtsus: 1. muld on tootmisvara põllumajanduses 2. elukohaks paljudele organismidele 3. tänu viljakusele saavad kasvada taimed 4
ELURIKKUSE KADUMINE Laura-Liis Sander Janeli Rammo 10c ELURIKKUS Bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse moodustavad taime- ja loomaliigid ning muud eluslooduse vormid ja nende elupaigad. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on üheskoos elu aluseks Maal. Elurikkus on miljonite aastate evolutsiooni vili, mida on muutnud looduslikud protsessid ning üha rohkem ka inimesed. Elurikkus moodustab keerulise ja omavahel tihedalt seotud võrgustiku, millest meie oleme vaid osake ning millest me täielikult sõltume. Elurikkuse kadumine Kogu maakera mõjutab elurikkuse kadumine, mille põhjused lähtuvad
LENDORAVAD EESTI METSADES Anna-Stina Reinas 10P LENDORAVATEST Liiginimi ladina keeles on Pteromys volans Lendorav on näriliste seltsi, lendoravate suguseltsi kuuluv pisiimetaja Nad on öise eluviisiga ning vajavad ellujäämiseks vanu metsi Lendoravate keha on 13-20 cm pikka, lapik saba 9-14 cm Lendorav on aastaringi halli karva Suured mustad silmad, kohastumus öiseks eluviisiks ELUPAIK JA-VIIS Elab okas- ja segametsades Põhiliselt vanade haabade otsas, kus on puu õõnsused Veedab enamiku oma elust puude otsas ja maapinnale eriti meelsasti ei lasku Liigub liueldes, selleks kasutab ta keha külgedel olevast nahavoldist moodustunud lennust Tüürib koheva sabaga PESAKOND JA POEGIMINE Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2-4 Pojad on paljad ja pimedad Nägema hakkavad pojad kahe nädala pärast, imetamise lõpetavad kuu pärast ja iseseisvaks saavad kahe kuu pärast Elavd tavaliselt 5-6 aastaseks ...
Mõõtmed: Eesti suurim päevaliblikas, tiibade siruulatus 65-95 mm. Emased on isastest suuremad. Röövikud kasvavad 50 mm pikkuseks. Elupaik ja levik: Kui välja arvata põhjapoolsed lumekõrbed ja lõunapoolt algav lähistroopika, siis katab pääsusaba levila ühtlase laia vööna kogu põhjapoolkera. Me võime teda kohata ühtviisi edukalt Põhja-Ameerikas, Jaapanis, Siberis, Marokos, Iraagis ja Afganistanis. Vaid mägedes, enam kui 2 km kõrgusel ta enam ei ela. Tema peamised elupaigad on luhad ja luhasood, tee- ja metsaservad, vahel ilmub ka taluaedadesse. Arvatavasti oli pääsusaba kunagi tavaline kogu Euroopas. Tänaseks on temast saanud küllaltki haruldane putukas. Soid, kus kasvab röövikutele vajalik toidutaim -- soo-piimputk -- peeti veel lähiajal industriaalmaailmas kasutuks kuivendamist vajavaks tühermaaks. Elupaikade kadumise tõttu on pääsusaba paljudes Euroopa maades kantud Punasesse Raamatusse
Samblike ehitus ja tähtsus looduses. Näiteid liikidest. Samblikud on omapärased maismaaorganismid. Nende keha on tallus nagu vetikatelgi, kuid samblikel koosneb see seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Järelikult on ka samblikud üheks seente kooselu vormiks teiste organismidega. Seeneniidid suudavad imeda endasse õhuniiskust ning kinni hoida udu-, kaste- ja vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Samblikud kasvavad väga aeglaselt, kõigest mõni millimeeter kuni sentimeeter aastas. Nii ei suuda nad konkureerida kasvukoha pärast kõrgemate taimedega. Seepärast kasvavad samblikud sageli seal, kus keskkonna tingimused on taimede kasvuks ebasoodsad, näiteks kõrgmäegedes igilume piiril, tundrates, kaljudel jm. Äärmuslikes tingimustes on samblikud aga vastupidavamad kui taimed. Samblikud eritavad aineid, mis aegapidi murendavad ja lagundavad isegi kivimeid. Järk-järgult suravad ja kõdunevad nad ...
Otsest mõju metsale avaldavad: * metsade välja rajumine, * metsa põlengud ja sellega kaasnev taimestiku hävimine, * tööstus inrastruktuuri luues metsade ja looduse hävitamine, * turismist tingitud surve loodusele. Kuid probleemi sisu on selles, et paljudes riikides metsi hävitati nii kiiresti, et uued metsaistandused ei jõudnud sellele hävitamise järgi. Metsade hävimise tagajärjel kaovad paljude looma- ja taimeliikide elupaigad, loodusrahvaste elukohad ja eluatusallikad satuvad löögi alla või hävivad, samuti suurendab see pinnase erosiooni (nt mäenõlvult), orgudes tekivad suured tulvad. Keskkonna bioloogiline mitmekesisus väheneb. Sageli muutub varem metsaga kaetud ala jäätmaaks. Metsatustamine võib vähendada kohalike elanike elukvaliteeti. See juhtus näiteks Lihavõttesaarel, kus pärast metsade hävitamist kaotasid elanikud isegi võime paadiga kalal käia, sest polnud puitu, millest paate ehitada.
ühiskonnas, asustusviis, majandus, töö- ja tarberiistad inimene ja ühiskond, Tamula asulakoht. - Neoliitikum e. noorem kiviaeg. Periood viljeleva majanduse algusest kuni pronksi laialdasema kasutamiseni (Eestis u 4000-1800 eKr). Lähtekoht on Edela-Aasia, sealt jõudis u 7000a eKr Vahemere piirkonda. Metsade asemele tulid põllu- ja karjamaad. Uued toiduallikad tõid kaasa rahvaarvu suurenemise. Esimesel poolel rajati elupaigad siseveekogude äärde ja mereranda. Lõpuosas hakati tegelema viljeleva majandusega, st. asuti elama maaviljeluseks sobivatele aladele. Asutati esimest korda ka Eesti paepealsed ning sisemaa kõrgustike servaalad. Iseloomulik oli kamm- ja nöörkeraamika. Arenes edasi savinõude valmistamise oskus. Töö- ja tarberiistu tehti nagu enne luust, puust ja kivist. Lihvimistehnika arenes. 2. aastatuhande algupoolel jõudsid Eesti ala
Natura 2000 on üle Euroopa Liiduline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on väärtuslike, vähelevinud ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse ja säilitamine. Ei kaitsta mitte absoluutselt kõiki alasid, kus vastavaid elupaigatüüpe ning liike esineb, vaid neist aladest valitakse esinduslikum osa, mis on vajalik teatud liigi säilitamiseks ja jätkusuutlikuks arenguks. Paljud liigid ja elupaigad, mis eestlasele on tavalised ja moodustavad tema loomuliku elukeskkonna, on mujal Euroopas kadunud. Eestis leidub 60 elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning 136 linnuliiki, mille kaitseks on moodustatud loodus- ja linnualad (509 loodusala e 16% maismaast), mis kokku moodustavad Eesti Natura 2000 võrgustiku. Natura 2000 võrgustiku loomine toimub etapiviisiliselt: 1. Liikmesriigid töötavad välja alade väljavalimise kriteeriumid, metoodika ja vastava
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Roosi Nõmm (8a klass) BOAD, PÜÜTONID JA NENDE SUGULASED referaat TALLINN 2008 1 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Sugukond lk 3 Boalaste anatoomia lk 3 Boade liigid lk 4 Elupaigad lk 4 Püütonite paljunemine lk 5 Püütonite liigid lk 5 Anakonda lk 7 Kokkuvõte lk 7 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Boad ja püütonid kuuluvad roomajate hulka. Nad on ajast aega inimestele suure tähtsusega. Neid on kardetud ja austatud. Teatud inimestega on nad ka usuliselt seotud. Tihtipeale äratavad nad inimestes aukartust. Neid on seostatud ka ebausuga. Näiteks on räägitud, et neid ei tohtivat tappa. Boalaste ja püütonite hulka kuuluvad ka anakonda ja võrkpüüton. Neid iseloomustab tugev ja sihvakas kehaehitus. Nad t...
1. Hänilase üldiseloomustus Eestis võib kohata hänilase kolme alamliiki: lambahänilane, põhjahänilane ja mustpea- hänilane (Peksar, 2014). Hänilasel on palju rahvapäraseid nimesid : karjalind, karjatsirk, veistevästrik, lambalinavästrik, lambahällulind, kesvatalleke jt. Tema elupaigad on niidud, karjamaad, jõeluhad, harvem kohtame lambahänilast ka madalsoodel ning erandjuhtudel ka päris rabades. Üldiselt võib öelda, et talle meeldivad niiskemad kohad kui linavästrikule. Tihti märkame teda mõnel madalal põõsal või tugevamal rohukõrrel istumas või ka hoopis karilooma turjal ratsutamas. Ta on leidnud ka oma koha vanarahva heades ennustustes: kui lambatalleke kevadel lammaste seas kõnnib, siis on teisel aastal head lambasigimist oodata. (http://bio.edu
Lugupeetud klassikaaslased, Üks meie elu olulisemaid probleeme on keskkonnakaitse. See ei ole ainult Eesti probleem, vaid globaalne s.t ülemaailmne probleem. Tööstuse arengu tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad. Atmosfäär on üks põhilisi Maal eksisteeriva mitmekesise elu olemasolu võimaldavaid tegureid. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu optimaalset keemilist koostist, näiteks fos...
40% kõikidest teadaolevatest putukatest. Kõigist senituntud loomadest kuulub iga kolmas putukate klassi mardikaliste seltsi. Kirevatäpiline lepatriinu, kes on üks tuntumaid mardikaid, liigitatakse koos paljude teiste putukatega mardikaliste seltsi. Suuruselt on mardikad väga erinevad pihumardikad on vaevalt 0,25mm pikkused, titaansikk kasvab aga 16 cm pikkuseks. Mardikad on hõivanud kõik vähegi kujutletavad elupaigad ning söövad väga mitmesugust toitu, sealhulgas taimi, seeni, teisi putukaid ja surnud loomi. Osa liike peetakse lausa nuhtlusteks, näiteks kartulimardikas hävitab kartulisaagi, üraskid ja siklased on aga metsakahjurid. Paljud on aga olulised bioloogilises aineringes. Nad lagundavad kuivanud lehti, loomade laipu ja muud orgaanilist ainet. Kehaehitus Mardikate keha jaguneb kolme ossa peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Neil on
Geograafia kontrolltöö Eesti kliima. 1. Kliimat kujundavad tegurid. 1) Päikesekiirgus. a) Saartel rohkem päikest. 2) Õhumassid. a) Antitsüklon õhurõhu maksimum(tähis K). a. Suvel soe. b. Talvel soe. b) Tsüklon õhurõhu miinimum(tähis M). a. Suvel vihm, jahe, tuul. b. Talvel lörts, tuul, vihm, lumesajud. 3) Aluspind. a) Tumedam pind neelab valgust, heledam pind peegeldab. b) Kõrgustike korral sajab alati. 2. Mereline kliima. 1) Palju sademeid. 2) Suvel jahe. 3) Talvel soe. 3. Mandriline kliima. 1) Vähe sademeid. 2) Suvel soe. 3) ...
Kordamisküsimused Platon- kõik olemasolev on ebatäiuslik koopia täiuslikust vormist (evolutsiooni suur antikangelane); Linne- pani aluse modernsele organismide klassifikatsioonile; Lamarck- elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele, Cuvier- fossiilsetele leidudele tuginedes tõestas ta liikide väljasuremise, Darwin- evolutsiooniteooria rajaja Evolutsiooniteooria põhiseisukohad: Isendite sigivust arvesse võttes peab paratamatult tekkima konkurents piiratud ressursside pärast ehk olelusvõitlus. Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk on keskkonna suhtes juhuslikud. Osa muutusi võimaldavad isenditel keskkonn...
(Võrumaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine, määrus nr. 33, §2.1.2) 3) Kuidas on Eestis korraldatud/seadusega reguleeritud järgmiste liikide kaitse? a) Must tuhkpuu kuulub III kaitsekategooria alla. Kahjustamine, korjamine ja muud tehingud selle taimega on keelatud. (III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine, määrus nr. 51, §1.1.10) b) Lendorav kuulub I kaitsekategooria alla. Kõik teadaolevad lendorava elupaigad võetakse kaitse alla. · Püsielupaiga maa-ala kuulub piiranguvööndisse · Püsielupaigas kehtib "Looduskaitse seaduses" kehtestatud kord · Raielangi suuruse ja kuju kavandamisel tuleb jälgida, et lank ei ulatuks pesapuudele ega neile lähemal kui 25 m (Lendaorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, määrus nr. 52, §1, §4) c) Rästik kuulub III kaitsekatergooria alla. Liikide teadaolevatest ja
Neid näeb ainult õitsemise ajal. Raitlille õis võib olla kuni 1-m läbimõõduga Keskkonnaprobleemid Igapäev hävitatakse minutis 40 ha vihmametsa! Vihmametsadel on oluline koht fotosünteesis süsihappegaasi kasutamises hapniku tootmises suures veeringes Metsade põletamisel suureneb CO2 sisaldus õhus hoogustub kasvuhooneefekt puidu kui olulise loodusvara raiskamine hävivad taime- ja loomaliigid kaovad kohalike hõimude elupaigad suureneb maalihete ja erisioonioht Metsast raadatavad põllud on viljakad vaid mõned aastad. Inimtegevus kliima pole eriti tervislik põliselanikud kääbusrassidest hõredalt asustatud külad jõgede ääres või rannikul peamiselt arengumaad algeline alepõllundus, kasvatatakse bataati ja maniokki targot suhkruroogu saagot kohvi, kakaod, vürtse eksporditakse väärispuitu, kautsuki arendatakse maavarade kaevandamist Huvitavaid fakte
Nagu me mõistame, siis mida rohkem inimesi,seda rohkem jäetakse enda ümber materjali ja muid jäätmeid, mida enam vaja ei lähe. Et aga linna puhtana hoida, tuleb palju investeerida prügimajandusele, seetõttu kaasnevadki sinna väga suured kulutused. Kuna rahva arv linnas aina kasvab, siis tuleb omakorda rajada uusi eluhooneid ja muid ehitisi, mis omakorda toob kaasa looduse hävingu, seetõttu tuleb jälgida linnahaljastuse säilitamist, et mõned loomade ja lindude elupaigad siiski jääksid püsima ning ka linnainimestele oleks veidike rohelust, mida nautida suurte hoonete asemel. Kindlasti soodustab linnastumine ka kuritegevust (vargused, narkomaania, prostitutsioon) ning assotsiaalsust. Eks kõigil asjadel ole omad head ja vead, nii ka linnastumisel, kuid iga inimene on iseseisev ja suudab otsustada, millised valikud on just temale kõige sobilikumad, nii ka oma elukoha valikul.
Nagu me mõistame, siis mida rohkem inimesi,seda rohkem jäetakse enda ümber materjali ja muid jäätmeid, mida enam vaja ei lähe. Et aga linna puhtana hoida, tuleb palju investeerida prügimajandusele, seetõttu kaasnevadki sinna väga suured kulutused. Kuna rahva arv linnas aina kasvab, siis tuleb omakorda rajada uusi eluhooneid ja muid ehitisi, mis omakorda toob kaasa looduse hävingu, seetõttu tuleb jälgida linnahaljastuse säilitamist, et mõned loomade ja lindude elupaigad siiski jääksid püsima ning ka linnainimestele oleks veidike rohelust, mida nautida suurte hoonete asemel. Kindlasti soodustab linnastumine ka kuritegevust (vargused, narkomaania, prostitutsioon) ning assotsiaalsust. Eks kõigil asjadel ole omad head ja vead, nii ka linnastumisel, kuid iga inimene on iseseisev ja suudab otsustada, millised valikud on just temale kõige sobilikumad, nii ka oma elukoha valikul.
Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline. 25 meetrist lendoraval 500 meetrini kaljukotkal. Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang. I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana). II kategooria II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. II kategooriasse on arvatud 262 liiki, nendest sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112, sammaltaimi 26, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 50 liiki.
Keskkonnakaitse ja looduskaitse Keskkonnakaitse lokaalsed probleemid Eesti põhilisteks keskkonnaprobleemideks on: Põlevkivi kaevandamine ning põletamine Liigne metsade raie Õhusaastumine Veereostus Jäätmete teke ning ebaseaduslik ladustamine Soode kuivendamine ning turba kaevandamine Veekogude eutrofeerumine Militaarne keskkonnareostus Pinnase erosioon jne. Keskkonnakaitse globaalsed probleemid Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. Bioloogiline mitmekesisus Bioloogiline mitmekesisus Biodiversiteet iseloomustab ehk biodiversiteet on kõi...
31.01.2018 Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Abi saab ka meie ühiselt koostatud konspektist (ÕISis). Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: elupaikade hävimine maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine, elupaikade fragmenteerumine suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv elupaikade kahjustamine ja reostamine ülekarjatamine muudab liigilist koosseisu,
............................................................4 4 IMETAJAD..............................................................................................................................5 4.1 Jaaguar..............................................................................................................................5 Välimus..................................................................................................................................5 Leviala ja elupaigad...............................................................................................................5 Toitumine...............................................................................................................................6 Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid
Kasvupaikade kadumisega kaovad liigid, mida ei ole võimalik taastada. Iga liigi hävitamine lõhub ka koosluses väljakujunenud tasakaalu ja muudab selle hapramaks. Metsades tuleks loobuda monokultuuride kasvatamisest- mitmerindeline, looduslähedase liigilise ja vanuselise struktuuriga tulundusmets on pikaajalises perspektiivis palju kasulikum, sest ta on isetaastuv. Säästlikumalt peame suhtuma rabamassiividesse, mis on väga olulised puhta vee hoidjad, loomade elupaigad, marjamaad. Elupaikade, kasvukohtade ja maastike kaitse on mõeldav vaid koostöös metsa- ja põllumeestega. Keskkonna haldamisel ja planeerimisel on esmajärguline tagada kasutuselevõetud ökosüsteemide, tervete kultuurmaastike maksimaalne mitmekesisus, et säilinud looduslikud elemendid suudaksid kompenseerida keskkonna vaesustumise ja inimtegevuse negatiivseid tagajärgi. Mõned tähtsamad maastikuökoloogilised printsiibid, mida tuleb arvestada Eestis: 1
Hävis umbes 70-85% kõigist liikidest. (McGavin, 2006) Kunagi oli inimese mõju keskkonnale väga väike. Loomade ja taimede uuenemisvõime oli piisav, et korvata korjamisest ja küttimisest tekkinud kahju. Kuid inimpopulatsioon on kasvanud ja ökosüsteemid ei ole enam võimelised ise taastuma. Liigid surevad välja, kuna hävitatakse elupaiku, langetatakse keskkonna kvaliteeti ja jahitakse ohus olevaid loomi. (McGavin, 2006) 4 Looduslikud elupaigad muudetakse põllumaaks, selle tagajärjel asendub mitmekesine ja liigirikas ökosüsteem lihtsa ja liigivaese põllumajandusliku ökosüsteemiga. Täna kasutavad inimesed enam kui neljandikku kogu maismaast põllumajandusmaana, haritavaks maaks on muudetud 25% maailma rohumaadest ja 30% metsadest. Troopilised metsad katavad kunagise 14% asemel vaid 6% meie maismaast. Neis metsades on aga varjul 60-80% kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest
Kasteheina koosluse rohustu on liigirikas ja kõrgekasvuline, paljude nitrofiilsete liikidega. Seal domineerivad taimed nagu suur kastehein, põldtimut ja harilik aruhein, sagedased on ka harilik orashein, kerahein, punane aruhein, aas-seahernes, aasristik, mets-harakputk, maajalg, köömen jt (Kukk 2004). Putukatest esineb lamminiitudel kiililisi, tirdilisi, mardikalisi, ühepäevikulisi, ehmestiivalisi ja kahetiivalisi. Nende elupaigad on tihedalt seotud veega. Kuivematel lamminiidualadel elab palju niitudele ja avamaastikele iseäralikke liike. Jõgede kaldavöönditel on mitmekesine mardikaliste fauna, kus võib kohata mitukümmend liiki jooksiklasi. Eesti punasesse raamatusse on kantud suurliblikad nagu teelehe-mosaiikliblikas ja mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne), kes võivad tõenäoliselt paikneda ka Rannapungerja luhtadel.
kiil Jõgi-kõõlusleht Ühepäeviku vastne Jõeforell · Jõeforelli on arukalt Vodja jõe suudmest kuni Türi linnani. Jõeforellide arvukus on aastate jooksul vähenenud. Pärnu jõe ülemjooksult on aastail 1984-95 lubadega välja püütud 1642kg jõeforelli, 137 kg aastas · Populatsiooni seisund on kahanev, kuna Pärnu jõele on ehitatud paise ning seoses sellega kaovad sobivad elupaigad. Kõige problemaatilisem on Sindi pais, mille kalatrepp ei tööta · Jõeforell on kitsa ökoloogilise amplituudiga kala, kes talub halvasti elutingimuste olulisi muutusi. Tugeva antropogeense mõju tõttu on jõeforelli arvukus halvenenud. Samuti aitab kaasa forellijõgedele kolinud kobras, kes tõkestab tammidega veevoolu. See kõik ohustab jõeforellide kudemispaiku. · Pärnu jõest püütud isendid on enamasti suured 25...45 cm, 2-3,5 kg, kuid on
Kaslastest on jaaguarist suuremad vaid lõvi ja tiiger. Välimus Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 4070 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Leviala ja elupaigad Jaaguari levikuareaal. Punasega endine, rohelisega praegune. Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. Toitumine Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised
Berni konventsioon Kokkupandav materjal saab olema õppematerjal kaasüliõpilastele. Ülevaates peavad kindlasti olema: 1. Mille kohta konventsioon käib? Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta. 2. Konventsiooni eesmärk? Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. 3. Mis aastal ja kus konventsioon allkirjastati? 1979. aastal Bernis Sveitsis (jõustus 1982. a.) 4. Kes/kui palju on praeguseks liikmeid, kes algatasid? Praeguseks on 39 liiget: Albaania, Austria, Belgia, Bulgaaria, Burkina Faso, Küpros, Tsehhi, Taani, Eesti (1992 a), (Euroopa Komisjon), Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Lichtenstein, Leedu, Malta, Moldova, Monaco, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Senegal, Hispaania, Rootsi, Sveits, Tunees...
Kilpkonnad Sissejuhatus Kilpkonnad on kõva kilprüüga roomajad. Kilpkonni on umbes 250 liiki. Kilprüü ehk pantser kaitseb nende pehmet keha vaenlaste ja halva ilma eest, aidates ka maskeeruda. Enamikul kilpkonnaliikidel pole hambaid. Neid asendavad lõugadel olevad teravad servad, millega saab toidupalasid lahti rebida.Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on kuivamaaliigid. Nende elupaigad on väga mitmekesised kõrbed, järved, troopikametsad, mäenõlvad, mererannikud, sood ja jõed.Kõik nad sigivad aga munedes. Munakurna paigutavad nad tavaliselt liiva kaevatud süvendisse, vahel ka lehtedesse või mõne looma urgu. Munasid on 1-150, oleneb liigiti. Kilpkonnad elavad kaua, tavaliselt 90-150 aastaseks kuid suured maakilpkonnad aga 200 aastaseks. Kilprüü Kilpkonnaliste rüü koosneb luuplaatidest, mis on kokku kasvanud roiete ja
] Kollakas-oranzid silmad Kotkale iseloomulik kõhualune: tumedad tähnid heledal pinnal Lühikesed kõverad varbad Autor: Vitor Gonçalves [ 4; 2009, 11, 17. ] Kolm arvukuse vähenemise põhjust: 1. Neile soodsad elupaigad, kas hävinevad looduslikel või inimtegurite tagajärgedel. 2. Kuna kotkad on haruldased linnud, siis toimub ka nende ebaseaduslik küttimine, mis vähendab arvukust oluliselt. 3. Liigne kliima kõikumine, mis põhjustab madukotka rännet soodsamatele elualadele, mis omakorda võib linnu viia sellistesse paikadesse, kus tema üle jahti peetakse. Minu arvamus, kuidas liigi arvukust suurendada: 1. Madukotkad tuleks märgistada, kas kiipidega või mingil muul viisil
Kõrgema saastetaseme piirkonnas esineb sagedamini bronhiiti ja astmat. Mida väiksemad on saasteinete osakesed seda sügavamale nad hingamisteedes võivad sattuda. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. Parem linnade ja elamurajoonide planeering: Vähendada autode hulka kesklinnas, soodustada ühistransporti ja kergliiklust. Oma majade ümber tuleb rohkem puid ja taimi kasvatada , sest see mõjutab oluliselt õhu kvaliteeti. Õhukvaliteedi seisukohalt on parem see, kui kodustes ahjudes kasutatakse kuiva puitu. Niiske puiduga kütmisel tekib märkimisväärselt rohkem saasteaineid ning
31.03.2007 reostus Muuga sadamas (vaakum gaasiõli, 15t); 30.11.2007 reostus Muuga sadamas masuudiga, vette sattus 3 171 tonni. 2007. aastal Eesti vetes 99 merereostuse juhtumit. Neist paarkümmend tuvastati vaatlus- lendude käigus ning viiskümmend avastati satelliitpiltidelt. Kõige enam reostusi esineb Loode-Eesti saarte tagusel merealal, mida läbib kõige tihedama laevaliiklusega meretee. Reostuse mõju keskkonnale Veetaimestik Kalad Linnud Hülged Rannik ja sealsed elupaigad Inimene Reostustõrje Sadamast lahkumine 2 tunni jooksul Sündmuspaigale jõudmine 6 tunni jooksul Täiemahulise reostustõrjeoperatsiooni alustamine mitte rohkem kui 12 tunni jooksul Suure õlireostuse tõrjeks ei tohiks kuluda rohkem kui 2 ööpäeva Omada vähemalt 2000 m. merepoome Võimekus teostada reostuse korjet 12 tunni jooksul 4,5 km² alal Click to edit Master text styles Second level "Pikker" ,,Maru"
9,4 Raudteetransport – Kiire, suudab transportida suurtes kogustes etinevaid asju, kuid on piiratud rajast. Torutransport???-Hea viis kuidas transportida nt gaase, töötab 24/7, odav. Lennutransport- viiakse kiirestiriknevaid asju nt puuvilju jms, kuid on hästi kulukas. 10. Turismi kasvu põhjused, turismi liigid ja arengu eeldused. Turismi positiivne ja negatiivne mõju. 10,1 Positiivne Negatiivne Piirkond saab raha Elupaigad hävivad Haritakse inimesi looduse Elustiku mitmekesisuse vähenemine tähtsusest Suur surve loodusressursidel Õpetatakse kuidas loodust hoida Võib kahjustada ka Tekib rohkem töökohti kultuurikeskkonda Tutvutakse uute inimestega Kaasneb suur kogus prügi Looduskaitse rahastus on suurem Suur reostusoht Toodete müük laieneb Kohalike pahameel
ja soodustab järve eutrofeerumist. Organiline aine settib põhja ning tulemusena hakkavad veekogu põhjas kasvama taimekooslused. Sood võivad tekkida ka siis, kui inimesed madaldavad põhjavee taset sedavõrd, et järv jääb kuivemaks või näiteks sulgevad mõne järve voolava jõe teekonna. 12. Milline on soode keskkonnakaitseline ja majanduslik tähtsus? Rabad on tähtsad puhta vee reservuaarid. Rabad on paljude haruldaste taimede kasvukohad ja loomad elupaigad. Rabades saab marju korjata. Rabades saab matkata ja kaunist loodust nautida. Lisaks on need turismipaigad sooturism pildistamine, olulised hapniku tootjad, hoiavad õhu puhtana, turba tootmine- küte, loomadele aluspanu 13. Tunne ära piltidelt tähtsamad sootaimed? (murakas, soovõhk, huulhein, mätastarn, sinikas, pohl, leesikas, kukemari, jõhvikas, küüvits, sookail, ubaleht, soopihl). Murakas: , soovõhk:
Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala. Need kõik on külasta- jatele avatud. Rangeima kaitse vööndeid - loodusreservaate - saab külastada ainult asjatundliku juhendaja saatel ning kindlaksmääratud radadel. Reservaadid hõlmavad Eestimaast vaevalt ühe sajandiku. Need on ürgilmelised sood ja metsaosad või muud haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad. Eestis on riiklik looduskaitse keskkonnaministeeriumi pädevuses. Kaitstavate loodus- objektide seadus - Eesti viies looduskaitseseadus jõustus 1994. aastal (esimene seadus kehtestati 1935. a). Lähiaastail toimub looduskaitseseaduse alusel kaitstava- te liikide ja üksikobjektide täpsustamine ja kaitsekorra uuendamine. Arvestatakse omandi- ja maareformiga seotud muutusi. Range kaitsekorraga loodusreservaadid jäävad riigimaaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
