"Kalevipoeg" Linda oli Kalevi naine. Ühel päeval röövis Soome tuuslar Linda ning Linda sai surma.Teel Soome, Lindat otsima minnes kohtas Kalevipoeg saarepiigat, kes Kalevipoja teadmiste peale ehmatas ja kukkus merre ning uppus.Pärast laudade toomist Peipsist nägi Kalevipoeg musta suitsu ja läks asja uurima ja ta jõudis ukseni, kust oli piigade laulu kuulda. Neiud tundsid Kalevipoja vanadest juttudest ja nad pidasid lõbusat pidu.Teisel päeval näitasid piigad Kalevipojale maja. Vasest tuba oli tütarlaste töötuba. Kalevipoeg päästis nad ja viis koju. Neidudel olid võluvõimed ja iga neiu kositi hiljem.Hiiglaneitsi oli Hiiglataadi tütar ja kord pani Hiiglaneitsi Kalevipoja käsilased põlle sisse ja sõitis nendega hõbelaevas muudkui põhja poole kuni kolmanda rannani. Kalevipoeg oli väga sõjakas. Ta oli kuningas ja Kalevi poeg, Teda kutsutakse vägilaseks. Kalevipoeg võitis paljud sõjad, kuid viimse andis ta üle Ol...
........................................................... 2 mis on müüt?............................................................................................................................ 3 Arhailine eepos......................................................................................................................... 3 Jumalik sekkumine............................................................................................................... 4 Kangelane eeposes.............................................................................................................. 4 Homeros ja Hesiodos........................................................................................................... 5 Kokkuvõte................................................................................................................................ 6 Kasutatud kirjandus..........................................................................................
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 2.Arhailine eepos.................................................................................................................... 4 3.Jumalik sekkumine............................................................................................................... 5 4.Kangelane eeposes.............................................................................................................. 6 4.Homeros ja Hesiodos........................................................................................................... 7 Kokkuvõte............................................................................................................................... 8 Sissejuhatus Töö põhineb kolmel raamatul. Nendeks raamatuteks on 10. klassi kirjandusõpetuse
Pilet nr 5 1. Ülevaade vanadest eepostest (eepos lugulaul maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest). ,,Beowulf" on 7. või 8. sajandil loodud anglosaksi eepos, mis rajaneb iidsetel lugulauludel. ,,Beowulf" on kirjutatud anglosaksi alliteerivas värsis. Selle rida jaguneb kaheks poolvärsiks, millest kummalgi on kaks rõhku. Beowulf pole ajalooline isik, kuid eeposes on kajastusi ka tegelikult asetleidnud sündmustest. Teose on ilmselt kirja pannud ristiusu vaimulik suuliselt levinud kangelaslaulude alusel. Eeposes on palju mõistatuslikku. Siin puuduvad jumalad, sündmused keerlevad paari-kolme episoodi ümber. Kangelane Beowulf on Lõuna-Rootsis elanud noor sangar, kes asub Taani kuninga kutsel võitlusse veealuse koletise Grendeliga ja tapab selle; Grendeli eest tuleb kätte maksma tema ema, kelle Beowulf samuti tapab. Beowulf saab kuningaks
Kalevipoeg Eesti eepose kangelasena Kalevipoja tegemisi on mõjutanud tema hiiglaslik kasv (magamisasemete järgi oli ta pikkus umbes 100 m, kiviviske põhjal minu arvamuse järgi umbes 2 km) . Nii suure isiku ka tühised tegevused jätavad suuri jälgi, seda ka loodusesse. Sellise kasvu puhul peaks tegutsemine ja liikumine olema eriti läbimõeldud. Kuid see oli vastupidi – Kalevipoeg paistab silma mõtlematuse, kärsituse ja rabistamisega. Üks tema iseloomujooni leiab eeposes korduvalt rõhutamist see on impulsiivsus ja äkkviha, mida ta ei suuda kunagi kontrollida. Tihti kordub olukord, kus Kalevipoja märatsemisi keegi teine oma nõuandega peatab. Kalevipoja osaks on siis kahetsus ja oma “viha vihkamine”, kuid kogemusest õppimist ei toimu ja järgmisel korral võib äkkviha temas taas plahvatada. Kalevipoeg on küll väga suur ja tugev mees, kuid on midagi, mis on temast tugevam see on te...
Kuid see kangelasluule pole kahjuks säilinud. Selle kunagist olemasolu tõendab aga paljude germaani rahvaste eepiline pärimus, mis kasutab ,,Nibelungide laulu" ainestikku. Kõige olulisemaks allikaks nibelungide-pärimuse ainestikuga tutvumiseks on vanaislandi mütoloogiliste ja kangelaslaulude kogumik ,,Vanem Edda". Koguni kuusteist laulu ,,Vanemast Eddast" on otseselt või kaudselt seotud sakslaste eeposega. Nad räägvad ka sündmustest, mis jäävad eeposes kujutatud tegevusest ette- või tahapoole, kuid samuti on kujutatud sündmusi paralleelsetes , ent mõnevõrra erinevates lauludes. See just tõestadbki seda, et nibelungide-pärimus on olnud rikas ning et käibel oli mitmesuguseid laule , millest eepose koostaja kasutas vaid mõningaid. AJALOOSÜNDMUSED! Igas kangelasmuistendis on mingi tõetera reaalsest elust. Nad võivad rääkida kindlast ajaloosündmusest või isikust. Samamoodi on ka ,,Nibelungide laulule" ajaloost sobivaid
„Kalevipoeg .“ Nimetu 1 • Friedrich Reinhold Kreutzwald • Regivärsiline kunsteepos • Peetakse eestirahvuseeposeks • „Alg-Kalevipoeg” valmis 1853. aastal • Kalevipoeg on müütiline kangelane • „Alg-Kalevipoeg” ei pääsenud tsensuuri takistuste tõttu trükki • Kalevipoja kirjutamise peamine eesmärk oli, tahe anda rahvale uut julgust, eeposes on kujutatud kogu rahvast ,tema käekäiku ,ootusi,- lootusi • peamiselt kirjutatud Ida-Eestis levinumatest muistenditest • Eepose motiive on kasutatud kunstis ja kirjanduses Tekst mida lugeda Kuidas kujutatakse kangelast - suur ja tugev, vaimustab meid ka mehisuse ja vaprusega, töökuse ja visadusega, otsekohuse ja aususega. Saamise lugu - Kalevipoja kirjutamise peamine eesmärk oli, tahe anda rahvale uut julgust, eeposes on kujutatud kogu
kaheteist hiiglase ja 700 vägilasega. Muinasjutupärased on Siegfriedi maagiline haavamatus ,nähatmatuks tegev võlikuub,võitlus lohega ,imepärane mõõk,võidujooks ja heitlus kääbusega . Mõistagi on muinasjutukujud ka kantsi valvav hiiglane ja varavalvur kääbus Albrich. Hageni jutustusena antud nibelungide aarde omandamine Siegfriedi poolt on ühendatav rahvusvaheliselt tuntud muinasjutuga pärandijagajatest. Lohevõitlust on eeposes kujutatud küll väga põgusalt ja teistest Siegfriedi noorpõlveseiklustest eraldi,siiski on see vaadeldav ühe motiivina nn tugeva poisi muinasjutus. Muinasjutupärane on ka Brünhildi jõud ,mis laseb tal heita oda ,mida kolm meest vaevaga kohale tirivad .Ent kogu kosimisvõitlus on ka muinasjutuline. Kui muinasjutupärasust on eeposes veel selgesti tunda ,siis teisiti on lugu müütilise algmega .Kuid ilmne on see ,et eepose autor püüab mütoloogilist elementi kõigiti vältida
Muinasgermaani kirjandus säilinud Euroopa ääremaadel, saartel ja jumalatest ja maailma lõpust. Teise osa moodustavad kangelaslaulud, peategelasteks surelikud, aga jumalikku päritolu.. Vanim ja kuulsaim vanaprantsuse kangelaslugu on "Rolandi laul". Vanim käsikiri pärineb XII sajandist. Sündmustiku aluseks ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu.. Kui ta sealt tagasi pöördus, ründasid baskid tema järelväge ja hävitasid selle. Eeposes on sellest episoodist tehtud maailmaajalooline lahing kristlaste ja muhameedlaste vahel. Eepos kajastab rahva tõekspidamisi, taunib feodaalide omavahelist vaenu ja idealiseerib õiglast valitsejat. Hispaania kangelaseepos on "Laul minu Cidist", loodud XII sajandi keskel. Taustaks on võitlus mauridega, kes vallutasid 711 kogu Pürenee poolsaare. Järgnes 700 aastane võitlus maa tagasisaamiseks. Paistis silma Kastiliia rüütel Rodrigo Diaz de Vivar Cid, kes sattus
" (Talvet, lk 887). Autor kütab ,,Kalevipoega" kui rahvust ehitav eepos, mis laseb jõuliselt välja paista patriootilistel ideaalidel. Talveti arvates ainus võimalik paralleel ,,Kalevipojal" on Luis Vaz de Camõesi ,,Lusiaadidega". Mõlemad on epitoomilised rahvuslikud patriootlised eeposed, mis on mõeldud ja loodud selleks, et mineviku suurte tegude toel virgutada oma rahvast liikuma tulevikku. Artiklis rõhutatakse teksti tähtsust Kreutzwaldi eeposes, mis on autori arvates ,,müütiloov palguhäälne ja tähenduslik tekst.", nagu tõendab maailmakirjanduslase kogemus. Suudavad vaid sellised tekstid genereerida(tekitama) uute erisuunaliste tekstide rohkust. Rein Veidemanni artiklis kiidab autor samuti ,,Kalevipoja" eepose teksti. Ta ütleb artiklis, et "oli eepos ühtlasi rahvust loov tekst, eestlaste kui rahvuse tüvetekst." Sellised tekstid toovad esile ja võimendavad antud rahvusele iseloomulikkust, väljendavad sõnas
· Rahuldamatu, püsimatu loomusega · Viljakuse jumalanna · Õhtune täht- Veenus · Tema pühaks loomaks oli lõvi. · Reisis allilma Arallusse. · Pidi iga seitsme värava juudrde jätma midagi oma riietusest. · Andis ära oma jumaliku võimu. · Allilma jumalanna võimuses · Istar sai tänu armastuse jumalannale koju tagasi pöörduda. · Kõige tähtsam paljudest armastustest Dumuz (viljakus- ja taimekasvujumal) · Jumalanna Istaril on ka roll Gilgamesi eeposes. · VI tahvel · Istari viha Jumalanna Istari värav · Asub Babülonis. · Seal on kujutatud karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks.
Läbilugeda ja tõlkida neid tahvleid, mille peal oli eepos kirjutatud, suutis Jorsh Smith, briti assürioloog. Täpsemalt ta suutis tõlkida Gilgamesi eepose algust. Gilgames, kes otsib surematuse rohu läheb maailma piirile üksiku inimese juurde, kes oli läbielanud iidset veeuputust- Utnapistimi juurde. Siin jutustus katkestus, kuid Smith'ile õnnestus ülesleida puuduva osa eeposest Nimrudi künkal- kokku 384 savitahvlit. Veeuputuse ajalugu, mis oli esitatud Gilgamesi eeposes, tõenäoliselt oli kunagi iseseisev poeem, mida hiljem pandi eeposesse. Utnapistim akaadi laadine nimi vastab ka sumerite laadilise nimele Siusudra (,,See, kes leidis pikade päevade elu"). Jutustus algab sellest, kuidas jumalate koosolekul oli tehtud otsus kogu inimkonda hävitada. Sellise otsuse põhjust ei olnud mainitud (akaadide teises eeposes Atrahasisest oli mainitud, et jumalat Enlili olid inimesed häirinud oma kisaga, mille pärast läks ta vihaseks ja püüdis
Enne 8.sajandit enne meie aega neid eeposeid ei olnud. Samal ajal tekkis kreeklastel teisigi eeposeid. On teada kaks suurt teemaderingi ehk küklost: a) Teeba küklos, mis räägib kuningas Oidipusest b) Trooja küklos Homerose eeposte uurijad on leidnud, et eepostes on palju korduvat teksti. Näiteks välejalgne, veisesilmne, uue päeva hakul, standardstseenid. ,,Iliase" tegevustlik langeb Trooja linna piiramise kümnendasse aastasse ja sündmustik kestab 50 päeva. Sõja põhjust eeposes ei käsitleta. Eepose teema tehakse teatavaks esimeses värsireas: Achilleuse viha. ,,Odüsseia" tegevustik kestab 40 päeva. Teemaks on Ithaka kuninga Odysseuse tagasipöördumine Trooja sõjast, tema seiklused ja rännakud. Värsimõõduks eeposes on daktüliline heksameeter. 6.sajandil enne meie aega hakati Ateenas regulaarselt Homerose eeposeid ette kandma. Rapsood ei laulnud, vaid deklameeris luuleteoseid. Atika ajajärk Atika ajajärku iseloomustab:
sisse ka ristiusk ja tekitab kontraste. Koosneb 39episoodist minda nim avatüüriks e seiklus ja jaguneb kahte ossa. Lugu põhineb kahe peategelase vastandamisele. Üheks aluseks on muinasjutud, mütoloogilised motiivid, ühes peategelases on näidatud ideaali milline peaks olema sakslane. Lugu Igori sõjaretkest, vene eepos, tundmatu autor, 12saj, nim ülemineku aja teoseks, seal segunes ristiusk. Peategelane on religioosne, vapper, muutliku meelega. Sõnamehe au, patriartism. Autor teeb eeposes kõrvalepõiked ja räägiv vürstisugudest, annab eepostele hinnangu mis teistest pole, annab venemaale saatuse. Loodus on hingestatud eeposes (vana vene jumalaid), looduse hingestamine aitas igori tegusi võimendada ja üles võtta. Sarnasus: Need eeposed on kirjutatud värsi vormis, keskajal, räägivad sangarite seiklustest, maa ja rahvaga seotud. Erinevat: religioon on sisse tulnud, osad realistlikumad, sõjad, kõik ei lõppe õnnelikult, osad traagilised.
Enne 8.sajandit enne meie aega neid eeposeid ei olnud. Samal ajal tekkis kreeklastel teisigi eeposeid. On teada kaks suurt teemaderingi ehk küklost: a) Teeba küklos, mis räägib kuningas Oidipusest b) Trooja küklos Homerose eeposte uurijad on leidnud, et eepostes on palju korduvat teksti. Näiteks välejalgne, veisesilmne, uue päeva hakul, standardstseenid. ,,Iliase" tegevustlik langeb Trooja linna piiramise kümnendasse aastasse ja sündmustik kestab 50 päeva. Sõja põhjust eeposes ei käsitleta. Eepose teema tehakse teatavaks esimeses värsireas: Achilleuse viha. ,,Odüsseia" tegevustik kestab 40 päeva. Teemaks on Ithaka kuninga Odysseuse tagasipöördumine Trooja sõjast, tema seiklused ja rännakud. Värsimõõduks eeposes on daktüliline heksameeter. 6.sajandil enne meie aega hakati Ateenas regulaarselt Homerose eeposeid ette kandma. Rapsood ei laulnud, vaid deklameeris luuleteoseid. Atika ajajärk Atika ajajärku iseloomustab:
Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised sõjakirved käes (iga hetk valmis kas vaenlase või enda juhi pead purustama). ,,Niebelungide aare" on kujunenud kristluse, arhailiste k...
Ta on küll sarnane oma kaasaegsetega, temaga samastutakse, kuid mõni imetlusväärne tunnus, näiteks vaprus, või jumalikkus, tõstab ta teiste seast esile. Kangelane võib olla ka tuleviku teerajaja. Lisaks oma ajas silmapaistvate persoonide kujutamisele iseloomustavad suuri narratiive ajatud ideed. Levinumad neist on sõprus, armastus, sõda. Iseloomulik on meestevaheline sõprus, peaaegu armastus. Selline sõprus ilmneb Vana-Babüloonia eeposes ,,Gilgames", kus nimitegelane ei ole nõus tunnistama oma sõbra Enkidu surma. Oluline on sõja element, kuna Enkidu oli Gilgamesile hea sõber, kuid samas ka võitluskaaslane. Samuti kohtab meestevahelist sõprust Homerose eeposes ,,Ilias", milles sõdimisest keeldunud Achilleus on valmis Trooja sõtta tagasi minema, et maksta kätte oma sõbra Patroklose eest. Suurtele lugudele on omane haaravus ja ülesehituse terviklikkus. Sophoklese
vahel räägivad üksteisele vastu. Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest. Vanimad jumalad hiiud on sõjajalal teiste jumalate aasidega, kellel on omakorda tüli vaanidega; räägitakse kääbustest-seppadest alfidest ja saatuse valdjataridest nornidest jt. Manala on Valhalla, kus on jumalikud neitsid valküürid. Teos peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende, mis ulatuvad tagasi eKr aega. Anglosaksi eepika Anglosaksi eeposes kangelane võitleb lohedega. Tapab Grendeli, kelle eest tuleb kätte maksma tema ema, tapab sellegi. Lohed võiksid olla looduse salapära sümboliks, kui poeem ei rõhutaks nende kurjust. Teose II osas on 50 a möödunud.Tuleb uus lohe tema riiki kiusama, tapab lohe, saab tema varanduseàrahvale ja sureb haavadesse.
Vist keegi. Äkki olid mingid paberid kus kirjeldati kuidas Trooja sõda algas,mille pärast jne. aga meie saime teada trooja sõjast eeposest `Iilias` . kus kirjeldati trooja sõja algust , kus üks solvunud jumalanna tekitas suure probleemi. Ma ei usu,et nii see oligi. Ma ei usu,et jumalad olid nagu inimesed,et nad käisid kahel jalal. jumalad , minu arust, on ühed suured täpikesed atmosfääris suure võimuga kuid mitte inimese olekus. Eeposes öeldi,et Aphrodite lubas Parisile kõige ilusamat naist maailmas, aga kust Aphrodite võis teada ,et Helena on kõige ilusam naine maailmas ja ,et ta elab trooja kuningriigis Selles sajandis,kus oli veel Trooja Kuningriik ja VanaKreeka nad sõdisid ainult maa pärast. Mitte naise pärast,see on mitte võimatu. Isegi internetis(wikipeedia's) öeldakse,et Iliase eepos on tunnistatud nagu ajalooline allikas,aga mitte kõigile uutele uurijale lubatakse kasutada seda allikat. Miks
“NIBELUNGIDE LAUL” PÄRITOLU Keskülemsaksakeelne kangelaseepos. Pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Saksa keeles ilmus "Nibelungide laul" esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977. Autor on teadmata. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist. Sisuliselt jagatakse see "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks”. Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssides nn nibelungide stroofiks. Seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. Eeposes on tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus. SISU Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Krie...
veekogul põllul loomal hing on oma , mis kuuleb laulu ja aitab kaasa töö edenemisele ning elujärje parandamisele. Laulude kaudu on säilinud teadmised meie esivanemate elust. Heinategu Palgivedu Lehmalüps Viljalõikus Eesti rahvausundis muusikajumalat ei tuntud Ometi on meie eeposes “Kalevipoeg” tegelaseks laulujumal Vanemuine. See tegelane ilmub esimest korda 19. sajandil Kristjan Jaak Petersoni luuletustes ja Friedrich Robert Faehlmanni muistendites. Olulised kultuuritegelased olid: Friedrich Reinhold Kreutzwald Kirjutas rahvaluule ainestikulise regivärsi vormis eepose “Kalevipoeg” Lydia Koidula Ärkamisaja meelolusid kajastav Eesti esimene naisluuletaja Johann Voldemar Jannsen
arenenud lugude tulemus. Homeros ● Elas umbes Trooja sõja ajal ● Sündis Joonias ● Suri Ios (Kreekas) ● Ta oli arvatavasti pime Ilias ● Ilias pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. ● Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. ● Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest. Ilias ● Sõja alguse põhjuseks on Sparta kuninga Menelaose naise Helena röövimine Trooja kuningapoja Parise poolt. ● Eeposes on tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Räägib põhiliselt Trooja sõja viimasest aastast. Odüsseia ● Odüsseia on otsene järg Ileasele. ● Odüsseia on Odüseuse 10 aastane teekond tagasi Ithacasse. Odüsseia ● Odüseus vihastas trooja sõja jooksul poseidonit kes ta koduteelt kõrvale viis. ● Teel Ithacasse sattus ta kontakti kükloopidega,
sõjameesteg Iseloom-realistlik a suhtleb sõbralikult toon,üleolevuse puudumine, 13saj algus Rüütli roman. Anomüümse Nibelungide laul Koosneb 39 spiilmani loodud episoodist-nim eeposes pole juttu avantüürideks alaloosündmustestesi jaotatakse 2 ossa 1 os plaanil kuningapoja Esiplaanil traagiline saatus 2 os- armastus,abiellu kriemhildi Pea teg- Kriemhild ja kättemaksust. hagen
„NIBELUNGIDE LAUL“ SAKSA RAHVUSEEPOS KRISTINA JA KRISTI AJALUGU ● „Nibelungide laul“ on koostatud 13. sajandi alguses, kui rüütlikirjandus oli saavutanud kõrgtaseme. ● Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198–1204 Austrias (Passaus). ● Saksa keeles ilmus esmakordselt 1757. aastal ja eestikeelne tõlge 1977. aastal. ● TUTVUSTUS Anonüümse ● . spiilmani loodud eeposes pole jutt suurtest ajaloosündmustest, vaid esiplaanil tõusevad tegelaste isiklikud probleemid: armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks, rüütellikkuse ilmingud. ● Nibelungide laul" koosneb 39 episoodist ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse see "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". ● Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssides nn nibelungide stroofiks,
ratsutada. Samuti korraldatakse seal ka igal suvel meeleolukaid lastelaagreid. Lisaks eelnevale on Neeruti maastike avastamiseks ette valmistatud matkarada. Täpsemalt - 14km pikkune matkarada viib Pariisist Neeruti südamesse Kuresöödile ja toob teist teed pidi jälle Pariisi tagasi. Matkarada on võimalik läbida 4 erineva pikkuse rajaga, vastavalt inimese enda soovile. Ning mis kõige huvitavam - seal on võimalik tutvuda eesti kirjaniku ja arsti Fr. R. Kreutzwaldi eeposes "Kalevipoeg" tuntuks kirjutatud paiga loodusega. Tule Pariisi- seal jagub tegevust kõigile ning varsti kõrgub seal ka oma miniatuurne Eiffeli torn, et Pariisi oleks ikka täitsa Pariisi moodi.
2.3 "Ilias" kui ajalooallikas "Ilias" on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Üldiselt peetakse "Iliast" küllaltki autentseks tolle aja kirjelduseks, selles mõttes, et analoogilised sündmused võisid aset leida. Vahest kõige olulisem usaldust tekitav fakt on see, et eeposes on üksikasjalikult üles loetud, missugusest linnast kui palju sõjalaevu Troojasse saadeti, ja see langeb hästi kokku arheoloogiliste andmetega nimetatud linnade jõukusest. Tõsi, Homerose kirjeldus sisaldab ka palju üleloomulikku ja liialdusi, näiteks jumalate sekkumist võitlusse. Relvad on pronksist, peamisteks relvadeks on pronksotsaga viskeoda ning pronksist mõõk. Sõjamehed kannavad ka pronksist turvist ning kiivrit ning nahkkilpi. Väejuhtide
vahel reetis viimane prantslased araablaste kuningale. Nii seisiski käputäis parimaid prantsuse rüütleid äkitselt saratseenide armee vastas ning kui vahvalt aadlikud ka oma mõõku ei keerutanud, olid nad lahingu juba ette kaotanud. Ülistatakse isamaa-armastust ning sõda ristiusu eest. Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja. Eeposes sisalduvad tugevalt müütilised detailid langenute arvud prantslaste ja mauride vahel on tugevalt liialdatud. Hispaania kangelaseepos Hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" erineb ,,Rolandi laulust", kuigi ka siin on tegemist võitlusega mauride vastu. Cidi puhul ei rõhutata tema kangelaslikkust vaid pigem inimlikkust. Teoses puuduvad müütilised ja fantastilised motiivid, sangar on suuremeelne, kuid lihtne inimene, kes trotsib elu raskusi. Pärast intriigi ohvriks langemist vallutas
Kreeklased vedasid oma puust laevad kalda- le, ehitasid sinna laagri ja piirasid 10 aastat Troojat. Väike-Aasia rannikul, ühel künkal mere lähedal, alustati arheoloogilisi välja- kaevamisi. Väljakaevamised tõestasid, et Trooja linn on tõesti olemas olnud ning hävitatud. V. Korovkin. Vanaaeg. Õpik V klassile. Tln., 1975. Lk. 109 ja 112. a) Kuidas nimetati Troojat teisiti? _______________________________________ b) Missuguses eeposes jutustatakse Trooja sõjast? __________________________ c) Keda peetakse selle eepose autoriks? __________________________________ d) Kui kaua kestis Trooja sõda? _________________________________________ e) Kas tegelikult Trooja sõda toimus? Põhjenda oma arvamust. ________________ _________________________________________________________________ 9. Moodusta paarid. Kirjuta teise tulba ees olev täht esimese tulba ees olevale 3 punkti joonele.
Need pahed tingisid teoses ka isa pärandist ehk Tarkuseraamatust ilma jäämise. Niimoodi ongi eeposesse lisatud Eesti rahvale vägagi omaseid tunnuseid. Eepost ei tasu alahinnata ka meie ajaloo kajastajana. Natuke rohkem süüvides ,,Kalevipoja" sisusse, võib sealt leida mitmeid viiteid Eesti kaugema mineviku kohta. Raamatu läbiv motiiv on sõjakas ning rahutu. Ühele vaenukatsumisele järgneb teine ja niimoodi verd valades möödub aeg. Sarnaselt Eestile on ka eeposes vahepeal rahulikumaid aegu, kuid needki on üürikesed. On vähe sellist aega, millal rahval on võimalus nautida priiust. Isegi kui on vabadusemaiku tunda, siis tavaliselt reaalsus on midagi muud, sest alati on mingi võõrvõim, mis kontrollib kas otseselt või kaudselt. Nii oli ka ,,Kalevipojas", kui oli lõppenud sõda ja taplus, siis riigis ringi liikudes tuli tal pidada uusi võitlusi nii sortsidega kui ka Vanapaganaga. Seega tõelist vabadust ei ole on vaid näilisus.
Õis asub sügaval kaevupõhjas, ta saab selle küll kätte, aga madu varastab õie ning sai ise igavese nooruse. Gilgames naaseb kodulinna õnnetuna. Ta mõistis, et kõik, mis pärast surma temast järele jääb, kestab edasi. Tegelased Gilgames- eepose peategelane, Uruki linna kuningas, ta oli kaks kolmandikku jumala ja üks kolmandik inimene. Anu jumalate nõukogu peajumal; jumalate isa; Uruki kaitsja Ellil asustatud maa ja õhu jumal; oli eeposes Gilgamesi vastu Ea- mageda vee ja tarkuse jumal Samas- päikesejumal; eeposes aitas ja saatis endeid Gilgamesile Istar- armastuse- ja sõjajumalanna; tappis Enkidu Sin- sinise habemega härja kujuline kuujumal Addu- äikese ja vihma jumal Nergal ja Ereskigal- allilma valitsejad Enkidu- Gilgamesi sõber, Gilgamesile võrdväärne vastane, sureb Istari kättemaksu läbi Aruru- jumalana; inimeste looja(lõi ka Gilgamesi ja Enkidu) Samhat- rõõmupiiga, kes õpetas Enkidule inimese kombeid
Eeposed Koostanud Loona Riin Kauge Mis on eepos? Kreeka keeles epos - sõna, lugu, laul Eepos on enamasti värsivormiline lugu. Eeposed räägivad maailma loomisest jumalate ja kangelaste tegudest saatuslikest võitlustest müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest looduskatastroofidest Rohkem eepostest Kirjalikud eeposed on teatud kindlas vormis. Suulised eeposed on jätkuvalt muutuvad. Eeposes sageli esineb midagi üleloomulikku rohkeid korduseid epiteete Kangelaseepos Kangelaseeposes on kesksel kohal rahva suurkuju, kes saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid. Iseloomulikud on võimsad tunded: võitlusiha patriotism armastus viha Värsseepos Rahvaeepos Kunsteepos Sündinud kollektiivse Üksikautorite looming. loomistöö tulemusena. Erinevad eeposed Vana-Kreeka "Odüsseia" Autor on pime laulik Homeros. Kirjeldatakse kangelase Odysseuse eksirännakuid peale Trooja sõda, mis kestavad 10 aastat. ...
Karakterikujutus Karakterid on vähem Inimesi kujutatakse peamiselt nende sõnade ja reaalsed kui Homerosel, tegude kaudu. Kangelased on tugevad, ilusad ja kuid Vergilius kirjeldab üllad ega häbene oma tundeid avaldada. Elavad paremini inimese hinges karakterid, luust ja lihast inimesed, mitte toimuvat. ebajumalad. Jumalate osalus Jumalad osalevad Mõlemas eeposes sekkuvad tegevusse jumalad, eepose tegevustikus, kelle ilmumine selgitab tavaliselt inimeste äkilisi mõjutavad oma otsuseid või isegi sündmuste ebaloogilist käiku. võimetega tegelaste Jumalad on surematud, kui muidu kõikide käitumist (põhjustavad inimesele iseloomulike joontega. sõdu, aitavad kangelasi). Jumalate
fa- keiser sol- minister la- truu, alandlik rahvas do- riigiasjad re- riigi üldine olukord Egiptus Varasematel aegadel oli Egiptuse muusika piduliku ja väärika iseloomuga. Tänu orjadele muutus muusika väga elavaks. Toimus templireform. Kõrgemates klassides keelati muusika tegemine ära. Tänapäevaks pole seda muusikat säilinud. Pilte musitseerivas inimesest aga on. Kreeka Kreekas oli muusika arenenud kõrgel tasemel. Õpetlane Homeros rääkis oma eeposes kuulsatest lauljatest. Kõrgema seltskonna pidulistel oli domineerivaks koorilaul. Pillid King- Hiinas levinud löökpill. 16 erineva suurusega kiviplaati oli riputatud üles, mängiti puust haamritega. Vilepillid- olid valmistatud looma kontides, mammuti sarvedest ja kihvadest. Vina- ehitati kilpkonna kestast või poolikust kõrvitsast. külge pandi puuklotsid. Tekkis Egiptuses. Flöödid- 5-6 väikest auku, armastati otseflööti ja põikiflööti. Harfil oli 5-7 keelt
Eesti rahvuskangelane on Kalevipoeg, kes lahendas probleeme ,kasutades oma jõudu ja mõistust. Ta tegi küll palju head oma vägitegudega, kuid nii mitmeidki kordi tegi hoopis vastupidist ning minu arvates ta ei vääri tiitlit " Eesti rahvuskangelane". Oma suuremad roimad pani Kalevipoeg toime Soome reisil, kuhu ta jõudis ujudes. Aga veel enne Soome randa jõudmist lõppes mehel jaks ning ta pidi puhkust otsima ettejuhtunud saarel. Seal vägistas Kalevipoeg tema juures istet võtnud saarepiiga. Häbistatud tüdruk heitis end seepeale meeleheites kaljult merre. Ja ehkki "kangelane" talle sügavikku järele sukeldus, ei olnud sellest enam abi - neiu jäi igaveseks vee meelevalda. Soome sepaga mõõgaostu kaupa tehes läks Kalevipoeg sepa poegadega tülli, sest praalis purjus peaga viimaste ees oma kangelastegudega saaretüdruku kallal. Selles, et sepa pojad külalisele seepeale kõrri kargasid, pole ju midagi imeks panna. Aga mida teeb Kalevipoeg? Ta rabas r...
kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Gilgameš: "sellest, kes kõike näinud" : Gilgameši lugu manatarga Sinlikiunninni sõnade järgi" on akadi eepos, mis räägib Gilgameši (arvatavasti 27. sajand eKr), Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Ka sumeritel olid lood Gilgamešist, kuid nad polnud sellisel kujul ühtseks eeposeks seotud. Gilgameši eepos leiti 12.
Trooja Eeva, Kadri & Johanna-M. Trooja asukoht Müütiline Trooja linn asub Väike-Aasia poolsaarel, tänapäeval Türgis. Kreeka mütoloogias on tuntud Trooja sõda. Eepos "Ilias" Trooja sõda on kirjas Eepos on tõlgitud ka eeposes "Ilias", mille eesti keelde (August autoriks peetakse Annist). pimedat laulikut Homerost. Eepos koosneb üle 15 700 heksameetris värsist. Trooja sõja põhjus Trooja sõda sai alguse ühe kuninga pulmades, kuhu kuningas oli kutsunud kõik jumalad, välja arvatud tülijumalanna Erise. Tülijumalanna oli pahane ja viskas pulmaliste sekka kuldse õuna, mille pärast kolm jumalannat Hera,
,,Nibelungide laul" "Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198-1204 Austrias (Passaus). Saksa keeles ilmus esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977.Eepose autor on teadmata. "Nibelungide laul" kujutab oma aja rüütlielu:seetõttu on eeposes tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus. Kogu eepose tegevustik on paigutatud Suure rahvasterändamise aega. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Esimene osa on keskendunud Siegfriedile ja Kriemhildile: Madalmaade kuningapoeg Siegfried on armunud Kriemhildesse, kellega ta pole iialgi kohtunud. Ta ilmub Burgundiasse oma 12. mehelise seltskonnaga ning
ta ka ära tappa. Beowulf tappis ka Grendeli ema, kes tuli oma poja eest kätte maksma. Beowulf sai kuningaks. 50. aasta pärast asub rüüstaja rünnakule Beowulfi maa ja rahva vastu lohe ning kuningas võitleb ka temaga, kuni lohe hukkub ja vabaneb. Beowulf sai kätte lohe varanduse kuid suri haavadesse. ,,Rolandi laul" Prantsusmaa, 11.sajand Lugu räägib Rolandi, kes oli rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, kangelassurmast mauride ja frankide vahelises lahingus. Sõda kestab eeposes seitse aastat. Eepos kirjeldab sõda mõlema osapoole vaatenurgast. Lahingud on kangelaslauludele omaselt paisutatud. Frankid kaotasid kuna Ganeon reetis neid. Kuid vaatamata sellele, on teda kujutatud vapra sõjamehena. ,,Laul minu Cidist" Hispaania, 12.sajand Eepos räägib kangelasest nimega Cid ehk kõrgaadlikust Rodrigo Dior de Vivarist, kes on suhteliselt jõukas, abivalmis ja lahke inimene. Paraku tema elu pöördus Kastiilia krahvi
Eepos ,,Kalevipoeg" kui eesti kultuuri alussammas Eepos kui üks suur, jutustava sisuga, luulevormis kirjutatud teos, millele on antud võimas kultuuriline tähendus esindamaks teatud rahvust üle maailma. Eepilist loomingut on olnud pea kõigil maailma rahvastel, aga vähestel on leidunud sellist kirjameest, kes koguks kokku rahva suus levinud jutud ning need üheks suureks teoseks kokku vormiks. Eeposes ,,Kalevipoeg" kujutletakse eesti rahvuskangelast Kalevipoega kui töörügajat, võitlejat ja igati võimast teomeest kes hoolis oma rahvast. Tuleks aga mõelda, et miks ometi on eeposel ,,Kalevipoeg" nii suur osatähtsus eesti kultuuriloos? ,,Kalevipoega" hakkas algselt kirjutama F.R Faehlmann, kes pani aluse algsele versioonile Kalevipojast. Ta jättis eepose kirjutamise hoopis pooleli ning selle võttis üle F.R Kreutzwald, kes hakkas ,,Kalevipoega" täiendama arstiameti kõrvalt. Kirjandus- ja rahvaluuleteadlaste ringid...
Kalevipoeg 2.0 Kristian Kirsfeldt Enamus Eesti inimesi loeb või peab teatud eluetapis ,,Kalevipoega" lugema. Tänapäeva noortele on see raamat aga tõeliseks väljakutseks, sest igiammuse kangelase võistlused jäävad 21.sajandi inimesele liiga kaugeks. Kuid miks mitte lugeda kohustusliku kirjandusena ,,Kalevipoeg 2.0"? ,,Kalevipoeg 2.0" on rahvuseeposese uus ning moodne versioon. Eeposes on sarviku asemel kuri pangahärra, sortside asemel zombid ning tuuslarid on oma koha loovutanud bemmimeestele ja Soome suusahüppajatele. Kristian Kirsfeldt on noor reklaamitegija ning ka ,,Kalevipoeg 2.0" autor. Ta on Eesti üldsust mõjutanud järjekindlalt läbi televiisori, raadio ja trükimeedia. Tegemist on tegelikult suurt mõju omava inimesega, nagu seda on kõik reklaamitegijad. Autor on kirjutanud uuseepose ,,Kalevipoeg 2.0" omamoodi peegelpildina Eesti elust.
Odysseus (Nimi) (klass) (kool) Kes ta on Odysseus on tegelane vanakreeka mütoloogias ja Homerose eeposes "Odüsseia", legendaarne kangelane Trooja sõjas. Odysseus oli leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas. Ta oli Ithaka saare valitseja, Laertese poeg, Penelope abikaasa, Telemachose isa Elulugu Ta püüdis sõjaretkest eemale jääda, teeseldes hullumeelset (kündis põldu, külvates seemnete asemel soola), kuid Palamedes paljastas ta kavalusega. Nimi Odysseos tuli kereeka keelsest sõnast vihane, mis võib tähendab jumala vihastaja
saj., mis on ajalootruu (tõesti sündinud). Tähelepanu on pööratud pereelule. Eepos kajastab maa omapärast saatust varasel keskajal. Cid, hispaania rekonkista tähtsaim tegelane ja armastatud rahvasangar, oli ajalooline isik kõrgaadlik Rodriga Diaz de Vivar. Ta saadeti riigist välja, kuid võidetud lahingud tegid temast kangelase. 3. ,,Nibelungide laul" on 13. saj. alguses ilmunud saksa eepos. Anonüümse spiilmani loodud eeposes pole juttu suurtest ajaloosündmustest, vaid esiplaanile tõusevad tegelaste isiklikud probleemid: armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks, rüütellikkuse ilmingud. See oli esimenetrükki jõudnud keskaegne eepos, ilmudes 1757. aastal. ,,Nibelungide laul" koosneb 39 episoodist, mida nimetatakse avantüürideks, s.o seiklusteks, ja jaguneb mõtteliselt kahte ossa. RÜÜTLIKIRJANDUS Rüütlikirjandus tekkis 11. 12. saj
Ametlikult registreeriti 1917. aasta juulis. Kuulusid: Marie Under, Artu Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Friedebert Tuglas ja Johannes Semper. Nimetus võeti eeposes ,,Kalevipoeg" oleva muinasjutulinnu järgi. Valdav osa polnud iseseisvalt raamatut avaldanud. Avalikud kirjandusõhtud, kus rühma liikmed esinesid oma teostega, teenisid nii raha kui ka reklaami. Avalikkusele jäi neist intrigeeriv pilt kui argielu ja tavamoraali trotsivatest boheemlastest. Siuru avaldas üle 30 raamatu, ühisväljaannetena kolm albumit ja 1928. aastal koguteos ,,Sõna". Siuruga tõusis luule populaarsus.
Kirjandus II kontrolltöö õp. lk. 12- 55 1. Iseloomusta keskaja kultuuri. * 3 kultuuri: vaimulik kultuur, * kirjakultuuri tekke (müüdid kirjutatakse rüütlikultuur, linnakultuur üle) * mitmekesised kirjanduszanrid * võitlus paganlike müütide vastu * ristisõjad * kloostrikoolid * austus naise vastu * linn kui kauplemiskoht * kristlus * kirikureform- range kord * ristiusk vs. paganlus * draama * koolid tekivad 2. Kiriku ja usus roll keskaja kultuuris * tähtsal kohal * katedraalid, kui jumalariigi kehastused * koolid saavad alguse > ülikoolid maa peal esimesed Itaalias * kirikureformid * kristlik või...
pannakse selga juhuslikud riided ja ollakse ilmetu näoga (delfi naistekas). Osad naised arvavad ka, et Eesti mehed on mühakad ja kesise haridustasemega. Minu arvates on need arvustused enam-vähem õiged kuid ma õnneks tunnen väga vähe selliseid mehi, ju siis on naistel, kellel pole oma eluga mdiagi muud peale hakata kui foorumites kahtlaseid teemasid algatada sellised mehed, õnneks tuli see teema sealt foorumist pragu kasuks. Kalevipoega kirjeldatakse eeposes kui tublit ja tugevat meest, kes töötas palju, et oma rahvale head teha, kuid kirjeldatakse ka halvemaid pooli. Näiteks tema töökust väljendas see, et ta kündis põlde ja tegi metsa ning tõi Pihkvast rahvale laudu. Samuti üks halb iseloomuomadus Kalevopojal oli tema ükskõiksus osades asjades, näiteks VII loos kui ta jättis sõja pooleli ja lahkus. Juhtimise andis ta üle Olevipojale. Oma suurimaid pahateod pani ta toime Soomes ja sinna minnes, tuuslarile kätte
Umbes viie tuhande aasta eest rajasid sumerlased tammide ning kanalite võrgu ja õppisid tulvavett kõrvale juhtima. Eeposeski on juttu suurest veeuputusest, kus said surma kõik inimesed peale Utnapisti ja tema kodakondsete, kellele jumalad õigel ajal märku andsid laeva ehitamiseks. Mitu tuhat aastat hiljem on sedasama motiivi kasutatud ka Piibli-legendides ülemaailmsest veeuputusest. Piiblis on veeuputus jumalate karistus inimestele nende pattude pärast, aga eeposes on see pigem jumalate tujukusest tingitud. Nähes, mis uputuse ajal maa peal sünnib, ehmuvad ka jumalad ise ära. Kuningas Gilgames oli kaks kolmandikku jumal ning üks kolmandik inimene. Ta ehitas oma rahva kaitseks müüri. Kuna talle ei leidunud võrdset vastast hakkas ta oma igavusest tingitud tegevusega Uruki rahvale muret ja meelehärmi valmistama. Lahendamaks seda probleemi, võttis Jumalanna Aruru, kõikide inimeste looja, nõuks luua Gilgamesile vääriline kaaslane - Enkidu
,,KALEVIPOEG" Rahvaväljaanne (Kreutzwald) Enn Vetemaa Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg"on algselt kirja Enn Vetemaa kirjutas ,,Kalevipoja" pandud luulevormis. proosavormis. Rahvaväljaandes on kirjas, et Kalev tuli Enn Vetemaa kirjeldas Kalevi Eestimaale tulekut Eestimaale Põhjakotka seljas. pikemalt ja iseloomustas kotkast."Kotkas on kaunikesti elukartev õhusõiduvahend, aga eks jätnud kotkapiloot pealtnägijatele õige mõjuvõimsa mehe mulje" Kreutzwaldi teoses toitis Linda Kalevipoega 3 Enn Vetemaa teoses: ,,Nii suure poisslapse aastat rinnaga. rinnaga toitmine olevat surmapatt ja neile e...
Släng näitab, kas keel on elujõuline seega on slängi olemasolu meie emakeeles hea märk. Siberi eesti külades kõneldavas eesti keeles slängi ei ole, släng on kadunud ka Rootsi teise ja kolmanda põlve eestlaste keelekasutusest. Kui vana võiks släng olla? Mõned uurijad väidavad, et släng on sama vana kui seotud kõne. Palju sõltub sellest, kuidas slängi defineerida. Samas tähenduses kasutatakse veel ka mõisteid argoo , erikeel ja z^argoon . Juba maailma esimeses eeposes, savitahvlitele kirja pandud on kasutatud slängielemente. Neid leidub ka antiikautorite teostes. Konkreetsemalt võib slängi siduda keskajaga. Vanaprantsuse poeet Villon kasutas oma ballaadides argood, sellest ajast saadik on erikeelt seostatud ka kelmide ja varaste maailmaga. Kui tulla ajas ja kohas lähemale, siis üksikuid tudengislängi sõnu on kirja pannud Kristjan Jaak Peterson. Mõnevõrra süsteemsem kogumine sai alguse 1913. aastal, kui politsei asus Venemaa eeskujul koostama
Jõepere Kaitstava objekti kaitse eesmärk ja ajalugu (miks võeti kaitse alla, millal, mis eesmärgiga?), KEK (millal kinnitati, kui on, (VV määrus ja RT viide), tsoneering, pindala) Jõepere veskiallikate (Kalevipoja allikate) kaitseala asub Lääne-Virumaal, Kadrina vallas Jõepere pargist lõuna pool, Loobu jõe orus. Kaitseala on loodud 1978. a. allikate kaitseks. Allikad, millest saab alguse Loobu jõgi paiknevad jõe orus eutrofeerunud paisjärve põhjas ning kaldal. Kevadeti on allikad veerikkad kuid suvel ja talvel veevaesed. Kaitseala pindala on 2,9 ha. VV määrus:Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Antud määrusega määratakse Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, selle jagunemine Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks piirkonnaks ning nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit ning kehtestatakse kit...
Filosoofilise mõtlemise eesmärgiks ongi leida tõde. Müütilises mõtlemises aga on eesmärgiks jõuda teistsugusesse aega, ning see säilitab identiteeti ning see lähtub ainult minevikusündmustest. Ühiseks jooneks aga on mõlemal mõtlemisel see, et nad käsitlevad maailma kui tervikut. Müüdid rääkisid isikutest, kuivõrd filosoofia asendas selle abstraktsega. Müüdid rääkisid isikutest, kuivõrd filosoofia asendas selle abstraktsega. (Näiteks Babüloonia Gilgameshi eeposes kirjeldab tegelane Enkidu surma järgmiselt: "On üks maja, mille inimesed istuvad pimeduses, tolm on nende toit ja savi nende liha, nad on riietunud nagu linnud, kes on ennast tiibadega katnud, nad ei näe valgust, nad istuvad pimeduses. Ma sisenesin tolmu majja ja ma nägin Maa kuningaid, nende kroone ära pandult...." 1.Muutus filosoofias: Thales pakkus välja teooria, et maavärinad on põhjustatud kosmilise ookeani lainetest, mis raputavad ookeanil hõljuvat maad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
