kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune
Peruu ning Tsiili rannikule ei tõuse enam külma vett. Soe vesi on hapnikuvaene, põhjustab kalaparvede lahkumise ning rannikualadel katastroofilisi sadusid, üleujutusi ning maalihkeid. La Nina tavapärane hoovuste olukord. o Geostroofiline tuul tuul hõõrdevabas atmosfääris (sirged isobaarid). Hõõrdumise puudumisel (piisavalt kõrgel aluspinnast, kus tõusvate õhuvoolude puudumise tõttu ei ole keeriseid), tasakaalustavad gradientjõud ja Coriolisi jõud teineteist. Geostroofiline tuul puhub paralleelselt isobaaridega, põhjapoolkeral jääb madalama rõhuga ala vasakule. o Tsüklonis on keskel madalama rõhuga ala, madalrõhkkond täitub. o Antitsüklonis on keskel kõrgema rõhuga ala, kõrgrõhkkond hajub. o Ekmani hoovuseks nimetatakse puhast triivhoovust ookeanis, st sellist suuremastaabilist hoovust, mis tekib ainult tuule mõjul ja mille korral veepind jääb horisontaalseks. Eeldused:
tohutu liigse soojuse hulga. Kuna tõusnud vesi asendab pinnavett pidevalt, neelab see ka märkimisväärse atmosfääris eksisteeriva süsinikdioksiidi (CO2) hulga, mis aitab reguleerida süsinikdioksiidi (CO2) vahetust süvamere ja atmosfääri vahel. [8] 15 KOKKUVÕTE Upwelling on üks tähtsamaid ookeanis toimuvatest dünaamilistest prostessidest. Upwelling on tingitud tuultest ning Ekmani transpordist, mis on Coriolisi jõu tõttu pööratud tuule suunast paremale põhjapoolkeral ning vasakule lõunapoolkeral, ja on sellega risti. On olemas kaks põhilist upwelling’u tüüpi: ranniku lähedane upwelling ning ekvatoriaalne upwelling. Kuigi upwelling’ute piirkonnad hõivavad ainult umbes 0,1% maailmamerest, avaldavad nad tohutu mõju ookeani ja ranniku elustikule ja taimestikule ning selle kaudu ka maailmamajandusele. Samuti mõjutab upwelling
Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)-Peegeldu...
ning mille võrra maapind tegelikult jahtub. Tavaliselt on positiivne, sest maapind annab rohkem soojuskiirgust ära, kui atmosfäärilt vastu saab 7.Tegurid, mis jaotavad soojust Maal ümber. Õhu üldine tsirkulatsioon (kus valitsevad kõrgrõhkkonnad, kus madalrõhkkonnad, kuidas toimub nendes õhu liikumine, millist ilma kaasa toovad; läänetuulte ja passaatide kujunemine, gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele; mussoonide teke ning mõju ilmastikule). ÜLDINE ÕHURINGLUS kogu Maa atmosfääri haarav õhuringlus e. tsirkulatsioon. See on tuulte globaalne liikumine (nt. meie laiuskraadidel puhuvad peamiselt läänetuuled.), millega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piikonnast teise. Tuuled puhuvad kõrgelt rõhult madalama poole. GRADIENTJÕUD õhu liikumapanev jõud, mis on tingitud õhurõhkude erinevusest (kõrgelt madalale)
aluspinnas 47%. Pilvedelt peegeldub tagasi 23% ja aluspinnalt 7% 10. Iseloomusta kiirgusbilanssi Eestis Kiirgusbilanns on Eestis positiivne veebruari keskpaigast oktoobri keskpaigani, juunis on KB u 300 MJ/m² ja aastavahetusel u -30 MJ/m² 11. Millised jõud ja kuidas mõjutavad õhumasside liikumist Maal? Õhu paneb liikuma a. gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. b. Coriolisi jõud, mis on maakera pöörlemisel tekkinud inertsjõud c. hõõrdejõud, mis mõjutab tuule kiirust kuni 1km kõrguses õhukihis 12. Iseloomusta Maakera üldist õhuringlust (koos skeemiga) Tööleht ATMOSFÄÄR 13. Miks kujuneb ekvaatorilähedastel aladel püsiv madalrõhuala? Sest ekvaatorilähedased alad saavad palju päikest. 14. Mis on mussoonid? Selgita kõrg- ja madalrõhkkondade teket suvel ja talvel Indias.
Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled.
Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele allesjäänud vesi kõrge soolsusega ja väga külm. Sealne vesi ,,sukeldub" ja liigub mööda ookeani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuseb. Selliseid massiivseid hoovuseid nimetatakse ookeani konveieriks ehk termohaliinseks tsirkulatsiooniks. Üks tsükkel 1000 aastat. 19) Mis on Coriolisi jõud? Coriolisi jõud Maa pöörlemisest põhjustatud inertsjõud, mille mõjul kõik kehad kalduvad liikudes otsesihist kõrvale. Põhjapoolkeral on kalle paremale, lõunapoolkeral vasakule. 20) Kes on Alfred Wegener ja millise teooria pakkus ta välja 1915. aastal? Alfred Lothar Wegener (1. november 1880 Berliin november 1930 Gröönimaa) oli mitmekülgne saksa loodusteadlane. Ta tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga
ja raskeks ning laskub 30-tel laiuskraadidel. Seal tekib kõrge õhurõhuga vöönd. 2) Troopikast liigub õhk nii ekvaatori kui ka parasvöötme suunas. Kuna õhu liikumine muutub Coriolise efekti mõjul, tekivad troopikast ekvaatori suunas puhuvad kagu- ja kirdepassaadid 3) Läänetuuled on püsivad tuuled, mis puhuvad troopika piirkondadest, kus paikneb kõrgrõhuala, 60º laiuskraadide suunas, kuhu kujuneb madalrõhuala. Kuna Coriolisi jõud kallutab õhku (põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule), muutub tuule suund vastavalt edela- ja loodesuunaliseks. 4) Idatuuled on püsivad tuuled, mis puhuvad poolustel parasvöötme suunas. Selle põhjuseks on kõrgrõhuala tekkimine poolustel, kus külm ja raske õhk laskub allapoole. Kuna parasvöötmes on õhk soojenenud ja üles kerkinud ning sinna kujunenud madalrõhuala, liigub õhk parasvöötme suunas. Coriolisi efekti mõjul pöörduvad tuuled läände, seetõttu
Atmosfäär (õhuvöö) Õhus leiduvad põhigaasid · Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist o 78% lämmastikku o 20.9% hapnikku o 0.93% argooni o 0.0375% süsihappegaasi Lisandgaasid · Lisandgaase, mis jagunevad kaheks, on atmosfääris üliväikestes kogustes ja nende kogust väljendatakse ühikutes ppm [1 ppm parts per million ühe miljoni õhumolekuli kohta esineb ainult 1 lisandgaasi molekul]: o Püsivad: He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O o Ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed Aerosooliosakesed Sellised osakesed võivad olla nii tahked kui vedelad, suurusega 2-3 nm kuni ka 50 um. Need võivad sattuda õhku maapinnalt: tolm, suits, inimtegevuse heitmed, või tekivad õhus. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm, elementaarne süsinik, mis tekib põlemisprotsesside tagajärje...
jaotus Tuul ja miks see tekib · Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise - tuule. · Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tingitud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole · Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta e. õhurõhu gradient seda tugevam on tuul · Vaid gradientjõu korral õhurõhkude erinevus kiiresti ühtlustuks, kuid lisanduvad Coriolisi jõud- tingitud Maa pöörlemisest ümber oma telje. hõõrdumisjõud - suunalt vastupidine õhu liikumise (tuule) suunaga tsentrifugaaljõud - lisandub liikumisel mööda kõverjoont Tuul tsüklonis ja antitsüklonis · Tuul maapinna lähedal ei liigu kunagi sirgjooneliselt . Tuul on kallutatud isobaaride tsüklonaalse/ antitsüklonaalse kõveruse järgi ·...puhub tuul vastu kellaosuti ·...puhub tuul kellaosuti liikumise
Ookeanis on mitu protsessi, mis mõjutavad ülemiste veekihtide varustamist toitainetega, need erinevad ajas ja ruumis. On tsüklilisi sündmuseid, mis põhjustavad veekerget: El Nino (ENSO) Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO) - Islandi miinimum ja Assoori maksimum (õhurõhkude võnkumine atlandi põhja osas). Islandi juures on püsiv madal-, Assoori juures kõrgrõhuala. Põhja-Atlandi läänetuuled saavad alguse Islandi ja Assoori vahest. Coriolisi efekt (Liikuv objekt hälbib põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Piki ekvaatorit liikuvaile objektidele Coriolisi efekt mõju ei avalda). Troopiline vöönd on ookeanis kõike ohtlikum eutrofikatsiooniline piirkond, sest soojuskihistus ekvaatori piirkonnas on püsiv. See toob aga endaga kaasa toitainetevaese pinnakihi ja madala produktsiooni. Vee liikumine piki ekvaatorit vee ärakande tagajärjel tõuseb vett alt üles
HÜDRAULIKA ERIKURSUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1.Ühtlane voolamine. Chezy valem. Normaal sügavus ja selle arvutamine: Ühtl vool on võimalik prismaatilises sängis, mille ulatuses ei muutu Q ristlõike kuju, ristl suurus A, lang i, sängi karedus n(kar tegur), ei ole takistusi. Avasängis ting rahuldavad rennid, kraavid, kanalid. I-hüdrauliline lang, io-põhja lang, i-vabapinna lang. Nad on võrdsed, s.t. põhi, vabapind ja energia joon on paralleelsed. Piki voolu ristlõige erienergia ei muutu. ho- normaalsügavus-ühtlase voolu sügavus. Põhivalem on Chezy valem kus I=io, K=CAR- vooluhulgamoodul. Q=CARio=Kio. Ristlõige võib olla mitmesugune: ristkülik, kolmnurk, poolring, parabool, trapets, liitprofiilid. Rennid tehakse betoonist, puidust jm. Kanalis torud ja dreennid on ka avasängid-on vabapind ja voolamine raskusjõu toimel. Trapetslõige: A- elavlõige A=bh+mh2= h2(+m), kus b-põhja laius, h-vee sügavus, m-nõlvustegur, -ristlõike lamedus. =b+2h1+m2 = h(+...
A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus-maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)...
7. Mis on NAO indeks? Millist mõju avaldab see Euroopa ilmale? Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO) on kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi vahel. Seda vahet iseloomustatakse NAO indeksiga. Positiivne NAO-indeks: Põhja-Euroopas - vihmane ja pehme talv Vahemeremaades - põud ja ilusam ilm Negatiivne NAO-indeks: Põhja-Euroopas – külm ja karm talv Vahemeremaades – vihm ja lumetormid Lühivastused (1-2p): 1. Mis on Coriolisi jõud? Coriolisi jõud on tingitud Maa pöörlemisest ning põhjustab jõevoolu, merehoovuste, tuule ja üldiselt iga liikuva objekti kõrvalekaldumist oma algsest suunast: põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Kõrvalekallutav jõud suureneb pooluste suunas: suurim on see poolustel ning puudub ekvaatoril. 2. Mis on Rossby lained? Troposfääri kõrgemas kihis tekkivad ühtlases läänevoolus tihti ulatuslikud lained, mida nimetatakse Rossby laineteks. 3. Mis on jugavool?
Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest ja vee soolsuse- või temperatuurierinevustest. Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuses. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõveratele liikumisteedele. Apwellingu piirkondades esineb süvavee kerge, mis on põhjustatud kestvatest samasuunalistest tuultest. Apwelling soodustab hapniku liikumist veekihtide vahel vähendab hapnikuvaeseid piirkondi. Need piirkonnad on väga rikkalikud planktoni ja muu elustiku suhtes ning seepärast need piirkonnad ka ühed maailma parimad kalapüügipiirkonnad ja suured linnulaadad. Hoovused
9. Mitteinertsiaalsed taustsüteemid. Need, mis liiguvad kiirendusega. Saame kiirendada samamodi nagu intersiaalsüsteemis, kui toome sisse inertsjõud. Joonis(-a, Fi=-ma),tsenrifugaaljõud – mw(ruut)/r. Coriolise’i jõud - Maa peal liikumise hetkel sirgjooneliselt kiirenduseta liikuvate objektide trajektoorid on kõverjooned, kui nad kanda kaardile. Liikuv objekt hälbib põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Piki ekvaatorit liikuvaile objektidele Coriolisi efekt mõju ei avalda. 10. Töö, võimsus, kineetiline energia. dA=Fds, A=Fscosα. A=integraal Fds (jaul-J), N=dA/dt, N=A/t(kui aeg ei muutu) W-watt, Ek=mv(ruut)/2 Töö kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust. Eeldab, et F=const. Võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühiku jooksul e töö tegemise kiirus. Kineetiline energia - energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes, liikumisenergia. 11. Potentsiaalne energia. Jõuväli
soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele alles jäänud vesi kõrge soolusega ja väga külm. Sealne vesi ,,sukeldub" ja liigub mööda ooekani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuse. Selliseid massiivseid hoovuseid nimetatakse ookeani konveieriks ehk termohaliinsrks tsirkulatsiooniks. Üks tsükkel-1000 aastata. 19) Mis on Coriolisi jõud? Maa pöörlemisest põhjustatud inertsjõud, mille mõjul kõik kehad kalduvad liikudes otsesihis kõrvale. Põhjapoolkeral on kalle paremal, lõunapoolkeral vasakul. 20) Kes on Alfred Wegener ja millise teooria pakkus ta välja 1915. aastal? 1915. a. avaldas saksa geofüüsik A. Wegener teooria, mille kohaselt triivivad mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole
Talvisel ajal esineb äikest vähe. Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem peamiselt rannikupiirkondades, milles tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas ja suvel ookeanilt maismaa suunas). Passaat- püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaatori piirkonnas tekib madalrõhuala ja õhk liigub troopikast ekvaatori suunas. Coriolisi jõu tõttu õhu liikumise suund muutub ja passaadid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edela suunas (kirdepassaadid), lõunapoolkeral kagust loode suunas (kagupassaadid). Kasvuhoonegaas- atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust. Peamisteks on veeaur, CO2, CH4, N2O. Kasvuhooneefekt- temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimub
⃗ F ⃗a toome sisse inertsjõud( i=-m ). Tsentrifugaaljõuks on tsentrist välja suunatud jõud. F=mv 2/r, r-raadius Coriolise’i jõud - Maa peal liikumise hetkel sirgjooneliselt kiirenduseta liikuvate objektide trajektoorid on kõverjooned, kui nad kanda kaardile. Liikuv objekt hälbib põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Piki ekvaatorit liikuvaile objektidele Coriolisi efekt mõju ei avalda. ⃗a =2( c ω ⃗ ⃗u ) ⃗ F c =m ⃗a x c 10.Töö, võimsus, kineetiline energia. Töö (A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka(J – ühik) Kui jõud F on konstantne, liikumine
liikuma,andes nendele vastava kiirenduse.Gradiendile vastab nn gradientjõud G,mille siht on sama mis baarilisel gradiendil,kuid on suunatud madalama rõhu poole:G=-grad p/p dyn/g, kus p-õhu tihedus g/cm3;grad p dyn/cm3.Gradiendid üle 20hPa/100 km põhjustavad juba orkaane.Coriolisi jõud:Maakera pöörlemise mõju tuule suunale(s.a.õhuosakese liikumise suunale maapinna suhtes)seletatakse liikuvale osakesele mõjuva erilise kõrvalekalde jõuga,mida nim Coriolisi jõuks.Ta on risti õhuosakese liikumise sihile ja on põhjapoolkeral suunatud õhuosakese liikumise suunast paremale,lõunapoolkeeral aga vasakule.Jõu suurus A=2vwsin,kus v tuule kiirus,w-maakera pöörlemise nurkkiirus,-koha geogr.laius.Kui valemi üks teguritest on 0,siis C.jõud puudub.Seega mõjub ta ainult liikuvale osakesele Maa pöörlemise tõttu igas kohas maakeral,v.a. poolus(=0)ja ekvaator(sin=0).C.jõud ja
2. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled
hoovus Külm soola- ne süva- hoovus Soojus vabaneb atmosfääri Ookeani pinnahoovused Pinnahoovused voolavad horisontaalselt kuni 400 m sügavuses vees. Liikumapanevaks jõuks on peamiselt tuul. Maa pöörlemisest tingitud Coriolisi jõud paneb põhjapoolkeral hoovused liikuma valdavalt päripäeva, lõunapoolkeral vastupäeva. Ka Golfi hoovus on peamiselt tuulest tekitatud. Tema jätk Newfoundlandi saare juures kirdesse pöörduv ja hiljem Gröönimaad väisav Põhja-Atlandi hoovus on globaalse termohaliinse tsirkulatsiooni osa. Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus Ligikaudu pool maa pinnani jõudvast valguskiirgusest on kasutatav fotosünteesil. Tegelikult kasutavad rohelised taimed sellest ainult 1-2%.
Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele allesjäänud vesi kõrge soolsusega ja väga külm. Sealne vesi ,,sukeldub" ja liigub mööda ookeani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuseb. Selliseid massiivseid hoovuseid nimetatakse ookeani konveieriks ehk termohaliinseks tsirkulatsiooniks. Üks tsükkel 1000 aastat. 35)Mis on Coriolisi jõud? Maa pöörlemisest põhjustatud inertsijõud, mille mõjul kõik kehad kalduvad liikudes otsesihist kõrvale. Põhjapoolkeral on kalle paremale, lõunapoolkeeral vasakule. 36)Millised tegurid piiravad produktiivsust teades, et see on väga madal kõrbetes ja Arktikas? 37)Mille poolest energeetilises mõttes erinevad primitiivne põllundus ja kaasaegne põllumajandus? 38)Valguskiired liiguvad sirgejooneliselt, kuid miks siis saavad kõrgemad laiuskraadid vähem
AINE EHITUS. AINEOSAKESE TASE Juba väga ammu on inimesed otsinud maailma algaineid. Arvati, et kõik maailmas on tekkinud veest ja muutub jälle veeks, et maailma algaineteks on neil elementi: maa, vesi, tuli ja õhk. Atomistid. Ligikaudu 2 500 aastat tagasi tekkis VanaKreekas õpetlaste koolkond, keda hakati kutsuma atomistideks. Atomistid arvasid, et maailm koosneb arvutust hulgast nähtamatutest, jagamatutest ja üliväikestest osakestest. Nad nimetasid neid osakesi "aatomiteks", mis kreeka keeles tähendab jagamatut. "Aatomid" on kuju, suuruse ja massi poolest väga mitmekesised: neid on krobelisi, siledaid, ümmargusi, kandilisi, mõned on konksukestega. "Aatomid" liiguvad tühjuses, põrkuvad omavahel kokku, haakuvad üksteisega, lähevad lahku. "Aatomite" kombinatsioonidest moodustub kogu looduse mitmekesisus. Ligikaudu samal ajal t...
F=mv 2/r, r-raadius Coriolise’i jõud - Maa peal liikumise hetkel sirgjooneliselt kiirenduseta liikuvate objektide trajektoorid on kõverjooned, kui nad kanda kaardile. Liikuv objekt hälbib põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Piki ekvaatorit liikuvaile ⃗a ω ⃗u ) ⃗ F c =m ⃗a objektidele Coriolisi efekt mõju ei avalda. =2( ⃗ c x c Inertsiaaljõud, kiirenevalt liikumine, Fi=-ma 9, Jõud. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund. 1. Raskusjõud- jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal asuvaid kehi, Maa poolt kehadele mõjuv gravitatsioonijõud (P=mg).
keskpäeva.Sekundaarset max õhurõhuga piirkonda. Tuule liikumine ei ole ruumis. Andurid asuvad 1012 m kõrgusel, *väljastab prognoose ilmatundlike põhjustavad aga peamiselt teda mõjutava Coriolisi efekti tõttu mitte mõõteriist ruumis. tegevusalade toetamiseks. Maaviljelus, kihtpilved.MIN esinevad öösel ning enne sirg, vaid kõverjooneline. Seetõttu tekivadki Tuule kiiruse ja suuna ööpäevane ja kalastus, metsandus, energiaja lõunat.Merelise tüübi korral täheldatakse
Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid
Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid
ja jahtumise tõttu. Suvel soojeneb manner kiiremini kui ookean ja mandri kohale tekib madalrõhuala. Õhumassid liiguvad siis ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja tugevat sadu. Talvel, kui päike liigub madalamalt, jahtub manner kiiremini ja selle kohale kujuneb kõrgrõhuala ning tuul puhub mandri siseosast ookeani poole. Läänetuuled osa 30. laiuskraadidel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste poole ja kohtub u 60. laiuskraadidel poolustelt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuule. Briisid - maismaa ja mere kokkupuutealal ja nende vahetus läheduses puhuv temperatuurierinevustest põhjustatud kohalik tuul. Asukoha järgi eristatakse mere- ja maabriise. Mere- ja maabriis esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. See tekitab merelt maale puhuva briisi
24. Atmosfääri tsirkulatsioon Lühidalt öeldes tähendab see õhuringlust atmossfääris. Üldine tsirkulatsioon põhjustatud päikesekiirgusest ja selle ebaühtlasest jaotusest,seejuures võib öelda,et õhuliikumised saavad alguse ekvaatorilt,kus õhk tõuseb suurtesse kõrgustesse, hakkab siis jahtudes valguma pooluste suunas ja tekitab mõneti suletud ringi. 25. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile Kui maa ei pöörleks, st Coriolisi jõud puuduks. Maapinna soojenedes soojenenud õhk tõuseb ning õhiurõhk langeb. Maapinna jahtudes õhk laskub ning õhurõhk tõuseb 26. Tuuled ja nende geograafiline jaotus Passaat tuled on 30-35. Laiuskraadidel Läänetuulte vöönd 60. Laiuskraadid 27. Tuulte liigid, passaadid, mussoonid, kohalikud tuuled Passaattuuled: kolmekümnendatel laiuskraadidel ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas ja
Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4. Püsi/alt ekvaator poole puhuvad tuuled - passaadid - kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled
Mõne esemega võrreldes võib ta seista paigal jne (näiteks voodis lamav inimene siiski liigub koos maakeraga ümber päikese) Galilei relatiivsusprintsiip: füüsikaliste süsteemide invariantsus Galilei teisenduste suhtes. Mehaanilised protsessid kulgevad kõikides inertsiaalsüsteemides ühesuguselt. Inertsijõud on jõud, mis mõjuvad mitteinertsiaalses taustsüsteemis olevatele kehadele, selle süsteemi kiireneva liikumise tõttu inertsiaalse taustsüsteemi suhtes. Coriolisi efekt ehk Coriolisi jõud on „jõud“, mis näiliselt mõjub liikuvale kehale pöörlevas taustsüsteemis. Oriolisi jõudu saab selgitada nelja füüsikalise printsiibi kaudu. 19. JÕUMOMENT. PÖÖRLEMISTELJEGA KEHA TASAKAALUTINGIMUS. Pöörd- või ringliikumisel kirjeldab kehale mõjuva jõu toimet jõumoment M, milleks nimetatrakse jõu F ja jõu õla l korrutist: M=F*l. Jõumomendi ühikuks on 1N*m PÖÖRLEMISTELJEGA KEHA TASAKAALUTINGIMUS: Keha on tasakaalus, kui talle
Hoovuse laius on 100 km ja rohkemgi, pikkus tuhandeid kilomeetreid. Hoovuste teke: Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest ja vee soolsuse- või temperatuurierinevustest. Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuses. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõveratele liikumisteedele. Peamine tähtsus: Hoovused segavad maailmamere vett ühtlasemaks ja ühtlustavad maakera kliimat. Kannavad kaladele toitaimeid, blanktonit. Liigitus temperatuuri järgi: · SOE HOOVUS vesi soojem kui ümbritsevatel merealadel. Muudab rannikualade talved soojemaks, soodustab sademete teket. a) Golfi ehk Põhja-Atlandi hoovus Algab ekvatoriaalsetest vetest passaattuulte mõjul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
