1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aa...
elama vaikuses. Kloostriülem on abt(iss) ning tema käskudele peab alluma küsimusteta. Munkadel puudus isiklik vara, hoolitseti vaesete eest ning palvetati 7 korda päevas. 12)Vene riigi teke. Indoeuroopa päritolu slaavlaste varasemast ajaloost on teada vähem. Rahvasterändamise ajal ja peale seda asustasid nad Ida-Euroopa. Slaavlased jagunesid kolme gruppi: lääneslaavlased (ehk veneedid tsehhid ja poolakad), lõunaslaavlased (ehk sklaviinid bulgaarlased, serblased, sloveenid) ja idaslaavlased (ehk andid valgevenelased, venelased, ukrainlased). Arvatavasti said slaavlased oma alasid laiendada kuna nad asusid elama rahvasterände ajal germaanlastest tühjaks jäetud aladele. Varjaagidel ehl viikingitel oli kaubatee läbi slaavlaste maa Bütsantsi ja Araabiasse. Nad soovisid oma kaubateid slaavlaste eest kaitsta ning rajasid linnu ja kindlustuspunkte slaavimaale. Slaavlased soovisid oma maal korda ning kutsusid ühe varjaagipealiku endid
Pdes Serbiat aidata, moodustasid Antandi riigid 5. oktoobril Salonikis suure liitlasvgede baasi ja letasid oktoobris Serbia lunapiiri. Nende tee tkestasid aga Bulgaaria ved ja liitlaste kaks diviisi prdusid tagasi Salonikisse. Kuigi liitlased tid Salonikisse vgesid juurde (kokku oli 512 km2 suurusel alal inglastel 5 ja prantslastel 3 diviisi) ei andnud see neile mingeid strateegilisi eeliseid. See ei aidanud vgesid lne- ega ka idarindel, sest bulgaarlased ja sakslased hoidsid piiril vga vikseid judusid. Lahingutegevusest oluliselt suuremat kahju tekitas selles piirkonnas tavaline malaaria, mille tttu kaotasid liitlased heksa korda rohkem sdureid.[2] Aafrikas rndasid Antandi ved Saksamaa asumaid (vallutati Saksa vimu all olev Edela-Aafrika). Merel prkusid Saksa ja Briti laevastikuksused. Veebruaris hakkas Saksamaa piirama Suurbritanniat allveelaevadega (Saksa allveelaevad uputasid kik laevad, keda ngid, erapooletud riigid protestisid
jätkajaks. Bütsantsi kultuur muutus Kreeka-keskseks. Kristliku maailma suurlinn oli Konstantinoopol. Tumedat ajajärku ei eksisteerinud Araabia Kalifaadis. Varakeskaeg oli Araabia maade kõrgpunkt. Tohutud kultuuri, kunsti, kaubanduse edusammud. Araablased kujunesid kultuuri levitajateks Euroopas. Tõus hakkas toimuma 8. saj. Alguses. Bütsantsi jaoks kujunes eksistentsiaalseks 7. saj., kuid hoolimata võõrvallutajate sissetungist, jäi riik püsima. Suureks ohuks kujunesid araablased ja bulgaarlased. Jätkusid sisevastuolud: 725 – 843 avaldasid mõju pildisõjad. Tulemuseks olid kiriku ja keisri vastuolud. Pildisõjad halvendasid suhteid läänega. Kriis suudeti ületada ikoonide austamise jätkumsega. Bütsantsi ühiskonna ümberkorraldumine: keisri võim muutus päritavaks, vastasseisud keisri ja aristokraatia vahel, sõjavägi muutus poolprofessionaalseks maakaitsearmeeks, mille liikmed võeti teemadest. Sõjalise aristokraatia tuumiku mood. strateegid
Vaenlase sissetungist teatati kas tule või suitsuga. Veeloomaks olid peamiselt muulad ja eeslid. Hobune hakkas nendega konkureerima alates X sajandist. 7 Bütsantsi elanikkond. Elanikkonna poolest oli Bütsants väga kirev riik. Põhirahva moodustasid kreeklased kuid peale nende elasid seal veel armeenlased, grusiinid, süürlased, juudid, egiptlased, traakialased, daakialased, illüürlased, bulgaarlased, itaallased ja veel mitme teise rahva ja võimu esindajad. Eriti tihedates sidemetes Bütsantsiga olid armeenlased ja grusiinid. Konstantinoopol võttis meelsasti vastu töökaid armeenia pagulasi, kellest paljud astusid keisri sõjaväkke. Mitmedki armeenlased tegid karjääri tõustes väejuhtideks ja halduriteks. Kõiki keisri alamaid, vaatamata nende etnilisele päritolule, nimetati romealasteks, Ida-Rooma keisririigi kodanikeks.
- Araablased andsid tõuke renessansi tekkele - Kuulsaim araabia õpetlane Ibn Sina, imearst, kõrge riigiametnik, astronoom, filosoof, luuletaja - Kuulsaim kirjandusteos "Tuhat ja üks ööd" - Al Idrisi maailmakaart, kuhu on märgitud ka Eesti §11 12 Vana Vene riik 1. Slaavlaste 3 haru: - Idaslaavlased tänapäeva ukrainlased, venelased, valgevenelased - Lääneslaavlased poolakad, tsehhid, slovakid - Lõunaslaavlased bulgaarlased, serblased, horvaadid, sloveenid 2. Idaslaavlased - Põlluharijad, karjakasvatajad - Läbi nende ma kulges viikingite tee Bütsantsi - Rändrahvaste survel liikusid põhja, mistõttu soomeugrilased sulasid venelaste hulka 3. Vana Vene riigi teke 882 a. - Munk Nestor pani kirja kroonika "Jutustus möödunud aegadest" - 2 teooriat riigi tekkest: normannistlik slaavlased kutsusid 3 normannist - Rjurik, Severus, Truvor - (Russid) venda valitsema
Araablased hakkavad ründama 7.-11. saj (piirasid edutult ka Konstantinoopolit). Viikingite pealetung koos varjaagidega. Peamisteks vaenlasteks muutuvad türklased alates 11. saj, said ka esimese suure võidu Bütsantsi üle Mantzikerti lahingus. Ristisõjad ja suur kirikulõhe e Skisma aastal 1054. Paavsti õhutusel vallutavad ristisõdijad Neljandas Ristisõjas Konstantinoopoli. Majanduslik sõltuvus Lääne- Euroopast süvenes, territoorium oli kahanenud. Bütsantsi ahistasid bulgaarlased, türklased. Riiki lõhestasid ka sisevastuolud. Konstantinoopoli vallutavad türklased 15 saj. (keskaja lõpp). - Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Bütsantsi õpetlased elustasid huvi aniitkultuuri ja kreeka keele vastu. Bütsants süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust. Populaarsed olid pühakute elulood. Raamatukogud jõukamael bütsantslastel, koolidel, kloostritel, kirkutel. Kõnekunst oli kõrgelt arenenud
Et Saksamaa tingimusi täidaks, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu ei tohtinud Saksamaa oma vägesid viia ega sinna kindlusi ehitada. Sakslased ei mõistnud, et miks neid süüdistati. Nad arvasid, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid rahulepingule alla kirjutama. Nad unistasid kaotuse tasa tegemisest. Saksamaa endised liitlased olid samuti sunnitud sõlmima rahulepingud ja ka neile tundud see käitumine ebaõiglasena. Austerlased, ungarlased, bulgaarlased ja türklased soovisid kaotust tasa teha. Versailles' rahulepinguga kujunes Mandri-Euroopa üheks sõjaliselt tugevaimaks riigiks Prantsusmaa. Suurbritannia ja USA suurendasid samuti oma mõjuvõimu. Euroopa kaardilt kadus neli impeeriumi Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Türgi ja Venemaa. Nende asemele tulid uued riigid Saksa vabariik, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik ja Balkani poolsaarel
kasulikuks, subtraadiks, mis kaitseb lapse nahka. Imikut puhastati vaid mõnest kohast vaseliini või taimeõliga. Tänapäeval peetakse imiku vannitamist kasulikuks, kuna vesi ei eemalda lootevõiet. Õli aga eemaldab lootevõie. Õli kasutamist on rahvapärases meditsiinis kasutatud ka nt araablastel, bulgaarlastel ja juutidel. Imiku pesemise asemel hõõrusid araablased lapse keha soola ja õli seguga või panid oliivõli ja soola pesuvette. Sama tegid ka itaallased ja bulgaarlased. Juudid määrisid last õliga alles pärast esimest pesu. Grusiinlased ja armeenlased pesid imikut kohe sündimise päeval või paar- kolm päeva hiljem. Haiglas sünnitanud emad aga ei teagi, mis nende lastega seal tehti, kuna emadele ei selgitatud lastega sooritatavaid toiminguid. Laste toitmiseks pidid emad oma käed seebiga puhtaks pesema, rinnanibud keedetud vee või boorilahusega ära puhastama. Laste toitmiseks pidi veel ka
Neid ajendas veel rändama hunnide rünnakud ja avaarid. Nad asusid elama tänase Poola, Tšehhi, Slovakkia, Valgevene, Lääme-Ukraina aladele. Veneedid- laienesid Lääne-Loode suunas, tänapäeva lääneslaavlaste esivanemad. Levisid ka praeguse Saksamaa idaossa. Tänapäeva poolakad, tšehhid, slovakid Sklaviinid- laiendasid oma asula Balkanile, kus Aasiast sisse rännanud bulgaaride võimu all kujunes Bulgaaria riik. Tänapäeva bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased, sloveenid, tsernogoorlased Andid – kinnitasid kanda Dnepri keskjooksul, tänapäeva Ukraina aladel. Tänapäeva venelased, ukrainlased ,valgevenelased Suured Ida-Euroopa jõed, eelkõige Dnepr ja Volga oma harujõgedega, moodustasid muistse loodusliku veetee. Nendele aladele kujuneski Vana-Vene riik. Kroonikate kinnitusel olevat korratustest väsinud rahvad kutsunud varjaage enda üle valitsema
2 BÜTSANTSI AJAJÄRK: 1) Konst. Piiravate araablaste tagasilöömine – 678 ja 717 piirasid ar-sed Konst´it. Mõlemal korral saatis ebaedu. Eriti raske kaotuse said 717/718 piiramise ajal alustati 15.08.717, 180 000 meest ja1800 laeva; linna kohe vallutada ei suudetud kaevati kraav, kraavi taha rajati oma kindlustused; talv oli külm ja lumine; bulgaarlased ohustasid seljatagust, kuna nad mõistsid et oleksid järgmised ohvrid. Salgad langesid vaenlaste ohvriks; nälg katk 15.08.718 ar-sed olid sunnitud piiramise lõpetama. Taganeva kaliifi laevastiku hävitasid bütsansti väed kreeka tulega. 1800 laevast naasid 5, 180 000 mehest 45 000. 2) Konst. loovutamine ristisõdijatele, Hagari võitmine - järgnevail sajandil poliitiline olukord stabiliseerus ei olnud Bütsantsile ohtlikke vaenlasi. Aastaks
Venemaa keskaeg Venemaa keskaeg kuni Ivan III-ni. Sergei Solovjov (1820-1879) esimene ja väga tõsine Vene ajaloo uurija. Avaldas Vene ajaloo vanimast ajast alustades, 15 köidet pikk. Kasutas palju kroonikate andmestikku. Nõukogude võimu ajal oli see raamat pooleldi keelatud. 1959-66 ilmus uuesti trükis. Järgmine kord anti välja 1980. aastate lõpul. Vassili Klutsevski (1841-1911) üks suuremaid Venemaa ajaloolasi. Lev Gumiljov (1912-1992) poeetide Nikolai Gumiljovi ja Anna Ahhmatova poeg. Kuna isa oli aadlisoost, oli juba lapsepõlves probleeme Nõukogude võimuga. Isa tapeti 1921 bolsevike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis. Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud. Lõi uudse etnogeneesi teooria . suur kuulsus! (Vi...
Enamik rääkis kreeka keelt, millest sai ladina keele asemel bütsantsi riigi keel.L-Euroopas nimetati bütsantslasi kreeklasteks. Nii võib Bütsantsi pidada keskaegseks Kreeka riigiks. Riigi tuumikalaks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. b) Territoorium, rahvastik ja valitsemine Territoorium oli Balkani poolsaare, Krimmi poolsaare lõunaosas, osa Kaukaasiast, Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Egiptus, Kürenaika ja Põhja-Aafrika. Rahvastik: kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenalsed jt.Talupojad moodustasid enamuse elanikkonnast, olid isiklikult vaabd aga maksukohustuslikud. Talupoegade maks moodustas olulise osa riigi tukludest. Puudujääk tuli tasuda teistel. Maksuraskused sundisid tihti laenu võtma, kus tagatiseks jäi endi maatükk. Võla katteks ostsid suurmaavaldajad maatükke kokku ja talupojad jäid maata, nad muutusid rentnikeks või suundusid linna elaist otsima. Talupoegade laostumisest sai suur probleem
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks ...
Materiaalsete ressursside rohkus Rikkus liikus ida poole, kaubandus ja käsitöö koondusid itta. Sealsetel kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid jõukad. Maksudega kogutud raha eest sai kindlustada piiri ning maksta sõjaväele palka. Pealinn: Konstantinoopol Riigikeel: kreeka keel Too välja Bütsantsi riigi territooriumi vähenemise etapid! (sajand, ala, kellele kaotati) 1. VII sajandi teine pool, Doonau lõunakallas, bulgaarlased 2. VII sajandi keskel, Vahemere idarannik ja Egiptus, araablased 3. XI sajand, praktiliselt kogu Väike-Aasia, türklased-seldzukid 4. XV sajand, Balkani poolsaare järelejäänud alad, türklased Bütsantsi kultuuri tähtsus: Bütsantsis säilitati antiikkultuuri (eeskätt Kreeka). Seal näiteks kirjutati antiikautorite teoseid ümber ja tänu sellele on need mõned teosed üldse meieni jõudnud. Need antiikteosed aitasid välja kujuneda renessanssil.
Ilmselt varsti kõige rohkem Aafrikas. Aasias 365 miljonit, Põhja-Ameerikas natuke üle 200 miljoni. Nelipühilaste kõrval kõige kiiremini misjoneerivaks on ikkagi katolikukirik (alged jäävad 16. sajandisse). Õigeusukiriku aluseks on territoorium, idee kohaselt peaks ühe kiriku raames kuuluma sellel territooriumil elavad kõik rahvad, kuid tegelikkuses on esimene pigem ikkagi rahvusprintsiip (venelased misjoneerivad venelasi, bulgaarlased bulgaarlasi jne). Protestantlikud kirikud oluliselt paindlikumad. Asetavad esiplaanile usutunnistuse, sageli ka rahvuse. Kristliku kiriku uurimine Ajaloolisus on alati kaasas käinud. Moodne ajaloouurimine algas 18.-19. sajandil, enne seda vaadati kristliku kiriku ajalugu ajaloolisena, kuid käsitlused olid erinevad. Keskajal üritati periodiseerida. 19. sajandit on nimetatud ajaloosajandiks, kuna ajaloo
Alepõllundus ja karjakasvatus, kindlustatud asulad. Kogukonnast eraldus ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. Hõimude arvukus, sõjakus ja ekspansiivsus. Hõimurühmad, nende ränded ja riikide tekkimine: SLAAVLASED VENEEDID SKLAVIINID ANTID Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, tsehhid. Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, valgevenelased, serblased, sloveenid, ukrainlased. makedoonlased, tsernegoorlased. Asutati germaanlastest maha- Avaaride (türgi hõimud) Liiguti Dnepri piirkonda Kiievi jäetud ala Elbest idas. rüüsteretkede mõjul liiguti K.- aladele.
Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes Karpaatidest Gneprini. Alepõllundus ja karjakasvatus, kindlustatud asulad. Kogukonnast eraldus ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. Hõimude arvukus, sõjakus ja ekspansiivsus. Hõimurühmad, nende ränded ja riikide tekkimine: SLAAVLASED VENEEDID SKLAVIINID ANTID Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, tsehhid. serblased, sloveenid, valgevenelased, makedoonlased, ukrainlased. tsernegoorlased. Asutati germaanlastest Avaaride (türgi hõimud) Liiguti Dnepri piirkonda maha-jäetud ala Elbest rüüsteretkede mõjul Kiievi aladele. idas. liiguti K
Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes – Karpaatidest Gneprini. Alepõllundus ja karjakasvatus, kindlustatud asulad. Kogukonnast eraldus ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. Hõimude arvukus, sõjakus ja ekspansiivsus. Hõimurühmad, nende ränded ja riikide tekkimine: SLAAVLASED VENEEDID SKLAVIINID ANTID Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, tšehhid. serblased, sloveenid, valgevenelased, makedoonlased, ukrainlased. tšernegoorlased. Asutati germaanlastest Avaaride (türgi hõimud) Liiguti Dnepri piirkonda maha-jäetud ala Elbest rüüsteretkede mõjul Kiievi aladele. idas. liiguti K
Kultuuride puhul on inimestel aga tundmus, et need on igavesed, kuigi ajalugu väidab vastupidist. Samuti väidab ta, et ei ole suuri ajalooetappe, nagu vanaaeg, keskaeg, uusaeg, vaid on kindlad kultuurid. Kultuuriorganismi elu juhib saatus, mille tähendust me võime üksnes intuitiivselt tajuda. Kultuuride erinevused on tingitud kultuuri hingest. Igas kultuuris näeb inimene maailma erinevalt. Näiteks eestlased räägivad kommunismist teistlaadselt kui bulgaarlased. Iga kultuuri tõde on ainult selle kultuuri tõde. Ei ole üldkehtivaid tõdesid. Staadiumi, mil algab surm, nimetab Spengler tsivilistasiooniks. Tsivilisatsiooniga on tegemist juhul, kui üldised hoiakud on suunatud välimistele, materiaalsetele väärtustele. Iga kultuuri kestvus on ligikaudu 1000 aastat, tsivilisatsioon moodustab sellest 200-300 aastat. Chardini õpetuse keskmeks on inimese ja ühiskonna areng. Ta visandab maailma evolutsioonilise tervikpildi
meloodia alati kindlale mõttele allus, jäi mõnelegi kriitikule ja lauljale lõpuni mõistmata. Kuid see oli vaid osaliselt nii. Juba Verdi kaasajal leidsid tema ooperid võrratuid interpreete, kellele õige pea kümneid ja kümneid ooperitaevas süttinud tähti lisandus. Itaallased M. Battistini, E. Caruso, B. Gigli, T. Gobbi, M. Cebotari, M. Callas, R. Tebaldi, M. del Monaco, G. di Stefano, G. Simionato, R. Scotto, neegerlauljad M. Anderson ja L. Price, bulgaarlased B. Hristov ja N. Gjaurov, dirigendid A. Toscanini ja H. von Karajan, vene ja nõukogude kunstnikud F. Saljapin, L. Sobinov, A. Nezdanova, V. Barsova, S. Lemesev, G. Nelepp, G. Visnevskaja, I. Arhipova, V. Atlantov ja mitmed teised on tuntud Verdi ooperite esitajad. Ja eks meiegi vabariigist ole võrsunud tugevaid Verdi muusika tõlgitsejaid, nagu lauljad H. Einer, K. Viitol, K. Ots, I. Loo Talvari, E. Maasik, T. Kuusik, G. Ots, A. Külvand, H. Krumm, U. Tauts, A. Püvi, dirigent N. Järvi jt.
Suurim erinevus oli keelepoliitikas. Rooma kirik tugines ladina keelele erinevate maade haritlased rääkisid ühes keeles. See oli ühiseks keeleks kogu Lääne- ja Lõuna-Euroopale. Bütsants lubas aga kasutada ka kohalikke keeli kirikukeelena. Nii tekkis kunstlikult loodud kirjakeel kirikuslaavi ehk vana slaavi keel. Selles keeles ei räägitud, aga see oli arusaadav kõikidele slaavlastele tol ajal. Lääneslaavlased poolakad, tsehhid ja slovakid; lõunaslaavlased on bulgaarlased, serblased jt Balkanimaade rahvad. Idaslaavlased on valgevenelased, 1 ukrainlased, venelased. 9. 10. saj ei erinenud keeled veel nii palju teineteisest. Kirjakeel sai alguse 863. aastal. Kirillitsa rajasid Cyrillos ja Methodius. Nad rajasid selle keele lõunaslaavi keelte baasil. Kõik slaavi hõimud said sellest keelest aru. Ristiusus vastuvõtmise ajal oli võimalik välja lasta ka raamatud ühises loodud kirjakeeles.
9.sept 1944 toimus riigipööre, mis tõi võimule nn Isamaarinde valitsuse. Isamaarinne koosnes pmst kõigist seni opositsioonis olnud pol rühmitustest, algusest peale olid juhtohjad Moskvaga seotud Bulgaaria kommunistide käes. Valitsuse juhiks sai ka Bulgaaria kommunist. Uus valitsus koheselt pöördus Moskva poole palvega alustada vaherahuläbirääkimisi, katkestas dipl suhted Sm-ga. Punaarmeed ei peatanud, marsiti sisse ka Sofiasse. Nagu ka Rumeenia ja Soome puhul nõuti, et bulgaarlased astuks sõtta Sm vastu. Bulgaarlastel polnud suurt kellegagi sõdida, Hitler otsustas aug lõpupäevadel tõmmata Kreekast, Jugoslaaviast välja saksa väed ja luua uus kaitsejoon Horvaatia mäestikes Jugoslaavia põhjaosas. Jugoslaavia Oli 1941 lakanud riigina eksisteerimast, oli põhiosas okup saksa vägede poolt. Vaid Horvaatia endisest Jugoslaaviast oli säilitanud riikliku iseseisvuse. Jugoslaavias oli 1941 peale kujunenud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
