· Koraan islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Alahi saadik väljendab seal Allahi taevast sõnumit. · Sunna püha pärimus, kus kirjas õpetlaste tõlgendused prohveti tegudest ja lausumistest. · Usutunnistus - ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik. · Palve 5 korda päevas näoga Meka pool. · Paavst ramadani kuul (islami kuukalendri 9. kuul) söök-jook vaid öösel. · Almuste jagamine vaestele. · Palverännak Mekasse (vähemalt kord elus). d. Araabia kalifaadi laienemine pärast Muhamedi surma: · Araabia kalifaat vallutustega tekkinud araablaste suurriik. · Esimene kalifaat ehk prohveti järglane Abu Bakr alistas Bütsantsi väed, vallutades Süüria ja Egiptuse ning seejärel ka Pärsia. · Dzihaadis pühas sõjas lubas koraan langenuile otsepääsu paradiisi.
ette tuleb astuda puhtana) ja toimub näoga Meka poole. Palvustele kutsutakse muezzin on inimene, kes mosee kõrval olevast minarettist kutsub inimesi palvusele (pool lauldes). On olemas ka kompass, mis näitab Meka suunda. Palvetamine toimub palvevaibal. Puudub preester, kuigi on Imaan ja Mulla (eespalvetajad nö), kuid nad ei ole eelisseisus vms, sest moslemite jaoks on kõik võrdsed. 3. Almuste andmine (~2,5% aasta sissetulekutest annetatakse) 4. Paastumine üks kord aastas ramadanikuus. 5. Üks kord elus palverännak Mekasse. Palverännakule minejal on spetsiaalne valge riietus ja Mekas tohib palverändur olla vaid 2-3 päeva, sest Mekas käivad väga paljud palverännakul. 10 käsku (judaism) 1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! 2. Sa ei tohi teha kuju ega mingisugust pilti ega neid kummardada ega teenida!
IV ptk. · Islam tugineb 4 dogmal : usk Jumalasse, usk prohvetisse, usk inimeste võrdsusesse ja usk teispoolsusesse. Kes seda usku tunnistab peab järgima viite käsku: palvetamine, paastumine,almuste jagamine, palverännak Mekasse ja usk ainujumalasse. · Kõik, mida inimene võib sooritada, kõik mis inimesega võib juhtuda jaguneb viide kategooriasse: 1) Fard nõue mis on vältimatu, et jumala silmis armu leida, nt. almuste jagamine 2) Sunna heategu mida võib sooritada, et jumala heakskiitu pälvida. Selle tegemata jätmine pole patt 3) Mubah teod, mis on jumalale ja inimonnale ükskõiksed. Nende hulk pole suur ja nendega ei kaasne tasu ega karistus 4) Makruh halb tegu,kuid mitte keelatud. Selle sooritamine ei tõmba jumala karistust kaela. Vaga inimene aga jätku see tegemata
1) Usutunnistus (sahada) ,,pole teist jumalat peale Allahi ja Muhammad on tema prohvet" Ali (siiidid) 4. Õigeusklik kaliif, Muhammadi sugulane. Valitseja peaks olema keegi, kes on Ali soost. 2) Palve (salat) 5 korda päevas Meka suunas (algselt 3 ja suunaks oli Jeruusalemm) Pigem nagu jumalateenistus, mitte palve. Juurde käivad kehalised liigutused. (Kristlikus mõttes palve on du a) Seda võib pidada ka kodus. 3) Almuste jagamine (zakat) oma rikkuses inimene unustab iseenda, tuleb aidata hädalisi. Muhammad ise algatas selle. Zakat on kohustuslik, millele lisanub veel vabatahtlik almuste jagamine sadag?a. Riik lausa ise määrab selle (koraanis pole määratletud) 4) Paastumine (sawn?) päikesetõusut loojanguni tuli hoiduda nt: söögist, seksuaalvahekorrast, kuid see ei kehti reisides, rasedate, raukade ega laste puhul. Islamimaailmas valitseb kuukalender
Kristlusest võtsid üle arusaamad viimsest kohtupäevast ja õpetus lunastusest. Islami õpetused on pandud kirja Koraani(eelmine aasta tõlgiti eesti keelde). Koraan pandi kirja Muhamedi juttude põhjal. Koraani täiendab püha pärimus e. sunna. Islami 5 tugisammast: 1. Pole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet. 2. Palveta Meka poole viis korda päevas. 3. Paastumine Ramadaani kuul. (Kalendri 9. kuu) 4. Kord elus tuli minna Mekasse palverännakul. 5. Almuste jagamine vaestele. Kui Muhamed suri, siis sai ühiskonna juhiks tema lemmiknaise isa, kes sai tiitli kaliif e. prohveti järglane. Peale prohvetite surma läks võim kaliifile. Sama riiki mida kaliif juhtis hakati nimetama kalifaadiks. Et kaliif saaks riiki juhtida, tuli nimetada ametisse esimene nõunik e. vesiir. Et eri piirkondi valitseda, nimetati ametisse emiirid. Vallutati maid, kuna see elimineeris omavahelised tülid ja sõjad. Naabermaad olid rikkad - Vallutati($)
· Islami aja-arvamise algus · Mediinast kujunes usukeskus · 630 naasmine Mekasse · Tänaseni islami usu Püha linn · 632 Muhamedi surm Mediinas Islami tähendus ja põhimõtted I · Islami usk põhineb 5 põhimõttel ehk sambal · USUTUNNISTUS · Pole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet · PALVETAMINE · 5x päevas näoga Meka Suunas · Palvetama peab kultuslikult puhtas olekus · ANNETAMINE · Vabatahtlik almuste jagamine · Kohustuslik annetamine Kooliharidus. · Kloostri-või kirikukoolid · Õpetajateks preestrid · Eesmärk õpetada tulevasi preestreid, munki · Linnades loodi ka linnakoole · Õpetati linnaelanikke · Õpetati seitset vabakunsti · Alamaste-kirjutamine,retoorika,dialektika, · Ülemaste-geomeetria,,aritmeetika,astronoomia,muusika. Ülikool · Kõrgem õppeasutus · Tekkepõhjuseks vajadus juristide järele · Esimene ülikool loodi 1119 Bolognas
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...
Hakkas juute ja kristlasi vihkama, lõi oma õpetuse. Kaupmehed kartsid, et kui Muhamedi õpetus pääseb võimule, ei austata enam jumalaid ja rahvas ei tule Mekasse. Muhamedi usund on haarav ja Muhamed põgeneb Mekast Medinasse ja kogub pooldajaid. Koondab oma sõjaväe ja läheb Mekasse tagasi ning tuleb seal võimule. Kehtestabki monoteistliku usundi. Islami usul on 5 põhireeglit: 1. 5x päevas palvetada 2. monoteistlik 3.ramadanikuu pidamine 4. palverännak Mekasseja 5. almuste andmine -> peavad vaeseid ülal, seob. Usk tekkis 7. saj, 100 aastaga levis tähtsamatesse punktidesse. Pärast Muhamedi surma hakati vallutama naabermaid, maapuudus oli ka. Bütsants, Süüria, Egiptus, Pärsia alad. 8. saj Põhja-Aafrika. 711. olid nad jnud seda kaudu Hispaaniasse ja taheti minna Frangi riiki. Poitiers' lahinus paneb Karl Martell edasitungile piiri. 13. saj jõuavad türgi hõimud Bütsantsi, vallutavad 1453 Konstantinoopoli
absoluutne monoteism, vaieldamatu kuuletumine, usk Jumala kui isevalitseja teenritesse (inglitesse), Koraani pühadusse, ettemääratusse ja viimse kohtumõistmisesse. 2. Palvetamine viis korda päevas näoga Meka suunas. Enne toimub rituaalne pesemine. Palvusele hüüab muezzin pühakoja torni minareti otsast. Mosee jumalateenistuse päev on reede. Preesterkonda ei ole. Imaam või mulla on lihtsalt jumalateenistuse eespalvetaja, juhataja ja kogudusevanem. 3. Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest. 4. Paastumine. Tähtsaim paast on ramadaanikuul, mille ajal ei tohi aoajast pimeduse saabumiseni süüa, juua ega suguelu elada, öisel ajal piirangud puuduvad. 5. Palverännak Mekasse üks kord elus. Eluviis Muslimid ei tohi tarvitada alkoholi, süüa sealiha ja veretoite. Poisslapsed tuleb ümber lõigata, mida toimetatakse alates 8 päeva vanuselt. Juba Muhamedi eluajal juurdusid dzihaadi ehk
· Ilmutus seisnes: o Igal juhul läheneb viimsepäeva kohus st karistamine ja õigeks mõistmine vastavalt tegudele o Õpetus Allahist, looja ja kohtumõistja, kes määrab inimese saatuse · Moslemite viis põhikohustust: 1. Usu tunnistamine ,,pole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhameed on tema saadik" 2. Kohustuslik palvetamine 5 korda päevas (näoga Meka poole) 3. Almuste jagamine 4. Paastumine ramadani ajal (paastukuu) 5. Vähemalt kord elus palverännak Mekasse · Usk toetub kolmele alusele: 1. Ommajad Uthmani ajal 644-656 kirjalikult ülestäheldatud koraanil (Jumala sõna) koosneb 114-st suurast (lõik) 2. Sunna- see on pärimus prohveti tegevustest ja ütlustest 3. Idzma- usklike üksmeel.
selle olemust ei mõistetud. Kontroll ja karistus keskendusid kehale (ihunuhtlused ja rahvalikud vaatemängud). Tehti seda, kuna puudusid adekvaatsed taustateadmised, see kõik oli võõras. Võõras asi tekitas hirmu. Samas on inimeste üksteise abistamine sama vana kui inimkond. Ülestähendus abistamise vajalikkusest: Hammurabi õiguskoodeksis Babüloonias 1750.a eKr eriti orjade ja leskede aitamine. See polnud sageli altruistlik. Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon. Vana-Kreekas ja Roomas ei olnud heategevuse mõte inimeste kannatuste vähendamine, vaid elu rikastamine. Abistamismõtte peamisteks arendajateks on olnud usundid. 3 Antiikaeg (800 eKr-500pKr). Kavatuse keskset tähendus ühiskonna arengus rõhutati juba antiikajal. Teadvustati poliitika, pedagoogika ja eetika kokkukuuluvust. Sotsiaalpedagoogiline mõtteviis (?). Platon (427-346 eKr)
biograafiast, pmst Hisam toimetas Ishaqi tööd (9.sajandil) Islami tugisammas 1. Usutunnistus ehk Sahada pole teist jumalat peale Allahi; Muhammad on prohvet (mingid vennad lisavad veel et mingi keegi on asejumal) 2. Palve ehk Salat päevas 5x, algul oli palvekordi 3; tänapäeval palvetatakse meka suunas, kunagi Jeruusalemma suunas. Naised ei tohi pärast sünnitust ja kuupuhastuse ajal palvet teha 3. Almuste jagamine oma rikkuses inimene unustab enda, peab kogu aeg palvetama ja andma, abistama hättajäänud rändureid, Muhammad algatas selle. Julgustatakse kohustusliku almuse jagamise kõrvale tegema ka vabatahtlikku almusejagamist (Sadaqa). Almuste jagamise alla läheb ka misjonitöö kui keegi pööratud, siis ka see on heategu 4. Paastumine (Sawm) ramadani kuus, päikesetõusust päikeseloojanguni ei söö, hiljem
23. Milliseks kaheks maailmaks jaotab islam kogu maailma? 24. Kuidas kutsuvad muslimid lubatud toitu ja keelatud toitu? Lubatud halal Keelatud haram 25. Kes kirjutasid suured kommentaarid Koraani kohta? Tabari (838-923) Baidawi(1226-1260) Islam II 1.Nimetage islami viis alussammast koos araabiakeelsete nimetustega: Esimeseks sambaks on usutunnistus sahada. Teine sammas on palve salat. kolmandaks sambaks on paastumine saum. 17 Neljandaks sambaks on almuste andmine zakat. Viiendaks sambaks on palverännak hadz (hajj) 2. Mitu korda palvetavad muslimid päevas ja kuidas neid palvekordi araabia keeles nimetatakse? Palvetatakse viis korda päevas: esimest korda enne päikesetõusu koidikul - salat al-fajr (fadzr), tehakse kaks palvetsüklit (rakah); seejärel keskpäeval - salat al-duhr (zuhr), tehakse neli palvetsüklit; pärastlõunal - salat al- asr (asr), tehakse neli palvetsüklit; päikeseloojangul - salat al-
Põhjus selleks väga lihtne: normist erinemine oli ühiskonnale ja ühiskonna liikmetele kahjulik. Mistahes erilisus tembeldus kahjulikuks v patuks, kuna selle olemust ei mõistetud. Kontroll ja karistus keskendusid kehale (ihunuhtlused). Abistamine. Inimeste üksteise abistamine on sama vana kui inimkond. Ülestähendused abistamise vajalikkusest: Hammurapi õiguskoodeksis Babüloonias 1750 eKr. Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon (eriti ülikute puhul, oli halva maiguga, sest sättis just abivajaja halba valgusesse). Vana-Kreekas ja Roomas ei mõeldud abistamise (caritas) all mitte halastuslikku tegevust väljaspool perekonda, vaid üldist hea tahte ülesnäitamist teiste vastu (good will). Heategevuse mõte ei olnud inimeste kannatuste vähendamine, vaid elu rikastamine. Abistamismõtte peamisteks arendajateks on olnud usundid. Antiikaeg (800 ekr 500 pkr).
tuleb astuda puhtana) ja toimub näoga Meka poole. Palvustele kutsutakse muezzin on inimene, kes mosee kõrval olevast minarettist kutsub inimesi palvusele (pool lauldes). On olemas ka kompass, mis näitab Meka suunda. Palvetamine toimub palvevaibal. Puudub preester, kuigi on Imaan ja Mulla (eespalvetajad nö), kuid nad ei ole eelisseisus vms, sest moslemite jaoks on kõik võrdsed. 3) Almuste andmine (~2,5% aasta sissetulekutest annetatakse) 4) Paastumine üks kord aastas ramadanikuus. 5) Üks kord elus palverännak Mekasse. Palverännakule minejal on spetsiaalne valge riietus ja Mekas tohib palverändur olla vaid 2-3 päeva, sest Mekas käivad väga paljud palverännakul. * Eluviis elu sõltub väga palju sellest, mida ütleb Koraan. * Dzihaad sõda/võitlus islami kaitseks. Iga moslem saab dzihaadi välja kuulutada, aga
orduvasallide ning Riia, Tallinna ja Tartu esindajad. Frantsiskaanlased Eestis on mainitud frantsisklasi esmakordselt 1241. aaastal. Frantsiskaanidel rajasid oma kloostrid Viljandis (1472), Tartus (1514) ja Rakveres (1503). Nagu dominiiklased olid ka frantsiskaanid rändmungad ning nende eesmärgiks oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesemate inimeste seas. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu ning kandma halli mungarüüd (,,hallid vennad"). Frantsisklasteks hakkasid peamiselt vaesed ja väheharitud inimesed. Nad olid lihtrahva seas väga populaarsed, kuna selgitasid usutõdesid lihtsatele ja harimata inimestele arusaadavas keeles. Väikevasall Eestlastest ülikud või nende järeltulijad keskajal, kes said väikemaid läänistusi ja kuulusid maad valitsevate vasallide hulka (maavabad, kel oli läänikiri).
Islamis valitseb religioon kõiki eluvaldkondi. Iga tegu on religioosne akt. Islamil on viis tugisammast (4+1). · Sahaada. Allah on ainus jumal ja M. on tema prohvet. Lausung peaks tegema inimesest moslemi. See on võti teiste sammaste juurde. · Salaat palve: 5 korda päevas. Algselt palvetati 3 korda, et sarnaneda juutidega. Algul palvetati Jeruusalemma poole. M. läks tõsiselt tülli juutidega, sest islam oli jätkuusund. · Zakaat almuste andmine. Oma rikkusi tuleb alati jagada, et mitte unustada iseend rikkusesse. Sinna alla kuulub ka teise inimese moslemiks veenmine (päästmine), hädasolijate aitamine, rändurite toitmine jne. · Saum paast. Islamis on kuukalender: kuu fikseerivad kuu faasid. Ükski püha polnud püsiv, et religioonid oleksid ainult religiooniga seotud ega tekitaks seost pööripäevadega. Saum toimub 9. Ramadaani kuul. Päikesetõusust
23. Milliseks kaheks maailmaks jaotab islam kogu maailma? 24. Kuidas kutsuvad muslimid lubatud toitu ja keelatud toitu? Lubatud halal Keelatud haram 25. Kes kirjutasid suured kommentaarid Koraani kohta? Tabari (838-923) Baidawi(1226-1260) Islam II 1.Nimetage islami viis alussammast koos araabiakeelsete nimetustega: Esimeseks sambaks on usutunnistus sahada. Teine sammas on palve salat. kolmandaks sambaks on paastumine saum. Neljandaks sambaks on almuste andmine zakat. Viiendaks sambaks on palverännak hadz (hajj) 19 2. Mitu korda palvetavad muslimid päevas ja kuidas neid palvekordi araabia keeles nimetatakse? Palvetatakse viis korda päevas: esimest korda enne päikesetõusu koidikul - salat al-fajr (fadzr), tehakse kaks palvetsüklit (rakah); seejärel keskpäeval - salat al-duhr (zuhr), tehakse neli palvetsüklit; pärastlõunal - salat al- asr (asr), tehakse neli palvetsüklit; päikeseloojangul - salat al-
arvestades pühakirjas esitatud ettekirjutusi õmblemise kohta. Sel pühal tuuakse nähtavale kloostrile tehtud annetused keerukate tseremooniate ajal demonstreeritakse eelkõige uhkeid rüüsid. Theravaada maades, on kathina tseremoonia ja vassa olulised sündmused. IGAPÄEVANE USUELU Budistid püüavad järgida Buddha õpetusi igapäevaelus mitmel moel: meditatsiooni kaudu, taimetoitlusega (mõningatel juhtudel), almuste andmise ja ohvriandide toomisega pühamutes, templites ning kloostrites. Neis riikides, kus budism on valitsev usund, on Buddhale ja bodhisattvatele pühendumine igapäevaelu lahutamatu osa. Pühamud, templid ja kloostrid on maastiku loomulikuks osaks. Kui budism levis väljapoole Aasiat, tekkis ka mujal maailmas palju budausu keskusi, kuhu budistid kogunevad aega veetma, mediteerima ja puhkama. PALVE Budismis ei ole Jumalat, kuid budistid palvetavad Buddha poole. Nad usuvad, et
munkliku reformini. Anahoreetlus. Anachoresis – tagasitõmbumine maailmast. Tekib 4. sajandil eremiitluse kõrvale. Sellele eelnes iseeneslik areng eremiitluses, kus eremiitidele tekkisid õpilased. Meistrid ja õpilased – õpilased võtavad meistri elustiili üle ja nii tekivad esimesed korrastatud munkluse vormid, ehk siis kogumid/asundused. S.t et aeg-ajalt käiakse vanemate juures õpetust saamas, ent muidu elatakse oma koopas vms. Toonaseks ajaks oli populaarseks saanud ka eremiitidele almuste viimine – linnast tuuakse toitu ja vett, ent korda selles tähenduses, et oleks reeglid, ei ole. On lihtsalt õpetaja ja õpilase suhe. Kui tekkis kiusatus, siis mindi õpetaja juurde abi saama. Kõige tuntumaks esindajaks Püha Antonius, kes Teeba Pauluse eluloo kirja pani. Elas legendi kohaselt u 255-356. Teave tema kohta jõudis meieni noorema kolleegi poolt üles kirjutatud teose järgi – Athanasiuse Vita Antonii. Sellega on
Qijas on esimese kolme allika (koraan, sunna, idzma) põhjal tehtud loogilised järeldused. Islami tugisambad: 1. Sahada Islami usutunnistus pole teist jumalat peale Allahi ja Muhammad on minu prohvet 2. Sawn paastumine Ramadani kuul (üks päev), ei kehti rasedatele, haigetele, raukadele, reisil olijatele; lõppeb pidustusega id Al-fitr 3. Salat palvetamine 5 korda päevas Meka suunas, enne peab end pesema, vaiba peal 4. Zakat almuste jagamine vaestele, ränduritele jms; tänapäeval on see 2.5% sissetulekust 5. Hadz palverännak, mida tuleb sooritada vähemalt kord elus; tuleb 7x kõndida vastupäeva ümber Kaaba, joosta kahe künka vahel, juua Zamzami kaevust, pidada palvet Ararati mäele, pilduda saatanat kividega jne lõppeb ohvri toomisega Mõna suuna puhul on ka kuues tugisammas Dzihaad ehk usuline jõupingutus: Suur dzihaad inimese võitlus iseendaga
aastal. Pidi elama vaesuses, kandsid tumedat kapuutsiga rüüd. asusid dominiiklased 1229.a, Tartusse 1300.a, hiljem ka Narva Frantsisklased - e. minoriidid (Ordo Fratrum Minorum - Väiksemate Vendade Ordu) esimene ja tuntuim rändmungaordu. Ordu asutas 1210. a. Püha Franciscus Assisist. Eesmärgiks ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesemate inimeste seas, pidid elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu nii suvel kui ka talvel ning kandma halli paigatud mungarüüd. Lihtrahva seas väga populaarsed, kuna nad selgitasid usutõdesid rahvalikult, lihtsatele ja harimata inimestele arusaadavas keeles. Frantsisklastel kloostrid Tartus Augustiinlased 1244.aastal. Jagunesid kaheks põhiliseks haruks: Püha Augustuse reeglite
· Frantsisklaste ordu Frantsiskaanid e. minoriidid (Ordo Fratrum Minorum - Väiksemate Vendade Ordu) on esimene ja tuntuim rändmungaordu. Ordu asutas 1210. a. Püha Franciscus Assisist (pildil). Selle eesmärgiks oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesemate inimeste seas. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu nii suvel kui ka talvel ning kandma halli paigatud mungarüüd. Frantsisklasteks hakkasid peamiselt vaesed ja väheharitud inimesed. Ometi olid nad lihtrahva seas väga populaarsed, kuna nad selgitasid usutõdesid rahvalikult, lihtsatele ja harimata inimestele arusaadavas keeles
EESTI KESKAEG 06.02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis me peame arvestama, et ka Eestis puudus eesti kirjakeel, mis oleks ühendanud Lõuna- ja Põhja-Eestit, kes räägivad ju erinevaid dialekte. Kui arheoloogid ja ajaloolased kirjutavad minevikust, siis nad kasutavad mõisteid erinevalt, nt ei saa rääkida Võrumaast, sest Võrumaad ei olnud olemas. Poliitilist üksus Eesti, mis vastaks tänapäeva Eestile, ei ole olnud enne 20. sajandit. Samas keskaegsed autorid kasutasid mõistet Estland sellises tähenduses nagu tänap...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
täieliku taktitunde puudumise tõttu oskavad iseendile ette kujutada. Pole ime, et taolise "väikese vennaga" suhtlemise tulemus on täiesti tühine, sageli aga otse negatiivne. Kui rahvas vastab sellisele suhtumi-sele loomuliku rahulolematusega, siis need head härrad võtavad seda alati kui tõendit rahva tänamatusest. Et ühiskondlik tegevus sellega midagi ühist ei oma, et ühiskondlik tegevus ei või arvestada eelkõige mingi tänuaval-dusega, kuna selle ülesandeks pole mitte almuste jagamine vaid õiguse taastamine, - sedasorti arutlus pole taolistele härradele lihtsalt taibatav. Mind on saatus taolistest sotsiaalse probleemi "lahendamisest" säästnud. Mässides mind ennast vaesuse ikkesse, kutsus saatus mind mitte ainult sotsiaalset probleemi "tundma õppima", vaid seda ka ise järgi proovima. Kui küülik on katsepookimise õnnelikult üle elanud, on see juba tema isiklik teene.
esisesse puust sõime elusolend pandud. See puust sõim asus sissekäigust vasakul, otse vastu püha Christophe'i hiiglasuurt kuju, mille poole rüütlihärra Antoine des Essarts'i põlvitav kivist raidkuju üles vaatas juba 1413-ndast aastast saadik, kuni viimaks mõttele tuldi kõrvaldada nii pühak kui usklik. Puusõime pandi tavaliselt leitud lapsed, et rahvas neile halastaks. Sealt võis neid võtta kes tahtis. Sõime ees oli vaskkauss almuste jaoks. See elav olend, kes lihavõttejärgse pühapäeva hommikul 1467-ndal aastal pärast Kristuse sündi sel puusängil lamas, näis väga suurt huvi äratavat selles üsna suures inimeste rühmas, kes sõime ümber seisid. See rühm koosnes rohkem õrnemast soost ja nimelt peaaegu ainuüksi vanadest naistest. Üsna kummargil sõime kohal seisid neli eite, keda nende hallide sutaanitaoliste ürpide tõttu võis pidada mõne vaga vennaskonna liikmeteks. Ma ei näe põhjust, miks ajalugu peaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
