jooksul. Ajafaktor on väga oluline kuna haiguse kulg on väga kiire ja äge. Teostatakse esmalt verepilt ning kui see ei anna selget diagnoosi, siis luuüdipunktsioon (niudeluu, rinnakuluu). ALL-i korral on levinud kesknärvisüsteemi profülaktiline ravi. Alla 40-50 aastastel patsientidel püütakse teha remessioonifaasis luuüdisiirdamine. Liigitus: Äge lümfoidne leukeemia jaguneb omakorda mitmeks erinevaks alatüübiks. Leukeemiliste lümfoblastide mikroskoopilisel uuringul jaotatakse nad raku suuruse ja ehituse alusel L1, L2 ja L3 alatüübiks. Immunoloogilisi uurimismeetodeid kasutades eristatakse B- lümfotsütaarset ja T- lümfotsütaarset ägedat lümfoidset leukeemiat. 85% ägedadest lümfoidsetest leukeemiatest on B- lümfotsütaarsed. Vastavalt tüübile valitakse raviskeem, sest ravile (mitte)allumine sõltub otseselt leukeemia tüübist.
Turbamaardlatena käsitatakse praegu 0,9 m paksuse turbakihiga üle 10 ha pindalaga soid. Sellistele tingimustele vastab 1626 sood, neist 520 on majanduslikult huvipakkuvad. Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, harva ka 7-8 m. Üksikutes soodes leidub anomaalse paksusega kihte - 18 m Võllamäe ja 12 m Napsi soos. Aastane turba juurdekasv on umbes 0.9 mm; juurdekasv soodes on suurim aasta jahedal ja niiskel perioodil. Turvas jaotub oma tekkeviisilt ja kasutusalalt kaheks alatüübiks. Põhjaveest toitunud hästikõdunenud madalsooturvast kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetisturbana. See moodusta 85% üldvarudest. Sademeteveest toitunud vähekõdunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vähem aiandusturbana. Moodustab 15% varude üldhulgast. Peaaegu kõdunemata rabaturvas, (Sangla soo) Toodetud kuivturvas ja sellest valmistatud brikett on üks paremaid kütuseliike nii
perspektiivi tuleviku tarbeks, Turba varu Eestis on väga suur, asume turba tekkeks soodas kliimas - niiskete ja soojade atlantiliste atmosfäärihoovuste mõjusfääris, mis tagab selle maavararessursi pideva juurdekasvu umbes 0,9 mm aastas, muutes ta niiviisi isegi taastuvaks maavaraks. Sood võivad tekkida kas maismaasoostumisel või veekogude kinnikasvamisel. Umbes 2/3 Eesti oodest on kujunenud maismaa soostumisel tulemusel. Turvas jaguneb oma tekkeviisil ja kasutusalalt kaheks alatüübiks. Põhajveest toitunud hästilagunenud maldasooturvast kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetiste ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis. Hästi lagunenud turvas moodustab 85% varude üldhulgast. Sademeteveest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasvatatakse põllumajanduses alusturbana, vähem aianduses ning absorbeerivate materjalide tootmiseks. Muudustab 15% varude üldhulgast. Turvas maavarana on lihtsast energeetikaatomitest siiski mitmepalgelisem. Suurt osa
tootmiseks. Turvas Surnud taimede jäänustest koosnev ja õhu käes tumedaks muutuv ning maapinnale ladestunud suure veesisaldusega orgaaniline aine. Koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, alati sisaldab lämmastikku , fosforit ja mittepõlevaid koostisosasid . Sood hõlmavad 22.3% Eesti territooriumist. Suurimad ja tähtsamad sood on: Puhatu, Epu-Kakerdi, Endla , Lavassaare, Suursoo , Peedla. Turvas jaotub tekkeviisilt ja kasutusalalt kaheks alatüübiks: Hästikõdunenud madalsooturvas, mida kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetusturbana. Moodustab 85% varude üldhulgast. Vähekõdunenud rabaturvas, kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vahem aiandusturbana. Moodustab 15% varude üldhulgast. Kristalliinne ehituskivi Väärtuslik ehitusmaterjal killustikuna, betoonitäitena, ehituskivina. Eestis on seni kasutatud ehituses ja killustiku tegemiseks rändkive. MAARDU graniidimaardla- graniit lasub 170-200
Isoprenaliin: Manustatakse i/v infusioonina. Kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Südame löögisageduse ja kontraktsioonijõu aktivatsioon, veresoonte lõõgastus. 17. Millised on retseptorid parasümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel? Retseptorid: M-kolinoretseptorid (M1-KNS, näärmed; M2-süda, seedetrakt; M3-seedetrakt, näärmed. Neuromediaatoriks esimese ja teise neuroni vahel on AK, retseptori alatüübiks on N- kolinoretseptor. Teise neuroni ja sihtmärkorgani vahelises sünapsis on neuromediaatoriks AK- retseptori alatüüp on M-kolinoretseptor. 18. Milline ensüüm lammutab peamiselt parasümpaatilises närvisüsteemis atsetüülkoliini? Atestüülkoliinesteraas. 19. Kus paiknevad üldiselt M-kolinoretseptorid. Mis juhtub nende aktivatsioonil ja blokaadil? KNS, süda, näärmed, seedetrakt. Südames: löögisagedus langeb; löögijõudlus langeb; AV erutusjuhtivus langeb.
See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu. Piaget kasutab terminit ,,ludistlik sümbol" ehk teisisõnu ,,mänguline sümbol", milles ese võib mängus olla kasutusel hoopis teises funktsioonis, näiteks kepp püssina. Sümbolimäng jaguneb omakorda kolmeks alatüübiks. · Esimene alatüüp kujutab endast sümbolistliku skeemi projektsiooni teistele objektidele. Kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures. · Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes. · Kolmas alatüüp sisaldab endas mitmesuguseid sümbolkombinatsioone. See saab alguse lihtsate kombinatsioonide loomisest (Saar 1997:18)
Piaget` käsitles kujutlusmängu esimest taset kui individuaalset tegevust, mille käigus kinnistatakse juba olemasolevaid oskusi ja teadmisi. Selle käigus avaldavad lapsed sundimatul viisil oma loomingulisust, füüsilist suutlikkust, mille käigus üks ese hakkab tähistama teist eset. Lapsed saavad sellega hakkama juba teisel eluaastal. Nad kordavad tegevust kujuteldava objektiga ja naudivad selle kordusi. Sümbolimäng jaguneb omakorda kolmeks alatüübiks. · Esimene alatüüp kujutab endast sümbolistliku skeemi projektsiooni teistele objektidele. Kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures. · Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes. · Kolmas alatüüp sisaldab endas mitmesuguseid sümbolkombinatsioone. See saab
soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis. Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90% vett, õhkkuivas turbas on vett 30 ‑ 40%. Turvas on üks unikaalsemaid looduslikke materjale, mida ei paljuski ei ole tänapäeval veel suudetud tehnoloogiliselt jäljendada. Oma füüsilistelt omadustelt on turvas pehme ja kergelt kokkusurutav. Turvas jaotub oma tekkeviisilt, lagunemisastmelt ja kasutusalalt kaheks peamiseks alatüübiks. Esiteks põhjaveest toitunud hästilagunenud madalsooturvas, mida kasutatakse peamiselt kütteturbana, kuid tänapäeval ka väetiste ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis. Hästilagunenud turvas moodustab massi järgi ~85% varudest. Teiseks sademeteveest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvas, mida kasutatakse aianduses, põllumajanduses alusturbana ning absorbeerivate materjalide tootmiseks. Vähelagunud turvas moodustab massi järgi ~15% varudest.
Liigesehaigel lapsel on erakordselt tähtis hoiduda viirushaigustest, sest need võivad ägestada artriiti. NOORTE LIIGESEPÕLETIK Kui liigesepõletik algab nooremalt kui 16-aastaselt, kestab vähemalt kuus nädalat ja põhjus on teadmata, nimetatakse haigust juveniilseks artriidiks ehk noorte liigesepõletikuks. See ei ole üksainus haigus, vaid mitu haigust, mille tunnuseks on liigesepõletik. Uue liigituse järgi jagatakse noorte liigesepõletik seitsmeks alatüübiks. Neid kõiki nimetatakse kokku juveniilseks idiopaatiliseks artriidiks (JIA). Eestis haigestub igal aastal umbes poolsada last, kellest pooled on haigestudes alla 5 aasta vanad. · On lapseea põletikuline liigesehaigus, millesse võib haigestuda igas vanuses. Kõige sagedamini avaldub see siiski väikelapseeas või varases murdeeas. · Haiguse tekkepõhjus on teadmata. Vallandavateks teguriteks võivad olla nakkus, trauma, stress, nihked hormonaalses tasakaalus ja väliskeskkonna mõjud.
See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu. Piaget kasutab terminit „ludistlik sümbol” ehk teisisõnu „mänguline sümbol”, milles ese võib mängus olla kasutusel hoopis teises funktsioonis, näiteks kepp püssina. Sümbolimäng jaguneb omakorda kolmeks alatüübiks. Esimene alatüüp kujutab endast sümbolistliku skeemi projektsiooni teistele objektidele. Kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures. Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes. Kolmas alatüüp sisaldab endas mitmesuguseid sümbolkombinatsioone. See saab
kivikeste viskamine, ehitusklotside ladumine. Siia kuulub ka destruktiivne tegevus, näiteks ehitusklotsidest ehitise ümberpaikamine. Harjutusmäng võb edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolmänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas. P põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. Sümbolmäng tekib sensomotoorse staadiumi lõpul, 2.eluaasta teisel poolel. Sümbolmäng jaguneb kolmeks alatüübiks: esimene alatüüp- kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, st ta õpib sööma, magama minema, telefoniga rääkima. Seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures, näiteks paneb laps nüüd nii koera kui ka karu magama, millega assimileeritakse endasse välismaailm. Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes
kivikeste viskamine, ehitusklotside ladumine. Siia kuulub ka destruktiivne tegevus, näiteks ehitusklotsidest ehitise ümberpaikamine. Harjutusmäng võb edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolmänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas. P põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. Sümbolmäng tekib sensomotoorse staadiumi lõpul, 2.eluaasta teisel poolel. Sümbolmäng jaguneb kolmeks alatüübiks: esimene alatüüp- kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, st ta õpib sööma, magama minema, telefoniga rääkima. Seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures, näiteks paneb laps nüüd nii koera kui ka karu magama, millega assimileeritakse endasse välismaailm. Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes. Kolmas
Piaget` käsitles kujutlusmängu esimest taset kui individuaalset tegevust, mille käigus kinnistatakse juba olemasolevaid oskusi ja teadmisi. Selle käigus avaldavad lapsed sundimatul viisil oma loomingulisust, füüsilist suutlikkust, mille käigus üks ese hakkab tähistama teist eset. Lapsed saavad sellega hakkama juba teisel eluaastal. Nad kordavad tegevust kujuteldava objektiga ja naudivad selle kordusi. Sümbolimäng jaguneb omakorda kolmeks alatüübiks. · Esimene alatüüp kujutab endast sümbolistliku skeemi projektsiooni teistele objektidele. Kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures. · Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes. · Kolmas alatüüp sisaldab endas mitmesuguseid sümbolkombinatsioone. See saab
oma kehaga, käte ja jalgadega, samuti mitmesugused muud tegevused, nagu näiteks kivikeste viskamine, ehitusklotside ladumine. Harjutusmäng võb edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolmänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas. Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. Sümbolmäng tekib sensomotoorse staadiumi lõpul, 2.eluaasta teisel poolel. Sümbolmäng jaguneb kolmeks alatüübiks: esimene alatüüp- kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, st ta õpib sööma, magama minema, telefoniga rääkima. Seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures, näiteks paneb laps nüüd nii koera kui ka karu magama, millega assimileeritakse endasse välismaailm. Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes. Kolmas alatüüp
Energiaks on libiido. Kui see on suunatud välja ekstravert. Kui see on suunatud sisse introvert. Ekstravert on elav, hea suhtleja, hea kohaneja, vajab seltskonda, pealiskaudne. Introvert on ebakindel suhtleja, tundlik, enesekriitiline, pessimistlikum. Meie kultuuriruum eelistab ekstravertseid omadusi. Vastandlikud teooriad, kuna mõlemad näevad üksteise suhtes negatiivseid omadusi. Mõlemad tüübid jagunevad neljaks alatüübiks: mõtlev, tundev, aistiv, intuitiivne. Toimuvad ka tasakaalustavad protsessid, kui tasakaal on paigast ära tekivad haigused. Ekstraverdil maniakaaldepressiivsus. Introverdil sundhäired, skisofreenia. Isiksuse arengu kõrgeim aste on kõigi nelja alatüübi väljaarendamine. Sarnasusõpetus on alateadvuse ja arhetüüpide õpetus. Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid.
Põhineb vaimseenergia suunatus sisse-või välja poole. Ekstraversioon ja introversioon. E: + elav suhtleja, kiire kohaneja, ei tõmbu endasse. - pealiskaudne, vajadus endast head muljet jätta, pole enesekriitiline I: + ei pea lugu rahva kogunemistest, tundlikum, rikas sisemaailm - pessimist, enesekriitiline, vähem edukas, kitsal alal võib olla hea spetsialist, vähem tuttavaid, sõpru. Tekivad vastandlikud eluviisid, ellusuhtumised. Jagab kummagi 4 alatüübiks. Funktsiooni alusel: - mõtlev ekst. int. - Tundev ekst.int - Aistiv ekst.int - Aistiv ekst.int - Intuitiivne ekst.int Inimkehas on vastandlikud protsessid. Vahel on tasakaal nihkunud. Mõlemale tüübile on omased kindlad haigused: E: hüsteerlised, maniakaal-depressiivne sündroom, seksuaalhaigused I: jääb oma sisemaailma kinni. Enamus in on ühte alatüüpi. Sarnasusõpetus teatud tunnuste alusel on kõik inimesed sarnased: arhetüübid.
Põhineb vaimseenergia suunatus sisse-või välja poole. Ekstraversioon ja introversioon. E: + elav suhtleja, kiire kohaneja, ei tõmbu endasse. - pealiskaudne, vajadus endast head muljet jätta, pole enesekriitiline I: + ei pea lugu rahva kogunemistest, tundlikum, rikas sisemaailm - pessimist, enesekriitiline, vähem edukas, kitsal alal võib olla hea spetsialist, vähem tuttavaid, sõpru. Tekivad vastandlikud eluviisid, ellusuhtumised. Jagab kummagi 4 alatüübiks. 4 Funktsiooni alusel: - mõtlev ekst. int. - Tundev ekst.int - Aistiv ekst.int - Aistiv ekst.int - Intuitiivne ekst.int Inimkehas on vastandlikud protsessid. Vahel on tasakaal nihkunud. Mõlemale tüübile on omased kindlad haigused: E: hüsteerlised, maniakaal-depressiivne sündroom, seksuaalhaigused I: jääb oma sisemaailma kinni. Enamus in on ühte alatüüpi.
kasutada. Isoprenaliin: Manustatakse i/v infusioonina. Kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Südame löögisageduse ja kontraktsioonijõu aktivatsioon, veresoonte lõõgastus. Millised on retsptorid parasümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel? Retseptorid: M-kolinoretseptorid (M1-KNS ja näärmed; M2-süda ja seedetrakt; M3-seedetrakt, näärmed. Neuromediaatoriks esimese ja teise neuroni vahel on AK, retseptori alatüübiks on N- kolinoretseptor. Teise neuroni ja sihtmärkorgani vahelises sünapsis on neuromediaatoriks AK- retseptori alatüüp on M-kolinoretseptor. Milline ensüüm lammutab peamiselt parasümpaatilises närvisüsteemis atsetüülkoliini? Atsetüülkoliini lammutab parasümaatilises närvisüsteemis atsetüülkoliinesteraas. Kus paiknevad üldiselt M-kolinoretseptorid? Mis juhtub nende aktivatsioonil ja blokaadil? M-kolinoretseptorid jagunevad ja asuvad: · M1 - KNS, näärmed;
Maonäärmete nõristumine Mao- ja sooleperistaltika nõrgenemine Bronhide valendiku laienemine 27. Parasümpaatiline närvisüsteem. Esimene neuron asub ajutüves ja seljaaju sakraalpiirkonnas. Pregenglionaarsed kiud kulgevad: silmaliigutajanärvi (III), näonärvi (VII), keele-neelunärvi (IX), uitnärvi (X) ja ristluunärvide kooseisus ganglionitesse. Esimese ja teise neuroni vahelises sünapsis on neuromediaatoriks atsetüülkoliin. Retseptori alatüübiks on n- kolinoretseptor, mis on seotud ioonkanaliga. Postganglionaarsetes kiudude ja kudede vahelises sünapsis on mediaatoriks atsetüülkoliin. Retseptori alatüübiks on m-kolinoretseptor, mis on seotud G-valguga. Parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks. # ilma pupillide ahenemine # Rohke vedela sülje eritumine # SLS tõus langus ja südamelihase kontraktsioonide nõrgenemine # Maomahla nõristumine # Mao- ja sooleperistaltika tugevnemine # Bronhide valendiku ahenemine
tsüklopentanoperhüdro-fenantreen, millel baseerub ka südameglükosiidide ja suguhormoonide molekuli struktuur. Kui molekuli koosseisus on ka N aatom, on tegemist steroidse alkaloidiga (solasodiin, tomatidiin). · Triterpenoidsed saponiini aglükoonid on enamasti pentatsüklilised terpenoidid, mille molekuli koosseisus olev isopreeni jääk (-C5H8) kordub kuus korda. Seda tüüpi saponiinid jagatakse kolmeks alatüübiks: 1. -amüriinitüüpi (ursaan), 2. -amüriinitüüpi (oleanaan) ja viimasel ajal palju uuritud saikosaponiinid 3. lupeooli tüüpi (lupaan). Lisaks on taimedes ka tetratsüklilisi triterpeenseid saponiine nagu damarraan või tsükloartaan. Saponiinid on väga mürgised ühendid, pindaktiivsuse tõttu on nad võimelised lagundama rakumembraane. Võivad põhjustada hemolüüsi, eriti kõigusoojatel loomadel. Soojaverelistele
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on...
Energiaks on libiido. Kui see on suunatud välja ekstravert. Kui see on suunatud sisse introvert. Ekstravert on elav, hea suhtleja, hea kohaneja, vajab seltskonda, pealiskaudne. Introvert on ebakindel suhtleja, tundlik, enesekriitiline, pessimistlikum. Meie kultuuriruum eelistab ekstravertseid omadusi. Vastandlikud teooriad, kuna mõlemad näevad üksteise suhtes negatiivseid omadusi. Mõlemad tüübid jagunevad neljaks alatüübiks: mõtlev, tundev, aistiv, intuitiivne. Toimuvad ka tasakaalustavad protsessid, kui tasakaal on paigast ära tekivad haigused. Ekstraverdil maniakaaldepressiivsus. Introverdil sundhäired, skisofreenia. Isiksuse arengu kõrgeim aste on kõigi nelja alatüübi väljaarendamine. Sarnasusõpetus on alateadvuse ja arhetüüpide õpetus. Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid.
Steroidsete saponiinide aglükoonse osa struktuurseks aluseks on tsüklopentanoperhüdrofenantreen, millel baseerub ka südameglükosiidide ja suguhormoonide molekuli struktuur. Juhul, kui molekuli koosseisus on ka lämmastiku aatom on tegemist steroidse alkaloidiga (solasodiin, tomatidiin). Triterpenoidsed saponiini aglükoonid on enamasti pentatsüklilised terpenoidid, mille molekuli koosseisus olev isopreeni jääk (-C5H8) kordub kuus korda. Seda tüüpi saponiinid jagatakse kolmeks alatüübiks: -amüriinitüüpi (ursaan), -amüriinitüüpi (oleanaan) ja lupeooli tüüpi (lupaan). Lisaks esineb taimedes ka tetratsüklilisi triterpeenseid saponiine nagu damarraan või tsükloartaan. -amüriinitüüpi saponiinide hulka kuuluvad ka just viimasel ajal paljuuuritud saikosaponiinid. Saponiinid on väga mürgised ühendid, tänu pindaktiivsusele on nad võimelised lagundama rakumembraane. Võivad põhjustada hemolüüsi, eriti kõigusoojatel loomadel. Soojaverelistele
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatik...
kontrolli korral represseerivad transkriptsiooni. Kuna regulaatorvalgud võivad olla allosteerilised, nende aktiivsus (antud juhul DNA-le seondumine) võib olla reguleeritud efektormolekulide abil. Efektormolekuliks võib olla väga erinev väike molekul nagu näiteks metabolismiraja substraat, produkt, vaheprodukt, alarmoon, ioon jne. Regulaatorvalgu ning efektormolekulide iseloomust tulenevalt saab transkriptsiooni regulatsiooni jagada neljaks alatüübiks: 1. Regulaatorvalk on efektormolekulita inaktiivne, ei seondu DNA-ga 1.1. Positiivne kontroll. Regulaatori ja efektormolekuli seondudes regulaator aktiveerib transkriptsiooni. Efektormolekulita regulaatorvalk ei aktiveeri transkriptsiooni, transkriptsiooni ei toimu. Regulaatorvalku nimetatakse apoinduktoriks ning efektormolekuli koaktivaatoriks. 1.2. Negatiivne kontroll. Regulaatori ja efektormolekuli seondudes regulaator represseerib transkriptsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
