VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Süsteemitarkvara aruanne (Windows, Linux, Mac OS X) Juhendajad: 2014 Contents LINUX............................................................................................................................4 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED........................................................4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED...................................................5 KASUTAJAD, NENDE PAROOLID JA SELGITUSED....................................................14 Kasutajate lisamine ning kustutamine..............................................................................14 ...
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida...
Troopiline kliimavööde Asend: · Troopiline kliima valitseb pöörijoonte piirkonnas 15. ja 30. laiuskraadidel. Neil aladel laiuvad suured kõrbed: Sahara, Suur Liivakõrb ja Suur Victoria kõrb lõunapoolkeral Austraalias. Tunnused: · Aastaringselt valitseb troopikas kõrgrõhuala. Suvel on temperatuur 50 kraadi , õhk kuiv ning öösel jahtub see kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. · Talvisel ajal käib päike madalamalt, siis on temperatuur umbes 20 kraadi. Öösel võib temperatuur langeda alla null kraadi. Lähistroopiline kliimavööde Tunnused: · Temperatuur 0-28 kraadi · Sademed 250-1700 mm · Suvel troopiline õhumass ja talvel parasvöötme õhumass · Sademed jaotuvad aastaringselt ebaühtlaselt · Laialehelised metsad (niiskes) ja vahemerelised põõsatud (kuivas)
Kiirjooks Sissejuhatus Kergejõustikus omab paljudel aladel väga suurt tähtsust iikumise kiirus. Lisaks kiirjooksu aladele, annavad head kiiruslikud võimed eelduse pikkadeks hüpeteks kaugus-ja kolmikhüppes ning teivashüppes. Samuti pasitavad silma heitjad kiirete aegade oolest lühikeses sprindis. Üha rohkem röögitakse kiiruse üha suurenevast tähtsusest. Kiirjooksu vaadates jälgitakse tavaliselt ainult seda, kes võitis ja kes kaotas, st. hinnatakse ainult sportalse liikumise kiirust. Süvenedes kiirjooksu, näeme, et igal jooksjal on oma isikupärane kiirjooks. Kaks sportlast, kes
arengumaad on Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Egiptus, Süüria, Iraan, ja Pakistan. Naftariigid: Liibüa, Saudi Araabia, Iraak, Kuveit, Bahrein, Katar, Ühendemiraadid, Aserdaidzaan,Turkmenistan ja Oman Vähim arenenud maad: Mauritaania, Sudaan, Eritrea, Djibouti, Somaalia, Jordaania, Jeemen,Usbekistan, Afganistan, Tadzikistan Loodusolud, loodusvarad Põhja-Aafrika ja Ees-Aasia riigid jäävad lähistroopiliste ja troopiliste kõrbete ning oaaside aladele Oaasides on küll head põllumaad, kui viljakaid oaase on vähe Vett põllumaade niisutamiseks ja laiendamiseks napib Kalavarud on tühised Metsa kasvab vaid mägistes piirkondades Nende territooriumitel paikneb 2/3 maailma naftavarudest Leidub ka gaasi ning eksporditakse puuvilla Valitsevad usundid Ees-Aasia ja Põhja-Aafrika riigid on tõsiusklikud islamiriigid Oaaside islam on sallivam ja avatum välismõjudele, kõrberändlejate islam fundamentaalsem ja sallimatum.
Milline oli seltsiliikumise roll rahvuslikus ärkamises Juba 18. sajandi lõpul laienes tänapäevase Eesti aladele baltisakslaste seas populaarne seltsliikumine. 19. sajandi lõpul hakkasid baltisakslaste eeskujul ja toel tekkima ka Eestis seltsid. Seltsiliikumine andis võimaluse nii linna kui ka maa rahval aktiivselt osaleda kultuuri elus ning edenda rahvahariduse taset ja ühiskonda. Rahvusliku liikumise üks sihtidest oli rahva kultuuriharrastuste toetamine, milles oli üks suurimaid rolle Vanemuise seltsil, mis oli küll baltisakslaste eeskoste all aga
1) majanduslikud põhjused; 3 2) hariduse omandamine väljaspool Eestit. Oma tööga tahan leida hüpoteesidele kinnitust. 4 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist Kuni 19. sajandini elas väljaspool Eesti ala väga vähe eestlasi. Needki olid enamasti Eesti- lähedastele aladele sattunud võrdlemisi ammu, otsides pääsu kas sunni või kättemaksu eest, või oli feodaalisand asustanud nad ümber sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. Selliste Eesti asunike hulka on hinnatud 18. sajandi algul u 6000-le, 18. sajandi lõpul u 20 000-le ja veel 19. sajandi keskpaiku 30 000-le. See moodustas vaevalt 3–4% eestlaste tollasest koguarvust. Selle hinnangulise arvu sisse on aga arvatud ka setud. (Rosenberg 2007)
Venemaa Kirikulõhe-lõheneb õigeusukirik reformi pooldajateks ja vastasteks e vanausulisteks. Paljud vanausulised olid sunnitud põgenema. Osa jõudis ka peipsi äärsetele aladele. Peeter I reformid-sai põhjasõjas lüüa, alustas reforme, värvati uus sõjavägi, ohvitserkond vahetati välja vene aadlikega, asendati bojaaride duuma, kirik allutati riigile Katariina ll-koostas valgustusideedel rajaneva seadustiku projekti mis jäi vastu võtmata,katariina ajal kasvasid inimesed kes olid harjunud sõnavabaduse,poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega ning asusid kujundama venemaa uut palet. 18. saj. Lõpul sai Euroopa suurimaks linnaks London.
Mis on kultuur? On limalt mitmethenduslik sna. Me tunneme paljusid snahendeid mistega k. Miste k. tuleb ladina keelest. Cultura agri, mis algselt thendas plluharimise ja loovakasvatuse kunsti. Hiljem laienes miste paljudele inim tegevuse aladele, hlmates sealjuures ka vaimuharimist-Cultura anima K. on tekkinud ja arenenud ainult lbi kasvatuse ja petuse. Oluline osa on suulise primuse protsessil (isalt pojale). Paavst Gregorious S. tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara." Oluline roll on mlul. Reeglina inimene mletab pos. emotsiooniga kogetut. Rahva k. eksisteerib kikide inimkoosluste juures. Rahvus k. on see, mis toob esile erinevused erinevate rahva k.-de vahel. kski k. pole eksisteerinud, omamata mjutusi teistest k-idest.
Arheoloogiline kultuur sarnased leiud, mis pärinevad teatud kindlast ajavahemikust ja piirkonnast. Lisaks esemelistele allikatele on ka kirjalikud, mis on loodud teiste rahvaste poolt, as in mitte eestlaste. Andmeid on võimalik leida Vana-Rooma allikatest(kõige varasemad), Skandinaavia saagadest, Vene kroonikatest, Hendriku Liivimaa kroonikatest. Need andmed on üsna juhuslikud, kuna eesmärgiks polnud eestlaste elu kirjeldamine. Muinasaeg algas esimeste inimeste saabumisega Eesti aladele. Kestis kuni muistse vabadusvõistluseni 1208-1227. Inimesed saabusid siia umbes 9000 a eKr. Muinasaeg jaguneb erinevateks perioodideks. Kõige varasem on vanem kiviaeg. Muistne Eesti algab keskmise kiviaja ehk mesoliitikumiga 9000-5000 eKr. Tegemist oli ühe ja sama arheoloogilise kultuuriga, mille nimeks on Kunda kultuur(leiukoha järgi). Kõige varasem leiukoht on 8950 eKr Pulli. Paiknes siseveekogude ääres. Tegevusaladeks oli korilus, kalapüük ja küttimine
Ivo Schenkenberg Liivimaa hannibal, väesalkadega vallutajast käsitööline Stefan Batory Poola kuningas vol 2 Põhjasõda (1700-1721) Miks? Saada tagasi Rootsi poolt vallutatud alad. Kes? Rootsi vs. Poola-Vene-Taani Narva lahing-tähtsus ja mis toimus? Piirati sisse Narva, ei olnud venelastele edukas (nälg, halvakvaliteediline sõjatehnika jne.) Lumetorm puhus venelastele vastu, rootslased alistasid venelased. Rootsi väed talvitusid Laiusel ja sõjategevus kandus Leedu ja Poola aladele Eesti rahvastiku vähenemine pärast Liivi sõda. Eelkõige põhjuseks katk, nälg ja sõjategevus. Rootsi ja Poola hakkasid enda rahvast oma Liivimaa aladele ümber asutama. Rootsi aeg. Isikud Forselius õpetas talupoegi lugema, lõi seminari, kus koolitati uusi köstreid ja koolmeistreid. Aabits ka tematehtud. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, tõi eesti aladele hariduse TÜ ja GAG näol. Haridus
Nõukogude Liidu õigusjärglane Vene Föderatsioon ei ole tunnustanud Tartu rahu ega sellejärgset Eesti-Vene piiri. Niisiis 1990-ndatel alustati piiriläbirääkimisi, mis katkesid. 1993. aastal alustas Venemaa ühepoolselt Eesti-Vene kontrolljoonel riigipiiri mahamärkimist. 2004. aastal jätkasid osapooled piiriläbirääkimisi. Eesti loobus sisuliselt territoriaalsetest nõudmistest Venemaa vastu ja loobus ühes sellega õigusest Setumaa idapoolsetele aladele ning Tartu rahulepingu järgsetest aladest. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline EestiVene riigipiiri leping kirjutati alla 2005. aasta 18. mail Moskvas. Kaasajal on enamik Vene Föderatsiooni aladele jäänud setu külasid juba paljus hääbunud, st elujõus setu perekondi on sinna jäänud alles väga vähe ning paljud Venemaa noored setud on venestunud. Piiriküsimus on setutele loonud takistavad
Bangladeshist, mille rahvastikutihedus on 1115,9in/km². Kõige tihedamini on asustatud riigi põhja- ning lõunaosa. Samuti ka mereäärsed paigad. Vähem tihedalt on asustatud Himaalaja mäestiku alad, India - Pakistani piiri äärsed kohad ning riigi idaosa. Rahvastiku paiknemist soosivad ning mõjutavad erinevad tegurid. India on küllaltki mägine ala, selle territooriumile jääb ka osa maailma kõige kõrgemast mäestikust, ning rahvastik koondub pigem tasastele aladele. India asub lähistroopilises kliimavöötmes kus on soe kliima ning viljakad mullad. Mõlemad tegurid soosivad rahvastiku paiknemist. Ka geograafiline asend soosib rahvastiku paiknemist. Paljud kaubateed lähevad nii merd- kui ka maismaadpidi läbi India. Umbes 3300a e.m.a tekkis Induse jõe ääres kõrgkultuuriline tsivilisatsioon ning paljud rahvad jäid India aladele paikseks. Joonis1. India rahvaarvu kasv Rahvaarvu graafiku põhjal kasvab India rahvaarv iga aastaga. Joonis 2
Germaani allrühm: Inglise keel (328mil) Saksa keel (90mil) Hollandi keel (22mil) Romaani allrühm: Hispaania keel (328mil) Portugali keel (178mil) Prantsuse keel (68mil) Slaavi allrühm: Vene keel (144mil) Poola keel (40mil) Ukraina keel (37mil) Eesti keele sugulaskeeled Kuni 20. Sajandi lõpukümnenditeni arvati, et meie esivanemad saabusid Eesti aladele Volga jõe või Uurali mäestiku lähistel asunud algkodust 5000 või enam aastat tagasi. 20. sajandi lõpukümnenditel leidsid teadlased uue aluse oletada, et Uurali keeli kõnelenud hõimud saabusid Eesti aladele jääaja lõpul lõuna poolt Musta mere piirkonnast. Ainult kolmel Uurali keeli kõnelenud rahval on õnnestunud luua oma riik: ungarlastel, soomlaste ja eestlastel. Ülejäänud Uurali keeli kõnelevad rahvad elavad peamiselt Venemaal Siberis.
Liivi sõda 1558- 1583 1. Kes pretendeerisid Liivimaa aladele? Venemaa, Rootsi, Taani, Poola-Leedu ühisriik 2. Mis on Tartu maks? Tartu piiskopkond pidi Vene tsaarile maksma ühe marga aastas iga elaniku pealt. 3. Millal ja millega algas Liivi sõda? 22. jaanuar 1558 tungisid Vene väed tatari khaani Sig-Alei juhtimisel Tartu piiskopkonda. 4. Kelle vahel toimus Liivi sõda? Venemaa, Rootsi, Poola, Taani 5. Kust otsisid eestlased abi Liivi sõjas? Taanilt 6
Kaasnevad haigused (krooniline B- või C- hepatiit, HIV infektsioon, alkoholi kuritarvitamine, südame-veresoonkonna haigused) tõstavad haiguse tõsiduse riski, seetõttu põevad just vanemaealised raskemini. Kuidas hepatiidi vastu vaktsineerida? A-hepatiit pole probleemiks niivõrd haiguse raskuse, kuivõrd võimaliku paljude inimeste samaaegse haigestumise tõttu, seetõttu on arukas vaktsineerida inimesi, kes on reisimas A- hepatiidist ohustatud aladele, samuti neid, kes on tööalaselt seotud meditsiini, lasteasutuste, toidu ja militaaralaga, veeni süstivaid narkomaane, homoseksuaalseid mehi ja kroonilise maksahaiguse põdejaid. Reisimisel ohustatud aladele tuleb hoiduda keetmata vee, jääga jahutatud jookide, termiliselt töötlemata puu- ja juurviljade ning mereandide tarbimisest. Kasutatud allikad: http://www.vaktsiin.ee/hepatiit/
Eestimaa oli väike ning nõrgem, kui Venemaa, ning venelastel oleks olnud lihtsam eesti aladele sisse tungida. Kuna Balti erikord kindlustas eesti ala jätkuva kuulumise saksa kultuuriruumi ja läänekristlikkusse tsivilisatsiooni, siis ei pidanud eestlased alluma või vastu võtma vene õigeusku. Väikese tõenäosusega oleks see võib olla püsinud ka Balti erikorrata, kuid kuna Venemaal oli riigiusuks õigeusk, siis suure tõenäosusega oleks eesti aladele tulnud riigiusuks vene õigeusk. Balti erikord kindlustas tugevalt rüütelkondade võimu maapiirkondades, linnadesse rüütelkondade võim üldjuhul ei ulatunud. Eesti talurahva olukord halvenes, eriti sotsiaalne ja õiguslik, ning eesti aladel püsis pärisorjus. Ilma Balti erikorrata oleks, kas eestlased saanud pärisorjusest vabaks, või oleks läinud pärisorjus rangemaks. Kuna eestlased olid vähemus rahvus ning väga väike ning väga paljudel puudus
6.Valitsemine, suhted kohalikega · Pingelised suhted VanaLiivimaa riikide vahel Ordu ja Taani vahel , Ordu ja Piiskopkondade vahel · Läänistamine Toimus Taani ja Piiskopkondade aladel, Ordu valdustes ei toimunud · Rahvuspiirid langesid kokku seisuste piiridega Linnakodanikud olid sakslased, feodaalid olid sakslased ja talupojad olid eestlased · Ülemkiht elas põlisrahvast eraldi ehk müüriga eraldatud · Laialdast talupoegade sisserännet Eesti aladele ei toimunug 7.Talupojad · Pärast maa vallutamist jäi maa ajutiselt talupoegadele · Kehtestati maksud (innus ja kümnis) · Linnuste, kirikute ja teiste majapidamiste kohustus · Aja jooksul muutus teotöö valitsevaks eramõisates. Loonusrent jäi ordu ja piiskopkondade aladele · Sunnismaisuse kehtestamine 16.sajandi teiselpoolel · Talupoegade majandusliku ja õigusliku erinevuse püstitamine
põldude rajamine muutis inimesed paiksemaks. vanem rauaaeg peamine elatusala põlluharimine ja karjakasvatus, tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu. õitsele puhkes käsitöö ja metallitöö, nüüd hakati rohkesti ehteid tegema. kaubandushuvid suundusid lõuna poole. matmiskombestik muutus, kivist laotud müürid mis olid ristkülikukujulised, surnuid maeti põletatult. keskmine rauaaeg tänu hunnidele algas suur rahvaste ränne, mis jõudis ka eesti aladele (4-5 saj). hakkasid välja kujunema erinevad rahvused. riia lahe idaranniku rahvast kujunesid liivlased. põlde hakati erinevalt harima, põhja-eestis olid ribapõllud, mets ja karjamaa olid ühised ja hakati linnuseid ehitama(mägi, neemik, ringvall-linnus), linnuse ümber tehti kraavid. asulad paiknesid linnuste läheduses. surnuid hakati liivakääbastesse matma(ümmargused liivakääpad), hakati urni "eelkäijaid" kasutama(Savinõud). konflikte oli palju ja maakonniti sõditi ka
Mis on Sinised Augud ja kuidas nad tekivad? Sinised augud on veealused järsud süvendid. Nende tekkeviise on erinevaid. Enamasti võib süvendeid nimetada karstivormideks, kuna need on tekkinud jää-ajast pärit koobaste kokkukukkumisel. Kokkukukkumine ise, on aga põhjustatud keemilisest murenemisest ning aeglasest kivimi lahustumisest. Kõige selle tagajärjeks on sügav ning ideaalselt ringikujuline "Sinine auk". Kõige muljetavaldavamad augud on tekkinud aladele, kus on paks ja ühtlane lubjakivi kiht. Nende teket hõlbustanud kõrge põhjavee vool, mis on sageli tingitud kõrgest sademete hulgast. Lubjakivirikastele aladele tekib rohkelt maa-aluseid jõgesid, mis võivad põhjustada suuri tühimikke maa sees. Millised loomi sealt leida võib? Sinised augud sisaldavad nii soolast kui ka magevett. Kuna veeringlus on üsna kehv ning hapnikku leidub vaid teatud sügavuseni, siis on end sinna elama sättinud vähesed kalaliigid
Ja nendest karpidest tehtud ehted on kunstis vanimad. · Koos ehetega leiti tööriistu, mis olid kaunistatud. · Hetkel on need koopad turistide jaoks suletud. · Kõige vanem keraamika on leitud Jaapanist. Homon kultuur 30000- 2000 eKr. Kuid keraamika häda on see et ta puruneb kergesti 3. Mesopotaamia kunst · Mesopotaamias areneb välja esimene kunsti liik. · Kuskil 4000 aastat eKr jõuab Mesopotaamia aladele esimene rahvas nimega sumerid. Sealt sünnib omalaadne kunst · See jääb tänapäeva Iraagi aladele · Sumerid on inimesed, kes teada olevalt võtavad kasutusele kirja. Hiljem see lihtsustub ning saab nime kiilkiri. · See nimetus tuleneb sellest, et kirjutati peamiselt savitahvlitele. Kõikidest tekstidest ei ole võimlik aru saada. · Sumerid tulid Mesopotaamia aladele, kusagilt põhjast mägedest. Nad hakkasid rajama kunstlikke
Keraamilisi anumaid kasutati erinevate toiduainete: õli,veini jm. hoidmiseks ning savist voolitika ilu- või kultusesemeid. Seoses kõrgkultuuride tekkega Niiluse viljakas orus, Mesopotaamia aladel ja Ida- ning Lõuna-Aasia suurte jõgede ümber pandi alus ka keraamika laialdasemale väljakujunemisele. Keraamika kui üks püsivamaid kunstiliike annab tänapäevalgi väärt informatsiooni tolleaegsete inimeste eluolust. Kunsti ajalugu algab keraamikaga. Kolmandal aastatuhandel eKr levis Eesti aladele kammkeraamika, mis tuli arvatavasti lõunapoolsematelt aladelt ja levis peagi kogu Läänemere idarannikule. Narva kultuuri poolt Eestis loodud kammkeraamikat räägitakse, kui Narva keraamikast.Teisel aastatuhandel eKr levisid Eesti aladele nöörkeraamika ja tekstiilkeraamika. Sellel ajajärgul valmistatud saviurne on leitud Kagu-Eesti kääpaist. Potikeder võeti kasutusele 11. sajandil (esmalt Ida-Eestis). Saaremaal ja kohati Lääne-Eestis tehti keraamikat käsitsi veel 13. sajandi alguses
Eesti I iseseisvusaeg (1918-1940) 3. Okupatsiooniperiood (1940-1991) 4. Eesti praegune keskkonnapoliitika (1991-) KUNI I MAAILMASÕJA LÕPUNI (-1918) Esimesed sugemed looduse kaitsmisega seoses Eestis ilmnesid 13. sajandi lõpul (1297), kui Taani kuningas Erik Menved keelas Tallinna lähistel asuval kolmel saarel metsaraie. 1644. aastal avaldas Urvaste pastor ,,Pikse palve", kus seisab Pühajõe reostamise vastu, 20 aastat hiljem laieneb Rootsi metsaseadus Eesti aladele, mis oluliselt säästab Eesti metsa alasid ning aitas kaasa kindlate liikide kaitsele. XVIII sajandil rajati umbkaudu 1300 mõisaparki, mis on rikastanud Eesti loodust ning aitanud kaasa taluhaljastusele. Klassikaline looduskaitse hakkas välja kujunema XIX sajandil, kui aina enam pöörati tähelepanu haruldastele loodusobjektidele. 1853. Aastal asutati Eesti Loodusuuijate Selts, mis tegeles loodus uurimisega ning looduskaitse arendamisega. 1910. aastal loodi Eesti esimene
Ökoloogilised globaalprobleemid MAAILMA TOIDUPUUDUS 1.Mis on selle probleemi põhjused? Maailma toidupuuduse põhjuseks on eelkõige ülerahvastumine. Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud. Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. 2.Mis on tagajärg? Inimesed koonduvad viljakamatesse aladele ja see põhjustab metsade hävingu, ülerahvastamise ning erosiooni ja kõrbete leviku. 3.Võimalikud lahendused. Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi. Täiustada tuleks maaharimisviise- ja tehnoloogiat. Vältida mulla vaesumist, erosiooni. EROSIOON 1.Inimtegevus- toidupuuduses inimesed koonduvad viljakamatele aladele, põhjustades sellega erosiooni. Paduvihmad, vooluveed, tuul põhjustavad erosiooni. 2.Viljakate muldade hävimine. Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine.
Hollandi, alustab pealetungi Prantsusmaale. 22. juuni - Compiegne’i metsas sõlmitakse Saksa-Prantsuse vaherahu, Saksamaa okupeerib kaks kolmandikku Prantsusmaast. Sügis - Berliinis sõlmitakse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline Kolmikpakt. Hilissügis - Itaalia ründab Kreekat, Hitleri abiga alistatakse ka Jugoslaavia. 1941: Suvi - Saksamaa ja Itaalia kätte on langenud 12 Euroopa riiki, toimub holokaust. 22. juuni - Saksamaa tungib Nõukogude aladele, algab Suur Isamaasõda (Vene nimetus), hõivatakse suurem osa NSV Liidu Euroopa osast. Juuli - Suurbritannia ja NSV Liidu vahel sõlmitakse ühise sõjategevuse kokkulepe. August - USA Roosevelt ja Suurbritannia Churchill kirjutavad allla Atlandi hartale, lubatakse taastada sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Lõpul - Moskva all toimub sakslaste ja Punaarmee vaheline lahing, sakslased taganevad. 7. detsember - Jaapan ründab USA mereväebaasi Pearl Harboris, kuulutab sõja. 1942:
Ta hõlmas enamiku kaasaegsest Põlvamaast, välja arvatud viimase põhjaosas asuvad Saverna, Maaritsa, Vastse-Kuuste ja Ahja ümbruskonnad. Ajaloolise Võrumaa lääneosa hõlmas ka Hargla, Karula ja Kaagjärve ümbrusi, mis kuuluvad kaasaegse Valgamaa kooseisu. Ajaloolisse Võrumaasse kuulus 20. sajandi algul 8 kihelkonda. Ükski kaheksast kihelkonnast ei asu täies mahus kaasaegse Võrumaa alal. Kolme kihelkonna -- Urvaste, Rõuge ja Vastseliina -- keskused jäävad kaasaegse Võrumaa aladele. Urvaste kihelkonnal asub küll valdav enamik alasid kaasaegse Võrumaa aladel, kuid ta loodenurk Truuta ja Koigu mõisate ümbruses jääb kaasaegsele Valgamaale. Ka Rõuge kihelkonna valdav enamik alasid asub kaasaegsel Võrumaal, kuid ta kirdenurk Leevi mõisa ümbruskonnas jääb Põlvamaale. Vastseliina kihelkonna enamik alasid asub samuti kaasaegse Võrumaa aladel, kuid Orava mõisa suur piirkond ta põhjaosas jääb Põlvamaale.
Lähisekvatoriaalne kliimavööde Lähisekvatoriaalseid kliimavöötmeid paikneb kahes osas, üks kummalgi poolt ekvaatorit. Nagu kõigis vahekliimavöötmetes valitsevad ka lähisekvatoriaalses kliimavöötmes pool aastat ühe ja teine pool aastast teise naaberpõhikliimavöötme tingimused. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on suvel vihmane ja soe aastaaeg. Ekvatoriaalne kliimavööde on nihkunud koos madalrõhkkonnaga lähisekvatoriaalse kliimavöötme aladele, Päikesele järgi. Lõunapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on samal ajal soe ja kuiv. Sademeid on vähe, kuna sinna piirkonda on lõuna poolt liikunud troopiline kliimavööde koos kõrgrõhkkonnaga. Põhjapoolkera talvel on lõunapoolkeral asuvas lähisekvatoriaalses kliimavöötmes ekvatoriaalse kliimavöötme tingimused ja põhjapoolkeral asuvas lähisekvatoriaalses kliimavöötmes troopilise kliimavöötme tingimused. Seda seetõttu,
Aga Liivi sõda ei jäänud viimaseks Eesti etenduse takistajaks. 1601-1603 tabas Põhja- ja Ida-Euroopat lisaks näljahäda. See kahandas rahvaarvu veelgi. Seega eestlased langesid veelgi sügavamasse auku, kust oli raske välja saada. Pärast sõja ja näljahäda lõppu hakkas Eesti rahvaarv jõudsalt kasvama, 1695. aastaks oli rahvaarv kasvanud 350 000- 400 000 inimeseni. Sellega hakkas kaasnema ka sisemigratsioon tihedamalt asustatud aladelt hõredamini asustatud aladele. Rahvaaru tõusule aitas kaasa pikk rahuaeg. Eesti jäi aastakümneks sõjategevusest puutumatuks. Aitas ka see, et Eesti mehed ei pidanud minema Rootsi sõjaväkke. Seega aitas ümberasustamine võtta kasutusele viljakamaid maid ning soodustas omakorda sündimuse kasvu. Inimesed said hakata oma elujärge parandama. Eestlastel ei lastud ikkagi lõplikult oma elujärge parandada. Näljahädast saadi küll toibuda, aga peagi tabas Eestit uus näljahäda
8240 vepslast. 1989. aasta andmeil oli neid tollase Vene NFSV territooriumil 12 142. Seega on vepslaste arvukus oluliselt langenud. Põhjuseid on mitmeid, nii kogu postsotsialistlikku Venemaad vaevav demograafiline kriis kui ka jätkuv venestumine. Oht täielikult välja surra on reaalselt olemas, iga aastaga on langenud vepslaste arv massiliselt ja oht et 10 aasta pärast neid enam pole on täiesti olemas. Vepsa lipp Ajalugu - kronoloogia 10. s. - algab slaavi invasioon vepsa aladele 1478 - vepsa alad liidetakse Moskva suurvürstiriigiga. Vene asustuse pidev tungimine põhja poole muudab vepslaste asustuse nende ajaloolistel elualadel saareliseks 1930-ndad - NL-s käivitatud vägivald väikerahvaste kallal tabab täies mahus ka vepslasi. Algab vepslaste assimileerimine nö. kiirendatud tempos. Lõpetatakse igasugune rahvuslik kultuuritöö: koolid suletakse, õpikud põletatakse, õpetajad vangistatakse, paljud rahvusintelligentsi esindajad maksavad
Sademeid on vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema 3 hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele ning on suureks ohuks laevaliiklusele. Kuigi jäämägi võib juba kaugelt näha olla, on raske tema suurust määrata, sest vaid umbes kümnendik sellest on vee peal. Vee all võib jäämägi ulatuda veepealsest osast sadu meetreid kaugemale. Sellega kokku põrgates võib laev puruneda. Pealegi valitsevad jäämägede esinemisaladel tihti udud, mida põhjustab külma jää ja soojema vee kokkupuutumine, ning ohtu ei pruugi lähedaltki märgata. Õnneks on moodsatel laevadel
Rooma impeeriumi aastatel mitmed juudid müüdi orjusesse, kuna nad ei nõustunud kummardama keisrit ega riiklikke jumalaid. Juutide tempel hävitati. · Tekkis juudi diasporaa väljaspool Iisraeli elavad juudidPärast Rooma riigi langust jäi Iisrael Püha maa Bütsantsi riigi koosseisu. Kristlus levis, juudid langesid üha enam ja enam põlu alla, juudid olid sunnitud elama diasporaas. Juudid jäid pärast Rooma riigi hävingut elama kõikjale Rooma riigi aladele Vahemeremaadesse. Läbi kogu keskaja kiusati juute tagaAastal 638 pKr vallutasid araablased Iisraeli riigi Bütsantsilt. Edaspidi kuulus Tõotatud maa moslemitele. Ristisõdade käigus üritasid kristlased edutult Püha maad moslemitelt tagasi vallutada. 1933 sai Adolf Hitler Saksamaal võimule. Juute hakati taga kiusama. Holokaust. Pärast II maailmasõda rändas massiliselt juute Iisraeli aladele. 1947 otsustas Suurbritannia,
Kiirguskaitse KIIRGUSKAITSE EESKIRJAD öötajate ja elanikkonnakaitseks ning juurdepääsu tõkestamiseks ntrollitavatele aladele kehtivad spetsiaalsed eeskirjad. vakodanikel ei ole sellistele aladele sissepääsu, id nad võivad siiski vabrikute või haiglate külastamisel radioaktiivse allika hedusse sattudes kiiritust saada. Ka siin ei tohi ületada doosi piirmäärasid mis on 1 mSv aastas, seega allpool kiirgustöötajatele ettenähtud doosi piirmäära). eed ioniseeriva kiirguse doosid, mida patsient saab ravimisel haiglas, allu sellisele kontrollile, kuna kiirgus on patsiendi ravi osa. aitsemeetodid olenevad ka kiirgusallika liigist. Kiirgusallikas võib olla suletud
Keskaeg. Halvustava märgistusega, barbaarne, pime allakäigu aeg. Uued arusaamad - renesanss. Mõiste ise tuli käibele paavst Paulus II poolt. Sellest ajast on pärit Katoliku kirik. Oluline kaubandussuhete areng. Perioodid. Vara-Keskaeg: 476a-XI sajand (euroopa ajaloo kõige mustem periood, kindlad üksused puudusid, seadusteta aeg, sel perioodil kujunesid välja uued riigid, rooma keisririigi aladele tungisid sisse germaanlased. Rooma käsitöö, linnad ja kaubandus käisid alla. Ida-Rooma kohta see ei kehti. tõusis paavstide tähtsus, hakkas levima ristiusk väljaspool Roomat. Kujunes välja feodaalkord, maa kuulus feodaalidele, maad haris talupoeg. Ida-Rooma ja Bütsantsi esile tõus. Konstatinoopol - Euroopa suurim linn. 4 sajand pkr - rahvaste rändamine, kindlat põhjust ei tea keegi, oletatakse. Hunnid asusid liikuma
suunas. Sademeid on vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis triivivad hoovustega soojematele aladele. Lisaks mandrijääle purustab kivimeid murenemine. Temperatuuri muutudes tekivad kivimitesse paisumise ja kokku tõmbumise tõttu praod. Viimaseid omakorda laiendab pragudesse tunginud ja seal jääks külmunud vesi, sest jää ruumala on vee omast suurem. Mandriliustik. ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja Jäämerd katval paakjääl. Suuremad
Saksamaa vallutamisplaani, strateegia väljatöötamise ajaks, mõtles ta sõlmida Hitleriga mittekallaletungilepingu. Niisiis 1939. aasta suvel hakkasid suurriigid lepingu kallal töötama, mis sõlmiti 22. augustil. Antud lepingut hoiti saladuses, kuid mingi hetk hakkas info siiski lekkima ning teised riigid said sellest teada. 1.septembril 1939 puhkeski II Maailmasõda, 9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmismist. Saksamaa tungis Poola aladele ja Venemaa vallutas Poola ida osa. 1939. aasta novemrbis alustas Stalin Talvesõja, kus nad tungisid Soome aladele. Selles suutsid soomlased küll säilitada oma iseseisvust, kuid hiljem pidid nad loovutama NSV Liidule Karjala maakitsuse.1940 aasta juunis, murdis Hitler lepingu Nõukogude Liiduga. Kuigi Stalin teadis, et kunagi see päev tuleb, ei olnud ta selleks siiski valmistunud. Viktor Suvorovi alternatiivne teooria ütleb, et Stalin oli Saksamaa vallutamiseks teinud
neile anti kodakondsus ja sunniti sõjaväkke. Selle tagajärjel sõjavägi barbariseerus, ehk vahel sattus nii, et rahvas sattus võitlema oma enda rahvaga ja siis nad ühinesid kõik Rooma vastu. Impeeriumi sisesegaduste tõttu jäid nende piirikaitsesse lüngad, mida kasutasid ära barbarite hõimuliidud. Neid oli küll oluliselt vähem kui roomlasi, aga Roomas olid sisesed probleemid, mis said neile saatuslikuks. Aastal 410 rüüstati Rooma linn ja keisririigi aladele rajati barbarite kuningriik. Nende eeskujust hakkasid ka teised rajama oma riike keisririigi aladele. Ma arvan, et Rooma riik oleks oma probleeme ära hoidnud, kui nad poleks oma vallutussõdadega ahneks läinud. Kui talupojad hakkasid laostuma, oleks nad hakkama kohe probleemiga tegelema. Poleks pidanud võtma nii palju orje. Riigi hävingule mängis suurt rolli ka harimatud valitsejad ja kodusõjad.
maast lahus. *Piirati mõisniku õigust talupoega karistada. *Liivimaal loodi vallakohtud, talurahva seast valitud kohtumehed. *Talupoegade omavalitsuste kujunemine. Valgustus Pietismi ja hernhuutluse järel jõudis alates 18. sajandi keskpaigast uue vaimse vooluna Eesti aladele valgustus. Balti provintsidesse vahendas valgustusideid absolutismilt tuge lootev saksa valgustusliikumine, mille kandvaid sambaid oli ka protestantlik kirik. Valgustus muutus peagi ulatuslikuks sotsiokultuuriliseks liikumiseks, mis haaras baltisaksa ühiskonna kõrgemaid ja haritumaid kihte (aadlikud, pastorid, raehärrad, ametnikud, arstid, õpetajad). Rahvavalgustusliku kirjanduse eesmärk oli vahendada talurahvale neile arusaadavas vormis praktilisi, eelkõige tervishoiualaseid teadmisi
Kultuur: 1) kirjaoskus oli levinud 2) 425 asutati esimene kõrgkool(grammatika, retoorika, filosoofia ja õigus) 3) tähtis osa antiikkirjandusel ja Rooma õiguse edasi arendamisel. 4)populaarsed olid pühakute elulood e hagiograafiad. Kirjutati ka maailma kroonikaid e kronograafiaid 5) tuntuim maade uurija Kosmas Indiasse Sõitja 6) misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9.saj slaavi tähestiku(e kirillitsa) Frangi riik Esimene tugev riik, mis tekkis lagunenud Lääne Rooma aladele.(tänapäeva Prantsusmaa La France) I)Chlodovech Pani 5. saj aluse Merovingide dünastiale ja Frangi riigile. Muutis võimu päritavaks ja lasi seadused kirja panna Saali õiguse nime all. Tema võimu kindlustas ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis 496 a, millega ta saavutas eelised teiste germaani hõimude ees ja kõrgete ristiusu vaimulike toetuse.Chlodovechi surma järel jagati riik ja tõi kaasa kodusõjad. Kuningate asemel hakkasid riiki valitsema nende kojaülemad ehk majordoomused
Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks. See kestis üle tuhande aasta. Varakeskaegne Euroopa Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Jätkus Lääne-Rooma riigi lõpuaegadel valla pääsenud nn. Suur Rahvasterändamine. Endise Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalamal arengutasemel olevaid, peamiselt germaani päritolu rahvaid. Roomlased nimetasid neid barbariteks, s.t. võõrasteks. Meie ajal tähendab sõna barbar üldse metsikut, kultuuritut inimest, ning just sellised olid Rooma aladele tunginud võõrad rahvad. Veelgi hullemat varianti tähistab sõna vandaal - barbarite hõimu nime järgi, kes aastal 410 Rooma linna vallutasid ja selle lihtsalt mõttetult maha lõhkusid.
ning välisplaneedid e. hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto 2. Maa areng Maa arengu muuseum on kivimid. lubjakivis võib näha mitmesuguse kujuga moodustisi. Neid loomade ja taimede kivistunud jäänuseid nimetatakse kivististeks e. fossiilideks. Pikka aega Maa ajaloos elasid elusolendid vaid veekogudes, maismaa nägi välja kõle ja tühi. Siis ilmusid elusolendid vesistele aladele ja läks veel miljoneid aastaid, enne kui tekkisid metsad, kus leidus palju putukaid, lendasid ringi hiidsisalikud e.saurused. Nendest iidsetest aegadest on pärit täna - päeva tähtsaimad kütteained. Mida tänapäeval kaevandatakse allmaa- kaevandustes ja avakaevandustes. 3. Maa kuju ja ehitus Esmakordselt oli selge ja ümberlükkamatult tõestatud,et Maa on kerakujuline ja ümber
Esimesed tsivilisatsioonid seotud suurte jõgedega. Lähis-Ida suured tsivilisatsioonid kujunesid ,,viljaka poolkuu aladele". Alad mis jäid Vahemere, Musta mere, Kaspia mere ja Pärsia lahe aladele. Seal voolasid 3 suurt jõge Eufrat, Tigris ja Niilus. Kuna Egiptuses ei saja väga, tugineti Niiluse üleujutustele, et saaki külvata. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse, rajas uue pealinna Memphise. Vana riik 2700-2200 eKr, vaarao võim oli absoluutne, kuulsaim Cheopsi püramiid, pealinn Memphis Keskmine riirk 2000-1650 eKr, kasvas ülikute võim, Teeba usukeskuseks Uus riik 1550-1075 eKr, suurimad vallutused (Palestiina ja Süüria), uus pealinn Teeba,
Doonaust lõunas. Piiridele rajati kindlustusvööndid, kaitsmaks riiki väljaspool elavate barbarite eest. Hiline keisririik (284 476 pKr) nimetatakse dominaadiks, kuna kujunes tavaks pöörduda keisri poole sõnadega dominus (isand ja keiser). Seda perioodi nimetatakse ka hilisantiigiks. Sõdurkeisrite ajajärk (235 284pKr) Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Diocletianus- sünninimi Diocles (245 313) oli Vana-Rooma keiser. Tegi karjääri riigi sõjaväes, kus tõusis keiser Caruse ratsaväe komandöriks. Pärast Caruse ja tema poja Numerianuse surma kuulutati keisriks. Constantinus I Suur- (272- 337) oli Vana-Rooma keiser kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakkas kristlust soosima. Ristiusk ja konstaninoopoli- Riigi lõhenemine- Lääne rooma langus-
Muistne Eesti Vabadusvõitlus: Mis ta oli? Miks kaotati?(1208-1227) Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1208. aasta alguses tekkis kristlastel aga konflikt Ugandi eestlastega, kellele heideti ette kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. Konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade
1680?.a käis Forselius oma kahe õpilasega ka Rootsis Karl XI juures, need olid Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaak. Olid demonstreerinud oma lugemisoskust (poh et eesti keeles), kuningas oli mõlemale kinkinud kuldmündi. Seminar tegutses 4 aastat, sest Forselius hukkus laeval ja ei leidunud temaga võrdväärset isikut selle juhiks. Sellest hoolimata umbes 160 poissi said hariduse ja kolmandik kuni pool said koolmeistriks või köstriks, seega eesti aladele rajati umbes 60 talurahva kooli. 1687 Liivimaa Maapäev otsustas, et igasse kihelkonda tuleb rajada talurahva kool. Lõuna-Eesti koolivõrk oli tänu Forseliuse gümnaasiumile ja sellest tulnud koolidele ning Liivimaa Maapäeva otsusele parem kui Põhja-Eestis. Eestikeelne kirjasõna Toonane kirjasõna oli vaimuliku sisuga. Need olid mõeldud lugemiseks abimaterjalina vaimulikele, kelle eesti keele oskus polnud vb kõige parem. Paralleelselt arenes 2 kirjakeel P- ja L-Eesti
·rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine ·side, infotehnoloogia ja transpordi kiire areng Toote valmistamise etapid: ·uurimis- ja arendustegevus ·detailide valmistamine ·kokku monteerimine ·müük ja hooldus Ettevõtlusvõrgustiku moodustavad liiderfirmad, alltöövõtjad, lepingupartnerid Kolooniad Koloonia - riik, mis poliitiliselt sõltub mõnest teisest riigist e emamaast. Kolooniad jagunevad: ·ümberasumiskolooniad - kohalik rahvas hävitati või saadedti muudele aladele ·muud kolooniad Muud tüüpi kolooniad jagunevad: ·faktooriad - kaubanduslik sõjaliselt tugipunktid ·istanduskolooniad - suure pindalaga taimekasvatusettevõtted, kus on valdav odav käsitsi töö ·ressursikolooniad - oli sageli terve riik, mida vallutaja kasutas mitmel erineval otstarbel ·reservkolooniad - kolooniad, mis vallutati nö igaksjuhuks, ilma et oleks suudetud neid industraliseerida ·poolkolooniad - säilitasid osalise iseseisvuse ja omaenda valitsuse
Mälumäng 7-12.klassile AJALUGU JA MAAILMA LINNAD Millise inimorganismi õnnestunud siirdamine leidis aset 1967.aastal? Süda Pärast I Maailmasõda tõusis Saksamaal leiva hind ühelt margalt kahesajale margale. Õige või vale? Õige Millal jõudsid esimesed inimesed Eesti aladele? 11 000 aastat tagasi Kes rajas oma abikaasa auks Kadrioru pargi ja lossi? Peeter I Milline tuntud diktaator suri 1953.aastal? Jossif Stalin Mis oli Lääne-Saksa pealinn enne 1990.aastat? Bonn Mis on Mehhiko pealinn? Mexico Mis on endise Jaapani linna Edo tänapäevane nimetus? Tokyo Mis linnas asuvad Kaljutoomkirik ja Nutumüür? Jerusalemmas Nimeta väikseim linn maailmas, mis on ühtlasi ka iseseisev riik? Vatikan
Arvatavasti elab Soome Lapimaal ligikaudu 7000 saami. · Nii Soomes, Norras kui ka Rootsis on saami parlament. Ligikaudne Saamide asukoht tänapäeval. Saami ajalugu · Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka. Arvatavasti olid nad esimeste seas, kes jõudsid Fennoskandiasse. Sellegipoolest on nende geneetiline päritolu veel teadmata. · Hiljem saamid taandusid pealetungiva uusasustuse survel ning nad olid sunnitud minema aina põhjapoolsematele aladele, kuhu olid läinud ka metsikute põhjapõtrade karjad. · Kuid saami keeled ei ole nii vanad. Saami algkeel kujunes välja Lõuna-Soomes ja Karjalas 2000 2500 aastat tagasi. Igal juhul on saamid esimene rahvas, kes saamide tänapäevasele asualale jõudis. Kirjalike märkeid on saamide kohta juba varajases ajaloos. · Saamide perekond 20 saj alguses.
idagoodid Itaaliasse, frangid Galliasse, anglod ja saksid Britanniasse. 12) Mis oli Suur rahvasterändamine? Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 13) Nimeta Suure rahvasterändamise ajend, põhjused ja tagajärjed ning dateerige see sündmus.Suur rahvasterändamine algas 370-ndatel hunnide liikumisega Ida- Euroopasse ning purustasid gootide väe, mis omakorda pani viimased liikuma. Hõimud tungisid lääne-rooma aladele, kus nad peale Rooma langemist rajasid sinna oma riigid. 14) Oska iseloomustada hunne, nende religiooni ja ühiskonnakorraldust
väljakujunemine). Bütsantsi õpetlased õpetasid humanistidele kreeka keelt, elustasid huvi antiigi vastu. 2)Rooma õiguse süstematiseerimine, edasiarendamine 3)425 I kõrgkool Konstantinoopolis 3)kirjanduses pühakute elulood e. hagiograafiad 4)ajalooteadus-kroonikad 5)geograafia-Idamaade-suundumus 6)suur mõju slaavimaadele-õigeusk, slaavi tähestik, kirjandus 7.Frangi riik Frangud-Germaani hõimud, 4-5 saj tungisid L-Rooma aladele. Mõjutatud keldi,rooma kultuurist-romaani keel. Keldi-Gallia aja lõpuks asustasid pk gallialased: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Clodovech I-Pani aluse Merovingide dünastiale,mis valitses Frangi kuningriiki5-8 saj, 496a võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis-head suhted Rooma paavstiga. 8.Merovingide kuningad pärast kuninga surma jagati tema valdused meessoost pärijate vahel-pärast Clocovechi 3- ks.Neid ei õnnestunud enam ühte liita.7saj nn laisad kuningad. Majordoomused-
Keksaja lõpuks peetakse Eesti ajaloos Liivi sõja algust 1558. Just Liivi sõda tegi lõpu Eesti keksaegsele poliitilisele jaotusele (kadusid Liivi orduriik, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Keskaja võib jagada kolme alaperioodi 1. varane keskaeg 476-1000; 2. kõrgkeskaeg 1000-1300 (1350) 3. hiline keskaeg 1350-1453 (1500). Rahvasterändamise aeg Rahvasterändamiseks nimetatakse germaanlaste (germaani hõimude) liikumist oma algkodust Rooma impeeriumi aladele. Germaanlaste algkodu paiknes piirkonnas, mis ulatus Skandinaaviast Musta mereni. Nad asustasid alasid, mis asusid teispool Rooma riigi piiri (Limes Romanus), mis üldjoontes kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Germaanlaste eraldumine indoeurooplastest oli toimunud juba tuhandeid aastaid tagasi. Germaani hõimud jagunesid: - idagermaanlased (goodid /läänegoodid ja idagoodid/, langobardid, vandaalid, burgundid) - läänegermaanlased (frangid, alemannid)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
