Retsensioon Õpilase... Uurimistöö „Reklaamid ajakirjas National Geographic“ kohta. See teema on aktuaalne kuna praegusel ajastul loetakse palju ajakirju, ajalehti jne. Kõigis nendes kohtades esineb reklaame, kuigi need inimesi väga ei huvita. Retsensendi arvates on see teema väga asjakohane ja huvitav. Seda lugedes saad teada 50 aasta vältel esinenud reklaamidest ajakirjas National Geographic. Töö sissejuhatuses ja kokkuvõttes on eesmärgid selgelt välja toodud. Probleemi püstitus on otstarbekas, sest uurimistöö autorit huvitab teada saada aastate vältel ajakirjas esinenud reklaamide muutmine. Töös püstitatud eesmärgid on läbi käsitletud ning töös puuduvad hüpoteesid. Töö oli korralikult ja arusaadavalt selgeks tehtud, midagi ei jäänud arusaamatuks. Teoreetilises osas on ülevaade ajakirjas olnud reklaamidest aja vältel
ETTEKANNE Erinevate puuete kajastamine ajakirjas NÕUKOGUDE KOOL: Vaimselt alaarenenud Minu uurimused põhinevad ajakirjale Nõukogude Kool aastatel 1977-1988. 1977. a detsembri numbris kajastatakse vaimselt alaarenenud isikute sotsiaalse adaptsiooni probleemi järgmiselt: ,,Anomaalsete isikute sotsiaalse kohanemise probleemi võib pidada defektoloogias üheks aktuaalsemaks. Erikoolide lõpetajate defekti kompensatsioon ei lõpe koolis, vaid jätkub ka hilisemas elus
................................................ 7 Kokkuvõte............................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 10 Sissejuhatus Antud referaat valmis artikli ,,Measuring the impact of urban sprawl on natural landscape pattern of the Western Taihu Lake watershed, China" põhjal, mis ilmus ajakirjas Landscape and Urban Planning 27.08.2008. Artikli autoriteks on Weizhong Sua, Chaolin Gub, Guishan Yanga, Shuang Chena, Feng Zhenc. Maastiku muutust seostatakse linnastumisega, eriti valglinnastumisega, mis on olnud viimase poole sajandi vältel märkimisväärne ning selle nähtuse kasvu ennustatakse veel mitmeks tulevaks aastakümneks. Lisaks üldpindala vähenemisele, on enamik loodusmaastikke killustunud väiksemateks osadeks. Järelejäänud osades, mida nimetatakse tavaliselt laikudeks
Sündis 4. juunil 1971 Tallinnas Isa keemik ja ema raamatukogutöötaja Aastatel 19771988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis 19881991 Tartu ülikoolis kaugõppes eesti filoloogiat. 1988 töötas arendusfirmas "Urania" 1989 ajakirjas Kultuur ja Elu mittekoosseisulise korrespondent 1991-1997 õppis Tartu ülikoolis veel inglise filoloogiat ja õigusteadust 1992. aastast Eesti Ekspressi toimetuses 1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses 20002010 ETV kultuurisaate ,,OP!" saatejuht Alates 2007
(deffacts MAIN::knowledge-base (goal is type.ajakiri) (legalanswers are jah ei) (rule (if värviline is jah) (then superphylum is värviline)) (rule (if värviline is ei) (then superphylum is kuulsused)) (question värviline is "Kas ajakiri peaks olema värviline?") (rule (if superphylum is värviline and saatekava is jah) (then type.ajakiri is Kroonika/Nädal)) (rule (if superphylum is värviline and saatekava is ei) (then phylum is ristsõna)) (question saatekava is "Kas ajakirjas peaks olema saatekava?") (rule (if superphylum is kuulsused and kuulsused is jah) (then type.ajakiri is Teleleht)) (rule (if superphylum is kuulsused and kuulsused is ei) (then phylum is maakodu)) (question kuulsused is "Kas ajakirjas peaks olema juttu kuulsatest isikutest?") (rule (if phylum is maakodu and maakodu is jah) (then type.ajakiri is Maakodu/Maamajndus)) (rule (if phylum is maakodu and maakodu is ei) (then phylum is lugejatekirjad))
NAINE & seksuaalsus folklooris ja ühiskonnas FLKU.04.127 LINDA. ILU & IDEED1 ESSEE Kaire Nurk Ajakiri Linda, esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri eesti naisterahhwale2 alustas ilmumist aastal 1887 Viljandis, andes järgnevalt ligi kakskümmend aastakäiku. Avanumbri esilehel viidatakse ka ajakirja nime rahvusaatelistele seostele Kalevipoja eeposega: Linda suikus surma süles / Kaua külma kalmu al, / Nüid ta tõstab pea üles, / Nüid ta jälle ärkaval. / Ema arm ja ema süda, / Hauaski ei jahtu nad, / Neid ei murra surma oda / Igaweste miilavad! /.../ Nüid on lõhkend kalmumägi / Kõrge tänu Taarale / Nüid on lõpmas sortsi wägi, / Linda ärkab ülesse. / Tema hüüab Eesti õues: / Tõuske tütred, ärgake! / Koit ju punab taeva põues, / Miks te'e weel nüid uinute. Värsivormis pöördumine lugeja poole näib kokku monteeritud laenudest Kreutzwaldilt ja Koidulalt, sj on peategelaseks tõstetud eepose MEES-kangelase Kalevipoja asemel N...
THEN: Maamajandus - Confidence=5 ELSE: Maamajandus - Confidence=-20 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 19 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Stiil - Confidence=10 ELSE: Stiil - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 20 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Jana - Confidence=10 ELSE: Jana - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 21 IF: Ajakirjas peab olema televisiooni saatekava Jah and Ajakirjas peab olema televisiooni saatekava Pole oluline THEN: Kroonika - Confidence=10 ELSE: Kroonika - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 22 IF: Ajakirjas peab olema televisiooni saatekava Jah and Ajakirjas peab olema televisiooni saatekava Pole oluline THEN: Nädal - Confidence=10 ELSE: Nädal - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 23 IF:
Tallinn, 2000. 186 lk. asukoht TTÜ raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number Vastus: Raamatu asukoht TTÜR 2. korrus sotsiaalteadused, riiul 217 kohaviit: 338E/E-20 2. Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal brauserid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. Vastus: hüpertekst, internet, sirvimine 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Jõulu, Tarmo. Kvaliteetne ehitus eeldab kaasaegseid materjale. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. Vastus: Antud artikkel on ilmunud ajakirjas ehitaja, aastal 2007, nr. 5, lk 14 4. Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis aastast aastani on meie ülikooli arvutivõrgust juurdepääs ajakirja Cement and Concrete Research täistekstidele?
Johannes Vares- Barbaruse looming Koostaja: Frank Sumberg 11a Tallinna Nõmme Gümnaasium Juhendaja: Ivi Eiche Johannes Vares-Barbarus Sissejuhatus: 1920. viljakas ja ekspansiivne luuletaja Frankomaan Vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja Uusromantik Barbaruse roll ajakirjanduses: luuletused ajakirjas "Noor Eesti" Luuletused Johannes semperi ajakirjas "looming" Barbaruse stiil: Barbaruse poeediisiksusele sobis intellektuaalne, kaasaja-ainet uudses vormis esitav stiil Luulekogud: "Geomeetriline inimene"-1924 "Multiplitseerit inimene"-1927 Värsikogud: "Fata-Morgana"-1918 (Indrotuktsioon) "Inimene ja Sfinks"-1919 (Verine sfinks) "Katastroofid"-1920 (Katastroof 1,2 ja 3) Ajaluule: "Indrotuktsioon"-1918 "Laul enesest 1"-1920 "Epiloog"-1920 "Anarhiline poees"-1920 Ajalaulude kogu: "Vahekorrad" Teos: Koos Eduard Vildega kirjutasid nad
Psychological Bulletin kolme psühholoogi (Rind, Tromovich, Brauserman) uurimus laste seksuaalsest väärkohtlemisest. Nad järeldasid oma uurimuse põhjal, et iga varane seksuaalkogemus ei põhjusta parandamatut traumat lapse psüühilisele tervisele. Artikli avaldamisele järgnes pahameeletorm. Ameerika ajakirjandus mõistis artikli ja uurimuse avalikult hukka. Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda võttis vastu resolutsiooni nr 107, milles mõistab hukka kõik ajakirjas tehtud järeldusid, mille kohaselt on seksuaalsuhe täiskasvanu ja lapse vahel vähem kahjulik, kui laps ,,sellega nõus on ". Seda resolutsiooni toetas hiljem ka Ameerika Ühendriikide Senat. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon, mis annab välja ajakirja Psychological Bulletin, reageeris resolutsioonile nõnda, et avaldas ühes oma ajakirjas Kongressi liikme Tom Delay artikli laste seksuaalse väärkohtelmise taunimisest ja võttis oportunistliku seisukoha. Kuna APA on
.....................................................6 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU ...................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tehakse kokkuvõte ajakirjas Ehitaja (aprill, 2014) ilmunud artiklist „Palkseina tüüpiliste nurgasõlmede õhuleketest“. Artikli autor Andres Uus tutvustab lugejatele enda 2013. a Eesti Maaülikoolis kaitstud magistritööd „Seestpoolt lisasoojustatud palkseina soojus-ja niiskusrežiim ning tüüpiliste nurgasõlmede õhulekked“. Magistritöö eesmärgiks oli hinnata palkelamu tüüpiliste nurgasõlmede õhulekkeid katsemaja näitel. Töö tegemiseks projekteeriti ja ehitati katsemaja
Looma mõju lapse arengule Lemmikloomad on toredad kaaslased, kes võetakse tihti perre lastele seltsilisteks ja rõõmu valmistamiseks. Ilmselt paljud perekonnad ei ole mõelnudki, et lemmiklooma omamisel võib olla hoopis sügavam tähendus ja kaudne panus ka lapse arengusse. Käesolev referaat tutvustab lemmikloomade, eelkõige koerte mõju lapse arenguteel. Sheryl Dickstein (2007) tõi ajakirjas SheKnows välja erinevad aspekte kuidas mõjutavad loomad laste arengut. Esimeseks tähelepanekuks on, et loomad arendavad laste motoorseid oskusi. Koertega jalutamine või jooksmine aitavad lapsed tubastest tegevustest eemale. Väiksemaid motoorseid tegevusi aitab arendada lemmikule toidu ning joogivee panek. Olenevalt lapse vanusest on võimalik lemmikloomaga erinevad tegevusi läbi viia. Kuid alati peavad vanemad jälgima, et antud tegevused oleksid nii looma kui lapse jaoks ohutud. Teiseks
" 1. Tutvuge andmebaasiga ISE ning leidke vastused järgmistele küsimustele: 4p sooritage otsing märksõnaga ,,ametikirjavahetus" ning leidke pärast 2014. a ilmunud ajakirjade artikleid, kirjeldage otsingut; Liitotsing, sisestasin sõna ,,ametikirjavahetus", lisasin ilmumisaasta pärast 2014, märkisin väljaande tüüp ajakiri ja artikli tüüp artikkel. Tulemuseks sain 2 kirjet, üks on ilmunud ajakirjas Radar ja teine ajakirjas Director. leidke Kadri Kõivult 2015. aastal ilmunud artikleid, kirjeldage otsingut; Liitotsing, sisestasin autori nime Kadri Kõiv, lisasin ilmumisaasta vahemiku pärast 2015 ja enne 2015 ning artikli tüübiks märkisin artikkel. Tulemuseks sain 3 kirjet mille autoriks oli nimi Kadri. Kadri Kõiv artikleid oli neist 2, mõlemad artiklid on ilmunud ajakirjas Personali Praktik.
Kordusnivelleerimised Lugege teemast ülevaate saamiseks Ants Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 21, 2000: "Eesti kõrgusvõrgu renoveerimine" lk 3-4. Esimesest kordusnivelleerimisest detailsema ülevaate saamiseks lugege A. Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 3, 1993: "Nivelleerimistööd Eestis (1868-1943)". Teisest ja kolmandast kordusnivelleerimisest üksikasjalikuma ülevaate saamiseks lugege A. Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 38/39, 2009: "Eesti kõrgusvõrgu nivelleerimine aastail 1950-1996". Vastake alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Esimene, teine ja kolmas kordusnivelleerimine". 1. Milline oli kõrgusvõrgu konfiguratsioon esimese kordusnivelleerimise (1933-1943) ajal? Milliseid konfiguratsiooni muutuseid täheldate teise (1950-1969) ja kolmanda
ajakirjanik, poliitik, XII Riigikogu liige kuid teda tuntakse kõige enam eesti kirjanikuna (Maimu 2018). 2 2. ELU 2.1. Sünd Maimu Berg sündis 27. augustil 1945 Tallinnas haritlas perekonda (Maimu, 2018). 2.2. Koolitee Ta on õppinud Tallinna 20. Keskkoolis ning lõpetas 1968 Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina. Aastatel 1969-1974 töötas Berg Tartu Ülikooli raamatukogus. Peale seda töötas ta 6 aastat toimetajana ajakirjas Siluett. Samal ajal, kui Berg töötas toimetajana lõpetas ta ka Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanikuna. Peale toimetaja tööd liikus Berg edasi ajakirja Keel ja Kirjandus, kus ta siis töötas aasta osakonnatoimetajana. Berg on ka töödanud Soome Instituudis kultuurisekretärina, ajakirjas Elukiri peatoimetajana ning teleajakirjanikuna. (Maimu, 2018). 2.3. Elukohad Maimu Berg sündis Eestis ning on elanud siin suuremus osa enda elust, kuid mõnda aega elas ta
Eesti kõrgusvõrk Uue kõrgusvõrgu projekteerimise lähtepunktidest lugege A. Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 21, 2000: "Eesti kõrgusvõrgu renoveerimine". Teisest ja kolmandast rekonstrueerimistööde etapist ülevaate saamiseks lugege A. Torimi ja H. Jürma artiklit ajakirjas Geodeet nr 35, 2007: "Eesti kõrgusvõrgu rekonstrueerimine". Neljanda kordusnivelleerimise töödest ülevaate saamiseks lugege A. Torimi ja H. Jürma artiklit ajakirjas Geodeet nr 41, 2011: "Eesti kõrgusvõrgu nivelleerimine 2001- 2011/2012". Lugege lisaks AS Planserk aruande "Geodeetiliste tööde aruanne. Kõrgusvõrgu nivelleerimine " lk. 4-21, kui näidet kogu kordusnivelleerimise perioodi (2004-2010) ühe aasta jooksul tehtud nivelleerimistöödest. Vastake alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Eesti kõrgusvõrgu rekonstrueerimine". 1. Võrrelge artikleid Geodeedis nr 21 ja 41
Karjääritestid. Tartu, 2000. 198 lk. asukoht TTÜ raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number Vastus: Asukoht: TTÜR 2. korrus, kohaviit 159/J-27, riiul 204 Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal ehituskonstruktsioonid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. Vastus: Ehitusmehaanika, hooned, hooneosad. · Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Aro, Rein. Aasta teema energiatõhusus. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. Vastus: Elektriala, 2009, nr 1, lk 35 · Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis aastast aastani on meie ülikooli arvutivõrgust juurdepääs ajakirja Occupational Ergonomics täistekstidele? Vastus: Business Source Complete, 1998 kuni tänapäevani
1. Leidke e-kataloogist ESTER raamatu Janno, Jaan. Arvutusmeetodid. Tallinn, 2008. 182 lk. asukoht TT raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number 2. Leidke Eesti mrksnastikust (EMS), milliseid seotud mrksnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal alternatiivenergia Loetlege kuni 3 seotud mrksna. 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Kruus, Oskar. Abimees nii ausale eksaminandile kui ka leidlikule spikerdajale. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, lehekljed, kus artikkel asub. 4. Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis aastast aastani on meie likooli arvutivrgust juurdeps ajakirja Network security tistekstidele? 5. Leidke EBSCOhost andmebaasidest ks tistekstiga artikkel teemal majandusintegratsioon (economic integration)
kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number (vt. juhendit) Vastus: asukoht/korrus: TTÜR 5.korrusel(humanitaarteadused), kohaviit: 13/S 33, riiuli number:512. 2. Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal metallkonstruktsioonid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. (vt. juhendit) Vastus: mastid, sillad. 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Maasik, Ingrid. Vanad ehitusmaterjalid taaskasutusse. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. (vt. juhendit) Vastus: artikkel 'Maasik, Ingrid. Vanad ehitusmaterjalid taaskasutusse.' on ilmunud ajakirjas: Tehnikamaailm: Kodu&Ehitus, aasta: 2009, number: 3, lkd: 3032. 4. Leidke eajakirjade otsivahendit AtoZ kasutades, millise
Käsiraamatu autorid usuvad, et kuni kolmeaastase lapsega rääkides kasutab täiskasvanu lihtsustatud keelt. Raamat käib ainult sõnavara kohta, seega kasutatakse lihtsustatud keelt arvatavasti ka vanemate kui kolmeaastaste lastega suheldes. Sõna hoidjakeel on tulnud soomekeelsest terminist 1990- ndate paiku selle järgi, et lapsega suhtlevad ka teised peale ema. Autor paigutab lastekeele ja hoidjakeele eraldi kui jagab need ühe registri kaheks alamvariandiks. Krista Kerge on defineerinud ajakirjas ,,Kirjakeel ja igapäevakeel" mõistet register järgmiselt: Register on ühtaegu semantiline ruum ja olukeel, keelendite olukorriti hõlmatuse ja kasutusväärtuse mõõde. ,, Samuti eraldab autor ka hoidjakeele ja lapsele suunatud kõne. Mida on hoidjakeele kohta siiani väidetud Eesti hoidjakeelt on uuritud üsna vähe, küll võib aga leida kirjutisi soome, ungari ja briti autoritelt. J. Mägiste väidab oma artiklis ,,Paar sõna lastekeelest" , et lastekeel ei ole
kirjanduse hetkeolukorra kajastamine. Loomingut nimetatakse parlamentaarseks ajakirjaks. Loomingu põhistruktuur on aastate jooksul välja kujunenud: ilukirjandus, esseistika ja artiklid, uudiskirjanduse arvustused ja ringvaade. Ajalugu Ajakiri on asutatud 1923. aastal Friedebert Tuglase poolt. Ajakiri Looming hõivas Teise maailmasõja eelsel ajal kirjanduselus kohe keskse positsiooni. 1940. aastate teisel ja 1950. aastate esimesel poolel kandis ajakirjas avaldatav selget stalinismi ideoloo- gia ja politiseerituse pitserit. 1970. aastatel oli sulaaeg. 1980. aastatel oli perestroika. 1990. aastate keskelt alanud muutumine on viinud ajakirja selle profiili poole, mida sooviti 1920. aastate algul ajakirja asutamise aegu, 2000. aastatel on Looming olnud kirjandusajakiri selle sõna täies tähenduses. Väljaandja ja tiraaz Looming ilmub Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ja Eesti
aastal. TEATER Viimase kümne eluaasta jooksul lavastas ta mitmeid teatritükke: 1972 ,,Kaval-Ants ja Vanapagan" 1977 ,,Niagaara" 1978 Ago-Henrik Kerge ,,Peer Gynt" 1979 ,,Hamlet" 1983 ,,Süütute aeg. Süüdlaste aeg" LOOMING Esimesed luuletused avaldas Jüri Üdi nime all, hilisemad Juhan Viidingu nime all. Luule oli mitmekülgne, tihti muutuv. Keskendus ühiskonna probleemidele. On mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Jüri Üdi Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas ,,Looming". 1971 - Luulekogu ,,Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa ,,Aastalaat". 1971 - ,,Detsember" 1973 - ,,Käekäik" 1974 - ,,Selges Eesti keeles" 1975 - ,,Armastuskirjad" Juhan viiding 1978 - ,,Ma olin Jüri Üdi" 1980 - ,,Elulootus" 1983 - ,,Tänan ja palun" 1991 - ,,Osa" TUNNUSTUSED 1976 Loomingu aastapreemia ajakirjas 1975. aastal ilmunud luuletuse eest. 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia.
sellepärast, et ta karikatuurid on väga päikeselised ja naljakad ning ta joonistab väga hästi. See referaat räägib selle kunstniku eluloost ja kunstiteostest. 2.ELULUGU Hillar Mets sündis 15. Augustil 1954. aastal Tallinnas. Info vanemate kohta puudub. Tal on tütar oma abikaasa Kahti Metsaga. Tema esimene töökoht oli 1975. aastal filmistuudios Tallinnfilm. 1980ndast aastast töötab illustraatori ja karikaturistina. Esimese karikatuuri avaldas Hillar Mets 1978. aastal ajakirjas Pikker. Huvi joonistamise vastu tundis ta juba lapsena ning kõige rohkem sodis ta matemaatika õpikutele. Oma kooliajast mäletab, et oli algklassides usin õppija ja kõik muinasjuttude raamatud, mis raamatukogus olemas olid, said läbi loetud. Suuremates klassides aga istus ta taga pingis ning joonistas rohkem kui õppis. Ta on töötanud filmistuudios Tallinnfilm helitehnikuna, teatris Vanemuine kunstnikuna,
2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära" (15 000 krooni igas kuus). Kokku oli sel aastal stipendiaate 16. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Luuletaja Maria Lee on Doris Kareva tütar. Looming Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974. Luuledebüüt ajakirjas Noorus 1977, luuletustsükkel kogudes. Kui Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "noorte kirjandussündmus `76", oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes esikkogu "Päevapildid". Üldse on Doris Kareva välja andnud järgmised teosed:
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed. Nüüdisaja infoajastul on meedial tohutu mõjuvõim meie ühiskonnas kajastavate probleemide ja uudiste üle. On ju ligipääs inimestel interneti, televiisori ja ajalehtedele, raadiotele, mille kaudu on võimalik suunata teiste inimeste mõtteid ühele või teisele arvamusele. Tänapäeva ühiskonnas on iseloomulik sõnavabadus, kommunikatsioonivabadus ja ka meediavabadus. Meediavabadus toob konkurentsi erinevate meediaallikate vahel, ning see võib kaasa tuua seda et hakatakse edastama vale infot või infot, mis võib olla tugevalt moonutatud enda kasu püüdlikuse poole. Üks meediavabaduse negatiivseid külgi olekski konkurents ja lugejaskonna meelitamine erinevate nippide ja trikkide abil. Väga heaks näiteks võib tuua artikli, mille pealkiri on selline, mida lugeja ei suudaks, ei saaks lihtsalt kahe silma vahele jätta. Samuti meelitatakse lugejaid ka moon...
aastal. 1974. aastal sündis tütar Elo. Lõpetas elutee 21. veebruaril 1995. aastal, enesetapuga. Luule Juhan hakkas rohkem kirjutama alates 1965.aastast. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta Kirjanike Liitu. Luule jagunes kahte perioodi Esimesel perioodil oli tal pseudonüümiks Jüri Üdi. Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. Loomingud Jüri Üdi looming Esimesed luuletused avaldas 1968. aasatl ajakirjas "Looming". Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa "Aastalaat". (1971) "Detsember" (1971) "Käekäik" (1973) "Selges eesti keeles" (1974) "Armastuskirjad" (1975) Juhan Viidingu looming "Ma olin Jüri Üdi" (1978) "Elulootus" (1980) "Tänan ja palun" (1983) "Osa" (1991) Tunnustused 1975 - Teatriühingu preemia vabariiklikul nõukogude dramaturgia ülevaatusel Poeedi rolli eest ("Mängi,
toimetuses. Sõja ajala ta evakueerus Nõukogude tagalasse. Eesti vabastamise järel töötas Aira Kaal uuesti ajakirjanikuna. 1971. aastal anti talle ka Eesti NSV teenilise kirjaniku nimetus. 3 KIRJANIKUKS KUJUNEMINE Aira Kaalu esimeseks avaldatud kaastööks sai Kuressaare keskkooli õpilaste käsikirjalise ajakirjale ’’Kume Rivi’’. Esimene tema luuletus avaldati noorsooajakirjas ’’Kevadik’’. Tema luuletamine jätkus ja järgmised teosed avaldati ajakirjas ’’Eesti Naine’’ja üks väike juhuslikult säilinud põimik ajakirjas ’’Loomingus’’, suurema osa hävitas Aira Kaal sõja alguses evakueermise ajal. Aira Kaalu noorsoovärrside põhiliseks teemaks oli rahuolu ja paigalseisu eitus, uuenemise igatsus, oma sihi otsimine. Vabastatud Eesti võiduaastal 1945 ilmunu luuleraamatute seas oli Aira Kaalu esikkogu ’’Ma ei anna relva käest’’. Ligi poole selle luulekogu mahust moodustab revulutsiooniaastal ja
aasta septembris ning seda antakse välja kord kvartalis. Carolina Pihelgas on Värske Rõhu uus juht, tänavu kümne aastaseks saava väljaande üle väga rõõmus, et ajakirjast ei saanud kitsa ringi asi. Pihelgas on olnud ajakirja tegemistega algusest peale seotud, algul kaasautorina, siis toimetajana ja nüüd juhina. Alguses oli ta kuulnud, et on olemas uus ajakiri, mis avaldas noorte autorite loomingut ja kuhu võis kaastööd saata. Enne 2011. aastat oli ta ajakirjas välja andnud luuletusi, arvustusi ja tõlkeid Ajakirja alustamisest saati on tuldud pika maa, näiteks 2011. aastast alates on ajakirjas olemas tõlkerubriik, kus noored tõlkjad vahendavad nooremat välismaist kirjandust. Erinevalt vanematest sarnastest ajakirjadest, nagu Looming ja Vikerkaar, keskendubVärske Rõhk noorele kirjandusele, sammuti püütakse autorite ringi võimalikult laiendada ja jütta ruumi debütantidele.
algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust. Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid. Mõte alustada ise eesti rahvusliku kirjanduse loomist tekkis Kristjan Jaak Petrsonil tõenäoliselt J. H. Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge ..." propageeritud ideede kaudu. Selles ajakirjas avaldas Kristjan Jaak Peterson ka oma artikleid eesti keele tähtsusest. Ta tõlkis rootsi keelest saksa keelde Chr. Gananderi "Mythologia Fennica" ("Soome mütoloogia"), mis ilmus "Beiträges" 1822. Uskudes, et eesti mütoloogia sarnaneb soome omale, lisas Peterson tõlkele ka andmeid eesti mütoloogia kohta. Petersoni kogutud materjali põhjal arendasid Faehlmann ja Kreutzwald hiljem välja eesti rahvusmütoloogia. Kristjan Jaak petersoni ei tunnustanud tema eluajal baltisakslased ega
TPL 2013 Petersoni aeg Kui K. J. Peterson sündis, oli Johann Wolfgang Goethe 51-aastane, Venemaal hakkas esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksandr Puskin ning Inglismaal käis koolis tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja George Gordon Byron. Eestlase K. J. Petersoni luuletused jõudis aga trükki alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas. Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust: romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässuline noormees, kes pidi elust lahkuma ülekohtuselt vara. K. J. Peterson Eesti esimene modernistlik luuletaja, kes pärast oma surma jäi unustusse. Eesti rahvusliku kirjanduse alusepanija; tema oodidest algas eesti kunstiväärtuslik lüürika. Tema matku Riia ja Tartu vahel meenutab monument Tartu Toomemäel. Petersoni elu I
DORIS KAREVA DORIS KAREVA Ta sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis, Tartu Ülikoolis aga ta pidi minema kaugõppele ning ta lõpetas kooli inglise filoloogina 1983. aastal. Töötas ajakirjas Sirp ja Vasar Esimesed kirjanduslikud teosed 60-ndate lõpus Lugejaskonna ette astus oma värssidega ajakirjas Noorus 1974. aastal Kirjanike Liidu liige Aastani 2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär On teinud palju tõlkimistööd Tunnustused: Vabariigi kultuuripreemia, Eduard Vilde preemia, Juhan Liivi luuleauhind Esikkogu ,,Päevapildid" (1978) Mõned teised väljaanded: ,,Ööpildid", ,,Armuaeg", ,,Vari ja viiv", ,,Deka"(2008) Doris Doris Kareva Kareva luule luule Su õrnim osa mus varjul, mu ümber Su tugevaim. Me oleme ükssama keha,
Fotograafia inimese elus Fotograafia mängib aina suuremat ja olulisemat rolli inimeste ja ühiskonna elus. Fotod aitavad meil ajas rännata ning koguda uusi teadmisi ja muljeid. Fotograafiale on suure tõuke andnud ka tehnoloogia areng, kuid sellega on kaasnenud nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Milline on olnud läbi aegade fotograafia roll inimeste ja ühiskonna elus ning kuidas on seda mõjutanud tehnoloogia areng? Tänapäeval mängib fotograafia inimeste elus suurt rolli, sest tänu fotodele on meil aimu ka palju varasematest aegadest ning meil on võimalus ajas tagasi rännata, kuna fotod aitavad luua nägemuse ajastust. Foto vaatajal hakkab tihti peas tekkima lugu ning mulje saamiseks ei pea tingimata kohal olema. Fotot vaadates saab olla omale ise giidiks ja teejuhiks enda fantaasia teekonnal. Eesti mastaabis võib öelda, et fotograafia on alguse saanud 19. sajandi lõpul. Hästi kirjeldab Eesti fotogra...
Keeleharrastuse kaudu teatakse ka ühte, et Kristjan Jaak Petersoni väheseid sõpru - läti haritlast Kaspars Biezbrdist, kellele ta tasuta keeli õpetas. Viimane õpetas omakorda hiljem kaua aega Viljandis eestlasi. Südamelähedaseimaks jäi Kristjan Jaak Petersonile eesti keel. Uskudes selle saamist kultuurkeeleks. Mõte alustada ise eesti rahvusliku kirjanduse loomist tekkis Kristjan Jaak Petrsonil tõenäoliselt J. H. Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge ..." propageeritud ideede kaudu. Selles ajakirjas avaldas Kristjan Jaak Peterson ka oma artikleid eesti keele tähtsusest. End maarahva laulikuks nimetav ja rahvale oode kirjutav mees viibis Eestis aga kõigest poolteist aastat. Ta õppis jaanuarist 1819 kuni maini 1820 Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Teoloogia asemel pühendus Kristjan Jaak Peterson heebrea, kaldea ja ladina keelele, mida õpetati sama teaduskonna eksageesi ja Idamaade filosoofia õppetoolis
antiikkirjanduse ja eelromantikute mõju. Tema kirjanikusuuruse aitas avalikkuse ette tuua Gustav Suits. Luuletused: ,,Kuu'', ,,Laul'', ,,Laulja''. Pärast pärisorjuse kaotamist seadsid eesmärgiks rahvuskultuuri pooldajad, eesotsas Rosenplänter ning ka Peterson kõik eesti keele arendamise ja rahvusliku kirjanduse loomise. Esimese eestlasena väärtustas meie kultuuri Peterson. Mõte alustada ise eesti rahvusliku kirjanduse loomist tekkis Petrsonil tõenäoliselt Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge" propageeritud ideede kaudu. Selles ajakirjas avaldas ta ka oma artikleid eesti keele tähtsusest.
TARTU ÜLIKOOL Meril Mägi, Marianne Sokk, Veronica Palm, Ivika Tihhonova, Carina Peet Eesti ajakirjad 2014 Referaat Juhendaja: Ragne Kõuts Tartu 2014 Sisukord Referaat............................................................................................................................... 1 1. AJAKIRJADE OLEMUS..................................................................3 2. AJAKIRJADE LIIGITUS.................................................................3 3. AJAKIRJALAADSED VÄLJAANDED.................................................4 3.1 Veebiajakirjad............................................................................................. 4 4. AJAKIRJADE TIRAAŽ...................................................................5 5. SUUNI...
Kirjanike nimed, keda tuleb arvestusel tunda nägu pidi. Lisaks tuleb teada olulisi fakte nende elust ja loomingust. Tõnu Õnnepalu- sündis 1962 aastal tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis bioloogiat, töötas bioloogia ja keemia õpetajana,tõlkinud palju teoseid, alustas luuletajana, romaanid on ilusa keelega ja kujutavad inimest kriisiseisundis, töötas ajakirjas vikerkaar, „Piiririik“ 1993 Emil tode mineall, „Printsess“1997, „Hind“ 1995, „Raadio“ 2003, „Paradiis“ 2009, „Mandala“ 2012, esseekogumik „Ainus armastus“ Jürgen Rooste- sündis 1979 a tallinnas, eesti luuletaja, lõpetas Tallinna pedagoogikaülikooli, töötas ajalehes sirp, oli Eesti instituudi soome filiaali juhataja, töötas maalehes, alates 2014 aastast vabakutseline, saanud betti Alveri debüüdiauhinna, Friedeberg tuglase novelliauhinna ja teisi
mikrotoitaineid. Rämpstoitu söönud lapsed tarbisid päeva jooksul 126 ning noored 309 kilokalorit rohkem, kui neil päevadel, mil rämpstoit menüüst puudus. Pidev kõrgendatud energiatarbimine koos vähese füüsilise aktiivsusega võib kiiresti ülekaalulisuse ning sellega kaasnevate tervisehäireteni viia. Lisaks sellele on teada, et pikaajaline kõrge kalorsusega ning rasvarikka rämpstoidu tarbimine põhjustab südame-veresoonkonnahäirieid. Hiljuti ajakirjas Canadian Journal of Cardiology avaldatud uuringus on leitud, et rämpstoit ei mõjuta arterite ummistumist mitte ainult pikaajalisel tarbimisel, vaid kahjustused võivad hakata tekkima juba rämpstoidu tarbimise esimesel päeval. Peale selle, et rämpstoit soodustab rasvumist ning veresoonkonna haiguste teket, mõjutab toitumine märgatavalt ka laste õpikäitumist. Rämpstoidu ning kõrge suhkrusisaldusega toitude tarbimine langetab õpilaste keskendumisvõimet pikaks ajaks
Kasutatud teemabaas: „Andmebaas ise“. 2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust “Vaimude tund” ja mis on ilmunud ajakirjades, leiate? Millist teemabaasi kasutasite? Leian 2 artiklit. Näide! Autor: Valgemäe, Mardi Pealkiri: Eesti barokk? Väljaanne: Vikerkaar (2002)ak. 16, nr. 11/12, nov. /dets., lk. 174-176 Kasutan „Liitotsingut“. Sõna: „Mati Unt“ and „Vaimude tund“. Väljaande tüübiks märgin „Ajakirjad“ ja Artikli tüübiks „Arvustus“. 3. Leidke ajakirjas “Tervisetrend” ilmunud artikkel külmravist (sisaldub pealkirjas). Millal see ilmus, kes on autor ja milline on täpne pealkiri? Millist teemabaasi kasutasite? Ilmumisaeg: 1997 Autor: Jürgenson, Marika Pealkiri: Külmravi aitab üheksal juhul kümnest Kasutan „Liitotsingut“. Pealkiri/Väljaanne: „Tervisetrend“, Sõna: „Külmravi“, Keel: „Eesti“, Väljaande tüüp: „Ajakirjad“ ja Artikli tüüp: „Artikkel“ 4. Kas olete ISE andmebaasi varem kasutanud
• 1983. aastal lõpetas TÜ kaugõppes cum laude inglise filosoofina • 1992-2008 töötas UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina • 1997-2002 oli Sirbi kirjandus toimetaja • 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja • 2011-2013 ajakirja Sirp kirjandustoimetaja • Kirjandusrühmituse Wellesto liige ja asutaja Looming • Esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“ • Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused 1974. aastal ajakirjas Noorus • Valik luuletusi ilmus 1976. aastal kogumikus „Viis tüdrukut ja kaheksa poissi“ • 1978. aastal avaldati tema esikkogu „Päevapildid“ Ilmunud raamatud • „Päevapildid" (1978) • „Ööpildid" (1980) • „Puudutus" (1981) • „Salateadvus" (1983) • „Vari ja viiv" (1986) • „Armuaeg" (valikkogu, 1991) • „Kuuhobune" (1992) • „Maailma asemel" (1992) • „Hingring" (1997) • „Mandragora" (2002) • „Aja kuju" (2005) • „Tähendused" (2007)
Ühes numbris neljast (1/2011) on ilmunud rubriik pealkirjaga ,,Tagasivaade". Kultuuri ja Elu suvenumbris 2/2011, mis ilmus samaaegselt juuniküüditamise aastapäevaga, oli esindatud rubriik ,,Juuniküüditamine". Ajakirja sisekaanel ilmub tihti kriitilise sisuga toimetaja veerg, mida kirjutab peatoimetaja Tea Varrak. ,,Intervjuu" on ajakirja löökrubriik, mis on paigutatud väljaande algusesse. Sellest, et tegemist on ühe tähtsaima artikliga ajakirjas annab aimu ka see, et tavaliselt intervjueeritakse mõnda tuntud kultuurielutegelast, kuigi üldjoontes püüab ajakiri kajastada vähem tuntud kultuurilooliselt oluliste inimeste tegemisi. Numbris 4/2010 ilmus intervjuu filosoofi ja esseisti Mart Raukasega. Kevadnumbris 1/2011 avaldati intervjuu Muinsuskaitse Seltsi esimehe Jaan Tammega. Suvenumbrist 2/2012 sai lugeda intervjuud dirigentidest kaksikõdede Anu ja Kadri Taliga. Numbrist 3/2012 oli võimalik lugeda intervjuud kirjanik
Eno Raud 8. Eno Raua'st Sündis 1928. aastal Tartus Mart Raua, eesti luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku pojana. Eno Raud oli Mart Raua ja Lea Raua (hiljem Lea Nurkse) poeg. Ta oli abielus Aino Pervikuga. Nende lapsed on Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Eno Raua looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all E. Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Mõned pildid Eno Rauast Luuled "Käbi käbihäbi" (1977) "Kalakari salakaril" (1975) "Padakonna vada" (1985) "Kilul oli vilu" (1987) "Kala kõnnib jala" (1997) Kasutatud allikad http://et
Teosed Luulekogu ´´Tuuleratas´´ ● Luulekogu algab nimiluuletusega ´´tuuleratas´´ ● Luulekogu iseloomustab süvenenud realistlik elutunnetus ● Kogus on tugevalt tunda kurja tagamõttega sarkasmi ja irooniat ● Tugev temaatiline mitmekesisus Seotus kirjanduslike rühmitustega ● Osales ajakirja ´´Tarapita´´ tegevuses ● Eesti Penklubi esimees ● Ajakiri ´´Looming´´ toimetaja ● Semperi esimesed teosed avaldati lätikeelses ajakirjas ´´Kahwi´´ Loomingu iseloomustus ● Ei avaldanud luules tundeid , jäi objektiivseks ● Värsid laitmatult vormikindlad ja hoolikalt viimistletud ● Luule realistlik ● Varasemat loomingut iseloomustab sümbolism TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Fifth level Sinuga" ja Kanal 2s autorisaadet "Meie". 2004 "Teisipäeval Teiega" on kuulatav Vikerraadios. Töö trükimeedias ja publitsistikas Maire Aunaste on seltskonnaajakirja Kroonika üks asutajatest ja esimene peatoimetaja Kirjutas järjelugusid oma Ameerikas elatud ajast ajakirjas Naised. Hiljem sai järjejutust raamat "Viis aastat peidus" Igal nädalal ilmub SLÕhtulehes temanimeline veerg. Maire Aunaste on kirjutanud kolm raamatut: "Iseennast kuulates" "Viis aastat peidus" "Mitte ainult meestest"
2.3. Otsing andmebaasist Science Direct. Leia artiklid teemal Semiconductors in solar cells. a) Ava andmebaas Science Direct, b) Vali Search/Journals, c) Moodusta otsiprofiil märksõnade ja otsiväljadega Keywords, d) Täpsusta otsingut, vali ainevaldkonnad: Chemistry, Chemical Engineering, Materials Science, e) Analüüsi tulemuslehte, d) Täpsusta tulemusi vasakus veerus pakutud võimalustega ja leia mitu artiklit on 2012. aastal avaldatud ajakirjas Thin Solid Films: f) Esita andmebaasi poolt genereeritud lõplik otsistrateegia, mis on kuvatud tulemuslehe ülaosas rohelisel ribal. Tulemuslehel võisin näha, et vaste leidsid 241 artiklit. 2012. aastal oli avaldatud 5 artiklit ajakirjas Thin Solid Films. Lõplik otsistrateegia: 5 articles found for: pub-date = 2012 and KEYWORDS(Semiconductors in solar cells) AND LIMIT-TO(cid, "271603","Thin Solid Films") AND LIMIT-TO(pubyr, "2012") 2.4. Otsing andmebaasist EBSCOhostWeb.
Eno Raud (1928-1996) Eesti lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus 15. veebruaril 1928 . Raud tuli kirjandusse 1930ndate lõpul esinedes varjunime Eno Sammalhabe all ajakirjas ''Laste Rõõm'' Eno Raud on kirjutanud sellised tuntud lasteraamatud nagu ,,Roostevaba mõõk '' (1957) ,,Sipsik'' (1962) ,,Peep ja sõnad'' (1967) ,,Väike autoraamat'' (1974) ,,Naksitrallid'' ( mitmed raamatud 1972- 1982) ,,Ninatark muna'' (1980) jpt. Eno Raud on kirjutanud ka lastenäidendeid ning käskkirju multifilmidele . Tema teoseid on tõlgitud muudesse keeltesse ning Raud ise on tõlkinud mitmeid teoseid eesti keelde .
Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud ajalehele Eesti Töövabariik. 19211944 töötas Suits Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigus. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Tema esimene luulekogu "Elu tuli" (1905), väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "NoorEesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost. TÄNAME KUULAMAST!
Charles Baudelaire 9. aprill 1821 Pariis 31. august 1867 Ta oli prantsuse luuletaja, tõlkija ja kriitik. Dekadentsi rajaja. Oma lapsepõlve kohta on Baudelaire kirjutanud, et see olnud nagu lõputu sünge äike, mida vaid haruharva mõni päikesekiir suutnud valgustada. Baudelaire õppis Pariisi juurat, kuid sellest ei tulnud midagi välja, teda tõmbas boheemlaslik eluviis. Tänu isa pärandusele sai ta omale meelepärase elu seada ning ta hakkaski elama dändielu, kulutades väga palju raha. Selleks, et Baudelaire pärandust kergekäeliselt läbi ei lööks, kuulutati ta teovõimetuks ning määrati äraelamiseks kindel pajuk. See sundis Baudelaire'i kirjutama. Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 1857. aastal ilmus luulekogu "Ku...
Nagu öeldakse mis silmist, see meelest. Väike silmapete, natuke jõusööta ja tants läheb edasi. Kuidas siis ikkagi on rahva mäluga? Sellele küsimusele otsimegi vastust." (EPL) Hinnangu ülekanne: Reformierakonna reklaamis: ,,Aastal 2007 läks napilt, vaid 1% valijaid oli kaalukeeleks. Kui see 1% oleks jätnud Reformierakonna valimata, siis Eesti ei oleks saanud eurot, Eesti upuks võlgadesse, Eesti peaminister käiks endale Moskvast raha mangumas." (www.epl.ee) IRL-i ajakirjas Kindel Seltskond on kasutatud ühtse platvormi võtet: ,,kindel seltskond" ,,Sinu kindel võit!" ,,Meie kuulame sind" Enesekindlat väidet: ,,Sinu kindel võit!", ,,meie kuulame sind" Omade poiste"võte: poliitikutest on lapsepõlvepildid, fotod neist argipäevastes olukordades, artiklid kandidaatide elust ja perekonnast, isiklikest saavutustest ja hobidest, on esile tõstetud huvitavaid fakte.
Teadusuuring kinnitab nimelt, et raskes olukorras on liialdatud enesekindlusest enamasti kasu. Soti ja Ameerika teadlased jõudsid niisugusele järeldusele matemaatilise mudeli põhjal, kus kindlad mudelitegelased olid seatud üksteisega võistlema. Võistlema pandi nad kolme sorti strateegiate alusel, mida iseloomustas kas liialdatud enesekindlus, realistlik enesekindluse tase või hoopis oma võimete alahindamine. Dominic Johnson ja James Fowler annavad ajakirjas Nature teada, et just liialdatud enesekindlus toob kõige tõenäolisemalt edu, eriti just olukordades kus võimalik kasu on piisavalt palju suurem kui võimalik kahju. Realistlike inimeste eduväljavaated on tavaliselt väiksemad. Kuid liialdatud enesekindlusel on ka omad riskid, nimelt kui asjad ikkagi untsu lähevad, siis tuleb arvestada karmimate tagajärgedega. Selliseid juhuseid leidub palju spordis ja majandusvaldkondades.
Otsisõnad peavad asuma artikli pealkirjas. Esitage artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Valin artikli otsingu ning panen ühte kasti writing ning lisan, et see asuks pealkirjas, teise kasti panen scientific article ja samamoodi, et asuks pealkirjas. Ricordeau, P. (2001). Writing a scientific article: do all you can in order to be read!. Revue médicale de l'assurance maladie, 32 (2), 105111. 3. Mis teemasid käsitletakse ajakirjas Crossroads? Millisest aastakäigust alates on see ajakiri andmebaasis? Find Journal pealkirja järgi. Aastast 2001, käsitletakse järgmiseid teemasid: international affairs, globalisation, political economy, economics, political science, business, law. 4. Leidke artikleid, mis käsitlevad projektijuhtimise tõhusust, kusjuures otsisõna peab esinema artikli pealkirjas. Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
