ARTIKLID: Kirje koosneb kahest osast, mis eraldatakse teineteisest kahe kaldjoonega: Artikli autor(id). Pealkiri// Andmed väljaande kohta, kus artikkel paikneb (elektroonilise meedia tüüp). Allika andmed (kasutamise kuupäev). Kirje teise osa vormistamine oleneb sellest, kus artikkel on avaldatud: ajalehes....// Ajalehe nimetus (aasta) kuupäev, lk ajakirjas....// Ajakirja nimetus (aasta) aastakäik või köide, nr, lk-d. Elektroonilises ajakirjas....// Ajakirja nimetus (aasta) aastakäik või köide, nr Mõningad näited! Hanni, T. Mis on börs? [WWW] http://www.ntm.tartu.ee //~tanz/bors.htm (17.04.00) /Internetis/ Feldmann, M. Uue ja vana majanduse konflikt // Äripäev (2000) 12. aprill, lk 31. /ajalehes/ jne....
Otsisõnad peavad asuma artikli pealkirjas. Esitage artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Otsingukategooria find articles. Otsisõnad scientific article AND writing. Otsisõnad peavad asuma pealkirjas > title. Sain 1 vaste. Ricordeau, P. (2001). Writing a scientific article: do all you can in order to be read! Revue médicale de l'assurance maladie, 32(2), 105-111. Andmebaasis Open Access 3. Mis teemasid käsitletakse ajakirjas Crossroads? Millisest aastakäigust alates on see ajakiri andmebaasis? Otsingukategooria find journals, otsingusõnaks Crossroads. Teemad mida käsitletakse: international affairs, globalization, political economy, economics, political science, business, law Ajakiri on andmebaasis alates 2001. aastast 4.6. küsimusele leidke vastused andmebaasist Emerald (http://www.emeraldinsight.com/Insight/) 4
· "Valge öö" (1920) · "Valitud värsid" (1937) · "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) · "Väike luuleraamat" (1964) · "Rändaja õhtulaul" (1998) · "Laps ja tuul" (2000) Julius Oengo (1935. aastast Julius Õngo; pseudonüümid J. Oro ja Oro; 16. märts 1901 Hiiumaa, Suuremõisa vald, Harju küla ametlik surmaaeg 25. august 1941, arvatavasti Paldiski) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 19231934 oli. Hiljem töötas ta Vasalemmas õpetajana. Julius Oengo on kirjutanud üle 400 luuletuse, millest 40 on viisistatud, ja mitukümmend lasteraamatut. Temalt on ilmunud ka luuletuskogud täiskasvanutele-merelaineliste poeemide ja luuletuskogude kaanel nimi J.Oengo. Avaldanud lasteluulet, proosat, näidendeid. Luulekogud · "Ööpäev" (1921) · "Meie kevad" (1922) · "Tahkuna" (1926) · "Aegna" (1929) · "Minu päev"
Millist teemabaasi kasutasite? Vastus: kaks 1. Valgemäe, Mardi, 1935- Eesti barokk? / Mardi Valgemäe Vikerkaar (2002) ak. 16, nr. 11/12, nov./dets., lk. 174-176 2. Mati Undi teater revisited / Luule Epner Teater. Muusika. Kino, ISSN 0207-6535. (2009) nr. 1, lk. 15-31 : ill. Teemabaas: ISE kunst, muusika, teater, film; variant 1-d:(vaimude tund); variant 2- (d:(mati unt) ) and (vaimude tund); väljaande tüüp- ajakiri; artikkli tüüp - arvustus 3. Leidke ajakirjas “Tervisetrend” ilmunud artikkel külmravist (sisaldub pealkirjas). Millal see ilmus, kes on autor ja milline on täpne pealkiri? Millist teemabaasi kasutasite? Vastus: Autor :Jürgenson, Marika Pealkiri: Külmravi aitab üheksal juhul kümnest / Marika Jürgenson Väljaanne: Tervisetrend (1997) nr. 2, lk. 14-15 Teemabaas: ISE meditsiin ja tervishoid; t:(tervisetrend) and t:(külmravi); väljaande tüüp: ajakiri; artikli tüüp: artikkel 4. Kas olete ISE andmebaasi varem kasutanud
Madis Jürgen Sündinud 9. juunil 1962. aastal Harjumaal. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis 1977-1980 aastatel. Esimesel katsel ülikooli sisse ei saanud, ühe aasta pidas postiljoni ametit. 1981-1896 õppis Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis Lõpetas ajakirjanikuna ,esimene töökoht ajakirjas ''Kultuur ja Elu' 1991.aastal läks tööle ajalehe ''Eesti Ekspress'' toimkonda. Töötab seal tänaseni, on olnud nii reporter kui ka toimetaja. Oma lugude paremaks tunnetamiseks on ta sooritanud mitmeid osaluseksperimente. Ta on ärandanud oma auto ja testinud politseinike valvsust, elanud psühhoneuroloogiahaiglas ja kodutute varjupaigas, proovinud kuuaega toime tulla pensionäri rahakotiga, lasknud jala kipsi panna ja
Jerome David Salinger(1919-) Ameerika kirjanik, kelle romaan,, kuristik ruk" võitis suure lugejaskonna 2 maailmasõja järel. Ta sündis New York 1919 eduka kaupmehe perekonnas, 1936 astus new york ülikooli, kuid lahkus peagi et õppida äri saksamaal ja poolas. 1938a Ursinuse koledz, Pennsylvanias, aga lahkus sealt mõned kuud hiljem et õppida kirjutamist Burneti juuresKolumbia ülikooli juures. Teenis Ameerika sõjaväes 1942-1945. Esimene teos,,NOORED" ilmus Byrneti ajakirjas,,Story" 1940.a 1947,,Ümberpööratud mets" (edu ei kaasnenud) 1948 ,, Parim päev banaanikala püüdmiseks". 1951.a Kuristik rukkis"(portree linnateismelistest) 1951 ,,9lugu"(võlts kaasaegne elu) Samal aastal kolis ta Inglismaale Cornishisse. Kirjutas säästlikult ja ainult Glasside perekonnas. Need lood koguti kokku raamatusse ,,Franny ja Zooly" (1961.a) ,, Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" ning ,,Seymore, sissejuhatuseks". Menu tõi talle romaan,, Kuristik rukkis" kus ta kuju...
(professor alates 1931. aastast. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigus. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Pilte Gustav Suitsust Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg" Hoogsast luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "NoorEesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). TÄNAME KUULAMAST!
(1910-1914), Riia Polütehnilises Instituudis arhitektuuri alal (1915-1916), Moskva sõjakoolis (1916-1917) ja Berliini ülikoolis (1921-1925), elas Pariisis (1926-1927). Lõpetas 1928. a. Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga. 1930. aastatel töötas J. Semper Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna, oli ,,Loomingu" toimetajaks (1930-1940) ja Eesti PEN-klubi esimeheks (1928-1940). J. Semper debüteeris eesti kirjanduse ülevaatega läti ajakirjas ,,Kahwi" (1910), esimesed värsid avaldati ,,Noor- Eesti" väljaandeis (1911). Kuulus ,,Siuru" rühmitusse, osales aktiivselt ,,Tarapita" tegevuses. Semper valdas algusest peale luule vormikeelt, kogu tema varasem looming oli artistlik ja maailma kirjandusega arvestav. Esimene novellikogu ,,Hiina kett" (1918) käsitleb peamiselt noorte haritlaste elu. Novellikogudes ,,Ellinor" ja ,,Sillatalad" (mõlemad 1927), mis vallandas kriitikas kirjanduslike mõjutuste alase
Aleks Aasaru Loo Keskkool 03.03.2009 Honoré Daumier Ta sündis 26 veebruar 1808 Marseilles Suri 10 veebruar 1879 Valmondois Ta oli maalikunstnik, graafik, skulptor ja karikaturist Oli realismi esindaja Looming Oma töödes kujutas ta suurlinna lihtrahvast Karikatuurid kajastasid poliitilist olukorda Maalidel kujutas ta peamiselt tööliste eluolu Karikatuurid hakkasid 1831. aastast ilmuma ajakirjas La Caricature. Kuninga Louis- Philippe'i karikeerimise eest mõisteti talle pooleaastane vanglakaristus ja rahatrahv. Nimelt näitas ta kuningat muinasjutulise koletise Gargantuana, kes ahnelt neelab rahvalt kokkuriisutud vara ja kulda. Seoses tsensuurist põhjustatud probleemidega ajalehele La Caricature, asus Daumier kaastööd tegema Le Charivari'le, mille omanik oli samuti Charles Philipon.
Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige ning Kirjanike Liidu liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades
Mihkel Mutt " Rahvusvaheline mees " Aleksandra Ruutsaar Elukäik ja töö · Sündinud 18. veebruaril 1953 Tartus. · Kirjanik, esseist, kriitik ja toimetaja. · Aastatel 19711976 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis. · 19761977 töötas toimetajana kirjastuses Eesti Raamat. · 19771986 töötas ajakirjas Looming. · 19861988 oli vabakutseline kirjanik. · 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja. Elukäik ja töö · 19911992 EV Välisministeeriumi informatsioonibüroo juhataja. · 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. · 19972005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. · Aastatel 20052016 oli ta ajakirja Looming peatoimetaja. Looming · Irooniline kirjutusviis. · " Hiired tuules "
Aastatel 19431944 töötas ta Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes ta Soome kaudu Rootsi. Rootsis töötas ta mitmes muuseumis, jätkates kirjutamist. 1945. aasta suvel ilmus luulekogu "Põlenud puu", esimene eesti ilukirjanduslik teos eksiilis. Aastatel 19501994 töötas ta ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Kuigi Bernard Kangro juba enne kooliminekut sõdurilaulude eeskujul luuletas, toimus trükidebüüt Eesti Noorsoo Karskusliidu ajakirjas "Kevadik" 1929. aastal. Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Tema proosas on kaks keskset teemat külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartus. Ta on kirjutanud umbes 2500 luuletust. Tema nimel antakse välja Bernard Kangro kirjanduspreemiat. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Bernard_Kangro http://lugemissoovitus.wordpress.com/2010/11/11/bernard-kangro/
Kolm musketäri Kokkuvõte "Kolm musketäri" ("Les Trois Mousquetaires") on prantsuse kirjaniku Alexandre Dumas vanema romaan. Romaani keskmes on noormees d'Artagnan, kes lahkub oma kodukülast, et minna Pariisi, kus loodab saada musketäriks. D'Artagnan pole üks kolmest musketärist, kellele viitab pealkiri. Need on tema sõbrad Athos, Porthos ja Aramis. Kuulsaks on saanud nende deviis "Üks kõigi ja kõik ühe eest." "Kolm musketäri" avaldati esmakordselt seeriatena 1844. aastal ajakirjas Le Siècle. Dumas väitis, et romaan põhineb käsikirjadel, mis ta oli leidnud Rahvusraamatukogust (Bibliothèque Nationale). Hiljem on leidnud kinnitust, et Dumas' romaan põhineb raamatul "Monsieur d'Artagnani mälestused" (Mémoires de Monsieur d'Artagnan), autoriks Gatien de Courtilz de Sandras (Köln, 1700), mille väidetavaks aluseks on Charles de Batz-Castelmore'i, Artagnani krahvi mälestused. Raamatu tegevustik leiab aset Louis XIII valitsemi...
vanureid . Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad. Kust saab alguse enese näljutamine ? Kohe kindlasti saab enesenäljutamine alguse kuulsustest kes samuti ennast näljutavad . Fännid kes on oma kuulsuse fännid püüavad järgida oma kuulsust . Kindlasti ka ajakirjad ja televisioon mõjutavad paljusi noori ennast nälgima . Vaadates kasvõi ajakirjas mõnda modelli kes on väga peenike , soovib nii mõnigi , et saaks olla sama peenike ning alustab sellega enda näljutamist . Kuid kõik mida me ajakirjas näeme on väga palju töödeldud , nende keha on töödeldud peenemaks . Üleüldse soovivad väga paljud noored sarnaneda ajakirjades , piltidel , plakatitel olevate modellide ja kuulsustega . Väga palju mõjutab ka see , kui keegi su sõber , tuttav või perekonnaliige teeb teile
Lugude juures on rohkelt illustreerivat materjali (eelkõige fotosid), mis tekitab lugejas artikli vastu suuremat huvi. Peaaegu kõigi artiklite juurest võib leida valitud tsitaate artiklist, mis on trükitud suuremalt. Muidu on aga artikli vormistus üsna tavapärane: pealkirjad on tavatekstist suuremad, samuti on tihti esile tõstetud loo sissejuhatus, tekst on liigendatud ja esitatud on lõikude alapealkirjad. Meeldiv on tõsiasi, et ajakirjas ilmub reklaami minimaalselt. 80- leheküljese ajakirja peale on kokku ilmunud kolm ja pool lehekülge reklaami. Ajakirja visuaalne külg on igati lugejasõbralik. Ka väljaande ülesehitus tundub esmapilgul tavapärane. Kui aga ajakirja sisukorda ja sisusse lähemalt süveneda, siis ilmneb ebaloogilisust. Näiteks artiklid ,,Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise komisjoni raportile" ja ,,Sinimäed suvi 1944" on selgelt arvamuslood, kuid
Aastal 1862 abiellus ta nimeka Moskva arsti 18-aastase tütre Sofia Behrsiga. Neil oli 13 last, kellest viis suri juba lapsepõlves. 1901. aastal Tolstoi haigestus tõsiselt ning pidi palju aastaid veetma Krimmis. Lev Tolstoi suri 20. novembril 1910. aastal. Tema sarka tulid saatma tuhanded talupojad üle kogu Venemaa. Looming Tolstoi looming kajastab peamiselt vene elu, mida ta ise nägi ja koges.Tema esimene kirjanduslik teos, autobiograafiline jutustus "Lapsepõlv", ilmus 1852. aastal ajakirjas "Sovremennik". Triloogia järgmised osad kandsid pealkirju "Poisiiga" ja "Noorus". Teosed · "Sõda ja rahu" (eesti keeles 1945, 1962, 1970) · "Anna Karenina" (eesti keeles 1978) · "Kaukaasia vang" · "Kasakad" · "Aabitsajutte" (eesti keeles 1973, 1975) · "Jutte väikestele" (eesti keeles 1956) · "Kreutzeri sonaat" (eesti keeles 1998) · "Ülestõusmine"
Tyson Ray Ritter Tyson Ritter(sündinud 1984, Aprill 24, vanemad on lahutatud) on pealaulja bändis ,,The AllAmerican Rejects."Ta oli põhikoolis kui muusikaga tegelema hakkas. Ta hakkas ise laule kirjutama, mida tegi ta keskooli lõpuni. Peale laulmise ja lugude kirjutamise on ta töötanud veel modellina ja näitlejana. Ta on poseerinud ka ajakirjas Glamour Magazine ja näidelnud 2008 aasta filmis ,,The Housebunny", mida mõned teist on kindlasti näinud. Ta kasvas üles Oklahomas. Hetkel elab ta Floridas, Destinis. Olles ,,AC/DC fänn, armastas Ritter rockmuusikat. Ta kohtus Nick Wheeleriga juhuslikult ühel peol, kellega koos tehtigi bänd, koosseisus:laulja,bass kitarr, klaverTyson Ray, kõrvallaulja, peakitarr Nick Wheeler, Mike Kennerty kitarr, kõrvallaulja ning drummar Chris Gaylor.
Kosmoloogia tegeleb universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püüab ennustada Universumi tulevikku. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht, mille kohaselt Universum lõpuks kollapseerub Meile nähtav Universum võib üleni asuda musta augu sisemuses, mida ümbritseb meile tundmatu universum. Sellise mõttekäiguga on välja tulnud Indiana ülikooli füüsikateoreetik Nikodem Poplawski ajakirjas Physical Letters B. www.fyysika.onepagefree.com www.et.wikipedia.org www.miksike.ee www.google.com
Miks nälg tapab? Artikel "Miks nälg tapab?" on kirjutatud 2011 aasta septembri ajakirjas Tarkade Klubi.Valisin antud kirjutise kuna maailmas on sadu miljoneid inimesi, kes on näljas ning hakkasin huvi tundma, mida nälg teeb inimese organismiga. Inimesi, kes on näljas, leidub maailmas rohkem kui USAs, Kanadas ja Euroopa Liidus elanikke kokku. Nälja tõttu sureb igal aastal rohkem inimesi kui kolme ohtliku haiguse, AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi tagajärjel. 2011 aasta augustis kuulutas ÜRO Aafrikas
Merili Jõgi MJ211 Eno Raua elulugu · Eno Raud (15 veebruar1928 Tartu9 juuli 1996 Haapsalu) oli eesti lastekirjanik. · Eno Raud sündis 1928. aastal Tartus, Mart Raua, eesti luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku pojana. · Eno Raud oli Mart Raua ja Lea Raua (hiljem Lea Nurkse) poeg. · Ta oli abielus Aino Pervikuga. Nende lapsed on Rein Raud , Piret Raud ja Looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all. E. Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. aastal. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja .Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju.
Jana Jeltsova,10.R Kirjanik Eno Raud sündis 1928 Tartus. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1952.a. eesti filoloogina. Töötas 1952 56 riiklikus raamatukogus, seejärel aastani 1965 kirjastuses lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutselise kirjanikuna. On kantud rahvusvahelisse H.Cr.Anderseni aunimekirja. Kirjutanud umbes 50 lasteraamatut, lastenäidendeid ning mängufilmide stsenaariume. Suri 1996 Haapsalus. Looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorso...
kes maalis Hupelist portree, mis kujutab teda neljakümne viiendal eluaastal. Hupeli lähedane sõber oli Rutikvere mõisnik Otto Friedrich von Pistohlkors, kellega tal oli tihe kirjavahetus. O. F. v. Pistohlkors oli Hupeli topogrrafia ja ajakirja kaastööline. Kuid koos Hupeli kirjandusliku kuulsuse tõusuga halveneb kiiresti tema vahekord Gadebuschiga, kes oli juba avaldanud mahategevad arvustused Hupeli esikteoste kohta Greifswaldi ajakirjas. Gadebusch oli Hupeli menukuse peale kade. Head suhted oli Hupelil kirjastaja ja raamatukaupmehe Johann Friedrich Hartknochiga. Too kirjastas algusest peale Hupeli teoseid ja varustas teda ning lugemisseltsi raamatutega. Teaduslik tegevus pastoriameti kõrval Oma uurimustöö ja teostega püüdis Hupel lastetut abielu mõnevõrra kompenseerida. Kõigile varasematele teostele on omane huvi seksuaalse või seksuaaleetilise temaatika vastu. Ta tundis huvi balti temaatika vastu
Keskkoolis. * Edasi õppis Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas, 1983. aastal lõpetas inglise filoloogina. * 1979. aastal asus tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. * 1982. aastast sai Kirjanike Liidu liikmeks. * Alates aastast 1992 on UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär ning on seda siiani (2008). Looming * Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid koolialmanahhis ,,Trükitähed". * Värsid ajakirjas Noorus 1974. aastal. * Osales konkursil "Noorte kirjandussündmus `76", tema 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". * Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid" (1978). Doris Kareva välja antud luulekogud: · "Päevapildid" 1978 · "Ööpildid" 1980 · "Puudutus" 1981 · "Salateadvus" 1983 · "Vari ja viiv" 1986 · "Maailma asemel" 1991 · "Hingring" 1997
Kristjan Jaak Peterson Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust.
Elukäik Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi pe...
Tõnu Õnnepalu Tõnu Õnnepalu Sündinud 13.septembril 1962.aastal. On eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Kasutab kirjanikunime Emil Tode. Õppis Tartu Ülikoolis botaanikat ja ökoloogiat. Tõnu Õnnepalu Aastatel 1985–1987 töötas Õnnepalu Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana. 1989–1990 töötas ta ajakirjas Vikerkaar tõlke- kirjanduse toimetajana. 2003. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Tunnustused Balti Assamblee preemia romaani “Piiririik" eest (1995) Kultuurkapitali artiklipreemia (2002) Valgetähe V klassi teenetemärk (2004) Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest (2010) Riiklik kultuuripreemia (2010) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika aastapreemia „Ainus armastus. Valik esseid“ eest (2011) Teosed Romaanid Luulekogud "Piiririik“ (1993) "Jõeäärne maja“ "Hind“ (1995) (1985) "Printsess“ (1997) "Ithak...
· 1979 asus Kareva tööle ajakirja Sirp · Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis · 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde Kareva luulekogu "Aja kuju" · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja · Luuletaja Maria Lee on Kareva tütar Looming · Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974 · Üks tema kuulsamaid esikkogusid on "Päevapildid", mis ilmus aastal 1978 · Viimane luulekogu "Deka" ilmus 2008. aastal · Kareva tõlgib ja koostab erinevaid luulekogusid näiteks "Surmapõletaja" 2006. aastal Doris Kareva Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: Ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest ma tahtsin nii.
Joonis 1. Vello Agori Vello Agori, kuni 1935 aastani Georg Tõnisson eluaeg oli 20.veebruar 1984 7. oktoober 1944. Ta oli eesti karikaturist ning tema kunstnikupseudonüüm oli Gori. Gori sündis Pärnus gümnaasiumi kojamehe perekonnas. Koolis käis Pärnus. Juba kooli ajal alustas õpinguid Rudolf Lepiku juures. Alates 1913. aastast töötas ta Tallinnas ajakirjas Leek. I maailmasõja ajal mobiliseeriti ta tsaariarmeesse ning 1915. aastal langes ta sakslaste kätte vangi. Alates 1919.aastast tegi Gori Tallinnas kaastööd ajalehtedele Sipelgas ja Meie Mats ning ajakirjale Odamees. Aastatel 1920-1938 töötas ta Vaba Maa toimetuses. Gori joonistast karikatuure ning näitusi korraldati nii Eestis kui ka näiteks Pariisis, Berliinis ja Stockholmis. II maailmasõja ajal sundisid Nõukogude okupatsioonivõimud joonistama Gorit Eesti
novembril 1958 Tallinnas. Ta õppis Tallinna 7. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat aastatel 19771983. Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. Doris Kareva on üks enim tõlgitud eesti luuletajaid. Teoseid: 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (1991) "Hingering" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Tema luulekogu "Mandragora" pälvis Eduard Vilde preemia, kandideeris Kultuurkapitali aastapreemiale ja lavastati Tallinna Linnateatris, mängukavas 2003-2004. Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud ka järgmised luulekogud:
põhifilm, filmifoorum, noorsoofilm, debüütfilm, filmikäekiri, ulmefilm, uurimusfilm, filmimaailm, filminähtus, filmilint, filmikriitik (3), dokumentaalfilm (2), dokfilm, filmirezissöör, pornofilm, filmitegija (3), filmifestival (3), filmiala, filmima. Seega 124 välja kirjutatud oskussõna hulgas esines sõna ,,film" 80 korral, Kõige rohkem oli 9 vastavaid sõnu ajakirjas Teater.Muusika.Kino. Kuna sõnaga ,,film" oli 64% oskussõnu, võib väita, et erinevat kinematograafiaalast oskussõnavara nendes artiklites väga palju ei olnud. Eesti keele seisukohalt on sõna ,,film" võõrsõna, võõrsõnade leksikoni põhjal pärit inglise keelest ja mitme erineva kontekstist sõltuva tähendusega. ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" järgi tähendab film: 1. õhukese painduva atsetüültselluloosist põhimikuga lindifilm või lehekujuline toormaterjal;
konn" (1919). Samasse aega kuulub ekspressionistlik proosapoeem "Mina" (1920), milles lähtuti erinevatest kehaosadest. Kritiseerides siurulaste uusromantilist loomingut, taotleb Kivikas realistlikumat eluvaatlust brosüüris "Maha lüüriline shokolaad!" (1920). Novellikogus "Verimust" (1920) taunib kirjanik sõjakoledusi. Patsifistlikku hoiakut väljendab ka publitsistlik romaan "Ristimine tulega" (1923). Kivikas osales vasakpoolses ajakirjas "Murrang" (1921) ja kuulus "Tarapita" (1921-1922) rühmitusse. 1920. aastatel kujunes ta triloogiaga "Jüripäev" (1921), "Jaanipäev" ja "Mihklipäev" (1924) uustalunike elu käsitleva asunikuromaani esimeseks viljelejaks. Hilisemast loomingust pälvis riiklikku tähelepanu Vabadussõja-aineline romaan "Nimed marmortahvlil" I (1936). Johannes Semper Johannes Semper -- (1892-1970) luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist
· Töövormistamise koht ja aasta (tähesuurus 16) Viitamine 1. Iseseisva töö kirjutamisel viidatakse korrektselt kõigile töö koostamisel kasutatud allikatele. 2. Viitama ei pea üldiselt teada olevatele andmetele. 3. Töös peab olema selgelt eristatud kellegi teise arvamus enda arvamusest. Eelduslikult on kõik töös esitatud mõtted, ideed ja arvamused autori looming. 4. Viidete ja kasutatud kirjanduse loetelu vormistusel tuleks juhinduda ajakirjas Akadeemia kasutatavast süsteemist. Selleks et seda hõlpsam teha oleks, on alljärgnevalt esitatud mõned näited. Kirjanduse ja allikate loetelu · Raamat P e r e k o n n a n i m i, Eesnimi Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi (Vahtre , Sulev 1997. Eesti ajalugu elulugudes. Tallinn: Olion) · Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i, Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. Ajakiri kaldkirjas, number, lk ...-... (V o l k e , Veljo 2004
Koos kongikaaslase Raimond Kukuskini ehk JR Rhymes ´iga loodi seal grupeering Verba Ab Intra, mille materjal lindistati salaja tsoonis ning läbi äraostetud vangivalvurite smuugeldati lindistused vabadusse ning tänu sellele leidis muusika ka raadios mängimist ning Verba Ab Intra ka märkimist Eesti Ekspressis, kus grupp valiti ka Eesti Ekspressi Tulevikutäheks.Peale selle on Beebilõusta luulet avaldatud Eestis nii ajakirjades Vikerkaar, Looming ja Epifanio kui ka Soomes ajakirjas Ihminem ja mandariinikeelses ajakirjas PePo. Tänu tunnustatud arhitektile Vilen Künnapuule ilmus 2006. aastal Beebilõusta luulekogu ,,Siin Beebilõust, tere! Häired pimelinna tänavalt" ja aastal 2009 kogumik ,,Resotsialiseerumine". Samal aastal vändati ,,Eesti Lood" sarja tarbeks Beebilõustast ka portreefilm.2011 lõi Beebilõust käed Legendaarne Recordsiga, et välja anda oma debüütplaat "32 Kuupi" Andrus Elbing on kaasaegne luuletaja. Tema luulekogu ,,Siin Beebilõust, tere
570 d) Piira otsingut nii, et tulemuslehel kuvatakse ainult täistekstilised vasted, mis on ilmunud alates aastast 2015 kuni 2019. Esita tulemuste kuvast ekraanipilt. 3 e) Mitu vastet väljastas andmebaas nende parameetrite alusel?111 Vaata tulemuslehel lähemalt artiklit „Antimicrobial activity of bioactive starch packaging films against Listeria monocytogenes and reconstituted meat microbiota on ham.” f) Kes on artikli autorid ja mis ajakirjas see artikkel ilmus? Zhao Y; Department of Agricultural, Food and Nutritional Science, University of Alberta, Edmonton, AB T6G 2P5, Canada. Teixeira JS; Department of Agricultural, Food and Nutritional Science, University of Alberta, Edmonton, AB T6G 2P5, Canada. Saldaña MDA; Department of Agricultural, Food and Nutritional Science, University of Alberta, Edmonton, AB T6G 2P5, Canada. Gänzle MG; Department of Agricultural, Food and Nutritional Science, University of Alberta,
Kliimamuutused tulevad palju järsemad Inimtegevuse tõttu ootavad sel sajandil mitmeid maakera kliimat mõjutavaid süsteeme ees järsud muutused, väidab värske uuring. nimkonda ei tohiks uimastada näilise turvatundega, et kliimamuutused toimuvad järkjärguliselt hoiatab rahvusvahelise teadlasmeeskonna koostatud analüüs ajakirjas Proceedings of National Academy of Sciences. Suurbritannia East Anglia professor Tim Lenton, artikli esimene autor, ütles, et inimtegevuse poolt tekitatud kliimamuutuse mitmed tegurid jõuavad sel sajandil kriitilise piirini. ,,Kõige suuremas ohus on Arktika merejää ning Gröönimaa liustikud," märkis ta BBCle. Rohkem kui poolesajast teadlasest koosnev rühm on veendunud, et alanud kliimamuutused on alles paljude dramaatiliste muutuste avalöök, kui üleilmne kliima
Eno Raud oli Eesti lastekirjanik. Eno Raud oli abielus Aino Pervikuga. Neil on kolm last Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas " Laste Rööm" varjunime Eno Sammalhabe all. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. Eno Raua teoseid on rohkelt tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid. Proosa · "Roostevaba mõõk" (1957)
tähtsaks eredat luulekujundit. Eelkäijateks olid nii Poe kui ka Mallarme. Olulisemateks autoriteks on T. S. Eliot, Ezra Pound, Amy Lowell, Hilda Doolittle. E. Poundi tähtsamateks teosteks on "Cantos" ja "Ripostes". T. S. Elioti teostest on märkimist väärt ,,Tühermaa", ,,Tuhkapäev", ,,Mõrv katedraalis". Eliot juhtis ka Londonis filosoofia ja kirjanduse kvartajakirja ,,The Criterion". T. S. Elioti luulet on eestikeelses tõlkes avaldatud seni peamiselt ajakirjas ,,Looming". Tema mõtterõhulise, eri tõelustasandeid oskuslikult ühendava luule mõju maailmaluulele on olnud suur. Imazistid taotlesid luule täpset ja ilustamata keelt ning täielikku teema- ja vormivabadust (eelistati vabavärssi). Eriti tähtsaks pidasid nad eredat, lakoonilist ja sugestiivset kujundit, paljud luuletused koosnevadki üksnes kaemuspiltide reast. Eeskuju võeti prantsuse sümbolistlikust, jaapani, hiina ja antiikluulest. Imazism nõudis luulekeeles
Elvis Aaron Presley (sünninimega Elvis Aron Presley; 8. jaanuar 1935 Tupelo, Mississippi osariik 16. august 1977 Memphis, Tennessee osariik) oli USA laulja, sõuartist ja filminäitleja. Teda on nimetatud rock'n'roll'i kuningaks (The King of Rock 'n' Roll, The King). Sageli kasutatakse tema kohta ainult eesnime Elvis. 1950-ndatel olid ta hüüdnimed Hillbilly Cat, Boppin' Hillbilly ja Memphis Flash ning ajakirjanduselt natuke halvustav Elvis the Pelvis. Presley populaarsus ei ole aastatega vähenenud, pigem on ta oma surmale järgnenud aastate jooksul muutunud veelgi legendaarsemaks. Enam kui 20 aasta pikkuse karjääri jooksul lõi ta rekordeid nii plaadimüügi kui ka kontserdipubliku hulga osas. Paljud neist rekorditest püsivad löömatuna tänase päevani. USA singlimüügi edetabeli esimese 40 loo hulka jõudis 120 Elvise singlit, neist üle 20 jõudsid esikohale. Praeguseks on tema plaate maailmas müüdud üle miljardi. Ajakirjas Rolling Stone on öel...
Lilja Brikile. Kui Majakovski õnnetu suhe Lilja Brikiga oli lõppenud, armus ta 1928. aastal Pariisis olles emigranti Tatjana Jakovlevasse, kellega tahtis abielluda kuid sai korvi. Samal ajal ebaõnnestus Leningradis tema stalinlikku bürokraatiat kritiseeriva näidendi ,,Saun" lavaletoomine. Pettunud nii isiklikus kui avalikus elus sooritas Majakovski 1930. aastal Moskvas enesetapu. Teosed Esimene luuletus kirjutas ta ajakirjas "Porõv" 1913 a. ilmus esimene raamat "Ja" ,,Armastan: kolm poeemi." ,,Ameerikast." ,,Lutikas; Saun: näidendid." ,,Luuletusi ja poeeme." ,,Vladimir Majakovski: kahevaatuseline tragöödia proloogi ja epiloogiga."
märtsil 1801. aastal Riias Kolmas laps peres Suguvõsa ja tema isa olid pärit Viljandimaalt Tema isa oli kirikus kellamees Talupoja päritolu Haridus Riia kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskond Õppis ja õpetas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ning vene keelt Pidas kõige tähtsamaks emakeelt Kirjutas luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis Saavutused Tegutses keeleõpetaja ja kirjanikuna Avaldas Rosenplänteri ajakirjas artikleid eesti keele kohta XIX sajandi esimese poole silmapaistvam lüürik Tõlkis raamatuid Looming Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset) Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid Seda iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus ja lihtsama värsikoega pastoraalid Petersonist ja tema oodidest algab eesti lüürika Ood pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul
vaid aasta Õpingud (2) • Õpinguid jätkas Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis, Stockholmis • Õpingud lõpetas Stockholmis Õpetajaseminaris Töö kirjanikuna • On välja andnud hulgaliselt loomingut erinevatele ajakirjadele • Tõlge Astrid Lindgreni • Rootsi Kirjanike Liit (1977 – 1997) teostele • Eesti Kultuuri Koondise liige alates 1963. aastast • Tõlkis ise oma novelle • Töötas ajakirjas „Tulehoidja“ ja väljaandes „Eesti Kroonika“ rootsi keelde • Eesti Kirjanike Liidu liige • Eesti Kirjanduse Seltsi liige Tunnustused • Eesti Kultuuri Koondise auhind (1968) • Henrik Visnapuu kirjandusauhind (1971) • Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind (1983) • Virumaa Fondi ja Rakvere teatri auhind (1990) • Valgetähe V klassi teenetemärk (2001) • Eesti Vabariigi Kultuuriministri tänukiri ja preemia 80. sünnipäeva puhul (2014) Looming
Suits sündis 30. nov 1883 Tartu lähedal Võnnus põlises kooliõpetajate perekonnas. Kaotanud seitsme aasta vanuselt isa, kasvas ta ema, õe ja õemehe peres. Käis Võnnu külakoolis, jätkates Tartus algkoolis ja 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasiumis. Gustav Suits gümnasistina, 1904 Gustav Suits üliõpilasena Gustav Suits üliõpilasena, 1907 Gustav Suits [Noor-Eesti ajal] Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (1901 1902) toimetajana. Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (I-V, 1905--1915) ja ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! Hoogsast luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905)
Gustav Suits Elulugu (1883-1956) sündis Võnnus õppis Tartu Gümnaasiumis ja Helsingi ülikoolis (lõpetas 1910. aastal) töötas: Tartu ülikoolis juhataja ja professorina; Stockholmi Nobeli Instituudi raamatukogus; õppejõuna; kirjandusteadlasena 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga Noor-Eesti liikumise juht suri 1956. aastal, pärast mitmeaastast rasket haigust. maetud Stockholmi Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus 1899, ajakirjas "Uus Aeg". Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (19011902) toimetaja. esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" (1913) "Kõik on kokku unenägu" (1922) "Tuli ja tuul" (1950) esseekogud: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) NOORUSE AEG LÕPP JA ALGUS Aeg antud naerda, aeg antud nutta, Kas tunnete : väriseb maa ! aeg antud pisaraid pühkida. Kas kuulete : kisendab veri !
Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“. Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974. Doris Kareva luuletusi iseloomustavad märksõnad: õrnus, hellus, kirglikus, isamaalisus, jõulisus, naiselikus, julgus, romantilisus ja hingelisus. Esimene luuletus, kus Doris Kareva rõhutab armastuse salapärasust, on 2007. aastal ilmunud luuletus luulekogust „Lõige“. Luuletusel pealkiri puudub. Pealkiri puudub Armastus läheb üle mägede, jõgede, kuristiku, otsatu ookeani silmagi pilgutamata. Armastus läheb läbi soode ja rabade, kõrbete, tundrate kordagi võpatamata.
Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“. Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974. Doris Kareva luuletusi iseloomustavad märksõnad: õrnus, hellus, kirglikus, isamaalisus, jõulisus, naiselikus, julgus, romantilisus ja hingelisus. Esimene luuletus, kus Doris Kareva rõhutab armastuse salapärasust, on 2007. aastal ilmunud luuletus luulekogust „Lõige“. Luuletusel pealkiri puudub. Pealkiri puudub Armastus läheb üle mägede, jõgede, kuristiku, otsatu ookeani silmagi pilgutamata. Armastus läheb läbi soode ja rabade, kõrbete, tundrate kordagi võpatamata.
viimistletud Luule on põhilaadilt realislik ning sisaldab peent psühholoogilist analüüsi, vahel ka sarkasm Varasemat loomingut iseloomustab sümbolism hilisemat sotsialistlik ideoloogia Seotus kirjanduslike rühmitustega J. Semper oli tihedalt seotud rühmitusega "Siuru", osales ka ajakirja "Tarapita" tegevuses Aastatel 1930-40 oli ajakirja "Looming" toimetaja ja Eesti Pen- klubi esimees Semperi esimesed teosed avaldati lätikeelses ajakirjas "Kahwi" Luulekogu "Tuuleratas" Luulekogu algab nimiluuletusega "Tuuleratas" Luulekogu iseloomustab süvenenud realistlik elutunnetus ja intellektuaalse tagapõhjaga kujutuslaad Tugev temaatiline mitmekesisus, sotsiaalsete probleemide esiletõus ning Euroopat ähvardava fasismiohu tunnetamine Kogus on tugevalt tunda kurja tagamõttega sarkasmi ja irooniat Tuuleratas esimene salm Kuhu see talvetuul vinge lapse lahtisest käest
Kas meedia toodab vägivalda? Meedia mängib meie elus suurt rolli. Ta aitab meil suhelda maailmaga ja saada informatsiooni elust. Kuid meedia ei ole alati hea ja kasulik. Kas meedia toodab vägivalda? Meedia alla kuuluvad igasugused ajakirjad, ajalehed, televisioon ja internet. Ajakirjadest me võime lugeda asjadest mis toimub väljaspool meie riiki kuid muidugi ka elust meie riigis. Samas võib ajakirjandus tekitada vägivalda. Tuues näite Eestist. Ajakirjas Kroonika tehakse maha kuulsat Eesti lauljat. Ning selle laulja fännid võivad tõsta mässu ja tekitada vägivalda,see on meedia halb pool. Televisioon on minu elus lahutamatu osa. Ma vaatan telerit päevas väga palju. Uudised on inimesele kasulikud ja harivad. Mina ise vaatan ainult Kanal 2 uudist Reporter. Uudiste vaatamine ja kuulmine laiendab teadmisi ja püüab tuua tähtsaima uudise inimeseni. Kuid on palju filme ja multifilme mida ei soovitata väikestel ...
1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Looming Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid". Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks
FUTURISM Tulevik tähtis > futurism. Futurismi programm sündis enne kunsti. Esitasid plaane manifestidena rahvakogunemistel ja ajakirjanduses. F. T. Marinetti (poeet) · 1909. avaldas esimese futuristliku manifesti Prantsusmaal (ajakirjas ,,Le Figaro") kuulutatakse, et tsivilisatsiooni saavutused on omapärased, nõuavad uut tüüpi kunsti, vana kunst kõlbmatu. Tehnika uudsus inimhingestatusest olulisem. Kunsti ülesandeks väljendada dünaamikat ja liikumist 1910. futuristlike maalikunstnike manifest loobuti traditsioonilistest motiividest (nt. aktimaal). Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas. Kriiskavad ja teravad värvikombinatsioonid, mis mõjuvad jõulisemalt. Liikumise kujutamiseks 1) kujutati üht eset erinevas asendis mitmel erineval pildid 2) kubismilik - nähtav maailm lammutati kildudeks, kriiskavavärviline mosaiik, esemed hajuvad ümbrit...
julguse kokkusaades ära tehakse. Peale hüpet mõistetakse, et hirm oli suurem kui arvati ja tahetakse isegi uuesti minna, tahetakse aga samm edasi astuda ja isiklik langevarjuhüppamise luba teha. Saadakse fanaatikuks ja sellest saab hobi ning räägitakse sõpradele, et kui äge see on ja mis kogemuse sellest saab. Ja kui sõbrad tahavad ja teevad ka selle ära siis see ongi nagu nakkushaigus. Sama on ka igasuguste imedieetidega mis leiutatakse, koheselt kui kuskil ajakirjas kirjutatakse või mõni kuulsus soovitab levib see dieet kulutulena kaalulangetajate ringkonnas. Usun, et neid hulluseid ja veidrusi tuleb veel millest praegu kuuldudki pole ja alguses reageeritakse negatiivselt, kui aga enamus seda harrastab siis enam ei peeta seda imelikuks. Peamine põhjus miks kogu see süsteem töötab on tänu sellele, et usutakse jutte mis räägitakse teistepoolt lootes ka sarnaseid tulemusi ja kogemusi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
