Erakonnal on president, kes on poliitiline juht ja esindusisik ja keda abistavad asepresidendid, kõik kongressi poolt valitud. Erakonna peasekretär juhib korraldustöö eest vastutavat sekretariaati ja 4-5 korda aastas kogunevat PES:i koordinatsioonitöörühma, millesse kuuluvad liikmes erakondade ja täisliikmes ühenduste välissekretärid. Sekretariaat paikneb Brüsselis ja korraldab PES-i igapäevatööd, otsuste elluviimist ja kohtumiste toestamist. Tegevusvaldkondadest annab aimu allüksuste nimekiri: · Koordinatsiooni ja planeerimise osakond · Euroopa poliitika osakond · Rahvusvahelise poliitika osakond · Kommunikatsiooniosakond · Haldusosakond Veendumused, pühendumused ERP-i on pühendunud töökohtade loomisele ja majanduskasvu tagamisele läbi jäätmehoolduse. ERP-ED fraktsioonile pole jäätmehoolduse kaudu saavutatav
ning leiab ka nemad üles viimasel hetkel. Maria on selleks ajaks suutnud üle elada ühe operatsiooni ning püüab paraneda, et saaks edasi minna. Nad saadedakse eralennukiga kõik koos Singapuri Aasia parimat meditsiini teenust saama. Õnnelikul kombel kogu pere pääses sellest katastroofist eluga. See film näitab mida tähendab armastus ja hoolivus ja milleks on üks armastav inimene võimeline. See räägib sihikindlusest ning lootusest, mida ei tohi kunagi kaotada. See annab inimestele aimu, mida tähendab läbielada üks looduskatastroof. Hetked enne tsunami saabumisest rääkisid Maria ja Henry rahast ning pisematest probleemidest, mis tol hetkel tundusid ääretult suured. Pärast läbielatut hakkavad nad lõpuks mõistma taas, mida peab väärtustama. Seda filmi on hea seostada ,,Romeo ja Juliaga", ,,Esimese positsiooniga" jne. Näiteid on lõputult, sest filmi läbiv sõnum on nii laia mõtteline, kuid samas väga elutruu. Film jättis mulle väga hea mulje
Miks? 2.Mida kujutavad Kreeta skulptuurid ja seinamaalid? 3.Mille poolesr erinevad Kreeta ja Peloponnesose asulad? 4.Mille poolesr erinevad dooria, joonia ja korintose sambad? Milline neist stiilidest on vanim? 5.Milliseid materjale kasutatakse vanakreeka kujutid? 6.Millise suure muutuse tõi skulptuuris kaasa klassikaline ajajärk? 7.Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? 8.Miks lõid kreeklased nii palju meesakte? 9.Mille kaudu saame aimu vanakreeka maalikunstist? 10.Millised vanakreeka vaasimaali stiile tead? Mida kujutati? 11.Millised olid kreeka kunsti levikualad väljaspool emamaad? 12.Kes oli hellen? Mis on hellenism? 13.Nimeta tuntuimaid vanakreeka arhitektuurimälestusi
Paljud inimesed arvavad, et see keel on ilus, huvitav ja samas ka raske. Eesti keelt on vaja enda teadmiste arendamiseks. See on hea, kui tead mõnda sellist keelt, mida välismaal ei räägita. Kuna inglise keel on muutunud nii mugavaks ning enamik inimesi siiski kõneleb seda, siis on tore teada vahelduseks ka mingisugust muud keelt. See sama eesti keel võiks olla just nende keelte seas. Keele õppimisel ei omandata vaid keele grammatikat ega üle üldist suhtluskeelt, vaid saab aimu ka kultuuris ja rahvusest. Kuid miks peaks võõramaalane siiski eesti keelt õppima? Enamasti sõltub see kõik õppijast endast, kuna selleks pole ühtki õiget vastust. Enamasti viidetakse keele õppimisel, selle maa eelistele ja rahvale ning veel mõnele muule asjaolule. Kindlasti üks tähtis aspekt on see, kui head tingimused ja võimalused on Eestis ja eesti keelega tegelemiseks. Näiteks millised on need võimalus Saksamaal elaval isikul Eestis.
tumedamaks töö muutub. Kui vaatasin pärast internetis pilti uuesti, tuli välja, et Samosoni looming on tegelikult üpriski hele. Pildi “Polish drip’ist” laadisin alla internetist, et saaks Samosoni loomingust parema ettekujutuse. Selles jäävad silma tumedad äärejooned, mustad küüned ning külmades toonides neiu pea. Nagu eespool mainisin, inspireeris väljapanek mind ennast ületama ning edasi areneda nii oma loometöö kui ka oskustega. Näitusel sain aimu meie naabermaade mõtetest ja ideest. Julgen ka väita, et see oli parim ekspositsioon, mida viimasel ajal olen külastanud.
Rooma asetseb kahe täiesti erineva maailma vahel: maa-aluste jõeorgude ja klassikalise jumalatele omapärase mägise maastiku vahel. Rooma nende vahel on vahepeatuseks, mis hoiab mõlemad maailmad üksteisest piisaval kaugusel. Roomat lääne küljest piiravad sügavad ja kitsad jõeorud moodustavad tasapinnalisest igapäevasest maastikust all pool asuva teeradade võrgustiku, mis annavad informatsiooni minevikus toimunud muudatustest ja annavad meile aimu, kus on pärit kohalike esivanemad ning kuidas nad elasid. Ida küljest piirab Roomat aga Albani mäed, mis moodustavad muljetavaldava ja hästi piiritletava maastikuelemendi, oma mäejalamitel ja tippudes asetsevate pühamute ja templitega. Mäed moodustasid tähtsa sõlmpunkti pühamute süsteemile. Roomale on veel iseloomulik cardo-decumanus tänavate skeem. Cardo on tänav, mis kulgeb lõunast põhja suunas ja decumanus on tänav, mis kulgeb läänest itta. Tähtsamad
ja vibrafonimängija nind ansambli- ja orkestrijuht. Saksofoni ja vibrafoni õppis ta omal käel. Vajadusel võis ta mängida ka klaverit, löökpille ja kontrabassi. Jazz hakkas teda huvitama juba 12-aastaselt. Oma sisukal loometeel mängis ta muusikat väga erinevates stiilides. Vajadusest oma anamblite repertuaari avarada, hakkas ta arranzeerima. Helmut alustas oma muusikuteed 1960. aastal ansamblis ,,kevad". Kui Aniko ansambliga liitus, polnud tal saksofonimängust suuremat aimu, talle anti kätte noodid ning paluti lood selgeks õppida. Kuna noor Aniko oli kiire õppija mägis ta juba paari nädala pärast nagu proff. Helmut tegutses ka Viljandis legendaarse kultusgrupiga ,,The Breakers". Osales ka ansablis ,,Andromeeda" ning jazz-rockiga eksperimenteerivas kollektiivis ,,Psycho". Aastatel 1974-1993 oli ta ametis ENSV Riiklikus Filharmoonias ning vahemikul 1981- 1991 ka ,,Viru" varietee muusikaline- orkestri juht. Sellest ajast on pärit ka plaadile jõudnud VIBproject
orkestrit kui tervikut ja oli tasakaalus kuigi erinevate osade puhul võis tähendada pillirühmade domineerimist. Teos oli enamasti vaikne , meloodiline ja rõõmsameelne. Seekordsest kontserdi külastusest meeldis mulle enim Max Brauchi teos ,,Viiulikontsert nr1 g-moll, op 26." , kuna viiulite ja vioolade domineerimine tegi teose nauditavaks ja huvitavaks. Lisades sellele veel solisti Vilhelmas Cepinski tekkis maagiline heli , mis otsekui rahustas kõrvu. Kontserdil sain aimu ühest saksamaa väga lugupeetud ja tuntud heliloojast ja ühest parimast saksamaa viiulikontsertist. Samuti oli näha ,et dirigent Neil Thomson andis endast kõik kuigi saal oli pooltühi. Kuna see oli alles minu teine sümfooniaorkestri külastus tundus kõik uus ja orkestri nägemine laval paneb mõtlema .... Tänu sellele kontserdile sain jälle natuke targemaks ja kuigi sümfoonia ei ole just minu igapäeva ,,maitse" on tore vahetevahel kontserdit külastada.
dekoratsioonid jne. Kuid eks üritati kuidagi selle kujundusega vihjata ka Raua juhitud saatele ,,Kolmeraudne" ja seda see kõik mulle ka meenutas, kuid ühte asja saab üks hetk ikkagi liiga palju ja mina oleksin oodanud muutust. Arusaamatuks jäid ka mõned stseenid, kuid siin süüdistan seda, et pole lugenud raamatut ja ka seda, et need inimesed, keda kehastati olid siiski rohkem minu vanemate ajast ning sel ajal, kui mina maailmast aimu hakkasin saama, olid nad enamuses juba oma tähestaatuse kaotanud. Üldjoontes oli see etendus kaasahaarav ja kindlasti soovitaksin ka kõikides teistel seda vaatama minna, sest tõesti on, mida vaadata ja pärast on edasist arutamist päris pikalt.
"Ja päike tõuseb" Millest olid mõjutatud teoses kujutatud tegelaste elu ja suhted? Meil kõigil võivad olla ettekujutused sõjast, olles näinud filme ja pilte ning kuulnud jutte oma vanavanematelt või õpetajatelt, kuid mitte keegi meist ei tunne selle tõelist olemust. Sellest saavad aimu vaid need, kes on olnud sõjaga reaalselt seotud. Raamatus olid tegelased üle elanud sõja. Seepärast olid nad oma elus väga kadunud, segaduses ja teadmatuses. Nad on seest tühjad ja alustavad justkui taas enda ja oma elu mõtte otsimist. See on see, mida teeb sõda inimesega. Sõjas ei hooli sa põhimõtteliselt mitte millestki muust kui enda elus hoidmisest ja pääsemisest. Sa seisad väljas enda, oma kaasvõitlejate ja oma riigi eest. Sõda on pidev mäss ja masendus
kaldale losse ja linnu. Nii nimetatakse ajaloolist piirkonda Horvaatias Aadria mere ranniku kesk- ja lõunaosas . Vanade külade minevikuhõng sisemaal jutustab selle lihtsa ja sõbraliku rahva ajaloost. Inimkäte ja aastasadade meistriteos linn, millele võrdset ei ole kusagil maailmas. Dubrovniku regioon langeb oma piirides suuresti kokku ajaloolise Ragusa vabariigi territooriumiga ja veel tänapäevalgi saab rändaja siin seigeldes aimu kunagisest Dubrovniku hiilgusest. Split on Dalmaatsia ranniku keskele jääv linn. Split meelitab turiste hiiglasliku Rooma-aegse Diocletanuse paleega, kuhu mahub sisse terve vanalinn. Varemete sisse mahub 220 maja. Split on ka piirkonna tätsaimaks linnaks, kust rändaja leiab nii antiik- kui keskaja mälestusmärke.
Pille Piir on teinud kvartetile muusikaseaded ning Silvia Ilves töötab nii tšelloõpetajana kui ka professionaalse muusikuna. Esinejate pillimänguoskus ning lauluoskus olid väga heal tasemel. Kontsert kõlas suurepäraselt ning suuremaid möödalaske ei esinenud. Samas oli vahepeal kuulda, kuidas vokalist mööda laulis, kuid seda vaid üksikutel juhtudel. Esitati teoseid väga erinevatest stiilidest ja erinevatelt artistidelt, kuid kontserdi käigus oli võimalik saada kindlasti aimu, milliseid laule täpselt kaverdatakse ning milliseid stiile artistid eelistavad – peamiselt ballaade. Kuna esitati vaid üks kvarteti enese poolt loodud teos, siis on raske kujundada kindlat arvamust selle kindla kvarteti loomingu suhtes. Küll aga on võimalik kujundada arvamus nende repertuaari kohta. Üldiselt mulle meeldisid kõik esitatud lood. Mulle meeldis, et kõik laulud olid tuntud ning seetõttu oli huvitav kuulda nende lugude versioone akustilises võtmes.
inimestele kättesaadavas vormis. Raamatukogul on oma helistuudio ja punktkirja trükikoda. Raamatukogu külastus oli väga hariv ning huvitav, sest nägime mitmeid huvitavaid ruume, masinaid ning saime ise kõike katsuda. Meile näidati ühte ruumi, mis tundus päris hubane ning hiljem selgus, et just selles ruumis salvestatakse heliraamatuid. Vaatasime ka filmi nimega "Ruudi" vahe oli aga selles, et filmis kirjeldati tegelasi, ümbruskonda ning kõike toimuvat, et pimedad inimesed saaksid aimu filmist. Nägime puuteraamatuid, mille valmistamisel kasutatakse väga erinevaid materjale (tekstiili, puitu, nahka, lõnga, metalli, kive, aga ka mitmesuguseid tehismaterjale). Selliste piltide abil saab nägemispuudega inimene tundma õppida erinevaid materjale ja vorme ning omandada teadmisi asjadest ja nähtustest, millest muidu pole võimalik ülevaadet saada (näiteks päike, pilved, suuremõõtmelised esemed). Mõned raamatud olid tehtud Tallinna Ülikooli üliõpilaste poolt
siis kunstnik annab talle võimalust vaadata veel kord, aga rohkem hoolega. Ja siis Grieti näeb, et peale valget, seal on veel sinetus, hallus, kollasus ja isegi natuke rohelus. Grietil oli varjamatu imetlus, sest ta terve elu vaatas pilvi, kuid tal tekis tunne, et ta näeb neid esmakordselt. Salapärane, pingelise õhkkonnaga, maalimisprotsessi sügavalt tajuv ja nähtavale toov ajalooline romaan on samal ajal kaunis ja peaaegu talumatult lõikav varjatud armastuse lugu, mis andis aimu 17. sajandi Delftist ning tuntud kunstniku Vermeeri elust. ,,Tulbid" Olles inspireeritud Vermeeri loomingust ja Hollandist, mõtlesin välja ülesanne lasteaialastele. Selleks ülesanneks on vaja guassvärve või sõrmevärve, pabereid ja niisutatud salvrätte. Laps paneb pihka värvidesse ja teeb jälge, mis on tulpide õied. Siis ta joonistab sõrmega varsi ja kaunistuseks lisab paela. Enne, kui võtta uut värvi, laps iga kord teeb käsi puhtaks niisutatud salvrätikuga.
Interneti mõju noortele Martin Laur 10c Vaatasime möödunud nädalal klassiga dokumentaalfilmi teemal, et milline on interneti mõju noortele. Filmis oli sellele küsimusele vastuse saamiseks kasutatud palju piltlikke väljendeid, mis annaks aimu vanematele generatsioonidele, kes sellega ehk nii kursis pole, interneti tegelikust ulatusest ja mõjust. Interneti ajastust võib võrrelda Rock and Roll'i omaga, mil selle mõju oli kontrollimatu nagu olla Metsikus Läänes, kuna keegi ei vastuta selle eest, mis seal toimub. Mõju ja ulatus on suur, tohutult suur. Filmis räägiti sellest, et interneti kasutamine on läinud vanematelt inimestelt noorte kätte kuna
2)naeruvääristatakse raha kulutamist, priiskamist.. 3)naervääristab teadlasi. Lõplike teadusideid ei ole. 4)Inimene on mõtlev loom (ratsionaalne). Inimene ei oska olla kirgedest vaba. Valgustuslikud ideed teoses 1)Kunst peab olema ilustamata. 2)Kõige tähtsam on ühiskondlik hüve. 3)Pole mõtet sebida tühiste asjade pärast. · J. G. Herder romantistlik saksa kirjanik ja filosoof, tänu temale sai muu maailm esmakordselt aimu Balti rahvaluule varamust. ,,Torm ja tung" 1)ühiskondlik kriitika. 2)nõudis võrdsust, vabadust inimestele. 3)ülistasid loovisiksusi. 4)allikad rahvaluulest Valgustuslikud ideed teoses 1)Rõhutas, et ühed kultuurid pole rohkem arenenud kui teised, vaid eri aegadel ja eri rahvastel lähtub kultuur erinevatest lätetest. 2)Rahvaluules peegeldub rahva algkeel ja rahvavaim. 3)Iga kultuur on eripärane.
Näiteks naisi võrgutas ta vaid selleks, et näha kas ta on suuteline seda tegema ning kui naine oli tema võrku langenud ei huvitanud neiu Petsorinit enam karvavõrdki. Sõpru ta enda sõnul ei omanud, ning oli vaid üks inimene kellele ta rääkis ära kogu tõe suhtest Veera ja vürtsitariga. Mina usun, et selline käitumine oli tingitud vaid sellest, et Petsorin üritas kaitsta oma tundeid, milledest tal arvatavasti endalgi täit aimu polnud, kuna ta ei soostunud kunagi pikemalt endasse vaatama ja oma mõtteid analüüsima. Teistele haiget tegemise ja pideva inimloomuse piiride kompamisega püüdis ta kaitsta enda hinge, ja tundeid mida ta endale ei tunnistanud. Üldjoontes see tal õnnestuski, sest tema enamjaolt erilises armuvalus ei kannatanud. Ainuke keda Petsorin vahest tõeliselt endale ihkas oli Veera, sest peale tema lahkumist jooksis Petsorin talle järgi, hoolimata
olla laastavad tagajärjed inimeste olemusele- inimlikkusele. Romaanis ,,Läänerindel muutuseta'' käsitleb Remarque eelkõige just inimlikkuse küsimust esitades lugejale võikaid pilte lahinguväljadelt ning jõudes mõtetega alatihti sõja destruktiivse mõjuni inimlikkusele. Ta ei ole kindlasti leebe kirjanik, kes ilustaks võikaid sündmusi, vaid räägib asjadest ausalt tehes isegi 21.sajandil elavale noorele võimalikuks saada aimu mineviku lahingutest. Raamaturidade vahelt kõlab tugevalt välja sõnum, et sõjas ei ole kohta inimesele, vaid robotilaadsele sõdurile, kes ei tohi tunda emotsioone. Minategelane juhtis nii mõnigi kord oma mõtteid suurtelt asjadelt ära mõistes, et mõeldes nende olemusele ajaks noormehe enda mõistus ta hauda. Selgelt kõlas läbi mõte, et sõda tegi lapseohtu meestest isegi vanemad inimesed, kui nende oma koolmeister seda oli. Omandanud oskuse mitte mõelda
Kõige lemmikumaks maaliks Kumus oligi maal ´´Truu valvur´´ kuna see jäi meelde oma lihtsusega ja sellest on Kumus väga suur maal, mis tuli esiplaanile selles ruumis. Ma usun, et maailma tuntuim maal on ´´Mona Lisa´´ kuna see on läbi aegade pälvinud palju tähelepanu. Kõige rohkem puutun ma otseselt kunstiga kokku raamatute näol. Kunst õpetab elu eetikat ja lugedes raamatuid kogeme me palju erinevaid sündmusi juba oma peas läbi. Läbi erinevate lugude saame me aimu elu erinevatest külgedest. Läbi raamatutue omandame ma ka mõningaid käitmus maneere kuna enamus raamatud räägivad inimeste suhetest läbi aegade. Paljud raamatud jutustvad lugusid inimestest, kes käituvad valesti ja ei tee vahet, mis on väär ja, mis mitte, kuid selles samas loos saame ka teada, mis juhtub inimestega, kes valesti käituvad. Raamatud õpetvad igapäeva elust nii mõndagi. Erinevad raamatud aitvad elu mõista. Keegi ei sünni koheselt õigete väärtushinnangutega, kuid
isiklikuma sideme muuseumiga. Kui nüüd rääkida sellest, mis ei meeldinud, siis oli selleks majamuuseumi kohati natuke liiga väike pindala, aga samas oli see ka kindlasti üks teguritest, mis tekitasid antud muusemis vastava meeldiva õhustiku. Eesti kultuuri kohta sain teada seda, et (häbi tunnistada) lastejutt ,,Nukitsamees" on Oskar Lutsu poolt kirjutatud. Siin kohal ei ole mul aimugi, kas ma olen selle unustanud või polegi kunagi teadnud, aga nüüd igatahes tean. Sain paremat aimu ka sellest, milline on Tartu olnud erinevatel aastakümnetel (kahjuks ei olnud piltidel aastaid peal). Ühel eelpool mainitud fotodest oli kujutatud ka ,,Kivisilda", mille nimi (ja et see üldse olemas oli kunagi) tuli minule kui äsja Tartusse kolinud inimesele üllatusena, mis motiveeris lausa eraldi google otsingumootorist silla kohta infot otsima. Lõpetuseks mainiksin veel ära Oskar Lutsu teose ,,Pett ja Parbu", mille olemasolust ja
Õppides loon ennast 1. Lapsepõlv on inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk 2. Koolil on inimese arengus suunav, kodul määrav roll 3. Õppides vajab laps kodu ja kooli tuge 4. Eneseharimise vajadus on esmatähtis 5. Isiksus saab alguse siis, kui inimene tunnistab endale arenemise vajalikkust 6. Elukoolis õppimine on seotud suurte riskidega 7. Tänases maailmas ei saa elada õppimata Siia ilma sündides pole meil veel õrna aimu miks me siia loodud oleme. Meil pole teadmisi elust, pole olemas maailmavaateid ega tulevikulootusi. Nende kujundamiseks on olemas meie vanemad, kes hakkavad last õpetama ning suunama õigele teele. Samuti oluline roll on ka koolil, kuhu siirdutakse juba kuue-seitsme aastasena. Seal hakatakse arendama oma võimeid ja oskusi ning saadakse algteadmised erinevatest eluvaldkondadest. Sellepärast ongi lapsepõlv inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk.
Neid kujutati kunstis. Kunsti mõjutas uskumus. Palsameerimine usuline rituaal, selleks, et laibad säiliks 6.EGIPTUSE KUNST EHNATONI AJAL Ehnaton elas 14. saj eKr. Tema nimi oli algul Amenhotep IV. Tõi usuellu monoteismi usuti 1 jumalat kummardati Aton'it. Vaaraod kujutati realistlikult, teistega rohkem võrdselt. Ehnaton ja Nofretete olid abikaasad ja Tutanhamon oli nende poeg (või väimees). Sellest ajast saadi aimu avastades Tutanhamoni hauakambri 1922. aastal. Leiti ehteid, vaarao troon, valitsemiskepid, lauanõud, õlilambid jne.
rohelisi“Papageenosid“. Samuti oli ka laval meest kehastav noor neiu Hanna Mari Villsaar. Nende juhendaja Triin Ella -Rahvusooper Estonia metsosopran. Tema väitis et etendus teostus 101%. Seega super hästi! Saaremaale tuli kokku üle kolmesaja estoonlase ning ürituselt sai üle 5500 tuhande saarlase. Ei oska õelda kuidas saab see arv aga nii suur olla. Olen ääretult õnnelik, et sain osa nii suurest brojektist Saaremaal. Sain kokku oma ala proffidega ning aimu grimmi tööst. Kasutatud materjal Google: Google.ee Facebook: Facebook.com Etv: Etv.ee Youtube: Youtube.com Opera: Opera.ee Vanalinna kooli kodulehekülg: Vanalinna.Edu.ee Tänud Lugemast ja Vaatamast ! ! ! !
Säilinud on peamiselt need, mis muudeti hiljem kirikuteks. Teised on lagunenud ja kasutatud ehitusmaterjalidena. Säilinud on Fortuna Virilise tempel. See asus kõrgel alusel, sambad paiknesid nagu peripteeril, kuid naose ette jääb sügav eeskoda. Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud Panteon, üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas. See oli kõigi planeedinimedega jumalate tempel. Elamus, mida ehitis pakub, on rajatud kontrastile. Välisvaade ei anna aimu tuumi sisemusest. Ruumi laius ja kujuteldava kera kõrgus on 43,5 m. Kupli raksus toetub kaheksale eenduvale müüriosale, mille vahele jäävad süvendid (nišid), mille ette on paigutatud sambad. See jätab kergema mulje. Betoonist võlvi teevad kergemaks nelinurksed süvendid - kassetid. Ruumi laes on ringi kujuline auk, mis on ainuke valgusallikas. Roomlaste ehitustehnikat ja suurejoonelisust näitavad arvukad varemed. Colosseumi kõrval oli
oleks ausa ja läbipaistva rahastamisega. ergas lugu Eesti poliitikute tegevusest enne valimisi. huvitav fakt on aga see, et postimees sai vihje reformierakonnalt ja Kapot suunab reformierakondlane Rahumägi. mina ise olen reformierakonna ja IRL tegevuse austaja ning ei kuulu Savisaare toetajaskonna hulka, kuid see lugu pöörab ka minu mõtted ennevalimisi toimuva laimu kohta. meedia- kas edastab tõtt või mitte, siiski oluline roll poliitilises elus, sest tänu meediale saame aimu, mis toimub seal kõrgel toompeal ja välispoliitikas.
1.Eesti pealinn Tallinn on väga ilus mereäärne linn. Tallinn asub Eesti põhjarannikul, Tallinna lahe ääres. Tallinnas on väga arenenud puhketurism- inimesed tulevad siia ennekõike puhkama, vaba aega veetma ja meie ilusat loodust nautima. 2.Tallinn on linn, kus on väga palju huvitava ajaloo ning väljanägemisega vaatamisväärsusi. Üks tuntumaid vaatamisväärsusi Tallinnas on vanalinn. Vanalinnas näeme palju huvitavaid kirikuid, kloostreid ja muid ehitis, mis annavad meile aimu keskaja inimseste elust. Järgmine piirkond, kus saame ajalooga tutvuda on Kadriorg. Seal asuvad väga paljude kuulsate inimeste majamuuseumid, kus saame tutvuda nende elu ja loominguga. Järgmine koht, kus saab tutvuda ajalooga, on Pirital, kus asuvad Pirita kloostri varemed, mille ajalugu ulatub aastasse 1407. Veel üks huvitav ajalooga tutvumise paik on Rocca Al Mare Vabaõhumuuseum, kus saab tutvuda 18.-20.sajandi taluhoonete, puukabeli, külakoolimaja ja tuulikutega. 3.Tallinn on 2011
Milliseid valesid otsuseid tegi Riho firma juhtimises? 2. OLUKORRA ANALÜÜS Antud ettevõte oli määratud nurjumisele. Põhinedes artikklile ,,Ettevõtte strateegia" võib öelda, et alustuseks oleks Riho ettevõtte juhina pidanud alustama ettevõtluskeskkonna analüüsiga, millega oleks väljaselgitanud konkreetse äritegevus valdkonna konkurendid ja samuti ka võimalused turul. Analüüsiga oleks Riho saanud täpsemat ja põhjalikumat aimu, milline olukord valitseb ajakirjandus turul, kui palju on spordilehtede toimetajaid, kui suure tiraazilised on konkurendid jne. Kuid tundub, et Riho ei hakanud ennast konkurentide ja turu analüüsimisega vaevama. Raha oli tal palju, teistes valdkondades ärid sujusid (metalliäri, turvategevus, pangatehingud), enesekindlus oli suur (kuulduste järgi oli ta ju miljonär), ettevõtlus eesmärk oli ka vägagi selge (raha pesu) ning kooliajal oli ta olnud aktiivne sportlane
Paraku see programmile ei sobi kuigi programm ütleb et Wattmeetri näit ei muutu, alati see päris nii siiski ei ole Põhimõtteliselt proovimise ülesanne... 1) Vaja on siis saavutada olukord kus lüliti ühe asendi puhul näitab voltmeeter näitu X ja ampermeeter A1 näitu Y. Kui lülitit näppida siis näitaks voltmeeter näitu Y ja ampermeeter näitu X. 2) Et päris kõik takistusi läbi proovima ei peaks siis. Veidi võib asjast aimu anda wattmeeter ja eelmises punktis leitud max võimsus.Kui eelmises punktis oli leitud max võimsus näiteks 40, siis 40st ruutjuur. Saad mingi vastuse, antud juhul 6,32, veidi ümardada allapoole ...6. 6/2 = 3. See vastus 3 on vool Amprites mis peaks läbima takistusi siis kui lüliti on kinni. Antud joonisel on need voolud 2,98 ja 2,85. Vahepeal lõksutad lülitiga ja kui näit muutb vähe siis võib proovida. Antud pildil olid varieeruvateks näitudeks 36,48 ja 36,42.
-- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Kui teiste Eesti linnade keskaegsetest kindlustustest (linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu, Pärnu, Viljandi, Narva ja Haapsalu) saab aimu vaid vanade linnaplaanide abil, siis Tallinna 46 tornist on säilinud pooled ja linnamüürist 2/3, s.t. ligi 2 kilomeetrit. Juba 13. sajandil oli linnamüüride piires ehitamisel range nõue: "kivimaja otsaviiluga ees ja taga" ning 15. sajandiks oli Tallinna all-linn praktiliselt üleni kivist. Linnad kasvasid järkjärgult. Sageli kasvasid linnadeks mõnele ilmalikule võimukandjale kuulunud linnuse naabruses paiknenud alad. XIII saj aga hakkasid maaisandad ise uusi linnu rajama
keskväljakul suursuguselt ja kõidab tähelepanu,eriti köidab turistide tähelepanu kindlasti Raekoja ukse ees olevad kaks lõvi. Kuressaare Piiskopilinnus: Valisin selle ehitise kuna seda on vaja kindasti tutvustada.See ehitis on 14.sajandil ehitatud ning ainuke täielikult säilinud keskaegne linnus kogu Baltikumis. Seda kindlasti tahavadki paljud turistid ise näha ja sellest kuulda.Ning linnuses sees on võimalik külastada erinevaid väljapanekuid,et saada aimu selle objekti kohta. Rüütelkonna hoone (e. Maavalitsus): Valisin,kuna see hoone on suure ajaloolise tähtsusega.See hoone ehitati 18.sajandil ja 19.sajandil kasutas Saaremaa Rüütelkond seda maja,tema suurte ja mahukate keldritega,vilja ladustamiseks.See vili veeti väikelaevdega siit Riiga ja mujalegi Euroopasse. Selleks ongi vaja seda hoonet turistidele tutvustada,et ka nemad teaksid kust sai Riia paar sajandit tagasi oma vilja.
Restaud armastust. Anastasie andis talle alati raha ning müüs ka armukese heaks oma Rakvere Gümnaasium Maris Toomel 11B mehe perekonna juveele. Krahv de Trailles oli tekitanud de Restaude perekonnale suured võlad ning lõpuks sõitis ta minema. Viimases hädas pöördus Anastasie oma isa poole, kuid ka sealt ei saanud ta abi, kuna tütred olid oma isalt juba viimased rahapiisad välja pigistanud. Anastasie mees sai asjast aimu ning nõudis seejärel Anastasielt oma varade müügi aktile allakirjutamist. Ka Anastasie ei ilmunud Isa Goriot matustele ega maksnud selle eest sentigi. Õnnelikult ja hästi alanud abielud tõid mõlemale tütrele kaasa majandusliku põrumise. Nad olid harjunud raha ainult raiskama, erinevalt abikaasadest, kes olid stabiilsed nii tulude kui kulude suhtes. Abielu iseenesest võib olla väga tulutoov ning aus äri, kuid ainult juhul, kui osata õigesti ja osavalt majandada.
(2010) Globaalne soojenemine, globaalne vandenõu? http://www.postimees.ee/218359/rein-room-globaalne-soojenemine-globaalne-vandenou Artikkel koosneb kahest suuremast peatükist ning need on omakorda jaotatud väiksemateks alapeatükkideks, lisaks aritkli põhiosa ees asub inglisekeelne abstract ehk ülevaade kogu artikli teemast ning aritkli lõpus on kokkuvõte. Artiklit alustab abstract, mida eesti keeles võiks nimetada ülevaateks. Ülevaate ülesandeks on anda lugejale aimu, millist teemat artiklis kajastama hakatakse, tehes seda väga üldiselt ning mitte liikudes koheselt intensiivse uurimusliku sisu juurde, vaid pigem rääkides üleüldiselt vandenõuteooriatest ning tuues välja ka statistikat. Ülevaatele on iseloomulik teema põgus selgitamine, kusjuures kasutatakse mitte formaalset kirjutamisstiili, et teema sisu oleks võimalikult kiirelt eristada. Esimene peatükk kannab nimetust definitons and mechanisms, mis eesti keelde tõlkides
// Eesti Päevaleht. - (2006 / Sep / 20), lk. 5 ANNOTATSIOON: Viitseadmiral Tarmo Kõuts põhjendab kaitseväe ekskavaatori laenamist. Arvamus kaitseminister Jürgen Ligilt MÄRKSÕNAD: Eesti / kaitseväe juhataja / kaitseministrid / tehnika / eeskirjad / suhted Minu arvatest, see annotatsioon väga selgelt kirjeldab, millest on jutu artiklis. On märgitud koht, sündmuse erilisus ja lühike kirjeldus, mis siin toimub. Seda piisab üldiseks teadmiseks. Ammas, Anneli. Suur juubeliparaad annab aimu Eesti kaitsevõimest. // Eesti Päevaleht. - (2008 / Feb / 20), lk. 4 ANNOTATSIOON: Aastapäevaparaadile Pärnusse koguneb üle tuhande kaitseväelase ja kaitseliitlase. Esimest korda toob kaitsevägi paraadile sõjatehnika üksuste kaupa, mitte ainult üksikute näidiseksemplaridena MÄRKSÕNAD: Eesti / Pärnu / paraadid / iseseisvuspäev / tähtpäevad / kaitsevägi / sõjatehnika Ülesanne 3 Märksõna: kooliraadio
Nii nagu arvutimaailmas ei räägita üldjuhul baitidest, vaid selle asemel kilobaitidest (1 KB=103 baiti), megabaitidest (1 MB=106 baiti), gigabaitidest (1 GB=109 baiti) ja tänapäeval ka lausa terabaitidest (1 TB=109 baiti), kasutatakse ka N (njuutoni) asemel suurust kN (kilonjuuton), mis on 103 ehk 1000 N. Harvemini ja üldjuhul vanemas kirjanduses võib kohata ka suurust 1 meganjuuton (1 mN = 106 N). Nüüd harjuta jõu ühikute teisendamist, et saada aimu kui suur jõud on kN ja mN ning vastupidi millist jõudu tekitab 1 kg või 1 t. Harjuta jõuühikute teisendamist Täida lüngad õigete arvudega. 1 kN on______N. 1 kg mõjub maale jõuga______N. 1 N mass maapinna lähedal on______kg ehk______g. 1 kN mass maapinna lähedal on______kg ehk______t. 1 tonn ehk______kg tekitab maapinna lähedal jõudu______kN ehk______N. Jõud võib mõjuda kehale mitmel erineval viisil - punktkoormuse ja lauskoormusena
ka inimesi, kes seda teevad, nad otsivad muutust. Kas õnnelik olemine on midagi müstilist? Kui ei, siis kas õnnelikuna saab üldse püsivalt elada? Iga tegutsemise, kas teadlik või teadmatu eesmärk on kogeda õnnetunnet. See on üks vähestest jõududest, mis sunnib mind liikuma ja ei lase sel lõppeda. Keegi ei saavuta aga sisemist rahulolu, kui eesmärgid on kui tõkkejooksjal: ületada tõkked kiiremini ja mahaajamatta. Langemine, kukkumine ja tõusmine aga annavadki mulle aimu sellest, kes ma tegelikult olen ja mis on mu väärtus. Elamisest ei saa teha eesmärki, mida lahendada kui ristsõna. Elus ei ole õigeid ega valesid vastuseid, kõik sõltub meie valikutest. Ka õnn on valik. Valikud on teadlikud või ebateadlikud, kuid nende tagajärgedeks on eranditult keskkond ja olukord, milles viibime. Selleks, et saada õnnelikuks peame me langetama teadliku valiku, et ma tahan olla õnnelik. Esimene samm õnnelikuks saamiseni on olla mina ise
laienemine, ülikoolide autonoomia..), kultuuriruum kahestub, hakati nõudma kolme keelt (eesti, vene, saksa) ehk keeleuuenduslikud suunad ja sõnavara rikastamine (nt anti välja sõnaraamat), algkoolides emakeele lubamine, emakeelsete erakoolide lubamine, tekkis rännuhuvi ning kutselise teatri sünd Eestis. Ma arvan, et vaatamata rahva suurtele kannatustele oli 1905. aasta revolutsioon elu edasiviiv sündmus ja kindlasti vajalik. Saadi aimu, mida kujutab endast vasakpoolne ideoloogia. Asutati esimene eesti erakond ja tehti läbi esimesed üldvalimised ning saadi kogemust. Kindlasti aitas see kaasa meie kultuuri ja emakeele arengule. Eesti rahvas sai maad juurde ning sai vabaks. Kuigi 1905. aasta revolutsioon täielikult oma eesmärke lõpuks ei täinud aga siiski poliitiliselt Eesti rahvas ärkas elule ja arvan, et peamine selle juures on see, et revolutsioon aitas kaasa Eesti ühiskonna ja keele arengule.
viitas tema isikule. Proua Vaquer’i jaoks oli peamine raha. Pansionäride eest kandis ta hoolt ka täpselt vastavalt nende poolt makstavale rahasummale. Kes maksis rohkem selle eest kanti paremat hoolt ja vastupidi. Ta oli omakasupüüdlik, julm, vaikne, kinnine ning valelik. Vaesemad inimesed arvasid, et südames on ta hea ning hooliv, kuid see tulenes sellest, et neil polnud tegelikult mitte mingisugust aimu proua Vaquer’i eelnevast elust. Oma elu ning karjääri alustas Isa Goriot edukalt. Töö nuudlikaupmehena tõi talle väga suurel hulgal elatist sisse. Ta oli peaaegu sama rikas nagu mõned aadlikud. Hiljem sai talle saatuslikuks tema liigne armastus ning hoolivus oma kahe tütre vastu. Oma elupäevade lõpul oli ta peaaegu nagu sant. Elas pansioni kõige viletsamas toas, ilma rahata ja kõige muuta.
ka kulla hind, kuid jäi seejärel püsima. Eurooplased said kasutusele võtta uued põllukultuurid eesotsas maisi ja kartuliga, mis lahendas suuri näljaküsimusi. Koloniseerimisega hakkasid leevenduma ka Euroopa rahvastikuülejäägi probleemid, sest aja jooksul asustasid Eurooplased end Ameerikasse indiaanlaste kõrvale ja kahjuks kohati ka nende asemele. 20. sajandiks oli Ameerika arenenud juba Euroopale väga tõsiseltvõetavaks vastaseks ja konkurendiks, millest kõige paremini annab aimu näiteks teine maailmasõda. 1517. aastal hakkasid Martin Lutheri eestvedamisel levima protestantliku reformatsiooni ideed, mis sai kindlasti võimalikuks tänu trükikunsti leiutamisele Johann Gutenbergi poolt 1440. aastal. Trükikunst võimaldas informatsiooni ja teadmiste leviku kirjasõna näol suuremate massideni. Lisaks piibli tõlkimisele hakati seda ka trükkima, mis tõi usu inimestele lähemale, kuna varasemalt ei saanud enamus inimesi piiblist aru
Tänapäeva noorte rõõmud ja mured Noori on maailmas tohutumal hulgal. Nad on kergesti mõjutatavad isikud, kelle sise- kuid ka välismaailmale tuleks tähelepanu pöörata, et saada aimu, mis nende peas toimub. Viga oleks jätta see grupp tähelepanuta, kuna noored on meie tulevik. Nende muutused tuleks enda silmale vaid nähtavaks teha. Noored muutuvad eelkõige ümbritsevate ühiskonna tõttu. Meedia on üks ilmatuma tugev relv. Televiisorid, raadiod, ajakirjad ja Internet on neli enimlevinud ,,kanalit", mille kaudu mõjutatakse miljoneid inimesi kogu Maal. Muidugi ei saa mõjutatud ainult teismelised, aga
poissi ära tunda. Poiss aga omakorda lõikas öösel teistel teenritel samasuguse tuti juustest maha ja hommikul ei tundnud kuningas süüdlast ära ning poiss pääses ainult hoiatusega. Jutust võib välja lugeda, et ahistamine ja abielurikkumine oli häbiväärne tegu ja seda peeti suureks patuks. Samas näeme siin ka seda, kuidas nutikas tallipoiss tänu oma leidlikkusele suutis end kuninga viha eest päästa. Raamatust sai aimu, millised oli tolle aja kombed ning mida peeti patuks ning tauniti. Raamatu probleemid kattuvad mõnevõrra tänapäeva probleemidega ning seda oli üsna lihtne lugeda. Sander-Sebastian Värv 10.C
Kuidas toimuks nn. maale minek? Tuletõrjujate postist alla libisemise võtet kasutades? Selline töö toob kaasa mitmeid küsimusi, millele ei oska mina ega ma arvan, ei oskaks ka Venemaa arhitektid vastata. Näitus oli huvitav, sest see ei olnud selline tavaline igav 10 pilti järjest ja vsjo, järgmine korrus tüüpi näitus. Tore oli, et kasutatud oli mitmeid kunsti erinevaid liike ning oli kaotatud ära kronoloogia ning kirjeldanud seda perioodi teise mitte-ajaloo-õpiku nurga alt. Sain aimu, missugused mõtted olid inimeste peas 1945.ndatel aastatel ning kui hullumeelseks pidid nad minema, et lahendada meile, 21.sajandi inimestele, normaalseid probleeme. Külmal sõja ajal oli kunstnik käitunud vastavalt sootsiumi muredele ja ootustele, toimides omamoodi filtrina. Kriitika oli läänes normaalne suhtlusviis, kuid idas võttis see vorme, mida tänapäeval uuritakse eri teadusaladel.
Inimesega võrreldes lubab ka koljuehitus arvata, et sisekõrvas olnud tasakaaluorgan oli pigem ahvi omaga sarnane, ka sõrmed olid kaardunud, mis viitab ronimisvõimele. Hetkel ei ole veel teada saadud, kas labaluud sarnanevad rohkem inimese või simpansi omadega, see viitaks omakorda selgemalt puude otsas ronimisvõimele. Neid skeletitükke ei ole jõutud veel liivakivist puhastada. Kuna kõik luud olid väga hästi säilinud andis see aimu aju ja muude organite suurustest. 2 Lucy leidmine 1974. aastal otsisid professor Donald Johanson ja tema juhendatavad tudengid Etioopias loomaluid, kuid nad sattusid aga väikesele käsivarretükile. Jphanson arvas kohe, et see kuulub hominiidile. Lõpuks leiti kokku ligi 40 protsenti skeletist. Vaagnaluu järgi
Meie keskkond on süüdi selles, et paljud inimesed lihtsalt ei saa hakkama. Kiidetakse neid õpilasi, kes on viielised ja korralikud ja taha plaanile jäetakse need, kes vajavad lihtsalt natuke rohkem õpetamist. Ja kui nendel tahaplaanile jäetavatel õpilastel on halvad hinded, siis hinded ei näita mitte midagi. Tähtsam on elutarkus ja tahe, mis nende sees kuskil on. Vajalik oleks luua noortele rohkem töökohti. See aitaks kaasa töömaailma sisse elamisele. Kui oleks aimu, mis ootab meid töömaailmas ees, siis see aitaks karjääri suhtes teha õigemaid otsuseid. Praegu on palju noori, kes annavad alla ja ei sea endale eesmärke. See on sellepärast niimoodi, et nad otsivad enda tööd erilisust ja väljakutseid. Juhul, kui me ei tea, mida me tulevikus otsime ja milline töö pakub piisavalt rahuldust, ei oska ka millegi poole püüelda. Me kõik teame, et inimesed on väga erinevad. On olemas inimesi, kes õpivad tulevase töökoha
linnapildis liikuvate turistide kaudu. Olulist rolli mängis ka Soome TV ülekannete nähtavus Eesti põhjarannikul. Erialaseid kogemusi käidi koos teiste liiduvabariikide esindajatega vahetamas peamiselt Üleliidulises Moemajas Moskvas, kuid ka rahvusvahelistel moekongressidel, -tööstusnäitustel ja messidel. Eesti võis oma moekunstnike ja nägusate mannekeenide taseme üle uhkust tunda. Omaette konks oli aga selles, et Silueti tegijatel polnud raudse eesriide taga õiget aimu, kuidas moeajakirja täpselt tehakse. Esimese arvutigi sai toimetus alles 1991.aastal. Igal numbril oli oma kunstnik, kes tegi põhiosa kujundusest. Makett tuli käsitsi kokku kleepida. Silueti tiraas oli aga meeletu eestikeeles keskmiselt 52 000 ja venekeeles 320 000 360 000 ajakirja. Suur osa tiraasist müüdi sotsialismiriikides, näiteks Bulgaarias.Siluetti tunti isegi Kuubal. Seal kõik õmblesid endale ise ja ega lõikelehe puhul olegi tähtis, mis keeles ajakiri on.
tüdruklaps ja temast kuulus näitleja teha. Ja juhtuski nii , et just Maratriinu ilu ja tagasihoidlikkus meeldisid onu Jimile. Nii oli kuulsa mehe nimi . Ning kiiresti aeti korda lapsendamispaberid ja pikk sõit üle ookeani kaugele maale võiski alata. Maratriinukesele oli see järjekorras juba kolmas elukohavahetus ja sisimas lootis ta , et ehk see jääb ka viimaseks. Maratriinust sai nüüd rikka pere laps, kellel oli kõik olemas . Ta elas hüti asemel uhkes villas . Sai aimu elust ja asjust millest ta enne kuulnudki polnud , nägemisest rääkimata. Ta sai oma kohmetusest kiiresti üle läks rõõmuga kooli ja haaras endasse kõike uut. Hakkas usinalt õppima ning peagi usaldati talle juba osatäitmine esimese filmis. See meeldis talle väga ja temast hakkasid kaugenema halvad mälestused eelnevast elust. Temast sai tõeliselt andekas näitlejanna , kellele pakuti palju esinemisi erinevates filmides. Peagi
Siiski tegutseb kaheksakümmend neli protsenti õpilastest Kunda huviringides. Kundas on sportlike huviringe, kui ka vaimseid võimeid arendavaid huviringe. Kõik üksteist õpilast, kes väljaspool Kundat huviringides osalesid, tegid seda sportlikes ringides. Seega võib järeldada, et Kunda võiks rohkem panustada spordiringidesse. SLAID 9. Kokkuvõte: Uurimistööd tehes sain teada seda, mida teevad noored oma vaba ajaga, ning millised on nende eelistused kultuuri tarbimise osas. Sain aimu sellest, et inimesed tegelevad igasuguste asjadega, mida ei oskaks eales ette kujutada. Noorte hobid on erinevad ja mõned neist tekitasid huvi sügavamaks uurimiseks. Kuigi on ka palju tegevusi, mida tehakse massiliselt. Näiteks on ju teada- tuntud tõde, et enim levinud spordialad on Kundas korvpall ja võrkpall. On raske öelda, kas ühtsus noorte seas põhjustab ka sarnasusi kultuuri tarbimise osas, aga valdavalt tarbivad 10-12 klassi noored Kundas massikultuuri. Esmapilgul tundus
Koostaja: Kätlin Juss 11.klass ELULUGU Sündis 9. novembril 1904 Tartus Heiti sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane Tema ema oli tuntud pianist; tal oli ka õde Hella ja vend Ilmari Heiti õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides 1923. aastal lahkus ta ootamatult koolist ja läks tööle KohtlaJärve põlevkivi kaevandusse KohtlaJärvel sai ta aimu aga oma tõelisest kutsumusest luuletamisest Seejärel jäi luuletamine mõneks ajaks tahaplaanile Ta jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu Õhtugümnaasiumi reaalharu Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda 1928. aastal hakkas ta uuesti kirjutama 1934. aastal saab temast Eesti Kirjanike Liidu liige Samal aastal ilmus tema esimene luulekogu "Palavik" 1937. aastal abiellus ta Betti Alveriga 1945
ühingute projektirahasid, et teha ise samm maailma parandamise poole. Kuid leidub ka passiivseid inimesi, kes küll kritiseerivad ja on rahulolematud aga ise selle olukorra muutmise heaks midagi ei tee, kuigi võimalus on antud. Aktivistidele, eriti noorematele, annab projekti kirjutamine juurde uue kogemuse, mis tuleb kasuks ka järgnevas elus. Projekti kirjutamine ja elluviimine nõuab koostööd, suhtlemisoskust, kannatlikkust, ajaplaneerimist, avalikku esinemist ja saab aimu paberimajandusest. Need omadused ja oskused, mida projekti loomisel õpitakse, on tulevikus elementaarsed asjad, mida võib tööle minnes vaja minna. Kõik see on pikk ja aeganõudev protsess, mis ei too kasu ainult projekti autorile, vaid ka teistele inimestele. Aktiivsed noored on kõigile eeskujuks, kes tahaksid midagi saavutada ning tunda end väärtuslikuna. Raha võib taotleda paljude eesmärkide jaoks, näiteks mõne
Näiteks, mida me teeksime, kui poleks kirjandust? Otseses mõttes kirjandus inspireerib meie arusaamisi maailmast. Sõna ,,kirjanduse" all siin ma ei mõtle tänapäeva kirjanikke, vaid ikka varasemet kirjandust, kus inimestel olid teised väärtused ning kus ilu, raha ja kuulsus polnud nii tähtsad nagu tänapäeval. Kirjandus mõjutab meie mõtlemist. Vargsi ja märkamatult, huumoriga või tõsimeelselt ning olles varjatud elude tunnistajaks, annavad kunstiteosed meile aimu sellest, mida peaksime tegelikult väärtustama, mida hoidma ja mida uuesti üles leidma. Kunsti mõju inimesele on väga suur ning see ümbritseb meid igal pool. Peaasi, et me teadvustaks endale selle piire ja suudaks leida endale nauditavama osa, ilma et peaks oma valikuid kahetsema.
a eKr), ning nii on Kreeka kultuur osaliselt püsinud Euroopas tänapäevani. Kuna Vana-Kreekas oli suhteliselt arenenud ühiskond, oli ka sealne kultuur külluslik ja mitmekesine. Tänu sellele, et kiri oli juba välja kujunenud ja inimestel oli aega, pärinevad sellest ka kirjalikud allikad, näiteks Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" 8. sajandist eKr. Säilinud on ka joonistusi, kujusid, näidendeid ja palju muud, mille põhjal saab hästi aimu tollesest kultuurist ning see, mis on säilinud, seda võetakse siiani eeskujuks või üritatakse taaselustada. Nii kasvõi lavastatakse veel tänapäevalgi Vana-Kreeka näidendeid. Näiteks Sophoklese tragöödiat ,,Kuningas Oidipus", mis on kirjutatud 5. sajandil eKr ja mida peetakse siiani kõige täiuslikumaks selles zanris. Praktiliselt juba keskajal kujunes välja Euroopa ühtne kultuuriruum ja kultuur. Selle mõjutused aga pärinevad juba ammustest aegadest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
