teise seaduse kontrollimine. Skeem 1. s = kontroll 2 at 2 Töö käik 1.1 Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile 1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C alumisest äärest. 1.3 Asetage koormisele C teatud arv lisakoormise massiga m1. 1.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja jälgige, et magnet hoiaks koormist C´ algasendis. Nullige ajamõõtja. 1.5 Laske süsteem liikuma. Registreerige aeg t, mis kulub koormisel C liikumiseks kuni põrkeni platvormiga G. 1.6 Korrake mõõtmisi vähemalt kolme teepikkusega s, mõõtes iga teepikkuse läbimiseks kulunud aega viis korda. 1.7 Arvutage süsteemi kiirendus ja viga. 2. Valemi v = at kontroll 2.1 Lülitage aja mõõtmise süsteem vajalikule reziimile 2.2 Seadke süsteem algasendisse
laengukandjad liiguvad kogu vaatlusaja samas suunas ning juhti läbib igas ajaühikus sama suurusega elektrilaeng. 7) selgita aktiivtakistuse olemust (lk. 48) Takistus, mis on olemas ka alalisvoolu korral. Aktiivtakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus samas faasis. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks. Takistus sõltub juhi materjalis ja mõõtmetest. 8) mis on induktiivtakistus? (lk. 48) Induktiivtakistus -takistus, mille tekitab vahelduvvoolu ahelasse lülitatud pool. (Sõltub vahelduvvoolu sagedusest) Induktiivtakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus erinevates faasides, pinge maksimumid saabuvad voolu omadest varem. RL=L, Ühik 1 9) mis on mahtuvustakistus? (lk. 50) Mahtuvustakistus -takistus, mille tekitab vahelduvvoolu ahelasse lülitatud kondensaator. (Sõltub vahelduvvoolu sagedusest) Mahtuvustakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus erinevates faasides, voolutugevuse maksimumid saabuvad pinge omadest varem.RC=1/C... 1=Ühik 1;
Skaalaühiku väärtuse kaudu avaldub see järgnevalt: AC AC l l ε ε ′ = ′ . (6) Järelikult on uuritava galvaanielemendi emj ε määramiseks vaja teada normaalelemendi emj ε′ ja nii esimesele kui teisele emj-le vastavat potentsiomeetri skaalalõigu AC pikkust, vastavalt AC l ning AC l′ . 2. Töö käik 1. Koostan skeemi töökohal oleva joonise järgi ja võrrelge seda juhendis toodud joonisega 4.2. 2. Lülitan sisse pingeallikas (alaldi). Lüliti K2 abil ühendan ahelasse uuritav element. Sulgedes survelülitit K1 ainult hetkeks, leian liugkontakti C selline asend, mille juures vool galvanomeetri ahelas puudub. Potentsiomeetri skaala näit lAC kannan tabelisse 4.1. Kordan sama tegevust normaalelemendi ühendamisel ahelasse. 4. Lülitades ahelasse vaheldumisi uuritava ja normaalelemendi, mõõdan suurusi l AC ja l′AC , kumbagi 7 − 10 korda. 5. Leian potentsiomeetri õlapikkusnäitude aritmeetilised keskmised l AC ja l′AC ning nende
On kolm põhilist RNA-de klassi: 1) informatsiooni RNA (mRNA)- sünteesitakse rakutuumas DNA ühe ahela järgi. See toob geneeetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomides tsütopalsmas olevatesse ribosoomidesse. 2) transport RNA (tRNA) ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale "õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Selle lülitamise koha tunneb tRNA antikoodon.Iga tRNA suudab siduda ainult üht kindlat aminohappet. 3) ribosoomi RNA (rRNA)- kuulub ribosoomi koostisesse ja sünteesib piptiidsidemeid aminohapete vahel. Kujundlikult öeldes mRNA "ütleb, kuidas valku teha",tRNA toob selleks "ehituskive" ning rRNA on "tootmishoone" üheks moodustajaks
Tallinn 2015 1.Tööülesanne Vastata antud küsimustele. EP2.H1 Küsimused: 1. Mida oleks tarvis muuta, et seade jääks pidevalt töötama kuni peatamiskäsuni? Vastused: 1. Pannes nupplüliti ST asemele fikseeritav lüliti. Sele EP2-1 EP2.H2 Küsimused: 1. Miks ei ole lülitite K1 ja K2 paralleellüliti olemasolu vajalik? 2. Mis juhtub, kui relee K2 NS kontakt K2.1 lülitada Y1 ahelasse? Vastused: 1. Sest antud süsteem töötab hästi. 2. Siis antud süsteem ei töötaks. Võttes K2.1 K1 ahelast ära ning vajutades A1 või A2 siis jääks K1.2 ja K1.1 suletuks ja annab Y pidevalt voolu peale. Ainult S1 ja S2 peal hoides liiguks silinder – asendisse. Sele EP2-2
∑ PJi = J₇•U₅₁ = 2 • 7,32 = 14,64 W Genereeritav võimsus kokku: ∑ ∑ ∑ Ptootja = PEi − PJi = 1444,56 - 14,64 = 1429,92 W ∑ tarbija ∑ tootja P = P 1429,99 W ≈ 1429,92 W Tootmine on ligikaudselt võrdne tarbimisega. Võimsuste bilanss peab paika. Seega, leitud parameetrid vastavad ülesande tingimustele. 5. Voltmeetrite näidud Joonis 5. Voltmeetritega aseskeem. Voltmeeter UV1 on ahelasse ühendadud sõlmede 1 ja 4 (maa) vahele. Tema näiduks on sõlme 1 potentsiaal. Seega: UV1 = | 𝜑₁| = |-7,32| = -7,32 V Voltmeeter UV 2 on ahelasse ühendatud sõlme 3 ja 6 vahele. Tema näiduks on sõlmede 3 ja 6 potentsiaalide vahe. Sõlme 6 potentsiaal on leitav kui: 𝜑₆= 𝜑₄ - E₄ = 0 - 40= - 40 V UV 2= |𝜑₆ - 𝜑₃ | = |-40 - (-9,11)| = 30,89 V 6. Teise haru vool I₂ ekvivalentse generaatori meetodil.
Lisavalgustitena võib kasutada lisakaugtulesi, LED päevasõidutulesi või udutulesi, mille ühendamiseks on vaja releesi, kaitsmeid ja juhtmeid. Releesse vool sisse lastes tõmbab elektromagnet kaks klemmi kokku ja see on peamine vooluahel. Igal lisavalgustil on 2 juhet- üks maandus ja teine pluss. Pluss tuleb ühendada releel märgitud klemmile number 87- relee väljund. Aku plussklemmilt tuleb vedada juhe relee klemmile number 30- pidev toide akult. ,,Suure voolu" ahelasse enne klemmi 30 tuleb panna ka kaitse, kas 10A või 15A. Vastavast lülitist on vaja tuua pluss relee klemmile number 86- relee tüürahela toide. Relee klemm number 85- tüürahela kereühendus läheb massi. Sama süsteemiga saab ka autodel lähituledele ja kaugtuledele releed vahele panna, et tuled paremini valgustaks. Kasutatud kirjandus: http://www.offroaders.com/info/tech-corner/reading/automotive-wiring.htm Õppematerjal vihikust
Karbonüül-ja karboksüülühendid Aldehüüdid ja ketoonid Tuntud aldehüüd-formaliin Tuntud ketoon-atsetoon *karbonüülühendid on ühendid,mis sisaldavad karboksüülrühma --c=o *kui rühm seotud ühe c ja ühe h aatomiga nimetatatakse seda aldehüüdrühmaks -c-h=o *Aldehüüdi funkstsioonavalem -cho *kui karb.rühmas seotud=sidemega *aldehüüdi tunnuslõpp on liide-aal *nimetuse andmisel arvestatakse tüviühendi ahelasse ka ald.rühma c.ja ketorühma c Ch3-ch2-ch(alla läheb-cl)-ch2-cho 3-kloropentanaal *ketooni tunnuslõpp on liide-OON Ch3-co-ch2-ch2-ch3 Pentaan-2-oon *Aldehüüde saadakse alkohoolide oksüdeerimisel: Ch3ch2oh+o=ch3cho+h2o *eraldub kaks vesiniku aatomit----Aldehüüd *Aldehüüdide nimetused tuletatakse: Ch4-metaan hcho-metanaal Ch3ch3-etaan ch3cho-etanaal Ch3ch2ch3-propaan ch3ch2cho-propanaal
MOLEKULAARBIOLOOGIA PÕHIPROTSESSID *Rakus on RNA peamiseks ülesandeks geenides sisalduva info ülekandmine rakutuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. *DNA ehitusüksused ehk monomeerid on desoksüribonukleotiidid, mis on moodustunud fosfaatrühmast, desoksüriboosist ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk on kõigis nukelotiididies samasugune. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest(A,T,C,G). *A ja T vahel on 2 vesiniksidet, G ja C vahel 3. Vesinikside katkeb kergesti, see on oluline DNA toimimisel. *DNA nukelotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. *Rakus leidub kümneid RNA tüüpe. Olulisemad on mRNA(informatsiooni), tRNA(transport), rRNA(ribosoomi). *mRNA= viib DNAs sisalduva info ribosoomidesse *rNA= kuulub ribosoomi ehitusse *tRNA= toob ribosoomidesse vajalikud aminohapped *Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib/määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. *Kromosoomid koos...
Ande Andekas Bioloogia Nukleiinhapped Nukleiinhapped avastati 1869. a. Need on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid desoksüribonukleiinhape (DNA; monomeerideks on desoksüribonukleotiidid (keeruka struktuuriga ühendid, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel)) ja ribonukleiinhape (RNA; monomeerideks on ribonukleotiidid (moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel)). DNA molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA struktuur avastati 1953. aastal. Selle koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütiidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). Monomeeride erinevused tulenev...
Takistus iseloomustab konkreetset keha, eritakistus ainet Eamikel el mõõteriistade töö põhineb voolumagnetilisel toimel Galvanomeeter-mõõteriist voolu registreerimiseks Tester-mõõteriist erinevate elektrivoolu iseloomustavate suuruste mõõtmiseks Voltmeeter ühendatakse vooluringi rööbiti, mõõdab pinget kahe punkti vahel Takistus hästi suur, siis mõjutab vooluahelat vähe Voltmeetrit laiendatakse eelrakisti lisamisega voltmeetriga jadamisi Ampermeeter ühendatakse ahelasse järjestiku ehk jadamisi Takistus väike, nii mõjutab ahelat kõige vähem Ampermeetrit ei tohi ühendada ahelasse ilma tarbijata ja nii et ei tekiks lühist Ampermeetri laiendamiseks phendatakse temaga rööbiti takisrti, mida nim shudiks Oommeetrit kasutatakse mõõteriistas olevat vooluallikat, mõõdetakse voolutugevust konstantsel pinnal U=const Takistuse sõltuvus temperatuurist Metallidel takistus trmp tõustes suureneb, pooljuhtidel väheneb
teise seaduse kontrollimine. Skeem Töö käik 2 at 1. s = kontroll 2 1.1 Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile 1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C alumisest äärest. 1.3 Asetage koormisele C teatud arv lisakoormise massiga m1. 1.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja jälgige, et magnet hoiaks koormist C´ algasendis. Nullige ajamõõtja. 1.5 Laske süsteem liikuma. Registreerige aeg t, mis kulub koormisel C liikumiseks kuni põrkeni platvormiga G. 1.6 Korrake mõõtmisi vähemalt kolme teepikkusega s, mõõtes iga teepikkuse läbimiseks kulunud aega viis korda. 1.7 Arvutage süsteemi kiirendus ja viga. 2. Valemi v = at kontroll 2.1 Lülitage aja mõõtmise süsteem vajalikule reziimile 2.2 Seadke süsteem algasendisse
IV A rühmas. Prootonite arv 6. Neutronite arv 6. Elektronide arv 6. Elektronskeem: C:+6 l 2)4) Isomeeria mõiste: On nähtus kus ainetel on ühesugune elementkoostis ja molekulaarmass, kuid erinev struktuur ja selle tõttu erinevad omadused. Valents: Näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Anorgaanilistes ühendites on süsiniku o.a. Aste II; IV Orgaanilistes ühendites on süsiniku o.a. Aste alati IV Hargnemata on siis kui süsiniku aatomid on paigutatud pikka ahelasse. Isotsükliline on siis kui süsiniku ahel moodustab kinnise kujundi. Hargnenud on siis kui peaahelale on välja toodud kõrvalahel. Süsiniku neli valentsolekut: 1. Neli üksikut sidet, 2. kaks üksiksidet ja üks kaksikside, 3. kaks kaksiksidet, 4. üks üksikside ja üks kolmikside. Molekulaarne valem näitab aine koostist, kui palju ja milliste elementide aatomid on molekulis. N:CH4 METAAN
Samas ei usalda ta täielikult teisigi. Sarnaneb lapsega, kes sõidab libedast mäest alla, hoides kaaslase hõlmast kinni, püüdes teda seejuures isegi juhtida. Manipulatiivsed süsteemid: Aktiivne- püüab teisi juhtida aktiivsete meetodite abil. Passiivne- kuna tal puudub kontroll elu üle, otsustab ta, et peab alla andma ja laskma aktiivsel manipulaatoril ennast kontrollida. Võistlev- suhtub elusse kui pidevasse turniiri, lõputusse võitude ja kaotuste ahelasse. Ükskõikne-mängib lootusetut, ükskõikset inimest. Kuidas manipulaatoriga manipuleerida Lase vastasel rääkida Kuula Jälgi kehakeelt ja zeste Kujuta ette, et sa räägid maailma huivitavaima isikuga. Kokkuvõtteks Manipulatsioon on tänapäeval vältimatu. Kuid me kõik saame ennast kontrollides sellega kokkupuudet vähendada. Manipuleerimine ei ole ainult valetamine vaid peenetundeline inimkonna mõjutamine.
keskkonnas leiduva oksüdeer. kuivade gaasidega kk. Elektrok metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega. Rohkem levinud. 3)muudetakse keemilisel reakts vabanev energia elektrienergiaks. Et elekktri saada tuleb oksüdeerumine ja reduts läbi viia eraldi elektroodidel. Ioonide liikumiseks ühendatakse lahused u-kujulise klaastoru abil, milles on elektrolüüdilahus. Mõlemas lahuses on metallpulgad(eri metallist), mis ühendatakse omavahel elektrijuhtmega paigutades ahelasse ka ampermeetri. Kohe kui vooluring on suletud näitab ampelmeeter et olemas on elektrivool. 4)a)N2O5+H2O = 2HNO3 ei ole redoksreakts. b)2Na+2HCl = 2NaCl+H2 Naº 1e = Na¹ reduts H + 1e = H oksüd 5) 4Fe+3O2=2Fe2O3*H2O raud korrodeerub Fe redutseerija O oksüdeerija 6)a) 4Ag+NO3- + 2H2O = 4 Ag0 + O2 + 4HNO3 Ag+ on katoodil. NO3 on anoodil. b)CaCl2=Ca+Cl Ca on katoodil. Cl on anoodil. 7)Sulamitel ja koostismetallidel on ühist soojus- ja elektrijuhtivus
Alkohol- aine, mille molekuli süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga. Nimed liide- ool. CH3(OH)-metanool CH3(CH3)CH2CH2(OH)-propaan 1,2diool Omadused: osaleb hästi H-sidemete moodustamisel; võib veega teha H-sideme;hea vees lahustuvus;(lühike C- ahel)on ka hüdrofoobsed funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-H Eeter-orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R Nimed- liide-eeter CH3CH2OCH2CH3-dietüüleeter CH3OCH2CH3-etüülmetüüleeter Omadused:eetri molekulid ei saa omavahel H-sidemeid moodustada;on lenduvad;veega ei anna tugevaid H- sidemeid, ei lahustu vees;heaks lahustiks organilistele ainetele funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-R Amiin- lammastikühend,on alus ja nukleofiil; NH2 Nimed- liited: amino- ja amiin.NH3-ammoniaak (CH3)2NH-dimetüülamiin/diaminometanool Omadused- lämmastikul asuv nukleofiilsustsentner võtab osa H-sideme tekkest;lühikese C-ahelaga lahustuvad vees hästi;omavahelised H-sidemed on nõrgad kui a...
positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Ohmi seadus üldistatud kujul on Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga.
signaali kontakti avamiseks, mis katkestaks voolu ahelas K1 +24V magistraalist. Sele EP4-1 EP4.H2 Küsimused: 1. Kirjeldada juhtimise protsessi väravate avamisest kuni sulgemiseni. 2. Mida tuleb aegrelee häälestamisel tingimata arvestada? 3. Võrrelda praktikumis kasutatud aegreleede erinevusi. Vastused: 1. Vajutades K1 või K2 lülitit antakse vool AR-ile mis lülitab sisse voolu Y ahelasse, peale mingit aega, mida saab AR-il reguleerida, avatakse AR kontakt mis võtab voolu Y ahelast ära ning silinder liigub – asendisse. 2. Et silinder liiga varakult – asendisse ei liiguks. 3. EP4.H1 AR – andes voolu peale lülitub ümber alles mõne aja pärast. EP4.H2 AR – andes voolu peale lülitub kohe ümber ning lülitub tagasi alles mõne aja pärast.
Kõik mis on aal liite eest oleneb süsinikude(C) arvust. Nimetused on järgmised. Kui ahelas on 1 süsinik(C) > Meta- Kui ahelas on 2 süsinik(C) > Eta- Kui ahelas on 3 süsinik(C) > Propa- Kui ahelas on 4 süsinik(C) > Buta- Kui ahelas on 5 süsinik(C) > Penta- Kui ahelas on 6 süsinik(C) > Heksa- Kui ahelas on 7 süsinik(C) > Hepta- Kui ahelas on 8 süsinik(C) > Okta- Kui ahelas on 9 süsinik(C) > Nona- Kui ahelas on 10 süsinik(C) > Deka- Paneme tähele, et tüviühendi ahelasse on arvatud ka aldehüüdrühma süsinik ja seda tuleb arvestada nii tüviühendi nime määramisel kui ka ahela süsinike nummerdamisel. 4 3 2 1 CH3CHCH2CHO > 3-klorobutanaal | Cl Ketooni tunnuseks on liide -oon. Ketoonil on nimetamiseks veel teine võimalus. Ketooni võib ka lugeda funktsionaalnomenklatuuri järgi, loetledes süsivesikurühmad ja lisades liite -ketoon. Näited. Sulgudes on -oon liitega ja eespool on -ketoon liitega. Kergema peate enda tunde järgi leidma , aga
ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Aldehüüdide ja ketoonide struktuur (funktsionaalrühm, selle ehitus). a) Aldehüüdi struktuur Aldehüüdi funktsionaalrühmaks on aldehüüdrühm. b) Ketooni struktuur Ketooni fünktsionaalrühmaks on ketorühm. 2. Kuidas antakse aldehüüdidele ja ketoonidele nimetusi? Aldehüüdide järelliiteks on aal. Tüviühendi ahelasse on arvatud ka aldehüüdrühma süsinik. Ketoonide järelliiteks on -oon. Ketoonide puhul tuleb ära märkida funktsionaalrühma asukoht peaahelas. 3. Millised aldehüüdide ja ketoonide keemilised omadused? Iga omaduse kohta too näide koos reaktsioonivõrrandiga. Aldehüüdid oksüdeeruvad kergesti. Ketoonid on oksüdeerumise vastu veidi vastupidavamad, kuna nende oksüdeerumiseks tuleb lõhkuda C-C side. Enamjaolt reageerivad aldehüüdid kiiremini kui ketoonid.
F2 m 2 - m`2 Valemite 1 ja 2paremate poolte võrdsus kinnitab Newtoni 2. seaduse kehtivust. Töö käik at 2 1. s= kontroll 2 1.1 Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile 1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C alumisest äärest. 1.3 Asetage koormisele C taatud arv lisakoormise massiga m1. 1.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja jälgige, et magnet hoiaks koormist C´ algasendis. Nullige ajamõõtja. 1.5 Laske süsteem liikuma. Registreerige aeg t, mis kulub koormisel C liikumiseks kuni platvormini G. 1.6 Korrake mõõtmisi. 1.7 Arvutage süsteemi kiirendus ja viga. 2. Valemi v=at kontroll 2.1 Lülitage aja mõõtmise süsteem vajalikule reziimile 2.2 Seadke süsteem algasendisse. Asetage kaugusele s koormise C ülemisest äärest rõngasplatvorm F, sellest kaugusele s´´ aga platvorm G. 2
F2 m2 m`2 Valemite 1 ja 2paremate poolte võrdsus kinnitab Newtoni 2. seaduse kehtivust. Töö käik at 2 1. s= kontroll 2 1.1 Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile 1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C alumisest äärest. 1.3 Asetage koormisele C taatud arv lisakoormise massiga m1. 1.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja jälgige, et magnet hoiaks koormist C´ algasendis. Nullige ajamõõtja. 1.5 Laske süsteem liikuma. Registreerige aeg t, mis kulub koormisel C liikumiseks kuni platvormini G. 1.6 Korrake mõõtmisi. 1.7 Arvutage süsteemi kiirendus ja viga. 2. Valemi v=at kontroll 2.1 Lülitage aja mõõtmise süsteem vajalikule reziimile 2.2 Seadke süsteem algasendisse. Asetage kaugusele s koormise C ülemisest äärest rõngasplatvorm F, sellest kaugusele s´´ aga platvorm G. 2
paljudest valkudest, kus igal valgul on oma ülesanne. RNAd sünteesitakse DNA pealt. RNAd on 3 erinevat sorti: 1. mRNA informatsiooni-RNA, toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika e. tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse 2. tRNA transpordi-RNA, mõtestab lahti mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info, vastavalt sellele toovad kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse 3. rRNA ribosoomi-RNA, kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid monomeeri ehitus: a) lämmastikalus adeniin adeniin guaniin guaniin tsütosiin tsütosiin
Kirchhoffi vooluseadus elektriahela harude voolutugevuste ahelates voole ja pingeid nii alalis- kui algebraline summa võrdub hargnemispunktist ka vahelduvvoolu korral. väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga. Valem: I1=I2+I3 Mistahes kinnises ahelas on pingete summa Kirchhoffi pingeseadus null, st. sellesse ahelasse jäävate vooluallikate elektromotoorjõudude summa on võrdne ahelas olevatel koormistel (takistitel) kujunevate pingelangude summaga. Valem: E1+E2=U1+U2+U3+U4 Vooluahela lõiku läbiva elektrivoolu tugevus Tehnik mõõtis pingeks releemähise Ohmi otstel 12 V ja mähist läbivaks
Vooluringis, s.o suletud mittehargnevas vooluahelas on vool I võrdeline elektromotoorjõuga E ja pöördvõrdeline ahela takistusega R: vool I võrdeline elektromotoorjõuga E ja pöördvõrdeline ahela takistusega R: Et emj allikal on alati teatav sisetakistus R0, mis jääb järjestikku välise takistusega Rv, siis saab Ohmi seaduse valem kuju Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: kus on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa; on vooluahelasse ühendatud takistuste summa; on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa. Ohmi seadus vahelduvvoolu korral Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu korral kehtib seos kus Z on vahelduvvooluahela näivtakistus.
sunt Rs (Joon.1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joonis 1 Joonisel 1 on Iggalvanomeetri lppnäidule vastav voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel. Ug = Ig·Rg kus Rg on galvanomeetri sisetakistus.Oletame,et galvanomeeter on vaja kaliibrida ampermeetriks mtepiirkonnaga I > Ig.Galva- nomeeter sisetakistusega Rg ja sunt takistusega Rs on voolu- ahelasse ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge Ug. Seetttu: Ig·Rg= Is·Rs ja kuna I = Ig+ Is, siis Ig·Rg= (I Ig)Rs. Jagades saadud vrrandi mlemad pooled I -ga ja tähistades: I/Ig = n, saame sundi takistuse arvutamiseks valemi: Rs= 1/(19,56-1) * 7100 = 0,363 Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teadagalvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig
R.I AMPERMEETRI KALIIBRIMINE Laboratoorne töö Õppeaine:Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT21a Juhendaja: Tallinn 2014 Sisukord 1.Töö eesmärk……………………………………………………………………………………………… ……………………………………3 2.Töö vahendid……………………………………………………………………………………………… …………………………………..3 3.Töö teoreetilised alused………………………………………………………………………………………………… ……………….3 4.Töö käik……………………………………………………………………………………………………… …………………………………..4 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………………… …………………………………………..5 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mōōtepiirkonnaga ampermeetriks.Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur, kus mōōteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks,et kasutada galv...
Teatud tingimustes on aga võimalik redoksreaktsioon läbi viia nii, et oksüdeerumis- ja redutseerumisprotsessid toimuvad ruumi eriosades ja nii on võimalik saada elektrivoolu. Kui valada ühte keeduklaasi tsinksuflaati ja asetada sellesse tsingipulga ning teise keeduklaasi vasksulfaadi ja sellesse asetada vasepulk ja kui see kõik ühendada elektrolüüdisilla abil. (Sillas on elektrolüüdilahus) ja kui ka metallpulgad ühendada omavahel elektrijuhtmetega, paigutades ahelasse ka ampermeetri, siis näeme, et niipea kui vooluring on sulgenud, näitab ampermeeter, et ahelas on vool. Tsink kui aktiivsem metall oksüdeerub, tsinkioonid lähevad lahusesse, vabanenud elektronid aga jäävad metalli. Tsingil tekib negatiivne laeng ehk elektronide liig. Vase kui vähem aktiivse metalli ioonid redutseeruvad vasel, seovad endaga elektrone. Tekkinud vase aatomid sadenevad vaskpulgale. Vasel tekib positiivne laeng ehk elektronide puudujääk.
Geiger-Mülleri loendur on gaasilahendusloendur, mis koosneb silindrilisest torust, teljeks on metallniit, toru on täidetud gaasiga (argooniga). Loendur ühendatakse kõrgepingeallikaga nii, et niit on anoodiks ja kest katoodiks, pinge metallniidi ja kesta vahel peab olema piisav põrkeionisatsiooni tekkimiseks. Loendurisse sattunud osake ioniseerib gaasi aatomeid ja loenduris tekib elektrivool. Selleks, et osakese läbiminek registreerida, ühendatakse ahelasse veel suure takistusega takisti. Voolu tekkimisel loenduris tekib pinge takisti otstel ja seda on võimalik registreerida valjuhääldi või loendajaga. 5.Millist informatsiooni ning kuidas saab elementaarosakeste kohta emulsioonimeetodi abil? Elementaarosake on aineosake, mis pole jagatavad väiksemateks osakesteks, ei jagune tükkideks, nad muunduvad üksteiseks. Emulsioonimeetod on kihiline fotoemulsioon on laetud osakeste teel.
Elektromagnetiline induktsioon Punktlaenu elektrivälja tugevus PANEME LAENGU LIIKUMA! A q r Punktlaengu elektrivälja tugevus sõltub 1. Laengu suurusest q q E = 2. Laengu kaugusest r 40r2 3. Keskkonna dielektrilisest läbitavusest A q r A r q A r q Mis muutus? · Muutus kaugus laengust. · Järelikult muutus elektrivälja tugevus, st. väli muutus · Liikuv laeng tekitab muutuva elektrivälja. · Seisva laengu väli ei muutu. Eelnevast tuleneb, et · Seisvat elektrilaengut ümbritseb muutumatu elektriväli · Seisev laeng ei tekita magnetvälja · Liikuv laeng tekitab muutuva elektrivälja · Magnetvälja tekkimiseks on vaja liikuvat laengut. Järeldus: · Magnetvälja kutsub esile muutuv elektriväli Elektriväl...
· Ketoonide tunnuseks on järelliide oon. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu, kusjuures märgitakse ära ka ketorühma asukoht (nagu alkoholidel). O || Näide: CH3 -- CH2 -- C -- CH3 (CH3CH2COCH3) butaan2oon. · Tavaliselt lisatakse tüviühendi nimetusele lõppu hape (kui karboksüülrühmi on kaks, siis dihape). Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse. Näited: CH3 -- CH2 -- CH2 -- COOH butaanhape CH2 -- CH2 -- COOH 2kloropropaanhape | Cl HOOC -- CH2 -- CH2 -- COOH butaan1,4dihape Karboksüülhappe aniooni puhul asendatakse järelliide hape järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 CH2 COONa (naatriumpropanaat). · Amiidi nimetus moodustatakse karboksüülhappe nimest, asendades liite hape
Joonis Transiitveod kaupade läbivedu mingist riigist neid seal töötlemata Gaasi ja naftat transporditakse torudega Nordstream on gaasijuhe, mis sai alguse Venemaalt. See kulgeb piki Läänemerd Southstream- juhe, mis kavatsetakse rajada Musta merd läbima Laevatatavad jõed ja kanalid Lääne-Euroopas: Rein, Doonau, Elbe- neid on veel väga palju + seda saab atlasest vaadata Üleeuroopaline transpordivõrk peab liitma erinevad transpordiliigid ühtsesse ahelasse. Selleks koondatakse veosevooge, arendatakse välja transpordisõlmi ning luuakse seni puudunud piiriüleseid ühendusi. Üleeuroopaline transpordivõrgustik on oluline ka Euroopa Liidu ühtse siseturu jaoks. Transpordiga seotud keskkonnaprobleemid: 1) CO jt kasvuhoonegaaside tekitamine autode, busside poolt 2) müra (kõik transpordiliigid) 3) veereostus (laevad, naftatankerid, torujuhtmed) Eestis toimub põhiosa reisijate- ja kaubaveost autotranspordiga
Tümiini asemel esineb aga RNA's uratsiil (U) uridiinfosfaat. RNA osaleb pärilikkuse avaldamises ja geneetilise info realiseerimises. InformatsiooniRNA ehk mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi paika e. Ribosoomidesse. TransportRNA ehk tRNA ülesanne on geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. RibosoomiRNA ehk rRNA osaleb valgusünteesis. Vastavalt komplementaarsusprintsiibile moodustub C ja G vahel kolm ning A ja U vahel kaks vesiniksidet.
· Vanamees toitis meelist. Astrid viidi meelise magamise ajal ära. · Meelis igatses koju. Põlenud linna taastati. · Olopil oli suur mägiloss. Meelis hakkas sinna minema. · Vastu tulnud inimesed ei uskunud, et ta sinna sisse saab. · Meelis leppis ühe kaupmehega kokku, et see viib ta oma laevaga liivimaale. · Lossi valvuriteks oli kaks karu ja raudsoomuses mees. · Valvurid proovisid Meelist karudele sööta. Lõpuks sai poiss sisse. · Meelis pandi ahelasse. Astrid ei tundnud Meelist ära. · Lõpuks sai Astrid aru, kes Meelis on. Sigurd tänas Meelist. · Meelis sai kingiks kingad, mõõga ja hobuse. · Meelis elas Sigurdi juures kaks suve. · Aastal 1219 hakkas ta eestisse minema koos Valdemar II-ga. · Eestisse jõudes jäi Meelis taanlastega laagrisse puhkama. · Andreas piserdas tallinnlaste elamuid pühitsetud veega. · Kaasatulnud kaupmehed muutusid ahnemaks ja hakkasid rahvast petma.
Edward Ubaleht Silver Kruusalu Madis Timmi Marko Käkinen Ampermeetri kalibreerimine PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (II) Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21-A Juhendaja: lektor Irina Georgievskaya Esitamiskuupäev: 05.02.2015 Tallinn 2015 AMPERMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida etteantud mōōtepiirkonnaga ampermeeter.Leida ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Ampermeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur, kus mōōteriista skaala jaotistele seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks, et kasutada mõõteriista ampermeetrina,tuleb mõõteriistaga M paralleelselt ühendada šunt Rš (Joon.1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu mõõte...
Vastasel korral koormis magnetiseerub ning ei hakka liikuma voolu väljalülitamisel elektromagnetist. 4.1. Ühtlaselt kiireneval sirgliikumisel läbitud teepikkuse valemi s=a*t 2/2 kontroll 1. Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile. 2. Viige koormis C' kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G juhendaja poolt näidatud kaugusele s koormise C alumisest äärest. 3. Asetage koormisele C teatud arv lisakoormisi D massiga m 1. 4. Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja jälgige, et magnet hoiaks koormist C ' algasendis. Nullistage ajamõõtja. 5. Laske süsteem liikuma, katkestades voolu elektromagneti ahelas. Registreerige aeg t, mis kulub koormisel C liikumiseks kuni põrkeni platvormiga G. 6. Korrake mõõtmisi vähemalt kolme teepikkusega s, mõõtes iga teepikkuse läbimiseks kulunud aega viis korda. Mõõtmistulemused kandke tabelisse 1 7. Arvutage süsteemi kiirendus ja tema määramatus igal teepikkusel. Määramatusi
RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. RNA ülesanded: 1. informatsiooni-RNA(mRNA): toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. 2. transpordi-RNA(tRNA): ülesandeks on transporditud info molekul ribosoomidesse saabudes lahtimõtestada. Vastavalt selelle toovad need kohale ''õiged'' aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. 3. ribosoomi-RNA(rRNA): kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgussünteesis.
Rööpühendus U = U 1 = U 2 I kogu = I 1 + I 2 -1 C kogu = C1 + C 2 + C3 1 1 1 Rkogu = R + R + R 1 2 3 Ampermeeter: mõõdab voolutugevust ning paigutatakse ahelasse alati jadamisi. Selleks et registreerida tõelist ja moonutamata voolutugevust peab ampermeetri takistus olema võimalikult väike. Ampermeetri sees on mõõtevahendiks galvanomeeter, mis on rööbiti takistusega, takistus on võimalikult väike, et vool just teda läbiks. Voltmeeter: mõõdab pinget ning asetatakse vooluahelasse alati rööbiti. Voltmeetri enda takistus peab olema suurem kui mõõdetava seadme takistus. Voltmeeter mõõdab pinget takisti
........................... 4 Ülesanne nr. 3 ..................................................................................................................................................... 5 Ülesanne nr. 1 Juhtimisskeemi pingestamine ja mootori jõuahelate kaitsmine lühise eest toimub liinikaitselüliti QF abil. Mootori ülekoormuskaitse toimub maksimaalvoolurelee KA1 abil, mille mähis on lülitatud jadamisi mootori ankruahelasse, avanev kontakt aga nullpingerelee KA6 mähise ahelasse. Skeemis on ette nähtud ka kaitse magnetvälja kadumise eest, milleks on skeemi lülitatud ergutusvoolu kontrolli relee KA5, mille mähis on lülitatud jadamisi mootori ergutusmähisega LM, sulguv kontakt aga jadamisi nullpingerelee KA2 mähisega. Kaitse iseenesliku käivitumise eest on teostatud nullpingereleega KA2. Mootori ergutusmähise kaitsmiseks ülepinge eest on skeemi lülitatud lahendustakisti R4. Juhtimisahelad on kaitstud lühise eest sulavkaitsmetega F1 ja F2.
Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas võrdline pingega U 12 ja pöödvõrdeline takistusega R12 Kui ahelosa ei sisalda vooluallikaid, siis s.t pinge ühtib potentsiaalide vahega. Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U=0. millest Voolutugevuse mõõtmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrir, mis ühendatakse ahelasse järjestikku. Ampermeetri sisetakistusel toimub pingelang, mis moonutab potentsiaali jaotust ahelas. Seetõttu peab ampermeetri takistus olema väike, võrreldes ahela takistusega. 4. Töö käik a. Protokollin mõõteriistad. b. Palun juhendajalt tööülesande ja joonistan protokolli stendi vooluahela skeemi. c. Ühendan voltmeetri "-" klemm ahela etteantud alguspunkti. Edasisel mõõtmisel
tütarrakkudele. Informatsiooni RNA e. mRNA – toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika – tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. Transport RNA e. tRNA – ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale „õiged” aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Ribosoomi RNA e. rRNA – kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis
I=U12/R12=(1-2+12)/R12 Kui ahelaosa ei sisalda vooluallikaid,siis IR12 = U12 = 1 - 2 s.t. pinge ühtib potensiaalide vahega. Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U = 0. 1 - 2 + 12 = 0 millest 12 = 1 2 Voolutugevuse mootmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrit,mis ühendatakse ahelasse järjestikku.Ampermeetri sisetakistusel toimub pingelang,mis moonutab potensiaali jaotust ahelas.Seetottu peab ampermeetri takistus olema väike,vorreldes ahela takistusega. 4.Töö käik. 1.Protokollige mooteriistad. 2.Paluge juhendajalt tööülesanne ja joonistage protokolli stendi vooluahela skeem. 3.Ühendage voltmeetri "-" - klemm ahela etteantud alguspunkti. Edasisel mootmisel ahela moodetava punkti ühendamisel
KORDAMISKÜSIMUSED: RAKENDUSBIOLOOGIA 1. Mis on biotehnoloogia? ..on rakendusbioloogilised meetodid ja protseduurid, mille puhul elusorganismile omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. 2. Milliseid organisme kasutatakse biotehnoloogias? Elusorganisme, eriti mikroorganisme (bakterid, seened) Millised on nende eelised teiste organismide ees? Paljunevad väga kiiresti ja hõlpsalt Too konkreetseid näiteid, kuidas kasutatakse seeni ja baktereid biotehnoloogias? Seened alkohoolsed joogid, pagaritooted. Bakterid funkts. toit (Helluse jogurt), hapendamine 3. Nimeta tööstusharusid, kus kasutatakse biotehnoloogiat ja kirjelda kuidas? Meditsiin kindla ülesandega bakterite kasutamine (nt probiootikumid), veterinaaria- sama nagu meditsiinis, toiduainete töötlus toidu hapendamine, funkts. toidu valmistam...
..), liigub samm-mootor päripäeva. Vajutades järjest nuppe sisse ja peale seda välja, vasakult paremale (19 18 17 16 19 ...), liigub samm-mootor vastupäeva. Muutes Pattern-nupu valikule Walking 1, hakkab mootor automaatselt liikuma. 2 Nupu ühendamine Selle ülesande lahendamiseks, ühendame ahelasse ka nupu ning avame ELVISe Instrument Launcheris seadme Digital Reader. Nupule liigutades, jõnksatab mootor jupi võrra edasi. Samm-mootor ja LabVIEW Ülesande lahendamiseks koostame LabVIEWs programmi, millega saab kasutaja DIO kanalieid 16 19 sisse ja välja lülitada.
IR12=U 12=1- 2 s.t. pinge ühtib potensiaalide vahega. Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U = 0. 1-2 + 12=0 (6) millest 12=1- 2 (7) Voolutugevuse mõõtmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrit, mis ühendatakse ahelasse järjestikku. Ampermeetri sisetakistus peab olema väike, võrreldes ahela takistusega. 1.4. Töö käik. 1. Paluge juhendajalt tööülesanne ja joonistage stendi vooluahela skeem (toodud laual olevas töö juhendis). Joonis on teie vormistatud protokolli osaks. 2. Ühendage voltmeetri "-" klemm ahela etteantud alguspunkti. Edasisel mõõtmisel ahela mõõdetava punkti ühendamisel voltmeetri "+" klemmiga vastab voltmeetri positiivne näit selle
Karboksülaation- karboksüülhappe anioon. Asendatud karboksüülhape- karboksüülhape, mille süsivesinikahelas on polaarseid rühmi. Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape. Kaksikioon- neutraalne osake, millel on korraga nii katioonne kui ka anioonne tsenter. Nimetamine: Tavaliselt lisatakse tüviühendi nimetusele lõppu hape (kui karboksüülrühmi on kaks, siis dihape).Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse. Näited: CH3 -- CH2 -- CH2 -- COOH butaanhape CH2 -- CH2 -- COOH 2kloropropaanhape | Cl HOOC -- CH2 -- CH2 -- COOH butaan1,4dihape Karboksüülhappe aniooni nimetuse andmisel asendatakse järelliide hape järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO32(sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 CH2 COONa (naatriumpropanaat). · Kuna paljud orgaanilised happed on keeruka struktuuriga ja nende nimetused
enda külge edukalt nii kliendid kui ka allhankijad ja tarnijad, muutub uute konkurentide lisandumine alale raskemaks. Väärtusahela analüüs on aidanud loobuda lisaväärtust mitte andvatest, kallitest ja tarbetutest tegevustest ning vahendajatest. Tarneahel on nagu tootjatehast lõpptarbijaga ühendav toru (ingl. k. erialases kirjanduses kasutataksegi sageli terminit pipeline). Tarneahelat vaadeldakse kui ketti, mille iga osa koosneb neljast lülist. Osa all mõistetakse iga ahelasse kaasatud organisatsiooni ning lülide all nelja peamist tarnetega seonduvat juhtimisprotsessi: planeerimine, hanked, teostus ja tarnimine. Tänapäevased tarneahelad koosnevad keskmiselt neljast jadamisi ühendatud osast: tootja, jaotaja, hul- gi- ja jaemüüja. Kliendisuhete juhtimine Tarneahel saab alguse kliendist. Seda ka tootmisettevõtete puhul, kellest paljud tegutsevad paraku veel
ANATOOMIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide ehitust. BIOLOOGIA-Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA-Loomade käitumist uuriv bioloogia. FÜSIOLOOGIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMORAALNE REGULATSIOON- Organismi elundkondade talitlusi reguleeriv (pealmiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS- Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA- bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. POPULATSIOON- Samal ajal ühel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. PÄRILIKKUS-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanemateg...
Mõõteriistad Voltmeeter Voltmeeter on mõõteriist elektrivoolu pinge Muutke teksti laade mõõtmiseks Teine tase Voltmeeter näitab katkestatud ahela pinget. Kolmas tase Voltmeeter ühendatakse mõõdetavasse ahelasse Neljas tase paralleelselt. Viies tase Voltmeeter Enamasti on skeemis antud üks üld juhe ehk Muutke teksti laade maa, mille suhtes skeemis pingeid mõõdetakse. Teine tase Voltmeetri takistust on enamasti vooluahela Kolmas tase takistusest tunduvalt suurem, mistõttu voltmeeter Neljas tase
A=q ∙ ε Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas vōrdeline pingega U12 ja pöördvōrdeline takistusega R12 U 12 φ1−φ2 +ε 12 I= = R 12 R 12 Kui ahelaosa ei sisalda vooluallikaid,siis IR12=U 12=φ1−φ 2 s.t. pinge ühtib potensiaalide vahega. Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U = 0. φ1−φ2 +ε 12=0 Millest ε 12 =φ1−φ 2 Voolutugevuse mōōtmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrit,mis ühendatakse ahelasse järjestikku. Ampermeetri sisetakistus peab olema väike,vōrreldes ahela takistusega. 4.Töö käik. 1. Paluge juhendajalt tööülesanne ja joonistage stendi vooluahela skeem (toodud laual olevas töö juhendis).Joonis on teie vormistatud protokolli osaks. 2. Ühendage voltmeetri "-" klemm ahela etteantud alguspunkti. Edasisel mōōtmisel ahela mōōdetava punkti ühendamisel voltmeetri "+" klemmiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
