50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
m1k0
Õppematerjali autor
Suuremate voolutõugete korral (näiteks suuremaid elektrimootoreid, trafosid, suuri lambirühme jms.) toitvate ahelate korral kasutatakse K tunnusjoonega (jõu) kaitselüliteid. Elektrimootoreid käivitatakse ja juhitakse mitmesuguste käivitus- aparaatidega kas käsitsi või automaatselt, mootori juurest või eemalt (distantsjuhtimine). Tavaliselt käivitavad mootoreid elektrikud käsitsi, kuid paljud mootorid (pumba, ventilaatori jm.) käivitavad automaatselt andurite abil (surve-, ujukreleed jm.). 19 Käsikäivitid on näiteks vinnaklülitid, pakettlülitid, trummelkäivitid ja mitmesugused ümberlülitid. Automaatkäivituse ja juhtimise korral kasutatakse kontaktoreid, mitmesuguseid releesid ja kaitselüliteid koos käivitusnuppude ning juhti- misaparatuuriga. Seda käivitusaparatuuri toidetakse üldisest jaotus- võrgust ja kasutatakse ühtlasi jaotusseadme kommuteerimisel.
.............................................. 114 5.3. Võrdelise toimega vahelduvvoolu järgivajam ...................................... 116 5.4. Arvanaloogne alalisvoolu positsioonjärgivajam .................................... 117 5.5. Põhiteadmisi elekriajamite programmjuhtimisest .................................. 118 5.6. Tsüklilise programmjuhtimisega elektriajamid ..................................... 120 5.7. Elektriajamite juhtimine programmeeritavate loogikakontrollerite abil ........ 122 5.8. Arvprogrammjuhtimisega elektriajamid ............................................ 127 VI. Kaasaegsed elektriajamite juhtimissüsteemid .................................. 134 6.1. Mikroprotsessorjuhtimisega positsioneeritav elektriajam ........................ 134 6.2. Asünkroonmootor kui juhtimisobjekt ............................................... 137 6.3. Asünkroonajamite vektorjuhtimise olemus ........................................ 141 6.4
ning juhtseadised (joon. 2). Mootor on mootorratta keerukaim seade; temas saa- dakse kütuse põlemisel sõiduki liikuma panemiseks vaja- lik mehaaniline energia. Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste teetakistuste ületusvõime. Mootori pöördeid ja võimsust muudetakse roolikangi parempoolse käepideme pöörami- sega. Abiseadisena kuuluvad mootori juurde bensiinipaak ja väljalasketoru koos summutiga. Jõuülekande abil kantakse mootori pöördemoment vedavale rattale. Jõuülekandesse kuuluvad mootoriüle- kanne, sidur, käigukast ja peaülekanne, mis kõik peale vii- mase on mootoriga kokku ehitatud. Mootoriülekandeks nimetatakse kett- võit hammasajamit, mis on vahelüliks mootori ja siduri vahel. Sidur võimaldab mootorit ajutiselt lahutada järgnevatest jõuülekandeseadmetest ja nendega sujuvalt ühendada. See on vajalik mootorratta sujuvaks paigaltvõtuks ja ohutuks käiguvahetamiseks. Sidurit juhi-
....................................................................... 37 2 5.1. Asünkroonmootori tööpõhimõte ....................................................................................... 37 5.2. Asünkroonmootori sildiandmed ........................................................................................ 40 5.3. Asünkroonmootori ühendamine toiteallikaga ................................................................... 40 5.3.1. Tähtühendus ................................................................................................................... 41 5.3.2. Kolmnurkühendus .......................................................................................................... 41 5.4. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 43 5.5
ja pinge olla võrdsed (või ei saa)? 8. Kas vool saab olla ilma pingeta? Tuua näide. 9. Kas pinge saab olla ilma vooluta? Tuua näide. 10. kV = ... V; 11. 1 mV = ... V; 12. 1µV = ... V 8.Elektrivool. 1. Kuidas liigitatakse ained sõltuvalt nende võimest juhtida elektrivoolu? Selgitada. 2. Millised ained on elektrivoolu juhid? Tuua näiteid. 3. Millised ained on elektriisoleer materjalid? Tuua näiteid. 4. Kuidas toimub alumiinium- ja vaskjuhtmete omavaheline ühendamine? 5. Mis moodustavad elektrivoolu metallis ja mis moodustavad elektrivoolu elektrolüüdis? 6. Millised ained on pooljuhid? 7. Millist voolu nimetatakse alalisvooluks? 8. 1 kA = ... A 9. 1 mA = ... A 10.1 µA = ... A 11.Mis tekitavad juhtmes elektrivoolu? 12.Mida nimetatakse elektrivooluks? 13.Kuidas elektrivoolu tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? 14.Millal tekib juhtmes püsiv elektrivool? 15.Millal on vool võrdne ühe ampriga? 16.Milline on elektrivoolu leppeline suund? 17
3 5. Elektrimahtuvus 62 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli põhikooli füüsikakursusest) 62 5.2 Mahtuvuse mõiste 62 5.3 Kondensaator 63 5.4 Ülikondensaator 64 5.5 Kondensaatorite ühendamine 65 5.6 Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant 67 5.7 Elektrivälja energia 69 6 Vahelduvvool 70 6.1 Vahelduvvoolu mõiste 70 6.2 Vahelduvvoolu periood ja sagedus 71 6.3 Siinuselise elektromotoorjõu saamine 72 6
Siin on täielik analoogia vee voolamisega torustikus. Kui avame veekraani, ei pea me ootama, kuni vee molekulid Ülemiste järvest kraanini jõuavad. Vee surve mõjul hakkab vesi liikuma kogu toru pikkuses. Elektrivoolude liigutamine toimub selle järgi, kuidas muutub voolutugevus ajas. Kui elektrivoolu tugevus jääb nii suuruse kui suuna poolest kogu aeg ühesuuruseks, siis on tegemist alalisvooluga. Kui me lühistame laetud kondensaatori plaadid juhtme abil, siis läbib juhet vooluimpulss. Euroopas on olmevooluvõrgus vahelduvvoolu võnkesagedus 50Hz. Elektrivoolu iseloomust sõltuvad ka mitmesugused selle vooluga kaasnevad nähtused, millega tutvume edaspidi. 2. GALVAANIELEMENT Kuni 18. sajandi lõpuni osati elektripotentsiallide vahet (seega ka elektrivoolu) tekitada ainult hõõrdeelektri abil. Nii saadi küll suurim potentsiaalide erinevus, kuid suhteliselt lühiksei ja nõrku vooluimpulsse.
või mis tahes muu esemega siseneb pingelähedasse tsooni ulatumata seejuures pingealusesse töötsooni. Omaelektritöö- mille korraldab käidu korraldaja on elektripaigaldises oma personaliga. Kaitselahutamine- seadme või ahela täielik lahutamine kõigist muudest seadmetest ja ahelatest füüsikalise eralduse loomise teel, mis on võimeline vastu pidama eeldatavatele pinge erinevustele lahutatava seadme või ahela ja teiste ahelate vahel. Toiming mille abil elektriohutust tagatakse paigaldise või selle osa turvalise mahutamise teel kõigist võimalikest toiteallikatest. Pingevaba, pingetu, pingestamatta- seadme või ahela seisund, millest selle pinge on 0 ehk pingeta või laenguta seisund. Pingevaba töö tööpinge ja laengu vabades elektripaigaldistes, mis toimub pärast kõiki elektriohtu vältivate meetmete rakendamist. Voolujuhtiv osa- juht või juhtiv osa, mis omab normaal talitluse võibolla pingestatud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid