2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne , abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 3. Milton Friedman ja Tema roll. Ta oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria...
D.Rooseveltile. J.M.Keynes ,Roosevelt ja New Deal Ilmes, et vajalik on riigi sekkumine. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne , abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1932.aasta presidendivalimistel vabariiklased kaotasid, presidendiks sai F.D.Roosevelt, kes hakkas täide viima uut kurssi ehk New Deali - 100 päeva jooksul veti vastu 70 seadust. Kehtestati kontroll pankade üle: algul kik pandi kinni, president keelas pankade avamise ilma eelneva kontrollita. Pllumajanduses soodustati toodangu vähenemist, kahjud korvas riik...
Kolmanda sektori areng määrab kodanikuühiskonna tugevuse antud ühiskonnas. Teovõimas kodanikuühiskond on peamine tagatis, et ei riik ega äriettevõtted ei saa karistamatult kahjustada kodanike huve. Kolmanda sektori tegevusvaldkond on lai ja eri riikides hõlmab see erinevaid koostöövorme, mille hulka arvatakse vabatahtlikud organisatsioonid ja sotsiaalhoolekanne , heategevusorganisatsioonid, spordiklubid, sihtasutused, huvigrupid ning tervishoiu, keskkonna, kultuuri ja filantroopiaga seotud ühingud. Igaüks neist juhindub oma sotsiaalsest, religioossest või eetilisest missioonist ja on suunatud kodanike osaluse ja ühiskondliku algatusvõime edendamisele. Kolmanda sektori läbi kasvab ühiskonna sotsiaalne kapital - inimestevahelised võrgustikud ja usaldus, mille kaudu toimub inimeste lülitumine ühiskonna ellu.(Robert Putnam- sotsiaalse...
6. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste vähene haldussuutlikkus, mis muudab avaliku teenuse sageli ebakvaliteetseks ning raskendab ka finantstoetuste taotlemist EL fondidest. 7. Kolmanda sektori vähene suutlikkus ühiskonnahuvide esindamisel, aga ka töökohtade loomisel ja teenuste (haridus-, sotsiaalhoolekanne jms) pakkumisel. Tulemusena jääb oluline sotsiaalne ressurss kasutamata. Soovitav seisund 2030. aastaks Sotsiaalne kaasatus. Ühiskonna kihistumine on vähenenud, Eesti Gini indeks ei ületa EL riikide keskmist taset, väiksema konkurentsivõimega indiviidide ja toimetulekuraskustes perede jaoks on loodud kolme sektori ühistegevusel põhinevad tugisüsteemid. Sotsiaalhoolekandesüsteem on arenenud tasemeni, kus ühegi olulise elanikkonnarühma...
Nendeks on loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Majanduse põhiküsimused. Nendeks on - Mida toota, kuidas toota, kellele toota. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlus. Maailmas eksisteerib kolm erinevat majandussüsteemi- tavamajandus, käsumajandus, turumajandus. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust kasutab ära kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teiste kaupade vastu. Käsumajanduse korral otsustab kõik küsimused ära, kellele kuulub poliitiline võim. Lisaks täielikule kontrollile võimu poolt iseloomustab käsumajandust ka veendumus, et majandust saab määruste ja seaduste jõul muuta. Aga tavaliselt see ei toimi. Turumajanduse korral otsustatakse alati küsimuste üle -mida, kuidas, kellele toota. Turumajanduses võistlevad paljud tootjad, seda nim. konkurentsiks. Turumajanduses on vabadus, see küll ei tähenda, et reegleid ei ole, vaid inimese vaba...
Loetle sotsiaaltöö alusdokumendid. · ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon · ÜRO lapse õiguste konvensioon · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta Eesti sotsiaaltööd reguleerivad järgmised dokumendid : · põhiseadus · sotsiaalhoolekande seadus · lastekaitse seadus · erekonnaseadus · kutseseadus 2. Oska kirjeldada sotsiaalhoolekandelisi mõisteid (toimetulek, sotsiaalhoolekanne , vältimatu sotsiaalabi...) · Sots. Teenus- mitterahaline, toimetuleku soodustamiseks · Sots. Korter- munitsipaalkorter- eluruum abivajajale · Sots. Hoolekanne- toetuste, teenuste, abi osutamise ja määramise süsteem · Vältimatu abi- tagab vähemalt ajutise toidu, peavarju, riided · Toimetulek- Võime igapäevases elus toime tulla · Sots. Teenus- rahaline, toimetuleku soodustamiseks · Sots. Register- Andmekogu, mis kasutab ühesuguseid mõisted ja ühtseid...
· Tähtsaimaks ülesandeks on vallavanema või linnapea ametisse nimetamine, kes komplekteerib oma meeskonna · Reguleerib omavalitsuse rahade kasutamist Põhilised tuluartiklid: 1. Osa üksikisiku tulumaksust 2. Maamaks 3. Riigitoetus 4. Kohalikud maksud(nt müügi-, paadi-,reklaami- jt maksud) 5. Laenud (teistelt omavalitsustelt) 6. Laekumised teistel omavalitsustelt 7. Projektipõhised laekumised Peamised kuluartiklid: 1. Hariduskulud 2. Sotsiaalhoolekanne (nt toetused) 3. Valitsemiskulutused (ruumide rent, ametiautod jne) Ombudsman sõltumatu lepitaja, kelle eesmärk on lahendada kodaniku ja riigiametniku vahelisi konflikte ning kontrollida, kas ametnik tegutseb seaduste kohaselt. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. 7...
Majanduspoliitika: turumajandus, ei poolda riigi sekkumist. Liberalism üksikisiku vabadus, riigi võimalikult vähene sekkumine inimeste tegevustesse. Sotsialism levis 19. sajandi II poolel töölisklassi ideoloogiana. Põhiväärtused: võrdsus, hüvede jagunemine kõigi ühiskonnaliikmete vahel. Majanduspoliitika: tulude ümberjagamine maksusüsteemi abil, riigi suur roll majanduselus. Sotsiaalpoliitika: heaoluühiskond, tugev sotsiaalhoolekanne . Ühiskonna jagunemine I. Avalik-/riiklik-/valitsussektor ühiskonnaelu korraldamine II. Era-/majandus-sektor ühiskonnaliikmete varustamine III. Kolmas/kodanikuühiskond/mittetulundussektor kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine Ühiskonna kihistumine Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon - ühiskonna hierarhiline jagunemine majanduslike, poliitiliste või kultuuriliste ressursside alusel....
Sõltub inimesest, kuid ka riigi ja erasektori oskustest. Inimarengu indeks (elukvaliteedi mõõtmiseks) lähtutakse 3 näitajast: 1) oodatav keskm eluiga 2)haridus- täiskasvanute kirjaoskus erinevatel tasemetel, õppijate vanus 3) elujärg- SKP ühe in kohta USA $-tes Heaoluüh riigid, mis suudavad tagada oma kodanikele kõrge elatustaseme. Suur osa tuludest kulutatakse sotsiaalvaldkonnale (abirahad, pens, med, haridus). Sotsiaalhoolekanne vahendite süs, mis peab tagama sots. turvalisuse ja abivajajate toimetuleku; jaguneb: 1)sotsiaalteenused(paljulapseline pere saab tasuta ujulat kas) 2)sotstoetused. Eestis saavad abi sotshoolekandest alalised elanikud elamisloa alusel, siin elavad välismaalased ja Eestis viibivad pagulased. Vältimatu sotsabi saavad aga kõik Eestis viibivad isikud. Vaesus ressursside puudus v nappus. Abs vaesus in tulu jääb alla riiklikult...
Väljateenitud palk on brutopalk, palk, millest maksud on maha arvestatud, on netopalk. Tulumaksuvaba miinimum 2010. a. 2250. kuus Mida me tagasi saame? Õpik lk. 14 Teenused 1. Tervishoiuteenused 2. Haridus. 3. Munitsipaaleluase 4. Sotsiaalhoolekanne vt. lk. 167. Nimeta sotsiaalhoolekandeteenuseid. Võru? Ühishüved, riigikaitse Väljamaksed 1. Kindlustusväljamaksed (vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis). Inimene on ise kaasatud rahaliste ressursside kogumisse 2. Toetused eelarvest. Ei eeldata abivajaja isiklikku rahalist panust. Mõne sotsiaaltoetuse vajadust peab tõestama peretoetused Eestis. Puuetega inimeste toetused toimetulekutoetus pere esimesele liikmele 1000.-, järgmistele 800.- töötutoetus u...
Avalik sektor: Ühiskonna juhtimine ja koordineerimine poliitika. Riigi ja omavalitsus asutused koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutuses olev raha ja vara. Ka riigi ettevõtted. Avaliku sektori ülesanded: Seadusandlikkus, avaliku korra tagamine, maksude kogumine, maksude ümberjagamine. Erasektor: Majandamine tootmine ja kauplemine on tänapäeval enamasti eraettevõtete käes. Erasektori tunnused: kasumitaotlemine, eraomandus. Erasektori õiguslikud vormid: FIE-füüsiline isik vastutab kogu varaga. Täisühing-äriühing,kus osanikud vastutavad kogu oma varaga. Osaühing-vastutavad vaid oma osamaksuga.Vajalik algkapital 40000.Aksiaselts-erineb OÜ-st aksiate võõrandamise ja kontrolli ja juhtimise poolest.Tulundusühistu-kolme või enama liikmega ühing, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamiste või tegevuste toetamine teenuste osutamisega.Erasektori suhted riigiga:...
52. Analüüsgei Eesti riigieelarvemahu muutusi perioodil 1995-2011, mis on suurimate muutuste põhjused? 53. Riigieelarve tasakaalu viimise võtted: · Maksude suurendamine; · Riigilaenude võtmine; · Sularaha hulga suurendamine; · Riigivarade müük; · Kulude vähendamine; 54. Kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatakse: · HARIDUS · KULTUUR JA SPORT · SOTSIAALHOOLEKANNE · TERVISHOID · KOMMUNAALTEENUSED · JÄÄTMEMAJANDUS · PLANEERIMISTEGEVUS Kohaliku omavalitsuse peamine funktsioon: kõikide kohaliku elu küsimuste lahendamine 56. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. 57. Maksebilanss - kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi jooksul konkreetse riigi majandustehingud teiste riikidega. 58. Maksebilansi kontod:...
Aktsia-väärtpaber,mis tõendab,et selle omanikule kuulub osa aktsiaseltsi põhikapitalist .Aktsiaselts-etevõte,mille põhikapitali moodust.osanike e.aktsionäride sissemaksed.allhange-olukord-kus peahankija annab hanke korraldamise omakorda kellelegi ülesandeks. Ametiühing-ühesugust tööd tegevate inimeste liit,loodud tööalaste huvide kaitseks.Antropoloogia-teadus,mis käsitleb inimlaste teket ja kujunemist . Asotsiaalne-ühiskonna õigusi ja huve mittearvestav või kahjustav. Autokraat-isevalitseja,piiramatu võimuga .Avalik õigus-regul.suhteid inimese ja riigi vahel.Avatud ühiskond-väheste või oluliste piiranguteta ühiskond, kus arvest. max. erinevate inim. maj. sots. ja kult. eripärasid. Deflatsioon-üldine hinnataseme alanemine ning rahaühiku ostujõu suurenemine.Deklaratsioon-ametlik teadaanne.Demokr-pol.korra vorm,k...
sotsiaalhoolekanne-vahendite süsteem,mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku, ÜL-isikule v perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks v maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku kergendamiseks abi osutamine, sotsiaalsete erivajadustega isiku arengule ja ühiskonnas kohanemisele omavalitsuse avalik-õiguslike ül täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike toetus, sotsiaalmaks-rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absolu...
Seisuslik ühiskond asendus klassiühiskonnaga. Oluline polnud enam päritolu vaid varanduslik olukord. Suurim klass-proletariaat e, need kes elatusid füüsilisest tööst. Teine klass-kodanlus e. Vabrikuomanikud, pankurid, kaupmehed, haritlased Industriaalühiskonnas kasvas sotsiaalne mobiilsus e. Liikumine erinevate ühiskonnaklasside vahel. (ajalehepoisist miljonäriks..pssh) Töölisliikumise teke. Algselt puudu igasugune kindlustus, sotsiaalhoolekanne . Ettevõtjad/vabrikuomanikud selle eest ei hoolitsenud, nemad soovisid vaid töötasu hoida madalal ja kokkuhoid töötingimuste pealt. Oma huvide kaitseks hakkasid töötajad tegema ametuühinguid(kindlustukassad-haiguse puhuks, vanaduse puhuks, invaliidistumise puhuks)...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Er...
ületamiseks? Sotsiaalne risk asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist (nt töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine, alaealiste laste kasvatamine, toitja kaotus) Riik kasutab meetmetena rahalisi väljamakseid (pensionid, toetused) kui ka teenuseid (hooldekodud, haiglad, töötutoetused, varjupaigad, nõustamine). 6. Nimeta sotsiaalturva liigid (koos alaliikidega). Sotsiaalkindlustus: Peretoetused: Sotsiaalhoolekanne ja toetused: · Pensionikindlustus · Lapsetoetus · Toimetulekutoetused · Tervisekindlustus · Sünnitoetus · Puuetega inimeste toetused · Töötuskindlustus · Lapsehooldustasu · Lastekodud, hooldekodud, varjupaigad · Koolitoetus · Hoolekandeteenused. 7. Millistel põhimõtetel on korraldatud sotsiaalturva väljamaksed : 1) sotsiaalkindlustuse puhul, 2) sotsiaaltoetuste puhul...
Need kulutused mis tagavad heaolu ühiskonnaliikmetele sotsiaalsete riskiolukordade ja probleemide korral, katavad sotsiaalse kaitse ehk sotsiaalse turvalisuse poliitikat. Sotsiaalturvalisuse liigid: Sotsiaalkindlustus: Pensioni-, tervise- ja töötuskindlustus. Peretoetused: Lapsetoetus, sünnitoetus, lapsehooldustasu, koolitoetus. Sotsiaalhoolekanne ja toetused: Toimetulekutoetused, puuetega inimeste toetused, lastekodud, hooldekodud, varjupaigad, hoolekandeteenused. Sotsiaalne risk: asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist. Töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine. Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard. Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: I sammas: Riiklik pension...
Sotsiaaltoetused Koostajad: KaideLiis Suurväli Katrin Kõre 2010.a Sotsiaalhoolekanne Õigus sotsiaalabile on kõigil alalistel elanikel. Kohalik omavalitsus korraldab abi vajajatele sotsaalteenuste jm abi an Kuidas abi saada? Otsust abivajajatele abi anda või mitte anda tuleb põhjandada. Sotsiaalteenused Sotsiaalnõustamine Proteeside, ortopeediliste jm abivahendite andmine Koduteenused Eluasemeteenused Hooldamine perekonnas Hooldamine ja rehabilitatsioon hooldekandeasutuses. Sotsiaaltoetused puuetega inimestele: Kuidas taotleda?...
Lubatud teenuste osutamiseks asutada asutusi, osaleda äriühingutes ja olla SA/MTÜ liikmeks. 3 KOV ülesanded: haridus (alg-, põhi- ja keskkool), kultuur ja sport, tervishoid, sotsiaalhoolekanne , kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid, keskkonnakaitse ja jäätmemajandus, planeerimis- ja ehitustegevus, keskkonnakaitse ja päästeteenistus, muud riigifunktsioonid (vastutab omandi- ja maareformis läbiviimise eest). Kohalikud maksud: 1) müügimaks; 2) paadimaks; 3) reklaamimaks; 4) teede ja tänavate sulgemise maks; 5) mootorsõidukimaks; 6) loomapidamismaks; 7) lõbustusmaks; 8) parkimistasu....