Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"966" - 92 õppematerjali

thumbnail
5
xlsx

Exceli kasutamine matemaatikas

Leian maksimaalse elemendi, et näha, millisel aastal suri ja sündis kõige rohkem inimesi ning millisel aastal oli lo Maksimaalne element 16 028 17 409 35 Kõige rohkem inimesi sündis aastal 2008, suri aastal 2007 ning loomulik iive oli kõige suurem aastal 2010. Leian minimaalse elemendi, et näha, millisel aastal suri ja sündis kõige vähem inimesi ning millisel aastal oli loom Minimaalne element 14 056 15 244 -2 966 Aastal 2012 sündis inimesi kõige vähem, surmasid oli kõige vähem 2011. aastal ning kõige väiksem loomulik iiv Leian aritmeetilise keskmise, et näha kui palju inimesi aastas keskmisel sündis ja suri ning milline on keskmine lo Aritmeetiline keskmine 15 169 16 410 -1 241 Diagrammid lehel 2! D, LOOMULIK IIVE AASTATE 2005-2012 JOOKSUL Loomulik Sünnid Surmad iive

Matemaatika → Matemaatika
3 allalaadimist
thumbnail
6
xlsx

Sorteerimine

dispetser 1100 sekretär 855 sekretär 844 sekretär 1066 koristaja 722 koristaja 800 koristaja 722 juhataja 2822 sekretär 944 sekretär 955 sekretär 1088 sekretär 966 sekretär 1066 sekretär 955 müügijuht 1500 müügijuht 1411 müügijuht 2311 juhataja 4055 diiler 1211 diiler 1288 diiler 1088 diiler 1166 sekretär 944 sekretär 1200 sekretär 955 sekretär 1244 juhataja 3288 tööline 800 tööline 1166 tööline 966 tööline 922 tööline 1244

Informaatika → Informaatika ll
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kama jõgi

( -- , ) -- , . . (). 1 805 , 507 . ². , , . , . ( ) , . ; : , . , . . ( 15 ) , 450--1200 ; . ( ). 73 718 , 94,5 % 10 . -- , , , , , ; -- , , . (, , , , ) (, , , ) -- , . , (, , , ). 3 : (996 ) ( ), -- ( ), -- ( ). , ; ( -- ) 62,6 % , -- 28,3 %, -- 9,1 %. 8 7 . 1630 ³/, 1750 ³/, 3500 ³/, 27 500 ³/. 10 20 . . 2 --3 10--15 . . (966 ) -- , -- 600 . . : , , , , , , , , , . , , . . , , , , , , , , , , , , , , , . ( ) . , . . [] ? ( 3750 ³/c 3800 ³/c). ( , -- 260,9 . ² 251,7 . ²). (66,5 . 73,7 .). , . . . . , , . , ,...

Keeled → Vene keel
7 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Amuuri jõgi

Amuuri jõgi Asukoht · Hiina ja Venemaa piiril Pikkus · Ülemjooks: 883 km, 5,3 km/h · Keskjooksuks: 975 km, 5,5 km/h · Alamjooks: 966 km, 4,2 km/h · Amuuri pikkus on 4444 km Harujõed · Lisajõed: Silka ja Ononiga Suue ja lähe · Suue: Ohhoota ja Jaapani mere piiril. · Lähe: Arguni ja Silka jõe liitumisel Moguhe küla juures. Vooluhulk · Vooluhulk:11 tuhat m³/s · Toimuvad ka üleujutused Tänan kuulamast

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Poola

: · · · · · · · · · , «republika», -- «Rzeczpospolita»-- . -- . , , - , , - , , - , . 1 2004 -- . 21 2007 . · -- 966 . · -- 1025 . · ( ) -- 1569 . · : , -- 1772--1795 . · , -- 1807 . · -- 1815 . · (. Prawo i Sprawiedliwo) · (. Platforma Obywatelska) · (. Liga Polskich Rodzin) · (. Samoobrona) · (. Sojusz Lewicy Demokratycznej) (. Polskie Stronnictwo Ludowe) - , , 90- . . , , . , . . , .

Keeled → Vene keel
9 allalaadimist
thumbnail
2
xlsx

Maakonnad

Hiiu maakond 8 394 -77 371 Ida-Viru maakond 146 283 60 518 Jõgeva maakond 30 671 -55 094 Järva maakond 29 940 -55 825 Lääne maakond 23 810 -61 955 Lääne-Viru maakond 58 806 -26 959 Põlva maakond 27 028 -58 737 Pärnu maakond 81 428 -4 337 miinimum Rapla maakond 34 442 -51 323 Saare maakond 30 966 -54 799 Tartu maakond 150 139 64 374 Valga maakond 29 498 -56 267 Viljandi maakond 46 702 -39 063 Võru maakond 32 806 -52 959 keskmine rahvaarv 85 765 Töölehel on tabel Eesti rahvaarvuga maakonniti. Leida köige väiksema vahe keskmise rahvaarvu kõikides maakondades ja rahvaarvu maakondades. NB! Valemites kasutada nimesid!

Majandus → Informaatika I
2 allalaadimist
thumbnail
15
xlsx

Liigendtabel

09.1968 45 Ost SHärm Sirje Härm naine 13.11.1943 70 Ost VMäes Valve Mäesalu naine 3.03.1959 55 Ost Amet Palk juhataja 3633 meister 1531 meister 1577 meister 1533 treial 1141 treial 1277 treial 1311 treial 1500 lukksepp 1277 lukksepp 955 lukksepp 1411 lukksepp 1288 lukksepp 1433 tööline 800 tööline 1166 tööline 966 tööline 922 tööline 1244 tööline 1066 tööline 944 tööline 1144 tööline 833 tööline 1077 tööline 844 tööline 1200 tööline 1188 tööline 944 tööline 1322 tööline 1033 tööline 1188 tööline 1266 tööline 1255 tööline 955 tööline 1166 tööline 1077 tööline 1288 tööline 1288 tööline 966

Informaatika → Informaatika ll
8 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

The London Underground

The London Underground The London Underground is a really good way to travel in london. London Underground has more names than one (the Underground, the Tube and so on). The Underground servers a large parts of london like Greater London, Buckinghamshire, Hertfordshire and Essex. It allso serves 270 stations, it's 402 kilometers (250 miles) long and it has 11 lines (Bakerloo line, Central line, Circle line, District line, Hammersmith & City line, Jubilee line, Metropolitan line, Norther line, Piccadilly line, Victoria line and finally Waterloo & City line ). All the lines have been color coded (Brown, Red,Yellow and so on). The Underground doesn't cost too much (In our age 1.40£ to 6.60£). If you use it regularly you can buy a "Oyster card", which you can use to store your rides/money. The first Underground was opened in 1863 (10 January) useing gas-lit wooden carriages hauled by steam locomotives and it was cal...

Keeled → Inglise keel
2 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Atacama kõrb

Atacama kõrb Sofja ja Kerte Asukoht Atacama on kõrb Lõuna- Ameerikas, Ameerika maailmajaos, Vaikse ookeani ääres . Kõrb läbib Boliivia, Peruu ja Tsiili . Suurus Atacama kõrb on 966 km pikk ja ta ruumala on 400 000 km2 . Pool kõrbest ehk 181 000 km2 ,asetseb Tsiilis. Kõrbe lääne osas on madalad mäed , kuid idas kerkivad Andid . Kliima Atacama on maailma kõige kuivem kõrb,olles üle 50 korra kuivem kui California Surmaorg. Esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad .Keskmiselt sajab aastas umbes 1 mm.Sest korra aastas sajab natuke ,kuid järgmised 10 aastat on praktiliselt sajuta. Kuivuse põhjuseks on külm Peruu hoovus ,mis tekitab kõrgrõhuala.

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Rahanduse alused I - kodutöö nr.2

= 188 - = 188 Diana Brodskaja ( ) 01.01 - 31.01 1. 588 · , 1100 · 800 · -600 · -400 · -300 · -12 2. -1000 · -1000 3. 966 · 1500 · (300 + 34) -334 · -200 554 ( 01.01) 400 ( 31.01) 954 31.01 31.01 954 300 (600-300) 1500 1000 (1200 ­ 1100 + 1400) (800 ­ 600 + 82)

Majandus → Rahanduse alused
177 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Lisaained.

E905 ­ Parafiin ­ valmistatakse naftast. Kaetakse osasid juuste, martsipani jt. Suhkruasendajad E950 ­ E 967 Suhkuralkoholid e. polüoolid ­ toodetakse looduslike suhkrute keemilisel töötlemisel. Imenduvad organismis aeglasemalt ja mittetäielikult Energiasisaldus on väiksem kui suhkrul Kahjustavad vähem hambaid Polüoolid E420 ­ sorbitool E421 ­ mannitool ­ omadus "panna suu õhkama" ­ suuvärskendajates E 962 ­ maltitool ­ toodetakse maltoosist E 966 ­ laktitool E 967 ­ ksülitool (kasesuhkur) ­ toodetakse kasemahlast, maisist jm. Sünteetilised magusained On energiavabad E950 ­ atsesulfaam K ­ karastusjoogid, maiustused E951 ­ aspartaam ­ alati märgistatud hoiatusega ­ sisaldab fenüülalaniini (kahjulik fenüülketonuuria korral) "Candarel" pulber ja tabletid Sünteetilised magusained E952 ­ tsüklamaadid ­ "Hermesetas" pulber, "Zückli" tabletid ­ USA ­ s keelatud

Kategooriata →
11 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kontrolltöö 9. klass – Eesti rahvastik

...märkige kaks põhjust 1. 2 3. Analüüsi Eesti rhvastiku loomuikku iivet, nimeta sellise arengu põhjused Elussünnid Surmad Loomulik iive Sündimuse üldkordaja Suremuse üldkordaja Loomuliku iibe kordaja 2002 13 001 18 355 -5 354 9,57 13,51 -3,94 2003 13 036 18 152 -5 116 9,63 13,41 -3,78 2004 13 992 17 685 -3 693 10,37 13,11 -2,74 2005 14 350 17 316 -2 966 10,66 12,86 -2,20 Elussünnid Surmad Loomulik iive Sündimuse üldkordaja Suremuse üldkordaja Loomuliku iibe kordaja 2006 14 877 17 316 -2 439 11,07 12,89 -1,82 2007 15 775 17 409 -1 634 11,76 12,98 -1,22 2008 16 028 16 675 -647 11,96 12,44 -0,48 2009 15 763 16 081 -318 11,76 12,00 -0,24

Geograafia → Geograafia
81 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Negatiivse iibe põhjused

Negatiivse iibe põhjused Eestis Eestlaste iive 2004-2013 Eesti iive on negatiivne juba Sünnid Surmad Loomulik iive 1991. aastast ning negatiivne iive 2004 13 992 17 685 -3 693 suureneb iga aastaga. 2007. 2005 14 350 17 316 -2 966 aastaks oli Eesti iive negatiivne 2006 14 877 17 316 -2 439 juba 1634 inimesega. Seda on 2007 15 775 17 409 -1 634 väikese riigi kohta natukene liiga 2008 16 028 16 675 -647 palju. 2009 15 763 16 081 -318

Geograafia → Demograafia
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Atacama kõrb

Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed langevad ida pool põhja-lõuna sihilisse orgu. Atacamast idas kerkivad Andid. Kõrb läbib Boliiviat, Peruud ja Tsiilit. (Joonis 1. Atacama kõrbe asend) 2. Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. 3. Atacama on maailma kõige kuivem kõrb. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad ­ keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm, milline arv tuleneb sellest, et korra kümne aasta jooksul sajab natuke, seejärel aga on järgmised 10 aastat kuivust. On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta. Kuivuse põhjuseks on Lõuna-Ameerika lääneküljest mööduv külm Peruu hoovus,

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Atacama kõrb

1. Asend langevad ida Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed pool põhja-lõuna sihilisse orgu. Atacamast idas kerkivad Andid. Kõrb läbib Boliivia, Peruu ja Tsiili. 2. Kõrbe suurus Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. 3. Kliima tingimused Atacama on maailma kõige kuivem kõrb, olles üle 50 korra kuivem kui California Surmaorg, mis on Ameerika kõige kuivem org. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad ­ keskmiselt sajab aastas umbes 1 mm, milline arv tuleneb sellest, et korra kümne aasta jooksul sajab natuke, seejärel aga on järgmised 10 aastat kuivust. On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta.

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Töö nr 4 nimetusega JUHUHÄLBED

953 -10,74 115,35 42 906 -57,74 3333,91 950 -13,74 188,79 43 1080 116,26 13516,39 926 -37,74 1424,31 44 951 -12,74 162,31 922 -41,74 1742,23 45 999 35,26 1243,27 983 19,26 370,95 46 949 -14,74 217,27 966 2,26 5,11 47 954 -9,74 94,87 943 -20,74 430,15 48 976 12,26 150,31 987 23,26 541,03 49 1055 91,26 8328,39 935 -28,74 825,99 50 976 12,26 150,31 Keskmine 963,74 2741,18 Sagedusmõõturi eraldusvõime: 3 ms

Metroloogia → Mõõtmine
22 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Kinnisvara dokumenteerimine

- EEK · Seega ca 546,50 EEK töötajale kätte ca 270.- EEK/kord. Leiame, et selline kulu on ühes kalendrikuus mõistlik Soojuse kadu · Küte (soojuse kadu) suvekuudel kujuneb järgmiselt: maja peasoojusmõõtja järgi esitatakse majale arve soojusenergia eest nt 10 000 EEK, inimesed esitavad sooja vee näite nt 200 m³ seega 200*30,17 = 6 034.- EEK. · Küte (soojuse kadu) on seega 10 000 - 6 034 = 3 966.- EEK, mis jaotatakse ruutmeetrite järgi korteritele. Alternatiivina oleks võimalik suvel soojusenergia jagada 200 m³-le, seega 10 000/ 200 = 50.- EEK/ m³ (lisandub külma vee tasu 20,6 EEK/ m³). · Samas viimase variandi puhul peavad veetarbijad kinni maksma ka teiste (mittetarbijate) soojuskaod (soojasõlmes, soojuse transpordil mööda torusid korterini sh tsirkulatsioon jne) e. võimaluse sooja vett saada. Korrashoiu dokumenteerimine · Vastused listi · Hoolduste

Haldus → Kinnisvara korrashoid
35 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Atacama kõrb

Atacama kõrb Asend Atacama kõrb asub Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, vaikse ookeani ja Andide mäestike vahel, lõunapöörijoonte piirkonnas, ning laiub sellistes riikides nagu Boliivia, Peruu ja Tiili. Joonis 1.Atacama kõrbe asend Joonis 2.Atacama kõrbe asend Kõrbe suurus ja ulatus Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2 asetseb Tsiilis. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Suvekuudel tõuseb keskpäevane temperatuur üle 30 kraadi, kuid ööd on küllaltki jahedad.Talvel võib öine temperatuur isegi miinuskraadidesse langeda. Keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm.Atacama on üks maailma kuivemaid paiku,kus on piirkondi, kui pole aastakümneid tilkagi vett sadanud.

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
9
docx

SAKSAMAA

586 7 eldor - 217 f West falen Nord Dort rhein 581 8 mun - 308 d West falen Nord rhein Esse 576 9 - n 259 West falen Bre Bre 547 10 men men 685 Pilleriin Tamm Saksamaa Ala Han m- 520 11 nove Saks 966 r i Leip Saks 518 12 zig imaa 862 Dres Saks 517 13 den imaa 052 Nürn Baie 503 14 berg ri 673 Nord rhein Duis 491 15 - burg 931 West falen Looduslikud tingimused Saksamaal valitseb mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Portugali põllumajandus

2011. aasta seisuga oli Portugalis 120 000 eeslit, 1 503 000 veist, 40 000 000 kana, 412 700 kitse, 18 000 hobust, 40 000 muula, 1 985 000 siga, 2 169 900 lammast. Mesitarusid oli 2011. aasta seisuga 330 000. Portugal tegeleb ka loomakasvatustoodanguga. 2011. aastal toodeti riigis 242 000 tonni lehmapiima, 403 800 tonni lambapiima ja 52 600 tonni kitsepiima. Saadusi on ka palju teisi, näiteks kanamunad mesi jne. Loomsest toorainest valmistab Portugal ka toodangut. 2011. aastal tootis riik 71 966 tonni juustu, 27 643 tonni võid ja piima pani pakkidesse 8 300 tonni. Põllukultuuridest on Portugalile kõige tulutoovamad olnud Oliivid ja mais. Oliivide müügi pealt teenis riik 2012. aastal 208 millionit dollarit ja maisi müügi pealt teenis riik 152 millionit dollarit. Kuid ainuüksi oliivi õli müügist on Portugal teeninud 2012. aastal 296 millionit dollarit. Eksport ja import Portugal ekspordib väga paljusid põlumajandus saaduseid. Piima ekspordib riik 229

Geograafia → Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Atacama kõrb

.....................................................6 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................................7 2 Atacama kõrb Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed langevad ida pool põhja- lõuna sihilisse orgu. Atacamast idas kerkivad Andid. Kõrb läbib Boliivia, Peruu ja Tsiili. Atacama pindala on umbes 400 000 km 2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. Atacama kõrb on 20 miljonit aastat vana. Atacama on üks kuivemaid ja elutumaid kõrbesid planeedil. Ajalugu

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
5
doc

ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI KIIRUSE MÄÄRAMINE

minuti möödumisel juhtivuse mõõtmise alustamisest. Samal ajal fikseeritakse stopperi näit, et viia ühisele ajateljele käsitsi fikseeritud ja arvutiprogrammi poolt registreeritud juhtivuse väärtused. Katseandmed: aeg katse alguses k=1/t ln (( - o) / ( - t t(s) t S/m - X t ln(-t) t)) 7.06817 2.1 966 1174 2 -0.054986684 7.06219 2.9 973 1167 2 -0.037755748 7.05617 5.8 980 1160 5 -0.017840573 7.05012 7.8 987 1153 3 -0.012490071 9.7 994 1146 7.04403 -0.009415766 3 7.03790

Keemia → Füüsikaline keemia ii
74 allalaadimist
thumbnail
6
odt

VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND

VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND Rooma riigis oli teaduskeeleks kreeka keel ja ka suurem osa kultuurist oli kreekakeelne või vähemalt sellest tugevasti mõjutatud. Keskaja teaduskeeleks Euroopas sai ladina keel, kuid mahajäämus Vahemere idaosa regioonist oli silmatorkav. Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik. Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne. Kirjaoskus vähenes, ...

Kultuur-Kunst → Kultuur
2 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Näidisaruanne

Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijaile 518 624 903 675 Maksuvõlad 4 82 881 43 262 Võlad töövõtjatele 74 450 102 051 Muud võlad 290 431 389 955 Kokku 966 386 1 438 943 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 966 386 1 438 943 PIKAAJALISED KOHUSTUSED Pikaajalised võlakohustused 7 Laenud, võlakirjad, kapitalirendi kohustused 1 025 876 1 575 130 Kokku 1 025 876 1 575 130

Muu → Ainetöö
28 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti muinsuskaitse ajalugu

arusaamast, et kultuuripärandi vaimne ja aineline osa on tervik ning üksikmälestise kaitselt tuleb kiiremini liikuda keskkonnaalasele kaitsele, olgugi, et 1966.a mindi üle üksikmälestise kaitselt kompleksi, s.h. ka looduslik keskkond kaitsele. 6 Lõppsõna Mälestiste hulk 9.9.2008.a seisuga oli 26 028. 12 muinsuskaitseala, milles ajaloomälestisi 1267, arheoloogiamälestisi 6 618, arhitektuurimälestisi 5 277, kunstimälestisi 12 966 ja tehnikamälestisi 44. Lisaks Haapsalule ja Tallinnale on sõlmitud halduslepingud Tartu ja Pärnu linnadega ning mitmed koostöölepingud. Kasutatud allikad www.muinas.ee 7

Ehitus → Restaureerimine
90 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Saksamaa

töökus ning püüdlikkus. turism Eestlaste reisimine Saksamaale on muutunud üha populaarsemaks. Eurooplaste Välisreiside Uuringu andmetel külastas Saksamaad 2007. aastal 132 000 Eesti elanikku. Eesti reisifirmade vahendusel viibis Saksamaal 2009. aastal 15 999 inimest. 2008. aasta küündis Eesti majutusettevõtetes ööbinud Saksa turistide koguarv 92 000 külalise piirini. 2009. aastal ööbis Eesti majutusettevõtetes 75 966 Saksamaa turisti, moodustades 5,5 % välisturistidest turism Saksamaa põhjaregioone võiks reisisihiks võtta suvekuudel . Lõunasse sõit võiks jääda kevadisele või sügisesele ajale . Turismihooaeg algab Saksamaal mais ja lõpeb oktoobris . Põhilised Saksamaa vaatamisväärsused asuvad Berliinis . Lisaks on Saksamaal palju muuseume ja ajaloolisi ehitisi ning hästi on säilinud vanad ülikoolid. Saksamaal on väga populaarne õllekultuur.

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
30
xlsx

Finantsanalüüs

869 481 1 450 327 625 072 Kapitalirendi kohustus 159 398 144 745 88 800 Võlad ja ettemaksed kokku 3 295 826 4 380 998 3 310 850 Võlad tarnijatele 809 582 2 491 886 2 141 270 Võlad töövõtjatele 578 912 918 705 419 176 Maksuvõlad 438 806 639 914 352 485 Muud võlad 966 686 46 348 90 522 Saadud ettemaksed 501 840 284 145 307 397 Lühiaj. KOHUSTUSED KOKKU 4 324 705 7 398 070 4 394 722 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 9 764 874 6 791 907 7 782 597 Pikaajalised laenud 4 818 155 6 483 818 7 563 308 Muud pikaajalised võlad 4 327 288 0 0

Majandus → Finants analüüs
174 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Audiitorkontroll töö

Komandeeringu avanss 0 2 560 Kokku 6 324 8 374 Lisa 14. Müüdud toodangu kulu 2006 2005 Materjal, tooraine, ostetud tooted 17 794 360 15 462 129 Ostetud teenused 2 993 116 2 365 247 Tööjõu kulu 4 576 948 3 966 838 Amortisatsioonikulu 1 611 100 1 366 611 Muud otsekulud 2 156 430 2 478 848 Muud ärikulud 68 944 21 158 Kokku müüdud toodangu kulu 29 131 954 25 639 673 Lisa 15. Üldhalduskulud 2006 2005 Tööjõukulu 1 434 185 1 467 876

Majandus → Audiitorkontroll
188 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti ajalugu V, lk 62-65 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

vastavalt 32,0%, 58,3% ja 9,7%. Laste osakaal 1782­1858:   29%o,   langedes   1820.   aastate 10%o aastail 1820-21. Liivimaa kubermangus oli seega 19. sajandil tunduvalt langenud (ja keskel  küll  juba 20%o­le.   Aastail 1851­55  oli oli   abiellumuskordaja  1873-82: 7,4%o. langes jätkuvalt), vanurite osakaal siiski veel suremus   veel   29,8%o,   1866­70   (nälja­aastad Pikema   aja  (1801-1923) kohta   on   olemas suhteliselt   madal   ja   rahvastiku   vanuseline andmed   Viljandimaa   kohta:   sajandi   kesk­ 1868­69) koguni 32%o. Selge langus algas nii koostis Eesti­   taaste   kui   seisukohalt   Liivimaal   1870.­80.    üsna   soodne. ...

Ajalugu → Eesti ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Kolumbia

Columbia tundus olevat piisavalt salapärane ning tulvil põnevaid fakte ,et sellest kokku panna uurimus.Kogu sisu on kogutud lõputust internetist ning raske oli just kõige paremad palad kokku suruda,kuna materjali on tohutus koguses . 1.Columbia üldiseloomustus 1.1.Üldandmed Ametlik nimetus :Colombia Vabariik Pealinn:Bogota Riigikeel:hispaania President: Álvaro Uribe Vélez Asepresident: Francisco Santos Calderón Pindala: 1 141 748 km² Rahvaarv(2006): 41 966 000 Rahvastiku tihedus: 36,6 in./km² Iseseisvus: 20. juuli 1810 Riigihümn: Oh Gloria Inmarcesible! Rahaühik:peeso(COP) Rahvuslik koosseis:segaeurooplased 58%,valged 20%,mulatid 14%,afroameeriklased 4%, põlisameeriklased 4% Kirjaoskus: 92.5% (2006). Keskmine vanus:Naised 26.93a. ,mehed 25.14 a. (2005a. andmetel) Departemange:32( Lisa 1) Columbia lipp ning vapp 1.2 Geografiline asend Columbia paikneb Lõuna-Ameerika loodeosas Kariibi mere ning Vaikse ookeani ääres.

Geograafia → Geograafia
67 allalaadimist
thumbnail
11
doc

HIINA RAHVAVABARIIGI MAJANDUSARENGU ANALÜÜS

Alljärgnevas tabelis saame vaadelda erinevaid näitajaid nii Hiina, India kui ka Saksamaa kohta: Hiina India Saksamaa Pindala (km²) 9 596 960 3 287 590 357 021 Rahvastik (juuli 2008) 1 330 044 544 1 147 995 904 82 369 552 SKP trln USD (2007) 7 099 2 966 2 807 SKP kasv % (2007) 11,9 9,0 2,5 SKP elaniku kohta (2007) 5400 2600 34100 SKP % põllumaj.(2007) 11,3 17,8 0,9 Tööstuse kasv % (2007) 13,4 8,5 5,2 5. INFRASTRUKTUURIDE ARENG Välisinvesteeringute koondumine pärast Hiina avanemist rannikuäärsetesse linnadesse

Majandus → Arenguökonoomika
86 allalaadimist
thumbnail
27
xlsx

E-ainete tabel

Sukraloos E 955 Taumatiin5 E 957 Neohesperidiin DC5 E 959 Aspartaam-atsesulfaamsool E 962 Maltitool5: 1) tahke maltitool 2) maltitoolisiirup E 965 Laktitool5 E 966 Ksülitool5 E 967 Erütritool E 968 Quillaia ekstrakt E 999 Invertaas E 1103 Lüsotsüüm E 1105 Polüdekstroos E 1200 Polüvinüülpürrolidoon E 1201

Toit → Toiduainete õpetus
50 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Uurimustöö põhikooli matemaatikas - Algarvud ja kordarvud

kordsetena. Kontroll. 21 ÷ 3 = 7; 156 ÷ 3 = 52 8 5. Jaguvuse tunnused Neid on vaja tunda selleks, kui tahetakse kindlaks teha, kas üks arv jagub teisega või mitte. Antud naturaalarvuga jaguvad kõik selle arvu kordsed, ükski teine arv ei jagu selle arvuga. 5.2. Jaguvus 2, 5 ja 10-ga · Arv 2 jagub 2-ga, kui ta lõpeb paarisnumbriga. Näide. 2-ga jaguvad arvud 14, 68, 174, 966, 1042, 9600 jt. Naturaalarve, mis jaguvad 2-ga, nimetatakse paarisarvudeks (nt. 22, 456, 2778). Kõik ülejäänud naturaalarvud on paaritud arvud (nt. 29, 67, 185, 1969) · Arv jagub 5-ga, kui ta lõpeb 0 või 5-ga. Näide. 5-ga jaguvad arvud 85, 170, 605, 1900, 7005 jt. · Arv jagub 10-ga, kui ta lõpeb 0-ga. Näide. 10-ga jaguvad arvud 90, 760, 4000, 6030 jt. 5.3. Jaguvus 3 ja 9-ga NB! Ainult arvu kordne jagub selle arvuga. Näiteks arvud 12, 24, 45, 48, 69 ja 99

Matemaatika → Matemaatika
21 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kõrb ja kõrbestumine

Probleemiks on kujunenud kõrbestumine Saharat ümbritsevatel aladel. Ebaõige maakasutuse, põua ja tugevate tuulte koosmõjul laieneb kõrb edasi haritavatele maadele. Loodusliku taimkatte eemaldamine paljastab viljaka mulla, mis seejärel põuas kuivab ja tuule poolt tolmuna laiali kantakse. Pilt nr. 1 Sahara kõrb Atacama kõrb Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed langevad ida pool põhja-lõuna sihilisse orgu. Atacamast idas kerkivad Andid. Kõrb läbib Boliivia, Peruu ja Tsiili. Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka.Atacama on maailma kõige kuivem kõrb, olles üle

Geograafia → Aerofotogeodeesia -...
37 allalaadimist
thumbnail
34
doc

I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid

scale method of measuring intelligence. J. Applied Psychology, 1,111-122. Army Testing Project 1. Test peab olema grupitest. 2. Mõõtma võimekust, mis sõltuks võimalikult vähe haridusest. 3. Test peab olema kasvava raskusega: lihtne madala võimekusega, raske kõrge võimekusega inimestele. 4. Testimise aeg peab olema kuni 1 tund. Army Alpha Test:8 alltesti (verbaalsed ülesanded) Army Beta Test:7 alltesti (m.verbaalsed ülesanded) 1919 aasta alguseks oli testitud 1 726 966 meest. M.A.=13.08 a.; 47.3 % on vaimselt alaarenenud C. David Wechsler (1896-1981) 1932-1967 New York Bellevue Psychiatric Clinic 1939. Wechsler, D. The Measurement of Adult Intelligence. Baltimore: Williams & Wilkins 1933. Wechsler-Bellevue Intelligence Test. 1949. Wechsler Intelligence Scale for Children (WISC). 1966. Wechsler Preschool and Primary Scale of Intelligence (WPPSI). hälbiv IQ = saadud punktisumma / grupi keskmise punktisummaga D

Psühholoogia → Isiksusepsühholoogia
12 allalaadimist
thumbnail
96
xlsx

Raamatupidamisblokk

4 TULU: € 11,160.00 Omahinna käive 5,233.45 € 2017.aasta 1. kvartal Mrs. Pizza 1208 Juustupitsa 1186 Kurgipitsa 622 Kalkunipitsa 824 Viineripitsa 1220 Kebabipitsa 966 Tuunikalapitsa 760 Singi-šampinjonipitsa 893 Salaamipitsa 985 Pestopitsa 864 Kreekapitsa 1128 Koorene krevetipitsa 1107 Kolme juustuga pitsa 1944 Kanapitsa 1101 Jalapenopitsa 1013

Majandus → Ettevõtlus alused
7 allalaadimist
thumbnail
34
doc

I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid

scale method of measuring intelligence. J. Applied Psychology, 1,111-122. Army Testing Project 1. Test peab olema grupitest. 2. Mõõtma võimekust, mis sõltuks võimalikult vähe haridusest. 3. Test peab olema kasvava raskusega: lihtne madala võimekusega, raske kõrge võimekusega inimestele. 4. Testimise aeg peab olema kuni 1 tund. Army Alpha Test:8 alltesti (verbaalsed ülesanded) Army Beta Test:7 alltesti (m.verbaalsed ülesanded) 1919 aasta alguseks oli testitud 1 726 966 meest. M.A.=13.08 a.; 47.3 % on vaimselt alaarenenud C. David Wechsler (1896-1981) 1932-1967 New York Bellevue Psychiatric Clinic 1939. Wechsler, D. The Measurement of Adult Intelligence. Baltimore: Williams & Wilkins 1933. Wechsler-Bellevue Intelligence Test. 1949. Wechsler Intelligence Scale for Children (WISC). 1966. Wechsler Preschool and Primary Scale of Intelligence (WPPSI). hälbiv IQ = saadud punktisumma / grupi keskmise punktisummaga D

Psühholoogia → Isiksusepsühholoogia
6 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Aruanne Baltic Premator

Kokku varad 1 476 484 2 076 315 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused 63 751 91 164 9 Võlad ja ettemaksed 450 384 581 699 10 Eraldised 1 831 0 Kokku lühiajalised kohustused 515 966 672 863 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 0 63 751 9 Kokku pikaajalised kohustused 0 63 751 Kokku kohustused 515 966 736 614 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 2 500 2 500 11 Kohustuslik reservkapital 77 174 77 174

Majandus → Raamatupidamine
17 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Taoism

Referaat ,,Kultuur on ennekõike paljusus." (L. Meri) Taoism Koostaja: Rene Tuvikene Varstu 2006.a Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Õpetuse alused............................................................................................................................4 Ajalugu........................................................................................................................................5 Kaanon........................................................................................................................................5 Kujunemine maagilisteks rituaalideks........................................................................................6 Taoism ja kristlus...............................

Ajalugu → Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
44
xls

MOOLAARMASSI_KRÜOSKOOPILINE_MÄÄRAMINE

886 0,43 888 0,43 890 0,42 892 0,42 894 0,42 896 0,43 898 0,42 900 0,41 902 0,42 904 0,43 906 0,42 908 0,42 910 0,41 912 0,42 914 0,41 916 0,42 918 0,41 920 0,41 922 0,41 924 0,41 926 0,4 928 0,39 930 0,39 932 0,39 934 0,39 936 0,39 938 0,38 940 0,38 942 0,38 944 0,37 946 0,37 948 0,37 950 0,36 952 0,36 954 0,36 956 0,36 958 0,35 960 0,36 962 0,36 964 0,35 966 0,34 968 0,33 970 0,33 972 0,33 974 0,33 976 0,34 978 0,34 980 0,33 982 0,32 984 0,32 986 0,31 988 0,31 990 0,31 992 0,3 994 0,31 996 0,3 998 0,29 1000 0,3 1002 0,3 1004 0,29 1006 0,29 1008 0,28 1010 0,39 1012 0,41 1014 0,41 1016 0,44 1018 0,51 1020 0,61 1022 0,85 1024 2,07 1026 3,54 1028 5 1030 4,18 1032 6,03 1034 8,28 1036 9,83 1038 11 1040 11,91

Keemia → Füüsikaline keemia
33 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti Rahvaarv

aastal 878 ja 2012. aastal 118. http://www.postimees.ee/1235496/eesti-kogurahvastiku-iive-oli-mullu-negatiivne-eestlaste-oma-positiivne Sünnid, surmad ja loomulik iive, aasta 14. mai 2014 Loomulik Sündimuse Suremuse Loomuliku Elussünnid Surmad iive üldkordaja üldkordaja iibe kordaja 2004 13 992 17 685 -3 693 10,27 12,98 -2,71 2005 14 350 17 316 -2 966 10,59 12,78 -2,19 2006 14 877 17 316 -2 439 11,05 12,86 -1,81 10 Loomulik Sündimuse Suremuse Loomuliku Elussünnid Surmad iive üldkordaja üldkordaja iibe kordaja 2007 15 775 17 409 -1 634 11,77 12,99 -1,22

Ühiskond → Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
130
xlsx

Exceli Kordamine 3-2

670 819 716 23 631 747 496 49 925 350 476 746 413 -229 208 769 408 483 33 659 -258 558 605 900 236 966 77 -207 773 601 566 838 666 76 -336 584 914 723 594 895 572 510 535 238 682 678 397 587 78 653 950 851 860 74 742 40 Harjutus 18.1

Informaatika → Andmeanalüüs
20 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Toidu lisaained

kaltsiumisool5 Taumatiin5 E 957 magusaine, lõhna ja maitsetugevdaja Neohesperidiin DC5 E 959 Magusaine Maltitool5: E 965 magusaine, stabilisaator, emulgaator 1) tahke maltitool 2) maltitoolisiirup Laktitool5 E 966 Magusaine Ksülitool5 E 967 magusaine, niiskusesäilitaja, stabilisaator, emulgaator, paksendaja Quillaia ekstrakt E 999 vahustusaine Invertaas E 1103 stabilisaator

Keemia → Keemia
58 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas

kontekstis jätaks parema meelega need kaks mõistet täiesti eraldi. Heaks või väga heaks peab oma arvuti kasutamise oskust pool (48%) kõigist arvutikasutajatest. Arvuti kursustel on käinud pooled (49%) arvutikasutajatest ning nende hinnangud oma arvutialastele teadmistele on ka mõnevõrra paremad. Interneti kasutatavus tänapäeval Maailmas elab 30. Juuni 2010 aasta andmetel 6 845 609 000inimest. Internetti kasutavad neist 28,7% ehk 1 966 514 816 inimest. Kõige suurem on internetikasutajate arv rahvastikust praeguses seisuga Põhja-Ameerikas. Seal kasutab ülemaailmset arvutivõrku 77,4% rahvastikust. Temale järgneb 61,3 protsendiga Austraalia. Tabeli lõppu jääb aga Aasia 21,5 protsendiga. (vt. tabel 1) Tabel 1. Interneti kasutatavust ülemaailmselt Internetikasutajai Kasutajate kasv Regioonid Rahvaarv Protsentides

Kategooriata → Uurimistöö
51 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

8. klassi raudvara: PTK 4

4.ptk Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem 8.klass Õpitulemused Näited 1.Kahe tundmatuga lineaarvõrrand - Ül.908 normaalkuju ax+by=c, esimese tundmatuga lineaarliige ax, teise teise | 12 tundmatuga lineaarliige by ja vabaliige c; tähed a,b ja c tähistavad arve, need on laiendajad on 12;4;2;3 võrrandi kordajad; kahe tundmatuga võrrandil on samad põhiomadused, mis 48x-4(2x-5)=2(y+2)-3(2x-3y) ühe tundmatuga võrrandil 48x-8x+20=2y+4-6x+9y 48x-8x-2y+6x-9y=4-20 NB kaks kahe tundmatuga lineaarvõrrandit 46x-11y=-16 normaalkuju moodustavad lineaarvõrrandisüsteemi 2.Kahe tundmatuga lineaarvõrrandi Ül.901 normaaalkuju - võrrand üldkujul ax+by=c 3x-5(3y-4)=-3(x-2)+6 kirjutatakse nii, et lineaarliikmed on 3x-15y+20=-3x+6+6 tähestikulises järjekorr...

Matemaatika → Matemaatika
139 allalaadimist
thumbnail
102
xls

Molaarmassi krüoskoopiline määramine

925 14,19 926 14,15 927 14,11 928 14,06 929 14,01 930 13,97 931 13,92 932 13,88 933 13,83 934 13,79 935 13,74 936 13,69 937 13,64 938 13,59 939 13,55 940 13,5 941 13,45 942 13,41 943 13,36 944 13,32 945 13,27 946 13,19 947 13,13 948 13,06 949 13,01 950 12,96 951 12,92 952 12,88 953 12,83 954 12,78 955 12,74 956 12,69 957 12,65 958 12,61 959 12,56 960 12,52 961 12,48 962 12,44 963 12,39 964 12,35 965 12,3 966 12,26 967 12,21 968 12,17 969 12,12 970 12,09 971 12,05 972 12 973 11,95 974 11,91 975 11,86 976 11,82 977 11,79 978 11,74 979 11,7 980 11,65 981 11,6 982 11,56 983 11,51 984 11,47 985 11,43 986 11,38 987 11,34 988 11,3 989 11,26 990 11,21 991 11,17 992 11,14 993 11,09 994 11,04 995 11 996 10,95 997 10,91 998 10,86 999 10,82 1000 10,77 1001 10,74 1002 10,69 1003 10,65

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
49 allalaadimist
thumbnail
44
docx

FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL

Pikaajaline võlgnevus + omakapital 184 260 192 743 195 124 Kapitaliseerituse kordaja 0,4 0,3 0,3 Tabel 6.6. Intresside kattekordaja 2009-2011 2009 2010 2011 Ärikasum + finantstulu -9 512 18 899 26 320 Finantskulu 2 966 2 008 1 897 Intresside kattekordaja -3,21 9,41 13,87 19 Tallinna Kaubamaja AS koguvara summa ületab koguvõlgnevust, mis teeb võlakordajaks vaadeldaval perioodil 0,5-0,6, mis on hea näitaja, pankroti korral suudab ettevõtte tasuda kõik oma võlad. Kapitaliseerituse kordaja on väga hea. Intresside kattekordajad on kahjumist väljudes ja kasumi kasvades oluliselt järjest paranenud

Majandus → Majandusarvestus
187 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Äriplaan eralasteaia jaoks sotsiaalettevõtluses

Laenude võtmine 10 000 0 0 0 0 0 0 Põhivara võõrandamised 0 0 0 0 0 0 0 Investeeringutoetus 20 000 5 000 Osanike sissemaksed 2500 2500 2500 2500 Sissetulekud kokku 46 255 25 633 20 633 27 510 27 510 27 510 27 510 Väljaminekud: Teenuste kulude tasumine 1 167 1 966 2 074 2 657 2 765 2 765 2 765 Üldhalduskulude tasumine 11 614 13 065 13 065 13 154 13 165 13 165 13 165 Turustus- jm kulude tasumine 800 520 520 530 530 530 530 Varude moodustamine 500 400 100 100 50 50 50 Põhivara soetused 15 000 1 000 1 000 0 0 0 0

Majandus → Äriplaan
395 allalaadimist
thumbnail
58
docx

KORTERITE OSTU-MÜÜGI ANALÜÜS JÕHVIS JA NARVAS

ja II 27,60% 8,50% 30,10% 0,35% Allikas: Lisa1, Lisa 2 ja Lisa3. 4 Nagu tabelist 1 nähtub, on Jõhvi ning Narva korterite tehingu üldised summad kasvanud (aastate lõikes). Kuid vaatame hindade dünaamikat täpsemalt ehk kvartalite põhiselt. Jõhvis oli 2012 aasta I kvartalis tehingute üldine summa 484 258 € (joonis 2), II kvartal aga vähenes ligi 2 korda ning jäi 239 966 € juurde. Kuid juba III kvartal oli summa 440 008 €, mis tähendas tõusu 83,3% ning IV kvartal summas 432 189 €, mis oli kolmanda kvartaliga võrreldes jälle kerges languses. 2013 aasta algas aga uuesti lootusandvalt, kus tehingute üldine summa oli 541 829 €, mis on 25,3% kasv. Nii nagu 2012 aastal, oli ka 2013 aasta teine kvartal languses, kuid mitte nii suurel hulgal kui 2012 aastal. 2013 aasta II kvartali langus jäi 8% juurde. Sama aasta III

Varia → Kinnisvaraturundus
25 allalaadimist
thumbnail
116
pdf

Eesti arve ja fakte 2013

ning 2,3 korda enam kui 2003. aastal. 2012. aasta oli siseturismi rekordaasta. Majutusettevõtetes majutatud elukohariigi järgi, 2012 Riik Majutatud Ööbimised Keskmiselt ööbimisi majutatu kohta KOKKU 2 839 895 5 544 537 1,95 Eesti 966 376 1 721 498 1,78 Välisturistid 1 873 519 3 823 039 2,04 Soome 829 225 1 651 965 1,99 Venemaa 266 192 593 783 2,23 Saksamaa 111 251 227 959 2,05

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun