väiksem aga tasandikel. Eesti kõige järverikkam piirkond on Kirde-Eesti, Kurtna mõhnastikust leiame 30 ruutkilomeetri suurusel maa-alal umbes 40 järve. Haanja kõrgustiku 100 ruutkilomeetri kohta on enam kui 30 järve. Otepää kõrgustikul ja Karula kuplistikus on sama ala peale 25-30 järve. Rohkesti on järvi ka Saaremaa loodeosas Tagamõisa poolsaarel. Keskmiselt tuleb meil 100 ruutkilomeetri kohta 3 järve. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 274) Suurus ja sügavus Umbes 50% Eesti väikejärvedest on kuni 3 hektari suurused ja umbes 30% 3 kuni 10 hektari suurused. 10 kuni 100 hektari suurusi järvi on alla 20% ning üle 100 hektari 3,6%. Eesti järved on enamasti madalad, 75% uuritud järvedest on sügavus alla 10 meetri. 15 meetri sügavusi ja sügavamaid on teada kõigest 46. Sügavamad järved paiknevad
Tütarsaarel Soome lahes. Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m. Lõuna suunas sügavus suureneb ja küünib Võrus 600m-ni. Haanja kõrgustiku all Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala, kus aluskorra sügavus on vaid 295-400m. Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid, Hiiumaal Kärdla lähedal Palukülas jne. Olulisus: tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. lk.44 Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. lk.73 Raukas, A. Estonian environment: past, present and future. lk. 115 Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. Pealiskord Kristalseid aluskorrakivimeid katab settekivimeist pealiskord (vanuses ~600-350 milj aastat.) Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine.
9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 aasta Joonis 3. Esmaselt registreeritud uute sõiduautode arv Eestis 1995-2003 Allikas: Lisa 2 4 4% 36% Faasan
jaanuar 1973 Iirimaa Dublin 1. jaanuar 1973 Suurbritannia London 1. jaanuar 1973 Kreeka Ateena 1. jaanuar 1981 Portugal Lissabon 1. jaanuar 1986 Hispaania Madrid 1. jaanuar 1986 Soome Helsingi 1. jaanuar 1995 Austria Viin 1. jaanuar 1995 Rootsi Stockholm 1. jaanuar 1995 Eesti Tallinn 1. mai 2004 Läti Riia 1. mai 2004 Leedu Vilnius 1. mai 2004 Malta Valletta 1. mai 2004
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Rolliteooria Portfoolio Tallinn 2016 Sisukord Ülevaade................................................................................................................ 4 Kahe teadusartikli ülevaade................................................................................... 8 Mõistekaart............................................................................................................. 9 Kirjandusallikate loetelu....................................................................................... 10 Eneserefleksioon.................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Antud töö koosneb viiest osast: 1. Kirjalik ülevaade 2. Kaks teadusartikli ülevaadet ...
Päts Elulugu 23.02.1874-18.01.1956 Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris[3]. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Karjäär Võttis osa 1905 aasta revolutsioonist Eesti esimene president. Oli 4 korda Eesti riigivanem Oli 2 korda Eesti president (Konstantin Päts) Meri Elulugu 29.03.1929-14.03.2006 Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992– 2001. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aast...
jaanuar 1958 Luxembourg Holland NL 1. jaanuar 1958 Amsterdam Taani DK 1. jaanuar 1973 Kopenhaagen Iirimaa IE 1. jaanuar 1973 Dublin SuurbritanniaUK 1. jaanuar 1973 London Kreeka EL 1. jaanuar 1981 Ateena Portugal PT 1. jaanuar 1986 Lissabon Hispaania ES 1. jaanuar 1986 Madrid Soome FI 1. jaanuar 1995 Helsingi Austria AT 1. jaanuar 1995 Viin Rootsi SE 1. jaanuar 1995 Stockholm Eesti EE 1. mai 2004 Tallinn Läti LV 1. mai 2004 Riia Leedu LT 1. mai 2004 Vilnius Malta MT 1. mai 2004 Valletta Poola PL 1. mai 2004 Varssavi Slovakkia SK 1
Riigikogu liikmest Rein Randverist sai Keskkonnaminister, kelle asemele tuli Riigikokku Elmar-Johannes Truu. Seoses Elmar Truu lahkumisega erakonnast, oli Rahvaliidu fraktsioonis 14 esindajat.Rahvaliidu XI koosseisus on 6 liiget. Erakonna esindajad valitsustes Rahvaliidu eelkäijate ridadest kuulusid valitsusse: Aavo Mölder 1992-1995 põllumajandusminister; Ilmar Mändmets 1995-1997 põllumajandusminister; Tiit Kubri 1995 - 1997 minister; Andres Varik 1997-1999 põllumajandusminister; Villu Reiljan 1995-1999 keskkonnaminister Rahvaliit valitsustes: Villu Reiljan 2003 - 2006 keskkonnaminister; Margus Leivo 2003 - 2005 sisejulgeoleku eest vastutav siseminister; Jaan Õunapuu 2003 - 2007 regionaalse arengu eest vastutav siseminister; Tiit Tammsaar 2003 - 2004 põllumajandusminister; Ester Tuiksoo 2004 - 2007 põllumajandusminister; Aivar Sõerd 2005 - 2007 rahandusminister;
Eesti arengutaseme võrdlemine Soome ja Lätiga Kristo Martin Vinni 10A Inimarenguindeks · Aastatel 1990 1995 on Lätis IAI langenud, kuid nüüd on see tõusuteel. Riik on 43 kohal. · Eestis on 1990 1995 aastatel IAI vaikselt langenud, kuid nii nagu Lätiski, on see tõusnud päris kiiresti. Riik on 34 kohal. · Soomes on IAI juba 1980 aastast ainult tõusnud. Riik on 22 kohal Sisemajanduse toodang inimese kohta · Soomes on SKT pidevalt tõusnud. · Eestis on pärast 2008 aastat hakanud SKT langema.
Liige n 8 Vana ELi 1973 Iirimaa Dublin Liige 9 Vana ELi 1973 UK London Liige 10 Vana ELi 1981 Kreeka Ateena Liige 11 Vana ELi 1989 Portugal Lissabon Liige 12 Vana ELi 1989 Hispaania Madrid Liige 13 Vana ELi 1995 Soome Helsingi Liige 14 Vana ELi 1995 Rootsi Stockholm Liige 15 Vana ELi 1995 Austria Viin Liige 16 Uus ELi 2004 Eesti Tallinn Liige 17 Uus ELi 2004 Läti Riia Liige 18 Uus ELi 2004 Leedu Vilnius Liige 19 Uus ELi 2004 Poola Varssavi Liige 20 Uus ELi 2004 Tšehhi Praha Liige 21 Uus ELi 2004 Slovakia Bratislava
Ta hakkas üles märkima laste omapäraseid mõttekäike ja ütlemisi ning tahtis neid edaspidi lasteraamatu tegemisel kasutada. Siiski kulus aastakümneid, kuni Võrumaal see soov tugevamaks muutus. Linna pealiskaudsetest askeldustest vabana sai Edgar Valter võimaluse süveneda loodusse ja oma tähelepanekuid pildis ja sõnas jäädvustada.Lisaks pidevalt jätkuvale kunstiloomingule sai ta valmis Pöörismäel elades 15 lasteraamatut autori illustratsioonidega. ,,Ahaa, kummitab!" aastal 1995 ja ,,Ikka veel kummitab!" aastal 2005 on saanud inspiratsiooni Tallinna-päevilt, kunagisest ateljeest Pika Jala väravatornis. ,,Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist" aastal 1995 on mõtteliseks jätkuks karikatuuriseeriale printsessidest ja lohedest.Teised raamatud on nii või teisiti saanud ainet, tegelasi ja tegevuspaiku Võrumaalt. Pöörismäe kass Sooru tõi pähe loo ,,Kassike ja kakuke" aastal 1995 ja 2006 ja talulähedases
Tagasi tulnud, ei antud talle Tallinnas kohta. Ta sai Iisaku koguduse õpetajaks, kus töötas surmani · He rbe rt S tillve rk (1951-1964) tagandati 1964. a. jutluse sisu pärast ja saadeti J üri koguduse õpetajaks Õpetajad · Jaan Kiivit (1964-1995) on õpetajana Püha Vaimu koguduses kõige kauem töötanud - ajani, mil ta valiti EELK peapiiskopiks. Keskkoolis õppides oli ta klassi priimus ja tegi kõvasti sporti · Gus tav Pe e te r Piir (alates 1995. a.). Ta on omandanud usuteadusliku kõrghariduse Ameerikas ja kaitsnud seal bakalaureuse- ja magistrikraadi. Töötanud õpetajana Toronto Peetri koguduses ja Tallinna Kaarli koguduses. Valiti Püha Vaimu koguduse õpetajaks 1995. a. Samuti on ta Tallinna praostkonna praost · Valde k Jo hans o n töötab abiõpetajana alates 1991. aastast · Tiiu He rmat on Sakariase osakoguduse õpetaja, kes kasutab suhtlemiseks viipekeelt. Tema on tegev olnud Püha Vaimu kiriku
30. novembril 2010 teatas ta liitumisest Reformierakonnaga ja kavatsusest kandideerida 2011 aasta Rigikogu valimisel. Ta kandideeris valimisringkonnas nr. 4 (Harju- ja Raplamaa) ning valiti 1178 häälega Riigikokku. Isikuandmed Isikuandmed Riik Eesti. Sünniaeg 14. oktoober 1965 (46-aastane) Sünnikoht Tartu, Eesti. Medalid Medalid Olümpiamängud Hõbe 2004 Sõudmine Hõbe 2008 Sõudmine Maailmameistrivõistlused Kuld 1990 Sõudmine Hõbe 1995 Sõudmine Pronks 1989 Sõudmine Pronks 2005 Sõudmine Pronks 2007 Saavutused Maailmameistrivõistlustel 1989. aastal Bledis toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel võitis ta ühepaadil pronksmedali. 1990. aastal Tasmaanias toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel võitis ta ühepaadil kuldmedali. 1995. aasta maailmameistrivõistlustel Tamperes saavutas ta meeste ühepaadi klassis hõbemedali. 2005
Eesti Kaitseväe välismissioonid Eesti osaleb rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel alates 1995. aastast. Esimeseks välismissiooniks oli ÜRO rahutagamisoperatsioon Horvaatias, pärast seda on Eesti kaitseväelased teeninud Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Iisraelis, Kosovos, Afganistanis ja Iraagis. Aastate jooksul on operatsioonides osalenud üle 2000 kaitseväelase, paljud neist on mitmekordse kogemusega. Välismissioonide alguseks võib pidada 1993. aastat, mil Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander
39, teine null. Viimane katse toob kullausu jälle tagasi 65.82. 1500 meetris on Nool tänu inglastest treenerite ettevalmistusele jooksumees ja see lubab tal 4.29,48 vormistada suurvõidu 8641 punktiga Sebrle 8606 punkti ees. Isiklikud rekordid kergejõustiku üksikaladel Tulemu Ala Võistluskoht Kuupäev s 60 m jooks 6,72 s Tallinn 17. veebruar 1996 100 m jooks 10,43 s Kuressaare 26. august 1995 200 m jooks 21,03 s Krugersdorp 10. aprill 1995 300 m jooks 33,79 s Potchefstroom 7. veebruar 1997 400 m jooks 46,23 s Edmonton 6. august 2001 1000 m jooks 2:38,62 Maebashi 7. märts 1999 28. 1500 m jooks 4:29,48 Sydney september 2000 110 m 14,37 s Götzis 4. juuni 2000 tõkkejooks
Jaapani ühiskonna varjatud probleemidest: Burakumin’id: jaapanlased valest linnaosast “Nad on vähemusrühm pigem kutse kui rassi põhjal. Välimuselt on nad alati olnud eristamatud teistest jaapanlastest ning neid on diskrimineeritud sellepärast, et nad on budismi ja shinto usu järgi rituaalselt räpaseks peetavate elukutse pidajate järeltulijad. Näiteks peeti taolisesse alamklassi kuuluvateks lihunikke, hauakaevajaid, laibakäsitlejaid, nahaparkijaid, nahakunstnikke ja muid ametipidajaid kes sattusid kokku surmaga või surnud olenditega” (Kristof 1995). Nende ametite pidajate jaoks oli olemas erinevaid nimetusi, kuid Tokugawa ajastul sai sõnast ’eta’ (mis tähendab ‘räpast massi’) nende inimeste niiöelda ametlik nimetus (Hoang 2011). Teise sama perioodi jooksul diskrimineeritud inimgrupi jaoks võeti kasutusele sõna ’hinin’ (mis tähendab otsetõlkes ’mitte inimene’). Hininide kohustuste alla kuulusid kahtlusaluste pi...
"Varius". 1992 1999 oli ta Eesti Draamateatri näitleja. 2000. aastal oli Dan Põldroos Nõmme põhikoolis õpetaja, kus ta õpetas suhtlemist. Dan Põldroosi rollid teatris: Juku ( Saluri "Meie kallis osmik", 1992. aastal "Ugalas"; Osaline ( Õunapuu ja Saarepera "Sannikovi maa", 1993. aastal Von Krahli Teatris); Jörgen Tesman ( Ibseni "Hedda Gabler", 1993); Kolmas politseinik Fox jt. (O´Brieni "Kolmas politseinik",1995); Sebastian ( Baueri "Uhe võõra silmades", 1995 ); Ants Laikmaa ( Sarapuu "Sinine puri", 1995 "Variuses"); Joseph Porter Pitt ( Kushneri "Inglid Ameerikas", 1996), Johannes Brahms ( Holmi "Shumanni öö", 1996),; Aadam ( Kivirähki "Atentaat", 1997),; Gustaf Fröding ( Sarapuu "Legend Graalist", 1997 "Variuses") Dan Põldroosi rollid filmis: 1992. aastal "Lammas all paremas nurgas"; Ta on teinud episoodilisi rolle Soome ja Saksamaa filmides; 2006., aastal mängis ta lastefilmis "Ruudi"; 2007. aastal valmis "Jan Uuspõld läheb Tartusse"
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus EESTI TURISM 1993-2011 Referaat Saku 2012 SISSEJUHATUS Turism on Eestis üks väheseid majandusharusid, mis on viimastel aastatel olnud tõusuteel. Viimasel aastakümnel on kasv olnud meeletult suur. Kui võrrelda sissetulevat turismi ning väljaminevat turismi on protsendid väga kõrged. Aastal 1995 oli Eesti majutusettevõtete andmeil üle 520 000 inimese, kes peatusid meie ööbimiskohtades. Aastaks 2011 on see summa mitmekordistunud kokku 2,7 milj inimest peatus Eesti majutusettevõtetes. Maailma turismiorganisatsiooni arvates aastal 2012 turism aeglustub, eelkõige tulenevalt majandusolukorra halvenemisest. UNWTO prognoosib aastaks 2012 maailma turismi kasvu 3-4% ja Euroopa turismi kasvuks 2-4%. 1 EESTI TURISM 1993-2011
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Samojeedi rahvad Koostas: Katariina Ingerma G1 RE-LO Juhendaja: Jane Markus Tallinn 2018 Sisukord 1 Sissejuhatus................................................................................................ 3 1.Neenetsid 1.1 Nimetus................................................................................................. 4 1.2 Asuala...................................................................................................4 1.3 Neenetsi keel...........................................................................................4 1.4 Neenetsite tegevusalad...............................................................................5 2. ...
rahvapärimusena. Paljud Euroopa eeposed pärinevad esimestest sajanditest. (Saitanov. 2004: 28) Esimesteks säilinud eeposteks olid Iiri ja Islandi saagad. Kristlus ei soosinud rahvaloomingut, mis enamuses põhines paganlikel kangelaslugudel, seega avanes võimalus seda tüüpi lugude säilimiseks ainult Euroopa ääremaadel. Need eeposed kajastasid sõjaretki, kangelastegusid, ulmelisi tegelasi ja tegevusi ning isegi mingil määral kohalikku ajalugu. (Talvet, 1995 : 29-36) 4.1.1. Iiri saagad Iiri saagad kujunesid 2. ja 7. sajandi vahel ning kirja pandi 11.-12. sajandil. Algseteks jäädvustajateks olid bardid, kes olid põhimõtteliselt laulikutest ajaloolased. Need teosed loodi segavormis ehk neil oli üldiselt proosavorm, aga neil oli ka poeetiline rütm. Nendele lugudele olid omased tunded, imed, maagia ning kuningad ja ka jumalad. (Talvet, 1995 : 29-36) 10 4.1.2
TALLINNA ÜLIKOOL Mall Klaas STEREOTÜÜBID JA EELARVAMUSED Essee Juhendaja: Mati Heidmets Tallinn 2008 Oma igapäevases elus kipume tihti teisi inimesi ja ka gruppe tajudes nende iseloomu ja omaduste kohta järeldusi tegema juba enne, kui me neist midagi teame ja neid kohanud oleme. Sellist enda teada õigete tunnuste omistamist nimetatakse stereotüüpide kasutamiseks ja nimetatud käitumise aluseks on aegade jooksul kinnistunud sterotüübid, mis küll ilmtingimata ei pea olema valed ja halvad, kuid väga sageli on. Antud essees keskendungi stereotüüpide, sealhulgas ka ennasttäitvate ootuste, kasutamise mõjudele, kasutusmotiividele ja nendest tingitud olukordadele. Sterotüüpide kasutamise plussideks loetakse seda, et need hoiavad kokku inimese aega ja energiat, mis ta muidu kulutaks inimese tegelikku olemusse süüvides, seega sterotüübid lihtsustavad maailmataju, aid...
Tartus. Tema vanemad on Rutt ja Anatoli Smigun. Tal on õde Katrin. Ja ta on suusataja. 1996. aastal lõpetas ta Tartu 12. kk-i. Teda on treeninud ka tema isa. Ta on käinud 1994.aastal tali om-il Lillehammeris kus ta sai 5 kilomeetri sõidus 30.koha, jälitus sõidus 27.koha, 15 kilomeetris 28.koha ja teatevõistluses 12. koha. Pärast rangluu murdu võistles ta Naganos 1998 30kilomeerti sõidus ja sai 46. koha. 1993 sai mm-il 5 km-s 35. ja jälitussõidus 31.koha. 1995 5 kilomeetris viienda ja jälitus sõidus 9. ning 15 km-s 8. koha. 1999 võitis 15km- s(vabastiilis) hõbeda ja30 km-s (klassikalises stiilis) bronksi ning jälitus sõidus 5+10 km sai 6. koha. Mk-l sai etappide kokkuvõttes 1994. 60.-62 koha, 1995.aastal 25., 1996. 17., 1997. 13. ja 1998. aastal 19. koha. 1999 oli pikkadel distantsidel parim ning üldkokkuvõttes 4.(võitis 1 etappi ja kaks korda 3. koha), aastal 2000 sai kokkuvõttes 2. koha (võitis 4 etappi, oli kolm korda 2
Henno Kelp - basskitarr ja back Nukuteater On teinud muusikat mitmele lavateosele Jaagup Kreem on mänginud etendustes Muusikalid: Risk (2001) Miss Saigon (2002) Grease (2004) Romeo & Julia (2006) Diskograafia: 2011 - RAKETT 2007 - "20" 2006 - NAGU ESIMENE KORD 2005 - GO LIVE 2003 - KUUTÕBINE 2001 - RISK 2000 - HEAD UUDISED 1998 - SINGAPUR 1997 - KULD 1997 - PÜHERTOONIA 1995 - MINU VÄIKE PARADIIS 1994 - LÕPUTU PÄEV Suuremad hitid “Torm” – püsis raadioedetabelis üle 30 nädala “Ainult sina võid mu maailma muuta” “Juulikuu lumi” - 1995 a. R2 edetabelis 40 nädalat, aastalõpu tabelis I koht “Muinasjutu mets” “Ingli puudutus” “Kaitseta” – vallutas 7 vapra diskoteegid ja raadioeetrid “Ajateenija” – aastal 1998 oli terve suvi populaarne laul “See ei ole saladus”
Eichwald, K., Kask, M. jt. Eesti NSV floora, III kd. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1959. Eichwald, K., Kask, M. jt. Eesti NSV floora, VI kd. Tallinn, Valgus, 1978. Eichwald, K., Kukk, E. jt. Eesti NSV floora, IX kd. Tallinn, Valgus, 1984. Eilart, J., Kask, M. jt. Eesti NSV floora, V kd. Tallinn, Valgus, 1973. Eilart, S. Hanijalg. Eesti Loodus, 8, 1996. Eilart, S. Kurekael. Eesti Loodus, 10, 1996. Eilart, S. Põld-litterhein. Eesti Loodus, 7, 1997. Eilart, S. Põld-varesjalg. Eesti Loodus, 8, 1995. Eilart, S. Ussikeel. Eesti Loodus, 9, 1996. Eilart, S. Virn. Eesti Loodus, 9, 1995. Henno, O. Puude ja põõsaste välimääraja. Tallinn, 1995. Ivtshenko, S. Huvitavat botaanikast. Tallinn, Valgus, 1973. Ivtshenko, S. Kiinapuu mõistatused. Tallinn, Valgus, 1969. Kalda, A. Metspipar - pisut saladuslik salumetsataim. Eesti Loodus, 4, 1995. Kask, M., Kuusk, V. jt. Eesti õistaimi. Tallinn, Valgus, 1978. Kask, M., Kuusk, V. jt. Metsa- ja niidutaimed. Tallinn, Valgus, 1978. Kask, M., Kuusk, V. jt
suuremat tähelepanu. Euroopa Liit ei ole tähtis mitte üksnes riigile vaid ka riigis tegutsevatele eraisikutele ja eraettevõtetele, sest sealt on võimalik saada kõikvõimalikke toetusi. Just see on ka põhjus miks mina toetan Euroopa Liitu. Kuid peale Euroopa Liidu on maailmas veel erinevaid majandusorganisatsioone. Maailmas kõige rohkem kaubandusega tegelevaks organisatsiooniks on Maailma kaubandusorganisatsioon (WTO). WTO loodi aastal 1995 ning sinna kuulub 135 riiki. Eesti liitus WTO-ga aastal 1999. WTO eesmärgiks on reguleerida riikide omavahelist kaubandust. Lisaks kaubandusega tegelemisega on vaja ka hoida silm peal maailma valuutal ja üldse rahandusel. Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) loodi 1945. aastal Bretton Woods'is Ameerika Ühendriikides. Sestpeale on Valuutafond tegelenud rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega
infrastruktuuride ja teenindussektori väike roll majanduses aitas elavdada kinnisvara- ja äriteenuste turgu. 1980. aastatel panustati palju Muutused majanduses 1990. aastate alguses ei eelistatud ühtegi majandusharu teistele, oluline oli kohanemine Lääne turuga. Majandus oli ebamäärane ja hinnastruktuur muutuv Tootmise järsk vähenemine ja välisriikide majandusšokk langetasid SKT-d 36% (1990- 1994) 1995. aastal algas majanduskasv 1995. aastal kasvas SKT 4,6%, 1996. aastal 4,0% Tööstustoodang kasvas 1995. aastal 10,3%, 1996. aastal 2,6% 1997. aastal kiirenes majanduskasv veelgi Muutused majanduses Toidutööstus, mis oli 1990. aastate keskpaigas suunatud põhiliselt Vene turule, kannatas tänu Venemaa rahanduskriisile. 1999. aastal langes SKT 0,7% ja tööstustoodang langes -3,8% 2000
.[15] , , («-») , 70- [16], . , , , , , , , , , . «- » , , . , , , - , « » .[17] , « » «». «» , «» - , , , . , «» , «» , 15 (. , . , . , . , . , . , . .) 60- . « », , . 16 - , -, , , . 17 . . : // . 1995. - 3. . 38. 12 . «-», . , , . : , , « », «-» , «» «». , , . , . , ( . «»). , , , . « », «», . «» - . « ». . [18] , : . " ", , . , .[19] , , ?
JUHAN VIIDING ELULUGU (1) Sündis 1.juuni 1948 ja suri 21.veebruar 1995. Ta sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu peres. Oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. On kirjutanud ka näidendeid (,,Olevused"), filmistsenaariume (,,Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis ,,Amor Trio"). Käis kokku 6 üldhariduskoolis. ELULUGU (2) Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli. 1968-1972 - Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti erialal. 1972-1995 töötas Draamateatris 1973 - Kirjanike Liit Abielus Riina Kiisaga, tütar Elo Viiding.
Jaan Kaplinski Kaspar Asperk, Hendry Sadrak Lapsepõlv Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus. Ema - Nora Raudsepp (1906 - 1982). Isa - Jerzy Kaplinski (1901 - 1943). Elas alates 1944. aasta sügisest Tartus Ülikooli tänaval. Talle ei meeldinud koolis käia. Kogus marke. Elulugu 1958.aastal lõpetas ta Tartu 1. keskkooli (praegune Hugo Treffneri Gümnaasium) ning läks edasi Tartu Ülikooli, kus õppis prantsuse filoloogiat. Alates 1968.aastast on Kaplinski kuulunud Kirjanike Liitu. Eesti taasiseseisvumise alguses tegutses ta poliitikuna. On kuulunud nii Eesti Kongressi liikmete hulka kui ka Riigikokku. Jaan Kaplinski Autasud Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Prantsuse luuleauhind Prix Max Jacob (2003) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fond elutööpreemia (2010) Käekiri ja allkiri Luule ...
Koostaja: Janno Valtu Juhendaja: Eldin Kuuse Käina 2008 ()- 29 -. " ". 1715 -I. . , , . . 1721 , ( -). 16- . - . (, , , ) . , I. 1723 - . . , , 1735 "". 60 , , . , , . I XVIII . . XIX . , . . 1995 . , , . : , XVIII-XX , . 4 1995 . () . , , , . . . - ( , , ) ", " . 1734 , 25- . , , , ( ). Kasutatud materjal: · http://www.serzh.ru/petergof/index.html · http://www.kulichki.com/travel/petergoff.htm · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B5%D1%82%D1%80%D0%BE %D0%B4%D0%B2%D0%BE%D1%80%D0%B5%D1%86
Andrus Kivirähk Elukäik Sündis 17. augustil 1970 Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust 1996 Eesti Kirjanikkude Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Tal on vend Juhan, kes on sotsioloog Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga, kellega tal on 3 last. Loominguline tee ·Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt ·Tuntuse saavutas 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühpäevalehes. On kirjutanud: lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi-ja telestsenaariume. Tegutsenud ka publitsisti ja arvustajana. Raamatud: romaanid ja kogumikud ·"Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak) ·"Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) ·"Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) ·"Kalevipoeg" (1997, BNS) ·"Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; ...
Potsdami konverents-16.juuli-2.aug 1945-US,NSVL,SBR määrasid saksa korraldamise, roimaris kohtu alla ja Jaapanile ultimaatum Külm Sõda-pärast II MS-poliitiline sõda Ida ja Lääne vahel. Trumani doktriin/Berliini blokaad Trumani doktriin-12.märts 1947-USA välispoliitika, sõjaline, majandusabi Kreekale ja Türgile, et need ei satuks NSVL müjusfääri. Ajend: NSVL vägede koondumine Bulgaariasse Marshalli plaan-1947-abiprogramm laastunud euroopale, kommunismi ennetamiseks. Kestis 4 aastat, anti maj. tehn. abi 13 miljardi USD väärtuses. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prants, Rootsi, SLV, SBR, Sveits, Taani, Türgi. Tagas USA toodangule laialdase ekspordituru. Berliini blokaad-juuni 1948-mai 1949-NSVL sulges Lääne-Berliini-Läänetsooni maismaateed, ühendus jäi õhu kaudu. Kujunes SaksaLV läänes, DV idas. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu-1949-1991-sots. riikide org, korraldas majandu...
Euroopa Liit Kaili Helü Tep07 Euroopa Liidu riigid Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Eesti liitus Euroopa Liiduga 1.mail 2004 aastal Austria (aastast 1995), Portugal (1986), Belgia (1957), Prantsusmaa (1957), Bulgaaria (2007), Rootsi (1995), Eesti (2004), Rumeenia (2007), Hispaania (1986), Saksamaa (1957; Holland (1957), Saksa DV ala aastast 1990), Iirimaa (1973), Slovakkia (2004), Itaalia (1957), Sloveenia (2004), Kreeka (1981), Soome (1995), Küpros (2004), Suurbritannia (1973), Leedu (2004), Taani (1973), Luksemburg (1957), Tsehhi (2004) Läti (2004), Ungari (2004). Malta (2004), Poola (2004), Euroopa Liidu poliitika Euroopa Liidu aluseks on kolm ...
Eesti arengutaseme võrdelmine Venemaa ja Luxembourgiga Joonis 1. Eesti, Venemaa ja Luxembourgi inimarenguindeksi võrdlus. Riikide koht IAI järjestuses. Eesti Luxembourg Venemaa 34 25 66 IAI arengutrend Kõigil kolmel riigil on IAI kasvanud jõudsalt aastatel 1995 2006. Joonis 2. Eesti, Venemaa ja Luxembourgi sisemajanduse kogutoodang inimese kohta võrdlus. (US$) Riikide koht SKT/in järjestuses aastal 2005. Eesti Venemaa Luxembourg 60 83 2 SKT/in arengutrend Luxembourgil on SKT/in kõrgem kui Eestil ja Venemaal. Joonis 3. Eesti, Venemaa ja Luxembourgi sissetulekuindeksi võrdlus. Eesti Luxembourg Venemaa
Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro General information: Date of birth: 5th February 1985 Height: 1.85m Place of birth: Funchal City, Portugal Plays football since: 1992 Kit number: 7 Playing position: Forward Past clubs: 1992-1995 Andorinha 1995-1997 Nacional 1997-2003 Sporting CP 2003-2009 Manchester United 2009- Real Madrid Records: Most hat-tricks in La Liga history: 30 Most goals scored in European competitions: 92 Fastest footballer to reach 300 official club goals Fastest La Liga player to score 150 league goals: 140
Kompleksi kuulub ka alumise templi kõrval asuv Suur Sfinks. Vaevalt paarkümmend meetrit eemale jääb Graniittempel, mis on ehitatud vaaraode mumifitseerimiste jaoks. Templisammaste vahelt pääseb 0,5 km pikkusele ja kuni 5 m laiusele kiviteele, mis viib püramiidi jalamile Ülemise hauatempli juurde. Selle pühamu mõõtmed on 145 × 45 m, seal leidub viis eeskodadega palveruumi ja suur õu vaarao 12 skulptuurkujutisega. ( 4, 9, Jüri Selirand ,,Muinas- ja Vabaaeg"Ajalugu VI klassile. 1995 lk.) Mykerinose ehk Menkaura püramiid. Kolmas püramiid kuulub Chephreni pojale Mykerinosele. See asub teistest püramiididest idas. Hafra poeg Menkaura oli viimane IV dünastia vaarao, kes laskis enda ja lähikondlaste jaoks Giza platoole uhke hauamälestise püstitada. Tema püramiid on väikseim (külje pikkus 103,4 m, kõrgus 65-66 m). See on ehitatud mitte aluskivimile, vaid suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile.
· "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) · "Ivan Orava mälestused. Minevik kui helesinised mäed" (2008; Varrak) Soomekeelses tõlkekogumikus "Tallinnasta pois groteskia virolaista proosaa" (Absurdia,2003 ) ilmusid Kivirähu jutud "Miesten kongressi" (tõlkija Petteri Aarnos ) "Vahva nainen" (tõlkija Seija Kerttula) ja "Ugri" (tõlkija Iiris Heino ). [3] 2.1 Loomingu paremik " Ivan Orava mälestused" 1995,2001 "Kaelkirjak" 1995,2001 "Õlle kõrvale" 1996 "Kalevipoeg" 1997 "Pagari piparkook" 1999 "Sirli,Siim ja saladused" 1999 "Rehepapp ehk November" 2000 " Mees, kes teadis ussisõnu" 2007 5 2.2 Näidendid · "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) · "Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · "Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994)
luuleauhinna Prix Max Jacob. Kirjanik Tõnu Õnnepalu sõnul on Max Jacob väärikas prantsuse luuletaja ja temanimeline auhind on luule vallas üks kõige mainekamatest. Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) 6 Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Kirjandusauhind, mis antakse välja Eesti Kultuurkapitali poolt. Preemia asutati 1970. aastal. Praegune nimetus on kasutusel 1995. aastast. Preemia saajad määrab sihtkapitali nõukogu. Auhind määratakse esmakordselt eelneva aasta jooksul ilmunud parimale teosele. Preemia antakse välja järgmistes kategooriates: ilukirjanduslik proosa luule näitekirjandus laste- ja noorsookirjandus esseistika ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde venekeelse autori auhind Eesti Rahvuskultuuri Fond elutööpreemia (2010)
“Desperado” (1995) “Intervjuu vampiiriga: vampiiri kroonika” (1994) José Antonio Dominguez Bandera sündis Málagas, Hispaanias. Ta lapsepõlve unistus oli saada jalgpallistaariks, kui ta unistus purunes kui ta murdis 14 aastaselt jalaluu nii tõsiselt, et edasine mängimine enam kõnealla ei tulnud. Enda karjääri näitlejana alustas ta televisioonis ja teatris Madriidis. Esimene film, kus Antonio mängis oli „Laberinto de pasiones“, mis valmis aastal 1982. Kuulsaks sai ta aga 1995. aastal kassahitis „Desperado“ Rasmus Roos
Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Erakond asutati 13. novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. 1995. aasta parlamendivalimistel sai Reformierakond 87 531 häält ehk 16,19%, mis andis 19 kohta Riigikogus. 1995. aasta sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni Koonderakonna ja Maarahva Ühendusega
preester Manethon. Vanad Egiptuse arstiteaduse traktaadid pole meieni säilinud. Nende olemasolust annavad tunnistust vaid muistsete ajaloolaste ülestähendused. On leitud 10 papüürust, mis osaliselt või täielikult on pühendatud arstikunstile. Need on meieni jõudnud Keskmise ja Uue riigi ajast. Papüüruselt selguvad veel varem toimunud sündmused, mis on koopiad vanematest meditsiinialastest käsikirjadest. - (Otter 1995: 6). Ebersi ja Smithi papüürused Kõige rohkem informatsiooni Vana-Egiptuse meditsiinist annavad Ebersi ja Smithi papüürused, mis on kirja pandud II aastatuhande keskel e Kr. Egüptoloogid on 3 arvamusel, et mõlemad papüürused kuulusid samale arstile. Vastavad nimed on nendele kirjutistele pandud aga avastajate järgi. Papüürustel on kirjeldatud soole-, hingamisteede, veresoonte- ja nahahaigusi,
Äärmuslikud muutused on loonud sobilikud tingimused Eesti koostööks ja integratsiooniks (lõimumiseks) Euroopa Liiduga. Toetuste andmist alustati PHARE programmi raames. Järgmine samm põhjalikuma integratsiooni suunas astuti vabakaubanduslepingutega. Eesti ja Euroopa Liidu vaheline vabakaubandusleping jõustus 1. jaanuaril 1995. Aastatel 1994 1995 pidas Eesti Euroopa lepingu (assotsiatsioonilepingu) läbirääkimisi. Euroopa leping Euroopa Liiduga kirjutati alla 14. juunil 1995. Eesti oli esimene riik, kes sõlmis sellise lepingu ilma üleminekuperioodita. Euroopa leping põhineb osaliselt Eesti ja Euroopa Liidu vahelisel vabakaubanduslepingul. Pärast ratifitseerimist 1998. aasta veebruaris asendas Euroopa leping vabakaubanduslepingu. Vabakaubanduslepingust sai Euroopa lepingu osa. 24
tegelastest, kes polnud astunud teistesse parteidesse, koosnev uus erakond Eesti Keskerakond. Eestimaa Rahvarinne lõpetas aga 1993. aasta novembris oma tegevuse, sest vastavalt Rahvarinde Hartale oli Rahvarinne oma ülesande täitnud. Demokraatlik riigikord oli Eestis stabiliseerumas. Edgar Savisaar sai 1992. aasta Riigikogu valimistel 4678 häält (üks suuremaid häälte arve) ning pääses isikumandaadiga Riigikogu koosseisu ning valiti Riigikogu aseesimeheks. Selles ametis oli ta kuni 1995. aastani. 12. aprillist 10. oktoobrini 1995 oli Savisaar Tiit Vähi teises valitsuses siseminister. 31. juulil 1995 hävitasid keskkriminaalpolitsei narkorühm ja eriüksus K-komando narkovastase võitluse käigus politsei peadirektori Ain Seppiku käsul Viljandi lähedal ebaseaduslikult talunik Ilmar Kõvatomase moonipõllu. Aastal 1996 saavutati kohtuväline kokkulepe, mille järgi politseiamet maksab hävitatud moonipõllu eest 70
Euroopa Liit Euroopa Liit on Euroopa riikide rahvusvaheline organisatsioon, millel on 27 liikmesriiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Mõte Euroopa ühendamisest pärineb juba 13. sajandist. Euroopa riikide liidu idee sai hoogu pärast II maailmasõda. Selle idee peamised esindajad olid prantsuse poliitik Jean Monnet ning Itaalia föderalist Altiero Spinelli - esimene funktsionalistlikust ja teine föderalistlikust seisukohast. Varem kõik katsed ühel või teisel viisil koostööd teha...
eluks vajalik olemas, ei suuda enam oma senise maailma igapäevaelu taluda ning kolib maale elama, et seal erakuna taas oma "mina" ja koht selles maailmas leida. "Lugu sellest, kuidas Toomas ei tahtnud olla enam ärimees, aga temast sai suurärimees." Olulisemad tööd Linnateatris Lavastused: Rollid: "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. "Pianoola ehk Mehhaaniline 4." klaver" Esietendus 2006 Platonov, esietendus 1995 "Tõde ja õigus. Teine osa" "Kolm musketäri" Esietendus 2005 Felton, esietendus 1995 "Hamlet" "Valge abielu" Esietendus 1999 Isa, esietendus 1993 "Romeo ja Julia" "Nii see on (kui teile nii näib)" Esietendus 1992 Sinjoor Ponza, esietendus 2006 Olulisemad tööd väljaspool Linnateatrit Lavastused: Rollid:
Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus Valimised ja Euroopa Euroopa Liidu liikmesriike on 25. Enne 1995 aastat olid ELis Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Kreeka, Itaalia ja Luxemburg. 1995 liitusid Soome, Rootsi ja Austria. 2004 liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta ja Küpros. Demokraatia on rahva võim (demos kratos), võimude lahusus, vabad valimised, tagatud inim- ja kodanikuõigused (kodanikuühiskond), kõik on seaduse ees võrdsed, valikuvõimalused, -paljusus. Legitiivne võim on seaduslik võim, rahva poolt valitud.
Second level Third level Birth name: Enrique Miguel Fourth level Fifth level Preysler Iglesias Years active: 1995 - today Born: 08-05-1975 Birth Place: Madrid, Madrid, Spain Genre: Pop , Latin Albums and Singles Enrique Iglesias (1995) Vivir (1997) · Insomniac (2007) Cosas Del Amor (1998) · Euphoria (2010) Enrique (1999) Bailamos (1999) Remixes (1999) The Best Hits (1999) Escape (2001) Quizas (2002) Seven (2003) Facts Zodiac sign: Taurus
Juhan Viiding (1948-1995) Lapsepõlv ja noorus • Jüri Üdi • Sündis Tallinnas • Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk • Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis • Töötas Tallinna Draamateatris • Sooritas enesetapu 21. veebruar 1995 Looming I • Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv • Jaguneb kahte perioodi: I perioodil Jüri Üdi, II perioodil Juhan Viiding • I periood: • ,,Närvitrükk’’ • ,,Aastalaat’’ • ,,Detsember’’ • ,,Käe-käik’’; • ,,Selges Eesti keeles’’ Looming II • II periood: • ,, Ma olin Jüri Üdi’’ • ,,Elulootus’’ • ,,Tänan ja palun’’ • ,,Osa’’ • Traditsioonilisem, õpetlikum • https://www.youtube.com/watch?v=6-
p 18 1973 . -- , , -- . 1989 - . 1994 . . 1997 " , ?", "" . . 1994 1999 . "", , 6 . , , . , "-2" - "". 2002 . , : 1. 1994 -- 2. 1995 -- 3. 1995 -- 4. 1996 -- : 1 5. 1996 -- : 2 6. 1997 -- 7. 1997 -- 8. 1998 -- 3 9. 1998 -- 10. 1998 -- 11. 1998 -- , 12. 1999 -- 13. 2000 -- 14. 2000 -- 15. 2000 -- . 16. 2000 -- -. 1- « » 17. 2001 -- . ru 18. 2001 -- 19. 2001 -- , , - 20. 2001 -- 21. 2001 -- 22. 2002 -- 23. 2002 -- -- 24. 2002 -- 25. 2003 -- 26. 2003 -- 27. 2003 -- 28. 2004 -- 29. 2005 -- 30. 2005 -- 31. 2005 -- 32. 2005 -- 33. 2006 -- 34. 2006 --
Stsenaariumid Fantaasia- ja huumoriküllased on tema laste animafilmide stsenaariumid. "Setu vurle küüsis" (1993) "Keegi veel" (1997) "Tom ja Fluffy" (1997) "Libarebased ja kooljad" (1998) "Saamueli Internet" (2000) "Lotte" (2000) "Lepatriinude jõulud" (2001) 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) "Wremja: Zorro Märk" (2004) "Wremja: Timur ja tema meeskond"(2004) Wremja kirjutas ta koos Mart Juurega. Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2000: Tammsaare romaanipreemia 2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk 2007: Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") 2008: Eesti ulmeauhind Stalker parim algupärane raamat[2]
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
