Aastatel 1953-1990 kandis Eesti Kirjandusmuuseum nime E(NS)V TA FR. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. 1954-1989 oli Kirjandusmuuseumi direktor Eduard Ertis. 1958. aastal ilmus esimene köide Eesti Kirjandusmuuseumi poolt publitseeritavast kogumikust "Paar sammukest eesti kirjanduse ja rahvaluule uurimise teed". Nüüdseks on kogumikku ilmunud 19 köidet. 1990. aastal valiti Kirjandusmuuseumi direktoriks Peeter Olesk, kes oli sellel kohal kuni 1993. aastani. 1993. oktoobrist kuni 1995. a. märtsini täitis direktori kohuseid Rutt Hinrikus. 2 Sisukord. 1. Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu 2. Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu 3. Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu 4. Eesti kirjandusmuuseumi osakonnad 5. Eesti kirjanusmuuseumi tähtsus RAKVERE AMETIKOOL 3. kursus Jüri Kuslap EESTI KIRJANDUSMUUSEUM Juhendaja: Marju Lina Rakvere 2010
Pärn, Heldur Karmo. Singer-Vinger Singer Vinger on eesti proge rocki sugemetega punk rock- bänd. Lugude sõnum on enamasti läbi huumori esitatud iroonia. Bändi juht on Hardi Volmer. Singer Vinger tegutseb alates 1986. aastast, selle eelkäijad olid Pära Trust ja Turist. Ansambli eripäraks võib pidada vokalist Hardi Volmerit, kes esitab lugusid alati maha lugedes Code One Code One on eesti popmuusika ansambel, mis alustas tegevust 1995. aasta kevadel. Ansambel oli algselt planeeritud üheks suveks, kuid tegutses pausidega kuni 2007. aastani. Algselt oli Code One trio, kuna Koit Toome ja Sirli Hiiusega oli laval süntesaatorimängija Paul Lilje. Aeg-ajalt esineti ka koos tantsutüdrukutega. Duett osales arvukatel suvetuuridel, millest esimene ja üks menukamaid oli "Kolm säravat silma" (1995, koos Jami ja Hovery Coveryga Eesti vabaõhulavadel). Edaspidi tuuritati koos Maarja-Liis Ilusaga, ansamblitega Zone, E-Miljon,
Ülikoolist väljalangenute arv Kasvutempo Bakalaureuseõpe Magistriõpe BakalaureuseõpMagistriõpe 1993 2952 105 -226 81 1994 2726 186 -589 184 1995 2137 370 -105 100 1996 2032 470 197 65 1997 2229 535 157 -23 1998 2386 512 187 76 1999 2573 588 457 43 2000 3030 631 284 29 2001 3314 660 -267 102 2002 3047 762 945 237 2003 3992...
7 reparatsioonideks 132 miljardit kuldmarka (Reimer). Sellest 52% sai endale Prantsusmaa, Briti impeerium 22%, Itaalia 10 % , Belgia 8 % ja ülejäänud jagunes teiste rahulepingule alla kirjutanud riikide vahel. Väga oluliseks Esimese maailmasõja tulemuseks oli ka, et suur Nõukogude Liidu impeerium ütles lahti kapitalistlikust süsteemist, mis tähendas rahvusvahelise turu kahanemist. (Krinal 1995: 22-25) Kagu-Idas ja Kagu- Aasias haaras Jaapan endale suuri turge. Jaapani väliskaubandus kasvas sõjaeelse perioodiga võrreldes kolm korda ja tööstus- toodangu väärtus üle viie korra. Sõda oli Jaapani ettevõtjatele tõeliseks kullavihmaks. (Krinal 1995: 159) 1.3 Maailmamajandus peale esimest maailmasõda 1920-ndate alguses tahtsid enamik inimesi pärast raskeid sõja aastaid elu nautida, see soodustas tarbmise ja tootmise kasvu. Kuid mitte kõikides riikides ei olnud see nii
kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetaja (1994 1996), ajakirja Hea Laps peatoimetaja (märts 1994 juuli 1995, sept. 1996 kuni tänaseni.), HEA LAPS MTÜ juhatuse esimees alates dets. 1997. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Kirjutanud 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustusi, nt "Barbara ja suvekoerad" ja luuleraamatuid lastele, nt " Lepatriinu faksiga". Raamatuid on ta tõlkinud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles.
-- . 10 527 . . . He , . , , . : - . , «» - , «-». , - «, » «, , , ». - , . , -- , 35 . 1995 -- , . - , « ». -- . -- - , . , . . -- . -- . XVII . , . -- . , -- , . . Cay 8.a - . 2009
lõpuks sai oma keskhariduse töölisnoorte keskkoolis. Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding(pseudonüüm Elo Vee) tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. 21. veebruaril 1995. aastal sooritas enesetapu tunnustused Aastatel 1977 ja 1998 sai Ants Lauteri nimelise näitleja preemia. 1980.aastal omistati talle teenelise kunstniku aunimetus. 1983.aastal sai ta Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. 1985.aastal sai Juhn Liivi luuleauhinna. 1990. a. sai ta Eesti Teatriliidu aasta eripreemia. looming · Juhan Viiding hakkas luuletama 1965. aastal.
Rein Veidemann Ege-Ly Viirmaa 10-2 Elulugu Rein Veidemann on sündinud 17. oktoobril 1946 Kirjandusteadlane, ajakirjanik, kirjanik, kirjanduskriitik ja õppejõud. Õppis aastatel 1954-1965 Pärnu 7-klassilises koolis ja Pärnu 1. Keskkoolis. Õppis 1969-1974 Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1981. 2001. aastal tunnustati teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja 2006. Riigivapi III klassi teenetemärgiga. Rein Veidemann oli NLKP liige aastail 1972-1990 Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei liige 1989-1992 Keskerakonna liige 1992-1996. Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige 1988-1992. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige 1990- 1992. Kuulus riigikogusse 1992-1995. Looming 2004. aastal sai A.H.Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia romaani “Lastekodu” eest. Tõi uuendusen...
ma oskan kasteheina vaid ära kaduda Näitlejakarjäär O Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. O Viimase kümne eluaasta jooksul lavastas ta mitmeid teatritükke O Rolle: Hamlet (Shakespeare'i ,,Hamlet''), Peer (Ibseni ,,Peer Gynt''), Tusenbach (Tšehhovi ,,Kolm õde'') O Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor Trio" jm). Enesetapp O 21. veebruar 1995, Raplas O Põhjused: habras närvikava O Veenide läbilõikamine Tunnustused O 1978 – Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia O 1980 – Eesti NSV teeneline kunstnik O 1983 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia O 1985 – Juhan Liivi luuleauhind TÄNAN KUULAMAST!
Kui 14 päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust riigikogule, on valitsuse koosseis presidendile esitamata, kuulutab president välja riigikogu erakorralised valimised. 4 Eesti peaministrid ja nende valitsemisajad[1] : Edgar Savisaar(kohusetäitja) 1990 august jaanuar 1992 Mart Laar 1992 oktoober- november 1994 Andres Tarand 1994 november-aprill 1995 Tiit Vähi 1995 aprill-märts 1997 Mart Siimann 1997 märts-märts 1999 Mart Laar 1999 märts-jaanuar 2001 Siim Kallas 2001 jaanuar-märts 2003 Juhan Parts 2003 märts-aprill 2005 Andrus Ansip 2005 aprill-... 5 2.1 Andrus Ansip Sündinud: 1.oktoobril
Kirjanike Liidu liige 1996 a-st. Abielus, kolme tütre isa. Avaldanud lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. 3.1 Tunnustused · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 3.2 Stsenaariumid · "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998) 5 · "Saamueli Internet" (2000) · "Lotte" (2000)
koht 1984, 1986, 1987, 1988 Maailma MV — 2. koht 1984; 4. koht 1986 Olümpiamängud: Sarajevo 1984 — 5. koht Calgary 1988 — 8. koht Proffide MM: 1994 — 1. koht 1995 — 3. koht Anna Kondrašova võitis 18-aastasena 1983. aasta sügisel Tallinnas peetud NSV Liidu ametiühingute meistrivõistlused ja kuulus hiljem Nõukogude Liidu iluuisutamiskoondisse naiste üksiksõidus. Tema suurim saavutus oli maailmameistrivõistluste hõbemedal 1984. aastal. Sport andis Annale hea tööd ja kõrgharidust. 1981–1986 GCOLIFK (Moskva kehakultuuri ja spordi Ülikool), iluuisutamise treener/kehakultuuri õpetaja Alates 2005 V kategooria Eesti treener
ITAALIA RAHVASTIK 2007 Üldandmed: Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Pindala 301 230 km² Loomulik iive(2004) 1,33 Demograafilise ülemineku etapp Rahvastiku vananemise etapp Rahvastiku paiknemine ja tihedus: Varem asuti elama pealinna ja suurematesse linnadesse. Linnades elab üle 70% rahvastikust. Tihedamini on asustatud Lombardia madalik ning Liguuria ja Aadria mere rannik. Kõige hõredam on asustus Alpides Valle d'Aostas ja Sardiinias. Ränne: Madala elatustaseme ja alalise tööpuuduse tõttu on Itaalia üks esimesi väljarännumaid. Enne Euroopa Majandusühendusega ühinemist rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse ja Ladina- Ameerikasse. Pärast ühinemist siirdutakse peamiselt Lääne-Euroopasse, tihti tähtajaliste töölepingute alusel. Itaaliasse suurenes ka odava tööjõu sissevool arengum...
1 MIKS MA VALISIN JUST KOIT TOOME? Ma valisin Koit Toome juba sellepärast, et ta meeldib mulle ja on mu lemmik laulja kui ka parodeeria.Ta osaleb praegu saates: Su nägu kõlab tuttavalt.Ta hääl sobib minu häälega täpselt kokku.Koit Toome tuleb Mõniste parki laulma. Ma kindlasti küsin Koit Toome käest autogrammi. 2. KOIT TOOME ELULUGU Koit Toome sündis aastal 1979. Ta hakkas muusikaga tegelema aastal 1995. Koit Toome elab Tallinna külje all Laagris ja Eesti laulupealinna valimisel esindas Laagrit. Laagri ei saanud laulupealinnaks. Toome ei kahetsenud seda, vaid ütles ajakirjanduses, et olekski olnud imelik, kui Laagri oleks võitnud, sest Laagri pole ju linn.Toome on olnud pikemas suhtes Maarja-Liis Ilusaga.Tal on olnud suhe Teesi Durdinaga. Pärast Teesist lahkuminekut elas ta poolteist aastat üksi. 2006. aasta sügisel leidis ta uue kallima, turunduses
Raigo Kuusik 5.Klass Sissejuhatus Ma valisin selle teema selle pärast ,et ta on mu üks lemmikum mängija jalgpallis .Ja selle pärast ma valisin selle teema ,et rohkem teada saada Lukas Podolskist Lukas Podolski Lukas Podolski on 182 cm pikk ja kaalub 83 kg Lukas Podolski pole ta õige nimi ta päris nimi Lukas josef Podolski ta sündis aastal 1985. Ta on saksamaa koondise vasak poolne ründaja Koondisekarjäär Podolski hakkas mängima 1. FC Kölni juures juba 1995. 2003 kutsus esindusmeeskonna treener ta esindusmeeskonna juurde treenima ja 22. novembril debüteeris ta esinduskoondises ja mängis seal hooaja lõpuni.Järgmisel hooajal oli Podolski Kölni põhiründaja. Ta lõi 24 väravat, millega oli kindlalt 2. Bundesliga parim väravalööja .Järgmisel hooajal lõi Podolski 1. Bundesligas 12 väravat, olles taas oma meeskonna resultatiivseim ja 1. Bundesligas . Klubide karjäär Podolski hakkas mängima 1. FC Kölni juures juba 1995. 2003 kutsus
FOO FIGHTERS Praegused/endised Liikmed: Dave Grohl (laul, kitarr) Nate Mendel (basskitarr) Taylor Hawkins (trummid) Chris Shiflett (kitarr) Pat Smear (kitarr) William Goldsmith (löökriistad) (19951997) Franz Stahl (kitarr) (19971999) Albumid "Foo Fighters" 1995 "The Colour And The Shape" 1997 "0There Is Nothing Left To Lose" 1998 "One By One" 2002 "In Your Honor" 2005 "Echoes, Silence, Patience and Grace" 2007 "Greatest Hits" 2009 "Wasting Light" 2011 Foo Fighters on Ameerika alternatiivrocki bänd, mis moodustati 1994. aastal Nirvana trummar Dave Grohli poolt. Bänd sai oma nime II maailmasõja ajal liitlasvägede lennukipilootide poolt kasutusel olnud hüüdnimest tundmatute lendavate objektide kohta.
Langemisarv: 150 sek. Proteiin: 12- 14% http://www.biolib.cz/en/taxonimage/id89311/ http://maguskook.blogspot.com/2012/01/tervislik-odrajahukarask.html Kaer Proteiin: 11- 12,5% Rasvasisaldus: u 5% http://www.raisio.ru/kitchen/pure_oats/ http://zdravno.com/ Kasutatud kirjandus Ingver, A., Küüts, H., Annamaa, K., Nõges, M. 1995. Eestis kasvatamiseks sobivatest suvinisusortidest. Nisukasvatuse arendamisest Eesti Vabariigis nr. 8, lk. 69-80 Lepajõe, J. 1984. Nisu. 134 lk Lukme, L. 2006. Millisest nisusordist saab head saia. http://www.eria.ee/public/files/Pollukultuurid_2007_lk_25-28.pdf Older, H. 1999. Teraviljakasvatuse käsiraamat. Saku. 342lk Tõnissoo, A. Toidunisu tera kvaliteedi sõltuvus agrotehnikast. Nisukasvatuse arendamisest Eesti Vabariigis. 1995 nr. 8. Tallinn. 195 lk Täname kuulamast!
Raimond Kaugver Koostaja: Mina Biograafia Kaugver sündis raamatupidaja perekonnas. Aastatel 19371943 õppis ta progümnaasiumis ja gümnaasiumis. 1943 põgenes ta Soome, kus astus 200. eesti jalaväerügementi. 19451949 oli sunnitöölaagris Vorkuta lähedal. Aastail 19501961 teenis leiba Tallinna Trammitrustis, hiljem töötas ka kaevuri, puhkekodu abidirektori ja teatri kirjandusala juhatajana. Aastast 1964 oli ta kutseline kirjanik. Oli Eesti Kongressi liige. Tema tütar Katrin Kaugver on tuntud tõlkija ja raamatukogutöötaja Looming Kaugver kirjutas Eesti Raadiole üle kahekümne kuuldemängu, millest mõnda mängitud ka välisriikide raadiotes. Tema romaane on tõlgitud vene, soome jt keeltesse. Romaanid Ø "Keskpäevavalgus" (1962) Ø "Igapäevane leib" (1964) Ø "Seitsmendas Läänes" (1965) Ø "Nelikümmend küün...
1. EESTI KLIIMA ISELOOMUSTUS Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. Kontinentaalse õhumassi esinemissagedus on suurem talve teisel poolel, kevadel ja suve esimesel poolel (Raukas 1995: 190). Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel mõnevõrra madalam, talvel aga oluliselt kõrgem. Mida rohkem Läänemere või ookeani poole, seda pehmem on kliima. Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast.
keda ta nägi peale tulistamist. Samuti kahtlustas ta oma sõpra Randy "Stretch" Walkerit mõrva kaasaaitamises. Arstid tegid selgeks, et Tupaci oli tulistatud kahel korral pähe, kahel korral kubemesse ja üks läbi käe. Kolm tundi peale operatsiooni lahkus Tupac arstide vastuolust hoolimata haiglast ning järgmisel päeval tuli ta kohtusaali ratastoolis. Vangla Tupac hakkas Clinton Correctional Facility vanglas oma karistust kandma 14. veebruaril 1995. aastal, peale oma uue albumi Me Against the World väljalaset. Tupacist sai ainuke muusik, kes on muusikaedetabelites olnud esimesel kohal, ise samal ajal vanglas olles. Album oli Billboard 200 muusikaedetabelis esikohal koguni viis nädalat. See album müüs koguni 240 000 koopiat oma esimesel kuul, mis oli ka ühtlasi räppartistide seas rekord. Vanglakaristuse ajal abiellus Tupac oma kauaaegse pruudi Keisha Morrisega, kuigi hiljem lahutati
loobus. 1990 a. valiti Savisaar Eesti saadikuks Ülemnõukogus. Savisaare algatusel sündis aastal 1991 Eestimaa Rahvarinde aktiivsetest tegelastest, kes polnud astunud teistesse parteidesse, koosnev uus erakond: Eesti Keskerakond. Aastal 1992 sai Edgar Savisaar riigikogu valimistel 4678 häält, mis oli ühtlasi üks suuremaid häälte arve, sellega pääses ta isikumandaadiga Riigikogu koosseisu ning valiti Riigikogu aseesimeheks. Selles ametis oli ta kuni 1995. aastani. Aastatel 1996-1999 pidas Savisaar Tallinna Linnavolikogu esimehe ametit. Aastatel 2001-2004 oli Savisaar esimest korda Tallinna linnapea. 2003. aastal oli Savisaarel infarkt, mille järel ta aktiivsest poliitikast mõneks ajaks pisut taandus. Savisaar valiti 2007. aasta Riigikogu valimistel XI Riigikogusse. Kuigi ta oli enne valimisi öelnud, et ta ei lähe mingil juhul Jüri Ratase asemele Tallinna linnapeaks, kuid siiski tegi ta seda. 5
1.3 Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab ühiskonna sotsiaalse struktuuri. Rahvastikku võib jaotada loomulike (vanus, sugu, rass jms) ja omandatud omaduste (elukoht, elukutse, jõukus jms) järgi. Rahvastiku struktuuri, suurenemist/vähenemist ning liikumist uurib rahvastikuteadus ehk demograafia. Rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel nimetatakse rahvastiku iibeks. Negatiive iive tähendab, et rahvaarv väheneb inimesi sureb või rändab välja rohkem kui sünnib ja saabub. Positiivne iive tähendab, et rahvaarv suureneb samade tegurit arvelt. Rahvuslik koosseis iseloomustab, kui suur osa on ühe või teise rahvuse osakaal territooriumi kogurahvastikus. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon on ühtsus, mil riigis on tähtis nii rahvuse püsimajäämine ja kultuuriline areng kui ka ühtekuuluvus, ühiskonnakorra...
Juhendaja : Pärnu 2012 SISUKORD · Sissejuhatus · Eesti ja WTO · WTO tegutsemispõhimõtted · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · SISSEJUHATUS WTO (eesti keeles Maailma Kaubandusorganisatsioon, inglise keeles World Trade Organization) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. Maailma Kaubandusorganisatsioon loodi 1995.aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT) ühinenud riikide baasil. WTO alustas tegevust 1. jaanuaril 1995. aastal reguleerides maailmakaubandust vastavate lepetega, mis maailmakaubandust olulisel määral mõjutavad. WTO kui rahvusvaheline organisatsioon on juriidiline isik ja tal on samasugused privileegid ning puutumatus nagu muudel ÜRO tütarorganisatsioonidel.
vältel üritab ennast alles leida või siis määratleda, kuid mis on väga keeruline, sest samal ajal tegeleb ta usinalt ja pühendunult oma Ida- Euroopa päritolu mahasalgamisega. Vormilt on "Piiririik" kiriromaan, minategelane kirjutab kellelegi Angelole, keda reaalselt ilmselt ei eksisteerinudki. Angelo asendab sõpra või psühholoogi, kellele kirjutades koordineerib minategelane oma mõtteid ja elusündmusi. 1995 "Hind" – Teoses toimub põgenemine ministeeriumi töökohalt välismaale, ihalusega Rooma. Peategelane peatub Pariisis ja sõidab edasi Lissaboni. Teoses ilmneb katoliiklik maailmavaade, samuti on autor kütkestatud ortodokssest sakramentaalsusest. 1997 "Printsess" - See on peategelase Anna minajutustus sellest, mis toimub temaga ja tema ümber. Raamatu tegelaskond on kirev, tegelasi on romaanis mitu, erinevatest rahvustest ja
1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010 2015
b uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks c tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks 2 Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a riigi vaiksust ja head imagot b ime programmi c nõrku ametiühinguid 3 Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a aprilliks 1995 b aprilliks 1994 c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmisel põhjusel a paljudele inimestele meeldib põllumehe elustiil b linnades valitseb suur tööpuudus
Stsenaariumid: · "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998) · "Saamueli Internet" (2000) · "Lotte" (2000) · "Lepatriinude jõulud" (2001) · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) Andrus Kivirähk on osaks saanud ka tunnustustele. Tunnustused: · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 4 Raamatust Raamat ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on ühe mehe ( Leemet ) jutustus sellest, kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest, arenemisest ja viimaseks jäämisest.
"NYYD" on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate üks selle kunstilisi juhte. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga enim mängitud eesti helilooja maailmas. Temalt tellitakse arvukalt teoseid kogu maailmast ning tema töid avaldavad maailma mainekamad kirjastused (Edition Peters) ja heliplaadifirmad (ECM). Tüüri on tunnustatud ka paljude auhindadega: juba oma rokklaulude eest sai ta preemiaid Tartu muusikapäevadel, 1995. aastal sai tema Reekviem UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis II koha. Tüür on saanud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kunstipreemia (1998), Suure Vankri auhinna (1996, 1997) ja on olnud aasta kodanik(2009). Looming Erkki-Sven Tüüri loomingut on saatnud algusest peale suur tähelepanu. Juba ansamblile "In Spe" loodud muusika pälvis tunnustust mitte ainult progressiivse roki austajate, vaid ka
Raamatud: · 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) · 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) · 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) · 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast) · 1976 "Hõbevalge" · 1977 "Lähenevad rannad" · 1984 "Hõbevalgem" · 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor · 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" ("Tulen maalt, mille nimi on Eesti"; ilmus soome keeles) · 1996 "Presidendikõned" Lennart Meri tõlkis Remarque'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Pierre Boulle'i ja Aleksandr Solzenitsõnit. Filmid soome-ugri rahvastest ja kultuurist · 1970 "Veelinnurahvas" · 1977 "Linnutee tuuled" · 1986 "Kaleva hääled" · 1989 "Toorumi pojad" · 1997 "Samaan" Tunnustused
SALME PÕHIKOOL ÕPILANE Markus Treirat Jaan Kaplinski Referaat Tehumardi 2013 1 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Jaan Kaplinski...........................................................................................................................4 Elukäik..................................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................5 Luule...........................................................................................................................5 Proosa........................................................................................
Kristiina Ehin Kristiina Ehin on Eesti luuletaja ja kirjanik. Ta sündis 18. juulil 1977 Raplas. Oma põhi- ja keskkoolihariduse sai ta Rapla I Keskkoolis. Lõpetas keskkooli 1995. aastal. Kristiina Ehin on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Vabalajal tegleb ta tai-chi, kung-fu ja puidutööga.Ta on laulnud ansamblis Sinimaniseela ja on töötanud Vodja koolis õpetajana. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist"
JUHAN VIIDING Elulugu • Sündis Tallinnas 1.juunil 1948, suri Raplas 21.veb 1995 • Oli Eesti poeet, näitleja ja lavastaja • Oli varaküps noor • Aastal 1968, hakkas kasutama nime Jüri Üdi • Oli abielus Riina Kiisaga ning neil on ühine tütar Elo Haridus ja töö • Peale 8.klassi asus õppima Tallinna 21.keskkooli • Tallinna Töölisnoorte keskkool • Töötas fotoarhiivis • Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateeder (1968- 1972) • Eesti Draamateater (1972-1995) • Andekas näitleja Draamateatris Luule • Luuletusi hakkas pidevamalt kirjutama 1965
2004: Valgetähe V klassi teenetemärk 2007: Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") 2008: Eesti ulmeauhind Stalker parim algupärane raamat[2] 2010: Nukits parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad")[3] 2011: Läti Janis Baltvilksi lastekirjanduse preemia[4] Tuntumad raamatud: "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" 1995 "Kalevipoeg" 1997 "Rehepapp, ehk, November"2000 "Lotte reis lõunamaale" 2002 "Limpa ja mereröövlid" 2004 "Leiutajateküla Lotte" 2006 "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) "Kaka ja kevad" (2009 "Mees kes teadis ussisõnu" "Mees, kes teadis ussisõnu" on Andrus Kiviräha 2007. aastal ilmunud romaan. Raamat on pälvinud Vilde ja Virumaa kirjanduspreemiad, raamatukaupluse Apollo kodulehekülje külastajad hääletasid just selle raamatu 2007 aasta parimaks. 10 jaanuaril
HANNES VÕRNO Fred-Georg Pääro 2017 Hannes Võrno • Sündinud 1. mail 1969 Rakveres • Saatejuht • Humorist • Moekunstnik • Poliitik • kaitseväelane Õppingud • 1976-1984 Rakvere 3. Keskkool • 1980-1984 Rakvere Lastemuusikakool • 1984-1988 Tartu Kunstikool (kunstiline kujundamine) • 1988-1993 Eesti Kunstiakadeemia (moekunst) • 1993-1994 Burg Giebichenstein Hochschule für Kunst und Design, Halle, Saksamaa • 2005-2006 Kaitseväe Lahingukool • 2012 Kõrgem Sõjakool • 2013 NATO School Oberammergau, Saksamaa • Ta on õppinud moekunstnikuks ja disaininud Sangarile meestesärke • Aastatel 2003-2011 oli ta Isamaa ja Res Publica liige ning kuulus Riigikogu X koosseisu, kuid lõpetas oma volitused 2003 aastal • 2011-2015 oli ta Eesti Kaitseväe Teavituskeskuse ülem • Teda on autasustatud kaitseministri ja NATO medalitega rahvusvahelisel missioonil osalemise eest • 2015 aastal sai ta Kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti • Tema sõjaväel...
Municipal waste waste 47% Building Industrial 5% waste 25% Industrial 31% Building 15% waste 2% Olmejäätmete teke valitud riikides kg/in/a (Eurostat 2005) 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 Eesti 357 383 406 383 394 440 372 406 418 Läti 263 263 254 247 244 270 302 369 362 Leedu 424 400 421 443 350 309 300 288 263 Poola 285 301 315 306 319 316 287 272 260 Taani 567 619 588 593 627 665 677 668 675 Saksamaa 533 543 556 546 605 610 600 640 638
Tallinna Lilleküla Gümnaasium X b klass Laura Kivistu ,,MURDMAASUUSATAMINE" Referaat Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus......................................................................................3 2. Murdmaasuusatamise ajalugu.................................................................4 3. Sõidustiilid.......................................................................................5 4. Varustus..........................................................................................6 5. Kristina Smigun Vähi........................................................................7 6. Jaak Mae.........................................................................................9 7. Andrus Veerplu...................................................
2500 2000 1500 1000 500 0 0 100 200 300 Tootmismaht smahu väärtuste kujutamiseks Jaotised Skaalajaotised Jahu, jahutoodete ja tangainete tarbijahinnaindeks (THI) 1995.a Kuu THI Jaan 145,8 Veebr 152 Ülesanne Märts 154,2 Muuda toodud diagrammi vertikaalskaalat, nii et erinevused Apr 155,6 oleksid paremini välja toodud Mai 155,9 Juuni 157,4 Näpunäide: Kliki vertikaalskaala peal et avaneks akend Format Axis. Lehel Scale vali sobiv miinimum ja maksimum
GCC 1987, GNU Complier Collection, UNIX-ite jaoks Python 1989 FIDONET 1990, rahvusvaheline võrguots Eestis HTML 1990, Tim-Berners Lee WWW 1990 , Tim-Berners Lee lõi W3 Konsortiumi LINUXI arenduse algus - 1991 Päris netiotsad TCP/IP Eestis 1992 Debian - 1993 PHP keel 1994, Personal Homepage Tools nimelisest skriptide setist sai nime Linus Torvalds annab välja Linux kerneli 1.0 1994 Mosaic , later Netscape 1994, Andresseen Eest, esimene leht Päevaleht netis 1995 Windows 95 1995 ofc Pixari Toy Story 1995, esimene täispikk 3D anime Borland Delphi keel 1995 , Borland International Java 1995 , SUN AltaVista 1995 , esimene edukas ja võimas otsingumootor Palm Pilot 1995, U.S. Robotics Eesti internetipangad 1996 Deep Blue võidab Garri Kasparovit males 1997 GOOGLE 1998 Mozilla sünd 1998 Microsoft kõige väärtuslikum firma 1998 Blackberry 1999 Napster 1999, Torrenti eelkäija praktiliselt C# - 2000, Microsoft
läänemeresoome keelte professor Tiit-Rein Viitso (nt Viitso 1996) ja emeriitprofessor Paul Alvre (nt Alvre 2000). Viimasel kümnendil olid TÜ murdeuurimise põhisuundadeks murrete muutumise ja nivelleerumise uurimine (Pajusalu 1992a, 1992b, 1997, 1999a, 1999b, osaliselt Pajusalu 1996, Pajusalu jt 1999, Grigorjev jt 1997, Velsker 2000, T. Iva 2002), saarte murde häälikujoonte, sõnavara ja kontaktide uurimine (Sedrik 1994a, 1994b, 1995, 1999, Niit 1997, 2002, Uind 2000), lõunaeesti foneetika ja fonoloogia (Pajusalu 1998, 2000b, 2001, Pajusalu jt 2000, Parve 1998, 1999, 2000, Teras 1998a, 1998b, 1999, 2001, S. Iva 2000a, 2000b), lõunaeesti morfosüntaks ja sõnavara (Pajusalu, Muiniece 1997, Metslang, Pajusalu 2002a, 2002b, S. Iva 2002), ajaloolise Võrumaa kohani201 med (Saar 1998, 1999, 2001, Faster, Saar 2002), murdesüntaks (Lindström 1997a, 1997b, Hennoste 2002), rahvalaulude murdekeel (Niit 1997), eesti
teaduslikku õpetust. Ta oli juba varases nooruses tundnud tugevat kutset teha Jumalariigi tööd. Oma Suggestions for Thoughts, mida anti välja väga väike arv eksemplare, kirjeldab ta oma usulisi veendumusi. Tema kirjutised toovad esile pigem laia vaimse doktriini kui spetsiifilise religiooni. Ta kirjeldab kellegi inimesest kõrgema juuresolekut, intellekti, mis loob, hoiab alal ja korrastab universumit (Macrae, 1995: 8). See oli Jumal, kes lõi maailma juhtivad füüsikaseadused. Edasi oli inimrassi kohustus sekkuda inimeste elutingimuste parandamisel. Näiteks selleks, et kontrollida selliseid haigusi nagu tüüfus või koolera, peab inimkond aktiivselt tegelema jäätmete likvideerimisega. Ainult palvetest üksinda jääb väheseks tsivilisatsiooni hüvedega võitlemiseks. (Macrae,1995). Nightingale sügav veendumus selles, et ta on kutsutud edendama
Tallinna Arte Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: Melissa Alamaa Juhendaja: Aira Allik Tallinn 2010 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ............................................................................... 3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................6 Kokkuvõte ..............................................................7 Kasutatud kirjandus ...................................................8 2 Sissejuhatus Mina valisin enda referaad...
8353 3 Talence 14.09.1997 8289 2 Tallinn 29.06.1997 8281 1 Tallinn 06.07.2003 8268 4 Göteborg 07.08.1995 8235 8 Ateena 24.08.2004 8234 7 Talence 15.09.1996 Välja on toodud punktid, koht pärast viimast ala, võistluskoht ja lõpetamise kuupäev. Isiklikud rekordid kergejõustiku üksikaladel Ala Tulemus Võistluskoht Kuupäev 60 m jooks 6,72 s Tallinn 17. veebruar 1996 100 m jooks 10,43 s Kuressaare 26. august 1995 200 m jooks 21,03 s Krugersdorp 10. aprill 1995 300 m jooks 33,79 s Potchefstroom 7. veebruar1997 400 m jooks 46,23 s Edmonton 6. august 2001 1000 m jooks 2:38,62 Maebashi 7. märts 1999 1500 m jooks 4:29,48 Sydney 28. september 2000 110 m tõkkejooks 14,37 s Götzis 4. juuni 2000 Kõrgushüpe 2,05 m Lipetsk 9. veebruar 1991
Tartu Raatuse Gümnaasium Viljam Viljasoo Eksport kui Eesti Vabariigi majandusliku edukuse mõõdupuu Referaat Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................1 Eesti ekspordi ajalugu............................................................................................................2 Eesti ekspordi sihtkohad........................................................................................................3 Kokkuvõte...............................................................................................................
Eestis elav ja töötav teitest rahvusest tuntud inimane Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Mida ja kuidas ta maalib?.......................................................................................................4 Mis juhtub maalidega..............................................................................................................4 Veel temast..............................................................................................................................5 Näitused..................................................................................................................................5 Lisad 1......................
Rein Rannapi elulugu Rein Rannap on sündinud 6.oktoobril 1953 Tallinnas.Ta on Eesti helilooja ja pianist.Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog,ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik.Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965-1972) ja Konservatooriumis (1972-1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures.1977-1979 jätkas ta õpinguid Moska konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures.1991-1995 õppis Rein Rannap Lõuna-Kalifornia Ülikoolis Los Angeleses heliloomingu erialal.Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes.Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aast...
Eesti rekordiomanik maratonis (1999 Frankfurdis 2:12.37) ja poolmaratonis (2000 Tallinna Sügisjooksul 1:03.23). Eesti kõigi aegade esikümnes ka 5000 m, 10 000 m ja 3000 m takistusjooksus. Osaleb meeleldi kõikvõimalikel ümber järve jooksudel ja rahvajooksudel Isiklik rekord on 2:08.53, mille ta jooksis 7. aprillil 2002 Pariisis. See on ühtlasi Eesti tipptulemus. Saavutused · 2002 Euroopa meistrivõistlused 2. koht · 1994 Eesti meister 5000 m 14.19,96 · 1995 Eesti meister 5000 m 14.31,62 · 1996 Eesti meister 10 000 m 29.33,52 · 1998 Eesti meister 5000 m 14.24,52 ja 10 000 m 29.33,26 · 1999 Eesti meister 10 000 m 29.14,03 · 2001 Eesti meister 10 000 m 30.45,58 · 2003 Eesti meister 5000 m 14.19,06 Viimaste aastate tulemused 1993: 2:25.14 1994: 2:19.44 1995: 2:16.22 1996: 2:23.14 1997: 2:15.37 1998: 2:15.35 1999: 2:12.38 2000: vigastus 2001: 2:11.09 2002: 2:08.53 2003: 2:09.15 2004: 2:09.34 2005: maraton -- 2:12
Torma kirik Kirikuhoone saamislugu Torma arenguloolise edemuse põhjuseks oli 150 aasta pikkune periood, mille jooksul teenisid kogudust neli kirikuõpetajat. Suuremat rolli mängis nende seas õpetaja Johann Georg Eisen. Nimelt kui keisrinna Katariina II külastas Eesti- ja Liivimaa kubermange, esitles pastor Eisen ennast keisrinnale Ninasi postijaamas ja andis talle soolaks-leivaks kirsse, eelmise aasta õunu ja tsentifoolia roose, mispeale keisrinna küsis: «Kelle inetu vana kirik oli 20 versta eespool, kust ma mööda sõitsin?» Kuulnud, et see ongi pastor Eiseni kirik, soovitas valitsejanna Liivimaa kindralkuberneril Browne'il, kes teda oma kubermangu piirides saatis, uue kivikiriku ehitamisega kiirustada. Et teatavasti tähendas keisrinna soovitus tegelikult käsku, alustati kiriku ehitust juba järgmisel aastal ning see õnnistati 1767. aasta maikuus. Torma kirik on romaani stiilis.Torma koguduse sün...
Archibald - Ao Peep, Pomerol - Tõnu Kattai, Bebe - Kristel Leesmend, Rene Rasmus Kull, Maurice Toomas Kolk, Ernest Erkki Rebane jpt. Etendust dirigeeris Endel Nõgene, Lavastas Georg Malvius kes on pärit Rootsist. Etenduse kunstnikud olid Ellen Carins (Sotimaa). Valgustuskunstnik oli Andres Sarv. Tegelaste elulood: Madeleine- Margit Saulep lõpetas 1994. aastal Eesti muusikaakadeemia Hendrik Krummi ja Ervin Kärveti Lauluklassis.1994- 2008 oli Rahvusooper Estonia solist. Alates 1995.aastast on osalenud Vanemuse teatri muusikalavastustes. Pälvinud Tiit Kuusiku nimelise lauluvõistlusel I preemia (1993)ja Hendrik Krummi nimelise lauluvõistlusel II preemia. Mustafa Aivar Toomingas lõpetas 1978. aastal Tallina Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ja töötab alates sellest Vanemuise teatris näitlejana. Daisy - Merle Jalakas lõpetas 1996 Eesti Muusikaakadeemia dots Ljudmilla Issakova lauluklassis. 1995
25 krooni roheline Anton Hansen Tammsaare Varagame talu 1991,1992,2002,2007 50 krooni roheline Rudolf Tobias Estonia teater 1994 100 krooni sinine Lydia Koidula Phja-eesti paekallas 1991,1992,1994,1999,2007 500 krooni lilla Carl Robert Jacobson Suitsupsuke 1991,1994,1996,2000,2007 Mndid Mntide nominaalid olid * 5 krooni (1993,1994) * 1 kroon (1992, 1993, 1995 ja 1998, 2000, 2001, 2003, 2006, 2008); * 50 senti (1992, 2004, 2006, 2007); * 20 senti (1992, 1996 kollased ja 1997, 1999, 2003, 2004, 2006, 2008 hbedased); * 10 senti (1991, 1992, 1994, 1996, 1997, 1998, 2002, 2006, 2008); * 5 senti (1991, 1992, 1995). Igapevases kibes oli kaks erinevat 5 kroonist meenemnti (vermitud aastatel 1993 ja 1994). Eriline Eesti kibemntide puhul oli see, et iga mndi tagakljel oli vapp ja vermimise aastaarv, esikljel suurelt nominaal ja "Eesti Vabariik" (v
Kolmas koht 1990. aasta romaanivõistlusel romaani "Äike" eest Albu valla Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Pärast äikest" eest Teosed: 1969 "Jannu" 1977 "Peeter ja vanaisa" 1981 "Peaasi et pahandusi ei tuleks" 1981 "Koolipoiss Jannu" 1983 "Ülesküntud liivakast" 1986 "Tädi Fantaasia" 1992 "Pott peas" 1994 "Koerapolka" 1994 "Fantastiline tüdruk" 1994 "Juba tornid paistavad" 1995 "Kaks õde" 1997 "Fantastiline poiss" 1998 "Kaardimajake" 2004 "Kummuli kuu" 2005 "Must ratsanik"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
