Mu meeskolleeg siis silma vaatas mul ja ütles nii: kas on ka teada sul, kas sa ka tead, kas sina seda tead et see ei pidand tähendama head. Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina, gruusia, moldova, vene, rootsi, norra, slovaki, inglise ja jaapani keelde ning soome keeles on ilmunud kogu "Julkaistavaksi Suomen tasavallassa" (1988) Viiding on loonud ja tõlkinud laulutekste filmidele, teatrietendustele ja varieteeprogrammidele Enesetapp Oma elutee lõpetas 21.veeburaril 1995 enda soovil,Raplas Põhjus: Habras närvikava Veenide läbi lõikamine. Aitähh kuulamast! Rauno&Ralf (2012)
I have chosen this film because I like it very much. Pride and Prejudice tells us about a big family in England from the town called Meriton. In the film we can perfectly see the life in England at the end of the 18th century. Pride and prejudice This movie was made after Jane Austen novel Directed by Simon Langton Composer: Care Davis Producer: Sue Birtwistle Country of origin: United Kingdom Genre: drama Tear of release: 1995 Duration of a film: 3 hours The main characters Jennifer Ehle Elizabeth Bennet Colin Firth Mr. Darcy Susannah Harker Jane Bennet Crispin Bonham-Carter Mr. Bingley Alison Steadman Mrs. Bennet Benjamin Whitrow Mr. Bennet The Bennets family The Bennets were poor but respectable in the town of Meriton.
o Piripilli-Liisu upub oma pisaratesse, Seene-Mikk on nii must, et kasvab pärast vihma seeni täis jne. o Tõsimeeli manitseva, õpetava ja hoiatava, tihti ka halemeelse lastekirjanduse taustal mõjus selline hüperbool lausa revolutsioonina, nagu aastaid hiljem neid piltlugusid kommenteeritakse. Kasutatud kirjandus: 1. "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hindrey (04.04.2011, 14:00) Karl Eduard Sööt (1862-1950) Eesti järelärkamisaja üks kõige huvitavam luuletaja sündis 26. dets 1862 Tartu vallas Lohkva küla Tuki tuulevesti rentniku pojana ja elas kogu oma pika elu väärika kultuuritegelasena Tartu linnas. Sööt käis Tartu Õpetajate seminari algkoolis, 1878-1881 Tartu kreiskoolis ning täiendas end hiljem vabakuulajana Tartu ülikoolis
"DOGMA 95" MANIFEST "Dogma 95" on Kopenhaagenis 1995. aasta kevadel asutatud filmirezhissööride kollektiiv, eesmärk on vastu seista "teatud tendentsidele" tänapäeva kinos. 1960. aastal sai mõõt täis! Kino oli surnud ja oli tarvis uuesti ellu kutsuda. Eesmärk oli õige, aga vahendid mitte. Selgus, et uus laine on virve, mis jooksis liiva ja muutus kõntsaks. Individuaalsuse ja vabaduse hüüdlausetest sündis üksikuid teoseid, kuid mitte muutusi. Laine oli kõigele avatud, nagu ka rezhissöörid
(tõlge Gleitmani raamatust) EMOTSIOONID, TUNDMUSED: OMAENESE SISESEISUNDI TAJUMINE (Pilt) Sisetunde vääriti tõlgendamine. Gilberti ja Sullivani opereti üks tegelaskujudest, Kannatlikkus, arutleb: ,,Hulluse ebatavalisus on võrreldav sellega, et terava haigushoo äärmise piina mõjul on seda eksikombel kerge ka seedehäireks pidada". (New York Gilbert and Sullivan Players; Lee Snideri foto, 1987) On ilmne, et tunnetame omaenese sisemist hingeseisundit ise seda subjektiivselt tajudes. Mitmed sotsiaalpsühholoogid arvavad, et niisugune tunnetusprotsess võib mõju avaldada ka emotsioonide subjektiivsele tajumisele. Me räägime, et tunneme armastust, rõõmu, muret või viha. Kuid kas me oleme alati kindlad selles, mida tunneme? Ühes Gilberti ja Sullivani operetis üks tegelastest möönab, et tagasitõugatu võib armastust eksikombel seedehäireks pidada. Kuigi see on suuresti liialdatud, võib midagi ...
RIIGI MAJANDUS Grete Sammal, KANADA 1. Riigi töötuse määr (%). Leia ka maailma keskmine näitaja. Kui riik on arengumaa, siis leia võrdluseks ühe arenenud maa näitaja (töötuse määr), kui riik on arenenud maa, siis ühe arengumaa näitaja. Pane riigid koos näitajaga kirja (võid teha n tabeli). TEE SISULINE JÄRELDUS. Kanada töötuse määr, seisuga 2011 on 7.5%, maailma keskmine näitaja on 2014 seisuga 8.3%. Võrreldes muu maailmaga, on Kanada töötuse määr väikesem ja võrreldes ühe arengumaaga(Burkina Faso) on Kanada näitaja 10 korda väiksem. Seega Kanada töötuse määr võrreldes muu maailma ja arengumaaga on tored...
Urmas Lennuk Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Elust ja amet Sündinud 16. oktoobril 1971. On eesti näitekirjanik ja dramaturg. Õpingud 1990. aastal lõpetas ta Tamsalu keskkooli. Seejärel õppis ta 19921993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ning 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. Töö Lennuk on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 on ta töötanud Rakvere teatris kirjandusala juhataja, dramaturgi ja lavastajana. 1. augustil 2011 asus Urmas Lennuk Vanemuise teatri draamajuhi kohale. Edestades konkursil Rein Pakki ja senist draamajuhti Sven Karjat, tegi ta neile ettepaneku asuda tööle ...
Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Louis Comfort Tiffany vitraaz Feeding Flamingoes Referaat Pilt 1 Juhendaja: Prof. Mare Saare, Tallinn 2011 Sissejuhatus Selles referaadis tutvustan vitraazi Feeding Flamingoes, mis on loodud muuseumite ja kollektsionääride poolt väärtustatud kunstniku Louis Comfort Tiffany (18481933) poolt. Alustan ülevaatega juugendstiilist, mis on nimetatud vitraazi valmimise perioodiks. Sellele järgnevalt toon lugejani informatsiooni vitraazi autorist Louis Comfort Tiffanist endast. Vitraazi tutvustamisel lähtun enamjaolt Hugh F. McKean´i (1908-1995) raamatus The ,,Lost" Treasures of Louis Comfort Tiffany kirjeldatust. Raamatu autoriks on kunst...
(Ibid, 1276-1277) 5 Analoogiline on olukord ka mõttega. Kuigi loomal võivad olla mõtted ja need mõtted panevad ta mingis suunas tegutsema, ei tarvitse loom seda, mida ta teeb, teha sellepärast, et ta mõtleb, mida ta teeb. Tema mõtete sisu või tähendus võib põhjuslikust seisukohast olla ebaoluline. Seega ei pruugi tema käitumine olla intelligentne pelgalt seetõttu, et ta mõtles. (Dretske, 1995, 1277) Dretske väitel ei saa see, mida läheb vaja selleks, et midagi mõtteks muuta, olla liiga lihtne. Sest kui see nii oleks, ei seletaks tõsiasi, et need on mõtted, miks süsteem, kellel on need mõtted, käitub just nii, nagu käitub. Ilma nimetatud seoseta mõtte ja käitumise vahel pole intellekti. (Ibid, 1279) 6 KÄITUMISE SELETAMISE VIISID Järgnevalt liigub Dretske oma aruteluga edasi, vaadeldes seda, kuidas võiks mõte
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA 1. Kursuse ülesehitus ja eesmärk Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade: Eesti loodusest, selle mitmekesisusest ja mitmekesisuse põhjustest; Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust; Maastikulisest liigestatusest. Õppekirjandus: Arold, I., 2005. Eesti maastikud. 453 lk. Arold, I., 2004. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk. INIMMÕJU Maastikumuutused Eestis 20. sajandil (Mander ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi) Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940- ndatel); nõuk. piiritsooni moodustamine; põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine;
Margus Laidre „Lõpu võidukas algus“ - retsensioon Kaisa Kamenik A83347 Margus Laidre poolt 1995. aastal ilmunud raamat „Lõpu võidukas algus“ keskendub Põhjasõja algusele ning seda Rootsi riigi vaatepunktist. Käsitletud on põhiliselt aastaid 1700- 1701, mil kuningas Karl XII Eesti ja Liivimaal oli ning põhiline tähelepanu on Narva lahingul ja olukorral Riia all. Lisaks kirjeldab raamat põhjalikult tolleaegset armeeolustikku ja üldist Euroopa poliitilist seisu 17. sajandi lõpul ja 18.sajandi algul. Raamat tõstatab palju küsimusi
aastal võrreldes 2005. ja 2001.aastaga .............................................................................................................. 7 3. TAIME- JA LOOMAKASVATUSTOODANG...........................................................9 3.1 Pestitsiidide (herbitsiidi, fungitsiidi ja bakteritsiidi ning insektitsiidi) kasutus toimeaines põllumajandusmaa hektari kohta Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal, Taanis ja Iirimaal aastatel 1995 ja 2001.....................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................11 2 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK 1.1 Lorenzi kõver Lorenzi kõverat kasutatakse ebavõrdsuse kirjeldamiseks. Kõver kirjeldab algse tulu
Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Louis Comfort Tiffany vitraaž Feeding Flamingoes Referaat Pilt 1 Juhendaja: Prof. Mare Saare, Tallinn 2011 SISSEJUHATUS 2 Ülevaade Juugendist 3 Louis Comfort Tiffany 4-5 Vitraaž Feeding The Flamingoes 6 KOKKUVÕTE 7 Kasutatud kirjandus. Kasutatud pildiallikad 8 1 Sissejuhatus Selles referaadis tutvustan vitraaži Feeding Flamingoes, mis on loodud muuseumite ja kollektsionääride poolt väärtustatud kunstniku Louis ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ36-1 Inna Netsai RAVIMITE HOIDMINE, SÄILITAMINE, KÄITLEMINE HAIGLAS JA PEREARSTIKESKUSES Referaat kliinilise farmakoloogia õppeaines Juhendaja: K.Mand Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Ravim on igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu. Ravimiameti avaldatud juhendis (1995) määratletakse:"Ravvimina käsitatakse kõiki aineid või ühendeid, mis on mõeldud inimese või looma haiguse ravimiseks või ennetamiseks. Kõiki aineid...
Järgnes Saksamaa 14%-ga, Suurbritannia 10,4%, Prantsusmaa, 9,0% ja Itaalia 4,6%. Maailma kogutoodang oli 13 mln autot. Lisaks Jaapanile väiksed tootjariigid olid veel Kanada, Hispaania ja Brasiilia. 1989. aastatel astus autotooandgu maailma Lõuna-Korea, mille osatähtsus oli 2,5%. Saksamaa, USA ja Suurbritannia osatähtsus 89. aastatel langes. Suureks tootjaks sai Jaapan, selle maailma osatähtsus oli 25,5%. Maailma kogutoodang oli 31,4 mln. 1995. aastal hakkasid autotoodanguga tegelema Hiina, India ja Mehiko, kõigi eelnevalt mainitud riikide osatähtsus oli 3,5%. Oma positsioone kindlustasid Lõuna-Korea, Hispaania, Kanada ja Suurbritannia. Langes Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, USA ja Jaapani osatähtsus, kuigi Jaapanil oli endiselt tugeval positsioonil (20,6%). Maailma kogutoodang oli 32,3 mln. 2000. aastal tugevnesid Kanada, Hiina ja USA positsioonid, USA sai esmakordselt ette Jaapanist moodustades 22,1%
noorsookirjanduse toimetajana, aastatel 1960-1964 Televisioonistuudios laste ja noortesaadete toimetajana ( E. Nirk, … 1975: 270). 3 Kirjaniku tegevust alustas retsensendina „Edasis“, 1950-ndate aastate lõpul kriitikuna tegev pidevalt. Avaldanud sisukaid artikleid ja ülevaateid lastekirjanduse kohta, samuti probleemitihedalt publistikat sotsiaalsetel teemadel ( O. Kruus, … 1995 ja 2000: 405). „Sirbi ja Vasara“ veergudel tõestab Aino Pervik, et ta ise on võimeline täitma nõudeid lastkirjandusele: „Lastekirjandus oma kõrgtasemel on kaheldamatult kunst. Lasteraamatu teeb lasteraamatuks lapsetaju, lapsetasandi olemasolu, lapslugeja intellektuaalset ja emotsionaalset kandejõudu arvestav probleemi või aine valik ning käsitlus, lastekirjanduse rütm ja lapsele vastuvõetav sõnastus. Oluline on ka meeleolu, milles valitsegu turvalisus, soojus, elujulgus,
Juhan Sütiste Juhan Sütiste (a-ni 1936 Johannes Scütz 28. /16. XII 1899-10. II 1945), luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik. (Kruus 1995 : 561)Sündis Tartumaal Tähtvere v. Kure metsavahitalus ehitustöölise pojana, õppis 1909-12 Tartu Peetri kog. Kirikuk-s, töötas 1913-19 kellassepa õpipoisi ja sellina, jätkas haridusteed õhtustel joonistamiskursustel ja 1918-22 Tartu õhtugümnaasiumis. (Kruus 1995 : 561)Kuulus 1919-20 Tartu kooliõpilaste reservpataljoni ja võittis mõne päeva osa lahingutegevusest Pihkva all Punaarmee vastu. (Kruus 1995 : 561)Pärast Vabadussõda töötas kellaseppa juures ning õppis 1923-31 Tartu ülikoolis filosoofia-ja õigusteadskonnas, stuudiumi lõpetamata, kuulas peamiselt kirj., rahvaluule ja ajaloo loenguid. Oli Tartus vabakutseline kirjanik. Noorpõlves harrastas Sütiste sporti, võitis 1927 Roomas üliõpilasolümpiaadil odaviskes
VENEMAA Rahvastiku tihedus 8,5 in/km2 Asustus on tihedam Euroopa poolel. Rahvaarv 2009. aastal 140 041 000 2005. aastal 142 776 000 1995. aastal 148 490 000 * Ennustatakse rahvaarvu langust-2015. aastal 136 010 000 Kasvutempo 2009. aastal -0,5% 2005. aastal samuti -0,5% 1995. aastal -0,1% *2015. aastaks ennustatakse sama -0,5%, aga 2025. aastaks -0,6% Palju naised sünnitavad 2009. aastal 1,4 last naise kohta 2005. aastal 1,4 last naise kohta 1995. aastal 1,3 last naise kohta *2015. aastaks ennustatakse 1,4 last, 2025. aastaks 1,5 last naise kohta Sündimus 2009. aastal oli 1 554 000 1995. aastal 1 363 000 2005. aastal 1 519 000 2015. aastaks ennustatakse 1 415 000 Keskmine eluiga- naistel on kõrgem kui meestel (naistel 75) meestel 63 2009. aastal 66 aastat 2005. aastal 66 aastat 1995. aastal 65 aastat *2015. aastaks ennustatakse 67 aastat Su...
Asutamine Vähemalt 2 asutajat, FI või Vähemalt 2 asutajat, 1 peab 1 ja enam isikut, võib olla nii FI Võib olla nii FI kui ka JUI, , Väheamlt 2 asutajat, JUI, ei või olla KOV üksus olema täisosanik ja teine kui ka JUI (ÄS, § 137). min. 1asutaja (ÄS, § 242). FI kui ka JUI (TÜS, (ÄS, 1995, § 79 - 80). usaldusosanik (ÄS, 1995, § 125). 2001, § 4). vt. täisühingut. Kohaldatakse samu tingimusi nagu OÜ
2007 "National Treasure: The Book Of Secrets" "Rahvuslik aare: Saladuste raamat" Benjamin Franklin Gates Here are some of his adwards, what he has earned: Achivments: ShoWest Decade of Achievement Award 2001 Special Saturn Award "Shadow of the Vampire" 2001 MTV Movie Award Best Onscreen Duo "Face/Off" 1998 MTV Movie Award Best Onscreen Duo "The Rock" 1997 Toronto Film Critics Lifetime Achievement Award 1996 Boston Society of Film Critics Award Best Actor "Leaving Las Vegas" 1995 Chicago Film Critics Award Best Actor "Leaving Las Vegas" 1995 Golden Globe Award Best Actor in a Motion Picture (Drama) "Leaving Las Vegas" 1995 Los Angeles Film Critics Association Award Best Actor "Leaving Las Vegas" 1995 National Board of Review Award Best Actor "Leaving Las Vegas" 1995 National Society of Film Critics Award Best Actor "Leaving Las Vegas" 1995 New York Film Critics Circle Award Best Actor "Leaving Las Vegas" 1995 Oscar Best Actor "Leaving Las Vegas" 1995
kunstivälised asjaolud. See paradigma jäi eesti luule arenguloo kõikide järgnevate käänakute juures nö kohalolevaks ja varjatud mõjuriks, omalaadseks iseseisva Eesti Vabariigi sümboliks.(www.otsing/Juhan Sütiste) 2. Juhan Sütiste (a-ni 1936 Johannes Scütz 28. /16. XII 1899-10. II 1945), luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik. (Kruus 1995 : 561) Sündis Tartumaal Tähtvere v. Kure metsavahitalus ehitustöölise pojana, õppis 1909-12 Tartu Peetri kog. Kirikuk-s, töötas 1913-19 kellassepa õpipoisi ja sellina, jätkas haridusteed õhtustel joonistamiskursustel ja 1918-22 Tartu õhtugümnaasiumis. (Kruus 1995 : 561) Kuulus 1919-20 Tartu kooliõpilaste reservpataljoni ja võittis mõne päeva osa lahingutegevusest Pihkva all Punaarmee vastu. (Kruus 1995 : 561)
Prantsuse Vabariik Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Pindala - 547 030 km2 (meretaguste piirkondadega 674 843 km2) Rahvastiku tihedus - 97 in/km2 Rahaühik euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Riigikord semipresidentaalne vabariik Iseseisvus - 6. juuni 1523 Kirjaoskus 99 % Majandus (2009) SKT - 2,108 triljonit USD SKT elaniku kohta - 33 678 USD 72 % inimestest teeninduses 24 % inimestest tööstuses 4 % inimestest põllumajanduses Tööjõulisi inimesi 28,1 miljonit Töötus 9,1 % Rahvaarv 1995 59 712 208 inimest 2000 61 136 524 inimest 2005 62 911 523 inimest 2010 64 768 389 inimest Oletatav: 2015 66 301 000 inimest 2025 68 482 000 inimest Loomulik iive 1995 - 0.4 2000 - 0.5 2005 - 0.6 2010 - 0.5 Oletatav: 2015 - 0.4 2025 0,2 Sünnid ja surmad 1995 sündis 763 000 ja suri 540 000 inimest 2000 sündis 808 000 ja suri 547 000 inimest 2005 sündis 807 000 ja suri 537 ooo inimest 2010 sündis 805...
45000 40000 35000 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 1990 2000 2010 2020 2030 oodatav eluiga 1990 2010 mehed 64,53 70,62 naised 74,67 80,52 SÜNDIMUS sündimus üldkordaja sünnid üldkordaja 1990 45289 741 16,3 1995 43119 492 10,9 2000 39988 379 9,5 2010 37693 377 10,0 Sündimuse üldkordaja Võru maakonnas aastatel 1990, 1995, 2000, 2010 18 16 14 12 10 8 6 4 2 Page 1 0 1990 1995 2000 2010
Euroopa riigid rahvusvahelistes organisatsioonides ISLAND NATO Schengen (2001) NORRA NATO Schengen (2001) ROOTSI EL Schengen (2001) SOOME EL Eurotsoon Schengen (2001) VENEMAA SRÜ (Sõltumatute rahvaste organisatsioon) EESTI EL NATO Schengen (2007) LÄTI EL NATO Schengen (2007) LEEDU EL NATO Schengen (2007) VALGEVENE SRÜ UKRAINA SRÜ INGLISMAA EL NATO Schengen --> piiratud liikmesolek IIRIMAA EL Eurotsoon Schengen --> piiratud liikmesolek PRANTSUSMAA EL Eurotsoon NATO Schengen (1995) HISPA...
REIN KELPMAN Egon Rehemaa E-08B REIN KELPMAN Sündis 13.aprillil, 1960, Tartus Isikunäitused · 1986 Tallinna Kunstihoone Galerii 1988 A. H. Tammsaare majamuuseum, Tallinn 1989 Kopenicker Bank, Berliin, Saksamaa 1990 Eesti Kunstifondi Galerii, Helsingi, Soome · 1991 Oulu Linna Noorte- ja Kultuurikeskus, Oulu, Soome 1991 Eesti Kunstifondi galerii (koos Jüri Arrakuga), Helsingi, Soome 1992 Volleby Instituut, Vasteras, Rootsi 1992 Tido krahviloss, Tido, Rootsi · 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1995 Tuglas - Seura , Helsingi, Soome 1995 Tartu Kunstimuuseum, Tartu 1995 Galerii Sebra, Tartu 1995 Sak...
. -8- , , . , , , . , , : . - - . 3. . . , , , . , , . . . . . . - . . « - , ». (, , ) , « » . .3 . ( ) (, ..). , . 60- . , , , . , , . - . - 3 . . - ., 1995., . 41. -9- . , . . , , . : , . , . , , , . , . - . : , , , , , , , , , , . . . , , , . , - . . . , , , , , . , . , . - 10 - . . , . . , .
Tarbijakäitumine Kiire kaootiliste kasvu aastad 1991-1994 Noorusliku optimism aastad 1995-1998 · uued brändid · pallju uringuid selleks,et kaardistada brändide tuntust,tarbimist,turuosa,mainet 1995-1998 Lääne turundajad · Läänetarbijate tarbimis-ja ostukäitumine olid võõrad,tellisidmahukaid U&A (usage and attitude)uuringuid · Rahvusvahelised turundajad panustasid rohkelt reklaami ning blokeensid mõned turud(tarbijateadvuses) 1995-1998 1996.aastal tõid nii blokeeritud turu näide Leaf Oy kui ka Kalev ... 1995-1998-relansseerimise näide Näide Eestis Kalev,Mars,Snickers oli üle 40 % turust Anneke (ilma meedia toetuseta) Karuna (ulutaslik meediakampaania) Leedu brand Lineaarse kasvuaastad 2001-2008 jaemüüjate tugev... Jaekaubandus- B,C-Stockmann D,E-Prisma
mõisteid on väga palju uuritud. (Biddle, 1986) Rolliteooria uurib meie suhteid teiste inimestega ja seda, kuidas nende ootused ja reaktsioonid sunnivad meid reageerima. Ka väidab ta selle olevat sotsiaalse seletuse vormi, mis täiendab isiksuse psühholoogilist mõistmist. Periman rõhutab töö-, perekonna- ja vanemlikke rolle kui isiksuse ja käitumise kujundajaid näidates, kuidas traditsiooniline sotsiaaltöö teooria neid sotsiaalseid institutsioone rõhutab. (Payne, 1995, lk 128) Rolliteooria on seotud strukturaal-funktsionalistliku teooriaga sotsioloogias ning moodustab osa sellest. Rolliteooria viitab selgitusele, mis juhtub siis, kui inimesed tegutsevad läbi sotsiaalsete protsesside ja hiljem tegude tagajärjega. Iga inimene on kui näitleja, kes esindab tüüpilist päriselu stsenaariumi, mille täitmisel on teatud kontekstid ja komplekte funktsioon, mis on seotud normide, ootuste, kohustuste, õiguste ja
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine Labor 1 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 14.04.2011 Tallinn 2011 Mõõtetulemused Katse nr Ti Väärtus (ms) 1 2001 2 1995 3 2157 4 1912 5 1904 6 2043 7 2214 8 2033 9 1804 10 1758 11 1981 12 1768 13 1747 14 1965 15 1741 16 1645 17 1961 18 2032 19 2072 20 1744 21 1874
Eesti Keskerakonna juht Edgar Savisaar http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Edgar_Savisaar_2005.jpg Edgar Savisaar on Eesti juhtivaima konservatiivse erakonna Eesti Keskerakond juht ning Tallinna linnapea. KE esimehe ametit on ta pidanud alates 12. oktoobrist 1991. aastast kuni 10. oktoobrini 1995. aastani ja alates 30. märtsist 1996. aastast kuni tänaseni. Ta oli üks põhilisemaid Keskerakonna asutajaid ning on algusest peale erakonna üks juhtfiguure olnud. Enne Keskerakonna loomist oli ta Eesti Jalgpalliliidu president (1990-1992). Savisaar on olnud VII, VIII ning IX Riigikogu liige. VII Riigikogusse valiti ta 1992. aasta Riigikogu valimistel, mis toimusid 20. septembril. Toonastel valimistel kogus ta 4768 häält, mis oli ühtlasi üks suuremaid häälte arve
...............................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2.KIRJALIK KIRJANDUSE ÜLEVAADE SOTSIAALTÖÖ TEOREETILISE KONTSEPTSIOONIST/MUDELIST.........................................................................................4 2.1 Sotsiaaltöö teooria ja praktika. R. Kreem, Tartu, 1995....................................................4 2.2 Tänapäeva sotsiaaltöö teooriad: kriitiline sissejuhatus. M.Payne, Tallinn, 1995..............5 2.3 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................8 3.TEADUSARTIKLITE ESITAMINE.......................................................................................9 4.MÕTTEKAART.........................................................................
......................................................10 2 3 1. TÖÖJUHEND JA SISSEJUHATUS Üliõpilane valib ühe konkreetse mootorsõiduki (sisepõlemismootoriga, hübriidajamiga, elektriajamiga jne) kirjeldab ja analüüsib selle ehitust kursusel Jõuülekanne käsitletud materjali valguses. [6] Autoks on Audi A6 2.8, 1995 MY C4. See auto on 4-ukseline, sedaan keretüübiga, ees paigutatud mootoriga, esiratta veoline. Audi A6 2.8 on üks C4 mudelitest Audi perekonnas. [6] Mootoriks on tavaline bensiinimootor, 2.8-liitrine, ühe ülanukkvõlliga, 6-silindriline, 2 klappi silindri kohta. See jõuseade toodab 128 kW (172 hj) võimsuse juures 5500 p/min ja maksimaalne pöördemoment 250 Nm pööretel 3000 p/min. Mootor kannab oma võimu ratastele 5-käigulise manuaalkäigukasti abil. Tühimass on 1445 kg. [6]
SKT SKT sisemajanduse kogu toodang. See on riigis toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogu väärtus, USA dollarites ühe elaniku kohta aastas. Mina toon välja ühe elaniku kohta aastas kaupade ja osutatud teenuste kogu väärtuse eurodes. EESTI Aastatel 1995-2007 toimus suur tõus 4000 eurolt kuni 9900 euroni. Seejärel toimus 2008 ja 2009 aastal langus 8100 euro peale, ning alates 2010 aastast tõusis jälle kaupade ja osutatud teenuste väärtus inimese kohta kuni 9100 euro peale. Kõige suurem tõus oli aastal 2007, siis oli kaupade ja osutatud teenuste väärtus inimese kohta 9900 eurot. LÄTI Aastatel 1995-2007 toimus suur tõus 2700 eurolt 7200 euro peale. Seejärel toimus 2008-2010 aastatel langus 5900 euro peale, ning alates 2011 aastast tõusis jälle kaupade ja osutatud teenuste väärtus inim...
50000 50000 Hüdro- ja tuuleenergia tootmine 0 0 1989 1991 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 Aastad Energiabilanss Energia import ja eksport
o Hukkunuid alla 100 · Horvaatia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel Horvaadid said võidu Suur osa serblasi lahkus Horvaatiast Tekkis etniliselt puhas Horvaatia riik · Bosnia ja Hertsegoviina: o Kuulutas end iseseisvaks 03.03.1992 o Algas 1992-1995 kestnud sõda bosnia moslemite, horvaatide ja serblaste vahel o 1995 Srebrenica massimõrv, suurim massimörv pärast IIMS o 1995 Daytoni rahuleping lõpetas sõja. Bosnia sõda on läbi, jagati ära rahvuse järgi, 5 presidenti. · Makedoonia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.09.1991 Kulges veretult o Peamine probleem riigis on arvukas albaanlaste vähemus. 2001 olid relvakokkupõrked albaanlaset ja valitsusvägede vahel. · Montenegro: o Kuulutas end iseseisvaks 03.06.2006
Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm ÜL.1 [energiabilanss] Näitaja 1991 1992 1993 1994 1995 Turba tootmine 5715 6478 4175 5810 5563 Küttepuidu tootmine* 8735 7445 7275 12725 20730 Muu kütuse tootmine* 0 0 0 0 85 Hüdro- ja tuuleenergia tootmine 0 3 6 9 10 Põlevkivi tootmine 184448 170672 126705 136992 122370 Märkus: Mõõtühik: teradžauli
Ül.3 [imporditud kütused] 1991 1992 1993 1994 ..imporditud kerge kütteõli ja diislikütus 25314 16910 19982 17774 ..imporditud autobensiin 18945 9379 10336 12484 133,62% 180,30% 193,32% 142,37% 130271 Martin Haug, Tehnotroonika 1.rühm 1995 1996 1997 1998 1999 2000 5563 6504 5411 1533 5447 3345 20730 23687 25886 21634 21225 20617 85 110 97 70 107 76 10 8 12 16 17 21 122370 133854 130595 112822 97831 108330
Seda kõneldakse osaliselt ka Eestis, Rootsis, Norras ja Loode-Venemaal. 4 1. Soome keel Soome keel kuulub soome-ugri keelte läänemeresoome haru põhjarühma (Kaevats & Varrak, 1995, lk 591) (Vaata Lisa 1). Soome keel on üks mõjuvõimsamaid soome-ugri keeli. Sellel on Soomes ja Euroopa Liidus ametliku keele staatus. Seda keelt kõnelevad umbes viis miljonit inimest. Soomes on see riigikeeleks. (Soome, 2017; Kaevats & Varrak, 1995, lk 591). Soome keel on arenenud kahest vanast läänemeresoome hõimumurdest, karjala ja häme. Hiljem on sinna lisandunud eestipärasest soome hõimu murdest. 18. sajandi teisel poolel alanud idasoome elementide tunglus kirjakeelde jõudis kõrgpunkti 19. sajandi esimesel poolel nõndanimetatud murrete lahingu ajajärgul. (Eisen, 2008, lk 123-124) Vanimad üleskirjutised on leitud 13. Sajandi käskkirjades. (Kaevats & Varrak, 1995, lk 592)
Jaanuaril 1905 Verise Pühapäeva nime all. Kõigest kolm päeva hiljem jõudis revolutsioon ka Eestisse, vallandusid streigid ja meeleavaldused. Revolutsiooniga läksid kaasa esmalt Tallinna töölised, kes korraldasid streike ja miitinguid. Tallinnast levis töölisliikumine ka teistesse linnadesse, eriti Narva. Revolutsioon haaras ka Tartu üliõpilaskonda, kes katkestasid oma õppetöö ja ühinesid ülevenemaalise üliõpilaste streigiga. (Laur, Pajur, Tannberg 1995: 24) 17. oktoobril 1905 avaldas Nikolai II kodanikuõigusi lubava manifesti. Revolutsiooni kõrgpunktiks oli oktoobris toimunud ülevenemaaline poliitiline üldstreik, kus võttis osa üle 20 000 eestlase. (Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon [WWW]) 16. oktoobril 1905 toimus sotsiaaldemokraatide poolt organiseeritud suur rahvakoosolek Tallinnas Uuel turul, kus osales 8000 - 10 000 osavõtjat. Koosoleku lõpus avas turu lähedal
EL-i liikmesriigid Prantsusmaa - Pariis (1952) Saksamaa - Berliin (1952) Luksemburg - Luxembourg(1952) Madalmaad - Amsterdam(1952) Itaalia - Rooma(1952) Belgia - Brüssel (1952) Ühendkuningriik - London (1973) Iirima - Dublin (1973) Taani - Kopenhaagen (1973) Kreeka - Ateena (1981) Portugal - Lissabon (1986) Hispaania - Madrid(1986) Austria - Viin (1995) Soome - Helsinki(1995) Rootsi - Stockholm (1995) Küpros - Nikosia (2004) Tsehhi Vabariik - Praha(2004) Eesti - Tallinn (2004) Ungari - Budapest(2004) Läti - Riia(2004) Leedu - Vilnius(2004) Malta - Valletta(2004) Poola - Varssavi(2004) Slovakkia - Bratislava (2004) Sloveenia - Ljubljana (2004) Rumeenia - Bukarest (2007) Bulgaaria - Sofia(2007)
Teised Milwaukee kontoritarvete pood XYZ 1996 - 1997 töökogemused: › Müügijuht-kassapidaja › Tegelesin klienditeenindusega › Vastasin kliendi küsimustele ja tegelesin ostjatega › Tegelesin kassaaruannetega regulaarselt › Korrastasin poe ning lao riiuleid vastavalt vajadusele Milwaukee firma Fast Freddy's 1995 - 1996 › Teenindaja-kassapidaja › Tegelesin klienditeenindusega › Töötasin kiiresti arenevas meeskonnas Koolitasin uusi töötajaid › Tegelesin kassaaruannetega Muu: tööle asumine võimalik koheselt Funktsionaalne CV Seda tüüpi CV-d kasutage juhul, kui olete olnud pikka aega tööta, vahetanud tihti töökohti, kui Te olete seisma jäänud karjääriarengus
vanadus, vaid ka söömise ja joomise, iskliku puhtuse ja riietumise, töötamis ning mängimise liikumisdimensioonid. (Roper jt 1999: 270-271). 3 1. LIHASJÕUD JA VAIMNE TERVIS 1.1. Lihasjõud Lihasvastupidavusel ja lihasjõul on väga suur tähtsus meie igapäevaste toimingutega hakkamasaamisel. Lihaskonna hea töövõime on meile vajalik liikumiseks, töötamiseks, kukkumise vältimiseks ja tasakaalu säilitamiseks. (Fogelholm jt 1995: 101). Ka koormus aitab säilitada lihaskonna töövõimet ja struktuuri. Koormuse võib tagada kas mingi kehaline tegevus millel on treeniv toime või siis mingi teadlik treening. Inimestel, kes on vähe trenni teinud, on vananemisega kaasnev lihasjõu vähenemine palju suurem, kui neil, kes on kehaliselt aktiivsed. (Fogelholm jt 1995: 101). 1.2. Vaimne tervis Inimese psüühiline tervis koosneb kahest komponendist: negatiivsest ja positiivsest.
6 1986 6 7 1988 7 1989 8 1990 9 1991 10 1992 11 1993 12 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2005 2006 2007
100 29,2 49,1 55,5 5,4 12,1 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999
Kanti Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja "Pokuraamatu" illustratsioonide eest (1996) III Nukitsa konkurss: 1. koht kirjaniku kategoorias "Pokuraamatu" eest; 1. koht kunstniku kategoorias "Pokuraamatu" piltide eest; 2. koht kunstniku kategoorias raamatu "Kassike ja kakuke" piltide eest (1996) Albu valla A. H. Tammsaare kirjanduspreemia: eripreemia "Pokuraamatu " eest (1996) AS BürooTarve ja Kultuurilehe 1995. aastal ilmunud lasteraamatute kujundusvõistlus: 1. auhind autoriraamatu "Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist" ja E. Niidu raamatu "Krõlli pannkoogitegu" illustratsioonide eest (1996) Riigi kultuuripreemia (aastapreemia) kunsti alal "Pokuraamatu" jt. lasteraamatute illustreerimise eest (1996) 7 V Nukitsa konkurss: 1. koht kunstniku kategoorias raamatu "Pintselsabad" piltide eest; 2
22 1958 (). , -. , -. ''The Night Of Proms'' 1995, : '' ''. , , , , , . , , , , . , . , , , (), , . . 6 , . , , . , 12 . , , , . , . 1992 , , ''Miserere''. , Luciano Pavarotti. 1993 , ''Pavarotti International Festival'', 1994 . Luciano Pavarotti, Bryan Adams, . 1995 , , , ''Night Of Proms''
2. Itaalia Rooma asutajaliige 3. Luksemburg Luksemburg asutajaliige 4. Madalmaad (Holland) - Amsterdam asutajaliige 5. Prantsusmaa Pariis asutajaliige 6. Saksamaa Berliin asutajaliige 7. Taani Kopenhaagen 1973 8. Iirimaa Dublin - 1973 9. Ühendkuningriik London - 1973 10. Kreeka Ateena - 1981 11. Hispaania Madrid - 1986 12. Portugal Lissabon - 1986 13. Austria Viin - 1995 14. Rootsi Stockholm - 1995 15. Soome Helsingi - 1995 Järgmised 10 riiki : 16. Poola Varssavi - 2004 17. Slovakkia Bratislava - 2004 18. Tsehhi Praha - 2004 19. Ungari Budapest - 2004 20. Eesti Tallinn - 2004 21. Läti Riia - 2004 22. Leedu Vilnius - 2004 23. Sloveenia Ljubljana - 2004 24. Küpros Nokosia - 2004 25. Malta - Valletta - 2004 Viimased 2 kandidaati : 26. Bulgaaria Sofia - 2007 27
Euroopa Liidu riigi lipud Daniil Pisartsik 4.B klass Belgia 1. jaanuar 1958 Saksamaa 1. jaanuar 1958 3. oktoober 1990 Prantsusmaa 1. jaanuar 1958 Itaalia 1. jaanuar 1958 Luksemburg 1. jaanuar 1958 Holland 1. jaanuar 1958 Taani 1. jaanuar 1973 Iirimaa 1. jaanuar 1958 Suurbritannia 1. jaanuar 1958 Kreeka 1. jaanuar 1981 Portugal 1. jaanuar 1986 Hispaania 1. jaanuar 1986 Soome 1. jaanuar 1995 Austria 1. jaanuar 1995 Rootsi 1. jaanuar 1995 Eesti 1. mai 2004 Läti 1. mai 2004 Leedu 1. mai 2004 Malta 1. mai 2004 Poola 1. mai 2004 Slovakkia 1. mai 2004 Sloveenia 1. mai 2004 Tsehhi 1. mai 2004 Ungari 1. mai 2004 Küpros 1. mai 2004 Bulgaaria 1. jaanuar 2007 Rumeenia 1. jaanuar 2007 Horvaatia 1. juuli 2013
Eesti erakonnad Pt. 3.5 Iseseisev töö valimismaterjaliga 1. Erakonna nimi 2. Mis on erakonna logo? Mida see sümboliseerib? 3. Millist ideoloogiat erakond esindab? Kas ja kuidas see materjalis kajastub? 4. Too välja kolm lubadust, mis materjalis antakse. Kui reaalsed need lubadused on? 5. Kellele on materjal suunatud? Kas see täidab oma eesmärgi? Eesti Keskerakond Asutatud 1991 Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995- 1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, T. Aas, A. Must, P. Toobal, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, M. Tuus-Laul, M. Korb, T. Mölder, J. Karilaid, Y. Toom Liikmeid üle 14 000 Eesti Keskerakond Riigikogus 26 kohta Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus Euroopa Parlamendis 1 koht Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses 2004 leping Ühtse Venemaaga
Raivo Adlas Raivo Adlas on sündinud 31. jaanuaril 1940. aastal Harjumaal Kiisal. Ta lõpetas 1964. aastal EPA agronoomiateaduskonna ja 1965. aastal Vanemuise teatri õppestuudio. Täiendas end Leningradis G. Tovstonogovi reziilaboratooriumis. Aastatel 19681991 töötas Vanemuises. Seejärel töötas mõnda aega lavastajana stuudioteatrites ning aastatel 19931995 Pärnu Endlas. Aastast 1995 töötab ta taas Tartus Vanemuise teatris. Noorena tahtis saada autojuhiks. Ta ise küll õppis näitlejaks, kuid arvab ,et näitlejaks saab veel mitut teist moodi. Ta arvab ,et Eestis on väga palju kohti, kus näitlejaks saab õppida. Alates Lavakunsti kateedriga ja Viljandi Kultuuriakadeemiaga ning lõpetades igasuguste stuudiotega, kursustega ja suvekoolidega. Ta on rahul sellega ,et on näitleja, kuna arvab ,et muidu ei oleks tema elu olnud üldse nii huvitav.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
