Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti Kaitseväe välismissioonid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Eesti Kaitseväe välismissioonid
Eesti osaleb rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel alates 1995. aastast. Esimeseks välismissiooniks oli ÜRO rahutagamisoperatsioon Horvaatias, pärast seda on Eesti kaitseväelased teeninud Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Iisraelis, Kosovos , Afganistanis ja Iraagis . Aastate jooksul on operatsioonides osalenud üle 2000 kaitseväelase, paljud neist on mitmekordse kogemusega.
Välismissioonide alguseks võib pidada 1993. aastat, mil Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln tegi oma Balti kolleegidele ettepaneku moodustada ühine Balti rahuvalvepataljon BALTBAT. Tänased välismissioonidele minevad üksused komplekteeritakse suures osas Scoutspataljoni baasil, ent arvestatav osa meeskonnast tuleb ka Kaitseliidust ning teistest kaitseväe üksustest (nt Kuperjanovi jalaväepataljon, Logistikapataljon ).
Alates 2005. aastast osaleb Eesti ka NATO reageerimisjõududes NRF (NATO Response Force ), mille eesmärk on luua kõrgvalmidusega ja kiiresti ümberpaigutatav väekoondis, mis suudab osaleda sõjalistel operatsioonidel kõikjal maailmas. Eesti seni suurim panus NATO reageerimisjõududesse oli 2010. aasta esimesel poolel valmisolekus olnud üle 200 liikmeline maaväekomponent selleks moodustatud Balti pataljoni koosseisus .
NATO poolt juhitavatest operatsioonidest osaleme tänapäeval (2010. a) Afganistanis, Kosovos ja Iraagis. Samuti osaleme ÜRO vaatlusmissioonil Lähis-Idas ning Euroopa Liidu juhitaval operatsioonil Bosnias ja Hertsegoviinas.
Eesti on osalenud erinevatel rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel alates 1995. aastast.Pea 15 aasta jooksul on Eesti kaitseväelased olnud missioonidel:
Horvaatias (1995)
Bosnia ja Hertsegoviinas (alates 1996, hetkel staabiohvitseridega)
Liibanonis (1996-1997)
Iraagis (alates 2003, alates 2009 staabiohvitseridega)
Kosovos (alates 1999, alates 2010 staabiallohvitseridega)
Afganistanis (alates 2003)
Lähis-Idas ÜRO poolt juhitud UNTSO vaatlusmissioonil (alates 1997)
Aire Almre
PK11-PE
Eesti Kaitseväe välismissioonid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aireke94 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti panus pingete lahendamisel Lähis-Idas
8
docx

Eesti panus pingete lahendamisel Lähis-Idas

Saue Gümnaasium Riigikaitseõpetuse kursus Kaisa Tamme Eesti panus pingete lahendamisel Lähis-Idas. Essee riigikaitseõpetuses Saue 2013 Oleme kõik lugenud meediast, kui hinnatud on eesti sõdurid välisriikides. Meedia kajastab tihti eestlaste tegevustest Lähis-Idas ning kui palju meie mehi neis riikides hukub ja vigastada saab. Osalemine koostöös liitlastega mitmesugustes kriisireguleerimise operatsioonides on olnud Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika oluliseks osaks sisuliselt selle algusest peale. Eestlaste panus sõjakolletes on suur ning meie abile loodetakse. Teada on, et USA ja Inglismaa on Eesti sõdurite

Riigiõpe
Osce üro nato
14
docx

Osce üro nato

konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks. Konverents algas San Franciscos 1945. aasta aprillis, ÜRO põhikiri (UN Charter ) allkirjastati 51 riigi poolt 26. juunil 1945 ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. ÜRO ametlikeks keelteks said inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania keel; hiljem lisandus neile araabia keel. Eesti liitus ÜROga 17. oktoobril 1991, organisatsiooni uusimad liikmed on aastal 2002 liitunud Sveits ja TimorLeste (IdaTimor) ning 2006. aastal liitunud Montenegro. ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted ÜRO eesmärgid vastavalt organisatsiooni põhikirjale:

Ühiskonnaõpetus
Rahvusvahelised organisatsioonid
8
doc

Rahvusvahelised organisatsioonid

Lähte Ühisgümnaasium Kuidas suhtutakse Eesti osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides? (Lühiuuring) Lähte 2008 SISUKORD 1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon 2. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 3. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon 4. Euroopa Liit 5. NATO Miks osaleb Eesti rahvusvahelistel operatsioonidel? Inimeste arvamus osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides Kokkuvõte Kasutatud allikad 1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon? Rahvusvaheline organisatsioon on rahvusvahelise tegevuspiirkonnaga organisatsioon. Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone: Valitsustevahelised organisatsioonid Valitsustevaheline organisatsioon on vähemalt kolme riigi poolt rahvusvahelise lepinguga

Ühiskonnaõpetus
NATO
13
doc

NATO

1991 ­ NATO Rooma tippkohtumine ja PõhjaAtlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council, NACC) loomine. NACCist saab struktuur, mille kaudu saab alustada koostööd Kesk ja IdaEuroopa riikidega uuenenud poliitilises situatsioonis. Eesti on NACCi asutajaliige. 1994 jaanuar ­ Brüsseli tippkohtumisel tutvustatakse NATO rahupartnerlusprogrammi (Partnership for Peace, PfP), Eestile esitatakse kutse programmiga liitumiseks ning 3. veebruaril 1994 ühineb Eesti rahupartnerlusprogrammiga. 1995 jaanuar ­ NATO käivitab PfP egiidi all Planeerimis ja Ülevaatusprotsessi (Planning and Review Process, PARP), millesse lülitub ka Eesti. 1996 ­ Eesti alustab NATOga 16+1 läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks, mis saab nimeks Intensiivne Dialoog Liitumisküsimustes (Intensified Dialogue on the Questions of Membership). 1997 mai ­ Portugalis NATO ja partnerite välisministrite kohtumisel pannakse alus EuroAtlandi

Riigikaitse
NATO
19
rtf

NATO

................... 1.Mis on NATO?..................................................... 1.1. Alliansi taust......................................................................................... 1.2. Kuidas NATO töötab............................................................................. 1.3. Julgeoleku ülesehitamine partnerluse kaudu........................................ 1.4. NATO laienemine................................................................................. 1.5. Eesti ja NATO....................................................................................... 1.6. Eestlaste arvamus liitumisest................................................................ 1.7. Eesti osalus rahuoperatsioonides.......................................................... 1.8. Rahvusvaheline kaitsealane koostöö..................................................... 2.Uurimise etapid.................................................... 2.1. Esimene grupp.......................

Ühiskond
NATO referaat
25
doc

NATO referaat

Nato North Atlantic Treaty Organization Tallinn 2008 Sisukord 2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3 2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus. Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus

Ajalugu
ÜRO
20
doc

ÜRO

...................................................................................................................20 2 1. Sissejuhatus Järgnev referaat teeb selgeks, mis on ÜRO üldises mõistes ja millega tegeleb. Saab lühida ülevaate ÜRO ajaloost ja peakorterist. Saab teada täpsemalt ÜRO organisatsioonidest ja millega tegelevad ning Eesti osast ÜROs. 3 2. Ajalugu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 191 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese

Ühiskond
Eestlased Afganistani missioonidel
25
rtf

Eestlased Afganistani missioonidel

AFGANISTANI KONFLIKT NSVL (Nõukogude-Afganistani sõda) AJAL................................. 2.1 Sõja põhjused ja sõjakäik......................................................................................................... 3. EESTLASED AFGANISTANI SÕJAS TÄNAPÄEVAL.............................................................. 3.1 Sõja põhjus ja käik.................................................................................................................... 3.2 Eesti osalus Afganistanis.......................................................................................................... 3.3 Eesti sõdurite kogemused Afganistanist................................................................................... 4. VETERANI POLIITIKA............................................................................................................... RESÜMEE....................................................................................................

Riigikaitse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun