objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil enamik senistest liikmetest haarasid kinni uutest väljakutsetest ja läksid edasi teist teed. Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks, kuid näiteks Georges Braque pöördus hoopis kubistliku stiili poole. Henri Matisse. Meri Colliore´I lähedal Henri Matisse. Elurõõm Kubism Pablo Picasso portree. Autor Juan Gris Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907
Dmitri Ivanovits Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk 2. veebruar 1907 Peterburi) Dmitri Ivanovits Mendelejev oli vene keemik. Mendelejev lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Mõnel juhul vaidlustas teiste keemikute poolt määratud aatommassid, kuna need ei sobinud tema loodud perioodilisustabeliga. Elulugu Sündis Siberis Tobolski linnas, seitsmeteistkümnelapselises perekonnas[1]. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. 1849
Tammsaare on : *Eesti kirjanduse suurim eepiline talent *Iseseisev juurdleja põhiliste eluprobleemide üle *Seltskonnakroonik ja kombekriitik *Jutuveeretaja *Kodukootud filosoof-targutaja *Naiselik uneleja Elukäik Tammsaare (1878-1940) Sündinud on ta tänapäeva Vargamäel 30.Jan 1878 aastal sündis Isa oli Peeter Hannsen, tubli taluperemees Haridustee: *1886- Sääsküla vallakool *1888- Prümli vallakool *1892- Väike-Maarja kihelkonnakool *1898-1902- H.Treffneri gümnaasium *1907-1911-Tartu ülikool-jäi lõpetamata tervise tõttu Edasin elukäik: *1903-1907-ajakirjanik Tallinnas *(,,Sõnumed", ,,Teataja") *1912 Kaukaasias tervist parandamas *1914 maooperatsioon Tartu Ülikooli kliinikumis *1914-1919 Koitjärve periood *1919- Kolis Tallinnasse *13.03-1920 abiellus Käthe Veltmaniga *17.02.1921 poja Eeriku sünd *A.H.Tammsaare suri 1.märtsil 1940 aastal A.H.Tammsaare tõlkijana *Tõlketegevusega alustas juba Treffneri gümnaasiumis *Oluline elatusallikas...
Romet Kolk 12a 2009 Saksamaa poliitik 1921 NSDAP juht 1933 Riigikantsler 19341945 Riigipea Sündis 1988.aastal 20.aprill kell 06.30 Peres oli veel peale tema 5 last Isa Alois ja ema Klara Suhteliselt rikas pere 6 aastaselt kooli Väga hea algkoolis Meeldis anda korraldusi Astus Linzi reaalkooli Isa surm 1903 1903.a. toitjakaoutuspensjoni 1907 .a. viini Kunsti Akadeemia 1907 .a. ema surm 21.detsember 1909 .a. kolis varjupaika 1913 .a. kolis Münchenisse 1914 .a. 19 jaanuar kuulutati sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks 1914.a. august astus sõjaväkke Sidemees Ordenid Saksa patrioot 1918 sai tõsiselt vigastada Saksa kaotus Traumeeris teda Esimese maailmasõja lõppedes esindas Hitler tõelist rahvavaenulikkust, süüdistades juute Saksamaale kaotuse toomises. Tema arvates oli sõja lõpp alles uue sõja algus ning
nailonkiududega Pisidetailid · 1851 Elias Howe (Ing) idee tõmblukust · 1867 Gideon Sundbäck (Rootsi, USA) kasutuskindel tõmblukk · 1941 Geoorge de Mestral Velcro Takjapael Tavaprobleemid kodus · Tolm tekib inimese nahast · Praht · Mustus · Pesemine · Triikimine Koduhoolduse areng · 1901 Hubert Cencil Booth (Ing) tolmuimeja · 1979 James Dysin kotita keeristolmuimeja · 1907 Alva J. Fisher (USA) pesumasin Thor · 1907 Henkel Co (Saksa) oesupulber Persil · 1924 Savage Arms Co tsentrifuug · 1982 Procter & Gamble pesuvedelik Vizir · 1926 Erik Rotheim (Norra) - aerosoolid
1905 12. detsember algab mõisate näituse raames põletamine ja rüüstamine 1906 1. september avatakse ENKS 1905 16. detsember Tallinnas tütarlastekool Tartus hakkab ilmuma "Päevaleht" 1906 Jaan Jõgever asutab ajakirja 1905 19. detsember algab "Eesti Kirjandus" (ilmub kuni karistussalkade tegevus Eestis 1940) 1907 veebruar alustab tegevust EÜS "Ühendus" 1907 26. aprill asutatakse 1907 6. august asutatakse korporatsioon "Fraternitas Eesti Kirjanduse Selts Estica" 1908 Tartus avatakse esimene 1907 6. august asutatakse kino Eestis Eesti Kirjanduse Selts 1908 15. september lõpeb 1908 Tartus avatakse sõjaseisukord Baltimaades
talle suureks koormaks, lisaaega tuli võtta uneajast siit sai alguse tervistkahjustav öötöö harjumus. Vähesest vabast ajast hoolimata ei jätnud noormees unarusse oma harrastusi lugemist ning flöödimängu kooliorkestris, samuti pikki jalutuskäike ning jalgsimatku. ÜLIKOOL Aastatel 1898 1906 õppis Peeter Põld Tartu Ülikoolis usuteadust. See valik meeldis nii tema vanematele kui ka talle endale. Ülikoolikursuse lõpetas Peeter 1906. aastal ning 1907. aastal kaitses ta usuteaduse kandidaadi kraadi. Juba enne täielikku immatrikuleerimist oli Peeter Põld astunud Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ning osales aktiivselt paljudel rahvuslikel sündmustel. EÜS-i tegevus kulges kahes suunas: üks eesmärk oli eestlastest üliõpilaste omavaheliste suhete tugevdamine, teine tegevussuund oli aga eesti ajaloo, keele ning rahvuskultuuri tundmaõppimine ja uurimistulemuste tutvustamine.
salt mining machines, different kinds of mills, pianos and other projects. Kulibin died in 1818 after spending his last years in poverty. The International Astronomical Union's Minor Planet Center has named an asteroid in Kulibin's honor: 5809 Kulibin. The asteroid was discovered on September 04, 1987 by L. V. Zhuravleva at Nauchnyj[6]. 2 II (27 (8 ) 1834, -- 20 (2 ) 1907, -) -- . , , , , , , , , , , . -- . * 1847 -- . * 1855 -- - -. « » . * 1856 -- , « ». * 1855 -- . * 1855--1856 -- . * 1857--1890 -- ( 1865 -- ), 1863--1872 -- . * 1859--1861 -- . . . , , , , , . . . [1] [3] [4] [5] * 1876-- - - , 1880 , , . 1879 , . * 1890 -- - , . * 1892 -- -- - , 1893 ( . . . ).
Kuid Rimski-Korsakovi muusikaline tegevus ei piirdunud ainult heliloominguga. Võib öelda, et Rimski-Korsakov oli üks maailma suurimaid muusikateoreetikuid.Ta töötas 37 aastat Peterburi konservatooriumis (viimased aastad ka rektorina). Rimski-Korsakovi auks kannab Peterburi Konservatoorim tema nime. Nikolai Rimski-Korsakov oli tuntud ka välismaal. Näiteks 1884. aastal valiti ta Prantsuse Heliloojate Ühenduse auliikmeks. 1907 aastal juhatas ta mitme teose ettekannet Pariisis vene muusika kontserdil. Pariisis antud kontserdid olid üldise arvamuse järgi vene muusikakunsti ja Rimski-Korsakovi loomingu triumfiks. Ükski teine vene helilooja pole olnud pedagoogiks nii paljudele silmapaistvatele muusikategelastele. Mitmed tema õpilased said kuulsateks heliloojateks (näiteks Igor Stravinski ja Sergei Prokofjev). Eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures õppinud R.Tobias, A.Kapp, M.Saar, M.Lüdig, A.Lemba.
Keila Kool Referaat Dmitri Mendelejev Koostas: Keila 2009 Dmitri Ivanovits Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk 2. veebruar 1907 Peterburi) oli vene keemik, kes lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Mõnel juhul vaidlustas teiste keemikute poolt määratud aatommassid, kuna need ei sobinud tema loodud perioodilisustabeliga. Elulugu Sündis Siberis Tobolski linnas, seitsmeteistkümnelapselises perekonnas. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. 1849.a. kolis perega Peterburgi, kus 1850.a
Aino Kallas Pille Ülem Muhu Põhikool 9.klass 2014 Andmed Täisnimi: Aino Julia Maria Krohn Varjunimi: Suonio Sünd: 02.08.1878. Sündis: Viiburi läänis, Kiiskilä mõisas, Ida-Soomes Soome-eesti proosakirjanik Kolis eestisse 1903. Perekond Isa Julius Krohn (1835-1888): tunnustatud rahvaluuleteadlane, kirjandusajaloolane, luuletaja ning Helsinki Ülikooli professor. Ema Maria Wilhelmina Lindroos (1841-1917): soomerootslane, Soome Tütarlastekooli esimene juhataja Vend Kaarle Krohn ning õed Helmi Krohn ja Aune Krohn harrastasid kirjutamist Aino Kallas (üheksa kuune) ema Minna Krohniga Koolid ja töökohad 18871894 Helsingi Soome Tütarlastekool Oli seotud Postimehega Kuulus rühmituse "Noor-Eesti" siseringi Abiellu ja lapsed 1900 abiellus eesti rahvaluule- ja keeleteadlase Oskar (Philipp) Kaldaga. Nad said kokku viis last: Virve...
AA aa · · 11285 · - · : · · · · · 1907 · "Vehkleja" · · · · "Valge Daam" · · · y · , !
4 (1914 1918 .) , . , - . , , . 1907 . , 1882 , -, , . . , . 18 1919 , , , . (1/8). , 15 , , , , , . , , . , 100000 . , , . , (132000000000 ). , , , - , . , . , , , , . , , . 1917 , . , , - . , , . , , , . , , . , , . . , , , . 1917 ,
, XX . . , 14,4% . XX . 44 , 18601917 . 67. , . , , , , , , . 1926 . 31000 . , , , . , , ., , , 1907 . 17 , 92 , 18 39 , . - 30 130 , 29 , 49 , . , . 33 , 196 , 38 75 . , , , -, - . , . , ; . , -, . . , XIX - XX . , . , , , , . , .
Abja Gümnaasium Nikolai Rimski-Korsakov Referaat Koostaja: Tõnis Liiber Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. NOORUKIST SIRGUB MUUSIK..........................................................................................4 2.ELU PÄRAST MEREVÄE AKADEEMIAT................................................................................4 3.MITTE AINULT HELILOOJA....................................................................................................5 4.LOOMING................................................................................................................................ 7 4.1 Ooperid...................................................
Suurt rolli etendas Rikard Nordraak, kellega tegi muusikaühingu. Mis hakkas muusikat propageerima(taani, rootsi jne) Euterpe- tutvustada publikule taani, rootsi norra heliloojate loomingut. 18..? rajas Troldhauger(ehitis, tema kodu, nüüd majamuuseum, mis on Bergenist väljas) seal on säilitatud asjad nii nagu vanasti, seal on väiksemid kontserte. 1898 organiseeris Bergenis norra muusikafestivali, seal esinesid tuntud muusikud, 1906-1907 olid kontsertturneed, saksamaal jne. 1907 suri südameatakki. Oli aktiivne LOOMING: Kõige arvukama osa moodustavad soololaulud ning klaveri-ja orkestripalad. Soololaule on tal üle 140 ja nende vorme on klaverile üle 150. Ta on kirjutanud viiuli- ja klaveri sonaate. Tal on kaks klaverikontserti- üks on maailmakuulus, teine lõpetamata. Klaverikontsert nr 1 I osa (a-moll) Ta muusika on hästi lüüriline, tundeküllane. Teda on väga palju võrreldud Heino Elleriga. Ta on põhjamaine
välismaal õppinud kujur,kes töötas eestis · Looming eeskujuks oli pr realistlik skulptuur · Sündis 1855al paldiski lähedal,meremehe peres · Juba õppides õnnestus tal oma töid müüa,õppides tlna toomvaeste koolis,pani õp tähele tema nikerdusi · Õpinguid jätkas tlnas ühe tisleri juures · 1876-79 õppis peterburi kunstiakadeemias · Õppis,elas peterburis,pariisis itaalias · Tema õpilane oli K magi · 1907 aal sai peterburi kunstide akadeemia akadeemikuks · 1918 asus elama paldiskisse · Loomingus saab välja tuua: · REALISTLIKEKALURIELUKUJUTISI:HÜLJEKÜTT PAKRI SAREL,ÄREVAL OOTEL · MÜTOLOOGILISE KOMPOSITSIOONE "KOIT JA HÄMARIK" · Monumentidest köleri bust · Suri eestis 1929 paldiskis KOKKUVÕTE: Eesti kunst sai alguse peterburist,seal finantseeritimtoodeti,saadeti tunnustust.valdav kunstistiil oli realism.kuigi enamik kunstnike
"Pesu" 1937 (Loodus ja külaelu lähtus olukordade meeleolust) Ants Laikmaa · 1866 1943 · Ta õppis 18911893 ja 18961897 Saksamaal Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning töötas seejärel Düsseldorfis. · Eesti rahvusliku kunsti rajajaid · Kunstikool Tallinnas 1903 · Realistlikud eesti haritlaste pastelltehnikas portreed ja maastikud · Loomigus oli tunda impressionismi mõju · Korraldas esimese eesti kunsti üldnäituse 1906. Tartus · Eesti kunstiselts 1907 · 1913-1932 tegutses õppejõuna Tallinnas pastellmaal Marie Underist 1904 Poiss Itaaliast Autoportree (pastell) Oskar Kallis · 1892-1918 · 1913-1916 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis · Osales "Vikerla" asutamises (Noorte kujurite ühing 1917-18) · Juugend ja sümbolism · 1918 suri Krimmis tiisikusse (tuberkuloos) · Tema nimelist majamuuseumi pole "Kalevipoeg kellukest helistamas" 1914-1915 juugendlik teos (pastell)
-- , -- -- . - , (1855-1929). , ( ), . . , , , . . , . , - , . , , , . , , , . . , , . 1875 . .. . ... . 1907 , , , . 20 . "". . , 1904 , - " ", 1854 . 1911 , . 300- , . 23 . . , . " " (1894), " " (1899), " " (1904), " " (1905) , , . - ( - ) ( ) 200- -. - " ", " ", " " " ", "", " , ", "" " "... . -. . : ...
, 24 1844 , C 13 1863 10 " " " " (18701873) " " 6 1876 " " (18801883) " " (1884) " " (1885) " " (1880 1891) " " (1881) (1892) C 1894 1907 C 1898 1899 29 1930 B , 86
KUBISM Lauri Kasak Risto Kööts Sander Mägi Kubismi mõiste Kubism nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest Üldiseloomustus Kunstivool, mis sai alguse Pariisis 20. sajandi esimese kümnendiku teisel poolel ja kestis kuni teise kümnendiku lõpuni Kubismi alguseks peavad paljud ajaloolased 1907. aastat, kui Pablo Picassol valmis maal "Les Demoiselles d'Avignon", mis oli stiili poolest täiesti revolutsiooniline Sai nime prantsuse kunstikriitikult Louis Vauxcelles'ilt, kes kirjeldas 1908. aastal DanielHenry Kahnweileri galeriis Braque'i tööd "Houses at L'Estaque". Rajajateks olid Hispaaniast pärit Pablo Picasso(18811973) ja prantslane Georges Braque(18821963) Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Erisuunad on tubism ja orfism Kubismi tekkimise põhjused 1907.a
ha [cm3] mõõtmed , [mm] a b h üksik keskm. 1 250,7 118,3 87,8 2603,96 4990 1916,3 2 249,7 117,3 85,7 2510,14 4862 1936,9 3 247,3 117,7 87,3 2541,01 4874 1918,1 1907 4 250,7 118,0 87,0 2573,69 4916 1910,1 5 248,0 118,2 87,0 2550,28 4866 1908,0 6 251,0 119,0 87,0 2598,60 4816 1853,3 Tabel 2. Katsetatud proovikehade veeimavus Prk nr Proovi Mass, Veeimavus, [%] keha [g] Massi Mahu järgi
1. Fovism (ptk 6, lk 42-45) Ametlik kunst on lõhenenud, kõigutas usku ilu ja kunsti igavestesse reeglitesse, mida klassitsism ja akademism olid kuulutanud. Kunstis palju erinevaid stiile ja voole. Kunst on pidevas muutuses. 1903. aastal Pariisis Sügissalong, uuendusi soosiva züriiga näitused · Eksponeeris 20. Sajandi uuendusi · Tagasivaatena postimpressionismi tööd 1905 kunstnike rühm (oli ühtne kuni aastani 1907) Sügissalong · Joonistus tinglik · Lastepärane · Värvid eredad, puhtad · Kantakse lõuendile erinevate suurustega laigud · Foofid metsik (maalid mõjusid jõuliste, metsikutena) · Kujutasid kunstniku meeleolu · Värvid vastupidised loodusele (puutüved punased,, taevas roheline jne) MATISSE (Foovide kuningas) · Kunstniku meeleolu edasikandmine, teoses pole midagi jutustavat · Tähtis liikumine ja dünaamika, aga jäädvustas vaid üht hetke · Tähtsad värvid ja lõbustamine · Olenemata värvide ,,mets...
() , , , 1917 . . , , , , , . 22 1870 . 21 1924 54 . (1831--1886) (1835--1916), (18661887) III , . 19051907 190507 , . . III , , , 1905 , , , . 1906 , 1907 . , , , , . 24 1917 . 7 (25 ) . : . 124 « » 110 , 70 , 120 , . , 11 1918 , . , . I (19001905) 29 . II (19081917) . 1908 . 1917 . 1921 . 1922 .
Terje Vaher 12B Frida Kahlo ja Diego Rivera http://amazingmexicans.com/wp-content/uploads/2011/08/diego-rivera-Frida1.jpg Magdalena Carmen Frida Kahlo y Calderón(1907-1954) oli Mehhiko maalikunstnik Meeldis väita, et sündis 1910. aastal. Pere kolmas tütar. Väga tundeküllas, mässumeelne, kirglik ja sensuaalne. Kummaline huumorimeel. Tema märgiks said kokkukasvanud kulmud ning värvilised mehhiko stiilis kleidid Frida Kahlo http://4.bp.blogspot.com/_hTZNpJ3rqhU/TRbGgRB7O3I/AAAAAAAAAYg/AKFIsRV17Ro/s1600/Frida.jpg 1922 astus ühte Mehhiko kõige lugupeetavamasse haridusasutusse. ...
22 1862 , . , , . , . , , . . , , . , . , . , , . , , . [] (Claude Debussy, 18621918) -- , , , . (1884), . . (), . (). . . , 1881 1882 . ( 1913 ) , ( 1901). -- . : (. , . . ), (. , . ). (. . , . . ), . , . « ,, "» ( . ; 1894), , , , , . -- « » ( . ; 1902), . , . , , . . , . , . , . . , . . . 3 «» (1905) -- . , . , . -- « » (1890), . ' « . » (1911), «» (1912) . -- , , , . (, ). 24 (1 -- 1910, 2 -- 1913), (« », « », « » .), , , , , . , 20 ., ...
Tehti korjandusi, pidusid jms. üritusi, et kogumist finantseerida. Kogujateks otsiti haritud inimesi, neid juhendati, neile maksti sõidu- ja elamisraha. Püüti saata laule üles kirjutama kaks inimest, kellest üks oleks muusikalise haridusega ja kirjutaks viise, teine kirjutas sõnu. Paljud kogujad olid Peterburi Konservatooriumi üliõpilased: August Topman 1904–1905, 19 viisi Samuel Lindpere 1904–1905, 131 viisi Juhan Aavik 1904 ja 1906, 219 viisi Mart Saar 1904 ja 1907, 127 viisi Peeter Penna 1904–1905, 1909–1911, 759 viisi Peeter Süda 1905–1907, 1909, 1911–1912, 443 viisi Johannes Kärt (Jaak Karis) 1911, 58 viisi Cyrillus Kreek 1911–1914, 234 viisi Johannes Muda 1914, 46 viisi EÜS-i kogu sisaldab 10 683 noodistust. 4)Rahvapillid ( kirjeldus või joonis) , millest valmistati, kuidas mängiti. www.ema.edu.ee/oppematerjalid/rahva… Laulupidude traditsiooni sünd. sa.laulupidu.ee/laulupeod-1869-2009/
1) Kirjanduselu 1905-1917 Pidurdasid Eesti kultuuri arengut. 1906. avati Vanemuise uusi teatrihoone.(K. menning pani alguse esimesele kutselisele teatrile). 1870 aga esilinastus vanemuises Koidula "Saaremaa Onupoeg", mis oli Eesti teatri sünnidaatum. 1907 asytati Eesti Kirjanduselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum. Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias, Saar), kunstnikud(A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism. 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915.
Uurimus kunstiajaloost 12. klassile Inimese Kujutamine maalikunsti erinevatel perioodidel. 1.) Realism Jean-Francois Millet ,,Õhtupalve" (1859) (Pilt pärit : http://imagecache5.art.com/p/LRG/8/846/O7MY000Z/jean-fran %C3%A7ois-millet-angelus.jpg) 2.) Kubism Pablo Picasso "Avignoni neiud" (1907) (Pilt pärit: http://kailahsearlescott.files.wordpress.com/2009/01/1907_picasso_demoiselles.jpg) Jean-Francois Millet ,,Õhtupalve" (1859) · Jean-Francois Millet ,,Õhtupalve" (1859) originaalpealkirjaga L'Angelus (The Angeleus) on õlimaal lõuendil, ning asub Orsay muuseumis Pariisis. Tegemist on olustikumaalii ehk zanrimaaliga · Maal esindab realistliku kunstivoolu. Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni ta huvitus kaasajast, lihtsatest inimestest ja argielust. Loodust ja inimest tõepäraselt kujutav kunstisuund. Kõike kuj...
Tsarismi ees seisis ülesanne laiendada külas oma sotsiaalset baasi (luua külas soodne pinnas jõuka talupoja tekkimiseks ja saada nad isevalitsuse poole). Jõuka talupoegkonna tekkimist oli senini kuigivõrd takistanud külakogukonna süsteem. Senini oli külakogukond tsarismile olnud mugavaks maksude kogumise ja politseilise järelevalve tagamise vahendiks. 9. nov 1906. a. andis Stolõpin välja ukaasi külakondade lõhkumise kohta. Teostama hakati seda 1907. a. Sisu a) taluomanik- kogukonnaliige võis nõuda hingemaa kinnistamist tema isiklikuks omandiks. Ta võis nõuda maade koondamist üheks krundiks (maja lähedusse) lahktaluks. Ta võis ka külast lahkuda talle eraldatud maatükile üksiktalu. b) mõisamaid ei puudutatud c) talupoeg võis külakogukonnast välja astuda d) Talurahvapank hakkas jõukamatele talupoegadele laenu andma. Talurahvapank tegeles kokkuostetud mõisamaade müügiga. Hinnad väga
,,Deemon" ,,Luik-tsaaritar" Krisjan Raud 1865-1943 Eesti ,,Puhkus teel Egiptusesse" ,,Kalev kosjas" ,,Viru vanne" ,,Kalevipoeg kivi heitmas" Oskar Kallis 1892-1918 Nii maalikunstnik kui rahvusromantilise suuna esindaja ,,Kalevipoeg allilmas" ,,Kalevipoeg kellukest helistamas" Nikolai Triik 1884-1940 ,,Irmgard Menningi portree" ,,Lennuk" ,,Soome maastik" Fovism 20 saj. · Ilmnes Prantsuse maalikunstis 1905.aastal · Paralleelne impressionismiga · Hääbus 1907.a. · Uuenduslik vool sai oma nime ajakirjanikult, kes ristis selle foovideks · Kriitikud suhtusid voolu vaenulikult · Tunnusjooned: -maastikud, - aktid, -portreed, -maal oli kaotanud oma ruumilisuse ( eiratakse perspektiivireegleid) . -joon on pannud vormid lainetama -väga hoogsa pintslitööga on edasi antud emotsioone- väljendatud meeleolu -segamata värvid on paisatud lõuendile -puhtad, selged värvid -domineerib dekoratiivsus, ekspressiivsus ja spontaansus
Muusika KT. Jean Sibelius ja Edvard Grieg ELULUGU Jean Sibelius 1865-1957 Soome rahvas austab oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli oma maa iseseivsuse ees soomlaste võitluses. Sündis Hämelinnas, arsti perekonnas. Kaotanud vaakult isa kasvatas teda vaid ema, kes ei abillunudki enam uuesti. Ema oli muuskaliselt andekas ja jagas oma oskusi ka pojale. Jean harjutab klaverit ja 6-aastasena oskab juba pillil improviseerida. Need esimesed loomekatsetused noodistas ema. 15-aastasena osaleb ta suurel pianistide konkurssil Helsingis. Ta võidab laureaadi tiitli. 1885 avatakse Helsingi muusikakool, mis on esimene kõrgem muusikakool Soomes. Sibeliuse andekus oli niivõrd ilmne, et talle omastati peale muusikakooli lõpetamist riiklik stipendium. Stipendium võimaldab 2 aastat enesetäiendamist Viinis ja Berliinis. Ülejäänud pika elu veedab vaid Soomes, mis tõestab tema siirast ki...
1868.a.C.R.Jakobsoni "Vanemuise" seltsis I Isamaakõne,andis pildi eesti muistsest kultuurist.Elu muutus,taheti talletada rahvakultuuri.See oli rahvusliku liikumise tegevussuund.Taheti parandada kooliõpetust.I üldlaulupidu 1869. Tartus.Eesti Kirjameeste Selts Tartus 1872-1893.eesti keele korraldus,uue kirjaviisi propageerimine,rahvaluule kogumine,eesti keelsete raamatute kijastamine ja aastaraamatu väljaandmine.Selle järeltulijaks oli Eesti Kirjanduse Selts 1907,suleti 1940.taasavati 1993.1860 mõte asutada eestikeelne keskkool Aleksandrikool.Tööd juhtis Pekomitee,esimeheks J.Hurt. r.liikumise keskused olid Tartu ja Viljandimaa,ideoloogid ja rahvajuhid olid J.V.Jannsen,J.Hurt,C.R.Jakobson.1870 rahvuslik liikumine kaheks:mõõdukad(J.Hurt,teotusid sakslastele)radikaalid(C.R.Jakobson, venelastele). J.V.Jannsen(1819-1890)järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja.1857-1863 Pärnus"Perno Postimees",1864-1880 Tartus"Eesti Postimees"
ANTON HANSEN TAMMSAARE elulugu A.H. Tammsaare lapsepõlvekodu asub Järvamaal, soode ja metsadega ümbritsetud väljamäel- Tammsaarel. Kirjanik sündis Põhja-Tammsaare talus 30. jaanuaril 1878. Peres kasvas üles kümme last, kirjanik neist neljas. Töötas algul karjas, hiljem põllumaal. Kirjaniku lapsepõlv oli karm ja lihtne- ta kasvas üles nõudliku isa ja hella emaga. Pühade ajal loeti peres piiblit ja pühakirju. Teostes on kirjanik tihti läinud tagasi oma lapsepõlve ning kirjeldanud teostes ka oma lapsepõlvekodu. Läbi kõikide suuremate külaürituste ja pühade, puutus kirjanik kokku külarahva mõttemaailma ja kommetega. Juba lapsepõlves nägi Tammsaare, kui rasked on tema isa suhted naabritega. Lapsepõlvemälestustesse ulatub ka loodus. Kirjanik on palju kirjeldanud just oma kodumaastikke ja loodust, mis ümbritses Tammsaare talusid. Loodus jäi Tammsaarele vaimse värskuse allikaks. Kaheksandal eluaastal asus Tammsaare õppima...
K.E. Sööt( nim lugudeks ja lallitusteks)1923 ,,lapsepõlve Kungla" 1908 ,,hiiglane , juturaamat noortele", ,,vabriku saladus, juturaamat noortele" 1907 ,,eesti mj lastele" 1949 ,,Lastelaule" 1955 ,,lAstelaulud" 1972 "upa upa oalill" ++õpetlikkuse moment, südamlikud soojad hällilaulud palju lalitusi, raskem lugedes aru saada, sots ebavõrdus läheb lastele hinge. Hällilaulud- ,,äiu lahke lapsukene" ,,uni tuleb" ,,unelaul" ,,ehatäht kiirgab" Hüpituslaulud- ,,juba liigub lingi poole""oad sulle kaerad mulle" ,,upa päikse ääre peale" ,,tantsi tantsi
Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud. · 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid. · 1903 lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks ema juurde Rakverre.1 · 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. · 1906 Tartu Tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja. · 1907 avas oma stuudiokooli Tartus. · 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel. · 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusasjade osakonna juhatajaks, kust lahkus mail, 1924 a. · 1924 aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga (1 tütar, 2 poega). Töötas edasi joonistusõpetajana.
Mitte ainult ajakirjaniku töö ühiskondlike käärimiste kõrgpunktis,vaid ka Tallinn ise andis Tartust erineva kogemuse: ta oli suurem elulaadilt linnalikum ja teistsugune rahvastiku sotsiaalsest koosseisult. Külaaineil juba üsna viljakalt kirjutanud Tammsaare lülitus pärast väikest loomingu pausi ümber linnaainele-tööliste ja deklaseerunute elupiltide-ning sotsiaal kriitilisele vatlusviisile(Kalda 1997:40-41). 1907. aasta sügis tõi Anton Hansen Tammsaare tagasi Tartusse, et hakata ülikoolis õigusteadust õppida. Ta oli veendunud ,et juurastuudium annab talle laialdase üldise hariduse. Anton Hansenit huvitasid üksikisiku ja ühiskonna suhted. Erialaste loengute kõrvalt kuulas ta filosoofia, psühholoogia, ajaloo, loodusteaduse ja teiste ainete loenguid, õppis innukalt prantsuse ja inglise keelt. Ta oli Toomemäel asuva ülikooli raamatukogu üks sagedamaid kasutajaid ( Teder 1977:32)
e : - 1754--1762 : 59°5625 . . 30°1850 . . (G) - -- - ( , 38); 1732 2 1917 . 1917 . () 1754--1762 . . . . 1918 , 1922 . . 1711--1754 . , , . , , , 1708 . , ( ) . 1711 I , . . . 1720 I . 1723 . 1725 . 10 1731 .. , . , , , , , , . , , . 1735 , . 2 1739 -. , 25 1741 , . . 1 1752 , . . . 1752 14 22 . , . . , 16 1754 . () 1755 . . ( 1762 .)...
Jakob Hurt 22.juuli 1839 - 13.jaanuar 1907 1864 - kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. 1872 - sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. 1864 - andis välja teose "Lühike õpetus kirjutamisest parandatud viisil.". 1893 andis välja selle parandatud trüki. 1860 sai eeskuju "Kalevipojast" ja kodukoha pärandist. 1884 - pühitses ta Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge, millest sai ... 1924 - ... Eesti ametlik riigilipp. 1888 - algatas J. Hurt suure tervet Eestis hõlmava rahvaluule kogumise.
Kubism,Futurism,Naivism Oskar Pihl Andres Luik Roomet Libe Kubism 1907. aastal Pariisis Kubism- kuubist lähtuv kujutamine Louis Vauxcelles Kubismi voolud ja perioodid analüütiline kubism sünteetiline kubism Varajane kubism (1906-1908) Kõrg kubism (1909-1914) Hilis kubism (1914-1921) Pablo Picasso 1881- 1973 Hispaania kunstnik Kubismi rajaja imiteerimine Perioodid Sinine periood (19011904) Roosa periood (19051907) Aafrika kunstist mõjutatud periood (19081909) Analüütilise kubismi periood ehk cezanne'ilik periood (19091912) Sünteetilise (kubismi) kunsti periood (19121919) Kubism Eestis Veidi hiljem ja märksa teisel kujul Jaan Vahtra
Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Jakob Hurt (1839-1907) * Rajas järjepidava eestikeelse ajakirjanduse. * ,,Kui me ei saa saada suureks jõult ega * 1857-1863 toimetas Pärnus nädalalehte ,,Perno Postimees" arvult, siis võime saada suureks kultuurilt." * 1864-1880 toimetas Tartus ajalehte ,,Eesti Postimees" * Algatas rahvaluule kogumise * Kinnitas oma ajalehtedes eestlase kui rahvuse mõiste. * Õhutas kogumist ajalehtede kaudu ja õpetas * Kirjutas ka laulude tekste, sealhulgas Eesti hümni sõnad mida ja kuidas koguda. * Asus kogutud rahvalaule trükis avaldama, millega pani alu...
A. H. TAMMSAARE LOOMING I 1900-1907 · realistlikud külaainelised jutustused ,,Mäetaguse vanad" ,,Vanad ja noored" · revolutsioonilised jutustused ,,Päästmisel" ,,Raha-auk" tõetruud elupildid, huvitavad karakterid II 1908-1920 · impressionistlikud üliõpilasnovellid ,,Pikad sammud" ,,Noored hinged" ,,Üle piiri" · impressionistlik jutustus ,,Varjundid" · miniatuurid ja kunstmuinasjutud kogu ,,Poiss ja liblik" III 1921-1940 · näidendid ,,Juudit" 1921 ,,Kuningal on külm" 1936 · romaanid psühholoogiline realism ,,Kõrboja peremees" 1922 ,,Tõde ja õigus" I-V 1926, 1929, 1931, 1932, 1933 ,,Elu ja armastus" 1934 ,,Ma armastasin sakslast" 1935 ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 1939 · viimane jutustus ,,Vanaisa surm"
htm ) Fovismi loetakse harilikult 20. saj. moodsa kunsti esimeseks vooluks. Pinda olid talle ette valmistanud kõigepealt impressionistid oma puhaste värvide ja omapärase maalimisviisiga; postimpressionistidest on foovid kõige rohkem võlgu Vincent van Goghile ja neoimpressionistidele. Enamik foovidest oli läbinud neoimpressionismi etapi. Seega on fovism tihedalt seotud eelmise sajandi lõpu kunstisuundadega. Fovism kui kunstivool kujunes ajaliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. ( ,, 20. Sajandi kunst " A. Juske , J. Kangilaski , R. Varblane ) Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Kunstivoolu esindajad kasutasid hoogsalt maalitud värvipindu, puhtaid erksaid toone ning loobusid varju ja valguse kasutamisest. 1905
Keemiarelvad Esimeses maailmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi. 1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegi poolest kasutati keemiarelva laialdaselt I maailmasõjas. 22. aprillil 1915. aastal kasutasid sakslased kloori Flandrias. Kogu sõja jooksul kulutati erinevaid ründemürke kokku 113 000 tonni, kannatada sai ligi 1.3 miljonit inimest ja suri umbes 91 000. Maailmasõdade vahelisel perioodil jätkus keemiarelva arendustegevus ning suurte keemiarelvaarsenalide loomine. Sünteesiti mitmed uued ründemürgid. 1925. aastal Genfi konventsiooniga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski ei peetud keeldudest alati kinni. Näiteks kasutas Itaalia ründemürke 1936. aastal Abessiinias ja Jaapan 1937. aastal Hiinas.
Edward Hopper · Elas vahemikus 22. juuli 1882 15. mai 1967 · USA realistlik maalikunstnik · Sündis hollandi päritolu kõrgema keskklassi peres · Oli juba 5-aastaselt kunsti vastu huvi · Õppis 1899 1907 New Yorgi kunsti- ja disainikoolis · Töötas pikka aega illustraatorina reklaamiagentuurides · Esindab urbanistlikku realismi · Kujutab enamasti suurlinna elu · Kasutab suuri ühetoonilisi värvipindu ja täpselt väljajoonistatud figuure · Parim defineerija XX sajandi realistlikus kunstis · Suvine Sisustus Tee Maine's Tüdruk õmblusmasina taga öökullid Kontor väikses linnas Allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Edward_Hopper 25.11.2012 · http://www
Edvard Hagerup Grieg (1843-1907) Faktid Norra helilooja ja pianist Norra rahvusliku muusika rajaja Tõeline romantik, aga ka müstik Elu jooksul juba saavutas ülemaailmse tuntuse Kodumaal peeti teda keskpäraseks Biograafia Isa- Briti konsul Bergenis Ema- andekas luuletaja ja pianist 12 aastaselt komponeeris ise 1858-1862 Leipzigi konservatoorium Rikard Nordraak - "Leinamarss Nordraaki mälestuseks" Liszt 1880-1882 Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht 1903. a. Mängis Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile Looming 140 soololaulu Klaverisonaadid Klaverikontsertid Kammermuusika Teosed "Klaverikontsert a-moll" Klaveritsükkel- "Lüürilised palad" Orkestriteos- "Sümfoonilised tantsud" Süit- "Peer Gynt" "Norra tantsud" "Pöialpoiste rongkäik" Tänan tähelepanu eest!
Robert Delaunay Annette Kirotar 8.C GAG 2008/2009 Elulugu Sündinud 12.04.1885 ning suri 25.10.1941 Robert Delaunay oli Prantsuse kunstnik; ta viljeles kubismi; Sonia Delaunay; Robert Delaunay läks oma töödes värvide kasutamisega väga kaugele. Seda suunda hakati kutsuma orfismiks. "Loodus tekitab maalimise teaduse." Kubism Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso töödes. Sõna kubism vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Eestis viljeleti kubismi 1920. aastate lõpuni. "Eiffeli torn" "Pariisi tänavad" "Lahtised aknad" "Rütmid" Kasutatud kirjandus http://images.google.ee/images?ndsp=18&um =&q=robert+delaunay&start=36&sa=N http://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Delaun ay Aitäh vaatamast!
Postimpressionism Postimpressionistideks nimetatakse kunstnikke, kes alustasid loomingulise tegevusega 19. sajandi teisel poolel. Esialgselt kuulusid nad impressionistide hulka, hiljem valisid iseseisva loomingu suuna. TÄHTSAMAD ESINDAJAD: *Vincent van Gogh, *Paul Gaugin, *Paul Cezanne. Postimpressionistlik suund on igal kunstnikul erinev. V. VAN GOGH: *Rahulik meeleolu, *Heledad, puhtad värvid, *Intensiivne koloriit, *Tinglik joonistus, *Väljendas värvidega oma tundeid. P. GAUGUIN: *Puhtad ja säravad värvid, *Ühtlased värvipinnad, *Tumedad kontuurid, *Kunst kannab olulist hingelist ja vaimset sõnumit, *Pildid ja kujud sisult tihedalt seotud mütoloogiaga, vormilt arhitektuuriga, *Loobus varjudest ja värvivarjunditest. P. CEZANNE: *Hele, valgusküllane koloriit, *Teostes sees suur hulk küsimusi ja otsinguid, *Looduses nähtavad vormid lähendada stereomeetrilisele põhivormile, *Pidas võimalikuks maalimist mitmest vaatenurgast, et kujutada o...
Henrik Visnapuu Elulugu Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1889 Helme kihelkonnas. Pere oli suur, kuid esimesed neli last surid imikueas. Kokku jäi ellu viis last. 1899. aasta sügisel alustas Henrik Visnapuu õpinguid. Koole vahetas ta igal sügisel, kuna pere kolis pidevalt. 1906. aastal läks Visnapuu Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogikaklassi. 1907. aastal omandas Visnapuu algkooliõpetaja kutse ning töötas 1907-1912.aastail õpetajana mitmetes Tartumaa vallakoolides. Samal ajal soovis Visnapuu õpinguid jätkata, peamisteks unistusteks olid Tartu Ülikool ja elu Tartu linnas. 1912-1917 elaski Visnapuu Tartus. Päeviti teenis Visnapuu raha eesti keele õpetamisega tütarlastekoolis, õhtuti õppis gümnaasiumi õhukursustel. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina gümnaasiumi lõpueksamid. Visnapuu õppis Tartu Ülikoolis
aprillil 1889 Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana Üheteistkümneselt asutus Linzi reaalkooli, kus ta õppis 4 aastat Lahkus Linzi reaalkoolist kuna tema õpitulemused olid liiga kesised Päritolu ja lapsepõlv Alates 1905. aastast elas Hitler toitjakaotuspensionist ja ema toetusest 1907 üritas Hilter sisse saada Viini kunstikooli, kuid ebaõnnestunult Hitleri ema suri 1907 rinnavähki, Hitler hakkas saama orvupensioni Algul oli tema rahaline olukord hea, kuid kiirelt muutus see olukord kehvemaks Hitleril hakkas vähehaaval raha otsa saama. Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodutute varjupaika Sõjaline taust Mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, siis kolis ta Viinist Münchenisse Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda I MS ajal astus vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. 20. Baieri reservjalaväerügementi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
