Ettevalmistav periood 17. sajand kuni 19. sajandi keskpaik: vaimulik ja õpetuslik kirjandus (nt aabitsad, vaimulikud raamatud); nii täiskasvanutele kui ka lastele määratud valgustuslik proosa, nt F.R.Arveliuse juturaamat, 1782; 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. ...
• Eraldub mürgiseid gaase selle põletamisel • soojapidavus põhineb kinnises ruumis olaval liikumatul õhul. Sunday, November 16, 2014 Fenoplast • 1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri-isolaatoritena eboniidi asemel. • 1907 arendas Leo Hendrik Baekeland edasi fenoolaldehüüdi valmistamise tehnikaid ja leiutas esimese sünteetilise vaigu ning tõi turule esimese majanduslikult eduka fenoplasti nime all bakeliit • Bakeliidist hakati valmistama raadioid, käekotte, ehteid jmt. Sunday, November 16, 2014 Kasutatud materjal • http://www.eava
- - [2] ( -- 16 (27) 1703 18 (31) 1914 6 1991; : 18 (31) 1914 26 1924 -- ; 26 1924 6 1991 -- ; -- , ) -- , - , [3] . XVIII--XX -- . -- 4 568 047 (2008 ). , ; - . - , , . - -- , , , . -. 16 (27) 1703 , I. - -- -- . -- . , 1704 . , , , , , . ( ) -- , . I . , , , -. 1712 1918 ( II, ) . 1719 - -- , 1724 . - 1825 . 1837 - -- ( ). XX : 1905--1907 , 1917 . 1 1927 . 1931 . 900- - . 12 1991 ( ) 54 % . 6 1991 -- -. - -- 59°57 . . 30°19 . . / 59.95° . . 30.316667°...
Jakob Hurt Magnus Ruusmaa 8.B Kes ta oli? Jakob Hurt sündis Eestis 22. juulil 1839 Himmaste külas. Jakob Hurt oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane , vaimulik ning ühiskonna teadlane. Ta suri 13. jaanuaril 1907. Haridus Jakob Hurt õppis Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis. 18531855 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 18591864 usuteadust Tartu Ülikoolis. 1886 sai Helsingi ülikoolis doktorikraadi. Töökohad 18651866 Hellenurmes von Middendorffi perekonna koduõpetajana. 18681872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 18721880 Otepääl pastorina. 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastorina. Tähtsamad tööd
Frida Kahlo Mariliis Taal 12c Biograafia Sündis 06. juunil 1907 Mehhikos Ema oli mehhiklanna Matilde Kahlo Isa oli juudisaksa fotograaf Guillermo Kahlo. Õpingud 1922 astus naine Escuela National Preparatoria de Mexico D.F sel ajal Mehhiko üks lugupeetavamaid haridusasutusi. 1925 õppis gravüüritehnikat Fernando Fernandese käe all. Õnnetus 17. septembril 1925 sattus naine autobussiõnnetuse kus sai püsivaid vigastusi. Kunstnikukarjäär
järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks. 4. Pani paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" 5. Tema eesmärgiks oli eestikeelse kultuuri ja rahvahariduse viimine kõrgele tasemele. 6. 1872 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi president. 7. Tegeles rahvaluule kogumisega ja selle publitseerimisega. 8. Tegeles eesti keele ning kultuuri uurimisega. 9. Jakob Hurt suri 13. jaanuaril 1907 Peterburis. 10. Talle on püstitatud mälestusmärgid Põlvasse ja Tartusse. 11. Jakob Hurda pilt asub 10-kroonisel paberrahal.
Edvard Grieg Pärja Õun 11kl elulugu • 1843-1907 • Norra heliooja – sündis Bergenis. • Oli väga musikaalne laps. • 12 aastaselt I teos • Õppis Saksamaal Leipzigi konservatooriumis klaverit ja heliloomingut. elulugu • Pärast ülikooli lõppu töötas pianisti ja dirigendina Kopenhaagenis, hiljem ka Oslos ja Bergenis. • Oli mitmete muusika- akadeemiate liider ja • Cambridge ülikooli audoktor • Norra rahvusliku koolkonna rajaja • Naine taanlanna Eesmärgid heliloojana • Norra imepärane loodus, muinasjututegelaste poolest rikas rahvalooming ning talupoegadelt kuuldud laulu- tantsuviisid vaimustasid heliloojat. • Oma ülesandeks pidas kõige selle vahendamist rahvale. • “Nagu pole rahvast ilma kunstita, nii pole ka kunsti ilma Looming Sümfoonilise • Umbes 140 soololaulu d tantsud (1989) • Klaverimuusika: Süit “Lüürilis...
Käsitlen käesolevas referaadis maailma kui ka Eesti kõige tähtsamaid kubiste. Referaadil on kolm osa ja iga ühel oma alapunktid. Teemavalikut põhjendan sellega, et kubism on mulle alati rohkem meeldinud. Kuna see annab võimaluse mõttel vabalt joosta lasta. See on vabam ning jätab kunstnikule ja vaatajale vabalt kujutleda. 3 1.Kubism Pariisis oli foovide looming vaevalt paar aastat päevakorras olnud, kui juba ilmusid uued suunad. 1907. aastast alates saab rääkida kubismist. Kubism oli algselt pilkeks antud nimetus. Kubismi lähtekohaks on Cezanne'i looming, eriti püüe leida looduses nähtavaid esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Mõju avaldas ka Aafrika neegriplastika, mis selle sajandi alguses pariislastele tuntuks sai. Kubismi hälli juures seisid Hispaaniast pärinev PABLO PICASSO ja prantslane GEORGES BRAQUE. Kubism, mis tekkis Prantsusmaal 1907. aastal ja püsis 1925
Blokkide loomine oli mõeldud sõja ärahoidmiseks, kuigi lõi tegelikult eeldused Esimese MS puhkemiseks. Euroopa tahtis sõda. Oma osa sõjaka meeleolu tekkel etendas sõjatehnika areng ja võidurelvastumine. KOLMIKLIIT ANTANT (südamlik liit) Saksamaa 1879 Prantsusmaa 1893, 1904 Austria-Ungari 1879 Venemaa 1893, 1907 Itaalia 1882 Inglismaa 1904, 1907 Eesmärgid: Eesmärgid: 1. Uute kolooniate saamine 1. Mõjuvõimu suurendamine 2. Saksamaa soovis kehtestada oma 2. Prantsusmaa soovis vähendada ülemvõimu Mandri-Euroopas ja Saksamaa mõjuvõimu Euroopas purustada Prantsusmaa ning saada tagasi Elsassi ja 3
AUGUST GAILIT 1891-1960 Liisa Mäger MTT1 ELUKÄIK Sündis 9. jaanuar 1891 Valgamaal, Kuiksillal. 1988a.õppis ta Valgas Läti kihelkonna- ja linnakoolis. Peale seda aastal 1905-1907 Tartu Linnakoolis. Ta töötas ka ajakirjanikuna (1911-1914 Lätis ja 1916-1918 Eestis) Kutseline kirjanik. Aastatel 1932-1934 oli Vanemuise direktor. Suri 5. november 1960 LOOMING Esimene raamat sümbolistlike sugemetega jutustus "Kui päike läheb looja" (1910) Gailiti varasem novellilooming ilmus raamatus "Saatana karussell" (1917) järgnesid "Rändavad rüütlid", "August Gailiti surm" (1919) ja "Idioot" (1924). Tema kirjanduslikule stiilile on omased erakordsuse taotlus ainevalikus, tüpaazis ja sõnastuslaadis, absurdi ja groteski rakendamine inimeksistentsi kujutamisel, mis ...
Imperialism-1. Saksamaa tahtis ülemvõimu kogu Euroopas.2.Saksamaa tahtis hävitada Prantsusmaad, et omada rohkem kolooniaid.3.Saksamaa liitus austria-Ungariga ja tahtis võimu Balkanil.Saksamaa kogus liitlasi. Pingestumise põhjused-Taheti ülemvõimu.Balkani poolsaar muutus ohtlikuks piirkonnaks.2.USA ei pooldanud ega tetanud Euroopa Liitu. ( tehnika areng)3.20saj. Alguseks polnud enam maid mida vallutada. Proletariaat-töölisklass/ühiskond.nt:Madal klass. Isolatsionism-Ei pooldata Euroopa Liitu. Nt:Usa ei pooldanud, hoidis eemale. Sovinism-Marurahvuslus.nt. Ingalsed peavad end teistest paremaks. Sionism-juutide rahvuslik liikumine.nt: Dominioon-Osaliselt iseseisev. Nt: austria ja Kanada. Euroopalikud väärtused:demokraatia,eraomand,isikuvabadus Henry Ford-konveier A.Einstein-erirelatiivsusteooria. S.Freud-psühhoanalüüs A.Nobel-Nebeli preemia, Dünamiit. V.Uljanov-vene enamlaste juht Parandasid maailmavaadet? Raadio, Konveier-tänu sellele teht...
Aleksander Lätte (1860-1948) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest profesionaalne muusikakriitik.Tartus asutatud esimese eesti sümfoonia dirigent. Lätte on päris Pikasillalt. Alustas viiuliõpinguid 8-aastaselt, 19-aastaselt lõpetas Cimze seminari. Töötas koori ja orkestrijuhina Nõos ja Puhjas. Esimene Eestlane , kes sai kõrghariduse Lääne-Euroopas. Lätte tähtsamateks ettevõtmisteks olid esimene Eesti sümfooniaorkestri asutamine, sammuti sümfoonilise avamängu ,,Kalevala" ja keelpillikvarteti loomine, mis kuuluvad esimeste hulka vastavais zanreis.1900-1907 tõusis Lätte Tartus esile aktiivse muusikuna, tema tegevus hõlmas mitut valdkonda:Muusikaelu organiseerija ( esimene sümfooniaorkester);Koori- ja orkestrijuht ( IV üldlaulupeo üldjuht);Klaveri- ja orelisolist;Pedagoog ( klaveriõpetaja);Muusikakriitik;Helilooja;Klaverimängu õpiku ja teiste muusikateoste autor.Andis kultuurielule uue suuna. Hakati esitama kantaate ja oratooriume.Pä...
USA ja Mehhiko kunst 1900-1940 • USA majanduslikult võimas, kuid õhukese kultuurikihiga. • Sõjad, majanduslik kriis. • Kujutava kunsti publik väike. • 1913. a. New York Armory Show – alus moodsa kunsti levikule USAs. • Kubism ning abstraktsionism. • Jäljendati Euroopat (kuid pisut teise külje alt) • Modernismile vastandumine- realism • Maalid, seintekaunistused, skulptuurid. Charles Demuth Stuart Davis (1883-1935) (1894 – 1964) Robert Henri (1865 – 1929) • Sotsiaalne realism – kujutas suurlinnade elu ilustamata. • Satiiriline kujutamine. • Iseloomulik oli tume ja räpane koloriit. • Sünge meeleolu • Regionalistide looming – laiemalt levinud. • Pisut romantilisem stiil. • Väärtustab rohkem väikelinnade ja farmide töökat elu. Thomas Hart Benton Grant Wood (1889 – 19775) (1892 – 1942) • Mehhiko kunstis olid kõrgel kohal ühiskondlik-poliit...
Edvard Munch (1863-1944) Karje 1893 Ängistus sümbolism sümbolism Arnold Böcklin (1827-1901) Surnute saar sümbolism Judith ja Holofernes Gustav Klimt Suudlus 1862-1918 ehk 1907 Judith I sümbolis 1901 m ja sümbolism ja juugend juugend Lemminkäise ema 1897 Akseli Gallén-Kallela tempera (1865-1931) rahvusromantism ehk sümbolism Kristjan Raud (1865-1943) Allmaailmas 1935 rahvusromantism ehk sümbolism Kristjan Raud Allilmast tagasipöördumine
ja isa meisterdas ise viiuleid. Õde Elsast sai pianist, vend Salmest viiuldaja, vend Ernstist laulja ja Heinost Endast helilooja. 12 aastaselt hakkas Heino viiulit õppima, tema õpetajaks oli Samuel Lindpere ja Tartu Reaalkoolis Eduard Wähner 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile tugevat mõju. Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud "Vanemuises". 1907. a. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi. Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. Käe paranedes hakkas ta taas viiulit mängima. Elatise teenimiseks mängis ta
Linzi reaalkooli sisseastumiseksamitel kukkus ta aga kaks korda läbi. Ta sai lõpuks siiski sisse. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. Juba pärast esimest õppeaastat (1900/01) jäi ta istuma ja õpetajad kirjutasid, et tal puudub töötahe. Sihitu noorpõlv Alates 1905. aastast elas Hitler toitjakaotuspensionist ja ema toetusest ohjeldamatut boheemlaseelu. 21. detsembril 1907 suri Adolfi ema Klara rinnavähki. Kaheksateistaastane Adolf oli orvuks jäänud ning lahkus varsti kodust, et minna Viini, kus tal olid ebamäärased lootused kunstnikuks saada. Tal oli õigus saada orvupensioni ning lisa teenis ta illustreerijana. Hitler läks Viini 1908 asus Hitler elama Viini. Seal puutus ta esimest korda kokku rassistliku ideestikuga ja temast hakkas saama aktiivne antisemiit. Antisemitismil oli viljakas pinnas saksa katoliiklikus
Lapsepõlv möödus Palamusel kirikualevis, kuhu koliti Lutsu neljandal eluaastal. Varem elas terve pere kehvas üürikorteris, kuid hiljem juba enda ehitatud veskis järveäärses majas. Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. 1903 sai temast apteekriõpilane, kellena ta töötas Tartus ja Narvas ning 1908 Tallinnas ja Peterburis. 1911-1914 õppis Oskar Tartu ülikoolis rohuteadust. Tema kirjanduslik tee algas luuletajana. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris, Thomas Oskary varjunime all, ,,Postimehes"kohmaka luuletusega ,,Elu". Võttis osa 1. Maailmasõjast farmatseudina. 1919-20 töötas ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana ja aastast 1922 oli Luts kutseline kirjanik Tartus. Mitmesugused elumuudatused nagu näiteks apteekriamet ja läbitehtud sõda mõjutasid Lutsu alkoholi tarvitama. Kahjulik harjumus jäi kirjanikule eriti külge Esimese maailmasõja ajast peale.
ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. Töötas aastast 1903 apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, aastast 1908 Tallinnas ja Peterburis; õppis 1911-14, ühtlasi töötades, Tartu ülikoolis rohuteadust. Võttis farmatseudina osa I maailmasõjast, oli 1919-20 tööl ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidaja ja aastast 1922 kutseline kirjanik Tartus. Sooritanud 1907. aasta mais apteekriabilise eksami, asus ta ajutiselt elama vanemate juurde Rakkesse. Seal kirjutas Luts näidendi "Joosep Ärkla" , mille A. Jürgenstein täielikult maha laitis. Kuid vanemate soovil tuli teha lõpp sulemehe elule: Luts saadeti assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Sealsed vabamad tööolud võimaldasid jätkata kirjanduslikke katseid. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris "Postimehes" Thomas Oskary varjunime all kohmaka luuletusega "Elu", hakkas Luts
Ülenurme Gümnaasium Pille-RiinKurrikoff ALEKSANDER LÄTE Referaat Ülenurme 2016 Sisukord Sissejuhatus Referaadi teema valik tuli väga kiiresti. Teema valimisel panin rõhku just sellele, et ma valiksin midagi uut ja huvitavat. Kindlasti pidi see helilooja olema sees ka 7. klassi Muusikaloo õpikus “Lühiülevaade muusikaloost”. Nii oli mul parem saada huvitavat ja põhjalikku infot helilooja elust. Ma ei tahtnud valida kedagi, keda ma tavaliselt valiksin, vaid selle isiksuse, kes tundub mulle sümpaatne ja huvitav. Aleksander Läte elas aastatel 1860-1948. Tema elus kõige huvitavam periood oligi tema elu I periood ja õpinguaastad. 1 I Eluperiood Aleksander Läte sündis 12. jaanuaril 1860. aastal Pikasilla külas, Aakre vallas kõrtsmiku peres. Kõrtsis pidevalt viibides kuulis ta...
Luuletused jäid eluajal avaldamata Friedrich Robert Faehlmann 1798 1850 Rahvaluule kasutaja kirjandusteostes Õpetatud Eesti Selts Rahvusmütoloogia Eepos "Kalevipoeg" Carl Robert Jakobson 1841 1882 Ajaleht "Sakala" Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud Noodikogud Johann Voldemar Jannsen 1819 - 1890 Ajalehed "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" "Eestlased kui rahvus" Eesti hümn Jakob Hurt 1839 1907 Rahvuslik liikumine Rahvaluule kogumine Teaduslikud väljaanded Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803 1882 Rahvuseepos Folklorist ja etnoloog Tuntuim eesti literaat "Mihkel Põllupapp" Lydia Koidula 1843 1886 Esimene naisluuletaja Alustas "Perno Postimehes" Rahvusliku draamakirjanduse alusepanija 19. sajandi lõpp 300 trükist aasta kohta Iseseisev nähtus Mõjukate autorite jäljendajad
August Gailit Cerle Siim 9.klass Elulugu · Sünninimi August Georg Gailit · Sündis 9. Jaanuaril 1891.aastal Sangastel · Suri 5.Novembril 1960. aastal Örebros, Rootsis · Oli eesti kirjanik · Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följete Elukäik · Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal · Üles kasvas Laatre mõisas · 1899.aastast õppis Valgas Läti kihellonna- ja linnakoolis · 1905-1907.aastast Tartu linnakoolis · Aastal 1911-1914 töötas ajakirjanikuna · 1932.aastal abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. · Ajakirjanik tuhastati ja maeti Örebro põhjakalmistule Loomingud Romaanid Följetonid ja proosa · ,,Isade maa" (1935) · ,,Karge meri" (1938) · ,,Ekke Moor" (1941) · ,,Leegitsev süda" (1945) · ,,Üle rahutu vee" (1951) ...
Anton Hansen Tammsaare oli eesti kirjanik, esseist, kultuurifilosoof ja tõlkija. Lapsepõlv Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878.aastal Põhja-Tammsaare talus 10-lapselises taluperes. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni neljas laps. Tammsaare õppis ise lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Kus õppis A.H.Tammsaare 1898–1903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas ajakirjanikuna Tallinnas Teataja toimetuses. 1907. aastal alustas õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikoolis õppis ta 1911. aastani,aga juristidiplom jäi lõpetamata, sest ta haigestus tuberkuloosi. Haigus Haiguse pärast, A.H.Tammsaare sõitis ära Kaukaasile. Seal ta elas Sochis, kus praegu asub muuseum. Perekond Tammsaare oli abielus Käthe Hanseniga. Nende perre sündis kaks last: tütar Riita ja poeg Eerik. Looming
Teosed Tuntumad koorilaulud:"Armukese ootel", "Kallis Mari", "Lauliku lapsepõlv", "ma teretan sind, hommik", "Oleksin laululind", "Rändaja rõõm", "Võõrsil". Tuntuim kantaat: 1892. aastal Mihkel Veske tekstile kirjutatud "Päikesele" Ta koostas ka laulukogumikke: · "Kooli laulmise raamat" (1900) · "Muusika algõpetus" (1903) Näited https://www.youtube.com/watch?v=4g9RMSqGLKU https://www.youtube.com/watch?v=pIJdaCCFkh0 Eluaja lõpp Haigestus 1907.aastal tiisikusse, suri Schömbergis Johannes Kappel jääb Eesti muusika ajalukku esimese profesionaalse haridusega heliloojana, populaarsete koorilaulude autorina AITÄH!
a., teiselt poolt 1912. a., mil ilmus tema jutustus ,,Kevade" I. Need ajatähistused pole täpselt õiged kumbki. On tõsi, et Luts hakkas kirjanduse alal katsetama juba varases nooruses: esimesed sellekohased sepitsused sündisid Palamuse kihelkonnakoolis ja jätkusid Tartu reaalkoolis. Kuid need jäid enesele ja ei ilmunud trükis. Esimese pala ilmumine langeb 1907. aastasse, millega siis tulebki tähistada Lutsu kirjandusliku tegevuse algust. 1907. a. peab ka kirjanik ise oma kirjandusliku tegevuse algaastaks. Miks mõnelt poolt alles 1912. a. on peetud Lutsu esimese töö ilmumisajaks, oleneb nähtavasti sellest, et kirjanik esialgu kirjutas Toomas Oskari (Thomas Oskary) varjunime all. Viimase varjunime taha on ta peitnud end kogu oma varasema loomingu kestes. Luts algas oma kirjanduslikku tegevust luuletajana, mis paistab mõnelegi uskumatuna, kuid ometi on see nii.
Uuris vedelike ja gaaside soojuspaisumist. Sündis Siberis Tobolski linnas. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. Peale seda kolis perega Peterburgi, kus lõpetas Peterburi pedagoogika instituudi. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Oli abielus kaks korda. Teisest abielust tütar läks naiseks kuulsa vene poeedi Aleksandr Blokile. Mandelejev suri 1907.a. Peterburis grippi. Tema järgi on nimetatud 101. element mendeleevium (Md). Mõned faktid : · 1860 avastas kriitilise temperatuuri olemasolu · 1888 esitas kivisöe allmaagasistamise idee · 1890-1891 leiutas suitsuta püssirohu saamise menetluse · Mendelejevi oletus, et eksisteerib veel kaks elementi, mis on vesinikust väiksema aatommassga, osutus valeks. · 1887. a. sooritas õhupallilennu, uurimaks päikesevarjutust. · Osales meteoroloogilistes uuringutes.
kaudu peaajju ja tugevdab maitset ning keele tundlikkust. E621 kutsub esile rakkude oksüdaatilise kahjustuse ning DNA kahjustuse. Tekkivad valud. Alates peavalust lõppedes Alcheimeri haiguseni. Teised sümptomid Näo punetus Higistamine Raskuse tunne suuõõnes Kurgupõletik Valu rinnus Kiirenenud südametegevus Hingamise puudulikkus Vahe C5H8NNaO4 B6 vitamiini sissevõtmine vähendab võimalust saada Monosoodium glutamate 1907 aastal T. I. U. avastati Monosoodium glutamate Kikunae Ikeda abil. 1909 tuli välja patent Nüüd aasta jooksul kasutatakse maailmas 200 000 tonni Monosoodium glutamate . rohkem kui1 g,on liiga suur päevane annus rohkem kui 3 g päevanes annus on ohtlik tervisele
Rühmitus ,,Noor Eesti" Rühmitus Noor-Eesti(NE) sai alguse 1903.a Tartus loodud keskkoolis kirjanduspoliitilises ringis ,,ühisus". Rühmituse eestvedajaks oli F.Tuglas, V.Grünthal-Ridala Rühmitusse kuulusid: Johannes Aavik, K.Mägi, N.Triik, J.Koort, R.Tobias, A.Kitsberg. Nad olid kõrge enesehinnanguga, pidasid endid teistest paremateks. Teised olid nende arvates haridusmetslased, haritlased, kes on saanud küll hea hariduse, aga kellel kultuurilised huvid puuduvad täiesti. Haridus on neile mõnusa elu saavutamiseks ja kärjääri tegemise abinõu. Eesti kirjandus oli nende arvates vana ja väsinud ning kordas ennast ja mahajäänud Euroopa vaimuelust. Eesti kirjandust taheti uuendada ja viia oma uuenenud kirjandus Euroopasse. Nooreestlased suhtusid üleolevalt rahvuskultuuri, rahvuslikku romantismi ja realismi kirjanduses. Nad hindasid väga (prantsuse) Euroopa elu- ja mõtteviisi. Nad asutasid oma kirjastuse. Pealkirja ,,Noor-Eesti" all ilmus kokku...
Jalgsema külas Terasaugu metsavahimajas ja surmaaeg ja koht on teadmata) Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontrad miral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Kirikuraamatu järgi oli ta nimetatud Juhan Pitka. Tema vanem vend oli tuntud lastekirjanik Ansomardi. 1900 teenis kuus nädalat rannakaitselaeval "Admiral Usakov", sai arvatavasti mereväelipniku auastme 1907 novembris asutas EestiLäti Laevasõidu Agentuuri 1911 asutas Tallinnas merekaubandusühisuse Johan Pitka ning Tallinna Laeva Ühisuse ja korraldas "Balti Peaste Seltsi". Lisaks asutas ta Merekaubanduse ja Laevasõidu edendamise Seltsi ja oli ka selle juhatajaks 1917 septembrist alates organiseeris Tallinna Omakaitset, aasta hiljem kujunes sellest Kaitseliit 17.detsembril 1918 määrati mer ejõudude juhatajaks.
Norra Kirily ja Karis 6a Tartu Tammme Gümnaasium Norra Vapp Norra Norra on kuningriik, mida valitseb Harald V. Norra lipp on: punane,sinine ja valge. Vapp kollase ja punasega,mikrofon sealsest valge. Norra pealinnaks on Oslo. Norra hõmn kannab nime" Ja, vi elsker dette landet " https://www.youtube.com/watch?v=nLjIyL4gWtg Kohe kuulete Norra Hümni Norras elab 2014 aasta aprilli kuu järgi 5 124 383 inimest. Norra Lipp Norra Muusika Norra aegade kõige kuulsam helilooja on Edvard Grieg(1843-1907). Kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Norra popmuusika lipulaevadeks on sellised bändid ja esinejad nagu Röyks...
Jakob Hurt 22. juuli 1839 Himmaste küla – 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853–1855 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 1859–1864 usuteadust Tartu Ülikoolis sai 1886 Helsingi Ülikoolis kraadi. Esindas 1870–1883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872–1881 Eesti Kirjameeste Seltsi Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Töö 1865-1866 Hellenurme mõisa
Ab 1878 war Jakobson bei der Zeitschrift Sakala in Viljandi tätig. Carl Robert Jakobson war einer der bedeutendsten und radikalsten Vertreter des nationalen Erwachens der Esten. Rückseite: Rauchschwalbe über der estnischen Landschaft. Diese Banknote wurde 2000 wegen vieler Fälschungen generalüberholt und ist seitdem eine der fälschungssichersten Banknoten in Europa. Vorderseite: Jakob Hurt ( 22. Juli 1839 - 13. Januar 1907 ) war ein estnischer Folklorist, Theologe und Sprachwissenschaftler. Von 1872 bis 1881 war er erster Präsident des einflussreichen Estnischen Literatenvereins (Eesti Kirjameeste Selts). Rückseite: Blick auf Tamme-Lauri- Eiche in Urvaste.
Oskar Luts Erika Langinen 11 klass Oskar Luts * Sündis 7. jaanuaril 1887 * Tartumaal Palamuse kihelkonnas Sisukord Perekond Lapsepõlv Õpingud Katsed kirjaniku elukutse poole Oskar Lutsu edu Esimesed teosed Tuntuim teos "Kevade" Palamuse kihelkonnakool *Elutee lõpp Perekond *Vanemad: isa Hindrik Luts ema Leena Luts *Lapsed: Oskar, Arnold, ja Theodor Luts Lapsepõlv *Möödus Palamuse kirikualevis *Algselt elasid kehvas üürikorteris *Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *19091910 veetis sõjaväes O...
1843-1907 Looming Oma maa inimeste eluolu oli loomingus esikohal. Griegi muusika on sügavalt rahvuslik ja sarnased on ka pealkirjad: pealkurjad rahva elust, norra tantsud, pulmapäev, mööda kaljusid ja fjorde. Vokaalmuusikas on tähtsamad tsüklid: ma armastan sind, kaks pruuni silma, lootus, jalutudkäik metsas. Arvukalt on ka soololaule: solveigi laul. Palju kantakse ette knataati uus isamaa. Griegil on ka 1 rahvalik ooper Olav Tryvason. Kuid helilooja orkestraalteosed on vlkaalidest palju tähetamad ja just see on maailma kuulus osa. Klaverikontserte on 2 millele lisanduvad klaveritsüklid (lüürilised palad) ja väikevormid (pallaadid, variatsioonid jne). Orkestrile kirjutanid ka populaarsed süidid sigrurd jor sarfar, horbergi süit, kaks eleegilist pala. Loomingu tipuks on orkestrisüit peer gynt. Muusika on kurjutatud borra dramaturg henrik ibseni samanimelisele teosele. Teos räägib elupõletajast loodrist peer gyntist ja ta imepärastest sei...
Kubism Kubism on Prantsusmaal tekkinud kunstivool, mille kõrgaeg oli umbes 1907-1914.Kubismi mõju püsis siiski kauem, 20.saj teise pooleni.Kubismi olemus: kõike kujutati geomeetriliste vormide kaudu (kuubid, kerad, silindrid, prismad jne). Kubismi aluseks sai Cézanne´i kuulus lause, et looduses põhinevad kõik vormid keral, koonusel ja silindril. Kubistid võtsid eseme justnagu osadeks ja panid teistmoodi kokku. Eset või inimest püüti kujutada samaaegselt eri vaates. Kubismi peamised eeskujud: · Paul Cézanne kunst · Neegriskulptuur · Naivistide ja laste kunst Kubismile on iseloomulik: · Taotletakse konstruktiivset selgust (pildi selget ülesehitust) · Perspektiivi ei rõhutata, pilt on tasapinnaline · Vormid on nurgelised, teravad · Koloriit on tagasihoidlik- eelistatud värvid on roheline, hall, pruun, sinine Teemad: portreed, natüürmordid, maastikud, linnavaated. Palju kujutatakse muusikainstrumente (viiulid, ki...
Heino Eller Triin Kask 11b 22.01.2018 Heino Eller ● 7. märts 1887- 16 juuni 1970 ● 20. saj. väljapaistvamaid heliloojaid ● Rajas teed nii helilooja kui pedagoogina ● Loomingus ei kohta rahvalaulude otsest tsiteerimist või töötlust ● Toetus oma lapsepõlvemälestustele Heino Eller Hariduskäik ● Alustas 12-ne aastaselt viiuliõpinguid Tartus ● 1907 õppis Peterburi konservatooriumi viiuliklassis ● Aasta pärast läks ta Peterburi ülikooli õigusteadust õppima ● 1912-1915 ja 1919-1920 Õppis Peterburi konservatooriumis komposisatsiooni (oli viimane Eesti vanema põlve helilooja, kes selle kooli lõpetas) Töö ● 1920-1940 oli Tartu Kõrgema Muusikalkooli õpejõud (heliloojad, muusikateadlased, interpreedid) ● 1940 Tallinna konservatooriumi
Looming Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine. Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. Aktiivne loomeperiood sai alguse 1905. aastal, mil noor kunstnik alustas poliitilise sisuga joonistuste ja karikatuuride loomist Eesti satiiriväljaandeile. Tema varasemale loomingule avaldas suunavat mõju sümbolism. See ilmneb eriti muistendiainelisi ja heroilisi võitlusstseene kujutavates kompositsioonides. 1907 ja 1908 aastate suvede Norrareisidel sai Triik mõjutusi põhjamaisest rahvusromantismist. Tuntuim selle perioodi töödest on Eesti Kunstimuuseumi maalikogus asuv "Dekoratiivne Norra maastik" (1908).[3] 19091910 lõi Triik mitmeid tempera ja õlimaale, mis paeluvad nii ainestiku käsitluselt kui maalimisviisilt. Parimad näited on "Sõttaminek" ning "Lennuk". Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. Noorema ea
isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. 5. Võrrelda foovide ja ekspressionistide loomingut. Foovid tahtsid väljendada eelkõige rahulikku õnnetunnet, rõõmu nägemist. Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus. Ühine joon oli- emotsionaalsuse kujutamine. 6. Kes rajasid kubismi? Millest saadi inspiratsiooni? Alates 1907.aastast saab rääkida kubismist. Kubismi lähtekohaks on Cezanne'i looming, eriti püüe leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. Kubismi rjasid Hispaaniast pärit Pablo Picasso ja prantslane Georges Braque. 7. Iseloomusta kubistliku maali. Kubistide maalidelt kaob ruumilisus. Värvigamma on hästi kasin, sageli beezika-kollaka koloriidiga teosed.Kubistid vaatlesid objekti.Lemmikteemateks olid natüürmordid, portreed,
TALLINNA NÕMME GÜMNAASIUM Pablo Picasso Referaat Tallinn 2009 Pablo Picasso Elulugu Pablo Picasso (tegelikult Pablo Ruiz y Picasso) oli Hispaania päritolu maalikunstnik, skulptor ja graafik. Picasso oli 20. sajandi üks kõige kuulsamaid ja mõjukamaid kunstnikke. Kuulsaim on ta 20. sajandi alguses koos Georges Braque'iga loodud uue kunstivoolu kubismi poolest. Pablo Picasso erakordne joonistamisanne olevat ilmnenud juba kümneaastaselt, mil temast sai oma kunstnikust isa õpilane. 1895. aastal astus Picasso Barcelona kunstiakadeemiasse ning kaks aastat hiljem Madridi San Fernando Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. Õppetööst enam veetles Picassot aga Madridi öö- ja seltskonnaelu. 1899. aastal jättis ta kooli pooleli ning pettis sedasi oma isa poolt talle pandud lootusi. Aastal 1900 võeti üks tema töödest näitusele Pariisi, kuhu läks kaasa ka Picasso ise. Picasso pa...
Gustav Mahler (1860-1911) Kristi Heinaste ja Kadri Talvik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Elu Third level Fourth level Fifth level · 7. juuli 1860 Kaliste, Böömimaa, Austria keisririik · Oli juut · "Böömimaalane austerlaste seas, austerlane sakslaste seas ja juut kogu maailma silmis" · 1860 kolisid Jihlava(Iglau) linna · Noorpõlves nägi, kuidas ise peksis ema ning sai hingelise trauma · Noorena kuulis rahvamuusikat, ...
RAHVALUULE KOGUMINE Teadlikult hakati rahvaluulet koguma 19. saj. Enne seda aga 17 saj ilmus esimene rahvalaul Kelchi kroonikas. Eesti rahvaluule kogumise ja uurimise algatajaiks on saksa romantikud- valgustajad Herder ja Schlegel( 18 saj lõpp- 19 saj algus). Nende eeskujul ka baltisaksa haritlased Rosenplänter ja Neus. 19.saj keskel hakati rahvaluulet kirja panema. Rahvaluulet käisid kogumas Faehlmann ja Kreutzwald. Õpetatud Eesti Selts ( moodustati 1938) ja Eesti Kirjameeste Selts(1872) õhutasid rahvaluulet kirja panema. Kogumistöö üldjuhiks oli Jakob Hurt (1839-1907). Sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külas. Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis usuteadust, täiendas end Helsingi Ülikoolis. Töötas kofuõpetajana, gümnaasiumiõpetajana, pastorina Otepääl ja Peterburis Eesti koguduses. Hurt rajas kogujate võrgu, kuhu kuulus 960 kogujat. Jakob Hurt koostas kogumiku "Setokeste laulud". Setomaal kä...
Johan Laidoner Lapsepõlv · Sündis 12. veebruaril 1884 · Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talust · Isa Jaak Laidoner · Ema Mari Saartsen · 3 venda Haridus · Algkool Viljandis · 1897. Viljandi linnakool · Rahapuudus · 1902 õpib Vilno jalaväe junkrukoolis · 1909 Peterburi Sõjaväeakadeemia Teenistus · Teenistus Vene tsaariarmees: 1901 110. Kaama jalaväepolk Kaunases 1903 Allohvitseriks 1904 Vanemveebel 1905 13. Jerevani Tema kõrguse ihukaitsegrenaderide polk (nooremohvitser) 1906 august-oktoober staabikomando ajutine ülem Teenistus 1907-1908 Tbilisi raudteejaam 1908 Leitnant 1913 Staabikapten 1914 Kapten (Eestis sõjaväe major) 1915 21. diviisi vanemadjutant 1916 alampolkovnik Laidoner Eestis · 1918. 1. jaanuaril saabub Tallinna · 23. detsembril Eesti Sõjavägede ülemjuhatajaks · 1. detsembril 1924. a...
PAL-TÄNAVA POISID PAL-TÄNAVA POISID Suure ungari kirjaniku Ferenc Molnàri noorteromaan. Ilmus 1907. aastal. Teosest on tehtud mitmeid teatri ja filmiversioone. Iseloomustused Boka Boka oli 14 aastane poiss ja tema näos oli veel vähe mehelikkust. Tema hääl oli tasane, sügav ja tõsine ning mis ta ütles oli samataoline kui ta hääl. Ta oli tark poiss ja oli ausa mehe eest alati väljas. Nemecsek Nemecsek oli väikest kasvu valgepäine poiss. Ta oli väga kohusetundlik ja oskas tunda rõõmu selle üle mis tal oli.
Mariega, kellega ta tutvus õpingupäevil Tartu Ülikoolis • 1904. aastal asutas Vilms koos klassivendadega salaseltsi Taim • Oma poliitilistelt vaadetelt oldi sotsiaaldemokraadid • Tallinnast alguse saanud streigilaine taustal kasvas Jüri Vilmsi poliitiline aktiivsus • 1906. aasta märtsis visati Jüri Vilms gümnaasiumist välja, kuid ta jätkas tegevust Taimes • Võimude tähelepanu alla sattnud Vilms oli oma tegevuse tõttu lühemat aega vahiall • 1907. aasta sügisel astus Vilms Tartu Ülikooli õigusteaduskonda • Vilms oli üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelasi • Ta asutas ka Eesti Tööerakonna • Vilms kuulus Eestimaa Päästekomiteesse, mis valmistas ette Eesti iseseisvuse • Saksa okupatsiooni alguses lahkus Vilms Soome • Soomes lootis Vilms korraldada Eesti Vabariigi välisdelegatsiooni tööd, ent jäi segastel asjaoludel kaduma
Rahvuslik ärkamine algas Eestis 19. Sajandi keskpaigas. Rahvusliku ärkamise kõrgajal, aastatel 18601880 pandi rõhk rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt , kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Jakob Hurt on sündinud 22. juuli 1839 Himmaste külas ning ta suri 13. Jaanuaril 1907. aastal. Liikumist juhtis Carl Robert Jakobson , pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala asutaja, mis ilmus aastatel 18781882 asutaja. Carl Rober Jakobson on sündinud 26. juuli 1841 aastal Tartus ning ta suri 19. Märtsil 1882 Kurgjas. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi
Edvard Gieg 1843-1907 Sündis mereäärses väikelinnas Bergenis. Juba lapsena kuulis ta emalt norra rahvaviise, jättis need meelde ning improviseeris siis kuuldud teemadel hilisõhtul salaja klaveril. 12. aastaselt kirjutas ta esimese teose. -> uhkuse asemel sai saksakeele õpetajalt laituse-pettumus elulõpuni Õppis Saksamaal Leipzigi konservatooriumis klaverit ja heliloomingut 14 aastat elas Oslos. Töötades pianisti ja dirigendina ning aidates kaasa muusikaühingu loomisele. Helilooja viimased 27 aastat möödusid taas sünnilinnas Bergenis. Käis tihti välismaal esinemas. Naine oli taani päritoluga laulja ning esitas kontsertidel sageli Griegi laule. Helilooja saatis teda klaveril. Kõikjal kus ta esines saatis teda edu. Mitmetes Euroopa maades valiti ta muusikaakadeemia liikmeks, tuntud Cambridge ülikool andis talle 1893a. audoktori nimetuse. Eesmärgid heliloojana Norra imepärane loodus, muinasjututegelaste poolest rikas rahvalooming ...
Amandus Adamson Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Pakri, Uuga-Rätsepa 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Amandus Adamson sündis meremehe perekonnas. Üldhariduse omandas ta 18621869 Tallinnas Toom-Vaestekoolis ja 1870 kreiskoolis. Lapsepõlves meeldis talle igasuguseid asju nikerdada. Poisi andekust märganud Toompea vaestekooli õpetaja vabastas ta majapidamistöödest ning lubas tal oma töid ühe Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa. Ta õppis 18701873 Tallinnas tisler Bergi juures, 1873 Peterburis Bollhageni ja Sutovi töökojas ning 18761879 vabakuulajana Peterburi Kunstide Akadeemias (Alexander Friedrich von Bocki ateljees). Seejärel oli ta Peterburis vabakutseline kunstnik (ajuti viibis ka Eestis) ning 1886 1887 Kunstide Edendamise kooli ja 19011904 A. Stieglitzi kunsttööstuskooli puunikerduse õppejõud....
Matisse Marquet Derain Da Vlaminck Fovismi lõpp · Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks, kuid näiteks Georges Braque pöördus hoopis kubistliku stiili poole. · Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil enamik senistest liikmetest haarasid kinni uutest väljakutsetest ja läksid edasi teist teed. Henri Matisse Elurõõm Kunstniku sekretäri portree Raoul Dufy Still life with violin Kummardus Mozartile Albert Marquet PontNeuf River scene Maurice De Vlaminck Pargas sein'i jõel
• Noorpõlve värsid innustasid aina enam luuletama. Blok jäi oma noorusideaalidele truuks • Luule oli väga sümbolistlik • Imekaunis Daam – puhtuse sümbol, puhastustuli meenutas noorust • Uut mõtteainet sai Blok Venemaal toimuvatest muutustest (Vene-Jaapani sõda, mässud, revolutsioon, sotsiaalne ebaõiglus, vägivald) • Luuletas kodumaast • Piiblimotiivid, vaene, kannatav kodumaa luuletsüklid • 1904 – 1908 – “Linn” • 1907 – “Lumemask” • 1906 – 1908 – “Faina” • Luuletus “Surmatantsud” • Rõõmsus, helged meeleolud asendusid sünguse ja hämarusega, masendusega, paheline maailm • Revolutsiooni aeg: • Blok uskus selle puhastavasse jõusse • “Intelligents ja revolutsioon” Aleksandr Blok suri 7. augustil 1921. aastal Petrogradis
külades koolid 19. saj 30-ndatel aastatel. Need jäid ka püsima. Esmakordselt avati Väike-Maarjas kihelkonnakool 1723. a, teist korda 1750. a, kuid püsima jäi alles 1873. aastal, mil ta sai ruumid leerimajja Pikk t 3. Kool muutus tugevaks hea majandusmehe ja pedagoogi Peeter Koidu ajal 1883-1892. Suurima tunnustuse sai ta kirjanik Jakob Tamme ajal 1893- 1907. Kui kooli enam ruumipuudusel tütarlapsi ei võetud, asutati 1901. a tütarlastekool (ühendati taas kihelkonnakooliga 1907. a). Esimese Eesti Vabariigi ajal töötas Väike-Maarjas 2 kooli: 6-kl algkool (koos 2- aastase täienduskooliga) ja gümnaasium. Algkool töötas riigi kulul, gümnaasiumi aga finantseeris põhiliselt gümnaasiumi toetamise selts, kelle eestvedamisel kerkis 1921- 1924 puidust gümnaasiumihoone Pikk tn 1. Algkoolimaja sai juurdeehituse 1938. a. Nõukogude ajal ühendati need koolid keskkooliks. 1995. a muudeti keskkool gümnaasiumiks, kus õpib üle 400 õpilase.
9. Miks ja millal loodi Rahvasteliit, millist rolli mängis see riikidevahelistes suhetes? 1920. aastal; eesmärgiga parandada riikidevahelist koostööd, kindlustada julgeolekut, rahvusvahelistest lepingutest kinnipidamise tagamine. 10. Tähtsamad sündmused ja isikud: 1882, 1907; 1914 28. juuni, 1916; 1918 märts, 3. 1918 11. nov; 1919 Pariisi rahukonvrents, 28 juuni 1919; Franz Ferdinand, Wilhelm II, Nikolai II, Wilson, Lloyd George. 1882 – Keskriikide Liidu teke 1907 – Antanti teke 1914. 28. juunil – mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija F.Ferdinandi 1916 – Jüüti merelahing, Saksa vs Briti 1918. 3. märtsil – Bresti rahu 1918. 11. novembril – Compiegne rahu 1919 jaanuar – 1920 jaanuar – Pariisi rahukonverents 1919. 28. juunil – Versailles’ rahu Franz Ferdinand – Austria-Ungari troonipärija Wilhelm II – viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
