KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. I maailmasõda 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant (1907) – Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Mõjusfääride jagamine, positsiooni säilitamine. (kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28. juuni 1914 mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi 28. juunil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja Saksamaa – Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaal ning Venemaa purustamine Prantsusmaa – passiivse kaitse strateegia Venemaa – rünnata vastaseid pikal rindejoonel, lootus s
I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. I maailmasõda 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant (1907) – Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Mõjusfääride jagamine, positsiooni säilitamine. (kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28. juuni 1914 mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi 28. juunil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja Saksamaa – Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaal ning Venemaa purustamine Prantsusmaa – passiivse kaitse strateegia Venemaa – rünnata vastaseid pikal rindejoonel, lootus suurele
.. . : : , , , 2009 . , 320 . , , " ", . , - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , . 1. XVII . 1. 2. (I II .) 3. II XV . 4. XV XVII . 2. XVIIXVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 18011860 . I 2. 1860--1890- . II. 18601870 . 4. XI . 1. 19001916 . - . 2. 19171920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 19411945 . 5. 19451991 . 6. 19922008 . . . , - . : « XVII .», « XVIIXVIII .», « XIX .», « XXI .». , , , - . ( 1 (); , - ( 2 (); -, ( 3 (). - . [1].
ÄRKAMISAEG EESTIS Tegi Elina Sissejuhatus Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on riiklus Miks ärkamisaeg? Ajakirjanduse areng Rahvusliku kirjanduse algus Kultuurielu tõus - seltside teke - laulupidude algus Näitekirjanduse algus Koolikirjanduse täiustamine Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus 1857 "Perno Postimees" Jannsen 1864 "Eesti Postimees" Jannsen 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid 1865 Estonia Selts 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. Seltsid Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile "Eesti kirja
Maailm 20 saj. Algul Iseloomulikud jooned: 1. Valitses eurotsentrism st. maailma juhtivaks piirkonnaks peeti euroopat. Need riigid omasid otsustavat osa. 2. XIX/XX saj, algul algas üleminek imperialism ajastule (suurriikide püüd saavutada valitsev seisund kogu maailmas, selle aja 56-st riigis oli 8 suurriiki: SB, Prantsusmaa, Saksamaa, USA, Itaalia, Jaapan, Austria-ungari, Venemaa. 3. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid, vabu maid enam ei ole. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid: SB, Prantsusmaa ja Venemaa. Koloniaalriik=metropol=emamaa, millel on asumaad (koloonia) Dominioonid asumaa, kus on kohalik omavalitsus. On asumaa kõrval olevad paremas korras maad. Dominiooniks saab see riik, kus on valgenahalisi rohkem, kui pärismaalasi. 4. Algas võitlus suurriikide vahel maailma teritoriaalse umber jagamise pärast. Tekivad esimesed imperialistlikud sõjad: U
KORDAMISKÜSIMUSED I MAAILMASÕDA; VENE REVOLUTSIOONID; EESTI VABARIIGI SÜND § 40-44 1. MÕISTED ANTANT ING, PR ja VM liit 1907-1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule/Keskriikidele KESKRIIGID SM, A-U, IT liit 1882-1915. Itaalia väljus liidust 1915, asus sõtta Antandi poolel ,,BALKANI PÜSSIROHUKELDER" - Balkani ps-l põrkusid suurriikide vastandlikud huvid, toimusid sõjad ja järjest tugevamaks muutusid sealsete rahvaste vabaduspüüdlused SCHLIEFFENI PLAAN SM I MS plaan. Oli välja töötatud kindralstaabi ülema von Schlieffeni eestvedamisel. Tuli tungida läbi neutraalse Belgia PR-le ja purustada PR 39 päevaga, seejärel 3-4 kuuga VM. POSITSIOONISÕDA kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda YPRES' LAHING 1915 Ypresi lähedal Läänerindel toimunud lahing SM ja ING vahel. Sakslase
I.ms põhjused: *alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia *Saksa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast. Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Tulemused: *Hukkus 10 000 000 *Kokku varisesid A-U, Venemaa, Türgi ja Saksamaa ja nende alade peale tekkis palju väiksemaised riike *Muutus jõudude vahekord maailmas (USA esiletõus) *Riigid sekkusid jõuliselt kodanike ellu *Ms-s ei õnnestunud lahendada ühtegi olulist probleemi, need püsisid ning viisid II ms-ni. Antant(1907): Vene, Inglis, Prantsus, 1914 liitus Jaapan, 1915 Itaalia(lahkus kolmikliidust), 1916 Portugal ja Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA. Eesmärgid: *Prantsus soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas *Vene soovis purustada Türgi ja ka A-U, et kehtestada võim Balka
: , Ballets russes, -- , 1911 . « » 1909 , 20- 1929 , . , . , , -- , , , , -- . « » . -- , , , -- -- , , , . -- , , , , , -- . . . « »[1], « »[1]. , . -- , «-», «» « » -- . , -, ( , ), . -- VI «, ». (1909) , 1906 , -- . 1907 -, , . 1908 , « ». 1909 , 1909 . , . , 1890- , II, 25 000 . . -- , , -, -- , . « »[3]. -- , , . -- , , . « , »[4]. . , , , , , , , . , , , , . . 1909 , . , , « ». ,
Kõik kommentaarid